Segametsad Asuvad parasvöötme kliimaga aladel. Segametsades on levinud leetmullad ja pruunmullad. Värvuselt on need mullad pruunikad ning sisaldavad alumiiniumi- ja raua ühendeid. Segametsad on mitmerindelised: kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega,alumine rinne on rohurinne. Segametsades valmistuvad puud talve puhkeperioodiks. Segametsaaladel leidub ka rohkesti soid ja niite. Segametsades kasvavad: Okaspuud: kuusk,mänd Lehtpuud: lepp,kask,haab,vaher,pärn Madalamad lehtpuud ja põõsad: toomingas,sarapuu Lehtmetsad Kasvavad parasvöötme pehmema kliimaga aladel. Enamiku puudest moodustavad laialehelised puud. Taimed on kohastunud nelja aastaaja vaheldumisega. Aastased temperatuuri erinevused on suured. Piisavalt sademeid (400-1000mm) Viljakad mullad.
11. Kuidas järvi liigitatakse? Sissevoolujärved ja väljavoolujärved. 12.Võrdle madal-, siirde- ja kõrgsood! Madalsoo kõige rohkem taimi, kõige vähem happeline, kõige levinum, vesi tuleb nõlvadelt. Siirdesoo keskmiselt taimi, keskmiselt happeline, keskmiselt levinud, vesi tuleb mõlemast kohast. Kõrgsoo kõige vähem taimi, kõige rohkem happeline, kõige vähem levinud, vesi tuleb sademetest. 13. Miks peab soid kaitsma? Soid peab kaitsma, sest seal on palju taimeliike, saab turvast, vee hoiukoht, turismiks vajalik, teadusuuringuteks vajalik.
Paljudele loomadele ja taimedele see märg ja niiske olukord ei sobi. Talvel aga turvas jäätub sügavalt läbi, kevadel sulab aga see aeglaselt, sest turvas juhib halvasti soojust. Seepärast on soos kevadel jahedam kui kuivadel aladel, ka öökülmad kestavad soodes kauem kui kuival maal. Seal , kus on niiskust parajalt , lagunevad taime- ja loomajäänused kiiresti. Turbasamblas on vähe toitaineid. Eesti on madal ja soine maa. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestis palju soid: need katavad üle viiendiku meie maismaast. Kõrgustikel leidub küngaste vahel palju väikseid soid. Soode teket soodustab tasane maa ja sademeterohke jahe kliima. Eesti sooderohkus on tingitud kahest asjaolust: esiteks on Eesti suuremas osas tasa maa ja seetõttu voolab sademete vesi merre aeglaselt ja teine tähtis tegur , mis mõjutab soode tekkimist on kliima. Eestis sajab kaks korda rohkem, kui jaheda kliima tõttu vett aurab. Sood
teisel kohal. Turbakihi paksus Eesti suuremates soodes on 4-5 meetrit. Soo toitumiselt ka arenguastmelt võib eristada madalsoid, siirdesoid ja kõrgsoid, ehk rabasid. Kõige selgemini on eristatav raba oma kummuva reljeefi ja omapärase toitevaise taimkatte järgi. Samuti on madalsood levinud oma jõeorgudes ja allikalise toitumisega aladel. Soid on Eestis kaitstud juba pikka aega. Esimesena loodi Ratva Sookaitseala 1938.aastal. Soode juurde viivad arvukad õppe-ja matkarajad, mis võimaldavad soid veelgi paremini hinnata ja kaitsta. Käesoleva plakatiga tutvustamegi teile mõnda neist. PÄÄSKÜLA LOODUSE ÕPPERADA Tallinna piiridesse jäävale Pääsküla looduse õpperajale pääseb Hiiult onkoloogiahaigla tagant või Männikult Kraavi tänava lõpust, Raja algusesse ja lõppu on loodud parkimisvõimalused autodele ja ratastele. Ojade ja endiste kuivanduskraavide mugavamaks ületamiseks on õpperajale paigaldatud 8 purret, niiset rabaäärt aitab ületada laudtee
*Vee happesus *madal temperatuur *päike lõõskab *tuulisus Madal ja siirdesood,raba- *ämblikud(rabas rohkem) *putukad(tabas vähem) *liigirikas linnustik *imetajad kasutavad pelgupaigana *puhmad Soode loodusväärtused- *tohutul hulgal magevett *spetsialiseerunud elustik *süsiniku eemaldaja atmosfäärist majandus tähtsus- *turismi objekt *teadlaste uurimis objekt *marjad seened *turvas-küte ,aiandus *loomadele pannakse turvast alla Soo kasvab 1mm aastas kõiki soid ohustab: *kuivendamine *metsastamine *aiaturba kaevandamine
Veebilanss on vee juurdetulekut, veekadu (veekulu) vahekorda iseloomustav näitaja. Eesti saab vett juurde sademetest, juurdevoolust naaberriikudest ning põhjaveest Eestist läheb vett ära aurumise teel, jõgede äravoolu naaberriikidesse ning heitvesi merre. Eesti siseveekogud on järved, jõed, sood ja põhjavesi. Soomelahe vesikond · Narva jõgi, Purtse jõgi, Pada jõgi, Kunda jõgi, Loobu jõgi, Valgejõgi, Jägalajõgi, Pirita jõgi, Keila jõgi · Paepank, kõik jõed on kärestike ning koskede rohked. · Saavad peaaegu kõik alguse Pandivere kõrgustikust. · Kõik voolavad üle ja läbi paepinnase ning nendel on palju karstivorme. Väinamere ja Liivilahe veiskond: · Tasandikulised, laisa vooluga, loogelised ja neil on palju lisajõgesid (lõppeb deltaga). · Pärnu jõgi, Sauga jõgi, Reiu jõgi, Koiva jõgi. Peipsijärve ja Narva jõe vesikond · LÕUNAPOOLSED JÕED · Saavad alguse kõr...
Sood Liisa Ilves Soo, see on me ökosüsteem, Siin ja seal, see areneb me teel. Liiga vähe hapniku ning liiga palju vett, ei mesilased taha seal teha oma mett. Madal sood, siirde sood kui ka rabad, Paljud neist paiknevad me oma eesti nabal, Paiknevad turbad ja laukad kõik seal koos, Vahest ka mõni älve paistab soos. Kuigi palju on soid me Eesti maal, On rohkem neid ju Soome maal.
Ärma ürgorg, Õhne ürgorg, Tarvastu ürgorg ja Loodi–Sinialliku ürgorg. Põhjaosa reljeef on vahelduv astangute, voorede, ooside ja moreenkuplitega. Kesk- ja lõunaosa on künklik moreenmaastik. Kõrgustiku lõunaosa nõlv liivane kaldtasandik. Sakala kõrgustik paikneb Devoni liivakivil. Jääajal kõvasti kulutatud aluspõhjale on jäänud viimasest liustikust moreenist pinnakate. Kõrgustiku servaalaladel on madalaid voori ja künniseid, jääkulutusnõgudes soid ja järvi. Kõrgustiku tuntuimad paljandid on Paistu põrgu, Tarvastu Kullamägi, Õisu paljand, Karksi Uus ja Vana põrguhaud, Maimu koobas ehk Mägiste põrguhaud. Paljandeist väljuvad allikad on uuristanud liivakivisse koopaid. Suurimad on Allikukivi, Vaida ja Vana-Kariste koopad ning Maimu koobas. Loodi paljand Halliste ürgorg Mullastik Umbes pool Sakala kõrgustikust katavad pruunid näivleetunud ning leetjad ja gleistunud leetjad mullad
palju. kaevandamine. jahe. Madalad, tihedalt koos. MAAPIND GEOGRAAFILINE KESKONNA ASEND PROBLEEMID Sügavalt läbi külmunud. ARKTILINE Rasked autod ja TUNDRA=Põhjapooluse mootorkelgud lähedal. kahjustavad pinnast ja taimkatet. Palju järvi ja soid. MÄGITUNDRA e. Puuraukude ümber Alpiinne Kõrgel naftareostus surevad mägedes. paljud kalad ja linnud. Igikelts. Põdrakarjamaa vähenemine. Pingod. Füüsikaline murenemine.
miks ja kuidas seda tehakse. 3 Mis on soo? Soo on selline osa maastikust, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu mullas jääb osa orgaanilist ainet lagunemata ning ladestub turbana. Vastavat arengusuunda maastikus nimetatakse soostumiseks, vastavat mullatekkesuunda turvastumiseks. Sood moodustavad Eesti pindalast 22 %. (Valk, 1988: 7-8) Soode tüübid On olemas kolme tüüpi soid: madalsoo, siirdesoo ja kõrgsoo ehk raba. Eestis on kokku 300 800 hektarit soid. Sellest 36 800 hektarit (12%) madalsoid, 16 500 hektarit (6%) siirdesoid ja 247 500 hektarit (82%) on kõrgsoid. (http://www.soo.ee/pub/Janeda_2005-11-04_Pajula.pdf) Madalsood tekivad veekogude kinnikasvamisel või maapinna soostumisel. Turvast on seal veel vähe (alla 30 cm), see alles kujuneb. Põhja-, pinna- ja tulvavesi toovad sohu juurde mineraalaineid ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad
*Karst - nähtus, mille puhul kivimid lahustuvad vees ning selle tagajärjel tekivad mitmed karstivormid 2. Miks on Eestis tihe vetevõrk?(1) Sest Eesti asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab aurumise. 3. Miks on Eestis palju järvi?(2) *Niiske kliima *Pinnamood on hästi liigestatud. 4. Miks on Eestis palju soid?(3) *Sest siin on niiske kliima . *Madal ja tasane ala aeglustab äravoolu. *Lääne- Eestis on pinnakattes vettpidavad setted, mis ei lase sademete veel maa sisse imbuda. 5. Miks on Eestis ja mujal Põhja-Euroopas palju järvenõgusid (tuleta meelde milline loodusjõud on mõjutanud nende alade pinnamoodi)? Sest need on mandrijää tegevuse tagajärjel tekkinud. 6. Miks on Pandivere kõrgustikul väga vähe pinnaveekogusid?
rebased, tuhkrud Kaitstavate liikide III kategoorias Loomad SOOKURG Lind Elupaik soodel ja rabadel Talvitub Põhja-Aafrikas Toiduks jõhvikad, seemned, rohukõrred Kuulub kaitstavate linnuliikide III kategooriasse Loomad METSSIGA Imetaja Toiduks võililled, teelehed, teravili, vihmaussid, konnad, pisiimetajad Vaenlasteks hundid, karud, inimene Mis ohustab soid Soode kuivendamine Turbavarude liiga intensiivne kaevandamine Soode kaitseks moodustatud sookaitsealad kaitse alla võetud soo (märgala) või soostik
Tegemist on segatoitumisega. Taimed toituvad peamiselt sademeteveest, mikroreljeefi madalamates osades asuvad taimed aga põhjaveest. Põhjavesi on väheliikuv, üleujutused nõrgad. Turbalasundi paksus on tavaliselt 1-3 m, mõnel juhul kuni 8 m. Turba pindmine kiht on halvasti lagunenud ja toitainetevaene. Enamik siirdesoid on kaetud metsaga. Põhiline puuliik on mänd. Metsa looduslik uuenemine toimub peamiselt sookasega. 4. Soode teket mõjutavad tegurid Kõige enam leidub soid nendes piirkondades, kus kliima on jahe ja niiske ning sademete hulk ületab aurumise. Tegurid, mis mõjutavad soostumise laadi ja tulemust: Liigse vee kogunemise kestus. Kliima. Vee keemiline koostis. Mulla lähtekivim. Maapinna ja aluskihtide reljeef. Taimkatte ja orgaaniliste jäänuste muundumine. 5. Soodega seotud huvigrupid ja nende suhted turba varujad ja kasutajad metsakasvatajad põllumehed
kaitsmine Loomad Soti mägiveised Põdrad Koprad Karud Kaitsealused taimed Balti sõrmkäpp Vööthuul-sõrmkäpp Harilik ungrokold Lodukannike Kollane kivirik Roomav öövilge Linnud Vöötsaba-vigle Väikekoskel Hallõgija Veekogud Võrtsjärv Fakte Kaitsealal on igas arenguetapis soid Matkarada koos kiiditega Allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Alam-Pedja_looduskaitseala http:// www.naturephoto-cz.com/euroopa-kobras-picture_et-130 54.html http:// tartu.postimees.ee/3673887/alam-pedja-luhtadel-asuvad- toole-sarvedega- bioniidukid http://www.tammikfoto.eu/gallery/karud-2/karud-4/ http:// www.naturephoto-cz.com/voothuul-sormkapp-picture_et- 12970.html http://fotoskoop.blogspot.com.ee/2008/ http://loodus.keskkonnainfo
Meenikunno raba üldiseloomustus Meenikunno on üks Kagu-Eesti lavamaa iseloomulikumaid soid, mida ümbritsevad liivaseljandikud.(EL3/2003)Raba arenguprotsess kestab intensiivselt ka praegu, moodustanud on älved ja kolm rabajärve, kujunemas on laugastik.(LOODUSE TEEJUHT) Soo alla jääb tänapäeval kuiv liivakivikiht, kuna püsiv põhjaveetase on raba põhjast kuni paar meetrit sügavamal. Selle kohta öeldakse, et raba ripub õhus. Vett hoiab kiire äraimbumise eest tihe alumine madalsooturba kiht. Rabavesi jõuab
Kõrgustiku jalam asub 80 meetri kõrgusel merepinnast, tema nõlv on 80 kuni 100 meetrit kõrge. Kõrgustiku absoluutne kõrgus on üle 100 meetri ja katab umbes 1100 ruut kilomeetrit. Pandivere kõrgeim tipp on Emumägi mille suhteline kõrgus on 79 meetrit ja absoluutne kõrgus on 166 meetrit. Pandivere kõrgustiku aluspõhi koosneb lubjakividest. Kõrgustiku keskosa pindalast 2% on kaetud sooga. See on väike osa Eesti keskmisest. Kuid ümbruses on palju soid, nt. Kõrvemaal. Pandivere kõrgustik on Eesti rikkaim ala allikate poolest. Lõunaosas on palju metsi ja esineb ka rabasid- Peetla raba. Pandivere kõrgustikus asub Väike- Maarja, Roela ja Sõmru. Seda läbib Valge jõgi.
vallas . Loodud 1957, alates 1979. aastast rahvusvahelise tähtsusega linnuala. Kuulub aastast 1997 rahvusvahelise tähtsusega märgalade (Ramsari alade) hulka ning 2004. aastast Natura 2000 linnu ja loodusalade hulka. Alates aastast 2007 esimese PõhjaEuroopas paikneva rahvusvahelise tähtsusega piiriülese märgalakomleksi koosseisus, PõhjaLiivi märgala kompleksis. Nigula Looduskaitseala hõlmab 6400 ha ulatuses puutumatuid soid, metsi ning niite. Loodusega tutvumiseks on külastajate tarbeks ettevalmistatud mitmeid matkarajad ning vaatetornid, millest unikaalsemaid on Kubaru lehmatorn, kust huvilistel on võimalik vaadelda Eesti maatõugu veiseid. Kaitseeesmärk Looduskaitseala on loodud Nigula soostiku ja sellega piirnevate alade koosluste ning kaitsealuste liikide elupaikade ja maastiku kaitseks. Kaitsealused liigid ning elupaigad on loetletud kaitseeeskirjas. Samast dokumendist võib lugeda
Miks voolab Suur Emajõgi suurvee ajal võrtsjärve? Sest Peipsi järv ei ole veel lahti sulanud ja emajõgi hakkab vastassuunas voolama. Kus pumbatakse eestis mineraalvett? värskas, iklas häädemeestel ja kärdlas. Miks on pandivere kõrgustiku jalam väga allikaterikas? Sest pandivere kõrgustikus on pinnases palju vett ja vettläbilaskvad kivimid ja seal, kus põhjavesi tuleb pinnale, tekib allikas. Kuidas mõjutab inimtegevus pinnavett? Inimregevus reostab seda, Millist tüüpi soid on eestis? miks on need ainulaadsed? eestis on rabasid, siirdesoid ja madalsoid. Miks on vaja soid kaitsta? Sest need on puhta mageda vee resevuaarid, turvas on vee filtriks ja turbast saab kütust. turba ja selle alll olevate orgaaniliste setete analüüs võimaldab selgitada möödaniku kliimat, veereziimi, taimestikku jpm.
27. Kui sügaval paikneb Eestis põhjavesi? V:100-700 m sõgavusel. 28. Miks on Pandiverre rajatud veekaitseala? V:Et puhast põhjavett säilitada. 29. Milleks kasutatakse põhjavett? V:Joogiveeks, vanni- ja basseiniveena. 30. Mis on soo? Iseloomusta soode paiknemist Eestis. V:Soo on märg ala, kus hapnikuvaeguse tingimustes jab suur osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. Suuremad sood paiknevad Madal-Eestis. Kõige vähem on soid Pandivere kõrgustikul. Kõrg-Eestis on soid arvult rohkem, kuid ned on enamasti väiksed. 31. Soo arenguetappid: 1)Soo areng algab madalsoona, madalsoo saab enamiku toitaineid ümbritsevatelt nõlvadelt pinna- või põhjaveega. 2)Turbalasundi kasvades soopind kerkib ning läheb üle siirdesooks. 3)Kui soopind kumerdub, muutuvad veerežiim ja soopinna mikroreljeef ning kujuneb kõrgsoo e raba.
tamm, mandzuuria pähklipuu, amuuri korgipuu, amuuri metsviinapuu jt. Erinevalt okasmetsadest on segametsad mitmerindelised, st. et kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude põõsastega nagu sarapuu, paakspuu, kikkapuu jt. Maapinnal aga vohab üsna tihe rohurinne. Segametsaaladel leidub ka rohkesti soid ja niite. Kas segametsade allvööndi loomastikus peegeldub okasmetsa ja lehtmetsa esindajate segunemine. Tüüpilised taigaasukad pruunkaru, hunt ja nirk kohtuvad siin lehtmetsades elutsevate metskitsede, metssigade ja halljänastega.
Mississippi jõgi Mississippi jõgi on Ameerika Ühendriikide keskosas. Jõgi on pikkuselt teine pikim jõgi Ameerika Ühendriikides. Jõe pikkus on 3950 kilomeetrit, koos Missouriga 6420 km, jõe valgla hõlmab umbes 3 268 000 ruutkilomeetrit. Mississippi jõgi algab Minnesotast, läbib ülemjooksul moreenkõrgustikke, soid ja järvi, Altonist alamal suubub suhteliselt selgeveelisse Mississippisse setterikas Missouri. Kusjuures nende veed on eristatavad ühinemiskohast veel mitmesaja kilomeetri kaugusel. Cairos suubub Mississippisse suurim vasakpoolne lisajõgi Ohio. Sealt algab Mississippi alamjooks, kus jõe org on üle 25km lai. Enamasti on jõgi kolmveerand kuni poolteist kilomeetrit lai. New Orleansi kohal 2,5 km ja sügavus seal 15-30m. Alamjooksul on jõgi väga looklev. Suurimad
18.Lendorav (Pteromys volans) 19.Euroopa naarits (Mustela lutreola) 20.Niidurüdi (Calidris alpina schinzii) 21.Kassikakk (Bubo bubo) Allikas: www.hariduskeskus.ee Keskkonnaalased konventsioonid Eesti ühines 1993-ndal aastal mitmete keskkonnaalaste konventsioonidega, aga miks just nendega? Eesti ühines nende konventsioonidega, sest nende konventsioonide tegevuses on paljud Eestiga seotud huvid. Näiteks, ,,Ramsari konventsioon" tegeles märgalade kaitsmisega. Eestis on palju soid, järvi, jõgesid, mis nendesse kategooriatesse kuuluvad. Allikas: www.envir.ee/loodus Keskkonna- ja looduskaitse erinevused Milles seisneb keskkonnakaitse ja looduskaitse erinevus? Keskkonnakaitse tegevusaladeks on õhu, vee, mulla, jäätmate jms asjadega tegelemine. Looduskaitse tegeleb maavarade jms kaitsega. Allikad: et.wikipedia.org www.keskkonnainfo.ee Kasutatud materjalid: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/loodushoid/LIIGIKAITSE:Loomastiku_kaitse:I_Kaitsekat
karu,hunt,rabane, der,tikutaja,lehesalul as,rohusilmik(liblikas), arusisalik,kiisk,vi ind,põhjavint,põder harilik niiduritsikas nt,ahven,rabakana ,rabapistrik inimtegevus metsanduseks3/5, Kaiste all Nutune põllumajandus seis-metsamajandus ja ⅖,turba põllumajandus on soid kaevanduseks kahjustanud,seega on ~2% kaiste alla võetud Suurem osa rabadest on kaitse all näide Kakerdaja raba Muraka soo põjaosa Yell,Šotimaa http://www.soo.ee/sood-maailmas http://www.turbaliit.ee/soo/ http://www.soo.ee/rabad http://www.ipcc.ie/a-to-z-peatlands/blanket-bogs/
veelindude kaitseks reservaate Kliima · Valitseb väga niiske ja mereline kliima · Iirimaa ilm on Atlandi Golfi hoovuse tõttu ettearvamatu ja sajurohke · Sageli esineb ka udu · Suvi on Iirimaal jahe, keskmine temperatuur 13...16 °C · Talv on soe, keskmine temperatuur 4...7 °C Taimestik · Iirimaal leidub 3815 taimeliiki ja 2512 seeneliiki · Suurema osa Iirimaast moodustavad rohumaad, aga leidub ka palju soid · The Burren'i rahvuspargis kasvab üle 70% Iirimaa kohalikest taimeliikidest Loomastik · Iirimaal on ainult 26 kohalikku imetajate liiki, nende seas näiteks rebane, kärp, saarmas, punahirv · Roomajatest on ainult 1 kohalik liik vivipaarne sisalik · Kahepaiksetest on levinud rohukonn tähnikvesilik ja kõre · Linnuliike on Iirimaal nähtud üle 400 Kasutatud kirjandus: · Http://et.wikipedia.org/wiki/Iirimaa_saar · http://selene111.wordpress.com/2007/05/23/loodus/
Mart Saar Ta sündis 1882. aastal Suure-Jaani lähedal Hüpassaares, keset soid ja metsi, kus talle said juba lapsepõlves omaseks ümbritsev loodus ja kohalikelt pillimeestelt kõlanud rahvaviisid. Muusika hakkas teda paeluma viieaastaselt, kui kuulis pulmas olles suupilli ja simblit. Peagi hakkas ta iseseisvalt õppima orelit, mängides kuulmise järgi kõrvu jäänud meloodiaid. Pärast õpinguid Kaansoos, Suure-Jaanis ja Põltsamaal astus ta 1901. aastal Peterburi Konservatooriumi, kus õppis Louis Homiliuse käe all orelit
Sest lõunapoolkeral puudub vastavad laiuskraadil maismaa. 3) Kuidas tekib polügonaalpinnas? Polügonaalpinnas tekib külmumise ja sulamise vaheldumisest. 4) Kuidas takistab igikelts inimeste tegevust? Igikelts raskendab hoonete, teede ja muude rajatiste ehitamist. Hooned rajatakse igikeltsaaladel tavaliselt sügavale igikeltsa sisse rammitud vaiadele niimoodi, et hoone jääb maapinnast pisut kõrgemale. 5) Miks on tundras ja metsatundras palju soid? Suvel õhuke pinnasekiht sulab, aga sügavamalt külmunud pinnas ei lase vett sügavamale imbuda. 6) Miks ei kasva tundras puid? Puude kasvamist takistavad madalad õhutemperatuurid, lühike kasvuperiood ja igikelts. 7) Mille poolest erineb metsatundra tundrast? 8) Milliseid maavarasid leidub tundras? Ameerikas Alaska poolsaarel ammutatakse naftat ja maagaasi, Skandinaavias, Siberis ja Põhja-Kanadas kaevandatakse metallimaake. 9) Millega tegelevad inimesed tundras?
Valgala 731 ruutkilomeetrit Süvendatud ja õgvendatud Voolab läbi väga hõreda asustusega soiste metsade ja uudismaade Särje-ahvena-hauge jõe tüüpi LUGUSE JÕGI Tausta jõgi, Liste, Luguse magistraalkraav Pikim ja suurima vesikonnaga jõgi Algab Lauka külast 7,5 km lõuna pool ja suubub Jausa lahte Pikkus 21 km Valgala 98 ruutkilomeetrit. Süvendatud ja voolab sirgendatud kunstlikus sängis Ülemjooksul läbib inimasustuseta soid ja metsi. Kesk- ja alamjooksul on jõe ümbruses põlde rohkem ja asustus tihedam. Kevadel tuleb merest jõkke kudema särgi, säinaid ja ahvenaid Know I Should be playing in the winter snow, or under the mistletoe.. But I'm here, making this presentation, hope you liked it!
Segametsades on leetmullad. Taimestik Euroopa lehtmetsades kasvavad tammed, pöögid, pärnad ja vahtrad. Põhja-Ameerika lehtmetsades kasvavad pöögid, vahtrad, hikkoripuud, tulbipuud ja suhkruvahtrad. Euroopa segametsades kasvavad kuused, männid, tammed, kased ja sarapuud. Kaug-Idas kasvavad vahtrad, pärnad, saared, jalakad, amuuri korgipuud, korea seedermännid ja mandzuuria pähklipuud. Puud kasvavad mitmerindeliselt. Segametsaaladel leidub ka rohkesti soid ja niite. Loomastik Parasvöötme sega-ja lehtmetsas elavad peamiselt imetajad, nad on aktiivse eluviisiga ja vähesed neist magavad talveund. Samuti on seal väga palju erinevaid linde. Euroopas elavad selles vöötmes metskitsed, hirved, halljänesed, metsnugised ja koprad. Põhja- Ameerikas skungid ja pesukarud. Kaug-idas aga pruunkarud, hundid, leopardid ja ussuuri tiigrid. Inimtegevus Metsavööndis inimasustus on väga tihe. · Metsatööstus, tselluloosi- ja paberitööstus
elupaikade kohta on vanim rahvusvaheline looduskaitselepe. Eesti ratifitseeris Ramsari konventsiooni 20. oktoobril 1993. Algselt oli kokkulepe mõeldud eelkõige veelindude kaitseks, kuid et märgalade roll biosfääri ökoloogilise tasakaalu säilimisel on märksa mitmekülgsem, hakati konventsiooni rakendamisel pöörama üha enam tähelepanu märgalade kui elukeskkonna kaitsele. Konventsiooni kohaselt loetakse märgaladeks soid (olgu need siis looduslikud või kunstlikult rajatud), merealasid (mille sügavus ei ületa kuut meetrit) ning teisi veealasid olenemata sellest, kas need on alalised või ajutised, seisu-, voolu-, mage-, riim- või soolaseveelised. Matsalu Rahvuspark Matsalu looduskaitseala (pindala 48 610 ha) loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal, 1976. aastal kanti
SOOD Teele Tammaru Anna Araslanova Mis on soo? Soo on looduslik ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. Soo teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. Sood tekivad mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Soode tüübid ehk soode arenguastmed Madalsoo Siirdesoo Kõrgsoo ehk raba MADALSOO Madalsoo on soo arengu esimene järk, kus soo pind on ümbruskonnast madalam; valdab toitainete kokkukandumine veega. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed. Madalsoos ulatuvad veel taimede juured viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi. Taimed Soopihl Soovõhk Kollane võhumõõk Loomad Sookurg Tikutaja Soo-loorkull Siirdesoo Siirdesoo ehk üleminekusoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoolt kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga ...
pesitsuspaikadena. Kõik konventsiooniga liitunud riigid peavad võtma meetmed märgalade kaitseks ja esitama vähemalt ühe märgala rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistusse.Algselt oli kokkulepe mõeldud eelkõige veelindude kaitseks, kuid et märgalade roll biosfääri ökoloogilise tasakaalu säilimisel on märksa mitmekülgsem, hakati konventsiooni rakendamisel pöörama üha enam tähelepanu märgalade kui elukeskkonna kaitsele. Konventsiooni kohaselt loetakse märgaladeks soid (olgu need siis looduslikud või kunstlikult rajatud), merealasid (mille sügavus ei ületa kuut meetrit) ning teisi veealasid olenemata sellest, kas need on alalised või ajutised, seisu, voolu, mage, riim või soolaseveelised. Konventsiooniga on tänaseks liitunud 158 osapoolt, teiste hulgas ka Eesti (1993. aastal), ja rahvusvaheliste märgalade nimekirjas on 1828 ala kogupindalaga 169 000 000 hektari.Konventsiooni rakendamise peamine eeldus on alade kaitsekorralduskavade koostamine.
Eesti rikkused Eestis on palju põhjuseid, miks siit lahkuda. Paljud inimesed lahkuvad siit just sellepärast, et palk on madal, kuid hinnad on kõrged võrreldes teiste riikidega. Eestis on ka põhjuseid, miks jääda. Üheks põhjuseks, miks jääda, on loodus. Eesti loodus on minu arvates vägagi ilus nähtus, kuna siin on väga palju metsa ning soid, mida teistes riikides eriti ei kohta. Teistes riikides on just kõik metsad maha raiutud ning sinna on rajatud palju tööstusi ja ehitisi vastupidiselt Eestile. Seega on ka Eestis puhtam õhk kui mujal maades. Arvan, et just värske õhk ja ilus loodus on see, mis välismaalasi sunnib meie kodumaale tulema ja hoiab veel siiani eestlasi nende sünnimaal. Eestis valitseb neli aastaaega, sellepärast on meie loodus vägagi vahelduv ning põnev. Vahel ei teagi, mis
suubuvad nad Emajõkke. Need on kaitseala tähtsamad veesooned. Pedja jõe alamjooksu järgi sai 1994. a loodud kaitseala ka nime Alam-Pedja. Alam-Pedja looduskaitseala on rahvusvahelise tähtsusega märgalade nimistus ning kaitseala on ka rahvusvahelise tähtsusega linnuala. Suurepindalaline terviklik loodusmaastik annab eluvõimaluse paljudele seene-, taime- ja loomaliikidele. Alam-Pedja suurimaks väärtuseks on tema suured kuivendamata soomassiivid. Soid on siin eriilmelisi ja eri tüüpi. Valdavad rabad, vähem on siirdesoid ja madalsoid. Laukaid on Alam-Pedja rabades loendatud üle 2000. Laugastikud on tihti labürinditaolised, nii et mõnigi inimene võib siit väljapääsu otsides hätta jääda. Metsaga rabasaartel pesitsevad või varjuvad inimpelglikud linnud ja loomad. Alam-Pedjal on Eestis teadaolevast viiest kotkaliigist esindatud neli: merikotkas, kalakotkas, kaljukotkas ja suur-konnakotkas,
ja pähklitest toituad loomad 3) Traditsioonilised tegevusalad Põllumajandus, mäetööstus, kalandus 4) Kultuurtaimed Nisu, rukis, oder, kartul PARASVÖÖTME OKASMETS 1) Taimestiku eripära Okaspuud, palju on soid 2) Loomastiku eripära Loomastik on liigivaene 3) Traditsioonilised tegevusalad Metsandus, kalandus, jahindus 4) Kultuurtaimed Kartul, oder TUNDRA 1) Taimestiku eripära Maapinda katab sammal-samblik ja puhmastaimed 2) Loomastiku eripära Vähe loomi, need vähesed jaotatakse paikseteks ja rändasukateks 3) Traditsioonilised tegevusalad Küttimine, põhjapõtrade karjatamine, kalandus 4) Kultuurtaimed --- JÄÄVÖÖND
suhteliselt järsu rabarinnaku ja lameda keskplatooga. Rinnak on paremini näha soostiku lääneosas, kus rabapind tõuseb mõnekümne meetri jooksul kuni 3 meetrit kõrgemaks. Geograafilised objektid Nigula LK alal voolab Pärnu jõgi, Reiu jõgi, Audru jõgi, Raudna jõgi, Halliste jõgi ja Sauga jõgi. Suurematest linnadest Pärnu, Sindi, KilingiNõmme ja Viljandi. LK ala asub Pärnu madalikul, Sakala kõrgustikul ja hõlmab väga paljusid soid. Nigula Raba Rajamise eesmärk Nigula Looduskaitseala on Eesti esimene soode kaitseks loodud kaitseala. Raba loomastikus on silmatorkavamaks rühmaks linnud, kelle arvukuse muutusi on siin jälgitud juba aastakümneid. Alates 1965. aastast on Nigulas tegeletud jõhvika kultiveerimisega ja sellealaste uuringutega. Loodud on Nigula kollektsioon -- Eesti jõhvikavormide genofond. Nigula LK piltidel Huvitavat Nigula Metsloomade Taastuskeskuse
Riigikeel Iiiri ja inglise Ajalugu 1973. aastal Euroopa Liitu astumise järel kujunes varem peamiselt põllumajanduslik Iirimaa (Éire) kaasaegseks tehnoloogiliselt eesrindlikuks majanduseks, pälvides nime keldi tiiger. Suure osa sisemaast moodustab põllumajanduskasutuses madalik, kus on mõned madalad mäed ning palju soid ja järvi. Lääne rannikumäed kerkivad kohati üle 1000 meetri. Ligi kolmandik rahvastikust elab Dublinis. Religioon Muslims; 92%; 8% sunniidid Poliitika Vabariik millel on parlamentaarne valisemis vorm, president valitakse seitsmeks aastaks ja uuesti valida saab ainult veel ühe korra. Iirma liitus Euroopa Liiduga aastal 1973 aga
Põdrale annavad põdra näo pikk ülamokk ja mitmekümne- sentimeetrine lõuahabe. Kõrvad on põdral suured ning üliliikuvad, sabajupp aga ainult 4- 5 cm pikk. Isasloomi nimetatakse põdrapullideks ja nad kaaluvad kuni 600 kg. Emasloomi kutsutakse põdralehmadeks ja nemad kaaluvad kuni 375 kg. Eestis elab umbes 10 000 põtra. Keskmiselt elavad nad 8-12- aastaseks. ELUPAIK Põtrade elupaikadeks on suuremad metsa-alad, kus on jõgesid, järvi, soid, noorendikke ja võsastikke. Sagedasti võib teda kohata ka metsade lähedusse jäävatel põldudel. Põdrad ujuvad väga hästi. ELUVIIS Põdra kodupiirkonnaks võib olla 2,5-19 km2. Enamasti on põder üksildane loom, kuid talviti võivad nad olla ka karjades. PALJUNEMINE Põtrade jooksuaeg kestab augusti lõpust oktoobri alguseni. Maikuus sünnib põdralehmal 1-2 vasikat, kes kaaluvad 4-5 kg ja on kaetud pruunika titekarvaga. Juba esimestest
on kodus vaid Hundva. Hundva huuled olid verised ning Enrikut tabas tohutu pettumus, avastades, et libahunt oli hoopis Hunva. Mõniaeg hiljem teatas isa, et abiellub Hundvaga. Enrik jooksis minema, kuid saabus tuisk ja torm ning ta oli sunnitud külla tagasi pöörduma. Külas peeti Hundva ja Enriku isa pulmi. Enrik küsis Hundvalt nõu, kuidas öelda lahti inimlikust moraalist ning hakata libahundiks, olla vaba. Enrikust sai libahunt, kes tormas mööda soid ja metsi õnnelikuna. Hundva hakkas koos Enrikuga vabalt ringi jooksma, kuid aelemine ei meeldinud Enriku isale ning ta nuhtles Hundvat. See ei hoidnud Hundvat tagasi ning vallatlemine soodes jätkus kuni Enriku isa tulistas Hundva pihta. Enrik täitus meeletu kurbuse ja trotsiga ning ulgus üle soode, kutsudes üles teisi hundipoegu mässama küla eluviiside vastu. 2. Gailiti novell ,,Libahunt" on toskaana stiilis novell. Novelli tegevustik järjest kasvab ning
Värska, Kruppi. Pika ajavahemiku jooksul on Peipsi järve järkjärgulisel taandumisel selle põhjarannikule tekkinud omapärased luited, mida ääristavad kaunid männimetsad. Ainult edelaosas, Lohusuu ümbruses on ülekaalus madal liivarand. Peipsi põhjarannikut ääristava luiteala keskmine kõrgus on 5 - 9 m, suurima kõrgusega luide (ca 20 m) on ida pool Alajõge. Need rannamoodustised ulatuvad ka kilomeetrite kaugusele järvest, mitmekesistades Alutaguse soid ja rabasid. Liivaseid, kruusaseid ja saviseid kaldalõike leidub ulatuslikult Peipsi läänekaldal. Seal leidub rohkesti ka rändrahne ja kivist kallast. Põhjakalda kaks osa - Järvevälja ja Smolnitsa luidestikud on võetud riikliku kaitse alla. Peipsi järv kogub oma vee ulatuslikult alalt. Järve suubub umbes 30 jõge, neist suuremad on Velikaja ja suur Emajõgi. Väljavool toimub Narva jõe kaudu. Peipsis ei ole eriti taimestikku. Üksnes varjatud lahesoppides ja saarte varjus
Armee jaotati üle maa paiknevateks garisonideks 3. Import kangad keelustati 4. 1717 kehtestati üldine koolikorraldus Valgustatud absolutism · Preisi valgustatud valitsejaks oli kuningas Friedrich II; Vana Fritz (1740-1786) 1. Tahtis vähendada talurahva teotöö päevi 5-6 -lt kolmeni, kuid aadlid olid selle vastu ja seda ei rakendatud. 2. Lasi ülesharida soid ja rajada uus külasid ja talusid, tänu sellele saabus riiki 360 000 sisserändajat 3. Kaotas surmanuhtluse ja lihtsustas kohtusüsteemi 4. Töötas välja Maakoolide reglemendi, lasi ehitada hulga uusi koolimaju. Ikka sõdades · Austria pärilussõda (1740-1748) Friedrich II keeldus tunnustamast Maria Theresia pärimisõigust Habsburgide pärusmaadele.
Koostasid: Minna Liisi Liivrand, Erli Haavasalu, Keili Kase, Karin Kruup Taime- ja loomaliikide hävinemine Põhjused Kliima soojenemine Elupaikade hävinemine inimtegevuse tagajärjel Mürgine ümbrus Happevihmad Küttimine Kliima soojenemine Kliima soojenemise Click to edit Master text styles tõttu kaovad senised Second level elupaigad ja paljud liigid Third level Fourth level ei suuda ümber kolida Fifth level endale sobivatesse paikadesse. Suurimas ohus on taimed ja putukad kuna imetajad ja linnud suudavad kergemini oma elupaiku vahetada. Elupaikade hävimine Inimtegevuse käigus hävitatakse Click to edit Master text styles loomade ja ...
ka madalaim aasta keskmine temperatuur: 1,6 °C. Kõrgeim keskmine on registreeritud Vilsandil, kus nii 1975, 1989 kui ka 2000. aastal saadi selleks 8,3 °C.Eesti on üks maailma metsarikkamaid riike: metsaga on kaetud ligi pool Eesti maismaast ehk 2,2 miljonit hektarit. Umbes 40% Eesti metsadest kuulub riigile. Riigimetsi hoiab ja majandabRiigimetsa Majandamise Keskus. Soome järel ja Kanada ees on Eesti sooderohkuselt maailmas teisel kohal (soode protsentuaalselt pindalalt). Seega võib soid pidada Eestimaa rikkuseks. Seda ka seetõttu, et paljud Kesk-Euroopa riigid on oma sood peaaegu täielikult hävitanud ja näevad nüüd vaeva nende taastamisega. Ida-Euroopa lauskmaa osana on Eesti madal ja tasane ala, mille pinnamoele on iseloomulikud kõrgustikud ilma kõrgemate mägedeta jalavamaad madalike, nõgude ja orunditega. Koos Põhja-Eesti panga ja teiste paljanditega moodustavad need Eesti reljeefi suurvormid. Tänu parasvöötme
Loodus: 80% Kreeka territooriumist on mägine ning riik on üks mägisemaid Euroopas. Pindose mäestik ulatub riigi keskelt loode-kagu suunas ja selle kõrgeim punkt on 2637 meetrit. Kesk- ja Lääne-Kreeka loodust ilmestavad ka ulatuslikud kanjonid ja karstialad. Riigi kõrgeim punkt asub Olümpose mäel, mis asub 2919 meetrit üle merepinna. Ida-lääne suunas kulgevad Rodope mäed Kreeka ja Bulgaaria piiri vahel. Sealne piirkond on kaetud suurte ja tihedate metsadega. Järvi ning soid võib leida peamiselt Kesk-Kreekast. Rahvastik: Kreeka rahvaarv on viimastel sajanditel olnud pidevas kasvamises. Eriti kiire kasv toimus 20. sajandi teisel poolel, kus lisaks loomulikule rahva juurdekasvule toimus ka immigratsioon. Enamik immigrantidest on pärit naaberriikidest. Albaanlased moodustavad 55-60% või rohkem kõigist immigrantidest. 1990ndate keskel sisserännanud on eelkõige Aasia riikidest - eriti Pakistanist ja Bangladeshist. Riigi keskmine rahvastiku tihedus on 81,7
madaliku vahel. Liivi lahe rannikumadaliku osas domineerivad mere- ja tuuletekkelised pinnavormid, millega lõunaosas kaasnevad moreentasandikud ning sood. Metsepole madalik asub metskonna kaguosas, Eesti-Läti piirialal. Soomaa maastikurajoonis valdavad jääpaisjärves ladestunud setetest moodustunud märjad tasandikud ning sood. Metsepole madalikule on iseloomulik lainjate moreentasandike vaheldumine voorelaadsete künniste ja jõeorgudega. Pärnumaa metskonna piiridesse jääb arvukalt soid, neist olulisematena võib ära nimetada Tolkuse, Soometsa, Tõrgu, Rongu ja Nigula. Aastane keskmine sademete hulk on 735 mm. Maastikku ilmestavad vähesed jõed, neist suurimad on Reiu, Ura, Rannametsa ja Lemmejõgi. Suuremaid järvi metskonna mail napib, valdavalt on tegemist suuremate rabalaugaste ja ajapikku sulustunud või riimveeliste lahesoppidega. Riigimetsa Majandamise Keskus[http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/parnumaa-metskond] (24.10.2011) LOODUSVÄÄRTUSED
IV PÕHJAVESI Põhjavesi on maa sees olevate kivimite ja setete poorides ning tühimikes olev vesi. Põhjavesi tekib, kui sademete või lumesulavesi imendub maa sisse läbi vett läbilaskvate kivimite kuni vett pidava kihini. V MÄRGALAD Ala, mille pinnas on liigniiskusega küllastunud (nt sood, madalad veekogud, jõeluhad, üleujutusalad). Soo tekib maismaa soostumisel põhjavee taseme tõustes või veekogude kinnikasvamisel. Kõige rohkem on Euroopas soid Põhja-Euroopas, kus sademete hulk on suurem, kui aurumine. Kesk- ja Lõuna-Euroopas on soid väga vähe alles (neid on kuivendatud). Eesti ja Euroopa majandus Majandussektorid: I PRIMAARNE SEKTOR ehk hankiv majandus (tegeleb hüvede loodusest saamisega) Nt põllumajandus, jahindus, metsandus, kalandus II SEKUNDAARNE SEKTOR ehk tööstus (tegeleb tooraine töötlemise, valmistoodete tootmise ja tarbijatele edastamisega)
Vargamäe naised Vargamäe asus keset soid ja rabasid, seal kasvasid vaid üksikud kidurad männid ja karjamaadki olid suurelt jaolt vee all. Selline ümbruskond jättis oma jälje kõigile Vargamäe elanikele, nii meestele kui naistele. Tundub aga, et naised olid need, kes kõige rohkem kannatasid. Krõõt ei sobinud algusest peale Vargamäele, ta oli sealse raske ja kontimurdva töö jaoks liiga pika ja kõhna kehaehitusega. Ta sobis rohkem oma isakoju suurte laante keskel, mitte aga Eespere
Suurimad sood on Puhatu (57 000 ha), Epu-Kakerdi (39 000 ha), Endla (25 100 ha), Lavassaare (37 800 ha), Suursoo (17 100 ha), Peedla (15 500 ha). Valdavaks on siiski väikesood - 9836 soost 85% on pindalaga 1-10 ha. Turbavarude jaotumine Eesti alal on ebaühtlane, suurimad on Ida-Virumaa lõunaosa ja Pärnumaa soode varud. Märkimisväärsed on varud ka Kesk- ja Vahe-Eesti soomassiivides. Turbamaardlatena käsitatakse praegu 0,9 m paksuse turbakihiga üle 10 ha pindalaga soid. Sellistele tingimustele vastab 1626 sood, neist 520 on majanduslikult huvipakkuvad. Suuremate soode turbakihi paksus on keskmiselt 4-5 m, harva ka 7-8 m. Üksikutes soodes leidub anomaalse paksusega kihte - 18 m Võllamäe ja 12 m Napsi soos. Aastane turba juurdekasv on umbes 0.9 mm; juurdekasv soodes on suurim aasta jahedal ja niiskel perioodil. Turvas jaotub oma tekkeviisilt ja kasutusalalt kaheks alatüübiks. Põhjaveest toitunud
Uus-Meremaa Koostaja: Maiki Joakit Detsember 2008 Üldist Suuruselt Jaapaniga võrreldav Uus-Meremaa asub ülejäänud maailmast geograafiliselt väga kaugel.Selle esimesed asustajad olid Polüneesia maoorid.Eurooplaste saabudes 19.sajandil jäid maoorid vähemusse ja moodustavad nüüd vaid 8% kogu rahvastikust. Väikesearvuline rahvas võib nautida kodumaa mitmekesisust, nagu seda teevad ka paljud turistid. Uus- Meremaa on rikkalike maavaradega ja kõrge elatustasemega riik. See maa on moodustatud kahest suurest saarest ja paljudest väikestest saartest. Lõunasaare lääneosas asuv Alpi murrang on kahe tektoonilise laama vahepiiriks. Laamade vastastikune erisuunaline liikumine põhjustab piirkonnas maavärinaid. Mõlemal saarel leidub vulkaane,millest osa on aktiivsed.Lõunasaarel on palju kõrgeid mäetippe,mõned neist ulatuvad üle 3000meetri kõrgusele merepinnast. Vulkaaniline põhjasaar ja mägine lõunasaar Suhteliselt väike...
Joonis 4: siirdesoo ökoloogiline püramiid Populatsiooni näide · Sookure arvukus on kasvav, suuresti tänu uute elupaikade tekkimisele. · Eestis pesitseb aasta 200. seisuga ca 6000 paari sookurgi. Läbirändajate hulk küündib kümnetesse tuhandesse. · Euroopas pesitseb umbes 74000-110 000 paari ning talvitub umbes samapalju paare. Pilt 10: sookurg Inimmõju · Inimesed ehitavad rabadesse ja soodesse matkaradasid, vähesel määral võivad reostada soid. Pilt 11: matkarada Kasutatud allikad · Pilt 1: http://blog.devion.ee/kastemarg-johvikas · Pilt 2: http://tigupilt.blogspot.com/2008/05/sookail-itseb-labrador-tea-ledum.html · Pilt 3: http://retsiem.blogspot.com/2009_11_01_archive.html · Pilt4: http://nagi.ee/stats/interesting/year/?init=22&lastindex=764.1256290:1471777 · Pilt 5: http://pilt.delfi.ee/picture/3009419/ · Pilt 6: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/rebane_gerdapeda.ht m · Pilt 7: http://fotosilm.pri.ee/
Sookurg Ehkki sookurge võib näha eri maastikes, vastab tema nimetus hästi tema põhilisele pesitsuspaigale soole. Eestis leidub palju soid, aga ka külasid ja mägesid, mis on tema järgi nime saanud. Värvuse järgi kutsutakse teda veel hallkureks ning muude tegutsemispaikade järgi ka mets-, põllu-, kesa-, niidu-, külvi- ja rukkikureks. Hulgaliselt on teada sookurega seotud rahvajutte ja ilmatarkusi. Sookurge on läbi aegade austatud, kuigi samal ajal ka jahisaagina ihaldatud. Pesitsusasurkondade suurust on raske hinnata, sest liik pesitseb hajusalt raskesti ligipääsetavatel märgaladel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
