Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"soid" - 297 õppematerjali

soid on vaja kaitsta, sest sood on: 1) puhta mageda vee hoidlad 2) elupaigaks linnu-, looma- ja taimeliikidele > mitmekesisuse säilitajad 16)Nimeta eesti kõrgeim juga.
thumbnail
9
docx

Tundra referaat

Taimekasvu periood on ainult 50 - 60 päeva. Tihti sajab uduvihma ja puhub vinge tuul. Auramine on jahedal suvel väike ja nii on vett palju. Aastane sademete hulk jääb tavaliselt alla 250 mm/a ja meenutab oma suuruselt kõrbeid - edaspidi on näha, et tundra elu on tõesti üpris vaene. Tasastel tundraaladel, kus üleliigsel veel pole kuhugi voolata, on tekkinud palju madalaid järvekesi ja soid . Vee üleküllus esineb siiski vaid suvel, talvel on väiksemad jõed ja järved põhjani külmunud. Tundravööndis, kus talv on pikk ja lumikate õhuke, on maapind sageli üsna sügavalt läbi külmunud. Suvel sulavad küll pealmised kihid, aga allpool jääb maapind külmunuks. Seda kestvalt külmunud kihti nimetatakse igikeltsaks. Mõnes piirkonnas võib igikelts ulatuda isegi mitmesaja meetri sügavuseni. Igikeltsa tõttu ei saa taimede juured kasvada sügavale...

Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Sookurg

Sookurg Ehkki sookurge võib näha eri maastikes, vastab tema nimetus hästi tema põhilisele pesitsuspaigale ­ soole. Eestis leidub palju soid , aga ka külasid ja mägesid, mis on tema järgi nime saanud. Värvuse järgi kutsutakse teda veel hallkureks ning muude tegutsemispaikade järgi ka mets-, põllu-, kesa-, niidu-, külvi- ja rukkikureks. Hulgaliselt on teada sookurega seotud rahvajutte ja ilmatarkusi. Sookurge on läbi aegade austatud, kuigi samal ajal ka jahisaagina ihaldatud. Pesitsusasurkondade suurust on raske hinnata, sest liik pesitseb hajusalt raskesti ligipääsetavatel märgaladel...

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Tundravöönd, muud vööndid

Kuidas kaitsevad laialehelised lehtpuud end talvel lume ja külma eest? · Nad langetavad lehed ja langevad puhkeseisundisse. · 40.Mis iseloomustab pruunmuldi? · *Paks huumushorisont · *Kõdunevates lehtedes olevad mikroorganismid ning mulla ja taime aineringe on kiire. · 41.Millisesse metsavööndisse kuulub Eesti? · Segametsavööndisse. · 42.Mille poolest erineb segamets okasmetsast? · Segametsad on mitmerindelised, maapinnal tihe rohurinne, leidub rohkesti soid ja niite. · 43.Kus piirkonnas on lehtmetsavööndi erinevaid puuliike rohkem? Miks? · --- · 44.Nimeta lehtmatsavööndis kasvavaid puid! · Tamm, pöök, pärn, jalakas, vaher, hikkoripuu, tulbipuu, kask, haab, lepp, saar, pappel, kastan, sarapuu, valgepöök, plaatan, kreeka pähklipuu. · 45.Nimeta Euroopa lehtmetsavööndi tüüpilisi loomi! · Metskits, hirv, metsnugis, kobras, halljänes, metssiga, rebane. · 46.Milliseid Põhja-Ameerika lehtmetsade loomi sa tead?...

Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Põhjavesi

Terves maailmas sureb veepuudusesse umbes 5000 inimest päevas. Töö ülesanne on uurida, kas põhjavesi on ikka piisavalt puhas, et seda juua ning kas puhast vett jätkub ikka kõigile. Eesmärk on uurida, kuidas põhjavesi tekib, kuidas määrata põhjavee paiknemist ja selle tegutsemist maa all. Uurin, kas põhjavett saab kuidagi kaitsta ja kas on võimalik seda vähem tarbida. Eestis on põhjavee tase heal tasemel, sest eestis on palju soid ja rabasid, mis puhastavad vett. Kõige suuremad probleemid on põhjaveega suur riikidega näiteks nagu Hiina, Venemaa ja USA, kus kasutatakse vett rohkem kui seda juurde tekib. Kasutan internet ja teatmeteoste materjali, et uurida kas põhjavesi on ikka piisavalt puhas, et seda juua ja kas seda jätkub üldse piisavalt? 3 1. PÕHJAVESI...

Geograafia
23 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Venezuela ja Santo Angeli juga

Esineb üleujutusi, muda- ja kivivoolusid, samuti perioodilisi põudasid. Veestik on rikkalik. Andidest saavad alguse paljud mägijõed, olles enamsti Amazonase lisajõed. Suurim jõgi on Orinoco jõgi. Orinoco moodustab enne suubumist Atlandi ookeani suure delta. Guajaana mägismaal asub ühel Orinoco lisajõel maailma kõrgeim juga, 979 m kõrguselt langev Angeli juga. Maracaibo madalikul riigi kirdeosas asub suur Maracaibo järv. Seal on ka palju soid . Loodusvarasid on Venezuelas rikkalikult ja mitmekesiseid. Palju leidub naftat, varudelt jäädakse alla ainult Lähis ­ Idale. Venezuela on Lõuna ­ Ameerika üks rikkamaid riike. Majandus on mitmekesine. Peamised eksportkaubad on nafta, boksiit, alumiinium, teras, kemikaalid, põllumajandustooted, rasketööstuse tooted. Peamised kaubanduspartnerid on Ameerika Ühendriigid 46,2 %, Hollandi Antillid 13,5 %, Hiina 3,2 % (2006)....

Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Metsad, konspekt

Seal on levinumad liigid korea seedermänd, amuuri nulg, mongoolia tamm, mandzuuria pähklipuu, amuuri korgipuu, amuuri metsviinapuu jt. Erinevalt okasmetsadest on segametsad mitmerindelised, st. et kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude põõsastega nagu sarapuu, paakspuu, kikkapuu jt. Maapinnal aga vohab üsna tihe rohurinne. Segametsaaladel leidub ka rohkesti soid ja niite. Kas segametsade allvööndi loomastikus peegeldub okasmetsa ja lehtmetsa esindajate segunemine. Tüüpilised taigaasukad pruunkaru, hunt ja nirk kohtuvad siin lehtmetsades elutsevate metskitsede, metssigade ja halljänastega. Okasmetsad Okasmetsad on levinud parasvöötme jahedamas osas. Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm. Niiskust ja soojust on aga juba küllaldaselt selleks, et siin võiksid kasvada suuremad puud...

Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Looduskaitse alad Põvamaal

Alam-Pedja Alam-Pedja looduskaitseala on rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistus ning kaitseala on ka rahvusvahelise tähtsusega linnuala. Suurepindalaline terviklik loodusmaastik annab eluvõimaluse paljudele seene-, taime- ja loomaliikidele. Alam-Pedja suurimaks väärtuseks on tema suured kuivendamata soomassiivid. Soid on siin eriilmelisi ja eri tüüpi. Metsaga rabasaartel pesitsevad või varjuvad inimpelglikud linnud ja loomad. Alam-Pedjal on Eestis teadaolevast viiest kotkaliigist esindatud neli: merikotkas, kalakotkas, kaljukotkas ja suur-konnakotkas, viimane Eesti madukotka pesapaik leiti samuti Alam-Pedjalt. Soosaartel pesitsevad hundid ja karud. Alam-Pedjal on nii soometsi kui lodumetsi mitmel tuhandel hektaril. Kõige haruldasemad on Alam-Pedjal uhtlammimetsad - jõe kaldavallidel paiknevad metsad...

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Keskaeg, reformatsioon

Paganatel kõirgem maks, seetõttu võeti tihti üle islam. Ühendajad: islami usk ja araabia keel. Ida pool jäi alles pärsia keel. Mõjut. Eurp.: 0, numbrid, male, kompass, paber, püssirohi, mitmed sõnad. 12. Üldülevaade LääneEuroopast kõrgkeskajal Isel: Külvipinna suurenemine: 1. kasut. Sööti jäänud maid, 2. metsade arvelt tehti juurde, 3. maaraparanduste abiga saadi juurde: hakati soid kuivendama ja rajati poldreid. Merelt võidetud maa Tuleb kasutusele ratastega hõlmader, sellega võimalik künnivagu ümberpöörata. Tööloomana võeti kastuusele hobune, sest leiutati rangid, nende abil võimalik rakendada hobust kõigele ette. See tõstis töö viljakust 23 korda. 2 väljasüsteem asendub 3väljasüsteemiga Tekivad linnad kui käsitöö ja kaubanduskeskused...

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Referaat - Emmaste vald

Rannavallide vahele jäävad nõod ja klibuvallidele kasvavad kadastikud. Sisemaalt voolab mere poole pinnavesi, mis moodustab soostuvaid järvi. Emmaste maapind on väga liivane, mulla ja huumuse tekkimiseks on aega olnud liiga vähe. 2.2 Loodus Soela väina ääres vahelduvad rannaniidud ja kadastikud salumetsade ning puisniiduga. Põhja pool on põhiliselt männimetsad, kohati leidub ka soid ja lodusid. Emmaste vallas asuvad Sepaste ja Tilga maastikukaitsealad ning osa Tihu maastikukaitsealast. Mets on Hiiumaa peamine rikkus. Emmaste 19700-st hektarist on ligi 13000 metsa ja võsa all, haritavat maad on jäänud ainult 3300 ja rohumaad 1600 hektarit. Metsad kasvavad peamiselt saare keskosas. Liivase mereranna ääres kasvavad roostikud ja igal pool on liigirikas taimestik. Kevad algab Emmastes varem kui mandril, kuid talv on pikem ja soojem ning talv pole merelise...

Inimgeograafia
25 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Alutaguse referaat

Kuremäe otsamoreenil, kloostri territooriumil levib liigirikas sürjaniit paljude haruldaste taimedega. Märgadel liivadel takistab paljudes kohtades metsakasvu mullakihis leiduv nõrgkivi. Alutaguse maastikupildile on iseloomulikud sood. Siin paikneb Eesti suurim soostik ­ Puhatu, mis liidab väiksemaid soid : Krivasoo, Laukasoo, Agusalu soo jt. Maakonna lääneosas asub Muraka raba, mis koos Ratva rabaga moodustab ühtse sookaitseala ning Sirtsi soo Lääne- Virumaa piirialal. Põllumaad leidub kõrgendikul ja jõgede ääres. Vaatamisväärsused. Kuremäe klooster, Iisaku vaatetorn, Illuka mõis, Mäetaguse mõis, Kalvi mõis, Maidla mõis, Hermanni Linnus, Purtse kindlus, Vaivara sinimäed, Valaste juga, Kiviõli tuhamägi jt. Kasutatud allikad. ENE ­ Eesti Nõukogude Entsüklopeedia....

maailma loodusgeograafia ja...
13 allalaadimist
thumbnail
22
pptx

Raba kooslus

Kas tegemist on kaitse all oleva kooslusega või haruldusega? Ürgsed veerohked rabad on Euroopas suhteliselt haruldased looduslikud kooslused. Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on rabade all. Ökoloogilise tasakaalu säilitamise seisukohast on looduslikel turbaaladel, eriti ombrotoofsetel rabadel, oluline tähtsus orgaanilise süsiniku akumuleerijatena. Alles jäänud soid Eestis 270000-350000 hektarit. 2000a. Alustati kaitsealade võrgustikku NATURA 2000 rajamist. Raba turba tähtsus inimesele. Üks hektar looduslikus seisundis olevat sood akumuleerib aastas keskmiselt umbes 2 tonni süsinikdioksiidi. Tänu sellele aitavad sood leevendada tööstusettevõtete poolt atmosfääri paisatavate gaaside mõju Maa kliimale ehk nn kasvuhooneefekti. Inimene saab turbast kütet (tavaliselt briketina) ja mitmetele kultuurtaimede kasvupinnast...

Ökoloogia
129 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Harjumaa pinnamood ja kaitsealad

Mandrijää raskest painutamisest toibub Harju lavamaa veel tänapäevani, kerkides merest igal aastal kuni 3 millimeetrit. Harju lavamaa lõunapiiriks võib pidada Kasari jõe ürgorgu, mis pärineb jääeelsest ajast mis on, aga nüüdseks mattunud jääjärve setete - viirsavidega. Harju lavamaa on umbkaudu 30­70 meetri kõrgune lubjakiviplatood, mille enamasti tasast pealispinda liigestavad jõeorud ning mitmesugused karstivormid. Maastikuliselt esineb soid , paetasandikke ja lavajaid paekõrgendikke ning karsti ja liivatasandikke. Harju lavamaast on pikaajalise kulutuse tulemusena eraldunud mitmed lavajad saarmäed -- Tallinna Toompea, Viimsi Lubjamägi ning Suur- ja Väike-Pakri saar. Harjumaa idaosas paikneb Kõrvemaa maastikukaitseala pakkudes erakordselt kaunis looduskeskkonnas võimalusi puhkuse ja vaba aja veetmiseks inimestele. Seal on laialdast kasutamist leidnud elamusterohked looduse matka- ja õpperajad nii suvel kui talvel...

Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Geograafia kk: Eesti maastik, kliima ja kaardid

Eesti, oma 45227 km² pindalaga, on üks Euroopa pisemaid riike. Pindalalt väiksemad on vaid Taani, Sveits, Holland, Moldova, Belgia, Albaania, Makedoonia, Sloveenia, Luksemburg ja kääbusriigid Andorra, Malta, Lichtenstein, San Marino, Monaco ja Vatikan. 16)Mida näitab tuuleroos? Kuidas sellist diagrammi koostatakse? Tuuleroos on tuule suunda näitav eriline graafik, mille järgi saab määrata nii tuule suunda kui ka kestvust. 16)Miks on vaja soid kaitsta? Soid on vaja kaitsta, sest sood on: 1) puhta mageda vee hoidlad 2) elupaigaks linnu-, looma- ja taimeliikidele > mitmekesisuse säilitajad 16)Nimeta eesti kõrgeim juga. Sügavam järv. Lisa ka arv! Valaste juga (30,5m), Rõuge Suurjärv (38m)...

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Loodusvööndid

Taimekasvu periood on ainult 50 - 60 päeva. Tihti sajab uduvihma ja puhub vinge tuul. Auramine on jahedal suvel väike ja nii on vett palju. Aastane sademete hulk jääb tavaliselt alla 250 mm/a ja meenutab oma suuruselt kõrbeid - edaspidi on näha, et tundra elu on tõesti üpris vaene. Tasastel tundraaladel, kus üleliigsel veel pole kuhugi voolata, on tekkinud palju madalaid järvekesi ja soid . Vee üleküllus esineb siiski vaid suvel, talvel on väiksemad jõed ja järved põhjani külmunud. Tundravööndis, kus talv on pikk ja lumikate õhuke, on maapind sageli üsna sügavalt läbi külmunud. Suvel sulavad küll pealmised kihid, aga allpool jääb maapind külmunuks. Seda kestvalt külmunud kihti nimetatakse igikeltsaks. Mõnes piirkonnas võib igikelts ulatuda isegi mitmesaja meetri sügavuseni. Igikeltsa tõttu ei saa taimede juured kasvada sügavale ega...

Geograafia
33 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Geograafia KT "Eesti Loodusgeograafia II"

11. Kuidas järvi liigitatakse? Sissevoolujärved ja väljavoolujärved. 12.Võrdle madal-, siirde- ja kõrgsood! Madalsoo ­ kõige rohkem taimi, kõige vähem happeline, kõige levinum, vesi tuleb nõlvadelt. Siirdesoo ­ keskmiselt taimi, keskmiselt happeline, keskmiselt levinud, vesi tuleb mõlemast kohast. Kõrgsoo ­ kõige vähem taimi, kõige rohkem happeline, kõige vähem levinud, vesi tuleb sademetest. 13. Miks peab soid kaitsma? Soid peab kaitsma, sest seal on palju taimeliike, saab turvast, vee hoiukoht, turismiks vajalik, teadusuuringuteks vajalik....

Geograafia
74 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Leht- ja segametsade lühikonspekt

Taimestik Euroopa lehtmetsades kasvavad tammed, pöögid, pärnad ja vahtrad. Põhja-Ameerika lehtmetsades kasvavad pöögid, vahtrad, hikkoripuud, tulbipuud ja suhkruvahtrad. Euroopa segametsades kasvavad kuused, männid, tammed, kased ja sarapuud. Kaug-Idas kasvavad vahtrad, pärnad, saared, jalakad, amuuri korgipuud, korea seedermännid ja mandzuuria pähklipuud. Puud kasvavad mitmerindeliselt. Segametsaaladel leidub ka rohkesti soid ja niite. Loomastik Parasvöötme sega-ja lehtmetsas elavad peamiselt imetajad, nad on aktiivse eluviisiga ja vähesed neist magavad talveund. Samuti on seal väga palju erinevaid linde. Euroopas elavad selles vöötmes metskitsed, hirved, halljänesed, metsnugised ja koprad. Põhja- Ameerikas skungid ja pesukarud. Kaug-idas aga pruunkarud, hundid, leopardid ja ussuuri tiigrid. Inimtegevus Metsavööndis inimasustus on väga tihe. · Metsatööstus, tselluloosi- ja paberitööstus...

Geograafia
24 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Põder

Põdra vaenlasteks on hunt ja karu. Põdra vanust loetakse aastaringide järgi hambast tehtud lihvil: talvel moodustunud lubisoolarõngad on kitsamad kui suvised. Põder on ilus loom. Kohtumine võimsa põdraga metsaserval on elamus igaühele. Keskmiselt elavad nad 8-12-aastaseks. Kõige vanem põder on elanud 27 aasta vanuseks. Põtrade elupaikadeks on suuremad metsa- alad, kus on jõgesid, järvi, soid , noorendikke ja võsastikke. Sagedasti võib teda kohata ka metsade lähedusse jäävatel põldudel. Talvel liigub ta kuivemates ja suvel märjemates kohtades. Ujub hästi ja läheb tihti vette. Põdra kodupiirkonnaks võib olla 2,5-19 km2. Enamasti on põder üksildane loom, kuid talviti võivad nad olla ka karjades. Põdrad suhtlevad madala ammumise teel. Jooksu ajal teevad piiksuvat ninahäält ja ohu korral summutatud köhimist...

10 allalaadimist
thumbnail
10
rtf

Sookilpkonna iseloomustus

. Tema seljakilbi pikkus on 20­30 cm. Kilp on ovaalne sile ja pruunikas, kaetud kollaste täppide ja triipudega. Pea, kael ja jalad on samamoodi tumedad kollaste täppidega . Kõhuosa on kollakas, mida sageli läbib must muster. Kõhukilbi ristside võimaldab kilbipoolte vaevumärgatavat liikuvust .Saba on kilpkonna kohta pikk ja moodustab kilprüü pikkusest poole . Elupaigana eelistab ta soid ning mudase põhja ja lauge kaldaga tike,järvi ja jõekäärusid, kus on päikesevannide võtmiseks sobivaid lagedaid kohti. Vees on ta osav ja kiire, ujub ja sukeldub oivaliselt ning jääb kauaks vee alla. Looduses käib ta hingamas iga 15­20 minuti tagant, aga katse ajal suutsid kaks sookilpkonna hingamata elada 2 ööpäeva. Talveune mis võib kesta kuni 7 kuud, veedab ta veepõhjas. Minevikus peeti sookilpkonna ööloomaks, kes päeval üksnes end päikese käes soojendab...

Loodusõpetus
7 allalaadimist
thumbnail
24
ppt

Taastumatud loodusvarad

Moodustumistingimuste järgi eristatakse madalsooturvast (mis on moodustunud madalsoos) ja rabaturvast (mis on moodustunud rabas). Varude poolest on esikohal USA (13 miljardit tonni) ja Venemaa (12 miljardit tonni). Turvas Eestis Turbavarude jaotumine Eesti alal on ebaühtlane(Ida-Virumaa lõunaosa ja Pärnumaa soode varud suurimad). Turbamaardlatena käsitatakse praegu 0,9 m paksuse turbakihiga üle 10 ha pindalaga soid . Sellistele tingimustele vastab 1626 sood, neist 520 on majanduslikult huvipakkuvad. Suuremate soode turbakihi paksus on keskmiselt 4-5 m, harva ka 7-8 m. (18 m Võllamäe ja 12 m Napsi soos). Aastane turba juurdekasv on umbes 0,9 mm; juurdekasv soodes on suurim aasta jahedal ja niiskel perioodil. Turvas on olulise tähtsusega energeetiline maavara, mis loob Eesti alal lootustandva perspektiivi tuleviku tarbeks. Turbavaru Eestis on väga suur ( 2,37 miljardit tonni)...

Looduskaitse
39 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Taime-ja loomaliikide hävinemine

Koostasid: Minna Liisi Liivrand, Erli Haavasalu, Keili Kase, Karin Kruup Taime- ja loomaliikide hävinemine Põhjused Kliima soojenemine Elupaikade hävinemine inimtegevuse tagajärjel Mürgine ümbrus Happevihmad Küttimine Kliima soojenemine Kliima soojenemise Click to edit Master text styles tõttu kaovad senised Second level elupaigad ja paljud liigid Third level Fourth level ei suuda ümber kolida Fifth level endale sobivatesse paikadesse. Suurimas ohus on taimed ja putukad kuna imetajad ja linnud suudavad kergemini oma elupaiku vahetada. Elupaikade hävimine Inimtegevuse käigus hävitatakse Click to edit Master text styles loomade ja...

Keskkond
12 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun