t, sellest 8,1 milj.t alusturvast. Soode maastikulise liigestuse järgi jäävad nad peamiselt kolme piirkonda: Kirde-Eesti lavamaa, Pandivere kõrgustiku keskosa ja Pandivere kõrgustiku nõlv. [8] Kirde-Eesti lavamaa, maakonda jääb sellel alal tähtsamatest soodest Varudi (toiterežiimist lähtudes väljunud põhjavee mõjusfäärist ning jõudnud raba arengufaasi), Laukasoo, Kunda soo. [8] Pandivere kõrgustiku keskosa on tugevalt karstunud piirkond, kus puudub vooluvete võrk ja soid on vähe. Suurim soo sellel alal on Savalduma samanimelise karstiala läheduses. Ülejäänud on grupiti Neeruti ooside ja Loobu jõe piirkonnas. Pandivere kõrgustiku nõlval olevad rohked allikad on põhjustanud ulatuslike madalsoode kujunemist. Iseloomulikumad Lääne-Viru maakonda jäävad selle piirkonna sood on: Peedla, Punasoo, Sämi, Kabala, Tudu, Saara. [8] 7
meetmete kavandamine vastavates kavades. • nahkhiirtele oluliste vanade keldrite ja majade soodsa seisundi säilitamine; • varjekastide ülespanek selleks ettenähtud kohtades; • nahkhiirtele sobivate elupaikade soodsa seisundi tagamine; • uute võimalike ohutegurite, nagu rannikualade tuulegeneraatorite mõju uurimine. 8 Liigi kaitseabinõud Säilitada ja taastada tuleks loodusliku ilmega segametsi, soid ja veekogusi, samuti tuleks säilitada metsades ja parkides vanu puid ja hooneid. Luua rohkem kaitsealasid metsades, soodes ja kolooniate püsialadel, teostada liigi seiret. Tuleb alustada laialdast mõisa- ja linnusekeldrite, samuti bastionikäikude ja muude maa- aluste varjepaikade kordategemist viisil, mis soodustab seal nahkhiirte talvitumist. Lülitada loomastiku kaitseks vajalikud ressursid riigieelarvesse. Tellida tuleks
IIRIMAA 1 Iirimaa ehk Iiri on riik, mis katab umbes 5/6 Iirimaa saarest, mis asub Euroopa mandri looderanniku lähedal, lääne pool Suurbritannia saart. Ülejäänud osa saarest (Põhja-Iirimaa) on osa Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist. Keeled: iiri ja inglise Pealinn: Dublin President: Mary Patricia McAleese Peaminister: Brian Cowen Pindala: 70 280 km² Rahvaarv: 4 109 200 Rahaühik: euro Maakood: 353 2 Litosfäär Iirimaa asub Euraasia laamal. Iirimaa ei ole maavärina ohtlik piirkond ja vulkaanipurskeid seal ei esine. Põhja-Iirimaal on baikali ja kaledoonia kurrutuse piirkond, Lõuna-Iirimaal on hertsüünia kurrutuse piirkond. Pinnamood vaheldub soode ja madalate kõrgustikega, meenutades ühte suurt anumat, mille keskosa on tasane või madal ja ääres kõrged. Idas paikneb Wicklow mäestik ja edelas Kerry mäestik, kuid Iirimaa kõrgeimaks tipuks loetakse Carrauntoohil (1041m), mi...
1.1.1 Loodus 3 2. MESOPOTAAMIA: RIIGID JA ÜHISKOND 2.1 Mesopotaamias elanud rahvad ja eksisteerinud riigid. 2.1.1 Sumerid (u 3000-2334 a eKr). Sumeri linnriigid (Ur, Uruk, Kis) linnad koos neid ümbritsevate maa-aladega. Linna keskel asus astmeline tempel tsikuraat. Sumerid rajasid Mesopotaamia tsivilisatasiooni, kuid nende päritolu ei ole teada. Nad tegelesid põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid. Sumerite kiri kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad. Nende arvele võib kanda ratta, veoki, potikederi, niisutuskanalid, adra. Olid suured linnade ehitajad, nende ajast on teada ka esimesed koolid ja seadused. Riiki valitseb kuningas. Ühiskonnas veel preestrid ja vabad kogukondlased. Kiilkiri savitahvlil. Vähem kui poole aastatuhandega läbisid sumerid tee, mis algas piltkirjaga ja lõppes selle muutumisega nn kiilkirjaks.
2004. Aastal asustati PoleAbout International Network (PIN). PIN on kiiresti arenev organisatsioon, mis korraldab parimaid kepikõnnialast koolitust ning on avatud kõikide riikide selle alaga tegelevatele koolituskeskustele. 3.Tekkelugu. Keppikõnniga tegelesid põhiliselt ainult murdmaasuusatajad, sest kepikõnd järgib üsna täpselt selle suusaspordiliigi tehnikat. Murdmaa suusatajad kasutavad kepikõndi oma suvise treeningvormina pikkadel retkedel mööda metsi ja soid, piki mäeveerusid ja tundraradu juba vähemalt 1930-ndatest aastatest alates. Algul kutsuti seda suusatamiskõnnakuks. Suusatajate tehnika oli tempokam ja jõulisem kui kepikõndi harrastavail tervisesportlastel. Et keppide kaasabil on jõudsam liikuda, seda teati juna ammustel aegadel, isegi on sellest piiblis juttu, kuidas targad mehed kõrbes liikudes kepid abiks võtsid. Kepikõnd (kui termin ja kui tervisespordiala) tekkis oma praeguses vormis Soomes 1997.
hanedele. Kuresoo mitmele osale on antud omaette nimi, näiteks lõunaosa kannab Suitsna, põhjaosa Leetva raba nime. Raba põhjapoolses osas on Toonoja soosaar, mis on oma nime saanud rabavett ärajuhtiva oja järgi. Erinevad metsad hõlmavad Soomaa rahvuspargi territooriumist ligikaudu kolmandiku. Luidetel kasvavad kuivad ja valgusküllased nõmme- ja palumännikud. Jõgede üleujutusaladel levivad lammimetsad ning soid ääristavad soometsad. Madalsoometsad kasvavad lagunenud turbakihiga aladel, kus on iseloomulik kestev kõrge veeseis, rabametsad levivad turbasammalde poolt moodustatud rabaturbal. Kõdusoometsad on tekkinud soometsadest, mida on pikaajaliselt kuivendatud. Soomaa metsade enamlevinud puuliigid on mänd, kask ja sanglepp. Soomaa Rahvuspargis on kokku loetletud 537 liiki soontaimi, neist 38 puu-ja põõsaliike. Eestis kaitsealuseid liike on leitud 29. Soomaal on kaunid kõik aastaajad
maapiirkondades. Puudusteks: tehnoloogia on küllalt töömahukas ja seadmed kallid(koristus-ja istutusmasinad), kahjustused kahjurite poolt(mida looduslikes kooslustes samadel liikidel ei esine). Puit on ikkagi Eestis üks alternatiivsemaid alternatiivkütuseid. ("Alternatiiv- ja väikeenergeetika" Tartu 1997) Pikalt on kasutatud kütteks turvast. See on ajalooliselt kõige vanem ja levinuim turba kasutamise moodus. Kuna Eestis on sademeid rohkem kui auramist, siis leidub meil küllaldaselt soid ja märgalasid, kus on head tingimused turba tekkeks. Turvas on Eesti üks olulisemaid maavarasid, mille kasutamiseks on vaja luba. Turba kaevandamisega kaasneb alati soode kuivendamine, mis toob endaga kaasa veereziimi muutuse ja elustiku hävinemise. Sood on tähtsad puhta magevee reservuaaridena ja süsiniku talletajatena (orgaaniline aine ei lagune, kuna on hapniku defitsiit). Peaaegu kogu Euroopas on sood ja rabad kadunud või kuivendatud ja sellepärast tuleks turba
ka hirmuäratav jumal, kes tahtis väevõimuga kuningaks saada. · Hnum - valmistas esimesed inimesed, tema hoole all olid Niiluse lätted · Hator - nõid-jumalanna ja muusikajumalanna, kes toitis oma piimaga tulevast vaaraod · Bes ta kaitses egiptlasi igapäeva elus · Thot - tarkuse- ja kuujumal · Thueris kaitses lapseootel naisi · Bastet ja Sekhmet - kasside jumalanna, muusika ja kodukolde jumalanna · Sobek kaitses magevett, järvi, jõgesid ja soid ja oli ka viljakusjumal · Ptah käsitööliste ja kullasseppade jumal · Selkis kaitses inimesi mürgihaavade eest ja ravis neid Surnuteriik Egiptlased uskusid, et elu jätkub ka pärast surma, surnuteriigis, mida valitseb jumal Osiris. Surnute kohtus kaaluti inimese süda sulgkerge Maatiga. Kohtumõistja on Osiris 42 jumalaga. Kohtukirjutaja oli Thot ning kohtuteener oli saakalipäine Anubis. Viimased olid ka kaalujad. Inimese süda ei tohi olla Maatist raskem
meile iseloomulikud, kaunid ja mitmekesised ning seejuures võimalikult terviklike ökosüsteemidega loodusmaastikud. Eestimaa, mitmest küljest merega piiratud, poolsaarte ning saartega tihedasti ümbritsetud maa pidi merd, poolsaari, saari ja rannakülasid näitama ka oma rahvuspargis. Samuti pidi rahvuspark andma ettekujutuse põllumajanduse arengust ja tingimustest. Rahvuspargi ala asustus ei tohtinud olla tihe, seal pidi olema palju metsi, soid ja 4 rabasid. Kõigile neile nõuetele leiti kõige paremini vastavat Lahemaa. Nii on pargi ala valitud ja piiritletud eeskätt looduslikel maastikulistel kaalutlustel. Kogu geograafiline Lahemaa mõiste on loodud looduslikul ja maastikulisel põhimõttel. Tartu professor J.G.Granö, liigitades Eesti maastikke, määras ühe maastikulise üksusena kahekümne neljast looklahelise lavalausmaa Põhja-Eesti rannikul Kuusalu ja Kunda vahel.
8. Kokkuvõte 9. Lisad 10.Kasutatud kirjandus 2. SISSEJUHATUS Valisin enda töö teemaks sootaimed , kuna olen alati huvitunud, mis soos kasvab ning kuidas tekivad sood , mille abil ? Nüüd oli mul suurepärane võimalus teada saada, mille tõttu tekivad sood, mis soos alati pea valutama ajab, kus kasvavad murakad, mis nii hästi maitsevad. Kui kooli tunnis saime teada, et Eestis on palju soid, siis huvitusin, et kuidas saab olla Eestis palju soid, kui olen ise käinud 2 soos , ning juba need olid tohutult suured, täis erinevaid puid ja puhmaid. Tahaksin teada, mis taimed kasvavad meie soodes ? Loodan leida vastuse, seda referaati tehes. Väikest eeltööd tehes, sain teada, et Eestis on võrreldes teiste riikide soodega väga palju erinevaid taimi ning puid. Nüüd tahaksingi kirjutada natukene nendest puudest, põõsastest , mis eristavad meid teistest riikidest . 3.MIS ON SOO ?
Idaosa on liivane, kus loode-kagu suunas on rida omavahel paralleelsed liivaluited. Luitestikul kasvab enamasti okasmets, mis katab 60% saare pindalast. Lääne osa on saarel madal, tasandikulise pinnamoega, kus kasvab kohati sanglepikuid, suuremalt jaolt aga on kasutuses põllumajandusliku maana, kus asuvad niidud, põllud ja karjamaad. (Vikipeedia 2013) Suurim Ruhnu siseveekogu on Haubjerre soo, kuhu tekib suurvee ajal järv. Saarel leidub ka pisemaid soid, need on samblasood, kus leidub väikesi rabalappe. (Vikipeedia 2013) Ruhnu on klindisaar ja kuulub Balti klindi aluspõhja kivimitesse murrutatud astangute süsteemi. Ruhnu saarelt pärineb Eesti tuulekiiruse rekord 47 m/s (Vikipeedia 2013) Ruhnus elavad loomadest metskits, rebane, rändrott, koduhiir, juttselg- kärgkonn (looduskaitse all), nastik jt, meres elavad viiger- ja hallhüljes ning sagedasemad kalad on lest, siig, lõhe, räim, ahven, koger, merihärg, nolgus, meritint, kiviluts
tarvitama juba kolmandal elunädalal. Esimese viie kuuga suureneb vasika kaal umbes 10 korda. Põdravasikas Elupaik Põdrad jõudsid Euroopa aladele pärast jääaega subarktiliste metsade kujunemise perioodil vähemalt 9-10 tuhat aastat tagasi. Nad asustavad Põhja- ja Ida-Euroopat (Skandinaaviamaad, Poolast Jenissei jõeni Siberis, Tsehhi). Elupaikadeks on suuremad metsa-alad, kus leidub jõgesid, soid, järvi, noorendikke ja võsastikke. Põtru võib kohata ka metsade lähedal olevatel põldudel, raielankidel (kasvama hakkav biomass on rikkalikuks toidulauaks). Põdrad oskavad hästi ujuda ja lähevad tihti vette. Nad on ka kiired jooksjad (hinnanguliselt kuni 56 km/h). Eelistavad liikuda üksi, talvel mõnikord väikestes karjades. Põdra kohatruudus on suhteliselt nõrk, rände pikkus võib olla mõnikümmend kuni mõnisada kilomeetrit. Üldtuntud on põtrade
rasvaküünaldega. Talurahva peamiseks valguseallikaks oli pird. Talupoja rõivastus Talupoeg kandis kodukootud linasest või villasest kangast halle, pruune ja musti rõivaid. Talvel tõmbas ta selga veel lambanahkse urbi. 2. Talupoja söök ja jook Talupoegade igapäevane toit oli nisu- või rukkileib, hirsi- ja kaerapuder, hiljem ka tatrapuder, kodune juust ja pealerüüpamiseks kali või olu. Leiba soodi palju - kilogramm inimese kohta päevas oli paris tavaline, mehed soid enamgi. Puhast leiba sai vaid headel saagiaastatel. Kullalt sagedane oli aganatega segatud jahust naljaleiva pruukimine. Pühapäevadel ja pühadel soodi ka liha ja mune. Põhjapoolsetel aladel ja Saksamaal eelistati sealiha, Vahemeremaades aga lambaliha. Kartulit ja suppe keskaegse talurahva menüüs ei olnud. Kartuli aset täitsid põldherned, põldoad ja naerid. Kartulit õpiti tundma Euroopas alles XVI sajandil ja siis kasvatati seda Ameerikamaa imetaime pigem kaunite õite kui toitvate
Väike-Emajõe orund, Irboska lavamaa); 3) Kagu-Eesti kõrgustikud (Otepää kõrgustik, Haanja kõrgustik, Karula kõrgustik). Peipsi nõo allprovints (Ida-Eesti, Peipsi rannikumadalik, Alutaguse). 5 3. HARJU LAVAMAA 3.1 ISELOOMUSTUS Pindala: 2948 km2 Eesti territooriumist 8,67 % Harju lavamaa ehk Põhja-Eesti lavamaa on maastikurajoon, mis piirneb Põhja-Eesti pankranniku, Kõrvemaa ja Lääne-Eesti madalikuga. Maastikuliselt esineb soid, paetasandikke ja lavajaid paekõrgendikke ning karsti ja liivatasandikke. Maastiku eripära- aluspõhja pinnaläheduse tõttu lootaimkattega paetasandike ning suurte põllumaade ja salumetsadega moreentasandikud. Harju lavamaa, mis hõlmab suurema osa Harjumaast ja Rapla maakonnast, on ulatuslik paetasandik rohkete alvaritega, millest suuremad paiknevad Keila ja Kuusalu ümbruses. Lavamaa lõunapoolmikul on peamiselt moreentasandikud.
92 7. Kp hakkas koju tagasi minema, teel kuuleb saarepiiga laulu 95-96,Iru mael kuulust sai aru et Linda on surnud jam is ta on teinud 99-100. Vennad arutavad reisilugusi,kust ema otsisid.101-102/102-104. Vennad otsustavad liisku heita, kes saab kuningaks.104-105.Kp saab isa opetust.105-106.8. Viskevoitluse Vortsjarve aares? 101 voitis noorim vend, teised laksid uut kodukohta otsima 117-119.Kp hakkas maad kundma, magamiseks pani hobuse jalad kinni ja metsloomad soid ta ara 124- 127.9.Kp tapab loomi 128-130 magades tuleb kaskjalg soja teatega ja peale seda vanemuine/jumal? Kes palub verd mitte valada,hommikul Kp ei tea mis oli uni jam is paris ja saadab kaskjala sojateadet edastama130-138, kes aga moistab et soda kardetakse ja see pole hea 139-140, viskav sojakuulutuse merre. 10 Kp laheb hobust ostma 142 ja Kikerpara soos aitab paharettidel sood kaheks jagada, vetevaim aga palub sole piire mitte panna, pakub varandust
ürgorule iseloomuliku kuju. Orust kaugemale jäävad mõlemal pool moreenitasandikud, mis suuremas osas on pinnalt läbiuhutud. Nende kõrval hõlmavad osa alast liivased märjad järvetasandikud. Orundis ainulaadne 7 km pikkune 10-12 m kõrgune munakalisest kruusast oosilaadne vall (Sännast kirdesuunas kuni Nursini). Sellest ida pool on Ahitse järv (5,7 ha), Hargla nõos ainuke järv väljaspool edelaosa soid. Kaugjärvest lähtuv Mustjõgi voolab kirde suunas läbi soode ja ümber savise lavatasandiku, mis ulatub Sarust Luhametsani ning läbib loodeosas madalsoometsaga kaetud ja kuivendatud Kagu-Eesti ühe suurema Kerreti soo (5545 ha). Hargla nõo kirdeosa liitub Vagula järvest edela pool Võru orundiga, mille suurem osa asub Haanja kõrgustiku jalamil. Vagula järve lõunakalda märg liivaseid ürgalluviaalseid ja järveveetasandikku, mis läheb
2004. Aastal asustati PoleAbout International Network (PIN). PIN on kiiresti arenev organisatsioon, mis korraldab parimaid kepikõnnialast koolitust ning on avatud kõikide riikide selle alaga tegelevatele koolituskeskustele. Tekkelugu. Keppikõnniga tegelesid põhiliselt ainult murdmaasuusatajad, sest kepikõnd järgib üsna täpselt selle suusaspordiliigi tehnikat. Murdmaa suusatajad kasutavad kepikõndi oma suvise treeningvormina pikkadel retkedel mööda metsi ja soid, piki mäeveerusid ja tundraradu juba vähemalt 1930-ndatest aastatest alates. Algul kutsuti seda suusatamiskõnnakuks. Suusatajate tehnika oli tempokam ja jõulisem kui kepikõndi harrastavail tervisesportlastel. Et keppide kaasabil on jõudsam liikuda, seda teati juna ammustel aegadel, isegi on sellest piiblis juttu, kuidas targad mehed kõrbes liikudes kepid abiks võtsid. Kepikõnd (kui termin ja kui tervisespordiala) tekkis oma praeguses vormis Soomes 1997.
Kaitseala, mille pindala on 10110 ha, moodustati 1985. aastal Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Kaitse all on ulatusliku Endla soostiku keskosa: kaheksa rabalaama, neid ümbritsevad siirdesood ja madalsood, märjad metsad, järved, ojad ja jõed, ning Norra- Oostriku-Võlingi allikad. Rabade võlumaa Endla Looduskaitseala kuulub rahvusvahelise tähtsusega märgalade hulka. Siin hoitakse soid, märgi metsi, järvi, jõgesid ja allikaid. Selle ala võtmesõnaks on vesi. Inimasustuseta soo- ja metsaalad on elupaigaks enam kui 450 taimeliigile ning 180 linnuliigile. Kaitsealal võib kohata kotkaid ja kurgi, luiki ja väikseid laululinde. Tähistatud matkarajad annavad külastajale võimaluse tutvuda erinevate metsakooslustega, puisniidu ja soodega, vaadelda linde ja õppida tundma taimi. Rajad osaliselt kattuvad, igaüks saab valida võimetekohase
maailma ühed liigirikkamad kooslused. 21.20.sajandi alguses olid puisniidud Lääne-Eestile iseloomulikud ulatuslikult levinud ökosüsteemid. 22.Puisniidud on isegi liigirikkamad kui puiskarjamaad. (Laelatu puisniit – 76 taime ruutmeetri kohta – Eesti suurim, liigirikkaim niit.) V. Sood 1. Soodest üldiselt. Soode levik maailmas ja Eestis. Soostumus erinevates riikides. Soode tekkeviisid ja nende iseloomustused. Soode areng. Eestis on kõige enam soid Alutagusel, Peipsi ääres, Võrtsjärve nõos, Soomaal, Vahe-Eesti põhjaosas, Lääne-Eesti madaliku sisemaalises osas Soodevaesed piirkonnad on: Lõuna-Eesti, Pandivere kõrgustik, suhteliselt vaene ka Pärnu madaliku põhjaosa Soode levik -3% maismaast -subarktilistelt aladelt troopikani -kõige enam okasmetsade levikualal parasvöötmes -pindalalt on soid kõige enam Kanadas, Venemaal, USAs, Indoneesias, Soomes, Rootsis. Soostumus erinevates riikides 1.Soome 31% 2
kahekordistub. Kalakasvatus ja kalapüük väga olulised, räime palju. Turism ja veidi põllumajandust. 2.Eteläinen rannikkomaa Üldiselt tasane, viljakas savipinnas. Kõige tähtsam ja tootlikum põllumajandusala. Mitmeid jõgesid (nt Kymijoki). Tihedalt asustatud, palju suuri linnu, palju sadamaid, tööstus. 3. Pohjanmaan rannikkomaa Pohjanmaa on vana maakonna nimi. Tasane ala, kõige tasasem (lageus). Palju jõgesid, palju punaseid kahekordseid maju. Palju soid, tegeletakse palju põllumajandusega. 4.Suomenselään SuomaaVäheviljakas soine piirkond. Kõrgem ala. Jahedam piirkond. 5.Järvi-Suomi Soome kõige järverikkam piirkond. Künklik maastik. Metsaga kaetud mäed. Vähe soid. Metsad ja järved vahelduvad. Metsatööstus. Palju linnu. Linnade vahel asustust eriti ei ole. 6.Vaara-SuomiVaara metsaga kaetud kõrge laugete nõlvadega mägi.Suuremas osas kõrgendik. Palju kõrgeid metsaga kaetud mägesid. Suhteliselt hõredalt asustatud ala
Taimekasvatus 25388,4 29790,2 31591,3 29416,9 29700,7 38589,2 Loomakasvatus 17959,0 26195,2 28728,2 26289,1 26562,9 31153,0 METSANDUS Metsad katavad 28% Poola pindalast (pms. mägedes ning Lääne- ja Kirde-Poola sanduritel). Ülekaalus on okaspuu- (eriti männi-) kultuurpuistud. Looduslikke pöögi- ja tammemetsi kasvab Karpaatides. Põhjaosas on palju soid ja niite.17 Metsas kasvavad põhiliselt männid ja kuused. Loomastik on suhteliselt sarnane teistele Euroopa maadele. Poola metsades elab ka selliseid väljasuremisohus imetajaid nagu euroopa piison, hunt ja pruunkaru. Palju on põtru, hirvi ning eri liike linde. Jõed ja järved on kalarikkad.18 15 Maaleht. http://www.maaleht.ee/2009/01/15/maamajandus/4368-poola-talunik-on-euroopa-rypes-nagu-kala- kuival 16 http://www.estemb.pl/est/ariinfo/aid-188#majandus 17
kloostrile ega kirikule, vaid endale, millest valmistati kohalikus külakõrtsis või mõnes talus omavaheline lõbus koosviibimine mardipäeva õhtul. Tavaliselt oli mardipäeva ajal juba kõva külm, arvestades sellega, et mardipäeva oli vanasti vana kalendri järgi kaks nädalat hiljem praegusest mardipäevast. "Mart tegi sillad soode peale, madalama maade peale," laulis minu ema. Tähendab: öökülmad kaanetasid juba järvi, soid ja veeloike ning veed muutusid kandvaiks ja võis igaltpoolt otse läbi minna ning esimesel jääl liugu lasta. Tore oli sõit Sõerusoo esimesel jääl. All vanast vikatist omatehtud uisud. Pärast koolitunde rõkkas sooäärne kuusik laste rõõmukisast mardipäeva jääl. Kodus ennustati, et mardipäeva lumi toob hea vilja - aasta ja kasvatab palju õunu. Kui mardipäeval oli vihmane ja udune, pidi tulema pehme talv suure lumega, suvi aga vilu ja vihmane
Millistesse vesikondadesse kuuluvad nende lähted? Kust saavad need oma toiteveed? 3. Iseloomusta Eesti atlase veestiku kaardi järgi (lk 14) allikate esinemist. Miks on allikavesi külm ja puhas? Miks allikad talvel tavaliselt ei jäätu? 4. Kas sinu kodupaigas on allikaid? Kas mõni neist on nn imettegeva või tervendava mõjuga? Kas oled nende vett joonud? Kuidas maitses? --- 94 3.9. Sood Euroopas ja Eestis Sood levivad kõigis kliimavöötmetes peale polaarse, kuid kõige enam on soid parasvöötmes okasmetsade levikualal. Hinnanguliselt on maailma maismaast turbasoode all ligi 3 %. 80 % turbasoodest on seni veel looduslikud ja inimmõjudest puutumatud, enamik neist asub Siberis ja Põhja-Ameerikas. Soode teket mõjutab oluliselt kliima. Enam on soostunud need piirkonnad, kus kliima on jahe ja niiske ning sademete hulk ületab aurumise. Vesi koguneb siis mulda, areneb niiskuslembene taimkate ja hakkab ladestuma turvas. Eriti soodsad tingimused on selleks parasvöötmes.
ladestub turbana. Iseloomulik pidev või kauakestev, seisev või aeglaselt voolav rohke pinnavesi. Tekkeks kõige olulisem, et sademete kogus ületaks aurumise. Soode kogupindalaks maailmas hinnatakse ca 3,4 milj. km² ehk ca 2% maismaast. Märgalade pindala ulatub 6,5 milj. km²-ni. Sood sisaldavad ligikaudu 90 % ulatuses vett. Maailma soodes on ca 11,5 tuh. km³ vett, mis on üheks kõige puhtamaks ja mineraalainete vaesemaks veeks. Palju soid on Euraasia ja Põhja-Ameerika parasvöötme metsavööndis. Soid esineb ka lähisarktikas, kuid seal on turbateke aeglane. Lähistroopikas ja troopikas kujunevad sood peamiselt madalatesse seisuveekogudesse ja lauskrannikutele. Põhjapoolkeral on soid rohkem kui lõunapoolkeral (alates 45 laiuskraadist), kus sademete hulk ületab aurumise. Soode pindala osatähtsus riigi territooriumist on suurim Soomes (32 %), Eestis (22
Kõik orhideed (36 liiki). Kolmandasse lisasse on igal konventsiooni liikmesmaal võimalik määratleda täiendavalt liike, milliste puhul vaid antud riigiga suheldes nende liikide isendite sisse- ja väljavedu toimub eksportiva riigi väljaveoloa alusel. Ramsari konventsioon - eesmärk on kaitsta märgalasid üle kogu maailma, põhjuseks nende pindala ja väärtuse pidev vähenemine peamiselt kuivendamise, reostamise ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu. Märgaladeks loetakse soid ja nii looduslikke kui ka kunstlikke veekogusid, mille sügavus ei ületa 6 m. Konventsioonis rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli, seda eriti veelindude rände-, puhke- ja pesitsuspaikadena. Ramsari konventsioon ja Eesti liikmeks alates 1993. 10 Ramsari ala. Kõige esimene oli Matsalu rahvuspark. Veel on Soomaa Rahvuspark, Vilsandi Rahvuspark, Alam-Pedja LK, Endla LK, Matsalu LK, Nigula LK, Hiiumaa laidude kaitseala koos Käina lahega, Emajõe Suursoo,
Nende ohtude vältimiseks on vajalikud järgmised tegevused: maastike hooldamine, ehitamise ja kaevandamise põhimõtete järgimise tagamine, maastike uurimine ja kaardistamine. Vaated Karula kõrgustiku kuppelmaastikule, metsadele, niitudele. Sood ja rabad Järvede kinnikasvamise tagajärjel tekkinud soode osakaalu rahvuspargis hinnatakse umbes kahele kolmandikule soode koguarvust. Enim esineb järvetekkelisi soid kuplistike piirkondades. Ka üle poole oosmõhnastike soodest on kujunenud järvede kinnikasvamisel. Vaid tasandikel on domineerinud maismaaline soostumine. Kohati on suurepinnaliste kuplite järskudel nõlvadel ka allikasoid. Madalsoodest väärivad esiletõstmist Ähijärve läänekalda, Väike-Apja, Palo taguse ja Kaugjärve edelakalda sood. Õõtsiksood asuvad Õdrejärve, Kaatsi järve, Küüdre järve, Viitkajärve jt. järvede kallastel. Haruldane on Ähijärve loodekaldal asuv allikasoo
muuta. Rabade kuivendamine sai hoogu juurde 20. sajandi teasel poolel, kui ilmusid ekskavaatorid ja metsaadrad. Ei teata täpselt, kui suur osa Põhja-Euroopa soodest on kuivendatud. Taani kohta arvatakse, et 19. sajandi alguses katsid sood seal umbes veerandi maismaa kogupindalast, praegu katavad nad vaid 1-2% territooriumist. Märgalade kuivendamise rekordit hoiab Soome, kus on kuivendatud üle 6 miljoni hektari soid. Kuivendatud soost allavoolu tõuseb vee toitainete- ja huumusesisaldus, vesi muutub pruunikamaks ja ka madalamaks, sest veekogude põhja hakkab kogunema setteid ja seal hakkab vohama veetaimestik. Kuivendatud rabadesse hakkavad tungima sisse metsaliigid ja rabadele iseloomuliku liigid hakkavad kaduma. Pinnas hakkab rikastuma hapnikuga, mis viib turba lagunemise ja mulla happelisuse vähenemiseni.
seonduvaks probleemiks on metsasuse vähenemine. ' Allikas : https://annaabi.ee/download.php?i=40546 Soome põllumajandus Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus põllumaa; 7% rohumaa; 16% metsamaa; 77% Soome on tasane ja madal ala, mis on üks eelis põllumajanduse arengule, kuid Soomes on palju järvi ja soid, mille tõttu on pinnas liigniiske ja põlluharimine on raskendatud, kuna pinnast tuleb enne kuivendada. Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis. Keskmine temperatuur suvel +18ºC, talvel temperatuur võib langeda kuni -20ºC. Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, rannikualadel aga septembris ja oktoobrid. Kõige kuivem on märts. Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud,
Beni, Westminster Abbey't, London Towerit , Buckinghami paleed jpm. Londoni muuseumid ja galeriid on maailmakuulsad, muusikali- ja teatrielu ning ööelu legendaarsed. Väga suur valik erinevaid restorane ning kauplusi. Sellise reisi hind jääb 5000 kuni 6000 krooni piiresse. 12 Kokkuvõte Suurbritannia on väga huvitav maa, kus on erinevaid maastikke, mägesid, orgusid ning soid. Tema energiatootmine on omapärane, ta ei sõltu eriti kellegist, kuna toodab ise energiat oma toorainest. Ühendkuningriigi valisingi tema eripärade tõttu majanduses, valitsemises ja eluolus. Rauno Kaselo 13 Kasutatud allikad Dorling Kindersley ,,Maailma teatmeatlas" 2000.a Eesti entsüklopeediakirjastus Tallinn
turbakiht Eestis kasvanud kõige rohkem 16 meetrini. Moodustumistingimuste järgi eristatakse madalsooturvast (mis on moodustunud madalsoos) ja rabaturvast (mis on moodustunud rabas). Varude poolest on esikohal USA (13 miljardit tonni) ja Venemaa (12 miljardit tonni). Turvas Eestis Turbavarude jaotumine Eesti alal on ebaühtlane(Ida-Virumaa lõunaosa ja Pärnumaa soode varud suurimad). Turbamaardlatena käsitatakse praegu 0,9 m paksuse turbakihiga üle 10 ha pindalaga soid. Sellistele tingimustele vastab 1626 sood, neist 520 on majanduslikult huvipakkuvad. Suuremate soode turbakihi paksus on keskmiselt 4-5 m, harva ka 7-8 m. (18 m Võllamäe ja 12 m Napsi soos). Aastane turba juurdekasv on umbes 0,9 mm; juurdekasv soodes on suurim aasta jahedal ja niiskel perioodil. Turvas on olulise tähtsusega energeetiline maavara, mis loob Eesti alal lootustandva perspektiivi tuleviku tarbeks. Turbavaru Eestis on väga suur ( 2,37 miljardit tonni)
Kõige madalam – 34 m Amme jõe orus Vasulas (Arold 2008). Ristläbilõikes võivad voored olla nii sümmeetrilised kui ka ebasümmeetrilised. Pikki ja kitsaid voori nimetatakse peenarvoorteks. Pikiprofiili alusel on eristatud sümmeetrilisi ja ebasümmeetrilisi ehk komeetvoori. Tugevasti ahenevate otstega on läätsvoored. Kõige iseloomulikumad on aga leivapätsi meenutavad, sujuvalt otstes madalduvad ja ümarduvad voored (Rõuk 1974). 3.4 Veestik Vooremaal on palju soostunud ala. Soid 20 %, piklikud, voortevahelistes nõgudes Suurim loodes Võduvere-Vilina soo (Arold 2008). Jõgevamaa maastikule annavad ainulaadsuse rohked järved. Jääaja järgsel ajal olid voortevahelised nõgudes järved, millest paljud on jõudnud madalsoo arengujärku. Suurem osa järvi on koondunud voorestiku lõunaossa, vaid Kuremaa järv paikneb teistest kaugemal põhja pool. Vooluvetest: loodeosas Pedja jõgi, keskseks veesooneks Amme jõgi
Ohtu raba turbatootmisala Siin pildil on näha Ohtu raba turbatoomis ala, kus kaevandatakse olulist turvast. Rabade ja soode Click to edit Master text styles Second level kuivendamine Third level Fourth level Kahjuks on tänapäeva Fifth level inimestel kombeks soid ja rabasid kuivendada, et saada kaevandada turvast. Kuid soode ja rabade kuivendamisel hakkab see välja surema ja on ohuks seal elavatele loomadele. Näiteks raba rebane, sipelgad ja kalad. Õnneks on hakatud nüüd rabasi ka looduskaitse aladeks lisama ning nüüd on osades kohtades nende kuivendamine seadusega keelatud. Click to edit Master text styles Second level
kreeklastega .Nendelt on saanud etruskide kultuur mõjutusi . Nad võtsid üle kreeklaste tähestiku ja kohandasid selle oma keele. Nii saab nende kirja lugeda, kuid nende keel jääb arusaamatuks , kuna sellel puudub sarnas ühegi teise keelega. Nende ajalugu ja kultuur on tuntud ainult mälestusmärkide ja kreeka ning rooma kirjanike allikatest. Nad olid meresõitjad , kaupmehed , ehitusmeistrid , metallitöötlejad , rajasid korrapäraselt planeeritud linnu , kuivendasid soid , ehitasid teid, sildu ja veejuhtmeid . Neil kujunes 12 suuremat linnriiki, mis moodustasid lõdva seotud liidu. Hauakambrid ja seinamaalingud lubavad arvata , et ühiskonnas valitses mõjuvõimas aristokraatia . Nad uskusid paljusid jumalas, häid ja kurje vaime , austasid kreeka jumalaid ja nad uskusid meeldivasse ja ihaldusväärsesse surmajärgsusesse . Tegeleti ennustamisega : võeti üle idamaade ohvrilooma sisikonna järgi ennustamine, vaadeldi lindude lenda, äikest, müristamise
Nad käisid tihedasti läbi kreeklaste ning foiniiklastega ning nende kultuuris võib leida mõjutusi mõlemalt poolt. Nad võtsid üle kreeklaste tähestiku ning kohandasid selle oma keelele. Etruskide ajalugu ja kultuur on tuntud üksnes arheoloogiliste mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste poolt. Etruskid olid ettevõtlikud meresõitjad ning kaupmehed, suurepärased ehitajad ja metallitöötlejad. Nad rajasid korrapäraselt planeeritud linnu, kuiendasid soid, ehitasid teid, sildu ja veejuhtmeid. Neil kujunes 12 suuremat linnriiki. Täpsemad andmed linnriikide kohta puuduvad, kui on teada et seal valitses aristokraatlik kord. Etruskid armastasid pidutseda, sportida ning tantsida, sellest annavad teada kaljusse raiutud hauakambrite seinamaalingud. Etruskid uskusid paljusid jumalaid, häid ja kurje vaime. Suur usk oli surmajärgsesse elu, usuti, et teises ilmas ootab midagi meeldivat ja ihaldusväärset
A.H.Tammsaare ,, Tõde ja õigus I ,, See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Ühel õhtul, kui päike oli loojumas, läksid Vargamäe poole Andres Paas ning tema vastne naine Krõõt. Vargamäest sai nende uus kodu. Vargamäel oli hulganisti soid ning rabasid, üldse oli seal kuidagi vesine. Mäe Andres aga oli kange mees ning just eriti töös, sest selles ei andnud ta armu ei endale ega ka teistele. Vargamäe saunas elas Sauna Madis oma eidega, kes oli suur lobamokk ning ei suutnud oma suud sugugi kinni pidada. Vargamäel oli kaks poolt: Eespere ning Tagapere. Tagaperel ehk Orul oli peremeheks Pearu Murakas, igavesti kange ja krutskeid täis mees nagu Andreski.
rikkalikult kasvav laialeheline neiuvaip (Epipactis helleborine). Pakri poolsaare neemest kuni Kersaluni saab uudistada pangametsa, kus puurindes kasvab hall lepp, maapinnal sõnajalgtaimed, sinilill, võsaülane jt.Väga liigirikkad on poolsaare sõnajalgtaimed. Nii pangaaluses metsas kui ka poolsaare siseosas loometsas esineb rohkesti habrast põisjalga (Cystoperis fragilis), müürraunjalga (Asplenium ruta-muraria; (II kategooria kaitsealune liik) ja laanesõnajalga. Soid on vähe, laiguti leidub soostunud rohumaid, mis enamasti on võsastunud. Samuti on Paldiski - Pakri, Leetse ja Põllküla pank huvitava ja liigirikka sammal - taimestikuga. 1994. aastal leti Pakri poolsaarelt 89 liiki samblaid. Võttes arvesse varasesemaid leide, on Pakri poolsaarelt tänaseks teada 107 liiki, millest 9 on Eestis haruldased. Näiteks lubi – niithammas (Didymodon tophaceus). Poolsaare haruldasemaks samblaks võiks pidada kalju – silekupart, kuna peale Pakri
lüüdikarjalased aga lüüdilaine, lüüdiköit, l´uudikuoit (võimalik, et viimane etnonüüm lähtub venekeelsest sõnast 'inimesed'). Asuala Karjalased elavad Fennoskandia idaosas, Laadoga, Äänisjärve (Oneega), Valge mere ja Soome vahel. Tegemist on künkliku tasandikuga, paljudes kohtades paljandub aluskalju (graniit). Okasmetsad (mänd, kuusk), mida kasutatakse üsna intensiivselt, katavad üle poole Karjala territooriumist. Palju on soid ja järvi. Põllumajanduslikke maid leidub enam lõunapoolsetel aladel. Vene Föderatsiooni koosseisus eksisteerib Karjala Vabariik (172 400 km²), mille pealinn on Petrozavodsk (Petroskoi). Soomest vaadatuna on tegemist Ida-Karjala ehk Vene Karjalaga. Soomes on olemas Põhja-Karjala ja Lõuna-Karjala maakond, ent sealne elanikkond on ammu soomestunud. Karjalasi leidub ka Tveri oblastis (tverikarjalased, vene keeles ka ülemvolga karjalased -
Saaremaale, kaasajal on ta sagedasem just · isasloomad elavad üksikult, emasloomad Eesti läänesaartel moodustavad koos järglastega väikeseid · taimetoidulised salku SOO/RABA LOOMAD RÄSTIK Vipera berus L · kehapikkus on 60...75 cm · Eestis esineb kõikjal · eelistatult asustab rohuseid segametsi ja metsaservi, raiesmikke, soid, jõgede ja järvede kaldapiirkondi, vähem elab niitudel ja kuivades männikutes · paiksed loomad ja elavad kogu elu samal territooriumil - liikudes elu jooksul vaid 60...100 m raadiuses · Toidust moodustavad põhiosa hiired, raba- ja rohukonnad, maapinnal pesitsevate lindude äsjakoorunud pojad, sisalikud ja vaskussid · kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse ! NASTIK Natrix natrix (L.)
nahkhiir; Suur rabakiil; Rabakonn; Vaskuss; Nastik; Rästik 3. Looduskaitse Jõgeva valla lõunaosa paikneb Vooremaal ja põhjaosa Alutaguse madalikul. Loodeosa madalikualal on suured sood, mis kuuluvad Endla looduskaitsealasse, kirdeosas on Tammissaare raba ning Sakussaare ja Pedja soo. (Jõgevamaa, 2009, lk 191, 192) Endla looduskaitsealal (81,6 km2) kaitstakse Kesk- ja Ida-Eestile iseloomulikke, inimtegevusest vähemõjutatud eripäraste soosaartega soid ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva unikaalseid kartsiallikaid. Selle kaitseala märksõnaks on vesi- nii allikatest välja voolav kui rabades talletatud. (Eestimaa Looduse teejuht, 2005, lk 97) Olulisemad probleemid: 1. Rabade servakraavitus, mille mõju ulatus ökosüsteemi kvaliteedile ei ole selge.Vajalik on vastavate uuringute algatamine. 2. Rabade metsastumine on intensiivistunud. Ornitoloogide arvates
inimtegevuse käigus on see vähenenud, eelkõige kuivenduse ja maakasutuse tõttu. Soode kasutamine Eestis ei ole turvast kaevandatud kütteks ja muuks otstarbeks nii palju kui enamuses teistes Euroopa riikides •Elanikkonna asustustihedus suhteliselt madal •Metsa (küttematerjali küllus) •Allapanuks lihtsam kasutada heina/põhku •Kasvuhoonemajandus suhteliselt hiline nähtus •Turbakeemiatööstus praktiliselt olematu Eestis on soid kuivendatud kõlvikupindade suurendamiseks (~150 a), hiljem ka metsamaaks või lihtsalt “jäätmaadest lahtisaamiseks” (NSVL periood) Probleemid •Projektipõhisus ja kaootilisus (olukord paraneb, toimub alade süsteemne valik) •Soovimatus metsa maha võtta lagesoode taastamisel •Kogukond ei saa aru soode taastamise teemast •Kogemusi vähe •Teadusmahukas, nõuab eeluuringuid ja pärast seiret •Dilemma –kõdusoometsadest soo taastamine –metsis ja metsaelupaik vs soo
Nii sisse- kui väljarände maht maakonna linnalistes asulates on aastas keskmiselt ca 500 inimest, seejuures ületab sisseränd üldjuhul õige pisut väljarändu. Maavaldades on need arvud ligi kaks korda suuremad. Raplamaalased ei ole linnarahvas. Maakonna neljas linnalises asulas elab 13 420 elanikku ehk 36,5%, mis on märgatavalt alla Eesti keskmise (ligi 70%). Põlisrahvuse osatähtsus maakonnas on suhteliselt kõrge 93,2% rahvastikust (Eesti keskmine 68,6%). Loodus Keset soid ja metsi Raplamaa loodust iseloomustavad suured sooalad ja tihedad metsad. Metsad katavad ligi pool, sood ja soostunud alad aga umbes kolmandikku maakonnast. Ometi ei saa kord sohu või metsa sattunud külaline täielikku ülevaadet siinse looduse mitmekesisusest. Sest kõrgrabas jalutajale jäävad nägemata madalsooalad, Loosalu rabas matkaja jääb ilma Avaste astangu taguse soo müstilisest võlust. Raplamaa asub suures osas paelavamaal. Põhja ja keskosas võib leida viljakaid
pindalaga. Suure lubja ja toitainete sisalduse tõttu on kuplistikualale jäävad sood veel liigirikkamad kui oosmõhnastike alale jäävad sood. Suuremad sood asuvad rahvuspargi lõunaosas ning kõige suurem on Äestämise soo. Leidub rohkesti väikseid järveäärseid õõtsiksoid ning metsaga kaetud madalsoode alasi, mis on inimeste poolt tugevasti mõjutatud läbi kuivenduskraavide rajamise. Samuti kahjustavad soid ka kobraste tekitatud üleujutused (1). 2.4 Niidud Karula rahvuspargis on niidukooslusteks tunnistatud 492 ha rohumaad, mis on vastavalt hooldamisvõimalustele jagatud kolme rühma. Kõige laialdasemalt levinud on kuivad niidud, millest enamik on olnud mingil ajaperioodil üles küntud. Niidukoosluste taastamine endistel põllumaadel on toimunud erineva kiirusega, mille tõttu pole taimestik väga mitmekesine, kuid pakub piisvalt elupaiku pärandmaastikega seotud elustikule
Kuigi suvepäev on pikk, käib Päike madalalt ja soojendab maapinda vähe. Taimekasvu periood on ainult 50 - 60 päeva. Tihti sajab uduvihma ja puhub vinge tuul. Auramine on jahedal suvel väike ja nii on vett palju. Aastane sademete hulk jääb tavaliselt alla 250 mm/a ja meenutab oma suuruselt kõrbeid - edaspidi on näha, et tundra elu on tõesti üpris vaene. Tasastel tundraaladel, kus üleliigsel veel pole kuhugi voolata, on tekkinud palju madalaid järvekesi ja soid. Vee üleküllus esineb siiski vaid suvel, talvel on väiksemad jõed ja järved põhjani külmunud. Tundravööndis, kus talv on pikk ja lumikate õhuke, on maapind sageli üsna sügavalt läbi külmunud. Suvel sulavad küll pealmised kihid, aga allpool jääb maapind külmunuks. Seda kestvalt külmunud kihti nimetatakse igikeltsaks. Mõnes piirkonnas võib igikelts ulatuda isegi mitmesaja meetri sügavuseni. Igikeltsa tõttu ei saa taimede juured kasvada sügavale ega
Kolmandasse lisasse on igal konventsiooni liikmesmaal võimalik määratleda täiendavalt liike, milliste puhul vaid antud riigiga suheldes nende liikide isendite sisse- ja väljavedu toimub eksportiva riigi väljaveoloa alusel. Ramsari konventsioon - eesmärk on kaitsta märgalasid üle kogu maailma, põhjuseks nende pindala ja väärtuse pidev vähenemine peamiselt kuivendamise, reostamise ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu. Märgaladeks loetakse soid ja nii looduslikke kui ka kunstlikke veekogusid, mille sügavus ei ületa 6 m. Konventsioonis rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli, seda eriti veelindude rände-, puhke- ja pesitsuspaikadena. Ramsari konventsioon ja Eesti – liikmeks alates 1993. 10 Ramsari ala. Kõige esimene oli Matsalu rahvuspark. Veel on Soomaa Rahvuspark, Vilsandi Rahvuspark, Alam-Pedja LK, Endla LK, Matsalu LK, Nigula LK,
_Konventsiooniga ühinenud riigil kohustus, et kui ta kavatseb ühe rahvusvahelise kaitse all oleva märgala piire vähendada, tuleb tal see hüvitada, asendades mujal samaväärse alaga. _Vähemalt üks ala riigi kohta, ametlik register. -Märgaladeks loetakse nii looduslikke kui kunstlikke, nii alalisi kui ajutisi, nii seisva kui voolava veega, nii mageda-, riim- kui ka soolaseveelisi soid, turbarabasid või veealasid, sealhulgas merealasid, mille vee sügavus mõõna ajal ei ületa kuut meetrit. _Veelindudeks loetakse linde, kes ökoloogiliselt sõltuvad märgaladest. Unikaalsed elupaigad ja ökosüsteemid Eestis: _Rannikumeri (sügavusega kuni 6 m) _Rannikujärved _Rannikualad: rannad, laiud, rannaniidud, sooniidud, roostikud _Siseveekogud: jõed, järved, veehoidlad, luhad _Sood: sooniidud, allikasood, madalsood, siirdesood, rabad Märgalade funktsioonid: _ Veekontroll
Soomuldades esineb 3 toitumise põhitüüpi: 1. Toitumine põhjaveest. Võimalik kahte moodi: 1. Survega e. allikaline 2. Surveta Paremaks loetakse surveta põhjaveest toitumist, aluspind rõhtne või kaldu. Esimesel juhul seisev põhjavesi, teisel liikuv põhjavesi. Taimede kasvuks on soodsam liikuva põhjaveega toitumine. 2. Üleujutusveest. Üleujutustest toitumine esineb tavaliselt veekogude üleujutusaladel. Seda tüüpi metsamaid on väga vähe 3. Sademetest. Sademetest toituvaid soid nimetatakse rabadeks. Tehakse vahet lageda ja metsaga raba vahel. Taimkatte ja veega toitumise järgi eraldatakse 3 soomulla alltüüpi: 1) madalsoomuld (M) - põhjaveest või üleujutusveest toituvad, kaetud kas rohttaimede või lodumetsadega, samblarindes lehtsamblad. Asuvad nõgusates pinnavormides. Soodest 55% 2) siirdesoomuld (S) - põhjaveest või üleujutusveest toitumine asendub sademeteveest toitumisega. Puurindesse tekib mänd, areneb puhmarinne, lehtsammalde kõrvale tekivad
teaduslik juhtimine. Just looduslikud rohumaad, mis enamuses asusid soo- ja soostunud maadel, vajasid kultiveerimist. Selle tarbeks osteti 1910. aastal Tooma talu, mis andiski Tooma Katsejaamale ja hiljem Tooma Katsebaasile nime. Algas hoogne areng ja see kestis kuni 1914. aastani, mil algas I Maailmasõda. Katsejaam alustab tööd uuesti alles 1920. aastal. Balti Sooseltsi poolt kinnitatud temaatika kohaselt oli uuritavate küsimuste ring lai ja mitmekesine. Katsejaam pidi hindama balti soid taimekasvatuse, alus- ja kütteturba tootmise seisukohalt, uurima soode kuivendust, mullaharimise ning väetamise viise, ühtlasi aretama turbamuldadele sobivaid taimesorte jne. Eriline rõhk oli pandud kultuurrohumaade sooniitudele rajamise küsimustele. Tuli uurida madalsoode kuivendus- ja kasutusmeetodeid. Kool sobiski suurepäraselt seltsi tegevust toetama. Nõukogude ajal kool enam tööd ei jätkanud, kuid just olemasolevate hoonete ja maade baasil tekkis kollektiviseerimise ajal 1949
keelt kutsuvad nemad lüüdikiel'eks (võimalik, et viimane etnonüüm lähtub venekeelsest sõnast ljudi 'inimesed'). (Eesti Rahva Muuseum, 2015) Karjalased elavad Fennoskandia idaosas, Laadoga, Äänisjärve, Valge mere ja Soome vahel. Tegemist on künkliku tasandikuga, paljudes kohtades paljandub aluskalju (graniit). Okasmetsad (mänd, kuusk), mida kasutatakse üsna intensiivselt, katavad üle poole Karjala territooriumist. Palju on soid ja järvi. Põllumajanduslikke maid leidub enim lõunapoolsetel aladel. (Uibopuu, 1984) Vene Föderatsiooni koosseisus eksisteerib Karjala Vabariik (172 400 km²), mille pealinn on Petrozavodsk (Petroskoi). Soomest vaadatuna on tegemist Ida-Karjala ehk Vene Karjalaga. Soomes on olemas Põhja-Karjala ja Lõuna-Karjala maakond, ent sealne elanikkond on peaaegu välja surnud ehk neid leidub seal väga vähe. Karjalasi leidub ka Tveri oblastis (Tveri
ÄMBLIKULISED *Agroökosüsteemide üks arvukam loomarühm *Maapinnal või rohurindes *Kiskjad *Mullaharimine kahjustab, kuid liiguvad aktiivselt põllul ja põlluservades 6.4. Biotoobid agroökosüsteemis. - *Põllud; *püsirohumaad: heina- ja karjamaad; *põlluservad; *Hekid; * teeservad; *põllupuud ja puudetukad; *puuviljaaiad. 7. Sood. 7.1. Mõisted, ülevaade Eesti soode tekkimisviisidest ja arengukäigust, levik Eestis. Madalsoo- siirdesoo- raba. Eestis on soid levinud üle kogu territooriumi, kõige enam Alutagusel, Peipsi ääres, Võrtsjärve nõos, Soomaal, Vahe-Eesti põhjaosas ja Lääne-Eesti madaliku sisemaalises osas. Suurimad sood on Puhatu (468 km²), Epu- Kakerdi (417 km²), Lihula-Lavassaare (383 km²) ja Sangla (342 km²).[5] Madalsood on jaotunud üle Eesti, kuid neist liigirikkaid madalsoid leidub põhiliselt Saaremaal ja mandri lääne- ning loodeosas
Mesopotaamias elanud rahvad ja eksisteerinud riigid: 2 1. Sumerid (u 3000-2334 a eKr). Sumeri linnriigid (Ur, Uruk, Kis) linnad koos neid ümbritsevate maa-aladega. Linna keskel asus astmeline tempel tsikuraat. Sumerid rajasid Mesopotaamia tsivilisatasiooni, kuid nende päritolu ei ole teada. Nad tegelesid põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid. Sumerite kiri kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad. Nende arvele võib kanda ratta, veoki, potikederi, niisutuskanalid, adra. Olid suured linnade ehitajad, nende ajast on teada ka esimesed koolid ja seadused. Riiki valitseb kuningas. Ühiskonnas veel preestrid ja vabad kogukondlased. 2. Semiidid. Nad elasid sumerite naabruses, juutide ja araablaste esivanemad. Neil tekkisid oma riigid,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
