kooliõpikud ja töövihikud ning kontorisse soetatud raamatud) ostuhind kajastatakse üldjuhul perioodikuluna. Erandina on lubatud võtta olenemata soetusmaksumusest põhivarana arvele: 1) kunstiväärtused (kunsti- ja antiikesemed, museaalid, arhivaalid, haruldased raamatud), mille väärtus aja jooksul ei vähene; 2) raamatud ja muud teavikud nendes avalikes raamatukogudes, kus teavikute hoidmine ja väljalaenutamine avalikkusele on põhitegevuseks; Väheväärtuslik vara - vara, mille soetusmaksumus on alates 192 eurost (kuni 31.12.2010 soetatud vara korral) ilma käibemaksuta ja alates 01.01.2011 soetatud vara korral 200 eurost kuni 1999 euroni ilma käibemaksuta ning mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Varem arvelevõetud väheväärtuslike varaobjektide, mille soetusmaksumus on alla nimetatud alampiiri, arvestust jätkatakse kuni nende mahakandmiseni. Asutuse juht võib oma käskkirjaga kehtestada väheväärtusliku varaobjekti bilansivälise arvestuse
Eesti Maaülikool Majandus-ja Sotsiaalinstituut Transpordimajandamise ökonoomika Koostaja: Juhendaja: Tartu 2008 Algandmed: lk = 30 km (koorma keskmine veokaugus) vt = 55,4 km/h (keskmine tehniline kiirus) q = 7t+4h (kandevõime) cs = 0,861 (staatiline kandevõime kasutamise tegur) TAPT = 8h(autotööpäevad tööl ehk tööpäeva kestvus) APT =250 päeva (tööpäevade arv (leitud arvestades aastane tööpäevade arv ja lahutades maha puhkepäevad ja veel mõned haiguspäevad) b = 0,925 (veosõidutegur) Tp-ml = 1,42h (ühe koorma peale ja mahalaadimise aeg) Leiame ühe reisi kestvuse aja: 2l k 2 * 30km Tz = + Tp-ml2b= 55,4km / h +1,42*2*0,925=3,71h vt 2* lk ehk kahekordne koorma keskmine veokaugus on vajalik seepärast, kuna veokil on kaks lõpetuspunkti, koorma mahalaadimine ja samuti pe...
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude mahakandmine toimub realiseerimismeetodil. 9 Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. 5.4 Varude inventeerimine Varude inventeerimine toimub kord aastas, kalendriaasta teisel poolel. Raamatupidamisprogrammist lastakse välja inventuurileht, millele märgitakse reaalne laoseis. Hiljem võrreldakse programmis olevat laoseisu reaalse saadud laoseisuga. Inventuurilehe alusel tehakse vastavad korrektuurid. 6 KINNISVARA INVESTEERINGUD XXXX OÜ-s ei esine kinnisvara investeeringuid. 7 MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS 7
x 12.- = 2 400.- I partii 200 tk. x 10.- = 2 000.- Varude saldo 100 tk. x 10.- = 1 000.- 5.5.2 Varude perioodiline hindamine Varude perioodilisel hindamisel majandusaasta jooksul varu muutumist pidevalt ei arvestata. Majandusperioodi lõpul tehakse inventuuri tulemusel kindlaks lõppvaru. Peale seda saab leida realiseeritud vara soetusmaksumuse. realiseeritud vara müügikauba lõppvaru = - soetusmaksumus soetusmaksumus soetusmaksumus Varu perioodilise hindamise süsteemi kasutatakse paljudes suure varanomenklatuuriga ettevõtetes, sest see vähendab tunduvalt arvestustöö mahtu. 5.5.3 Varude pidev hindamine Varude pideva hindamise puhul toimub varu arvestus kõigi sissetulekute ja väljaminekute detailse registreerimise teel. Pideva hindamise puhul on kogu aruandeperioodi kestel teada olemasoleva vara ja realiseeritud vara soetusmaksumus ja koostis
lõplikult. Riikides, kus on sellise vara mahakandmiseks oma reeglid, pöördu nõu saamiseks oma kohaliku HansaWorldi esindaja ja audiitori poole. Kui amortisatsiooni arvestatakse igakuiselt, väheneb Põhivara baasväärtus iga kuuga. Eeltoodud näites on esimese kuu amortisatsioon 100,000 x 20% x 1/12 = 1666,66. Teisel kuul on see (100,000 1666,66) x 20% x 1/12 = 1638,89, kolmandal kuul (100,000 - 1666.66 - 1638.89) x 20% x 1/12 = 1611.57 jne. 12)Mis on põhivara soetusmaksumus? Kuidas seda leitakse? Soetusmaksumus põhivara soetusmaksumus, mille alusel toimub igakuine amortisatsiooniarvestus. 13)Ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirja olemus. Raamatupidamiskohustuslane peab koostama sise-eeskirja raamatupidamise kohta. Sise-eeskiri on aluseks, millest raamatuidaja oma töös lähtub. 14)Majandusaasta aruande koostamise alusprintsiibid Majandusüksuse printsiip raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustusi ja majandustehinguid lahus tema
Varude materiaalne vastutus langeb valdavalt kaupluse juhataja õlule. Järjepidevalt kontrollib kaupluse juhataja kaubavarude suurust ja ringlust, vaadates üle pikalt seisma jäänud kaubagrupid. 3.4 Põhivara 3.4.1 Materiaalne põhivara Materiaalse põhivarana käsitletakse kontserni ettevõtte igapäevases tegevuses kasutatavat vara soetusmaksumusega üle 1279 EUR (20 000 EEK) ja kasuliku elueaga üle ühe aasta. Vara, mille soetusmaksumus on alla 1279 EUR, kantakse ostmisel kuludesse ja selle üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Erandjuhtudel võib vara, mille soetusmaksumus on alla 1279 EUR, käsitleda materiaalse põhivarana ja eeltoodud põhimõttest võib teha kõrvalekaldeid kontserni pearaamatupidaja loal. Materiaalne põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud igapäevase teenindamise kulud, akumuleeritud amortisatsioon ja väärtuse langusest tingitud kogunenud kahjum.
Ebatõenäoliselt laekuvad arved -364 -503 Nõuded ostjate vastu kokku 36 222 31 212 Allikas: AS A. Le Coq Tartu Õlletehas 3.2. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääke. 3.3. Varud Varude hindamise aluseks on füüsiline inventuur. Bilansis hinnatakse varud lähtuvalt sellest, mis on madalam kas, soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Soetusmaksumus koosneb varude ostuhinnast ja väljaminekutest, milleta varud ei 10 oleks preaguses koguses ja olukorras. Neto realiseerimismaksumus on äritegevuse käigus saadav hinnanguline müügihind, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulud. Lõpetamata toodang ja valmistoodang on hinnatud tootmisomahinnas, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmiskulutustest v.a. tootmispõhivara kulum.
b) trendianalüüs 16. Enamlevinud ettevõtte õiguslik vorm Eestis on Osaühing 17. Võrreldes tulevikuga maksab 1 kr täna d) rohkem 18. Bilanssi paasiva kuuluvad c) kasum 19. Kuidas defineerida nõudlust d) ostujõuga kindlustatud soovid ja vajadused 20. Märkige vähemalt üks tunnus mis iseloomustab äriühingu a) osanike piiramatu vastutus 21. Aasta amortisatisoonieralduste summa lineaarne mahaarvestamise korral kui seadme soetusmaksumus on 2000 ja kasutusaeg on 5 aastat a) 400 22. Ettevõtte planeeritud müügitulu on 200 tuh krooni kasumiläve punktis aga 150 tuh krooni , seega ettevõtte planeeritud ohutusvaru on b) 25% 23. SWOT on a) ettevõtte nõrkade ja tugevate külgede selgitamine d)väliskeskonna mõju 24. Milline omadus ei kuule heale äriideile a) ebatõenäone realiseerimine 25. Oma- ja võõrkapitali osatähtsust väljendavad b) kapitali struktuuri suhtarv 26
amortiseeritava osa kandmine kuludesse vara kasuliku eluea jooksul. Amortisatsiooni näol akumuleeritakse vahendid põhivarade uuendamiseks ja asendamiseks. Lineaarne meetod – kuludesse kantakse konstantne summa põhivara maksumusest ajaühikus. Põhivaral on likvideerimismaksumus kasutusaja lõpus Lihtstustatud lineaarne meetod – kuludesse amortiseeritakse kogu soetusmaksumus (laialt levinud) Degressiivne meetod – põhivara kasutusaja esimestel aastatel kantakse kuludesse suuremad amortisatsioonieraldiste summad, mis kasutusaja jooksul järk-järgult vähenevad. Väidetavalt esimeste aastate suuremaid maksustatavaid tulusid aitab vähendada suurem amortisatsioonikulu (amortisatsiooni maksukilp). Väga harva kasutatav meetod.
Situatsioon - ettevõte ,,E" ostis 30.04.20X1 100% tegutseva ettevõtte ,,T" aktsiaid bilansilises väärtuses ja maksis kokku 60 000 eurot. ,,T" muutub ,,E" tütarettevõtteks. Ostumomendil koostatud ,,T" bilansist selgub, et tema netovara bilansiline väärtus on 60 000 eurot, eksperthinnangu kohaselt ongi see ettevõtte ,,T" netovara õiglane väärtus. Seega tütarettevõtte ,,T": netovara õiglane väärtus = netovara bilansiline väärtus = soetusmaksumus Sellest tulenevalt ongi ettevõtte õiglaseks väärtuseks tema soetusmaksumus ning ostuanalüüsi ei ole vaja koostada kuna ümberhindlusi ei toimu. ,,E" ettevõte koostab järgmise lausendi: Deebet: ........................................................................................................ Kreedit: ........................................................................................................
Lisaks lähevad sinna alla veel müügiks hoitavad seadmed ja kinnisvara. Laiemas mõttes on varud inimressursid, rahalised vahendid, energia, seadmed, toormaterjal. Samuti loetakse varude alla ka alles valminud tooted ja ka pooleli olevad tooted. Varude otstarve Kindlustada operatsioonide sõltumatus Nõudluse muutustele kiiresti reageerima Olema majanduslikult otstarbeka suurusega Et varud jääksid optimaalseks, tuleks ülearuseid varusid vältida. Varude soetusmaksumus koosneb: ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse (ehk varude transport, pakkimine ja hoiustamine). Varude esmane arvele võtmine ja edasine kajastamine Varusid ei panda tootmiskulude koosseisu ega liideta varude jääkidele, vaid kantakse antud perioodi kulutusteks. Varusid kajastatakse bilansis madalamas maksumuses, kas: soetusmaksumuses
lõppjääk;arvutatakse vara maksumus ja võetakse varana arvele) 2)pidev arvestus(sissetulekud ja väljaminekud kajastatakse koheselt,pidevalt on võimalik jälgida vara maksumust ja struktuuri,eeldab laoprogrammi) Kuludesse kandmis meetod: 1)individuaalmaksumuse meetod(tükimeetod) 2)FIFO(alles jääb see, mis on viimasena tulnud) 3)keskmise soetusmaksumuse meetod(võetakse kauba keskmine) Varud kajastatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Laoarvestuse vajadus: Laoarvestus on vajalik, et ettevõtja saaks täpse ülevaate oma varudest, selle muutumisest. Kulud, mis laoarvestusega kaasnevad:OSTUKULUD: lisaks ostuhinnale ka nt tollimaks, muud mittetagastatavad maksud, varade soetamisega seotud transpordikulud, pakkimine jne. TOOTMISKULUD: otseselt tootmisega seotud kulutused ning proportsionaalne osa tootmise üldkuludest. VÄIKEVAHENDITE ARVESTUS
Kaup 300 000 Lühiajaline laen 500 000 Pikaajaline finantsinvesteer. 7 000 000 KOKKU 12 930 000 KOKKU 12 930 000 2. Varude arvestamise individuaalhinna meetod Karusnahakaupluses kasutatakse ühiku individuaalhinna meetodit. Kaupluses oli: 31.12.2014 Kaks naaritsanahast kasukat nr. 36, ühiku soetusmaks. 3170.- ja müügihind 4290.- Saabus 07.01.2015 üks naaritsanahast kasukas nr. 40 soetusmaksumus 3300.-, müügihind 4700.- Saabus 15.01.2015 kaks naaritsanahast kasukat nr. 42, ühiku soetusmaksumus 3500.- ja müügihind 4800.- Müüdi 27.01.2015 üks kasukas nr. 40, ostjale esitati arve ja anti tasumiseks aega 3 päeva. Müüdi 28.01.2015 üks kasukas nr. 42, ostja tasus kohe pangakaardiga. Leida tehingute algne kasum. Milline on lao saldo 28.01.2015 peale müüki? Müük TULU 4700 (nr. 40) + 4800 (nr.42) = 9500 KULU 3300 + 3500 = 6800 V: Kasum (Tulu - Kulu) = 2700
õiglases väärtuses, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulutused ; ülejäänud bioloogilisi varasid kajastatakse soetusmaksumuse meetodil . (RTJ 7, 2011,§13) Arvestuspõhimõtetega määratakse kindlaks ka see, millises väärtuses vara arvele võetakse ja millises väärtuses vara edaspidi raamatupidamisaruannetes kajastatakse. Levinumad kajastamisviisid on: õiglane väärtus; soetusmaksumus; korrigeeritud soetusmaksumus; soetusmaksumus , millest on maha võetud akumuleeritud kulum, võimalikud väärtuse langusest tingitud allahindlused. (Vooro, 2011, lk 17) Õiglase väärtuse määramisele ja raamatupidamises kajastamisele kehtivad põhimõtted, mille rakendamine võib varaliigiti olla erinev. Praktikas võib turuhinna määramine osutuda problemaatiliseks eelkõige bioloogilisele varale igiomast muundumisvõimest tulenevalt. (Vooro, 2011, lk 19)
Ettemakstud kulusid nimetatakse ka avansskuluks, tulevaste perioodide kuluks jne. Ettemakstud kulud võivad olla lühiajalised või pikaajalised. 96. 97.Ettemakstud pikaajaliseks kuluks saab lugeda pikaajalise kasutusega vara soetamist. Näiteks sõiduauto, mida hakatakse kasutama transpordivahendina. Kuna sõiduautot kasutatakse pikema perioodi jooksul, siis tulude ja kulude õigest vastandamise printsiibist lähtuvalt tuleb kajastada auto soetusmaksumus kuluna kasutusperioodi jooksul. Seda neimetatakse soetusmaksumuse mahaarvestamiseks. 98.Materiaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamise meetodeid on mitu. Lihtsaim neist lineaarne meetod, mille korral kajastatakse vara soetusmaksumus kuluna konstantses summas igal aastal. 99.Materiaalse põhivara soetusmaksumuse kuluna kajastatva summa leidmine: 100. Depretsiatsioonisumma ( amortisatsioonisumma = (soetusmaksumus – lõppväärtus)/kasutusaeg. 101. 102. 103
13 · Varud on riknenud või nende füüsiline seisund halvenenud · Sarnaste varuobjektide turuhind on langenud; · Teatud varuobjekte pole pikema aja vältel suudetud müüa ega kasutada ning eksisteerib kahtlus, kas neid suudetakse realiseerida mõistliku aja vältel. Allahinnatavate varuobjektide nimekiri esitatakse tegevjuhule. Nimekirjas näidatakse ära varuobjektide soetusmaksumus ja neto realiseerimismaksumus ning allahindluse põhjus. Varude allahindluse kinnitab tegevjuht ja annab korralduse pearaamatupidajale koos allahinnatavate varuobjektide nimekirjaga. Varud hinnatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus (müügi hind miinus turustuskulud). Soetusmaksumuse ja neto realiseerimismaksumuse vahe kantakse aruandeaasta kuludesse (4, 25-26) 5. VARUDE ARVESTUSMEETODID
214 000 172 000 -------------------------- * 100 = 19,626% 214 000 Täiendarv = 100% - 19,626 (brutokasuminorm) = 80,374% Kuu müügimahtjaehinnasehkmüügihinnas oli 102 400. Milline on kaubakulu (soetusmaksumus)? 102 400 * 80,374%= 82 303 Kaubakuludessekandmiselausend: DKULU 82 303 K KAUP 82 303 7. Tehingud septembris 2012. Koostage lausendid 1. Ettevõte müüb kontorimööbli, soetusmaksumus 50 000, jääkmaksumus 20 000. Müüakse hinnaga 15 000 + km 3000 = 18 000. Arve on ostja poolt tasumata. 2. Ettevõttel on 1 milj. soetusmaksumusega tööpink. Tööpingile on arvestatud müügimomendiks kulumit 400 000. Müügihind on 500 000 + käibemaks 100 000 = 600 000. Arve on ostja poolt tasumata. 7. Tehingud septembris 2012, koostage lausendid Ülesanne lahendusega 1. Ettevõte müüb kontorimööbli, soetusmaksumus 50 000, jääkmaksumus 20 000. Müüakse
10.Lõppsaldo arvestamise valem aktiva ja passiva poolel. ALGSALDO + SAMA POOLE KÄIVE VASTASPOOOLE KÄIVE = LÕPPSALDO 11.Mida nimetatakse kontraaktivakontoks ja kontrapasssivakontoks. Kontraaktivakonto reguleerib aktiva konto jääki, passiva konto iseloomuga. Nt : põhivara kulum. Kontrapassivakonto reguleerib passiva konto jääki, aktiva iseloomuga. Nt : omaosad, omaaktsiad 12.Mida nimetatakse tulemuskuluks? Milleks kasutatakse? Müügitulemuse välja toomiseks. Deebet soetusmaksumus Kreedit müügihind Kui kreedit on suurem deebetist on kasum. Kui deebet on suurem kreeditist on kahjum. Ei ole alg- ega lõppjääki. 13.Kuidas koostatakse kontoplaan, mille jaoks? Kontoplaan on süstematiseeritud kontonumbrite ja nimetuste järgi. Nt : 1010 Kassa 1020 Arvelduskontod 1210 Nõuded ostjate vastu 2131 Võlg tarnijatele 2151 Maksuvõlad 2 14.Mida nimetatakse süneetilisteks kontodeks, kuidas avatakse?
Ostjate tasumata arved 1 030 Arvelduskonto 200 Müügitulu 1 230 4 Tarnevõla tasumine Võlad tarnijatele 540 Arvelduskonto 540 5 Müüdud kauba soetusmaksumus Kauba kulud 610 Kaup 610 6 Palga maksmine ja arvestamine Palgakulud 515 Arvelduskonto 515 7 Põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamine
[20]. Individuaalmaksumuse meetodit kasutavad sageli ettevõtted, kus müüakse üksikuid objekte, mis on üksteisest selgelt eristatavad ning mida on vähe. Varude vähesus on ka põhjus, miks raamatupidamine on lihtne ja kaubad kergesti eristatavad. Tootmisesse andmisel või müümisel kantakse kulusse see maksumus, milliste kulutustega varu arvele võeti. Kaalutud keskmine Kaalutud keskmise meetod lähtub eeldusest, et perioodi jooksul müüdud kaupade maksumus on nende kaalutud keskmine soetusmaksumus. Varu lõppjäägi maksumus on samuti kaalutud keskmine soetusmaksumus [2: 266]. Kaubaühiku keskmine hind on arvutatav valemiga[3: 186]: Kaalutud keskmist võib ümber arvutada kas iga uue partii saabumise järel (nn libisev ehk pidev kaalutud keskmine) või üks kord iga teatud perioodi (nt nädal või kuu) lõpul (nn perioodiline kaalutud keskmine) [20]. Kaalutud keskmise soetushinna meetodil bilansis näidatava lõppjäägi hindamisel
Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (tooraine ja materjalide ning pakkematerjali maksumus, lõpetamata toodangu ladustamisega seotud vältimatud kulutused, tööliste palgad) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (tootmishoonete ja -seadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad). Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases äritegevuses kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Materiaalne ja immateriaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid maksumusega alates 640 eurost ja kasuliku elueaga üle ühe aasta. Varad, mille kasulik eluiga on üle
4 4. Finantsinvesteeringute arvestus. Finantsinvesteeringud jaot.: 1) Lühiajalisteks (aktsiad, jm. väärtpaberid, ette nähtud edasimüümiseks järgneva maj.aasta jooksul). Lühiajal. finantsinvest. arvestusel rakend. FIFO meetodit, üldjuhul kajast. käibevarana arvest. aktsiaid jm. väärtpabereid lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või turuhind. 2) Pikaajalisteks (eesmärk hoida üle 1 aasta). Pikaajal. finantsinvesteeringud, kus investeerija osalus on alla 20% (portfelliinvesteering), kajast. soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega otseselt seotud väljaminekutest. Sidus- ja tütarettevõtete puhul (osalus üle 20%) rakend. kapitaliosaluse meetodit, v.a. juhul kui: · ettevõtet kavatset. lähema a. jooksul müüa;
üldhalduskulud) s.t osa kuluartikleid jagatakse eri kulukohtade vahel laiali. 15. Mis on rahavooaruande eesmärk? Mida see näitab? Rahavoogude aruande eesmärk et hinnata ettevõtte võimet genereerida raha ja raha ekvivalente, mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse hindamisel. Rahavoogude aruanne näitab ettevõtte võimet – maksta dividende ja laenude intresse. Valikvastustega küsimused: 16. Seadme soetusmaksumus on 100 000 eurot ja akumuleeritud kulum 20 000 eurot. Seadme jääkmaksumus on a) 100 000; b) 20 000; c) 120 000; d) 80 000. 17. Amortisatsioonikulu kajastub: a) bilansis (finantsseisundi aruandes); b) kasumiaruandes; c) bilansis (finantsseisundi aruandes) ja kasumiaruandes; d) rahakäibe aruandes; e) omakapitali muutuste aruandes.
8 3. VARUDE ARVESTUS Varud on varad, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus. Varud jagunevad kaheks : müügiks soetatud kaubad ja ettemaksed tarnijatele. Varud võetakse arvele ostuarve alusel Merit Aktiva ostumoodulis soetusmaksumuses, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Materjalide ja kaupade soetusmaksumus koosneb nende soetushinnast, millele lisatakse transpordikulud. Transpordikulu võetakse arvele laomoodulis tootmiskandega. D 1340 D 2311 K 2110 Varusid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses. Iga aruandeperioodi lõpul või inventuuri läbiviimisel vaadatakse üle varude objektid ja nende maksumused; vajadusel tehakse allahindlused või mahakandmised. Kõik materjalide ja kaupade tarnete arved kinnitab juhataja, laoprogrammi sisestab laohoidja.
· Kord kuus · Iga nädal · Siis kui vajadus tekib Varude arvestus 1. Mis neist pole varude tunnus? · hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus · toodetakse müügis tavapärase äritegevuse käigus · materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel · varud on varad · varusid kajastatakse bilansis passiva poolel 2. Müüdud varude soetusmaksumus (müügikulu) leitakse valemiga.. · Varude algjääk+ostud-varude lõppjääk · Varude algjääk-ostud-varude lõppjääk · Varude algjääk+ostud+varude lõppjääk · Varude algjääk+ostud · Varude algjääk+ varude lõppjääk 3. Mida kujutab endast FIFO meetod? · eeldatakse, et alati realiseeritakse esimesena soetatud varud esmajärjekorras. FIFO meetodi puhul kajastatakse varude realiseerimist nende soetamise
AKTIVA(varad) K ä i b e v a r a( lühikese -1aasta- kasutusajaga varad) DEEBET +(kajast.alati sissetulek) KREEDIT- (kajast.alati väljaminek) Raha kassas Raha pangas Aktsiad (osakapitali suurend, laekus panka= +) Maksti välja palk ( = -raha) Nõuded ja ettemaksed Antud laenud( anti laenu töötajale) - Mitmesugused nõuded Nõuded ostjatele Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Ettemaks tarnijale Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang( toode/ teenus mis on tootmisprotsessis aga ei ole veel valmis) Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad( edasimüügi eesmärgil ostetud tooted/teenused) Väärtpaberid, võlakirjad Nõuded klientidele - Nõuded ostjate vastu toodete ja teenuste müügil Ostjatelt laekumata arved - Ebatõe...
AKTIVA(varad) K ä i b e v a r a( lühikese -1aasta- kasutusajaga varad) DEEBET +(kajast.alati sissetulek) KREEDIT- (kajast.alati väljaminek) Raha kassas Raha pangas Aktsiad (osakapitali suurend, laekus panka= +) Maksti välja palk ( = -raha) Nõuded ja ettemaksed Antud laenud( anti laenu töötajale) - Mitmesugused nõuded Nõuded ostjatele Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Ettemaks tarnijale Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang( toode/ teenus mis on tootmisprotsessis aga ei ole veel valmis) Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad( edasimüügi eesmärgil ostetud tooted/teenused) Väärtpaberid, võlakirjad Nõuded klientidele - Nõuded ostjate vastu toodete ja teenuste müügil Ostjatelt laekumata arved - Ebatõe...
tulemuseks on tulumi/kadumi tekkimine. 2. Intressitulust, mis kajastatakse tekkepõhiselt rendilepingu kehtivusaja jooksul. Rentniku raamatupidamiskanded on kõigil tehingukuupäevadel analoogsed otsese kapitaliseeritud rentimise korral tehtavate kannetega. Erinevus müügitüüpi kapitaliseeritud rentimise ja otsese kapitaliseeritud rentimise vahel kajastub ainult renditaja aruannetes. Näide 3 01. 01. 2005. a. anti 3 aastaks rendile tootmisliin, mille tegelik maksumus oli 100 000 krooni ja soetusmaksumus renditajale 80 000 krooni. Tootmisliini majanduslik eluiga on 3 aastat. Tootmisliini lõpetamismaksumuseks hinnati 0 krooni. Tootmisliin depretsieeritakse lineaarsel meetodil. Rendi intressimäär on 10 %. Majandusaasta lõpeb 31. 12. Rendimaksed tasutakse iga aasta lõpul. Rendimaksete laekumise graafik renditaja firmas Kuupäev Rendimakse Intressitulu Nõude Nõude jääk
See on individuaalmaksumuse meetod. Juhul kui üksikud varude objektid ei ole üksteisest selgelt eristatavad, kasutatakse soetusmaksumuse kindlaksmääramiseks kas FIFO või kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit . (RTJ 4 p 15) FIFO (first-in, first-out) meetodi rakendamisel eeldatakse, et varusid müüakse (või kasutatakse) nende soetamise järjekorras (st esmalt kantakse kulusse algjääk, seejärel esimesena saabunud partii soetusmaksumus jne). FIFO meetodi rakendamisel kajastatakse varude lõppjääki bilansis viimasena saabunud ja veel müümata (kasutamata) partiide soetusmaksumuses. (RTJ 4 p 17) Kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodi rakendamisel loetakse iga üksiku objekti soetusmaksumuseks perioodi algjäägi soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmist. (RTJ 4 p 18) Otsuse varude hindamise meetodi valiku kohta langetab ettevõtte juhtkond ja vastav otsus
b) trendianalüüs ! 16. Enamlevinud ettevõtte õiguslik vorm Eestis on Osaühing ! 17. Võrreldes tulevikuga maksab 1 kr täna d) rohkem ! 18. Bilanssi paasiva kuuluvad c) kasum ! 19. Kuidas defineerida nõudlust d) ostujõuga kindlustatud soovid ja vajadused ! 20. Märkige vähemalt üks tunnus mis iseloomustab äriühingu a) osanike piiramatu vastutus ! 21. Aasta amortisatisoonieralduste summa lineaarne mahaarvestamise korral kui seadme soetusmaksumus on 2000 ja kasutusaeg on 5 aastat =(2000/5) a) 400 ! 22. Ettevõtte planeeritud müügitulu on 200 tuh krooni kasumiläve punktis aga 150 tuh krooni , seega ettevõtte planeeritud ohutusvaru on =(200-150)/200 b) 25% ! 23. SWOT on a) ettevõtte nõrkade ja tugevate külgede selgitamine d)väliskeskonna mõju ! 24. Milline omadus ei kuule heale äriideile a) ebatõenäone realiseerimine ! 25. Oma- ja võõrkapitali osatähtsust väljendavad b) kapitali struktuuri suhtarv ! 26
kvaliteeti ja pikendavad vara järelejäänud kasulikku eluiga rohkem kui ühe aasta võrra ning nende kulutuste maksumus on üle põhivara arvelevõtmise piiri, koostatakse akt. Akt allkirjastatakse juhataja poolt ning edastatakse raamatupidamisele, kus tehakse vastav raamatupidamiskanne. Põhivarade müük ja mahakandmine Müüdud põhivara bilansist välja kandmisel tehakse kanne: deebet müüdud põhivara jääkväärtus, deebet põhivara kogunenud kulum, kreedit põhivara soetusmaksumus. Müüdud põhivara kantakse bilansist välja Põhivarad kantakse bilansist välja, kui vara enam ei eksisteeri (on hävinenud, hävitatud, kadunud jms). Põhivara mahakandmise kohta vormistatakse vastav akt (vara kõlbmatu vmt põhjus). Vara mahakandmisel tehakse kanne: põhivara jääkmaksumus kantakse deebet põhivara amortisatsioon, deebet põhivara kogunenud kulum, kreedit põhivara soetusmaksumus. Varude arvestussüsteem Kastusel on kaks varude arvestussüsteemi:
Põhivara soetuste finantseerimise allikad. Põhivara maksumuse liigid. Põhivara vara, mida kasutatakse majadnustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui 1 aasta. Kõik muu vara on käibevara. Põhi- ja käibevarade maksumuse vahelise piiri kestestab iga firma oma sise-eeskirjades. Põhivarade soetuse finantseerimine: Säästmine raha kogumine reservi Laenu võtmine Jooksva aasta tulud Põhivara maksumuse liigid Soetusmaksumus Bilansiline maksumus =soetusmaksumus Jääkmaksumus = soetusmaksumus - kulum Taastamismaksumus= analoogse objekti ehitamist, tootmist arvestades ressurside hetke maksumust 45 Põhivara füüsiline ja moraalne kulumine. Amortisatsiooni mõiste ja arvutusvalemid. Seos kasutuseaga. Füüsiline kulumine vananemine ja väärtuse kaotamine Moraalne kulumine tootmise maksumuse langemine, vananemine seoses tehnilise protsessiga
brutokasumi eeldatavat muutumist tellimusega ja ilma c. müügitulu eeldatavat muutumist müügikulude eeldatava muutumisega d. müügitulu eeldatavat muutumist ja tootmisväliste püsikulude eeldatavat muutumist Küsimus 7 Küsimuse tekst Otsustamaks, kas jätkata vana seadme kasutamist või temast loobuda, on oluline Vali üks: a. vana masina kulum b. vana masina turuväärtus momendil c. vana masina müügist saadava kasumi (kahjumi) suurus d. vana masina soetusmaksumus Küsimus 8 Küsimuse tekst Kui täiendava (planivälise) tellimuse hinna määramisel võetakse arvesse ainult tootmise diferentsiaalkulud, eeldatakse et Vali üks: a. ükski eeltoodud variant pole õige b. lisatellimuse aktsepteerimisega ei kaasne müügi ja halduskulude ühe ühiku muutuvosa suurenemine c. tootmise püsiv ja muutuvkulud on lineaarsed d. püsivad muutuvad müügi ja halduskulud on lineaarsed e
05.20x2) Arvelduskonto 1,800 Ettemakstud renditulu 2 03.12.20x1 Osteti laoriiulid (arve) Materiaalne põhivara 1,206 Võlad tarnijatele 3 12.12.20x1 Müüdi kaupa Ostjate tasumata arved 5,000 Müügitulu Müüdud kauba soetusmaksumus 4 12.12.20x1 kajastati kuluna Kaubakulud 3,100 Kaup 5 31.12.20x1 Tarbitud elektrienergia (arve) Elektrikulu 320 Võlad tarnijatele 6 31.12.20x1 Arvestati ja maksti töötajatele töötasu Palgakulu 1,200
Kahekordse kirjendamise põhimõtet kasutades kirjutatakse toimunud majandustehingu summa vähemalt kahele kontole üld konto deebetisse ja teise konto kreeditisse. 14. Ettevõtte varad, nende liigitus. Eesti Vabariigi Raamatupidamise seaduse kohaselt koosneb raamatupidamiskohustlase vara põhi- ja käibevarast. Käibevara hulka kuuluvad varad, mille kasutusiga on alla 1 aasta; mille kasutusiga on üle 1 aasta, kuid ühiku soetusmaksumus on madalam ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjadega kehtestatud põhivaraobjektide miinimumväärtusest. Käibevarad: raha, aktsiad ja muud väärtpaberid, nõuded ostjate vastu, mitmesugused nõuded, viitlaekumised, ettemakstud tulevaste perioodide kulud, varud. Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui üks aasta ja mida ei kavatseta müüa tavapärase majandustegevuse käigus.
peab ja laodokumentide eest vastutab ettevõtte juhataja. Ettevõte tegeleb peamiselt välismaalt ostetud kaupade edasimüümisega Eestis, seega on Baltic Chess Group OÜ varudeks müügiks ostetud kaubad. Varud võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis koosneb varude ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Materjalide ja kaupade soetusmaksumus koosneb nende soetushinnast, millele lisatakse transpordikulud. Varusid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimismaksumuses sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Iga aruandeperioodi lõpul või inventuuri läbiviimisel vaadatakse kriitiliselt üle varude objektid ja nende maksumused; vajadusel tehakse allahindlused või mahakandmised. 11
· lepinguline õigus vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kasulikel tingimustel (nt. positiivse turuväärtusega derivatiivid). Omakapitaliinstrument on leping, mis annab õiguse osaleda ettevõtte netovaras (nt. aktsia või aktsiaoptsioon). Derivatiiv on finantsinstrument, mille väärtus sõltub · muutustest intressimääras, väärtpaberihinnas, valuutakursis, hinnaindeksis või muus sarnases alusmuutujas · mille algne soetusmaksumus on null või väga väike võrreldes teiste lepingutüüpidega, mis reageerivad samas suunas ja ulatuses turusituatsiooni muutustele. Finantskohustus on lepinguline kohustus · tasuda teisele osapoolele raha või muid finantsvarasid (nt. kohustus tarnijate ees), · vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kahjulikel tingimustel (nt. negatiivse turuväärtusega derivatiivid). Soetusmaksumus on
millest üks eksemplar jääb müüjale, teine ostjale. Materjal kantakse kuluks kas ostudokumentide või juhataja poolt toodud dokumentide alusel. Bensiin ja muud materjalid kantakse kuludesse ostudokumentide alusel, varustatakse viimane vastutava isiku märkusega kasutusotstarbe (kulukoha) kohta. Kõik kuludokumendid kontrollitakse raamatupidaja poolt. Materjalide ladu osaühingul pole, materjal ostetakse kasutamisel ja kantakse kohe kuluks. Põhivara kasutatakse rohkem kui üks aasta ja soetusmaksumus ühiku kohta on võrdne või suurem kui 10 000 krooni. Põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Iga materiaalse ja immateriaalse põhivara objekti kohta peetakse individuaalset arvestust põhivara arvestuse kaartidel (Exceli tabelis). Materiaalne põhivara kantakse kulumisel maha juhatuse poolt kinnitatud aktide alusel. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kuludesse kandmise (amortisatsiooni) meetod on
juunil 20x1: D Ettemakstud kindlustuskulud 100 K Raha 100 Korrigeerimiskanne 31. detsembril 20x1: D Kindlustuskulud50 K Ettemakstud kindlustuskulud 50 Ettemakstud (pikaajaline) kulu Ettemakstud pikaajaliseks kuluks saab lugeda pikaajalise kasutuseaga vara soetamist. Näiteks sõiduauto, mida hakatakse kasutama transpordivahendina. Kuna sõiduautot kasutatakse pikema perioodi jooksul, siis tulude ja kulude õigest vastandamise printsiibist lähtuvalt tuleb kajastada auto soetusmaksumus kuluna kasutusperioodi jooksul. Seda nimetatakse soetusmaksumuse mahaarvestamiseks. Materiaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamisemeetodeid on mitmeid. Lihtsaim neist on lineaarne meetod, mille korral kajastatakse vara soetusmaksumus kuluna konstantses summas igal aastal. Materiaalse põhivara soetusmaksumuse kuluna kajastatava summa leidmine: Depretsiatsioonisumma =(soetusmaksumus lõppväärtus) / kasutusaeg (Amortisatsioonisumma) Ettemakstud (pikaajaline) kulu -näide 2
a. 2 048 krooni b. 3 440 krooni c. 4 868 krooni d. 5 488 krooni Question 6 Jaanuaris maksti netodividende summas 120 000 krooni. Leia tulumaksukohustus a. 20 000 krooni b. 25 200 krooni c. 31 899 krooni d. 25 000 krooni Question 7 Masina eest tasuti 1 000, tema kohaletoimetamise eest 10, tollimaksu tasuti 8, masina paigaldamise eest tasuti 12, kuna masina eest tasumisega jäädi hiljaks, tasuti leppetrahvi 5, masina kindlustamise eest tasuti 15. Masina soetusmaksumus on a. 1 035 b. 1 010 c. 1 030 d. 1 050 e. 1 018 Question 8 Märgid, mis võivad viidata põhivara väärtuse langusele on näiteks a. ettevõtte netovarade väärtus on suurem ettevõtte turuväärtusest b. sarnaste varade turuväärtus on langenud c. üldine majanduskeskkond on halvenenud, mistõttu varast genereeritav tulu tõenäoliselt väheneb d. varast saadavad tulud on väiksemad planeeritust e
) a) FIFO meetodil Vastus: 900 (30.11) x 13= 11700 600 (04.05) x 11,6= 6960 Lõppvaru maksumus: 11700+ 6960= 18 660 kr b) Kaalutud keskmisel meetodil. Vastus: Ressurss: 10 000 tk ning 113 900 kr Ühiku kaalutud keskmine soetushind 113900kr : 10000tk = 11,39 kr/tk Varud perioodi lõpul hinnas 1500 x 11, 39=17 085 kr 4. Muusikariistade kaupluses toimusid jaanuarikuu jooksul järgmised tehingud: Kuupäev Tehing Ühikud Soetusmaksumus Müügihind Kokku (tk) (kr/tk) 01.01 Varu 15 400 600 6 000 algjääk 10.01 Müük 10 400 600 6000 15.01 Ost 80 500 700 40 000 20.01 Müük 5 400 600 3 000 20
MAJANDUSARVESTUS II 1.PRAKTIKUM 26.09.2012 Rahandusministeeriumi kodulehekülg: Number 1-ga on vara kontod. Aktiva konto. Passiva kontod number 2-ga. Omakapital=Netovara 3-ga tulud ning 4-ga kulud. Kõige olulisemad kulud on tööjõukulud. Äriühingud koostavad vastavalt soovile oma kontoplaani. Saldo.fin.ee First Office Small: Failile nimi Seadistused Ettevõtte andmed Kuupäev ja number: kontrollid komasid Arvestusaastad Kood: 12 Algus: 01.01.2012 Kuni: 31.12.2012 KONTOPLAANI KOOSTAMINE Kontod Uus Konto: 1010 Nimetus: Kassa jne. Paberi pealt kirjutad lihtsalt kõik arvutisse JÄLGIDA KONTO KLASSI! Algsaldod: Kuupäev: 31.12.2011, Sisesta kontod (automaatselt tuleb nimetus) Aktivas algsaldo alati deebeti pool (Varad,Kulud). Passivas algsaldo alati kreediti pool (Kohustused,OK,tulud). Bilansi algsaldot koostades arvestame vaid varasid,omakapitali ja kohustusi ehk võlgu...
MAJANDUSARVESTUS · Ettevõtte eesmärk on oma majandusliku tegevusega teenida kasumit. Kasumit saab teenida siis, kui kaupade järele on nõudlus. · Ettevõte teenib kasumit siis, kui tema pakkumine vastab turunõudlusele. Kui tururiski on valesti hinnatud saadakse kahjumit. · Oodatav nõudluste maht määrab ettevõtte tootmismahu ja investeeringud s.o. oma- ja võõrkapitali finantseerimise. · Kasum või kahjum on vahe turustatavate kaupade ja teenuste müügimaksumuse ning antud kaupade ja teenuste tootmiseks või ostmiseks tehtud kulutuste vahe. Majandusarvestuse funktsioonid · mõõtmine majandustehingud on tehingud, mis on rahaliselt mõõdetavad; · dokumenteeritakse, töödeldakse, rühmitatakse ja võetakse kokku; · koostatakse aruanne raamatupidamise aastaaruanne, mis koosneb haldus- ja finantsaruandest need on bilanss, kasumiaruanded ja lisad. Majandusarvestuse valdkonnad · Raamatupidamisarvestus; · Ma...
rekonstrueerimiskulud. •põhivarade taastamismaksumus – kulutused põhivara taastamiseks nüüdisaegsetes tingimustes tootmiseks ja teenuste osutamiseks; •turuväärtus ehk realiseerimismaksumus – turuhind, millega saab põhivara müüa; •kasutusväärtus – vara kasutamisel müügituluna genereeritavate rahavoogude nüüdisväärtus; •bilansiline väärtus – netosumma, milles vara on bilansis kajastatud. See on soetusmaksumus, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud allahindlused; •lõppväärtus ehk likvideerimismaksumus – põhivara väärtus tema tööea lõpus (mahakandmisel), milline rahasumma loodetakse saada vara eest kasuliku tööea lõpus ning millest on maha arvatud vara võõrandamisega seotud kulud. 19 Mida nimetatakse käibevaradeks? Käibevarad on varad, mis on likviidsed. Likviidne on vara, mis on
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND ETTEVÕTLUSE ÕPPETOOL ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES "ETTEVÕTTE MAJANDUSÕPETUS" ÄRIPLAAN Äri definitsioon: Ettevõtte eesmärgiks on pakkuda õpilastele teenust kooliülesannete lahendamisel. Koostajad: Robert Risti Kaspar Põldemaa Siimu Rom Luise Tiks Marko Rõõmusoks Juhendaja: Signe Rosenberg Esitatud: (kuupäev) Kaitstud: (kuupäev) Hinne: (punkti) TALLINN 2 Ettevõtte...
ÜLESANNE 1 Töötajate oktoobrikuu töötasude kohta on teada järgmist: a) Karinile arvestati töötasu 1100 eurot. Töötasu arvestamisel rakendatakse maksuvaba tulu ja Karin on liitunud pensioni II sambaga. b) Kaidole arvestati töötasu 1120 eurot. Töötasu arvestamisel rakendatakse maksuvaba tulu ja Kaido ei ole liitunud pensioni II sambaga. c) Kallele arvestati töötasu 790 eurot. Töötasu arvestamisel ei rakendata maksuvaba tulu ja Kalle ei ole liitunud pensioni II sambaga. Arvutada maksud ja maksed töötasudelt. Arvutada töötajatele väljamakstavad tasud ja täita tabel. Teha raamatupidamiskanded arvestatud tasude, maksude ja maksete kohta ning töötasu tasumise kohta. Tabel. Palgaleht ÜLESANNE 2 Ettevõttesse tahetakse tööle võtta Kallet, kes soovib netopalka 1000 eurot kuus. Kui suure brutopalga korral oleks Kalle netopalk 1000 eurot? Kui palju tö...
1. Valmistoodangu ja lõpetamata toodangu soetusmaksumus ei lülita järgmisi kulusid: a) turustuskulud b) tootmisseadmete amortisatsioon c) laokulud d) arengukulud e) tootmisseadmete remondikulud f) materjali maksumus g) müügijuhi palk 2. Varud on: a) vara, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus b) laos olevad kaubad c) kliendi poolt tellitud kaubad, mis ootavad ärasaatmist d) materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel 3. Varude hindamise meetodid: a) kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod b) reserveerimismeetod c) FIFO meetod d) individuaalmaksumuse meetod e) õiglase väärtuse meetod 4. Inventeeritav varu koosneb kahest elemendist: varu algjäägist ja a) ostetud kaubast b) lõppvarust c) müüdud kaupade soetusmaksumusest d) võimalikust müügikäibest soetushinnas 5. Amortiseerimise meetodid: a) lineaarne meetod ...
Aktsiaportfelli väärtus 65ndaks eluaastaks 26,433.61 € 2 3 inflatsioon 2% 4 maksumäär 20% 5 6 Aktsiaportfelli soetusmaksumus 26,433.61 € 7 Maksude-järgne nominaalrikkus 26,433.61 € 8 Maksudejärgne reaalrikkus 11,281.04 € 9 10 11 12
15.02.2006 omaaktsiate (lihtaktsiad) ost 5000 tk, 4$ tk (4*5000= 20 000 $) -20 000 -20 000 omaaktsiate müük, 2000 tk, 7$ tk (7*2000 = 14 000 $); omaaktsiate soetusmaksumus: 4$*2000 = 8000 $, 08.03.2006 ülejääk 6 000 on aazio - omaaktsiad 14 000 6 000 8 000 10% aktsiadividendide deklareerimine ja väljastamine: 28.09.2006 10% käibelolevatest aktsiatest 97 000 tk = 9 7000 tk
Milles võivad seisneda liiklusõnnetuse mittemeditsiinilise taastuse 7.Milline on levinuim meetod kulumi arvutamiseks? kulud (vähemalt 3)? lineaarne meetod (võrdsetes osades) – Hoonete kohandamine erivajadustega inimestele A=(F+R-L)/T – Erivajadustega inimeste transpordi korraldamine F - põhivara soetusmaksumus (krooni); – Erivajadustega inimeste kutseharidusõpe R - moderniseerimismaksumus kasutusaja vältel – Erivajadustega inimeste üldharidusõpe (krooni); L - põhivara likvideerimisel tagastuv summa 9.Milliseid makse on Eestis rakendatud teekulude ja transpordi (krooni); välismõjude kompenseerimiseks?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
