a KMs tulenevatel erijuhtudel. MITMEASTNELISE TARBIMISMAKSU RAKENDUSED Kumuleeruv lisandunud väärtuse maks Piiratud lisandunud väärtuse maks Netoarvestus e puhasarvestus e tarbimistüüpi lisandunud väärtuse maks meetodid: 1) Lisamismeetod 2) Marginaalmeetod 3) Lahutusmeetod Netoarvestuse lahutusmeetodil arvestuse meetodid: 1) Otsene lahutusmeetod 2) Vahepealne lahutusmeetod 3) Kaudne lahutusmeetod Marginaalmeetod Maksustatav väärtus (maksuta) soetusmaksumus maksuga = marginaal x maksumäär või marginaal sialdab käibemaksu Lahutusmeetod Otsene: maksustatav väärtus maksuta sisendite soetusmaksumus maksuta = vahe x maksumäär Vahepealne: maksustataav väärtus maksuga sisendite soetusmaksumus maksuga = vahe x maksumäär Kaudne: arvestatud maksusumma soetatud sisenditelt maha arvata lubatud maksusumma PÕHIKÜSIMUSED Sihtkohamaa printsiip tarbimise/viimase sihtkoha maksustamise õigus
1. Väikeettevõtete olulisus Kasumilootus-soov parandada elatustaset ja laiendada ettevõtet. Tulevase rikkuse ootus- sageli jääb materiaalne tasu kaugemasse tulevikku,kuid ta on stiimulik,mille poole püüelda. Rahuldustpakkuv töö,vahel ka identifitseerumine oma ettevõttega Ettevõtja on iseenda peremees-see on üks olulisemaid ettevõtte rajamise motiive,mille nimel ollakse mõnikord valmis ka esialgseks sissetulekute vähendamiseks. Otsene suhtelmine töötajate ja klientidega. Väikeettevõttes on suhted isiklikumad, lähedasemad. Seda hindavad paljud inimesed. Tsentraalne otsustamine-ettevõtja omab ülevaadet kogu tegevusest,saab langetada otsuseid kiiresti,et kasutada ära erinevaid võimalusi. Ettevõtja staatus ühiskonnas on sageli kõrgem palgatöötaja omast. Muidugi esineb ka probleeme nagu nt: majandustegurid(väiksem vastupidavus majanduskriisides,konkurentsi teravnedes) Müügiprobleemid,kulud, kapitaliprobleem,puudulik spetsialiseeritus, piiratu...
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Ants Antsoni nimeline kiiruisuhall Spordijuhtimine I Äriplaan Koostaja: Anti Pungar Tartu 2010 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Kiiruisuklubi eeliseks on otseste konkurentide puudumine Eestis, samuti ajalooline aspekt seoses eestlase Ants Antsoni olümpiavõiduga kiiruisutamises 1964 aastal Innsbruckis. Maailmas on seni 27 suletud 400m kiiruisuhalli. Planeeritav kiiruisuhall oleks ainus Baltimaades. Suletud 400m kiiruisuhalli pole ka Soomes ega Rootsis. Lähim 400m kiiruisuhall asub Valgevenes Minskis, mis valmis 2010. aastal............................................... 3 1. Organisatsiooni analüüs...................................................................................................
Materjal kantakse kuluks kas ostudokumentide või juhataja poolt koostatud kuludokumentide alusel. Bensiin ja muud materjalid kantakse kuludesse ostudokumentide alusel, varustatakse viimane vastutava isiku märkusega kasutusotstarbe (kulukoha) kohta. Kõik kuludokumendid kontrollitakse raamatupidaja poolt. Materjalide ladu osaühingul pole, materjal ostetakse kasutamisel ja kantakse kohe kuluks. Põhivara kasutatakse rohkem kui üks aasta ja soetusmaksumus ühiku kohta on võrdne või suurem kui 10 000 krooni. Põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest.Iga materiaalse ja immateriaalse põhivara objekti kohta peetakse individuaalset arvestust põhivara arvestuse kaartidel (Exceli tabelis). Materiaalne põhivara kantakse kulumisel maha juhatuse poolt kinnitatud aktide alusel. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kuludesse kandmise (amortisatsiooni) meetod on
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut AS ABAKHAN FABRICS EESTI Praktikaaruanne Ülikoolipoolse juhendaja: A. Visberg Praktikajuhendaja: Tartu 2015 SISUKOR SISUKORD.......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. TEHTUD TÖÖDEST JA TEGEVUSEST.....................................................................6 1.1. Kaupluste igapäe...
(nt negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid Omakapitaliinstrument o Leping, mis annab õiguse osaleda ettevõtte netovaras (nt aktsia või aktsiaoptsioon) Tuletisinstrument – on finantsinstrument, o Mille väärtus sõltub muutustest turuintressimääras, väärtpaberi hinnas, valuutakursis, hinnaindeksis või muus sarnases alusmuutujas ja o Mille algne soetusmaksumus on null või väga väike võrreldes teiste lepingutüüpidega, mis reageerivad samas suunas ka ulatuses turusituatsiooni muutustele, ning o Mille arveldamine toimub tulevikus. o Peamisteks tuletusinstrumentideks on forward, futuur, swap ja optsioon. 5. Finantsvahendajate liigid ja funktsioonid. Liigid: Emiteerivad finantsvahendajad (pangad, hoiuasutused, hoiupangad)
piirangu rakendumisel ei loeta sõiduauto kasutamist ettevõtlusega mitteseotud otstarbel enam omatarbeks ja käibeks » Endiselt on omatarve ja käive peamiselt taksoveoks või õppesõiduks kasutatava sõiduauto kasutamine erasõitudeks (KMS § 30 lg 4 punktid 3 ja 4) ... » Sõiduauto omatarbe maksustatav väärtus ei ole enam seotud erisoodustuse hinnaga, vaid see leitakse üldistel alustel vastavalt KMS § 12 lõikele 6 (teenuse soetusmaksumus või omahind) 31 4.09.2014 Maksu- ja Tolliameti koduleht www.emta.ee Maksu- ja Tolliameti infotelefonid ja e-posti aadressid NB! maksuküsimusteks Üldinfo = Võlainfo 1811 mitte kasutada
tingimuslike kohustuste kohta avalikustatakse aastaaruande lisades. Finantskohustus võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, milleks on finantskohustuse eest makstava tasu õiglane väärtus. Kui tasumine toimub pikema ajaperioodi möödudes, loetakse soetusmaksumuseks maksmisele kuuluva tasu nüüdisväärtust. Kõiki finantskohustusi (v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustused) kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste kohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu neid kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas, mis on kirjas alusdokumendil. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele maksmisele kuuluva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu. Finantskohustus eemaldatakse bilansist siis, kui see on kas rahuldatud, lõpetatud või aegunud.
tingimuslike kohustuste kohta avalikustatakse aastaaruande lisades. Finantskohustus võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, milleks on finantskohustuse eest makstava tasu õiglane väärtus. Kui tasumine toimub pikema ajaperioodi möödudes, loetakse soetusmaksumuseks maksmisele kuuluva tasu nüüdisväärtust. Kõiki finantskohustusi (v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustused) kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste kohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu neid kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas, mis on kirjas alusdokumendil. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele maksmisele kuuluva tasu õiglases väärtuses, arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu. Finantskohustus eemaldatakse bilansist siis, kui see on kas rahuldatud, lõpetatud või aegunud.
Kassaoperatsioonide arvestust peab juhataja. Sularaha limiiti ei kehtestata, samas hoitakse sularaha kassas minimaalsel hulgal. Iga sularaha tehingu kohta koostatakse kassa sissetuleku või väljamineku order. Kassaraamatut peetakse programmis, trükitakse välja vastavalt vajadusele. Arveldusi ostjatega arvestatakse analüütiliselt arvete ja klientide lõikes. Materiaalseks põhivaraks on vara, mida kasutatakse enda majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul kui 1 aasta ja mille soetusmaksumus on alates 300 eurot. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Amortisatsiooni arvestus toimub lineaarsel meetodil. Vara hakatakse amortiseerima tema
kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; · vastava raamatupidamiskande (kirjendi) järjekorranumber. 9. Varad Ettevõtte tegevuse aluseks on vara olemasolu. Vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus (RPS § 3). Vara: · on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel, · tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatu- pidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel), · mille soetusmaksumus või muu bilansis kajastamisel aluseks olev väärtus on usaldusväärselt määratletav. Varaobjekt võib, kuid ei pruugi omada materiaalset vormi (tegevuslitsents, mitmesugused õigused hoonestus-, kirjastamis- jne, lepinguline õigus saada tehingu teiselt osapoolelt vara nõuded ostjatele). Varaobjektide kajastamisel bilansis lähtutakse sisulisest kontrollist varaobjekti üle, mitte aga ainult juriidilisest kuuluvusest
töötamaks kõrgete riiulitega ladude kitsastes vahekoridorides. Kombitõstukiga on võimalik ühtviisi efektiivselt käsitseda nii täisaluseid kui teostada tükikauba komplekteerimist kõikidelt riiulikorrustelt. Kaubaaluste paigutamine kõrgetele riiulikorrustele toimub kiirelt ja ohutult, kuna tõstukijuht seisab tõstuki töötasapinna kõrgusel. 10. Milliste tööoperatsioonide jaoks ja millistes ladudes töötamiseks on mõeldudkombitõstukid? Tõstuki kõrge soetusmaksumus eeldab sellega väga intensiivset töötamist, soovitavalt kahes vahetuses. Kombitõstukite tõstejõud on vahemikus 1,0 - 1,5t, tõstekõrgus kuni 14,7m ja max komplekteerimise kõrgus 13,5m. 11. Kirjeldada siirdamistõstukit. Olenevalt distantsi pikkusest on nad istmega või istmeta.tõstejõud kuni 3,6 tonni. Kiirus kuni 15 km tunnis (need mis nii kiired on, on tavaliselt juhiplatvormi v istmega) 12. Milliste tööoperatsioonide jaoks laos on mõeldud siirdamistõstukid?
komandeeringu aruannete aluseks ning nende esitamise tähtajad. Rahaliste vahendite arvestamine: määratakse ära rahaliste vahendite arvestamise algdokumendid, registrid, kirjendamine, inventeerimine, vastutavad isikud ning sünteetilise ja analüütilise arvestamise kord. Kaup, toore ja materjalide arvestamine: määratakse ära, milliste dokumentide alusel toimud varude liikumine; millest koosneb soetusmaksumus (ostuhinnast, kohaleveo, ehitus-, montaazi ja kasutuselevõtu kuludest), millega võetakse arvele kaup, toore, materjal; varude hindamise meetod; inventuuride läbiviimise kord aasta lõpul; tüüplausendid. Põhi- ja väikevahendite arvestamine: määratakse ära, mis on põhivahend, mis võetakse arvele soetusmaksumuses (alates 25 000.- kroonist ning mille kasutusiga on üle ühe aasta, kõik sõiduvahendid) ning mis on väikevahend, mis kantakse soetamise momendil kulusse;
komandeeringu aruannete aluseks ning nende esitamise tähtajad. Rahaliste vahendite arvestamine: määratakse ära rahaliste vahendite arvestamise algdokumendid, registrid, kirjendamine, inventeerimine, vastutavad isikud ning sünteetilise ja analüütilise arvestamise kord. Kaup, toore ja materjalide arvestamine: määratakse ära, milliste dokumentide alusel toimud varude liikumine; millest koosneb soetusmaksumus (ostuhinnast, kohaleveo, ehitus-, montaazi ja kasutuselevõtu kuludest), millega võetakse arvele kaup, toore, materjal; varude hindamise meetod; inventuuride läbiviimise kord aasta lõpul; tüüplausendid. Põhi- ja väikevahendite arvestamine: määratakse ära, mis on põhivahend, mis võetakse arvele soetusmaksumuses (alates 25 000.- kroonist ning mille kasutusiga on üle ühe aasta, kõik sõiduvahendid) ning mis on väikevahend, mis kantakse soetamise momendil kulusse;
15 Lattu soetatud materjalid ja kaubad, mis ei lähe koheselt kasutusele ja hoitakse osakonnas, kantakse materiaalselt vastutava isiku arvele tema poolt vormistatud dokumendi alusel või on maksedokumendil märge materiaalselt vastutava isiku allkirjaga materjalide või kaupade vastuvõtmise kohta. Varud hinnatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus (müügihind miinus turustuskulud). Soetusmaksumuse ja neto realiseerimismaksumuse vahe kantakse aruandeaasta kuludesse. 3.6 Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks on vara, mida kasutatakse enda majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul kui 1 aasta ja mille soetusmaksumus on alates 5000 .- kroonist ühiku kohta. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast,
· Varu mõõtühik · Varu maksumuse kogusumma Kronoloogilisises järjekorras iga varu sissetulek ja iga väljaminek · Peale iga liikumist tuuakse välja materjali koguseline saldo Inventeerimisel märgitakse kaardile inventeerimise kuupäev ja tuuakse välja kõik arvnäitajate saldod olenevalt raamatupidamises kehtestatud varude arvestamise meetodist ja varu maksumuse seis Väikevahendid töövahendid, mille kasutuskestus on alla ühe aasta või riigiasutuste puhul soetusmaksumus on alla 640. On olnud jaotatud viide rühma - tööriistad, masinaosad, majandusinventar, eririietus, vooditarbed arvestust peetakse analoogselt põhivaraga - inventarikaartidel erinevalt põhivahenditest ei arvestata kulumit Reeglina ei fikseerita ka parendusi ja remonte Varade amortisatsioon · vara soetusmaksumuse jaotamine eeldatavale kasulikule tööeale · Kasulik tööiga -ajavahemik, mille jooksul materiaalset põhivara on
sisestamine Ebapiisav aruandlus Ebapiisav kontroll 2/9/2015 Mai Takkis 19 Raamatupidamise filosoofilised alused EELDUSED ÜLDMETODOLOOGILISED MAJANDUSÜKSUS PÕHIMÕTTED JÄTKUVUS TÕENE JA AUS MONETAARSUS KAJASTAMINE PERIOODILISUS SISU ON TÄHTSAM KUI PRINTSIIBID VORM SOETUSMAKSUMUS ARUSAADAVUS EHK REALISEERIMINE MÕISTETAVUS TULUDE-KULUDE VASTAVUS AJAKOHASUS AVALIKUSTAMINE JÄRJEPIDEVUS JA PIIRANGUD KAASNEVAD EELISED> KULUD VÕRRELDAVUS (KULU-KASU VÕRDLUS) ASJAKOHASUS OLULISUS OBJEKTIIVSUS MAJANDUSHARU PRAKTIKA USALDATAVUS KONSERVATIIVSUS
Sõnastik A Aastakäive – Aastane läbimüük; aasta jookusl müüdud tooted, teenused või kaubad. Abitootmine – Põhitootmist teenindav tootmistegevuse osa: energiavarustus, seadmete hooldus ja remont jm. Agregeerimine – Mingit laadi elementide või andmete ühendamine iseseisva majandusliku mõttega terviklikuks kogumiks. Ajapalk – Palk, mida arvestatakse ajaühiku alusel ja makstaksetunni, päeva, nädala- või kuutasuna. Aktiivne maksebilanss – Maksebilanss on aktiivne kui laekunud summa (deebetpool) on suurem kui välismaale ülekantud summa (kreeditpool). Algmaksumus – Vara omandamisel makstud summa, mis koosneb ostuhinnast ning soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maakleri ja panga teenustasud, registreerimise ning juriidilise ekspertiisiga seotud väljaminekud jms. Aktiva, vara – Bilansi vasak pool, milles on andmed majandusüksuse käsutuses oleva raha kohta selle paigutuse läbilõikes. Aktivast on näha, kui palju on põhivara, ma...
Tähtis on mõista, et muutuvkulud on muutuvad kogusummas, kuid ühiku kohta arvutatuna jäävad nad konstantseks. Kulu räägitud minuti kohta on püsiv, näiteks 0,1 eurot minuti kohta. Kaugekõnede telefoniarve põhineb aga sellel, mitu minutit sai räägitud. Enamlevinud muutuvkulud: Ettevõtte liik Kulud, mis tavaliselt muutuvad koos tegevusmahu muutumisega Kaubandusfirma Müüdud kaupade soetusmaksumus (omamaksumus) Tootmisettevõte Tootmiskulud: põhimaterjali maksumus, põhitööliste palgakulu Tootmise lisakulude muutuvosa: abimaterjalid, määrded ja õlid, energia Nii kaubandus- kui tootmisfirma Turundus-, üld- ja halduskulud: komisjonitasud, lähetuskulud Teenindusasutus Väikevahendite soetuskulud
kõrgkomplekteerimistõstuki omadused. Kombitõstukid on universaalsed tõstukid, töötamaks kõrgete riiulitega ladude kitsastes vahekoridorides. Kombitõstukiga on võimalik ühtviisi efektiivselt käsitseda nii täisaluseid kui teostada tükikauba komplekteerimist kõikidelt riiulikorrustelt. Kaubaaluste paigutamine kõrgetele riiulikorrustele toimub kiirelt ja ohutult, kuna tõstukijuht seisab tõstuki töötasapinna kõrgusel. Tõstuki kõrge soetusmaksumus eeldab sellega väga intensiivset töötamist, soovitavalt kahes vahetuses. Kombitõstukite tõstejõud on vahemikus 1,01,5 t, tõstekõrgus kuni 14,7 m ja max komplekteerimise kõrgus 13,5 m. www.logiproff.com/popFile.php?id=69 10. Milliste tööoperatsioonide jaoks ja millistes ladudes töötamiseks on mõeldud kombitõstukid? Vastus : Kui kitsaste vahekoridoridega kõrges laos on vaja käsitseda nii täisaluseid kui komplekteerida tükikaupa kõikidelt riiulikorrustelt.
On ilmselge, et otsuse usaldatavus sõltub rahavoo mõõtmise täpsusest ja finantsjuht vastutab selle eest, et arvutustes kasutatavad näitajad oleks korrektsed (turundus jt.osakondade vaheline koostöö). Üldjuhul võib projektide rahavood jaotada kolme rühma: 1) esialgsed kulud 2) juurdekasvulised rahavood kogu projekti kestel 3) lõpetav rahavoog. Kokkuvõte juurdekasvulise rahavoo kujunemisest Esialgsed kulud 1. Varade soetusmaksumus 2. Väljaminekud, mida ei kanta kuludesse (nt. investeeringud käibekapitali-suurenenud tootmisvarud; müügi organiseerimine) 3. Täiendavad kulud (nt. väljaõppele; seadistuskulud, mida muidu poleks tehtud) Juurdekasvuline rahavoog projekti eluea jooksul 1. Käibe juurdekasv - lisandunud kulud 2. Tööjõu ja matejali kokkuhoid 3. Üldkulude kasv 4. Ärge arvestage makstavat intressi. Kui projekti finantseeritakse laenudega, tehakse seda diskonteerimisel nõutav tulumääraga
Selleks, et saaksite ettevõtluses kasutatud vara isiklikku tarbimisse võtta, tuleb esmalt tasuda kõik ettenähtud maksud ning kohustused. Olulisemad maksud, millele peate ettevõtluse lõpetamisel tähelepanu pöörama, on tulu-, sotsiaal- ja käibemaks. Kui olete käibemaksukohustuslane, peate enne käibemaksuregistrist kustutamist tasuma käibemaksu võõrandamata kaubalt, mille sisendkäibemaksu olete soetamisel maha arvanud. Kauba maksustatav väärtus on selle soetusmaksumus või selle puudumisel omahind. Pärast ettevõtluse lõpetamist ja kohustuste ning maksude tasumist on teil õigus võtta vara isiklikku tarbimisse. FIE-na ettevõtluse lõpetamisel loetakse teie ettevõtluse tuluks sellise vara turuhind, mille soetamismaksumuse olite arvestanud ettevõtluse kuluks. Ettevõtlustulult peate lõpetamisel maksma ettevõtlusega seotud maksud. Isiklikku tarbimisse võetud vara kasutate
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond RMo16 Gerli Lanno WEBSHOP INTERIOR OÜ Praktikaaruanne Juhendaja Tiina Lanno Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS Praktika läbiviimiseks valisin ettevõtte Webshop Interior OÜ, praktika toimumise ajaks oli 01.02.2017-31.07.2017, praktika kestvus oli 390 akadeemilist tundi. Valisin selle ettevõtte, kuna ettevõtte raamatupidajal on kogemusi raamatupidamises üle 25 aasta ning on olnud Webshop Interioris raamatupidaja asutamisest alates. Praktika eesmärgiks oli praktiseerida koolist omandatud teadmisi ning saada kogemusi ja enesekindlust, et olla konkurentsivõimelisem tööturul. Soovisin praktikal saada ülevaadet raamatupidaja igapäevatööst ning saada võimalikult palju kogemusi raamatupidamis valdkonnas. Prkatika ülesannete hulka kuulusid ettevõttega tutvumine, raamatupidamise sise-eeskirjaga tutvumine, töötasu ...
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS Aazio positiivne kursivahe, aktsiate müügikasum absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma adekvaatsus täielik vastavus, sisult kattumine. akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne. aktsiadividend li...
Kasutusrent on rent, mida rentnik rendilepingu kohaselt saab lisanduvaid väljamakseid tegemata ühepoolselt lõpetada enne rendilepingus toodud tingimuste täitmist või rendiperioodi lõppemist ning mille puhul renditud varaobjekti omandiõigus ei lähe rendiperioodi kestel ega selle lõppedes rentnikule üle. Rentnik maksab liisingufirmale vara kasutamise eest rendimakseid. Tegurid, mis kujundavad rendimaksete suuruse: vara soetusmaksumus ja liisingufirma ressursi hind. Kapitalirent on rent, mis ei ole kasutusrent. Rentnik maksab liisingufirmale vara väljaostumakseid. Tegurid, mis kujundavad igakuiste maksete suuruse: vara maksumus, kliendipoolne omafinantseerimine, liisingufirma finantseeritav summa, lepingu pikkus, intress. Rendilepingu lõppedes läheb vara omandiõigus üle rentnikule. Ehk lühidalt: rendiarvestusjuhendis käsitletakse kapitalirenti vara võõrandamisena ja kasutusrenti
Vara isiklik tarbimine tähendab vara kasutamist ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. Vara isiklik tarbimine tekib, kui isik ise kasutab ettevõtluses kasutatud vara muul otstarbel või on vara antud kasutada kellelegi teisele. Isiklikku tarbimisse võtmine võib toimuda nii ettevõtlusega tegelemise kui ka peatamise ajal või selle lõpetamisel. Kui vara on võetud isiklikku tarbimisse, siis tuleb ettevõtlustulule lisada selle vara turuhind, mitte soetusmaksumus. Turuhind lisatakse ettevõtlustulule sellel maksustamisperioodil, millal vara isiklikku tarbimisse võeti. [11] FIE ja raamatupidamine Vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele on Eesti Vabariigis raamatupidamiskohuslaseks kõik juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Raamatupidamiskohuslane peab oma raamatupidamise korraldama lähtuvalt Raamatupidamise seadusest ning teistest Eesti Vabariigi normatiivaktidest, raamatupidamistoimkonna juhenditest, heast tavast, ettevõtte
ettevõtlustuluna või muu tuluna. FIEl on võimalik saadud rendi- või üüritulust teha mahaarvamisi, kuid tuleb maksta sotsiaalmaksu. Kui rendi- või üüritulu deklareeritakse muu tuluna, ei ole rendileandjal õigust teha renditulust maha arvamisi, kuid tal ei ole ka kohustust maksta sotsiaalmaksu. Sarnaselt rendi- ja üürituludele saab maksustamisel käsitleda ka litsensitasu maksustamist. Kui vara, mida renditakse, soetusmaksumus on kantud ettevõtluskuludesse ning seda vara ei ole võetud isiklikku tarbimisse ja ettevõtlustulule ei ole lisatud selle vara turuhinda, siis sellelt varalt saadud renditulu puhul on alati tegemist ettevõtlustuluga. Juba vara soetamismaksumuse kandmise puhul ettevõtluse kuludesse näitab FIE, et tegemist on tema ettevõtluses kasutatava varaga, millelt saadud tulu tuleb näidata ettevõtlustuludes.
KONTROLLTÖÖ KORDAMISKÜSIMUSED FINANTSJUHTIMINE TURISMIETTEVÕTTES Kati 1. Finantsjuhtimine ja finantsjuht Finantsjuhtimine on ettevõtte rahandustöö korraldamine ja finantsjuhtimislike otsuste vastuvõtmine. Mikroettevõte ei jõua finantsjuhti ülal pidada. Siis jaguneb finantsjuhi ülesanded raamatupidaja ja juhi vahel. Finantsjuhi tööülesanded: finantsplaneerimine finantseerimise korraldamine; krediidipoliitika kujundamine; rahavoogude juhtimine; kulude juhtimine ja hinnakujundus . 2. Finantsjuhtimise eripärad turismisektoris (osata detailselt kirjeldada) 6. Teenuste müügivõimaluse kaduvus (perishability). Kui tuba jäi täna müümata, siis homme seda võimalust enam pole. Lennukikohtadega sama! Seda tuleb hinnakujundusel arvestada 3. Missugused konkreetsed suhtarvud pakuvad huvi omanikele (nimetada 3) 1. Rentaablus (kui tulus on? Palju kasumit annab?) 2. Omakapitali kasutamise efektiivsus (aktsikapitali kasutamine ja di...
Marlboro hind 3.8 deposiidi intressimäär 3% Aktsiaturu tootlus 12% Deposiidil iga aasta lõpus 1,407.96 € Aktsiaportfelli väärtus 65ndaks eluaastaks 2,401,809.07 € inflatsioon 2% maksumäär 20% Aktsiaportfelli soetusmaksumus 66,173.93 € Maksude-järgne nominaalrikkus 1,934,682.04 € Maksudejärgne reaalrikkus 762,783.92 € YTM 29.24% Kuupäev laekuv rahavood Ostukuupäev 2/1/2012 2/1/2012 0 Nimiväärtus 1,000.00 € 9/5/2012 60.00 € Lunastuskuupäev 9/5/2021 9/5/2013 60.00 €
ETTEVÕTTE RAHANDUS CORPORATE FINANCE Kristo Krumm Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 1. SISSEJUHATUS Ettevõte on tervik, mis moodustub üksikutest osadest: Sisseost Tootmine Finantsid Müük Jne Ettevõtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loomise aluseks on erinevad sihtgrupid oma infovajadustega: Raamatupidamine Ettevõtte rahandus Juhtimisarvestus Kulude arvestus controlling Ettevõtte rahanduse ehk finantsjuhtimise eesmärk: Rahanduseks nimetatakse rahaasjade korraldamist ettevõttes. Ettevõtte finantsjuht peab teadma ja arvestama järgmiste tingimustega: Mis mõjutab finantsjuhtimist ja otsustamist? Kuidas organiseerida äritegevust kõige ratsionaalsemal viisil? Kus asub rahandusfunktsioon ettevõtte struktuuris? Kuidas maksimeerida kasu...
Sh - masinale vajalik pind, m2; Th - hoiuruumi kasutusiga aastates; kh - hoiuruumi kindlustusmäär, % soetushinnast. Hoiustamiskuludele lisanduvad hoiuruumi korrashoiu kulud (valgustus, remont jne). Kuna antud kuluelemendi osakaal on väike, siis sageli kasutatakse siin lihtsustatud arvutusvalemit, arvestades nimetatud kuludeks aastas kokku teatud % masinale vajaliku pinna jääkmaksumusest: Ha=ma*Hh/200*W kus ma - hoiustamiskulude suurus %; Hh - masinale vajaliku pinna soetusmaksumus, kr; W - töömaht h/a. Kindlustusmaksed Liikurmasinatele on kohustuslik vormistada liikluskindlustus, mille suurus oleneb kindlustusperioodi pikkusest, juhi staazhist ja on kindlustusfirmade lõikes veidi erinev. Kui traktoritele ja autodele vormistatakse liiklus- ja varakindlustus tavaliselt kogu aastaks, siis teraviljakombainidele ja liikurniidukeile üldjuhul ainult tööperioodiks. Muudele masinatele ja hoonetele tehakse ainult varakindlustus.
30. Projekti rahavoogude hindamine: pöördumatud kulud, alternatiivkulud, kõrvalnähud, käibekapitali vajadus, üldkulud jms reeglid Pöördumatud kulud (sunk costs) – kulud on juba tehtud (või tehakse niikuinii) ning otsus projekti kohta neid ei muuda. Pöördumatud kulud Ei OLE lisanduv rahavoog. Näide: lisaks varasemale turu-uuringule näiteks juba tehtud uurimis- ja arendusväljaminekud, varem soetatud tooraine soetusmaksumus jms Alternatiivkulud (opportunity costs) – alternatiivsetest investeerimisvõimalustest loobumisega kaasnev rahaline kaotus. (näiteks tootmises kasutatava laopinna võime välja rentida või maha müüa jne) Kõrvalnähud - rahavood, mis tekivad juba olemasolevate projektide arvel või koosmõjul (n sünergia), st kui ühel ettevõttel on mitu projekti. o Müügikaotus – tullakse turule uue tootega, aga see võib kahju teha varasematele
30. Projekti rahavoogude hindamine: pöördumatud kulud, alternatiivkulud, kõrvalnähud, käibekapitali vajadus, üldkulud jmt reeglid Pöördumatud kulud (sunk costs) kulud on juba tehtud (või tehakse niikuinii) ning otsus projekti kohta neid ei muuda. Pöördumatud kulud Ei OLE lisanduv rahavoog. Näide: lisaks varasemale turu-uuringule näiteks juba tehtud uurimis- ja arendusväljaminekud, varem soetatud tooraine soetusmaksumus jms Alternatiivkulud (opportunity costs) alternatiivsetest investeerimisvõimalustest loobumisega kaasnev rahaline kaotus. (näiteks tootmises kasutatava laopinna võime välja rentida või maha müüa jne) Kõrvalnähud - rahavood, mis tekivad juba olemasolevate projektide arvel või koosmõjul (n sünergia), st kui ühel ettevõttel on mitu projekti. o Müügikaotus tullakse turule uue tootega, aga see võib kahju teha varasematele
36. Projekti rahavoogude hindamine: pöördumatud kulud, alternatiivkulud, kõrvalnähud, käibekapitali vajadus, üldkulud jmt reeglid · Pöördumatud kulud (sunk costs) kulud on juba tehtud (või tehakse niikuinii) ning otsus projekti kohta neid ei muuda. Pöördumatud kulud Ei OLE lisanduv rahavoog. Näide: lisaks varasemale turu-uuringule näiteks juba tehtud uurimis- ja arendusväljaminekud, varem soetatud tooraine soetusmaksumus jms · Alternatiivkulud (opportunity costs) alternatiivsetest investeerimisvõimalustest loobumisega kaasnev rahaline kaotus. (näiteks tootmises kasutatava laopinna võime välja rentida või maha müüa jne) · Kõrvalnähud - rahavood, mis tekivad juba olemasolevate projektide arvel või koosmõjul (n sünergia), st kui ühel ettevõttel on mitu projekti. o Müügikaotus tullakse turule uue tootega, aga see võib kahju teha varasematele
FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Majandusarvestuse olemus Kõik majanduses osalejad - üksikisikud, ettevõtted ja riik - peavad tegema otsuseid enda valduses olevate ressursside kasutusvõimaluste kohta. Alternatiivide hindamisel valitakse välja suurimat kasu toov ressursipaigutus. Majandusarvestus loob infotarbijale eeldused juhtimis-, investeerimis- ja finantseerimisotsuste vastuvõtmiseks. Majandusarvestus on protsess, mis hõlmab: info identifitseerimist; mõõtmist; registreerimist; töötlemist; analüüsimist; edastamist; säilitamist. Identifitseerimisel - valitakse välja majandustegevusega seotud objektid, tegevused, tehingud, mis on vajalikud ja kasulikud informatsioonitarbijatele. Mõõtmisel - väljendatakse tehinguid arvnäitajates ja hinnatakse rahas. Registreerimisel - majandusinformatsioon dokumenteeritakse, rühmitatakse korrapäraselt ja süstematiseeritult ning t...
maksustatavast tulust enam teha ei saa. Viidatud mahaarvamiste eesmärgiks on ühtlustada ettevõtlustulu ja palgatulu maksukohustust ning see saavutatakse ettevõtlustulu jagamisel koefitsendiga 1,33 enne maksumääraga korrutamist. Juhul, kui FIE on käibemaksukohustuslane, tasub ta vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lõikele 10 registrist kustutamisel käibemaksu võõrandamata kaubalt, mille sisendkäibemaksu ta on soetamisel maha arvanud. Kauba maksustatav väärtus on selle soetusmaksumus või selle puudumisel omahind. Sätet ei rakendata põhivara suhtes, kuna põhivara jaoks on käibemaksuseaduses sätestatud eraldi käibemaksu ümberarvestuse põhimõtted.
1. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate iseloomustus ja ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid. ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). ETTEVÕTLUST (ettevõtlikkust) on käsitletud ka kui ressurssi kõrvuti traditsiooniliste tootmise sisenditega (maa, kapital, töö) (Appleby, 1994). ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (Eesti Äriseadustiku §1). ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema ettevõtte tegevuseks (Äriseadustik §5 lõige1). Ettevõtjate ühised jooned: o Võimekus midagi teha o Sa...
immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mida otseselt ei kasutata tootmistegevuses aga milleta ettevõtte ei saa osaleda äritegevuses, näiteks litsentsid(tegevusload), kaubamärgid, kontsessioonid (luba kasutada midagi). Olulisem kriteerium vara liigitamisel põhivaraks on kasutusiga - üldreeglina üks aasta. Põhivara on vara, mida kasutatakse ettevõttes pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Teiseks lähtekohaks on vara soetusmaksumus. Ettevõte määrab raamatupidamise sise-eeskirjades piirmaksumuse, millest alates hakkab vara arvestama põhivarana. Alampiiri määramisel on ettevõttel vabad käed. Materiaalse põhivarana arvele võetud vara hakatakse amortiseerima ehk vara soetusmaksumust osade kaupa kuludesse kandma. Kohustused on ettevõtte võlgnevused kellegi ees, mis nõuavad tulevikus ressursist (varast) loobumist. Kohustused jagunevad lühiajalisteks ja pikaajalisteks. Lühiajalised kohustused
Firma marginaalne maksumää 40% ACRC kulud on vastavalt: 33% 45% 15% 7% Eeldame, et firma kapitalikulud on 10% Hinnata projekti, kasutades diskonteeritud tasuvuse meetodit, ajaldatud puhasmaksumuse (NPV), sisemise rentaablusläve (IRR) meetodit. Aastad 0 1 2 3 4 Investeerimiskulud Soetusmaksumus Modifitseerimise kulud Likvideerimismaksumus Tulumaks auto müügist Käibekapital Vabanev käibekapital Tegevuse mõjud Müügitulu Kulude alanemine Maksud Amortisatsioon Amortisatsiooni maksukilp Raha puhaskäive Rahakäibe nüüdisväärtus NPV IRR Tasuvusaeg Ülesanne 9.2. Firma planeerib juurutada tootmisse aiapidajatele mõeldud minitraktori, mis on just välja töötatud ettevõtte konstrueerimisbüroos. Küsimus seisneb mis saab edasi.
36. Projekti rahavoogude hindamine: pöördumatud kulud, alternatiivkulud, kõrvalnähud, käibekapitali vajadus, üldkulud jmt reeglid Pöördumatud kulud (sunk costs) kulud on juba tehtud (või tehakse niikuinii) ning otsus projekti kohta neid ei muuda. Pöördumatud kulud Ei OLE lisanduv rahavoog. Näide: lisaks varasemale turu-uuringule näiteks juba tehtud uurimis- ja arendusväljaminekud, varem soetatud tooraine soetusmaksumus jms Alternatiivkulud (opportunity costs) alternatiivsetest investeerimisvõimalustest loobumisega kaasnev rahaline kaotus. (näiteks tootmises kasutatava laopinna võime välja rentida või maha müüa jne) Kõrvalnähud - rahavood, mis tekivad juba olemasolevate projektide arvel või koosmõjul (n sünergia), st kui ühel ettevõttel on mitu projekti. o Müügikaotus tullakse turule uue tootega, aga see võib kahju teha varasematele
"Ettevõtte majandusõpetus" kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed (,,Ärikorralduse põhiteadmised") ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkon...
TMJ3330 "Ettevõtte majandusõpetus" kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed (,,Ärikorralduse põhiteadmised") ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkond ...
3. kvartiili: DAPO, PM, ROA, ROE 26. Suhtarvuanalüüsi peamised puudused Võrdluseks majandusharu või ettevõte Harukeskmised naitajad sobilikud vaid uldiseks mitte detailseks analuusiks Erinevate raamatupidamismeetodite kasutus Erinevalt arvutatud suhtarvud (nt õpikutest ja Statistikaametis)! Vitriiniefekt! tulemuste ilustamine seaduslikul teel Aruannetes kajastatakse vaid möödunud sundmusi Soetusmaksumus ja turuvaartus Immateriaalse vaartuse kajastamine Regressioonianaluusi probleemid 27. Eelarvete planeerimise meetodid Kõige enam on levinud protsendimeetod, mille puhul maaratakse, mitu protsenti moodustab uks kirje teisest. Protsendimeetodit kasutatakse tavaliselt raamatupidamisaruannete uksikute kirjete prognoosimisel. Naitena võib tuua muutuvkulu prognoosimise muugikaibe abil, kus muutuvkulud on alati mingi protsent muugikaibest. Keerulisemal juhul on tegemist
“Ettevõtte majandusõpetus” kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed („Ärikorralduse põhiteadmised“) ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheli...
1. RAHANDUSE AINE JA FINANTSKESKKOND 1.1. Rahandusteadus ja finantsjuhtimine Rahandus (finance) kui õppeaine on väga paljutahuline ja koosneb mitmest erikursusest: ettevõtte rahandus, pangandus, investeeringud, finantsturud, rahateooria, kinnisvara rahandus jms. Peaaegu kõikidel nendel erikursustel on oma baas-, kesk- ja süvatasemel õpikud. Käesolev õpik pretendeerib baastaseme esitusele ja selles käsitletakse põhjalikumalt ettevõtetega seotud rahandust ning investeeringuid, mida on hakatud kutsuma hoopiski finantsjuhtimiseks (financial management). Oluline koht on ka panganduse temaatikal ettevõtja seisukohalt ehk sisuliselt pangateenustel. Ettevõtte rahandustöö on tihedalt seotud bilansi juhtimisega. Bilansiga seotud otsused võib jagada üldjuhul kaheks: investeerimisotsused ja finantseerimisotsused. Investeerimisotsused on ressursside paigutamisega seotud otsused (ettevõtte varade portfelli koostamine) ning finantseerimisotsused on s...
Metsa kõrvalkasutus 3 1. Mis on metsakasutus? 3 2. 1.1. Metsa kõrvalkasutus 4 1. Metsa kasutamine metsaseaduse valguses 5 1. Kaitstavate loodusobjektide hoidmine e. looduse kaitse 6 1. Maastiku, mulla või vee kaitsmine 6 2. Sanitaarkaitse 7 3. Virgestus 8 4. Metsa kõrvalsaaduste varumine 11 7.1. Seened ja seenekasvatus 11 7.1.1. Seenekasvatus 12 7.2. Metsamarjad ja marjakasvatus 13 7.2.1 Pohl ja tema kasvatamine 14 7.2.2. Mustikas ja tema kasvatamine ...
kõrgkomplekteerimistõstuki omadused. Kombitõstukid on universaalsed tõstukid, töötamaks kõrgete riiulitega ladude kitsastes vahekoridorides. Kombitõstukiga on võimalik ühtviisi efektiivselt käsitseda nii täisaluseid kui teostada tükikauba komplekteerimist kõikidelt riiulikorrustelt. Kaubaaluste paigutamine kõrgetele riiulikorrustele toimub kiirelt ja ohutult, kuna tõstukijuht seisab tõstuki töötasapinna kõrgusel. Tõstuki kõrge soetusmaksumus eeldab sellega väga intensiivset töötamist, soovitavalt kahes vahetuses. Kombitõstukite tõstejõud on vahemikus 1,0 1,5 t, tõstekõrgus kuni 14,7 m ja max komplekteerimise kõrgus 13,5 m. Toodetakse ka kombitõstuki mudelit, mille kere eesmine ja tagumine osa on ühendatud sarniirselt ehk liigendiliselt. Selline lahendus vähendab pika tõstuki pöörderaadiust ja parandab seeläbi tõstuki manööverdusvõimet.
KORDAMISKÜSIMUSED Sissejuhatus finantsjuhtimisse 1. Milliseid tegevusi hõlmab finantsjuhtimine? Finantsjuhtimine - tegeleb ettevõtte finantsküsimusi puudutavate probleemide juhtimisega ning on üks ettevõtte juhtimise funktsioon. Finantsjuhtimise keskne küsimus (peamine eesmärk) - ettevõtte rahaliste ressursside juhtimine ettevõtte finantseesmärkide saavutamiseks ehk üldjuhul ettevõtte aktsionäride rikkuse kasvatamine. Rahaliste ressursside juhtimine hõlmab: ● Kapitali moodustamist (finantseerimisotsus) – sisesed ja/või välised finantseerimisallikad kombineerida selliselt, et kapitali hind oleks madalam ning finantseerimise allikas vastaks finantseeritava objekti omadustele. ● Kapitali tõhusat suunamist ja kasutamist (investeerimisotsus, dividendiotsus) – investeeringud projektidesse, mille tootlus on suurem kui minimaalne nõutav tulunorm (leida optimaalne tulu, kestvus, risk). Dividendide...
või juurdearvestiste kajastamiseks. Kontraarsel kontol on kaks tunnust: 1)ta kuulub alati põhikonto juurde; 2)ta käitub vastupidiselt põhikontole. Kontraarsed kontod jagunevad kontraaktiva kontodeks ja kontrapassiva kontodeks. Kontraaktiva konto algsaldo, suurenemine ja lõppsaldo kantakse kreeditisse ning vähenemine deebetisse. Kontraaktiva konto tähendab kreeditsaldoga aktivakontot. Nt Põhikontole Materiaalne põhivara- hoone- 1 000 000 krooni, on kantud hoone soetusmaksumus. D (aktivakonto) Hoone K AS: 1 000 000 LS: 1 000 000 Kontraarne konto Hoone akumuleeritud amortisatsioon 200 000 krooni, kuulub põhikonto juurde ja täpsustab (vähendina) hoone raamatupidamislikku maksumust bilansipäeval. D (kontraaktiva konto) Hoone akumuleeritud amortisatsioon K AS: 200 000 LS: 200 000
kaupa isegi kuni 12 m kõrguselt. Valmistatakse kaht liiki kõrgkomplekteerimistõstukeid. Madalates ladudes on kasutusel väiksema tõstekõrgusega (kuni 6,5 m) kõrgkomplekteerimistõstukid (nn keskmiste kõrguste komp- lekteerimistõstukid). Tõstuk on kompaktne ja tootlik, selle soetusmaksumus on võrreldav liikuv- mastiga tõstuki omaga. Tõstuki kasutamisel eeldatakse, et komplekteerimiskohad võivad asuda kõikidel riiulikor- rustel ehk tegemist on laoga, kus on suur tootesortiment ja tükikaupa komplekteeritakse ka kõr- getelt riiulikorrustelt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
