väljamaksetest. Investeeringud võib jaotada reaalinvesteeringuteks ja finantsinvesteeringuteks. Reaalinvesteeringud on paigutused reaalvarasse ehk nt kinnisvarasse, tootmisseadmetesse jne. Finantsinvesteeringud on paigutused finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse. *Investeerimistegevus on tegevus, mis on seotud finantsinvesteeringute, ainelise ja ainetu põhivara ning muude rahalähenditeks mitteloetud investeeringute soetamise ja võõrandamisega. Infot investeerimistegevuse kohta saab peamiselt bilansi aktivapoolelt, põhivara kajastavast osast. Vastavalt rahvusvahelisele standardile IAS 7 võib rahakäibe aruandes investeerimistegevusena kajastada ka saadud dividende ja intresse, kui need pole kvalifitseeritud põhitegevuseks.
Tüüpiliseks laekumiseks on siin toodete ja teenuste müügist saadud raha. Väljaminekuteks on: · toodangu ja teenuse müügiga seotud kulutused · töötasu kulud · maksukulud · muud ärikulud (reklaam, kindlustus jne) Edukalt eksisteerivas ettevõttes peavad põhitegevuse tulud ületama põhitegevuse kulusid. Erandiks on uued ettevõtted, millel on alguses reeglina negatiivsed rahavood. Investeerimine toimub põhivarade ning väärtpaberite soetamise ja müügi läbi. 2.2. Finantsanalüüsi meetodid. Finantsanalüüsis kasutatakse järgmisi meetodeid: 1. Horisontaalanalüüs aruandluse mitme perioodi näitajate võrdlus, muutuste väljatoomine absoluutsummas ja protsentides. 2. Vertikaalanalüüs on üksikute näitajate osakaalu arvutamine kogumis. Näiteks bilansis arvutatakse välja varade osakaal või finantseerimise allikate osakaal 3. Finantssuhtarvude arvutamine. See on põhiline analüüsi meetod
avalikkuse poole pöörduma üleskutsega vabatahtlike annetuste saamiseks. Ent kehv aasta ja näljahäda olid rahva kukru kõhnaks teinud, nii et toetusi kogunes väga napilt. Laulupeo ettevalmistamisest võttis aktiivselt osa ka Lydia Koidula. Tema hooleks oli laulupeo nootide trükkitoimetamine ja kooridele laialisaatmine. Loterii korraldamise kaudu aitas Koidula laulupeo kulude katteks summasid koguda. Tema hoolitses ka auhindade soetamise eest võistulaulmises võitnud kooridele. Laulupeo ettevalmistusega seotud küsimused kajastuvad laialdaselt Koidula kirjavahetuses Jakobsoniga. Esimese üldlaulupeo kava Segakooride kokkukutsumist mitu päeva kestvaks ülemaaliseks peoks peeti tolle aja kirikliku moraali seisukohast täitsa võimatuks, isegi "ülimalt ohtlikuks". Seetõttu hakatigi segakooride asemele või kõrvale aegsasti meeskoore looma. Selleks tegi Jannsen propagandat ja andis eeskuju "Vanemuise" seltsiga
11 Ettevõtte sisese arvestuse ülesanded · informatsiooni ettevalmistamine otsuste ettevalmistamiseks ja tegemiseks · ettevõtte tulemuste kalkuleerimine, hindamine ja kinnitamine · ettevõtte tegevuse kontroll (majanduslikkus) · dokumenteerimine (alusinformatsioon välja suunatud arvestusele). Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid · materiaalsete ressursside soetamise, tootmise ja kasutamise rahaliste parameetrite kindlakstegemine ja kajastamine · kulude planeerimine ja prognoosimine · kuludega seotud normide määratlemine · kuludega seotud eesmärkide saavutamise kontroll. · Kasumiaruanne on ettevõtte tulude ja kulude loetelu, mis lõpeb puhaskasumiga või kahjumiga. Kajastatakse äritulud, finantstulud ja erakorralised tulud. · Puhaskasum on kasumiaruande kõigi tulu ja kulusummade vahe.
eest, mis nagu tööjõumaksud, laekuvad riigile maksutuludena. Tööjõukulud koosnevad palgalistest ja mittepalgalistest kuludest. Palgaline kulu on töötaja brutopalk ning mittepalgalised kulud on sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. Mittepalgaliste kuludena võib veel välja tuua ka järgnevad kulutused, mida tehakse töötaja eest: töötaja koolituskulud, töölevõtukulud, tööriiete soetamise kulud ja muud sarnased kulutused, mida tehakse töötaja eest. Tööjõumaksude ja tööjõukulude suurused võivad riigiti märkimisväärselt erineda ning nende konkreetne suurus määratakse vastava riigi poolt, kus need maksud kehtivad. Samuti ei pruugi osades Euroopa Liidu liikmesriikides eelnevad tööjõumaksud ja -kulud üldsegi kehtida või siis kehtivad lisaks neile veel hoopiski mingid muud maksud ja kulud. 1.3 Maksukoormus
Sissemaksed omakapitali 4 000 Laenud sugulastelt, sõpradelt 2 500 Pangalaenud (5 aastaks) 18 000 Toetused (vallast) 1 500 KOKKU 26 000 16. INVESTEERINGUTE ALLIKAD. Investeering Investeeringu: Maksumus /eur Katmise allikad Soetamise tähtaeg (kuu) Koolitus 255/in Firma (90%), ise (10%) Märts 2018 2-postiline tõstuk 2 773 Firma September 2017 Montaazipink 1 617 Firma September 2017 Tasakaalustuspink 1 523 Firma September 2017 Löödavad 50 Firma September 2017
Müügiprognoosid on ära toodud isegenereeruvate finantsprognooside osas. 14. Käivituskulud. Kirjelda alljärgnevas tabelis käivituskulusid, mis on vajalikud ettevõtte käivitamiseks ja töös hoidmiseks esimesed kolm kuud. Käivituskulud on ära toodud isegenereeruvate finantsprognooside osas. 15. Investeeringute allikad. Määratle oma investeeringute allikad. Investeering Investeeringu: Maksumus/eur Katmise allikad Soetamise tähtaeg (kuu) 6 000 ise Jaanuar 2014 kaamerad 1000 Ise Jaanuar 2014 Statiivid 600 Ise Jaanuar 2014 Tarkvara 500 Ise Jaanuar 2014 Kaablid 1500 Ise Jaanuar 2014 Arvuti/jõujaa m
Kui põhivara muutub kasutamiskõlbmatuks enne, kui kogu mahakirjendamisele kuuluv summa on kuludesse kantud, tekib kahjum põhivara likvideerimisest. Kahjum kajastatakse perioodi kasumiaruandes kuluna. Põhivara likvideerimisel tuleb põhivara kas lammutada või demonteerida ning need kulud arvestatakse põhivara likvideerimiskuludesse. Kasutamiskõlbmatuks muutunud põhivara kantakse maha mahakandmisaktide alusel, kus on märgitud põhivara nimetus, inventarinumber, soetamise aeg, soetusmaksumus, akumuleeritud kulum, mahakandmise aeg XXXX OÜ-s ei ole tulnud ette põhivara likvideerimist. 11 7.6 Materiaalse põhivara inventeerimine Korraline inventuur toimub iga aasta lõpus, mille lõppedes koostatakse vajadusel mahakandmis-, allahindlusaktid ning inventuuriakt arvel olevatest objektidest. Inventuuriaktil põhivara kohta kajastatavad andmed on järgmised:
Tallinna Majanduskool Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Karmen Küket RP099 MERIT AKTIVA KASUTAMINE FIRMA SISE- EESKIRJADES Referaat Juhendaja: Evi Kikas Tallinn 2011 2 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS.............................................................................5 1.1Kassatehingud.................................................................................................................... 5 1.2Arvestus arvelduskontodel.................................................................................................6 2. NÕUETE ARVESTUS..................................................................................
Valgusteraapiat tehakse Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaatriahaiglas. Ravi saamiseks tuleb pöörduda psühhiaatri poole. Tema määrab vajaliku arvu seansse ja jälgib patsiendi seisundi muutumist (4). On ka võimalik muretseda individuaalset valgusteraapialampi. Eestis ei müüda. Küll aga koduseks kasutamiseks mõeldud valgusteraapialampi saab tellida . Lambid on kallid, hinnad algavad paarist tuhandest kroonist (4). Lambi soetamise asemel võib teha hommikusi jalutuskäike. Paar minutit pärast päikesetõusu on valgust juba 2500 luksi. Et varahommikuse päikese all jalutamine asendab kunstliku valgusega teraapiat, on kinnitanud valgusraviga tegelevad teadlased. Pilvisel hommikul tuleks veidi kauem jalutada (4). Valgusteraapiaks võib pidada ka puhkust päikeselisel maal, kuid selle mõju on väga lühiajaline. On küll tüüpiline, et eredas päikesevalguses muutub enesetunne kiiresti heaks,
Käibedeklaratsiooni vorm kehtestatakse rahandusministri määrusega. (11) Käibedeklaratsioon esitatakse elektrooniliselt, kui isik on olnud käibemaksukohustuslane vähemalt 12 kuud. Maksukohustuslase või piiratud maksukohustuslase motiveeritud taotluse alusel võib maksuhaldur lubada käibedeklaratsiooni esitamist paberkandjal. § 31. Sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused (1) Teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha käesoleva seaduse §s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. MAKSUDE ARVESTUS (Janek Keskküla), Tallinna Majanduskool 3 RP089 (2009/2010)
Perioodikuludeks on näiteks kõik turundus- ja halduskulud. --- 8 Kulud ajalisest aspektist: Ajalisest aspektist võib eristada soetuskulu, asenduskulu ja plaanilist ehk eelarvestatud kulu. Soetuskulu moodustavad varaobjekti soetamiseks tehtud väljaminekud, mis sisaldavad ostuhinda ning transpordi ja kasutuselevõtuga seotud väljaminekuid. Soetusmaksumuse printsiibist lähtudes võetakse raamatupidamises varad arvele nende soetamise momendil tegelikus soetushinnas. Soetuskulud on minevikukulud. Asenduskulu moodustavad väljaminekud, mis tuleks teha mingi varaobjekti asendamisel teise (temaga identse potentsiaaliga) varaobjektiga. Asenduskulusid võib tinglikult nimetada olevikukuludeks. Plaanilised ehk eelarvestatud kulud on plaanides ja eelarvetes kajastatud tulevased väljaminekud, mistõttu neid võib nimetada ka tulevikukuludeks. --- Kulude seos tegevusmahuga:
sidekiirused märgatavat jõudluse suurenemist. Seda sellepärast, et nii 802.11g kui ka 802.11a kasutavad sama modulatsiooni (OFDM), mille maksimaalne sidekiirus on 54 Mb/s. Ka on uuendusmeelsemad huvilised tihti avastanud, et uuele standardile (802.11g) üleminek ei ole oluliselt vana (802.11b) võrguga võrreldes läbilaskevõimet suurendanud, selline kogemus süvendab veelgi skeptilist hoiakut 5 GHz sagedusala seadmete soetamise suhtes. Kuna oma igapäevatöös olen selliste probleemidega väga sageli kokku puutunud, püüan siinkohal mõningaid üldisemaid lähtepunkte selgitada. Erinevalt traatvõrgust (Ethernet) ei ole raadiovõrgu kliendiseadmel ülevaadet, kas võrgus on veel kasutajaid peale tema või mitte. Et Ethernettüüpi võrgus ei saa toimuda samaaegset edastamist (selline juhtum põhjustab pakettide kokkupõrke ehk kollisiooni), on raadiovõrgu standardisse 802
EV raamatupidamisseaduse kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb: põhiaruannetest bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitalimuutuste aruandest ning lisadest (nt kasutatud arvestusmeetodid). 4. Mida kujutab endast bilanss? Bilanss kujutab endast firma finantsseisukorra aruannet teatud kuupäeva seisuga, hõlmates firma varasid ja selle soetamise allikaid. 5. Mida näitab kasumiaruanne? Kasumiaruanne mõõdab firma puhaskasumit või kahjumit teatud perioodi jooksul võttes kokku firma tegevuse tulemused arvestusperioodil. 6. Mida näitab rahavoogude aruanne? Rahavoogude aruanne aastaaruanne (enne uue raamatupidamise seaduse jõustumist aastaaruande lisa), mis kirjeldab rahaallikaid ja kasutamist teatud perioodi jooksul. Koostatakse kasumiaruandega ühtse perioodi kohta,
6.8. Kuivõrd kaasaegne on tehnoloogia? 6.9. Milline on kasutatav tehnoloogia võrreldes lähimate konkurentidega? 6.10. Kas toode/teenus on sesoonne või on turustamisel muid prognoositavaid tsükleid? 6.11. Millised on ettevõtluses kasutatavate seadmete hooldus- ja remondivõimalused? 6.12. Millistele kvaliteedistandarditele/nõuetele peab toodang vastama? Mõned näited info esitamiseks tabelite kujul. Tabel. Masinad ja seadmed. Seadme Soetamise aasta Tehniline Kirjeldus nimetus seisukord Tabel. Kvaliteedistandardid ja -nõuded. Kvaliteedistandardi Tagab nõude täitmist Sertifikaadi olemasolu kood Ohutusnõuded? Tabel. Tootmisvõimsus. Toode Maksimaalne Toodetavate Toodangu tootmisvõimsus (ühikute seadmete arv rahaline väärtus
EV raamatupidamisseaduse kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb: põhiaruannetest – bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitalimuutuste aruandest ning lisadest (nt kasutatud arvestusmeetodid). 4. Mida kujutab endast bilanss? Bilanss kujutab endast firma finantsseisukorra aruannet teatud kuupäeva seisuga, hõlmates firma varasid ja selle soetamise allikaid. 5. Mida näitab kasumiaruanne? Kasumiaruanne mõõdab firma puhaskasumit või kahjumit teatud perioodi jooksul võttes kokku firma tegevuse tulemused arvestusperioodil. 6. Mida näitab rahavoogude aruanne? Rahavoogude aruanne aastaaruanne (enne uue raamatupidamise seaduse jõustumist aastaaruande lisa), mis kirjeldab rahaallikaid ja kasutamist teatud perioodi jooksul. Koostatakse kasumiaruandega ühtse perioodi kohta,
Raamatupidamise alused 2/9/2015 Mai Takkis 1 Raamatupidamine Johan Wolfgang Goethe, Saksa XIX sajandi kirjanik ja teadlane:“Kahekordne raamatupidamissüsteem on inimvaimu üks kõige kaunim sünnitis, sest ta põhineb lihtsal algtõel-igal majanduslikul sündmusel on kaks vastandlikku ent võrdväärset poolust.” 2/9/2015 Mai Takkis 2 Mis on raamatupidamine ? Raamatupidamine Võimaldab info Mõõdab äriühingu kasutajatel äritegevust langetada põhjendatud Töötleb sellega seotud otsuseid info aruanneteks Edastab info huvigruppidele 2/9/2015 Mai Takkis 3 1 Raamatupidamise ülesanne Too...
Kiirabipersonal 4. Toiduhügieeni ja enesekontrolli põhimõtteid rakendatakse kogu toidukäitlemisahela ulatuses, ehk piltlikult öeldes a. sõbralt sõbrale b. maalt linna c. laudast lauale 5. Ristsaastumine on a. toidu saastumine ristämblike või teiste ämblikuliste kaudu. b. otsene või kaudne saastavate mikroorganismide kandumine ühelt keskkonnalt teisele c. ristmikul asuvast kiirtoidukohast haigustekitajatega saastunud toidu soetamise tulemus 6. Toidust tingitud haigestumistest saab kõige rohkem (>50%) alguse a. haigetelt toidukäitlejatelt b. toidu ülejääkide kasutamisest c. toidu varakult valmistamisest ja toatemperatuuril säilitamisest 7. Ühenda akronüüm ja vaste a. EFSA (3) 1. Ohu analüüs ja kriitiliste kontrollpunktide ohje b. RASFF (4) 2. EK Tervise- ja Tarbijakaitse Peadirektoraat c. HACCP (1) 3
Noorkanad 2500.- 2500.- Kanasööt 720.- 720.- Kokku 890.-.- 1610.- 2500.- 5000.- 16. Investeeringute allikad. Määratle oma investeeringute allikad, sh Eesti Töötukassalt saadava toetuse kasutamine. 4474 TK - hinnapakkumised Investeerin Investeeringu: g Maksumus Katmise allikad Soetamise tähtaeg (kuu) Väliaia võrk 1480.- Töötukassa toetus Märts 2013 ja postid Noorkanade 2500.- Töötukassa toetus ja Märts 2013 põhikari 1497.- töötukassa osaliselt omafinanseering inkubaator 1497.- Töötukassa toetus Märts 2014 Kokku 5477.- 17. Tegevuskulud
Tegutsedes üheaegselt kahel omavahel tihedalt seotud turul haridusteenuste turg ja tööturg on kõrgkoolil üks kindel toode, millega mõlemale turule minnakse. Kõik teadlased omavad ühtset arvamust, et kõrgkooli tegevuse põhisuunaks on haridusteenuste pakkumine, kuid ei suudeta kindlaks määrata, millises vormis see teenus esineb. Turunduse teooria järgi loetakse tooteks kõik, mis võib rahuldada tarbija vajaduse ja mida pakutakse turul soetamise, kasutamise, tarbimise või tähelepanu äratamise eesmärgil. Lähtudes kõrgkooli põhilisest tegevussuunast ja klassikalisest turundusteooriast võib tooteks pidada konkreetse kooli poolt pakutavat õppekava. See töötatakse kõrgkooli poolt välja teatud sotsiaalse efekti saavutamiseks (haridusastme või professionaalse taseme tõstmine). Kõrgkool ei paku turul eraldiseisvaid teenuseid loengute või seminaride näol, vaid pigem kombineeritud
Tehinguobjekti õiglane turuväärtus on võrdne rahahulgaga, mida maksaks ostja tehingu toimumisel müüjale järgmistel tingimustel: _ ostja ega müüja ei ole tehingut puudutava välise surve all; _ mõlemad omavad täielikku olulist informatsiooni tehingu objekti ja tehingu tingimuste kohta; 4. Nimeta väärtuse hindamise põhilised meetodid ja selgita nende sisu; Väärtuse hindamise põhilised meetodid: _ kuludel tuginevad meetodid hinnatakse soetamise maksumust (kasutatakse asendamis- ja taastamisväärtuse hindamiseks ning spetsiifilise kasutusega objektide ja immateriaalsete varade hindamiseks); _ tuludel tuginevad meetodid oodatavate rahavoogude diskonteerimise meetod, mille puhul hinnatakse soetatava objekti poolt tulude genereerimist ja riske (kinnisvara, väärtpaberite ja ettevõtete hindamiseks. Vt. näide lisa 1); _ turuvõrdlustel tuginevad meetodid väärtuse hindamise aluseks on analoogiliste
hoidmiseks esimestel kuudel. Reeglina hinnatakse rahavajadus 3-4 kuu katmiseks. 12.käivituskulude eelarve vähendamise võimalused: Eelarve võib kujuneda ootamatult suureks. Selle vähendamisel tasub analüüsida, kas: kogu raha vajatakse tegevuse alustamise hetkel tihti on kriitilisemad 2.-3.kuu; varusid saame hankijalt krediidi abil või osalise krediidiga; tuleb kõne alla liisimise, rentimise ja järelmaksu kasutamine; varade soetamise asemel on võimalik kasutada vastavat teenust. 13.kaubandus ja teenindusettevõtte planeering: Kaupluse planeering. Kaupluse planeeringu all mõeldakse müügi- ja mittemüügiosakondade, kõrvalsektsioonide, sisutuse, väljapanekuvahendite ja sisseseade ruumilist korraldust sobivas kooskõlas üksteisega ja ehituse püsikonstruktsioonidega. Iga kaupluse planeering tuleb kujundada vastavalt silmaspeetavate kaupade ja ostjaskonna tüübile
Inventar, kulumaterjal 4000 Raamatupidamisteenused 60 Reklaamimaterjal 40 Kontoritarbed 40 Muud ettenägematud kulud 70 Pangakulu 5 13. Finantsplaneerimine 13.1 Investeeringud ja rahastamine Investeering Investeeringu Maksumus Katmise Soetamise allikad tähtaeg Multifunktsionaalne näohooldusaparaat 990 Töötukassa 03.2015 toetus Kehamassaaziaparaat 462 Töötukassa 03.2015 toetus
Mõisted ja teemad kordamiseks 1. Infosüsteemi valdkond- Tegeleb kõigega, mis on seotud inimvõimete suurendamisega infotehnoloogia abil ja see puudutab: probleemide lahendamist otsuste vastuvõtmist vajalike tegevuste sooritamist arusaamise/mõistmise loomist Täpsemalt tegeletakse probleemidega, mis on seotud infotehnoloogiliste ressursside ja teenuste soetamise, kasutamise ja juhtimisega ettevõttes/organisatsioonis – teiste sõnadega, probleemidega, mis on seotud kasutatavate infotehnoloogiliste infrastruktuuride ning vastavate süsteemide arendamisega organisatsiooniliste tööprotsesside jaoks. 2. Infosüsteemi mõiste- Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka,
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut MIKROÖKONOOMIKA RÜHMATÖÖ Juhendaja: Raul Omel Tartu 2013 SISSEJUHATUS Töö käigus iseloomustame meie ettevõtet, anname ülevaated nõudmisest ja pakkumisest, kauba/teenuse hinnaelastusest, iseloomustame kauba/nõudluse eripärasid, kulusid ettevõttes ja esimese tegevusaasta kulusid. Kirjeldatakse ka tegevusala turustruktuuri ning räägitakse tööturust. Töö eesmärgiks on anda hea ülevaade nendest punktidest. 1. ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. Ettevõtlusvaldkonna valik ja esmane põhjendus Üritades parendada Eesti Maaülikooli tudengi võimalusi meie otsustasime luua ühiselamutesse korralikult toimiva pesumaja, kus oleks tudengitel lihtne võimalus oma pesu pesta. Oma ettevõtlusvaldkonda valides tuginesime mõttele, et mida oleks meil võimalik teha, et muuta meie kaastudengite elu mugavamaks. Pesumaja tüübiks otsustasime luua...
Rendipinna korral lepingute olemasolu? 6.8. Kuivõrd kaasaegne on tehnoloogia? 6.9. Milline on kasutatav tehnoloogia võrreldes lähimate konkurentidega? 6.10. Kas toode/teenus on sesoonne või on turustamisel muid prognoositavaid tsükleid? 6.11. Millised on ettevõtluses kasutatavate seadmete hooldus- ja remondivõimalused? 6.12. Millistele kvaliteedistandarditele/nõuetele peab toodang vastama? Mõned näited info esitamiseks tabelite kujul. Tabel. Masinad ja seadmed. Seadme Soetamise aasta Tehniline Kirjeldus nimetus seisukord Tabel. Kvaliteedistandardid ja -nõuded. Kvaliteedistandardi Tagab nõude täitmist Sertifikaadi olemasolu 5 kood Ohutusnõuded? Tabel. Tootmisvõimsus. Toode Maksimaalne Toodetavate Toodangu
(kupongiintress) ning ilma perioodiliste intressimakseteta võlakirjade puhul, kus intressiks on nominaalhinna ja müügihinna vahe. Tulusus on seotud võlakirja hinna ning makstava intressiga. Samas on teatud juhtudel seda mõjutamas ka näiteks emitendiga seonduvad riskid, millest sõltub krediidi kvaliteet. Samuti on tulusus kinni rahaturu intressimääradest ning võlakirjade kestusest tüüpiliselt on pikema elueaga võlakirjadel kõrgem tulusus. Vastavalt võlakirja soetamise viisile on eristatav ostutulusus ning müügitulusus. Ostutulususe moodustavad saadavad kupongiintressid ja ostu- ning müügihinna vahe. Eelduseks siin see, et võlakiri hoitakse kuni lunastamistähtajani ning kõik saadavad intressid investeeritakse ühesuguse intressimääraga. Müügitulususe aluseks on võlakirja hetkehind ning see kujuneb võlakirja hetkehinna ning saadaolevate intresside alusel 5. INVESTEERIMISFONDI OSAK
D PÕHIVARA OMAKAPIT - AL FINANTSINVEST Aktsia- EERINGUD (osa-)kapital, -MATERIAALNE reservkapital, - jaotamata IMMATERIAALN kasum, E aruandeaasta kasum VARA=KAPITAL Sealhulgas kapital koosneb: VARA=VÕÕRKAPITAL (kohustused) + OMAKAPITAL Omakapital = vara – võõrkapital (kohustused) Bilansi põhivarem on järgmine: VARA=VARA SOETAMISE ALLIKAD=KAPITAL Arvele esitatavad nõuded (KMS järgi): Arve on kindlate vorminõuetega dokument, mille koostamisel tuleb rangelt järgida seadusega kehtestatud vorminõudeid: 1. Arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; 2.Maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number (s.o KMKR nr); 3. Kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; 4.Kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise
laenukohustust ja suutlikust tasuda laenuintresse. 4. Potentsiaalsete investorite huvi ettevõtte tegevustulemuste, kapitali struktuuri, jätkusuutlikkuse või selle kohta, milline on ettevõtte seis teiste samal tegevusaladel tegutsevate firmadega võrreldes. Raamatupidamise bilanss kujutab endast firma finantsseisukorra aruannet teatud kuupaeva seisuga, hõlmates firma varasid ja selle soetamise allikaid. Bilanss aitab finantsaruannete kasutajatele hinnata ettevotte üldist finantsseisundit ja likviidsust (kas ja kui palju on ettevottel raha voi kergesti rahastatavat vara, milline on ettevotte kohustuste struktuur, kui suur osa varast on soetatud kreeditoride ja kui suur osa investorite kapitaliga). Kuigi ettevotte bilanss voib olla koostatud vastavalt üldkehtivatele põhimotetele, peab analüüsi juures arvestama teatud piirangutega: 1
poodidest ja ostud supermarketist on väikseima osakaaluga (7,69%). Nende vahele mahtusid võrreldavate osakaaludega ostukohtadena ökopoed, kosmeetiku käest soetamine ja apteegid. Kusjuures apteegid ostukohana tulenevad küsitletute võimalusest ise ostukohta täpsustada. Meeste puhul oli trend vastupidine ja valdav ostukoht oli „supermarket“ (32%), millele järgnesid spetsialiseerunud kosmeetikapoed (28%) ning ostud kosmeetikute käest (20%). Ökopood, kreemi soetamise kohana, puudus meeste valikust täielikult. Peamine mõjutaja kreemi soetamisel nii meeste kui naiste hulgas on kaubamärgi tuntus ja usaldusväärsus, ning arsti-, spetsialisti-, kosmeetiku soovitus. Küsimusele, kas ollakse kursis kahjulikest ainetest kreemides/kosmeetikas, vastas 56% mehi ja -naisi, et teab neist vähe. Samas, naistest 38,46% uskus, et teab piisavalt, kui meeste puhul jagas seda arvamust 12%. Siit võib järeldada, et naiste huvi ja teadlikkus teemast või
39 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Järeldus aktseleraatoritest 1. Jooksvad turusignaalid ei anna infot tingimuste kohta tulevikus. 2. Kui firmad ostavad seadmeid,, siis nad loobuvad likviidsest varast ((raha). ) 3. Probleemide korral kasutatud masinaid ei õnnestu müüa, seega on firmade põhivahendite soetamise otsus küllaltki keeruline. Siin tehtud vead liigse laiendamise näol võib hiljem osutuda väga kulukas. 4. Konservatiivsed omanikud võivad laienemisest loobuda ka siis, kui olemasolevad võimsused on juba ammendatud. 40 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Investeerimine elamuehitusse 1. Elamuehitus on investeering, mis suurendab rahvatulu, kuigi selle investeeringuga ei saa me juurde tootmisvõimsusi. 2
tegevuse mõtte Strateegia Strateegia kujutab endast pikaajaliste eesmärkide saavutamise põhiteede ja tegevuspõhimõtete kogumit, mis on ettevõtte arengu ja juhtimise aluseks Plaan - Üldisemalt või üksikasjalikumalt väljendatud teabekogum, mis määrab organisatsiooni edasise tegutsemissuuna ja selle täitmiseks vajalikud tagatised eelarve- andmekogu, mis sisaldab informatsiooni ressursside (rahaliste ja materiaalsete väärtuste) sihipärase soetamise ja kulutamise kohta tulevikus; · tulevikus ellu viia kavatsetavate ürituste stsenaarium koos selle elluviimiseks vajalike aja-, materjali-, seadme- ja rahakulude arvutlusega. eelarvestamine (eelarve koostamise mõistes)- tulude-kulude tasakaalustamine enne ürituse alustamist Ettevõtte põhi- ja funktsionaalsed strateegiad i.Logistikastrateegia- Logistikastrateegia on ettevõtte äristrateegia osa, ühtlasi ka üks nn funktsionaalseid strateegiaid ii
Kulude arvestuses keskendutakse: Kuluobjektide arvestusele; Tegevuste kulude arvestusele; Kulukohtade arvestusele; Kululiikide arvestusele. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi loomisel tuleb määratleda eesmärgid, milliseid arendatav süsteem peab täitma. Kuluarvestuse süsteemi eesmärgid võib jaotada üldisteks ja spetsiifilisteks eesmärkideks. Üldised eesmärgid Spetsiifilised eesmärgid Materiaalsete ressursside soetamise, tootmise ja Toodete ja teenuste omahinna ja müügihinna kasutamise rahaliste parameetrite kalkuleerimine kindlakstegemine ja kajastamine Kulude planeerimine Materiaalsete ressursside kasutamise efektiivsuse kontroll Kuludega seotud normatiivide määratlemine Juhtimisotsuste kulukeskse informatsiooniga varustamine
Hinnaindeksid - Tarbijahinnaindeks - Tootjahinnaindeks - Ekspordihinnaindeks - Impordihinnaindeks - Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks - Ehitushinnaindeks 7. Sissejuhatus investeeringuarvutlusse a. Reaalinvesteeringud - Olemasoleva infrastruktuuri laiendamiseks või uue ehitamiseks tehtud kulud, samuti kulud renoveerimiseks, rekonstrueerimiseks ja kapitaalremondiks. - Uute seadmete soetamise kulud. Finantsinvesteeringud - Kapitalimahutus väärtpaberitesse. b. Eriaegsed kulud: Teede-ehituse kulud on alati eriaegsed, kuna investeeringud ja kasutuskulud (-tulud) realiseeruvad erinevatel ajahetkedel. Raha ajaväärtuse kontseptsioon: Makstava/laekuva rahasumma väärtus on seotud maksmise/laekumise ajastamise momendiga. Kulude ajaldamine: Enne baasaastat tehtud kulude ajaldamine: Korrutatakse liitkasviku teguriga rt=(1+i)t, kus
katastri numbri, suuruse ja kasutusotstarbe. Kontol Ehitised peetakse analüütilist arvestust erinevate ehitiste viisi (sõiduteed, parklad, tarad, valgustussüsteemid, kuivendus- ja niisutussüsteemid, vee- ja kanalisatsioonitorustikud), näidates ära selle asukoht, valmimisaasta, renoveerimisaasta. Kontol Masinad ja seadmed toimub analüütiline arvestus erinevate masinate ja seadmete viisi. Märgitakse täpsustavalt juurde nende soetamise aeg, tehnilised andmed, inventari number, ühikute arv, registrinumber, nende eest vastutavad isikud. Kontol Muu materiaalne põhivara näidatakse vara, mis ei kuulu eelnevatesse rühmadesse (näiteks administratiivsetel eesmärkidel kasutatav vara, inventar, sisseseade, tööriistad). Kontol Lõpetamata ehitised kajastatakse omatarbeks valmistatavale pooleliolevale ehitisele tegelikult tehtud väljaminekud materjalidele, tööjõule, masinatele.
Kui varal puudub soetamismaksumus (nt kingitud, pärand), kuulub maksustamisele kogu müügist saadud tulu e müügihind. Kapitalirendiga soetatud = vara väljaostumaksed intressita. Mitterahalise sissemaksega soetatud osalus = üle antud vara soetamismaksumus v.a FIE ümberkujundamine (sissemaksel soetamismaksumus 0). FI riigi poolt välja antud, pärandina või abikaasalt, vanemalt või lapselt saadud EVP-de eest soetatud vara soetamismaksumus arvutatakse EVP keskmise müügihinna alusel vara soetamise päeval. Ühingute ümberkujundamisel saadud osaluste soetusmaksumuse reeglid. Repotehing: kui tagasiostuhind > müügihind, siis tagasiostetud vara soetamismaksumus = müüdud vara müügihind. Eri hinnaga, erineval ajal soetatud samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse arvutamiseks tuleb järjepidevalt kasutada kas: 1) FIFI meetodit - võõrandamine sisseostu järjekorras või 2) kaalutud keskmise meetodil. Erisoodustusena või kingitusena või välisriigis maksustatud vara
Investeeringute analüüs I osa Õppejõud: 2013 1 INVESTEERINGUTE ANALÜÜS Pikaajalised investeeringud on reeglina seotud kapitalimahutustega. Kapitalimahutusteks on kulud,millelt ei eeldata kasumit varem kui 1.a.pärast. Pikaajaliste investeeringute hulka kuuluvad: põhivarade(maa,hooned,seadmed)soetamise kulud,pikaajaliste väärtpaberite ost,firmadega ühinemise kulud,ostmise kulud jne. Pikaajaliste investeeringute planeerimine koosneb 4 põhietapist: · Investeerimisprojektide läbivaatamine · Rahavoogude arvutamine · Investeerimisprojektide efektiivsuse hindamine · Investeerimisprojekti valik Esmalt:Tulutoovate projektide leidmine Kahtlemata on lihtsam tulutoovaid projekte võrrelda kui leida. Tulukate projektide puhul üritavad enamasti turule tungida ka konkurendid,kes viivad alla nii hinnad kui ka kasumi. Samas tuleb teada et ilma uute p...
5) õppemaksu tasumise kord ja tähtaeg; 6) õppemaksu tagastamise alused ja kord; 7) lepingu muutmise ja lõpetamise alused ja kord; 8) vaidluste lahendamise kord. 8.8. Lepingu kohustuslik lisa on kooli õppekava (v.a. ainekavad) 9. FINANTSEERIMINE 9. 1. Kool võib saada sihtotstarbelisi toetusi riigi - ja kohaliku omavalitsuse eelarvetest, laekumisi sihtasutustelt, juriidiliste ja füüsiliste isikute annetusi, lepingulisi õppemakse. 9.2. Kooli pedagoogide palgad ja õppevahendite soetamise kulud kaetakse riiklikele õppekavadele vastavate õppekavade ulatuses sama liiki riigi - või munitsipaalkoolidele kehtestatud alustel ja korras. 9.3. Kooli majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 9.4. Kooli omanikul on kooli kohta eraldi eelarve ning see on lahus tema teiste asutuste raamatupidamisest. 10. PÕHIKIRJA MUUTMISE KORD 10.1. Kooli põhikirja ja selle muudatused ning muudatuste kehtima hakkamise aeg kinnitatakse kooli omaniku poolt. 10.2
ennetamisel ja kahjustatud metsa taastamisel. Meede: Metsade tervisliku seisundi parandamine ja ohtlike metsakahjustajate leviku vältimine. Selleks: · Metsa inventeerimise ja seire käigus olulisemate kahjustajate ja kahjustuste selgitamine ja jälgimine metsade seisundi muutuste prognoosimiseks. · Juurepessu kahjustuste piiramiseks bioloogiliste ennetavate tõrjemeetodite rakendamine suviste raiete korral. Kändude töötlemiseks seadmete ja preparaatide soetamise toetamine. · Juuremädanike levikust tuleneva majanduskahju analüüs, juhendmaterjalide koostamine ja kahjustuste vältimiseks ennetavate metsamajandusvõtete rakendamine. 15 · Eestisse levida võivate ohtlike invasiivsete võõrliikide avastamise, seire ja esmaste kaitseabinõude süsteemi väljatöötamine ja rakendamine. · Üleeuroopalise metsaseireprogrammi täitmine adekvaatsete andmete hankimiseks
Suund on ka kodueestlastele, kes saavad visata pilgu peale, mõtlemaks, millele keskenduda, sest kunagi ei jõua sellise suurusega muuseumis, nagu seda on Saaremaa Muuseumi lossihoone, hõlmata kõike (Saaremaa Muuseumi virtuaaltuur, kuupäev puudub). Virtuaaltuuri saab näha siit: http://kuressaarecastle.ee/index.php# Kuressaare kindluse läänebastioni keldrites tegutsevad neli käsitöökeldrit, pakkudes külastajatele nii silmailu, isetegemisrõõmu kui ka suveniiride soetamise võimalusi. Lagunenud, kunagi püssirohu ja muu moona hoidlatena kasutatud keldriruume hakati renoveerima 2005. aastal. Entusiastlikud inimesed firmast "Saaremaa Sepad", klaasikunstnik Eino Mäelt ja keraamik Maila Juns-Veldre remontisid ja sisustasid enestele töökojad ning asusid neis 2006. aasta suvel esivanemate kombel tööle. Sepikojas valmistatakse nii tarbeesemeid kui ka suveniire, soovitud eseme saab ka sepalt tellida
18 valida ja võrrelda võimalikult vähese ajakuluga ning seetõttu on eeliseks sarnaste kaupade müüjate koondumine ühte kohta. Ka muutuvad kliendid üha mugavamaks ning seetõttu on väga oluline leida asukoht, kuhu autoga on lihtne pääseda ning parkimine oleks mugav. Isegenereeruvad finantsprognoosid (IGF) Asukohaga seotud kulud on isegenereeruvates finantsprognoosides seotud nende soetamise, remontimise ja kasutamisega. Kui ruumid ostetakse, renoveeritakse või ehitatakse, siis tekkivad kulud tuleb märkida: IGF/ kassavood/ rida 34. Sellisel juhul tuleb kindlasti märkida ka kasutatav amortisatsioonimäär: IGF/ algandmed/ rida 4. 19 Kui ruumid renoveeritakse toetuse abil, siis toetussumma sisestatakse: IGF/ kassavood/ rida 23.
Oluline on seejuures et kile taaskasutusega on keskkonna seisukohalt antud 2 positiivset panust kokkukogutud kile kui raskestilagunev materjal ei satu loodusesse ning toodetud pakkekile võrra on kile algainet toornaftat vajalik vähem tarbida. Äriplaani majanduslikuks hoovaks on 1 . juulist 2010 jõustunud vähemalt 50%-taaskasutamise kohustus või alternatiivina 400-kroonine aktsiisimaks tonni kohta, mida rakendab maksuamet. Ettevõtte äriplaani rakendamise Seadmete soetamise ja tootmis- laohoone rekonstrueerimise investeeringu teostamiseks on taotletud investeeringutoetust PRIA maaelu mitmekesistamise meetme raames. Kuna äriplaani rakendumisel on PRIA poolt toetatavaks investeeringuks ainult tootmisseadmed ja hoone rekonstrueerimistööd koos laoplatsiga siis vajab ettevõte enne tootmise alustamist praktilist otsust kuidas lahendada transport ja logistika nii tooraine kohaletoimetamise kui valmistoodangu klientidele tarnimise seisukohalt.
Kuluarvetus on majandustegevus kõigi kulude ja üksikute toodete (teenuste tööde) tootmise, juhtimise ja müügi kulude kogumise, töötlemise, kontrolli ja analüüsi protsess, mis hõlmab ka kulueelarvete (plaanide) koostamist. Majandusüksuse kuluarvestuse süsteemi loomisel tuleb määratleda eesmärgid, milliseid arendatav süsteem peab täitma. Kuluarvestuse süsteemi eesmärgid võib jaotada üldisteks ja spetsiifilisteks. Üldised eesmärgid: · Materiaalsete ressursside soetamise, tootmise ja kasutamise rahaliste parameetrite kindlaksmääramine ja kajastamine · Kulude planeerimine · Kuludega seotud normatiivide määratlemine · Kuludega seotud eesmärkide saavutamise kontroll Spetsiifilised eesmärgid · Toodangu ja teenuste omahinna ja müügihinna kalkuleerimine · Ressursside kasutamise efektiivsuse kontroll · Juhtkonna kulukeskse infoga varustamine
Korraldab töötajate TUO alase õppe ja täiendõppe. MASSIÜRITUS mistahes ruumis või piiratud alal inimeste massilise kogunemisega 2. Töötab välja tulekahju ennetamist ja evakueerimist tagavad meetmed. seotud üritus, osaleb üle 50 inimese. 3. Tagab päästevahendite soetamise ja nende kontrollimise. PÕLEV MATERJAL põlev aine, materjal ja tooted, mis sellest materjalist valmistatud. TULEKAHJU väljastpoolt spetsiaalset kollet toimuv kontrollimatu põlemisprotsess, mida iseloomustab kuumuse ja suitse eraldumine ning varaline kahju. Nõuded füüsilisele isikule TUO tagamiseks TULEOHTLIK PROTSESS tegevus või protsess, milles kasutatakse põlevmaterjali ja Peab TUO tagamiseks:
ja tasumine) toimub kauba sihtkohariigis. Ühendusesisese käibe võimalus on välistatud, kui müük toimub lõpptarbijale, kes ei ole käibemaksukohustuslane (sel juhul toimub maksu deklareerimine ja maksuhaldurile tasumine müüja poolt), samuti juhul, kui kaup võõrandatakse ühendusevälisele saajale - näiteks Venemaa või Ameerika Ühendriikide käibemaksukohustuslasele - kauba ekspordina (Ettevõtja Infovärav). Kauba ühendusesisese soetamise (intra-Community acquisition) mõistet on käibemaksukohustuslasest soetajal oluline teada ühendusesisese käibe korral pöördmaksustamise õiguse rakendamiseks. Pöördmaksustamine tähendab lühidalt seda, et kauba soetamiselt arvestab ostja käibemaksu Eesti käibemaksumäärade järgi, kuid ta saab selle samas deklaratsioonis sisendkäibemaksuna maha arvata. Reaalne maksukohustus tekib saajal üksnes juhul, kui tema ettevõtluse väljundiks on nii
Vara mahakandmine ettevõtlusest toimub ainult seaduste, raamatupidamise korraldamise eeskirjade ja teiste õigusaktide sätete kohaselt vormistatud dokumentatsiooni alusel. 18 Kuna kassapõhise raamatupidamisarvestuse korral, ei ole raamatupidamise sise-eeskirjade koostamine kohustuslik, siis sellisel juhul koostab FIE hävinud või kadunud vara mahakandmise kohta akti või õiendi. Akt või õiend peab sisaldama vara liiki ja täielikku nimetust, soetamise aega ja ettevõtluse kuludesse kantud soetamismaksumust, vara hävinemise või kadumise korral sellekohast teavet, põhjust jne. Võimalusel peaks aktile või õiendile lisama asjaomaste ametkondade kinnituse vara hävimise või kadumise kohta. [13, 15] FIE plussid ja miinused FIE-na tegutsemise positiivsed küljed on kindlasti: · kogu tulu kuulub omanikule, seda ei pea kellegagi jagama · odavus FIE-na tegevuse alustamine ei nõua väljaminekuid põhikapitali osas,
juhtimisarvestuse protsessis. Kuluarvestus on majandustegevuse kõigi kulude ja üksikute toodete (teenuste tööde) tootmise, juhtimise ja müügi kulude kogumise, töötlemise, kontrollija analüüsi protsess, mis hõlmab ka kulueelarvete (plaanide) koostamist. Kuluarvestuse süsteemi eesmärgid võib jaotada üldisteks ja spetsiifilisteks. Üldised eesmärgid: · Materiaalsete ressursside soetamise, tootmise ja kasutamise rahaliste parameetrite kindlaksmääramine ja kajastamine · Kulude planeerimine · Kuludega seotud normatiivide määratlemine · Kuludega seotud eesmärkide saavutamise kontroll Spetsiifilised eesmärgid: · Toodangu ja teenuste omahinna ja müügihinna kalkuleerimine · Ressurssidekasutamise efektiivsuse kontroll · Juhtkonna kulukeskse infoga varustamine
aastal koosneb järgmistest komponentidest: 82 Tütarettevõtte kasum pärast soetamist Firmaväärtuse amortisatsioon Varad, mille õiglased väärtused investori ostuanalüüsis erinesid nende bilansilistest väärtustest sidusettevõtte bilansis: põhivara ostuanalüüsis allahinnatud varude müügist saadud kasumi korrigeerimine Omavahelisest tehingust Kokku Seega hoolimata asjaolust, et sidusettevõte kajastas oma aruandes alates soetamise hetkest kuni 20x1. aasta lõpuni 60 000 eurot kasumit, kajastatakse investori aruannetes kapitaliosaluse meetodil kasumit vaid summas 5 600 eurot: K: ................................................................................................................. D: ................................................................................................................. Võrdlus investeeringu omakapitali ja tema bilansilise väärtuse vahel seisuga 31.12.20x1: Investeeringu omakapital
mittetulundusühingutele suunatud toetused hoonete renoveerimiseks või seadmete soetamiseks); tegevuskulud, mis 16 jagunevad personali- ja majandamiskuludeks personalikuludes sisalduvad kõikide riigiasutuste töötajate palgad ning nendelt makstavad maksud, majandamiskulud sisaldavad põhiliselt asutuste toimimiseks vajaminevaid kulusid (näiteks hoonete küttekulud, paberi ja muu kontoritarvete soetamise kulud), samas sisalduvad majandamiskuludes ka need kulud mis ei ole otseselt asutuste endi toimimisega seotud (näiteks Kaitseministeeriumis katseotstarbelise varustuse soetamise kulud, Maanteeametis teehoiu kulud, samuti sisalduvad siin erinevate uuringute tellimise kulud jne); muud kulud põhilise osa moodustavad riigisaladustega seotud asutuste kulud (nt. Kaitsepolitseiamet), teiste asutuste osas sisalduvad siin põhiliselt maamaksukulud.
raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Skemaatiliselt kujutab bilanss kahepoolset tabelit (tabel 1). Vasakpoolset osa, kus on firma vara koosseis, nimetatakse aktivaks. Bilansi parempoolne osa, mis kajastab vara finantseerimise allikaid, nimetatakse passivaks. Aktiva ja passiva peavad olema alati võrdsed: AKTIVA = PASSIVA (1) Vara soetamise allikad jagunevad kaheks: omakapital ehk ettevõtte omanike poolt firmasse paigutatud kapital ning võõrkapital, mille on ettevõttele kasutada andnud kolmandad osapooled, nt pangad on andnud laenu jne. Võõrkapitali nimetatakse teise sõnaga kohustuseks. Sellest tulenevalt võib kirja panna raamatupidamise põhivõrrandi: VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL (2) ehk laiemalt:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
