kaasa arvatud lühiajalised laenud ning aktsionäride võlga, mis on tekkinud aktsiate ostmisel. Aktsiate märkimise tühistamisel krediteeritakse aktsionäride võla saldo ning vähendatakse samaaegselt aktsiakapitali nimiväärtuses ja aktsiate märkimisel ülekursiga ka ülekursi. 14 3.5 Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb varude ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi. Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (materjalikulu, tööliste palgad jne) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest
Bensiin ja muud materjalid kantakse kuludesse ostudokumentide alusel, varustatakse viimane vastutava isiku märkusega kasutusotstarbe (kulukoha) kohta. Kõik kuludokumendid kontrollitakse raamatupidaja poolt. Materjalide ladu osaühingul pole, materjal ostetakse kasutamisel ja kantakse kohe kuluks. Põhivara kasutatakse rohkem kui üks aasta ja soetusmaksumus ühiku kohta on võrdne või suurem kui 10 000 krooni. Põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Iga materiaalse ja immateriaalse põhivara objekti kohta peetakse individuaalset arvestust põhivara arvestuse kaartidel (Exceli tabelis). Materiaalne põhivara kantakse kulumisel maha juhatuse poolt kinnitatud aktide alusel. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kuludesse kandmise (amortisatsiooni) meetod on lineaarne.
50. Avansina makstud ettevõtte tulumaks Firma maksab iga kuu avansilist ettvõtte tulumaksu 1800 EEK D: Tlumaksu võlg 1800 EEK K: Arveldusarve 1800 EEK MÜÜGIARVESTUS 51. Müük, kui müüja ei ole käibemaksukohustlane Firma A ei ole käibemaksukohuslane ja müüb ostjale kaupa summas 9440 EEK soetusmaksumusega 7500 EEK. Ostja tasub kauba eest kassasse. D: Kassa 9440 EEK K:Müügitulu 9440 EEK 52. Müüdud kauba kandmine kulusse Firma kannab realiseeritud kauba soetusmaksumuses kulusse. D: Materjal 7500 EEK K: Müügiks ostetud kaubad 7500 EEK 53. Müük, kui müüja on käibemaksukohuslane Firma A on käibemaksukohuslane ja müüb ostjale kaupa summas 9440 EEK(kaup 8000 EEK ja käibemaks 1440 EEK) soetusmaksumusega 7500 EEK D: Kassa 9440 EEK K: Müügitulu 8000 EEK K: Käibemaks 1440 EEK Kantakse maha realiseeritud kaup D: Materjal 7500 EEK K: Müügiks ostetud kaubad 7500 EEK 54. Müügitehingud, kui müügimoment ei ühti raha laekumise momendiga
Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Bilanss ja kasumiaruanne Bilansi skeem: Aktiva Passiva Käibevarad Kohustused Raha lühiajalised kohustused Debitoorne võlgnevus Varud muud Põhivarad pikaajalised kohustused Põhivara soetusmaksumuses Põhivara kulum Omakapital Aktsiakapital kasum muu Varade väärtus ettevõtte väärtus Vahendite kasutus vahendite allikad Kasumiaruanne: Ettevõtte tulud income
1)Arvepidamise ajalugu: kes oli Luca Pacioli, kust sai arvepidamine alguse? Tänapäeval kehtiva ja toimiva arvestuse alused on esmakordselt kirja pannud Luca Pacioli aastal 1494 2)Mis on ettevõtte majandusaasta aruanne, millal see koostatakse? Aastaaruanne koosneb erinevatest aruannetest, mille koostamiseks on ette nähtud kindlad vormid ja mille eesmärk on anda ülevaade firma finantsseisust, majandustulemustest ja rahavoogudest. Majandusaasta pikkus on 12 kuud ehk kalendriaasta ning selleks ajaks peavad raamatupidamiskohustuslased kindlasti koostama majandusaasta aruande. Vähemalt üks aruanne aastas on kohustuslik majandusaasta lõpu seisuga. Näiteks kui majandusaasta algab 01.01.2014, siis tuleb aruanne koostada hiljemalt 31.12.2014. 3)Kes on Eesti Vabariigis raamatupidamiskohustuslased? Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna, kohaliku omavalitsuse üksus, Eestis registreeritud iga era- või avalik- õiguslik juriidiline ...
Tekkepõhise tulu korrigeerimisel(kajastamisel): SUURENEVAD VARA JA TULUD Tekkepõhisest arvestuspõhimõttest lähtuvalt kajastatakse kauba müük perioodil, millal: KAUP MÜÜDI Tekkepõhisest arvestuspõhimõttest lähtuvalt kajastatakse kauba soetamine perioodil, millal KAUP SOETATI Tekkepõhisest arvestuspõhimõttest lähtuvalt kajastatakse kulu perioodil, millal: KULU TEHTI Tootmisseadme soetamisel võetakse see arvele: Soetusmaksumuses Finantsaruannet, mis spetsifitseerib rahaallikad ja kasumiaste BILANS Finansaruanded, mis edastavad teatud perioodi hõlmavat finantsinformatsiooni, on KASUMIARUANNE, RAHAKÄIBE ARUANNE, OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE RAHAKÄIBE ARUANNE spetsialiseerib kasumi allikad ja kasutamise BILANSS kajastab teatud kuupäeval toimunud muutusi firma omakapitalis, kajastab teatud kuupäeval moodustunud tulusid ja kulusid ning kasumit/kahjumit, kajastab firma vara, kohustusi
Varude tunnused tootmisettevõttes Tootmisettevõtte varusid iseloomustavad järgmised tunnused: · Tootmisprotsessis muudavad, kaotavad nad esialgse välimuse (nt riidest saab seelik) · Neid saab kasutada 1 kord · Annavad oma väärtuse loodud uuele varule täies ulatuses Varude liigid Tootmisettevõtte varud on: · Toore · Pooltooted, abimaterjalid ... · Lõpetamata toodang · Valmistoodang Kaubandusettevõtte varudeks on: · Kaup Varud kajastatakse soetusmaksumuses. Varude müük Kaubandusettevõtte põhitegevuseks on varude soetamine ja müük. Müük kajastatakse raamatupidamiskandega: D Ostjate tasumata arved või/ja Kassa jne K Müügitulud Pidev arvestus on nii müügi kui ostu osas, aga perioodiline on vaid ostu osas (informatsioon vaid sissetuleku kohta). Pidevas arvestuses on hetkeseis teada nagu nt suuremad poed. Teistes väiksemates poodides on näiteks perioodiline arvestus kus on info vaid
jäägina. Näiteks loomaksavatuses on kõrvaltoodanguks sõnnik, saetööstuses puidujäätmed. Kõrvaltoodangu üle võib arvestust pidada lihtsustatud viisil, võttes seda bilansis arvele neto realiseerimisväärtuses. Neto realiseerimisväärtus on toote hinnanguline müügihind tavapärase äritegevuse käigus, millest on maha arvatud hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Varud võetakse esmalt bilansis arvele soetusmaksumuses. Edaspidi kajastatakse varusid bilansis nende soetusmaksumuses või netorealiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest kumb on madalam. Iga aruandeperioodi lõpus tuleb varud kriitiliselt üle vaadata, et kindlaks teha objektid, mille netorealiseerimisväärtus on langenud madalamale nende soetusmaksumusest. Varude allahindlus peaks toimuma individuaalselt erinevate kaupade või toodete lõikes. Allahindluse põhjused ja summad tuleb korrektselt dokumenteerida.
immateriaalne põhivara 15600000, 15620000, 15640000, 15650000, 15660000 ja 15690000- 15691000. Sellesse varagruppi ei kaasata kontol ettemaksed immateriaalse põhivara eest kajastatud maksumusi. Veerg 4 Selles veerus kajastatakse raamatupidamise andmed lugemise alustamise hetkel (s.o inventuurinimekirja andmed). Veerg 5 ja 6 Aktide põhjal inventuuri läbiviimise seisuga (s.o 31.10.2012) kajastatavad muutused. Kajastatakse sissetulekud (veerg 5) ja väljaminekud (veerg 6) soetusmaksumuses ainult siis kui raamatupidamises on tehtud kanded inventuuri läbiviimise seisuga (s.t üle- ja puudujäägid inventuuri läbiviimise seisuga). Jooksvas perioodis tehtud raamatupidamise kanded ei muuda inventuuri läbiviimise seisu ning seega ei kajastata selliseid soetusi nimetatud veerus. Veerg 7 Vara tegelik seis. Korrektuuride järgne tegelik seis soetusmaksumuses inventuuri läbiviimise seisuga. Vara tegelik seis võrdub veerg 4+veerg 5-veerg 6. Kokkuvõtteks:
tootmine; hulgi- ja jaemüük (sh autode müük). Täpsema määratluse kohaselt on varud: varad, mida hoitakse müümiseks tavapärase äritegevuse käigus; varad, mida parajasti toodetakse niisuguse müümise eesmärgil; või materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel; või teel olev kaup. Kaubavarud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb kauba ostuhinnast, transpordikuludest ja muudest varude soetamisega otseselt seotud väljaminekustest. 13 Varude soetusmaksumuse arvestamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Varud hinnatakse bilansis ümber lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Varud tuleks eelistatavalt neto realiseerimisväärtuseni alla hinnata üksikobjektide kaupa, kuna
3.2 Finantsinvesteeringud Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval. Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid. Lühiajalisi finantsinvesteeringuid kajastatakse õiglases väärtuses, juhul kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtuse aluseks on finantsinstrumendi noteeritud turuhind. Aktsiaid ja muid omakapitaliinstrumente, mille õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse soetusmaksumuses (miinus võimalikud allahindlused, kui investeeringu kaetav väärtus on langenud alla bilansilise väärtuse). Kauplemiseesmärgil soetatud finantsvarade õiglase väärtuse muutused kajastatakse kasumi või kahjumina aruandeperioodi kasumiaruandes. (4) ( vt Lisa 7) Tabel 2 näitab et ettevõtte OÜ Abilis lühiajalised finantsinvesteeringud koosnevad aktsiatest ja osakutest. Samas siin on näha mis summade eest nad olid ostetud ja hiljem ka müüdud.
Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõuded kajastatakse ebatõenäoliste nõuete summa korrigeerimisena ja kulu vähendusena aruandeperioodi kasumiaruandes. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja. Muud nõuded Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõudeid, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalised nõuded kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadaoleva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel nõudelt intressitulu sisemise intressimäära meetodit kasutades. Edasimüügi eesmärgil soetatud nõuded
omandatud netovara) õiglastele väärtustele omandamiskuupäeva seisuga. Ostumeetodi rakendamist iseloomustab järgmine valem (RTJ 11 § 21): Omandatud osaluse soetusmaksumus 56 - Omandatud netovara õiglane väärtus _______________________________ = Firmaväärtus Omandaja peab omandamise kuupäeval: 1) kajastama omandatud firmaväärtust kui vara; ning 2) esialgselt mõõtma firmaväärtust soetusmaksumuses ehk summas, mille võrra äriühenduse soetusmaksumus ületab omandatud eristatavate varaobjektide, kohustuste ja tingimuslike kohustuste neto õiglast väärtust. Ostumeetodit rakendatakse omandamise kuupäeva seisuga, selle kuupäeva seisuga määratakse omandatud netovara õiglane väärtus ja tekkinud (positiivne või negatiivne) firmaväärtus. Omandamise kuupäevaks loetakse päeva, millal sisuline kontroll omandatava ettevõtte
K 1350 Aruandvad isikud 2. Lähetuskulude tasumine aruandvale isikule kassast: D 1350 Aruandvad isikud K 1010 Kassa 5. VARUDE ARVESTUS Kahjuks ei puutunud ma oma praktika perioodil laoarvestusega väga kokku, kuna laoarvestust peab ja laodokumentide eest vastutab ettevõtte juhataja. Ettevõte tegeleb peamiselt välismaalt ostetud kaupade edasimüümisega Eestis, seega on Baltic Chess Group OÜ varudeks müügiks ostetud kaubad. Varud võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis koosneb varude ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Materjalide ja kaupade soetusmaksumus koosneb nende soetushinnast, millele lisatakse transpordikulud. Varusid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimismaksumuses sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Iga aruandeperioodi lõpul või inventuuri läbiviimisel
Kanne põhivara mahakandmisel: D- Ärikulud D- Akumuleeritud põhivara kulum (amortisatsioon) K- Põhivara ( maa ja ehitised, masinad ja seadmed, inventar) IMMATERIAALNE PÕHIVARA Immateriaalseks põhivaraks on ostetud kaubamärgid, litsentsid, patendid ja arvutitarkvara. Samuti võib võtta immateriaalsena arvele ka ettevõtte asutamis-ja arengukulud, kui need on olulises suuruses. Arvele võetakse soetusmaksumuses mille hulka kuulub lisaks ostuhinnale soetamisega otseselt seotud kulud, võetakse kontole immateriaalne põhivara ja määratakse kasutusaeg. Kulumit arvutatakse samamoodi nagu põhivaral. Edasimüügi õigus puudub nii et vananenud immateriaalne vara kuulub maha kandmisele. Bilansis näidatakse immateriaalne põhivara jääkväärtuses eraldi materiaalsest põhivarast.Kasumiaruandes nii materiaalse –kui ka immateriaalse põhivara kulum koos ühes summas.
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 VARUD................................................................................................................................... 4 1.1 Varude otstarve............................................................................................................. 4 VARUDE ARVESTUSSÜSTEEMID........................................................................................ 6 2.1Varude pidev arvestussüsteem....................................................................................... 6 Varude perioodiline arvestussüsteem.................................................................................. 7 VARUDE ARVESTUSMEETODID EESTIS..........
II vooru koduste ülesannete lahendused 1. (Annuiteedid) Onu Elmar saab praegu 12 000 krooni kuus palka ning soovib pensionilemineku ajaks (mis juhtub 25. aasta pärast) kokku koguda sellise rahasumma mis tagaks talle 20. aasta jooksul pensionil olles 75% praegusest palgast. Onu Elmar teab, et täpselt viie aasta pärast tänasest saab ta 200 000 krooni suuruse päranduse, mille ta samuti pensionifondi investeerib. Onu Elmar on oma palgakasvu suhtes pessimistlik ning ei arva et see järgmise 25. aasta jooksul tõuseks. See-eest valib Elmar üsna äkilise pensionifondi mille prognoositavaks aastaseks nominaalseks tulumääraks on kuni pensionile minekuni 12% ning pensionil olles 5%. Oletame nüüd, et Elmar teeb sissemakseid kord kvartalis kuid pensioni hakkab saama igakuiselt. A) Milline summa peab tal olema koos pensionile mineku hetkeks, et tagada soovitud pension? B) Kui palju peab ta...
mõõtmise teel. Materiaalne põhivara: Maa, ehitised(jääkmaksumuses), masinad ja seadmed (jääkmaksumuses), muu materiaalne põhivara(jääkmaksumuses), lõpetamata ehitised ja ettemaksed. Amortisatsioonimeetodid- lineaarne meetod, tegevusmahul põhinev meetod, kasutusaastate järjenumbrite summa meetod. Immateriaalne põhivara- firmaväärtus, arendusväljaminekud, muu immateriaalne põhivara, ettemaksed immateriaalse põhivara eest. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvutatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Lühiajalised kohustused: laenukohustused, võlad ja ettemaksed, sihtfinantseerimine, lühiajalised eraldised. Pikaajalised kohustused: pikaajalised laenukohustused, muud pikaajalised võlad, pikaajalised eraldised, sihtfinantseerimine. KMD esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. Kuupäevaks. Eraldis- on kohustus mille realiseerumise aeg või summa ei ole kindlad
andmed ja neile vastavad suhtarvud aastaajast, millal aruanded on koostatud. Selle vältimiseks tuleks kasutada nn keskmist bilanssi (aasta mitme kuu või kvartali andmetel), mitte aga aastalõpu oma; e) inflatsioon avaldab erinevat mõju erinevates harudes ja ettevõtetes; f) kindla võrdlusaluse puudumine, kuna puuduvad standardiseeritud suhtarvud; g) vitriiniefekt; h) aruannetes kajastatakse vaid möödunud sündmusi, mis raskendab suhtarvude alusel prognooside tegemist; i) varad on hinnatud soetusmaksumuses, mis ei kajasta tegelikku väärtust. Subjektiivsed hinnangud põhivara kulumile ja debitoorsele võlgnevusele. Põhivarade väärtuse suurenemist ignoreeritakse; j) määratlematus paljude väärtust omavate tegurite (inimressursid, goodwill) kajastamisel, sest nende objektiivne hindamine on keeruline; k) regressioonianalüüsi probleemid (autokorrelatsioon, heteroskedastiivsus, multikollineaarsus). 5. Finantsaruandluse analüüsi teeb keerukaks veel arvestusstandardite teadmise eeldus.
Lisa 2 „Raha ja selle ekvivalendid“ – kajastatakse bilansis rahana kassas olevat sularaha ning pankades olevaid arvelduskontode jääke (v.a arvelduskrediit) ja lühiajalisi tähtajalisi deposiite. Samuti kajastatakse ka rahavoogude aruandes. Lisa 3 „Maksud, lõivud ja trahvid“ – Antud lisa on koostatud selgitamaks nii maksude, lõivude ja trahvide tulude kirjeid kui ka maksukohustusi. Lisa 4 „Nõuded ostjatele ja muud nõuded“ Lisa 5 „Varud“ – varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (v.a käibemaks, mis kajastatakse soetamisel kuluna) ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Varude jäägi hindamisel kasutatakse FIFO meetodit. Lisa 6 „Osalused sihtasutustes, tütarettevõtjates ja muud osalused“ Lisa 7 „Kinnisvarainvesteeringud“ võetakse bilansis arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaarsel meetodil. Amortisatsiooni kulu kajastatakse tulemiaruandes.
andmed ja neile vastavad suhtarvud aastaajast, millal aruanded on koostatud. Selle vältimiseks tuleks kasutada nn keskmist bilanssi (aasta mitme kuu või kvartali andmetel), mitte aga aastalõpu oma; e) inflatsioon avaldab erinevat mõju erinevates harudes ja ettevõtetes; f) kindla võrdlusaluse puudumine, kuna puuduvad standardiseeritud suhtarvud; g) vitriiniefekt; h) aruannetes kajastatakse vaid möödunud sündmusi, mis raskendab suhtarvude alusel prognooside tegemist; i) varad on hinnatud soetusmaksumuses, mis ei kajasta tegelikku väärtust. Subjektiivsed hinnangud põhivara kulumile ja debitoorsele võlgnevusele. Põhivarade väärtuse suurenemist ignoreeritakse; j) määratlematus paljude väärtust omavate tegurite (inimressursid, goodwill) kajastamisel, sest nende objektiivne hindamine on keeruline; k) regressioonianalüüsi probleemid (autokorrelatsioon, heteroskedastiivsus, multikollineaarsus). 5. Finantsaruandluse analüüsi teeb keerukaks veel arvestusstandardite teadmise eeldus.
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond AVATUD ÜLIKOOL SISSEJUHATUS ETTEVÕTTEMAJANDUSSE MAJANDUSARVESTUS Koostanud lektor Kertu Lääts Tartu 2004 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS Majandusarvestus on oma iseloomult teenus. Tema peamine funktsioon on toota kvantitatiivset finantsinfot ettevõtte majandustegevuse kohta juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Ettevõtte omanikke ja juhatust huvitab eelkõige ettevõtte majandus- tegevuse tulukus, võlausaldajaid ettevõtte võimelisus täita oma kohustusi. Sellise info saamise tagab majandusarvestus. Majandusarvestus on plaanipärane tegevus, mis hõlmab ettevõtte majandussündmuste info identifitseerimist, mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist juhtimise vajadusteks. Majandusarvestus toodab infot kahel eesmärgil: - otsuste tegemiseks ettevõttes või - aruandmiseks ettevõttevälistele isikutele. Seega info...
määratud varad (materjalid, pooltooted, kütus, valmistoodang jne.). Teel olev vara arvestatakse varu hulka siis, kui selle omandiõigus on ettevõttele üle läinud. Varuna käsitletakse bilansis materiaalse vara jääke ja tarnijatele tehtud ettemakseid. Varud kajastatakse bilansikirjetel: · Tooraine ja materjal · Lõpetamata toodang · Valmistoodang · Müügiks ostetud kaubad · Ettemaksed tarnijatele Kaup, toore, materjal võetakse arvele soetusmaksumuses - milleks on ostuhind ja soetamiskulud. Varud hinnatakse hiljem bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või realiseerimise netomaksumus (müügihind-turustuskulud). Soetusmaksumuse ja realiseerimise netomaksuse vahe kantakse aruandeaasta kuluks. Lõpetamata toodang ja valmistoodang kajastatakse bilansis tootmise omahinnas. Materjali ja kauba eest tarnijatele tehtud ettemaksete summa bilansipäeva seisuga kajastatakse varude koosseisus (ettemaksed tarnijatele).
Stevensi seadmete algne eluiga oli 15 aastat ja järelejäänud eluiga 10 aastat. Kõik varud müüdi 2001 aastal. Firmaväärtust on olemaolu korral amortiseeritud üle 20 aasta Stevens Firma müüs võlakirjad avatud turul 10.01.01 for $150 000 eest ja sai kasumit $ 55.556. A. Mis meetodit kasutab Palmer arvestuses oma investeeringutes Stevensisse? Palmer Copany kasutab oma arvestuses soetusmaksumuse meetodit, kuna bilansis on kajastatud investeering Stevens Company-sse soetusmaksumuses ($ 1 000 000). B. 31.12. 2001 kanded konsolideeritud aruannete töötabelis. Raamatup.väärt Reaalväärt Hinnaerine us us vus Raha 90 726 90 726 Nõuded ostjate vastu 200 000 200 000
finantsinvesteeringud); d) varasid, mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast (nt finantsinvesteeringud, mida plaanitakse ja tõenäoliselt suudetakse müüa 12 kuu jooksul). Põhivara (fixed assets, long term assets) koosneb: Pikaajalised finantsinvesteeringud ja laenuks antud vahendid Kinnisvarainvesteeringud (RTJ 6) Materiaalne põhivara (RTJ 5) (bioloogilise vara arvestus RTJ 7), võetakse arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, soetamisega otseselt seotud kulutustest ja vara tulevase demonteerimisega ja asukoha taastamisega seotud hinnanguliste kulutuste 14 nüüdisväärtusest juhul, kui see vastab RTJ 8 kirjeldatud eraldiste moodustamise põhimõtetele. - Tootmispõhivara on töövahendid, mis võtavad korduvalt osa tootmise protsessist,
3 Immateriaalseid põhivarasid kas ostetakse või luuakse ise. Immateriaalse põhivara bilansis kajastamise kriteeriumid on järgmised 1) Objekt on majandusüksuse poolt kontrollitav 2) On tõenäoline, et majandusüksus saab objekti kasutamisest tulevikus majanduslikku kasu 3) Objekti soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav 4 Võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis moodustub samade põhimõtete järgi nagu teistelgi pikaajaliselt kasutatavate varaobjektide puhul Immateriaalne põhivara võib olla kas identifitseeritav, nt patendid, litsentsid, kaubamärgid või mitteidentifitseeritava, nt äriühenduses tekkinud firmaväärtus. 5 Patent on õigus kasutada, toota või müüa patendiga kaitstud toodet või teenust. Patendi soetusmaksumusse lülitatakse patendi
3.1. Avansid aruandvatele isikutele 0 0 0 3.2. Maksude ettemaksed 19075 40000 3500 3500 3500 3500 3500 3.3. Ettemakstud kulud 0 0 0 Käibevara kokku 270301 302500 1677198 2738463 3938060 4860264 5488048 Põhivara 4. Masinad ja seadmed soetusmaksumuses 1612247 1864696 5254527 5254527 5254527 5254527 5254527 5. Põhivara kulum (14% a.) -111232 -125000 -860634 -1596267 -2331901 -3067535 -3803169 Põhivara kokku 1501015 1739696 4393893 3658260 2922626 2186992 1451358 AKTIVA KOKKU 1771316 2042196 6071091 6396723 6860686 7047256 6939406
väärtpaberid, ette nähtud edasimüümiseks järgneva maj.aasta jooksul). Lühiajal. finantsinvest. arvestusel rakend. FIFO meetodit, üldjuhul kajast. käibevarana arvest. aktsiaid jm. väärtpabereid lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või turuhind. 2) Pikaajalisteks (eesmärk hoida üle 1 aasta). Pikaajal. finantsinvesteeringud, kus investeerija osalus on alla 20% (portfelliinvesteering), kajast. soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud väljaminekutest. Sidus- ja tütarettevõtete puhul (osalus üle 20%) rakend. kapitaliosaluse meetodit, v.a. juhul kui: · ettevõtet kavatset. lähema a. jooksul müüa; · investeerija on takistatud osalemast e/v juhtimisel; · investeerimisobjekt on likvideerim. Kapitaliosaluse meetodid: 1) Mittetäielik kapitaliosaluse meetod (RMP seadus §28). Investeerija rp-s kirjendatud invest. summat suurend. invest
4) muud olulised asjaolud õige ja õiglase ülevaate andmiseks raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Finantsvara ja –kohustused Finantsvaraks loetakse raha, lühiajalisi finantsinvesteeringuid, nõudeid ostjate vastu ja muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid. Finantskohustusteks loetakse tarnijatele tasumata arveid, viitvõlgasid ja muid lühi- ja pikaajalisi võlakohustusi. Finantsvara ja –kohustused võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara või –kohustuse eest makstud või saadud tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara või –kohustusega otseselt seotud tehingukulutusi. Finantskohustused kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Finantsvara eemaldatakse bilansist siis, kui ettevõte kaotab õiguse finantsvarast tulenevatele rahavoogudele või ta annab kolmandale osapoolele üle varast tulenevad rahavood ning enamiku finantsvaraga seotud riskidest
Sularaha hoidmine toimub kassas ja vastutavaks isikuks on juhataja. 7.4 Lühiajaliste väärtpaberite arvestus Lühiajalised aktsiad ja muud väärtpaberid on need lühiajalised finantsinvesteeringud, mis kuuluvad ettevõtte käibevara hulka ning mis kavatsetakse edasi müüa ehk realiseerida järgneva majandusaasta jooksul, samuti võlakirjad, mille maksetähteaeg on bilansipäevast üks aasta või vähem. Lühiajalised aktsiad ja muud väärtpaberid võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja kõikidest otsestest soetamisväljaminekutest. Väärtpaberite müügist saadud kasum ja kahjum kajastatakse finantstuluna või -kuluna. Lühiajalistelt finantsinvesteeringutelt arvestatud dividendid ja intressid on finantstulud. 8 8. Rahaliste vahendite, varude ja varade allesoleku kindlustamine ja kontrollimine.
Põhivara mõiste alla ei kuulu maa ja hooned, mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses (vt. RTJ 6 “Kinnisvarainvesteeringud”). Materiaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga varasid, mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni. Lühema kasuliku tööeaga ja madalama soetusmaksumusega varad kantakse nende soetamisel kuludesse. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaarsel meetodil lähtudes kasulikust tööeast. Maa maksumuselt amortisatsiooni ei arvestata. Kasutatavad amortisatsiooniperioodid on järgmised: hooned – 25 aastat masinad, seadmed ja muu materiaalne põhivara - 3-10 aastat Immateriaalne põhivara Immateriaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga füüsilise substantsita identifitseeritav mittemonetaarne vara, mida
tekitavatest ressurssidest loobumist. Kohustuse rahuldamiseks võib ettevõte olla 3 sunnitud näiteks tasuma raha või raha ekvivalente, osutama teatud teenust või loobuma teatud varaobjektist [4]. Finantskohustusi (näit. võetud laenud, võlad tarnijatele, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused; v.a. tuletisinstrumendid) kajastatakse bilansis üldjuhul korrigeeritud soetusmaksumuses. Erandiks on edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustused, mida kajastatakse õiglases väärtuses [6]. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas (mis on kajastatud näiteks arvel, lepingus või muul alusdokumendil) [6]. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse
Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui üks aasta ja mida ei kavatseta müüa tavapärase majandustegevuse käigus. Põhivarad: pikajalised finantsinvesteeringud, materiaalne põhivara, immateriaalne põhivara. 15. Põhivarade soetusmaksumus ja selle muutumine. Ostetud põhivarad võetakse arvele soetusmaksumuses. Eristada tuleb põhivaraobjekti turuhinda ja muid soetamisega seotud otseseid ja kaudseid väljaminekuid (komisjonitasud, juriidilise teenindamise eest makstud kulud, kohaletoimetamise, ehituse, montaazi ja kasutuselevõtu kulud). Soetusmaksumus ei sõltu sellest, kas tasutakse finantslepingu alusel või muu varaga (üldjuhul ei lülitata intressikulu soetusmaksumusse). Käibemaksu lülitamine põhivara soetusmaksumusse oleneb ostetavast põhivarast ja selle põhivara kasutamisest.
amortisatsiooni määr ning amortisatsiooni arvestuse algus. Aktile lisati koopiad põhivara soetusdokumentidest, akti kinnitas juhataja. Akti alusel kajastasin ostuarve põhivara kontol ning kandis ka soetatud vara põhivara arvestuse tabelisse, mille arvestust peetakse excelis. Iga kuu toimub amortisatsiooni arvestus excelis, kuu viimase kuupäeva seisuga tehakse finantskanne raamatupidamisprogrammi. Varude arvestus Varud võeti arvele soetusmaksumuses, mis koosneb varude ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi. Varude soetusmaksumuse kindlaksmääramiseks kasutatakse FIFO meetodit (FIFO meetodi rakendamisel kajastatakse varude lõppjääki
Intressikulud; Muud finantskulud. Kulud kajastatakse samas perioodis nendega seotud tuludega. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel, kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning perioodi(de)l, mil need loovad majanduslikku kasu, kajastatakse kuluna. Kõik (võlad tarnijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi-ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Ettevõte kasutab arvelduskrediiti. Kapitalirenti kajastatakse rentniku bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse intressikuluks ja kohustise jääkväärtuse vähendamiseks
limit order - väärtpaberitehing, kus on määratud hinna limiit, millega ollakse nõus ostma või müüma lisandväärtus tootmisprotsessis kasutatud kaupade, teenuste ja töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust loobumiskulu vt. alternatiivkulu lunastustähtaeg vt kustutustähtaeg , võlakirja tagasiostmise tähtaeg lühiajalised finantsinvesteeringud - on aktsiad, osakud, erastamisväärtpaberid mida bilansis kajastatakse soetusmaksumuses ning nende väärtuse muutus kajastatakse kasumiaruandes finantskuludena, -tuludena. Nad on väärtpaberid, mis on ette nähtud edasimüümiseks (realiseerimiseks) järgneva majandusaasta jooksul ning võlakirjad, mille maksetähtaeg on bilansipäevast arvestades üks aasta või vähem. majandusüksuse printsiip - raamatupidamises rakendatav printsiip, kus raamatupidamiskohustuslase raamatupidamises ja aruannetes arvestatakse tema vara,
varud rühmitada erinevate bilansikirjete vahel. Varude analüütiline arvestus toimub üksikute materjalide või toodangu liigiti nii rahalises kui ka mitterahalises väljenduses. Nt sünteetilise konto all Taimekasvatussaadused toimub analüütiline arvestus teravlijade Nisu, Oder, puuviljade Ploom, Õun jne lõikes nii koguseliselt kui ka rahaliselt. Varude esmane arvele võtmine ning edasine kajastamine Algselt võetakse varud arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustes, tootmiskulutstestja muudest kulutustest. Edasi kajastatakse varusid kas nende soetusmaksumuses või netorealiseerimismaksumuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Varude allahindlusi nende netorealiseerimisväärtusele kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Pideva ja perioodilise varude arvestuse süsteemi olemus, nende pulssid ja miinused Perioodiline arvestussüsteem: vara väljaminekut arvestatakse teatud perioodide tagant
Materiaalne põhivara: vara mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või haldus eesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada kauem kui üks aasta. Info pärineb RTJ 5. Müügiootel põhivara: materiaalne või immateriaalne põhivara mis väga tõenäoliselt müüakse ära 12 kuu jooksul. Soetusmaksumuse määramine: vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstult või üleantult mitte rahalise tasu õiglane väärtus. Ostetud põhivara: võetakse arvele soetusmaksumuses mis sisaldab ostuhinda ja soetamisel tehtud väljaminekud. Väljaminekuteks võivad olla notari tasu, komisjoni tasu, vahendustasu, kohale toimetamine, ehitus, montaaž ja teisele kasutusele võtu kulud. Omavalmistatud põhivara: võetakse arvele tegelikest valmistamisekuludest, üldhalduskulusid soetusmaksumusse ei lisata. Omavalmistatud põhivara võetakse arvele akti alusel. Põhivara müük ja mahakandmine: ettevõtte tegevuse käigus, väheneb põhivara maht võib väheneda
Materiaalne põhivara: vara mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või haldus eesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada kauem kui üks aasta. Info pärineb RTJ 5. Müügiootel põhivara: materiaalne või immateriaalne põhivara mis väga tõenäoliselt müüakse ära 12 kuu jooksul. Soetusmaksumuse määramine: vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstult või üleantult mitte rahalise tasu õiglane väärtus. Ostetud põhivara: võetakse arvele soetusmaksumuses mis sisaldab ostuhinda ja soetamisel tehtud väljaminekud. Väljaminekuteks võivad olla notari tasu, komisjoni tasu, vahendustasu, kohale toimetamine, ehitus, montaaž ja teisele kasutusele võtu kulud. Omavalmistatud põhivara: võetakse arvele tegelikest valmistamisekuludest, üldhalduskulusid soetusmaksumusse ei lisata. Omavalmistatud põhivara võetakse arvele akti alusel. Põhivara müük ja mahakandmine: ettevõtte tegevuse käigus, väheneb põhivara maht võib
allikaid) rahalises väljenduses teatud ajamomendil (tavaliselt mingi ajaperioodi lõpuks). 8. Bilansi koostamine. PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL) KOKKU 9. Põhivara soetusmaksumus, arvele võtmine ja amortisatsioon. Soetusmaksumus on vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Materiaalne põhivara, mis vastab vara bilansis kajastamise kriteeriumitele võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb: (a) ostuhinnast (b) soetamisega otseselt seotud kulutustest (c) vara tulevase demonteerimisega ja asukoha taastamisega (nt maa rekultiveerimine) seotud hinnanguliste kulutuste nüüdisväärtusest . Amortiseeritav osa on vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus. Amortisatsioon on vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea jooksul. 10. Amortisatsiooni arvestamise meetodid. Amortisatsiooni arvestatakse põhiliselt lineaarsel meetodil. Näiteks
KAUBAKADUDE ARVESTUS Kaupade purunemine ja riknemine toimub tavaliselt kaupadega hooletul ümberkäimisel või kaupade ebaõigel säilitamisel. Kaupade mahakandmist teostab vastav komisjon, kellest üks on kindlasti materiaalselt vastutav isik. Komisjon selgitab kaupade kao põhjused ja riknemise põhjused ja koostab akti nimetatud kaupadele. Kui riknemine, purunemine ei ole toimunud varaliselt vastutava isiku poolt, kantakse see ettevõtte ärikuludesse soetusmaksumuses järgmise lausendiga: D- kaubakaod (soetushinnas) D- hinnatäiend ehk tulud ostetud kaupade müügist D- käibemaks (müügihinnas) K- ostetud kaup (müügihinnas) Kui on teada süüdlane, siis akteeritud kaubakadu kantakse süüdlase arvele järgmise lausendiga: D- nõuded materiaalse kahju hüvituse osas K- kaup müügihinnas Seega tasub süüdlane kauba müügihinnas, siin teenib ettevõte ikka oma kasumi (juurdehindluse)
või juhataja poolt koostatud kuludokumentide alusel. Bensiin ja muud materjalid kantakse kuludesse ostudokumentide alusel, varustatakse viimane vastutava isiku märkusega kasutusotstarbe (kulukoha) kohta. Kõik kuludokumendid kontrollitakse raamatupidaja poolt. Materjalide ladu osaühingul pole, materjal ostetakse kasutamisel ja kantakse kohe kuluks. Põhivara kasutatakse rohkem kui üks aasta ja soetusmaksumus ühiku kohta on võrdne või suurem kui 10 000 krooni. Põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest.Iga materiaalse ja immateriaalse põhivara objekti kohta peetakse individuaalset arvestust põhivara arvestuse kaartidel (Exceli tabelis). Materiaalne põhivara kantakse kulumisel maha juhatuse poolt kinnitatud aktide alusel. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kuludesse kandmise (amortisatsiooni) meetod on lineaarne. Amortisatsiooninorm aastas (protsentides soetusmaksumusest) on järgmine: a)hooned 5%,
järjepidevalt ja seadustada raamatupidamise sise-eeskirjaga: individuaalne hindamine e. otsene mahakandmise meetod vastavate provisjonide (eraldiste) tegemine e. reserveerimismeetodid, milleks moodustatakse reserv (tavaliselt aasta lõpul), kas a) krediitmüügist osatähtsuse meetodil b) osatähtsuse järgi ostjatelt laekumata arvete lõppjäägist c) arvete maksetähtaegade meetodil. RTJ 3 järgi tuleb laekumata arved hinnata bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, mis on üldjuhul võrdne nominaalväärtusega, miinus vajadusel tehtud allahindlused. Allahindlused kajastatakse eraldi kirjel Ebatõenäoliselt laekuvad arved s.o. nõuete väärtuste vähend allahindluste kajastamiseks. Selliseks arvestuseks on vajalik kontraaktiva konto avamine. Lubatud on ka nõude bilansikirje jääkväärtuse vähendamine. Ostjatelt laekumata nõudesummad tuleks hinnata individuaalselt s.o. iga arve laekumise tõenäosust tuleb käsitleda eraldi
muu viisil käsutamine (ka mahakandmine) on reguleeritud juhataja otsustega. Põhivaradena arvestatakse: osalused sidusüksustes, pikaajalised finantsinvesteeringud, pikaajalised nõuded ja ettemaksed, kinnisvarainvesteeringud, materiaalne põhivara, immateriaalne põhivara. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on 639 eurot (10 000 krooni) (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Põhivarade registreerimise muudes registrites (riigivararegister, hooneregister, autoregister jm) korraldab juhataja. Põhivarade soetamine Põhivarade soetamisel tehakse raamatupidamiskanne: deebet põhivara, deebet käibemaks , kreedit võlad hankijatele. Juhataja määrab iga põhivara/põhivara grupi kohta eraldi kasutusaja ja amortisatsiooninormi. Kui põhivara soetamiseks saadi sihtfinantseerimise toetust, kajastatakse see toetuse
Näitveksel lunastatakse esitamisel; Näitaegveksel (datoveksel) lunastatakse kindlaks määratud tähtaja jooksul esitamise ajast; Aegveksel kindlaks määratud tähtaja möödumisel veksli väljaandmise ajast; Päevveksel lunastatakse kindlaks määratud tähtpäeval. Omaaktsiaid ei tohi hoida kauem kui 1 aasta. Muidu läheb tagastamisele. Müügitüüpi rent vara antakse rentnikule üle müügihinnas, mitte vara soetusmaksumuses. Aktsiaselts võib oma aktsiaid omandada nõukogu otsusel üldkoosoleku otsuseta, kui aktsiate omandamine on vajalik aktsiaseltsile olulise kahju ärahoidmiseks. Järgmisel aktsionäride üldkoosolekul tuleb aktsionäridele teatada aktsiate omandamise asjaoludest ja üksikasjadest. Väärtpaberiteks käesoleva seaduse tähenduses ei peeta veksleid, tsekke ja muid maksevahendeid, välja arvatud rahaturuinstrumendina käsitatavat krediidiasutuse garanteeritud vekslit
Käsiraha – Rahasumma, mis makstakse müüjale lepingu kinnituseks enne kauba üleandmist ning arvestatakse pärast ostuhinnast maha. Kui lepingut ei täideta, siis käsiraha ei tagastata. L Laen – Kohustus laenuks võetud rahasumma tulevikus koos intressidega tagasi maksta. Laenukulude maksumus – Näiteks laenuintressid, laenuvõtmisega kaasnevad tasud jne. Võib kajastada kuluna või kapitaliseerida laenu abil soetatud vara soetusmaksumuses. Laenurisk – Oht, et laenudeks välja antud või investeeritud kapitali ei saada laenuvõtjalt tagasi. Riski suurust mõjutavad tegurid: info usaldusväärsus, laenu usaldatavus, laenutagatis, laenu taotlejale kuuluva ettevõtte puhasväärtus, laenuvõtja sissetulekute ehk rahavoo maht ja stabiilsus. Lepingu ülesütlemine – Lepingu lõpetamine (tühistamine) mingi ettenähtamatu asjaolu tõttu, mis teeb selle täitmise võimatuks või ebaseaduslikuks.
jääk 5 printerit. Kuna aga programm koostab kohe vastavate kaupade nende müügi korral kuludesse kandmise, siis kanti automaatselt vastava müügitehingu toimumise hetkel kulusse 2 Canoni ja 1 HP printer, nii nagu müügiarvel ette nähtud. Hiljem aga inventuurist ilmneb, et HP asemel on justkui Epsoni oma kliendile tarnitud. Programm aga kannab küll kulusse selle ühe Epsoni printeri, mida laos enam ei eksisteeri, kuid ei võta eelnevalt kulusse kantud HP printerit tagasi lattu tema soetusmaksumuses, vaid vähendab kokkuvõtvalt kogu laos olevate HP printerite omahinda. HP printerite jääk laos summas 480. 480/4= 120(ostuhind) Uus omahind vastavalt programmi seisukohalt: 480/5= 96 EUR printer. Sellest tulenevalt on kasumiaruandes kulusid kokku arvestatud 120 euro võrra rohkem tegelikust kulude summast. Kõik kulud kokku kasumiaruandes on 470 eurot. Tulud on 450 (kauba realisatsioon) + 128 (teenuste relisatsioon) = 578. Aruandeaasta kasum on 108 eurot.
Tootmisettevõtete ja kaubandusettevõtete varude struktuur on erinev. Tootmisettevõtte varudeks on tooraine, materjalid, lõpetamata toodang ja valmistoodang. Varude arvestussüsteemid Varude kulupõhiste arvestusmeetodite rakendamiseks on olemas kaks võimalikku süsteemi, mille valikut ettevõttele ei piirata. Nendeks on: a) Varude perioodiline arvestussüsteem (hindamissüsteem) b) Varude pidev arvestussüsteem (hindamissüsteem) Perioodiline arvestussüsteem: 1. Vara väljaminekut soetusmaksumuses pidevalt (s.t aruandeperioodi - kuu, kvartal jooksul) ei arvestata, vaid tehakse seda teatud perioodide (kuu, kvartal, aasta) järel. 2. Aruandeperioodi lõpus viiakse läbi varude füüsiline inventuur ja tehakse kindlaks nende tegelik lõppjääk. 3. Leitakse realiseeritud (müüdud) vara lõppmaksumus järgneva valemiga: ALGVARU + SISSETULEK INVENTEERITUD LÕPPVARU = REALISEERITUD VARA LÕPPMAKSUMUS Varude kulupõhised arvestusmeetodid
Võlad liigituvad: ostjate ettemaksed, võlad tarnijatele, maksuvõlad ja muud võlad. Neid kajastatakse ka raamatupidamisprogrammis kontode alt. 2.2.6 Müügiarvestus OÜ Tinevex esitab müügiarve klientidele teatud kuupäeval ning maksetähtaeg on üldjuhul 15 päeva jooksul. Tähtaega ületades tekib nõue ostja vastu ning lisandub intressivõlg põhisummale. 2.2.7 Laenude arvestus Kõik kohustused võetakse esialgu arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnas ning otseselt soetamisega seotud kuludest. Hiljem toimub kajastamine korrigeeritud soetusmaksumuse meetodi abil. Lühiajalistel laenudel on üldjuhul on soetumaksumus võrdne nominaalväärtusega. Nominaalväärtus on kindlaksmääratud väärtus 10 väärtpaberil puhul, mis erinevalt turuhinnast püsib konstante. Lühiajalisi laene kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas.
2. mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus, näiteks lõpetamata toodang; 3. materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel, näiteks materjal. Antud teema all käsitleme varusid, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus ja materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta või seisundisse (RTJ 4 p 8). Soetusmaksumus (RTJ 4 p 6) on vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Õiglane väärtus (RTJ 4 p 6) on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
