keskmine vahepealse kasumi. Hindade languse korral vastupidine. MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS Materiaalne põhivara ehk aineline põhivara. Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse põhitegevuses ja mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Sellel on aineline substants (maa, ehitis, masinad). Materiaalse põhivara soetamine Materiaalne põhivara võetakse arvele soetamise momendil tema soetusmaksumuses, mis koosneb: ostuhinnast ja kasutuselevõtmist võimaldavatest kulutustest. NT: Maa soetamisel kuuluvad soetusmaksumusse ostuhind, maakleritasu, lõivud. Varaobjekti soetamine kajastatakse raamatupidamiskandega: D Maa või Masinad ja seadmed jne K Võlad tarnijatele, Pangakonto jne Materiaalse põhivara depretsiatsiooni (amortisatsiooni) arvestus Tavaliselt on aineliste varaobjektide kasutusaeg piiratud nad kuluvad füüsiliselt kui ka moraalselt.
katte suurus: laboratoorne kontroll.; Vv = 50% nende Vj = Vp * Vi * h * 0,5; materjalide koguvajadusest. kus Vp materjali päevane naturaalne 5. Hooajaline varu tootmise või vajadus, transpordi osas. Vi varu intervall, päevades, Üldine varu:; Vüld = Vi + Vg + ... h ühiku soetamise ühikhind, Varu ehituses: käibekapitali vajadus 0,5 tegur, mis arvestab et laos on lõpetamata toodangu katmiseks: keskmiselt pool jooksva varu suurusest. Ve = q * T * k * S 2. Garantiivaru:Vg = T1 + T2, q päevane tööde maht, T1 aeg tarneostu vormistamiseks, T2 T keskmine kliendiga arveldamise aeg tarne kohaletoimetamiseks. tsükkel päevades,
See strateegia annab klientidele teadmise, et see fotoaparaat on kellegi poolt ka väga heaks kiidetud ning nad võivad olla kindlad, kui nad selle soetavad, siis nad saavad millegi hea osaliseks. Reklaamil on kasutatud ka Pentax'i mudeli nimetust ,,K-500". Nimetus on toodud välja suure fondiga sellepärast, et inimesel jääks see kohe meelde. Kui inimene ei saa lubada endale kaamerat osta, siis tuleks see suurelt kirjutatud mudeli nimetus endale fotoka soetamise võimaluse korral lihtsasti meelde. 5. Milliseid mõjutamisvõtteid kasutatakse? Näited, põhjendused, miks nii arvad? Kasutatud on erinevaid värve, näiteks valget, musta, punast, halli. Värvid tekitavad inimeses kindla tunde, punane värv näiteks tekitab ärevust. Samuti püüab punane värvus pilke, hakates hästi silma. Näidatud on toodet ka mitmest küljest korraga, mis võib inimestele anda aimu
isegi aktiivsemad.. B)Individuaalsed muudetavad: kehamass ja rasvkoe osahulk, kehalinvõimekus, teadmised harjutuste toimest tervisele ja kehaliste harrastuste võimalustest, usk liikumise soodsasse toimesse, isiklikud eeskujud, motiveeritus, ajapuudus jne. Liigne kehamass ja rasvkoe osahulk võib takistada kehalist aktiivsust, aga ei pea. C) Sotsiaalmajanduslikud tegurid: rahvuslikud ja kultuurilised eripärad, elukoht, haridustase, sissetulek, sporditarvete soetamise võimalus jne.Mida kõrgem on haridustase, seda vähem on tööga seotud liikumisaktiivsus ja seda suurem on kehaline aktiivsus vabal ajal. D) Vahetult ümbritsevast keskkonnast pärinevad tegurid: perekondlikud harjumused, spordivahendite olemasolu, lähedaste tugi ja innustus, kliima, aastaaeg jne. Perekonna harjumused on väga olulised. Tähtis on ka mänguväljakute ja spordisaalide kättesaadavus ja riiete ning vahendite olemasolu.
ka mujal. (9) Eksponeeritavad relvad ja laskemoon peavad olema kinnises kapis või kinnitatud põrandale. RELVA JA LASKEMOONA SOETAMINE, OMAMINE JA VALDAMINE § 33. Relva registreerimine (1) Relva soetanud isik on kohustatud seitsme tööpäeva jooksul registreerima Politseis relva. (2) Relv esitatakse registreerimiseks koos soetamisloaga. (3) Kui relv on soetatud muul käesoleva seadusega lubatud viisil, esitatakse selle registreerimiseks soetamisluba ning soetamise seaduslikkust tõendav dokument. Seda ei nõuta päritud, leitud või ühisomandis oleva relva. (4) Relva registreerimisel kontrollitakse selle vastavust soetamisloale. (5) Relva registreerimisel vormistatakse iga relvaomaniku või -valdaja kohta toimik. (6) Relvatoimikut peetakse relvaomaniku elukoha järgses Politseiprefektuuris. (7) Relvatoimikusse pannakse kõik soetamisloa ja relvaloa taotlemise, väljastamise, väljastamisest keeldumise, kehtivuse pikendamise ja peatamise ning kehtetuks
raamatupidamiskohustuslaselt nende taksonoomiaga hõlmatud andmete esitamist, mis on seaduses sätestatud korras esitatud registrile avaldamiseks koos majandusaasta aruandega • Erandid – Statistikaamet – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet; – Tervise Arengu Instituut f. Bilansiskeem ja põhiseosed Aktiva : vara Passiva: kohustused, omakapital Tulud ja Kulud Põhiseosed: Vara=Kapital Vara= Võõrkapital+omakapital Vara=Vara soetamise allikad Investeerimine=finantseerimine g. Ilmutatud kulude liigendamine kasumiaruande skeemides 1 ja 2, sünteetilised ja analüütilised kontod 5. Kulude klassifikatsioone a. Raamatupidamises kajastamise alusel (ilmutatud ja ilmutamata) b. Kajastatuse alusel aruandluses (jätkuvad ja lõplikud, inventeeritavad ja perioodikulud, kapitaliseeritavad ja mittekapitaliseeritavad) c. Ajalisest aspektist (soetus-, asendus- ja kavandatud kulud)
ametikohtadel). Personalina oleks vaja kahte teenindajat, kes töötavad vahetustega. Ettevõtte loomiseks on vaja ehitada hoone, soetada vajalik pesuseade Tammermatic UltraLux. Hoone kogu pindala on 70,3m². Millest pesuruum on 43,7m², pumbajaam 6,6m² ning klienditeenindaja ruum 16m². 12. Investeeringute vajadus ja allikad. Määratle oma investeeringute allikad. Investeeri Investeeringu: ng Maksumus Katmise allikad Soetamise tähtaeg (kuu) Tammermati 134 800 eurot laen juuni c UltraLux Hoone 30 000 eurot laen Juuni ehitamine Mööbel ja 4000 eurot laen juuni bürootehnik a Toore ja 5000 eurot laen Juuni materjal 13. Riskianalüüs
200 + (20 x 9) : 45 (ühikut) = 8,44 380 + (20 x 10) : 65 (ühikut) = 8,92 267,8 + (20 x 12) : 50 (ühikut) = 10,16 284,3 + (20 x 13 ): 48 (ühikut) = 11,34 Ressurss (1200) – kaubavarud perioodi lõpul (544,3) = müüdud kaupade kulu 655,7 eurot 4.Varude perioodiline arvestussüsteem ja FIFO FIFO tähendab arvestusmeetodit, mille rakendamisel arvestatakse esimesena soetatud kaubad esimesena realiseerituks. FIFO meetodi kasutamine eeldab varude kajastamist arvestuses nende soetamise järjekorras. Lõppvarusse jäävad alati viimased ostud. Perioodilise või pideva arvestussüsteemi rakendamine annavad nii ühesuguse müüdud kaupade kulu kui ka varude jääkide maksumuse. Info kaupade Ostetud/müüdud Ühiku Varud kokku € liikumise kohta ühikute arv (tk) soetusmaksumus € Kaubavarud perioodi 40 8 320 algul I ost 01
Täida alljärgnevd tabelid, koostades müügiprognoosid vähemalt esimeseks tegevusaastaks. 7 15. Investeeringute allikad. Määratle oma investeeringute allikad, sh Eesti Töötukassalt saadava toetuse kasutamine. Investeeringute allikad lähevad tehnoloogi uuendamisele, töötajate juurde palkamisega, ning töötajate palgatõstmisele. Investeering Investeeringu: Maksumus Katmise allikad Soetamise tähtaeg (kuu) Tehnoloogi 60 000 Teenitud Kasum Iga aasta alguses a arendus (Jaanuaris) Töötajate 25 000 Teenitud kasum Terve aasta vältel koolitus Preemia 15 000 Teenitud kasum 9-15. Detsember 16. Tegevuskulud
individuaalsed). Turunduse mõjurid: toode, hind, edustus, jaotus. Individuaalsed mõjurid: vanus ja pereelu, elukutse ja haridus, elustiil, isiksus. Psühholoogilised: motiivid, tähelepanu, taju, õppimine, mälu, hoiakud. Keskkonna mõjurid: majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed, ostusituatsiooni mõjurid. 22. Tarbija väärtustaju kujunemine. Kogutulu: toote kvaliteet, teenuste kvaliteet, personali kvaliteet, maine kvaliteet. Kogukulu: ostukulu, ekspluatatsioonikulu, soetamise ajakulu, soetamise vaimne kulu. 23. Ostuosaluse olemus ja osturiskid. Ostuosalus näitab aktiivsust, mida inimene ilmutab ostmisega seonduvate probleemide lahendamisel ( kõrge ja madal). Osalus suureneb ka ostetava toote hinna tõustes ja võimalike osturiskide kasvades. RISKID. Funktisonaalne risk: tekib seoses kartusega, et toode ei täida oma funksiooni. Finantsrisk: kartus, et toote väärtus ei vasta tehtud kulutustele. Füüsiline risk: kartus, et toode on kahjulik
mõtteviis. Võta enda jaoks aega Positiivsust aitavad süstida meeldivad tegevused. Nende hulka võivad kuuluda nii margikogu, rahuldustpakkuv töö kui ka kinoskäik sõbrannaga. Päevaplaanis peaksid olema kohustused ja meeldivad tegevused võimalikult tasakaalus. Tähtis on mõelda, mida elult tahad ja kuidas seda saavutada. Kordaminekute puhul ei tohiks häbeneda ka iseenda kiitmist. Olgu siis suisa sõnaliselt või näiteks hoopis ammu igatsetud raamatu soetamise näol. Muidugi alati ei saagi kõik hästi ja sujusalt minna aga sellest ei tohiks lasta end heidutada. Häirivas olukorras peaks kaaluma oma võimalusi ning analüüsima, kas olukorda annab muuta. Kui jah, tuleks teha plaan, mida ette võtta, et end hästi tunda. Kui ei, keskendu positiivsele antud hetkel. Igas halvas leidub midagi head. Eneses positiivse mõtteviisi juurutamine võib esialgu tunduda harjumatu või koguni raske.
ostmine; raha kasutamise eest tehtud maksed, nt intress Dividendid- omakapitali jaotus Tulumaks-dividendidelt ja erisoodustuselt Kuluarvestuse olemus ja põhimõtted Kasutatakse juhtimisarvestuses, et langetada juhtimisotsuseid. Tegelikud kulud on need, mis on tegelikult tekkinud. Standardkulu- see mis läheb ühe toote valmistamiseks, eeldatavasti.. spetsialist määrab need kulud Kuluhälbed- Kulu eelarved- Vara võtame lattu arvele. Läheb tootmisse, tegu kuluga. Kulutus- soetamise hetkel, enne otsustamist, kas tegu varu või kuluga Kulu arvestus- äriidee hakata tootma pehmet mööblit; 1- kulueelarve koostamine, kus kalkuleerib plaanilised kulud;2-kulude tekkimise hetk, reaalsed kulutehingud; 3- toodete kulude kogumine, töötleme kulusid (jaotame kulud vastavalt, kasumiaruanne, kululiigid, jne), kontrolli ja analüüsi protsess (võrrelda eelarveliste kuludega,) Kaizen- teeme hästi palju ja hästi väikseid muudatusi. 20 võtme meetod-
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut POSTKAARDID JA NENDE KOGUMINE Referaat Raamatukogunduse alused Autor: xxx Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Postkaartide olemus.................................................................................................................3 2.Postkaartide ajalugu.................................................................................................................3 3.Postkaartide kogumine.............................................................................................................5 4.Postkaartide kogumise ajalugu.................................................................................................6 ...
10. Maksti tarnijale põhitootmise kuluarved 80 Äritegevuse rahavood: +150 -60 -80 Kokku +10 Investeerimise rahavood: +15 Kokku + 15 Finantseerimise rahavood: -40 -5 Kokku -45 Raha muut -20 10. Koostage rahavoogude aruanne kaudsel meetodil (äritegevuse osa), investeerimise ja finantseerimise rahavoogude osa otsemeetodil Aruandeperioodi (kahjum) - 80 Aruandeperioodil kuludesse arvestatud amortisatsioon 43 Soetatud ja makstud põhivara soetamise eest 120 Makstud tagasi pikaajalise laenu osamakse Bilanss 31.12.2015 01.01.2015 Aktiva Raha 240 190 Nõuded 150 200 Varud 200 100 Põhivara (jääkväärtuses) 597 520
Jätkuvus võib katkeda likvideerimise või lõpetamisega. Nii tuleb vara kajastada reaalväärtuses. Firma tegutseb oma eesmärkide saavutamise nimel nähtamatu lõputa. Monetaarsuseprintsiip- raamatupidamisaruannetes kajastatakse infot, mida saab väljendada rahas. See võimaldab vara, kohustisi, tehinguid mõõta, kajastada ning analüüsida. Perioodilisuseprintsiip- aruandeid koostatakse teatud ajaperioodide möödudes. Soetusmaksumuseprintsiip- varaobjektid võetakse arvele nende soetamise momendil tegelikus soetushinnas ja kulutused tegelikus väärtuses. (vara kajastatakse soetamise hetkel ja kulutuste kogusummas) Realiseerimiseprintsiip e tulu tekkimine- tulu arvestatakse tekkimise momendil. (toodete muuk kajastatakse realiseerimise hetkel) Kassapõhinearvestusprintsiip- tehingud kajastatakse, kui raha on laekunud. Tuleks kasutada siis, kui raha laekumine on ebaselge. Tekkepõhinearvestusprintsiip- tehingud kajastatakse, kui need on aset leidnud, sõltumata, kas
Raamatupidamiskohuslane peab lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Majandusaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus (kui audiitorkontroll on kohustuslik) ja äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek. 3. Aktiva - raamatupidamisbilansi vasakpoolne osa, kus tuuakse ära firma vara koosseis. 4. Passiva - raamatupidamisbilansi parempoolne osa, mis kajastab vara soetamise allikaid. 5. Aktsiaselts - piiratud vastutusega äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital (Eestis peab olema aktsiakapitali suurus vähemalt 25 000€). Aktsionär(id) ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustiste eest, vaid seda teeb aktsiaselts kogu oma varaga. 6. Osaühing - äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital (minimaalne osakapitali suurus 2500€). Osanik(ud) ei vastuta isiklikult osaühingu kohustiste eest, vaid seda teeb osaühing kogu oma varaga. 7
Kassapõhise arvestuse printsiip- majandustehingut kajastatakse siis kui raha on laekunud või tasutud Tekkepõhine printsiip- majandustehinguid kajastatakse siis kui need on toimunud sõltumata sellest kas raha on laekunud v tasutud. Realiseerimise printsiip- tulud arvestatakse realiseerimise momendil v lepingu põhjal fikseeritud perioodi jooksul. Soetusmaksumuse printsiip- varade ja väljaminekute hindamine raamatupidamise arvestuses kajastatakse nende soetamise v tekkimise momendil, tegelikus soetus hinnas. Raamatupidamise bilanss: Bilansi mõiste ja ülesehitus: bilanss tuleneb lad. k. sõnast bilanss ja tähendab tasakaalu. Bilanss kajastab ettevõtte vara, kohustusi ja omakapitali rahalises väärtuses, teatud kuupäeva seisuga ja bilansi koostamise kohustuslikkus on majandusaasta lõpu seisuga. Bilanss näitab hetkeseisu. Bilansi varade poolt nimetatakse AKTIVAKS; kohustuste ja omakapitali pool on PASSIVA. AKTIVA = PASSIVA
turuväärtuseks? Tehinguobjekti õiglane turuväärtus on võrdne rahahulgaga, mida maksaks ostja tehingu toimumisel müüjale järgmistel tingimustel: •ostja ega müüja ei ole tehingut puudutava välise surve all; •mõlemad omavad täielikku olulist informatsiooni tehingu objekti ja tehingu tingimuste kohta; 4 Nimeta väärtuse hindamise põhilised meetodid ja selgita nende sisu; •kuludel tuginevad meetodid – hinnatakse soetamise maksumust (kasutatakse asendamis- ja taastamisväärtuse hindamiseks ning spetsiifilise kasutusega objektide ja immateriaalsete varade hindamiseks); •tuludel tuginevad meetodid – oodatavate rahavoogude diskonteerimise meetod, mille puhul hinnatakse soetatava objekti poolt tulude genereerimist ja riske (kinnisvara, väärtpaberite ja ettevõtete hindamiseks. Vt. näide lisa 1); •turuvõrdlustel tuginevad meetodid – väärtuse hindamise aluseks on
mitmesugused teenused, reklaamikampaania vms), kantakse need kuluks arvestusperioodil. 11 On luba, mis annab õiguse kasutada intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja territooriumil kokkulepitud tasu eest. Eristatakse tavalitsentsi ja ainulitsentsi. Tavalitsentsi müümise korral antakse teistele vara kasutusõigus ja ühtlasi jäetakse ka endale oma vara kasutusõigus. Ainulitsentsi soetamise puhul on tegemist vara monopoolse kasutusõigusega litsentsiga piiratud mahus. 12 Litsentsi eriliik on patendilitsents, mis tähendab patendivaldaja luba kindla tasu eest kasutada leiutist, patenti, kaubamärki või kaubanime. Litsentsi soetusmaksumus kapitaliseeritakse, kui soetusväljaminekud on olulised. Kui litsentsi soetusmaksumus on mitteoluline, kantakse see kohe kuluks.
neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodi rakendamisel loetakse varu iga üksiku objekti soetusmaksumuseks perioodi algvaru soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmist. Kaalutud keskmist võib ümber arvutada kas iga uue partii saabumise järel või üks kord iga teatud perioodi lõpul. FIFO-meetodi rakendamisel eeldatakse, et varu müüakse tema soetamise järjekorras, seega lõppvarusse jäävad hilisemad partiid. Varu lõppjäägi soetusmaksumus arvutatakse viimasena saabunud ja veel müümata partii (de) soetusmaksumustest lähtudes. LIFO on vastupidine meetod FIFO-le. RTJ nr 4 ei näe ette selle meetodi rakendamist Eesti arvestuspraktikas. Selle meetodi korral eeldatakse, et varust müüakse eelkõige viimasena saabunud partiid ning varasemad partiid jäävad perioodi lõppvaruks. Seetõttu hinnatakse
Tulude ja kulude vastavuse printsiibi tagamiseks sisaldab I kasumiaruande skeemi kahte varudega seotud kulude korrigeerimise kirjet: Valmis-ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus – jääkide suurenemine võrreldes aasta alguse jääkidega näidatakse kulude vähendusega st. negatiivse kuluna (tulude suurendamisena) ning jääkide vähenemine vastupidi kulude suurenemisena (tulude vähenemisena). FIFO – tooteid müüakse nende soetamise järjekorras. Kaalutud keskmine – soetusmaksumuse meetodi rakendamisel loetakse iga üksiku objekti soetusmaksumuseks perioodi algjäägi soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmine. Pidev süsteem – saldo perioodi algul + sissetulek – väljaminek = saldo perioodi lõpus. Materiaalne põhivara on materiaalne vara – raamatupidamiskohustuslane
Operatsioone, mille käigus taastatakse masina või tema üksikute agregaatide või koostute töövõime nende asendamise teel uutega, nim remondiks. Remondi liigid on: a) jooksev remont – seotud tehnohooldustega, ning paljudel juhtudel langeb kokku teatud arvu tehnohoolduse töötundidega b) avariiremont e ettenägematu remont c) kapitaalremont – määratletud masina normatiivse tööeaga, ning selle teostamine tuleb reeglina põhjendada vastavate remondikulutuste ja uue masina soetamise kohta käivate majanduslike kalkulatsioonidega. 3. EM ekspluatatsiooniga seotud riiklikud organid ning nendega seotud tegevused. Autoregistrikeskus – registreeritakse kõik ehitusmasinad, mille baasmasinaks on veoautod või autotüüpi iseliikuvad šassiid, mille max transportkiirus on üle 40 km/h ja kõik liikurmasinad, mis võivad iseseisvalt liikuda tänavatel ja teedel ning mille max transportkiirus on kuni 40 km/h, seal
raamatupidamiskohustuslaselt nende taksonoomiaga hõlmatud andmete esitamist, mis on seaduses sätestatud korras esitatud registrile avaldamiseks koos majandusaasta aruandega · Erandid Statistikaamet Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet; Tervise Arengu Instituut f. Bilansiskeem ja põhiseosed Aktiva : vara Passiva: kohustused, omakapital Tulud ja Kulud Põhiseosed: Vara=Kapital Vara= Võõrkapital+omakapital Vara=Vara soetamise allikad Investeerimine=finantseerimine g. Ilmutatud kulude liigendamine kasumiaruande skeemides 1 ja 2, sünteetilised ja analüütilised kontod 5. Kulude klassifikatsioone a. Raamatupidamises kajastamise alusel (ilmutatud ja ilmutamata) b. Kajastatuse alusel aruandluses (jätkuvad ja lõplikud, inventeeritavad ja perioodikulud, kapitaliseeritavad ja mittekapitaliseeritavad) c. Ajalisest aspektist (soetus-, asendus- ja kavandatud kulud) i
kasseerib visiidi eest kopsaka summa. Nakkushaiguste profülaktika kuulub samuti riigi kompetentsi. Arusaamatuks jääb, miks peavad inimesed tasuma vaktsineerimise eest, kui nende teenistuselt kasseeritakse 13% tervisekindlustusmaksu. Seda, et selline kulu on märkimisväärne, võime näha meditsiiniasutuste hinnakirjadest. Varjatud maksudena võiks käsitleda ka tasuta hariduse juures lastevanemate poolt tehtavaid kulutusi. Võtame näiteks töövihikute soetamise kulu, mis muudab tasuta hariduse sõnakõlksuks. Olen kuulnud, et näiteks põhjanaabritel sellist "õppemaksu" ei ole. Sellest, et nn eliitkoolide laste vanemad sageli doteerivad koole, on palju räägitud. Harvad pole juhud, kus lapsevanemad remondivad kooliruume või panustavad muudesse koolikorraldust puudutavatesse tegevustesse. Mäletame ka riikliku jõustruktuuri poolt alustatud aktsiooni, mille eesmärgiks oli riigitulu suurendamine
. · Varude algjääk+ostud-varude lõppjääk · Varude algjääk-ostud-varude lõppjääk · Varude algjääk+ostud+varude lõppjääk · Varude algjääk+ostud · Varude algjääk+ varude lõppjääk 3. Mida kujutab endast FIFO meetod? · eeldatakse, et alati realiseeritakse esimesena soetatud varud esmajärjekorras. FIFO meetodi puhul kajastatakse varude realiseerimist nende soetamise järjekorras. Lõppvarusse jäävad alati perioodi viimased ostud. · meetodi rakendamisel loetakse iga üksiku objekti soetusmaksumuseks perioodi algjäägi soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmist. · juhul kui varude üksikud objektid on üksteisest selgesti eristatavad, lähtutakse nende soetusmaksumuse kindlaksmääramisel iga objekti soetamiseks tehtud
HARIDUS Tänapäeval on eestlased Euroopa mandriosa väikseim rahvas, kellel on täielik omakeelne haridus algkoolist ülikoolini välja. XIII sajandil levis Eestis katoliiklik kiriku ja koolikorraldus. Algul rajati toomkoolid, kus õpetati traditsiooniliselt seitset vaba kunsti. Vanim teadaolev kool Eestis oli 1251. aastal loodud Pärnu toomkool. Hiljem tekkisid kloostrikoolid. Tolle aja talurahva haridus jäi nn rahvapedagoogika tasemele. Eesti hariduselus toimus suur hüpe Rootsi ajal: 1630 avati Tartu gümnaasium, 1632 Tartu Ülikool. Hakkasid levima eestikeelsed aabitsad ja kateldsmused ning ldrikute juures hakkasid köstrid lapsi lugema õpetama. 1801. aastal sai Venemaal keisritroonile Aleksander I, kes oli tugevasti mõjutatud valgustusfilosoofia ideedest. Tänu tema algatatud reformidele loodi Eestis XIX sajandi algul püsiv neljaastmeline avalike õppeasutuste süsteem: kihelkonnakoolid (elementaarkoolid), ma...
päevas sööma. Veelgi enam, sageli maksti isegi osa töötasu soolaheeringates. Just sellest perioodist võime otsida ka juuri eestimaalaste üldisele soolalembusele, mis meid tänini saadab. XX sajandi algupoolel loobuti paljudes taludes väikestes kogustes heeringa ostmisest ja selle asemel varuti terve tünn, millest piisas kauemaks. Soolaheeringas oli ka hea nälgakustutav toidupoolis moonakotti nii koolilastele, karjastele kui ka metsameestele. Muide, heeringatünnide soetamise komme säilis kunagistel elatanud talupidajatel veel XX sajandi kuuekümnendatel-seitsmekümnendatel aastatel. Paarkümmend aastat tagasi muutus aga heeringas suhteliselt defitsiitseks kaubaks, mida sageli pikka aega tulutult poelettidelt otsiti. Nüüdisajal on heeringaid jälle külluslikult saada nii tükikaupa kui ka fileedena, suitsutatult või soolatult, magusates ja vähem magusates marinaadides ning kõikvõimalikes erinevates kastmetes ja lisanditega. Toiteväärtus
*10 strateegi Hellenite igapäevaelu · Aristokraatlik eluviis: *põlde harisid orjad *käisid kaubaretkedel *aega enese arendamiseks ja mõtete avaldamiseks *arstokraatide sõpruskonnad veetsid koos aega, toetasid üksteist poliitilises elus, ühised pidusöögid e. sümpoosionid. · Naiste positsioon: *patriarhaalne ühiskond *naistel puudusid kodanikuõigused, olid mehe koste all *abielluti järglaste soetamise pärast *abielu võis lahutada, pärast seda läks naine isa juurde elama *naine pidi olema kodus ja mehele truu, mees võis luua väljaspool abielu suhteid *rikastel meestel olid sageli hetäärid ehk armukesed · Orjad: *orjust peeti loomulikuks jumalate poolt määratud korraks *igal ateenlasel oli vähemalt 1 ori *ateenlaste orjastamine oli keelatud *ateenas oli keelatud orja sihilik tapmine *Ateena seadused ei lubanud orja tööta pidada
16. Töötaja ümberõpe: Investeeringu te allikad. töötaja ei ole Määratle oma terviseseisundi tõttu pikka investeeringut e allikad, sh aega tulnud toime oma Eesti tööülesannete täitmisega; Töötukassalt saadava pärast ümber- või toetuse täiendõpet pakub tööandja kasutamine. töötajale teist tööd. Investeering Investeeringu: Maksumus Katmise allikad Soetamise tähtaeg (kuu) Ettevõtte 5000 eurot Kauba müümine aprill alustamis toetus Palgatoetus 5000 eurot kauba müümine veebruar Koondamishü 2000 eurot kauba müümine august vitis Ravikindlustu 2500 eurot Kauba müümine oktoober s Töötaja 1800 eurot Kauba müümine jaanuar ümberõpe 17. Tegevuskulud. Kirjelda oma ettevõtte tegevuskulusid,
eputamiseks, vaid ametielus sama tähtis kui sekretäri tööalased teadmised ja käitumine. [1] 3 2.1 Sekretäristiil Sekretäristiil on üsna konservatiivne. Sekretär peab suutma vahet teha hetke moel ja etiketijärgsel riietusstiilil. Elegantse rõivastumise üks põhinõue on riietuge vastavalt oma tüübile ja sündmusele. Sekretäri korralikult õmmeldud ja heast riidest ametiriietust kantakse kauem kui ühe hooaja vältel ja see ei pruugi olla tippmood, kuid teenib tasa selle soetamise kulud. [1] 4 KEHA PUUDUSED JA VOORUSED Iga sekretär peab endale täpselt teadvustama oa keha puudused ja voorused. Riietus peab tugevamaid külgi rõhutama ja vormitust peitma. Riided tuleb valida vastavalt oma keha kujule. Sekretäri riietus peab eelkõige olema isikupärane, kooskõlas kandja iseloomu, temperamendi ja välimusega. Igaühel meist ei ole modelli keha. Iluvigu saab näiliselt parandada: jalgadele lisada pikkust
oma eluviisi kehaliselt aktiivsemaks; isikliku eeskuju ja rollimudelite olemasolu; motiveeritus ja oskused kehalise aktiivsusega tegelemiseks; enesetõhusus; tajutud ja tegelike barjääride olemasolu; ajapuudus jne. Sotsiaal-majanduslikud tegurid: rahvuslikud ja kultuurilised eripärad; elukoht; lapsevanemate elukutse ja haridustase; perekonna sissetulek ja sporditarvete soetamise võimalikkus jne. Vahetult ümbritsevast keskkonnast pärit tegurid: perekondlikud harjumused; sportimisvahendite olemasolu; sotsiaalne, perekonna ja lähedaste tugi; lähedaste poolne innustamine olema kehaliselt aktiivne(sem); liikumise-sportimise võimalused, nende kättesaadavus ja meeldivus; kliima, aastaaeg, nädalapäev; teiste kehalist liikumist mittenõudvate tegevuste ja huvialade olemasolu jne.
Vara hakatakse amortiseerima tema kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse selle täieliku amortiseerumise või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Kui täielikult amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse bilansis nii soetusmaksumust kui akumuleeritud kulumit seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud. Põhivarade analüütilist arvestust peetakse põhivarade amortisatsiooni arvestamise tabelis (excel). Tabelis kajastub põhivara soetamise aeg, algmaksumus, amortisatsiooninorm, akumuleeritud kulum, aruandeaasta kulum, jääkmaksumus. Amortisatsioonieraldisi arvestatakse üks kord kvartalis. Ettepaneku amortisatsiooninormi kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes eeldatavast vara kasulikust elueast. Põhivara amortisatsiooninormid kinnitab juhataja.
pidukomitee sunnitud avalikkuse poole pöörduma üleskutsega vabatahtlike annetuste saamiseks. Ent kehv aasta ja näljahäda olid rahva kukru kõhnaks teinud, nii et toetusi kogunes väga napilt Laulupeo ettevalmistamisest võttis aktiivselt osa ka Lydia Koidula. Tema hooleks oli laulupeo nootide trükkitoimetamine ja kooridele laialisaatmine. Loterii korraldamise kaudu aitas Koidula laulupeo kulude katteks summasid koguda. Tema hoolitses ka auhindade soetamise eest võistulaulmises võitnud kooridele. Laulupeo ettevalmistusega seotud küsimused kajastuvad laialdaselt Koidula kirjavahetuses Jakobsoniga Esimese üldlaulupeo kava Segakooride kokkukutsumist mitu päeva kestvaks ülemaaliseks peoks peeti tolle aja kirikliku moraali seisukohast täitsa võimatuks, isegi "ülimalt ohtlikuks". Seetõttu hakatigi segakooride asemele või kõrvale aegsasti meeskoore looma. Selleks tegi Jannsen propagandat ja andis eeskuju "Vanemuise" seltsiga
avalikkuse poole pöörduma üleskutsega vabatahtlike annetuste saamiseks. Ent kehv aasta ja näljahäda olid rahva kukru kõhnaks teinud, nii et toetusi kogunes väga napilt. (4) Laulupeo ettevalmistamisest võttis aktiivselt osa ka Lydia Koidula. Tema hooleks oli laulupeo nootide trükkitoimetamine ja kooridele laialisaatmine. Loterii korraldamise kaudu aitas Koidula laulupeo kulude katteks summasid koguda. Tema hoolitses ka auhindade soetamise eest võistulaulmises võitnud kooridele. Laulupeo ettevalmistusega seotud küsimused kajastuvad laialdaselt Koidula kirjavahetuses Jakobsoniga . (4) 3. Esimese üldlaulupeo kava Segakooride kokkukutsumist mitu päeva kestvaks ülemaaliseks peoks peeti tolle aja kirikliku moraali seisukohast täitsa võimatuks, isegi "ülimalt ohtlikuks". Seetõttu hakatigi segakooride asemele või kõrvale aegsasti meeskoore looma. Selleks tegi Jannsen propagandat ja andis eeskuju
mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud kuriteo eest. (2) Mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit seoses invaliidsusega, välja arvatud juhul, kui ta juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. § 51. Relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine Kohus võib võtta süüdimõistetult kuni viieks aastaks relva ja laskemoona soetamise, hoidmise, edasitoimetamise ja kandmise õiguse, kui isik mõistetakse süüdi relva või laskemoona omamise või kasutamisega seotud kuriteo eest. § 52. Jahipidamis- ja kalapüügiõiguse äravõtmine Kohus võib võtta süüdimõistetult kuni kolmeks aastaks jahipidamis- ja kalapüügiõiguse, kui isik mõistetakse süüdi jahipidamis- või kalapüügiõiguse rikkumisega seotud kuriteo eest. § 53. Varaline karistus
· Kassapõhise arvestuse printsiip- majandustehingut kajastatakse siis kui raha on laekunud või tasutud · Tekkepõhine printsiip- majandustehinguid kajastatakse siis kui need on toimunud sõltumata sellest kas raha on laekunud v tasutud. · Realiseerimise printsiip- tulud arvestatakse realiseerimise momendil v lepingu põhjal fikseeritud perioodi jooksul. · Soetusmaksumuse printsiip- varade ja väljaminekute hindamine raamatupidamise arvestuses kajastatakse nende soetamise v tekkimise momendil, tegelikus soetus hinnas. Raamatupidamise bilanss: Bilansi mõiste ja ülesehitus: bilanss tuleneb lad. k. sõnast bilanss ja tähendab tasakaalu. Bilanss kajastab ettevõtte vara, kohustusi ja omakapitali rahalises väärtuses, teatud kuupäeva seisuga ja bilansi koostamise kohustuslikkus on majandusaasta lõpu seisuga. Bilanss näitab hetkeseisu. Bilansi varade poolt nimetatakse AKTIVAKS; kohustuste ja omakapitali pool on PASSIVA. AKTIVA = PASSIVA
2007 MIDA FIRMA JUHT PEAKS JÄLGIMA Omakapitali seisu (tulusust) Varade tulusust Firma arengu kiirust-ära arene liiga kiirelt Rahavooge, maksevõimet (lühiajalist) Firma võlgnevust, et ennetada pankrotti Arengu tasakaalustatust Andres Laar 2008 2007 BILANSI (balance) PÕHIMÕTE VARAD SOETAMISE ALLIKAD AKTIVA PASSIVA KÄIBEVARA KOHUSTUSED Raha Tasumata arved Laekumata arved Lühiajalised laenud Varud Pikaajalised laenud Investeeringud Liisingud Kinnisvara Viitvõlad investeeringud PÕHIVARA OMAKAPITAL
tonni seeme 1338€ 1,338€ Töötasu Kokku 7,690€ 1848€ 720€ 1338€ 11,596€ 16. Investeeringute allikad. Määratle oma investeeringute allikad, sh Eesti Töötukassalt saadava toetuse kasutamine. Investeeringute jaoks võtan pangast lühiajalist kevadtööde laenu laenu 20,000€ Investeeri Investeeringu: ng Maksumus Katmise allikad Soetamise tähtaeg (kuu) Diisel+mu 7,690 SEB aprill u seeme 2,520 SEB aprill 10,000 SEB Aprill - oktoober töötasu 17. Tegevuskulud. Kirjelda oma ettevõtte tegevuskulusid, mis tekivad ettevõtte tegevuse käigus. Vajadusel selgita, mida kuluartikkel sisaldab. Täida ka tabel. Kuluartikkel 1
meetod ja kahekordselt alaneva jäägi meetod, kuid neid meetodeid tuleks arvestada suurte ja keerulisemate seadmete peal, mille puhul meetod kajastab täpsemat põhivarast loodavat väärtust ajas. 11. Varude arvestus (FIFO meetod). FIFO meetodi (nimetatakse ka lihtjärjekorra meetod) puhul eeldatakse, et alati realiseeritakse esimesena soetatud varud esmajärjekorras. FIFO meetodi puhul kajastatakse varude realiseerimist nende soetamise järjekorras. Lõppvarusse jäävad alati perioodi viimased ostud. Antud meetodi puhul hinnatakse seega perioodi lõppvaru viimaste ostude hinnas, müüdud varude soetusmaksumus leitakse aga esimeste või varasemate sisseostude hindades. FIFO meetodil saadud tulemus ühtib sageli tükimeetodil saadud tulemusega, kuna on üsna loomulik, et kõigepealt müüakse ära varem soetatud kaubad. 12. Bilansi valem. Bilansi aktiva ja passiva poolte kokkuvõtted peavad olema alati võrdsed
peale kokku oleks see 8000 . Muutuvkulud: Kütus, varustuse uuendamine, koolitused, auto korrashoidmine. Esimesel aastal, on mõeldud koolituste peale 100. Kütuse peale võib kuluda kuskil 2500, see sõltub muidugi kütuse hindade muutumisest, autod võtavad kütust aga 10 liitrit saja kilomeetri 12 kohta. Varustuse uuendamise ja soetamise peale läheb 2000. Autode korrashoidmiseks on mõeldud 500, seda siis autode pesemiseks, parandustöödeks jne. 2019 (pool aastat) 2020 2021 Püsikulud kokku 11 500 23 000 25 000 Muutuvkulud 5100 10 000 18 000 kokku Finantsprognoosid tulemused (eurodes), 3 aastat: 2019 2020 2021
Taastamismaksumus = analoogse objekti ehitamist, tootmist arvestades ressurside hetke maksumust. Jääktaastamismaksumus = taastamismaksumus akumuleeritud kulum 47. Põhivara arvele võtmisele viisid. Arvele võtmise viisid: 1) põhivara inventarisatsioon (olemasoleva vara arvestus); 2) põhivara soetamine. Inventuuri läbiviimisel koostatakse akt: vara liigid, nimetused; arv; ühiku soetamismaksumus; kokku soetamismaksumus; väljalaske aasta, soetamise aasta; kulunorm aastas; kulusumma aastas. Vara arvele võtmine: Soetusmaksumus = ostuhind + kasutuselevõtmist võimaldavad kulutused. 48. Põhikapitali amortisatsiooni definitsioon. Kulumi liigid. Amortisatsioon- mahaarvestus tulust eesmärgiga jaotada põhivara väärtus selle kasuliku tööea peale. Amortiseeruv põhivara piiratud kasutuseaga põhivara. Kulumi liigid: Akumuleeritud kulum teatud momendiks kogunenud kulumite summa
- dokumentide säilitamist; - likvideeritud juriidilise isiku algdokumentide, raamatupidamisregistrite, lepingute, finantsaruannete üleandmist riiklikule registrile. Hea raamatupidamistava üksikküsimusi käsitleb eelkõige RPS, mida täiendavad EV Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Põhiaruanded BILANSS (BALANCE SHEET) kujutab endast firma finantsseisukorra aruannet teatud kuupäeva seisuga, hõlmates firma varasid ja selle soetamise allikaid. Bilanss aitab finantsaruannete kasutajatel hinnata ettevõtte üldist finantsseisundit ja likviidsust (kas ja kui palju on ettevõttel raha või kergesti rahastatavat vara, milline on ettevõtte kohustuste struktuur, kui suur osa varast on soetatud kreeditoride ja kui suur osa investorite kapitali arvel). KASUMIARUANNE (INCOME STATEMENT) mõõdab firma puhaskasumit või kahjumit teatud perioodi jooksul võttes kokku firma tegevuse tulemused arvestus- perioodil
tegemisele või teenuse osutamisele järgnenud kahe kalendrikuu jooksul tasutud, on käibe tekkimise ajaks kauba lähetamisele või kättesaadavaks tegemisele või teenuse osutamisele järgneva kolmanda kalendrikuu esimene päev. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tekib ettevõtluses maksustatava käibe tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse eest osalisel või täielikul tasumisel, st kui kauba soetamise või teenuse saamise eest tasutud ei ole, siis sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus puudub. Kassapõhist käibemaksuarvestust pidaval FIEl on kohustus esitada koos käibedeklaratsiooniga maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks käibedeklaratsiooni lisa vormil KMD INF1. Kassapõhisest käibemaksuarvestusest loobumine Kassapõhisest käibemaksuarvestusest loobumine võib olla vabatahtlik või kohustuslik.
(käibemaks ja muud erinevad maksud). Varudega on seotud hulk käibekapitali, mis aeglustab kapitali ringlemiskiirust ja vähendab selle tootlikkust. Tootmise seiskumisest materjalide puudumise tõttu või kaubanduses kaotatud müügi tõttu saamata jäänud tulu alternatiivkulu nimetatakse puudumiskulud. Varude puudumine või töötamine põhjendamatult väikeste varudega võib tuua endaga kaasa vahel isegi suuremad kulud kui ülemääraste varude hoidmine. Varude soetamise, käsitsemise ja säilitamisega seotud kulud. Lao ülalpidamiskulud on põhjustatud kaupade käsitsemisest ja hoiustamisest laos. Lao ülalpidamiskulud koosnevad hoone, krundi, tööjõu, tööjõu kasutamisega lisakulu, seadmete, inventari, infoteholoogia,küttekulu, elektrienergia, vee- ja kanalisatsioonikulu ja turvamise kulud.Ladustamiskulusid põhjustavad saamata jäänud intress käibevahenditelt, kauba kindlistus. Peale selle veel kauba loomulik kadu, vargus, vigastused ja riknemine
4. Finantsarvestus ja finantsaruannete koostamise reguleerimine Eestis. 4.1. Mõisted Majandustehing on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseisus. Algdokument on majandustehingu toimumist tõendav kirjalik tõend, millel peavad olema vajalikud andmed. Raamatupidamiskohustuslane on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku isikuna (riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Raamatupidamisarvestus on majandusarvestuse süsteem ettevõtte tasandil, peegeldades ettevõtte varasid, nende moodustumise allikaid ja nendega seonduvaid tehinguid. Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protsess, mil...
KUI TEATUD EKSITUS ON LEPINGU KOHTA OLULISE TÄHTSUSEGA, VÕIB LEPING MUUTUDA KEHTETUKS. Eksimus õigusnormides, seaduse mittetundmine aga lepingut tavaliselt kehtetuks ei tee. Lepingu alus-causa-resultaat (taotleb omandiõigus millegi üle) Lepingut võib sõlmida, kas: 1. Causa crediendi-andja saab ka vastu 2. Causa solvendi- kohustuste täitmisena 3. Causa donandi- kinkimisena. Causa onerosa- koormav resultaat-õiguse soetamise eest on tasu(ostu-müügi puhul asja eest hind) Causa lucrativa- tasuta õiguse omandamine(kinkimine) Lepinguid kus resultaat on kõigile nähtav –kausaalseteks Lepingud, kus resultaati pole väliselt näha-abstraktseteks Võimatu sammeg aobligatsiooni don kehtetud. Võimatus võib olla: 1. Füüsiline(puudutada sõmega kuud) , juriidiline(käibevälise asja müümine) 2. Subjektiivne-kui ainult antud isik ei saa lepingut täita: objektiivne- kui mitte keegi ei
liisingutaotlejad. Automüüja seisukohast tundub mõningatel juhtudel, et tegemist on selge ülereageerimisega. Teine oluline muutus on inimeste usk tuleviku suhtes, ehk aasta aega tagasi on Eesti tööpuudus suhteliselt tundmatu mõiste, siis tänaseks hetkel on töötuid pea 50000 inimest ja ennustatakse, et 2009.a. lõpus on töötute hulk Eesti 100000 inimest. Kui inimestele puudub kindlus oma tuleviku suhtes, siis puudub ka soov uue auto soetamise järgi ja igapäevaselt püütakse läbiajada senise sõiduvahendiga (auto on inimese poolt eluajala sooritavatets ostudest kalliduselt teine ost esikohal eluase) 4 1.4. Konkurendid Kuna mahuliselt suurt läbimüügi vahet Catwees OÜ ja Veho Eesti OÜ Honda müügimahtudes pole (teised Honda diilerid müüvad märgvatavalt vähem), siis otseste konkurentidena tooks välja teised autobrändid : Toyota, Mazda, Volkswagen. Toyotaga on
- EUR . Hooaegadel lisandub veel 2-4 töölist. Personali värbamisel plaanitakse teha koostööd ka Pärnu Tööhõiveameti, Kutsehariduskeskuse ja CV-Online’ga. Iga nädal on planeeritud üks personali koosolek, et tagada teeninduse ja töö plaanipärane kiirus ja kvaliteet. 7. Finantseerimine Siiani on ettevõte tegutsenud puhtalt omaniku enda finantseeringule tuginedes. Seoses hoone remondi ja seadmete soetamise vajadusega, loodetakse aga saada toetust Sihtasutuselt. Taotletava summa suuruseks on 4474.- (neli tuhat nelisada seitsekümmend neli Eurot). Nimetatud projekti teiseks rahastamise allikaks, millega tasutakse kõik hilisemad sissemaksed, on omafinantseering. Äriprojekti riskid Unustada ei tohi aga ka fakti, et iga tegevus, ka finantseerimine, sisaldab endas mingisuguseid riske. Sellisel juhul oleme plaaninud suurendada omafinantseeringut, kuid see saab toimuda
- VÄÄRTPABERID - PIKAAJALINE - NÕUDMISED - VARUD - ETTEMAKSED PÕHIVARA OMAKAPITAL - FINANTSINVESTEERINGUD - MATERIAALNE - IMMATERIAALNE 9 VARA = KAPITAL VARA = VÕÕRKAPITAL + OMAKAPITAL OMAKAPITAL = VARA - VÕÕRKAPITAL VARA = VARA SOETAMISE ALLIKAD (INVESTEERIMINE) (FINANTSEERIMINE) 3.2 Kahekordne kirjendamine Kahekordse kirjendamise põhimõte on raamatupidamiskohustusliku majandusüksuse raamatupidamises kasutatav majandustehingute pearaamatu kontodesse kirjedamise meetod, mille puhul iga majandustehingu kirjendamisel kantakse see läbi (vähemalt) kahe konto. Konto on raamatupidamises info säilitamise vahendiks.
Kokku 645 2170 1350 400 4565 16. Investeeringute allikad. Määratle oma investeeringute allikad, sh Eesti Töötukassalt saadava toetuse kasutamine. Meie enda sissemakse läheb osakapitaliks. EAS starditoetust kasutame stardikulude katmiseks ning edaspidiste arenduste eest tasumiseks. Investeering Investeeringu: Maksumus Katmise allikad Soetamise tähtaeg (kuu) 8000 Osakapitali sissemakse 1 1. 15 000 EAS starditoetus 1 2. 17. Tegevuskulud. Kirjelda oma ettevõtte tegevuskulusid, mis tekivad ettevõtte tegevuse käigus. Vajadusel selgita, mida kuluartikkel sisaldab. Täida ka tabel. Kuluartikkel 1. kuu 2. kuu 3. kuu Kolme kuu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
