I ALKEEMIA - EELNE PERIOOD IV saj. Keraamika, metallisulatus. Looduse teaduslik uurimine (eeldab eksperimentaalset lähenemisviisi) ei sobinud antiikkreeklase mentaliteediga; “universaalne tööriist” oli sõna. Egiptlased tundsid: kulla metallurgiat, hõbeda saamist, vaske, pronksi, rauda, pliid, elavhõbedat, keraamikakunsti, klaasi, rasv + taimetuhkseep, kangaste värvimist, nahaparkimist, toiduaine- tehnoloogiat, paljusid medikamente, kosmeetikat, lubi ehitusmater. II ALKEEMIA PERIOOD IV - XVI saj. Terviklik keskaegne kultuurinähtus, mitte vähe ja veidralt arenenud keemia. See, mis
inkvisitsiooni tugevnemisega, mis seadus eesmärgiks protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimise ning teisitimõtlejate hävitamise. 2) katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöönud ühtsus, mille soli oluline roll 1540.a loodud jesuiitide ordul. Sinna võeti ainult hea tervise, kena ja meeldiva välimusega, tasakaaluka ja inimestega sobiva iseloomuga inimesed, kel oli energiat ja kindle sihiteadvus. Kui hiljem tuli välja mõni iseloomujoon, mis ei sobinud, visati kohe välja. Ühestki ordust ei heidetud kedagi nii kiiresti välja, kui sellest. Jesuiitide ordu rajas baski päritolu aadlik Ignatius Loyola(1491-1556). Tartu jesuiitide kolleegium oli orgu põhjapoolseim. Katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele aitas oluliselt kaasa Trento kirikukogu(1545-1563). Piibli tõlgendamise ainuõigus jäeti kirikule ning piibli kõrval tuli väärtustada ka kiriku õpetustraditsiooni. Paavst Gregorius XIII(1572-1585 valitses) teostas 1582.a
Avaldus Euroopa maade arhitektuuris, maalis, skulptuuris, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsismi põhimõtted: Peale Suurt Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni valitsusajal muutus klassitsism uue valitseva klassi – kodanluse – kunstiks, mis vastandas ennast aadlike ja kuninga poolt soositud kerglasele rokokoole. Klassitsistlikus kunstis taotleti mõistusepära, selgust, vormide kooskõla, stiilipuhtust – baroki mässlevus ja rokokoo kerglus ei sobinud enam. Põhimõte – “üllas ilu ja rahulik suurus”. Kunsti ülesanne oli olla õpetlik, ülistada inimeste voorusi ja võidelda pahedega. Klassitsistlikus kunstis oli tähtis sümmetria. Arhitektuur - Eeskujuks võeti Vana – Kreeka templid oma sammaste ja viiludega ning Vana - Rooma uhked triumfikaared, kuplid. Ehitis pidi olema sümmeetriline, suured siledad seinapinnad, maja esiosa meenutas kreeka templit – sammastik, mille ülal kolmnurkne viil.
5. Augeiase tallide puhastamine 6. Stymphalose lindude tapmine 7. Kreeta sõnni kinnipüüdmine 8. Diomedese hobuste äratoomine 9. Hippolyte vöö äratoomine 10. Geryoni kariloomade äratoomine 11. Hesperiidide õunte äratoomine 12. Kerberose äratoomine Hüdra tapmist Eurystheus ei arvestanud, sest Heraklest abistas tema sõber Iolaos. Augeiase tallide puhastamine ei sobinud sellepärast, et Herakles oli eelnevalt tasu suhtes kokku leppinud. Antiigileksikoni järgi lubati Heraklesele tasuks kõigi ülesannete täitmise eest surematus. Ta suri siiski enam-vähem inimese kombel, ent pärast surma võtsid jumalad ta igaveseks enda juurde Olümposele. Herakles suri oma naise vea tõttu. Ta pani selga kentauri verega üle kaetud särgi, mis põletasid Heraklese kehas ära nii kondid kui ka vere.
J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti k...
1) Miks kujunesid Frangi riigis feodaalsuhted? - Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Germaani hõimudel kandsid relva kõik vabad mehed ja sõdisid oma põhitegevuse kõrvalt, kui olukord nõudis. Frangi riik eesotsas Karl Martelliga vajas aga paremat sõjaväge. Karl Martelli ajal loodi raskesõjavägi, see aga nõudis sõjameestelt kalli varustust ja hea väljaõppe olemasolu. Vastutasuks said nemad maad koos talupoegadega. Nii tekkis rüütlite kiht ühiskonnas. Taolise uut laadi sõjaväeorganisatsiooni loomine sai feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks. - Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Rooma riigi lagunedes kadus Gallia aladelt ametnikele tuginev administratsioon. Uue impeeriumi loomisel tuginesid Frangi valitsejad oma käskude ja seaduste elluviimiseks just vasallidele, kellele vastutasuks anti maad ja kaitset. Selline süsteem tagas ka sõja korral tugevat kaitset. ...
jõudes sai Ingel aru mis oli juhtunud ning nad hoidsis seda Hansu eest saladuses. Hakati kaaluma põgenemist. Oli sügis ning käes oli seebitegu. Ainu käis külas et saada seebist oma osa. Linda torkas Ingli prossiga endale näppu ning Ingel ütles et see ei ole mänguasi ning panis selle Linda rinda. Kõigil oli hea tuju. Varsti tuli neli meest kes viisid Aliide, Ingli ja Linda vallamajja. Jälle küsitleti ja tüdrukuda vastasid endiselt et Hans on surnud. Küsitlejale see ei sobinud ja nad otsustasid et nad peavad Lindat piinama et Aliide ja Ingle rääkima saada. Nad käskisid Aliidel Lindat lambiga kõrvetada. 1948 Lääne-Eesti Aliide leidis endale sobiva mehe, Martin Truu. Ta sobis sest ta ei teadnud Aliidest mitte midagi. Aliide läks teda kultuurimajja punanurka jahtima. Ta valis endale traktoristi laulu ning pöördus Martini poole et see talle seda õpetaks. Aliide oli end selleks puhuks üles ehtinud. Kõiks see mõjus Martinile.
väljagi. Lähemal uurimisel sai juht aru, et tegemist on väga kompleksse inimesega, kes on samas ka ebastabiilne, kuna ta olevat ühel kord oma otsesele juhile kallale läinud. Juht teadis, et see võib tuleneda sellest, et majanduse buumi ajal oli seesama tööline samuti ühe ettevõtte juht ja väga heal tasemel, kuid majanduslangusega läks selle töölise ettevõte pankroti ja ta pidi hakkama tegema jälle lihttöölise tööd ning see arvatavasti tollele töötajale ei sobinud. Seega tekkiski töötajal oma ülemusega konflikt, kuna tema arvates ei pea tema oma ülemuse sõna kuulama. See näitab, et töötaja on väga ebausaldusväärne. Kui juht oli kuulanud üle kõik osapooled ja ka teised töötajad, pidi ta tegema raske otsuse ja selle töötaja lahti laskma, kes otsustas mitte tööle tulla. Juht ütles ka, et enda ümbere pole mõtet koguda inimesi, kes ei soovi sinu alluvuses tööd teha, ükskõik kui hea hariduse või töökogemusega see tööline on,
Aga ka poliitikasse hakkasid naised jõudma. Inglise parlamenti hakkas neid ilmuma, lisaks hakkasid ilmuma naispeaministrid. Endiselt kaheparteiline: konservatiivid (koguaeg) ning liberaalid asendasid leiboristid (töölisparteid). Seda eelkõige valijaskonna muutumisega. Neil õnnestus ka valitsus moodustada (1924 ja 1929-31). 1936.aastal suri kuningas George V ja võimule sai tema poeg Edward VIII. 1936. aasta sügisel loobus troonist oma venna kasuks. Tema naine ei sobinud. Chick oli kaks korda enne abielus olnud, mitteaadlik. Briti impeerium kujundati ümber Briti Rahavaste Ühenduseks. Dominioonideks olid Kanada, Lõuna-Aafrika, Austraalia ja Uus-Meremaa. Iirimaa Enne ms hakkas kodusõda puhkema. 1916 puhkes ülestõus. 1918, I ms lõppemisega toimusid Iiri parlamendi valimised. 1919-21 IRA Välispoliitikas püüti hoida tasakaalu, võideldi kommunismi. Rahvarinne Töönädala seadus 5 päevane töönädal Reparatsioone vähendati. Saksamaal (eeldame)
sajandil valitsenud klassitsismis otsustas ilu üle kirjanduses mõistus, mitte tunded. 18. sajand, eriti selle lõpp tõi suuri muutusi Euroopa ja kogu maailma rahvaste ellu. Prantsuse revolutsioon, Napoléoni sõjad ja sellega kaasnenud vabadusliikumine, Ameerika Iseseisvussõda, mis viis Ameerika Ühendriikide loomiseni need on sündmused, mis muutsid pöördumatult maailma. Klassitsistlik jäikus, kus üheltainsalt katkestamatult tegevuselt nõuti veel aja- ja kohaühtsust, lihtsalt ei sobinud enam kajastama muutunud olusid. Romantism, mis sai alguse eeskätt Saksamaalt ja Inglismaalt, levides kiiresti ka väljapoole Lääne-Euroopat, taotles isiku- ja loominguvabadust, seades esikohale kunstniku ainulaadse maailmanägemise, rõhutas tundeelu tähtsust, kujutatava erakordsust, väärtustas rahvaloomingut. Romantikute arvates oli Jumala käes nii armastuse kui ka vabaduse võti. Romantismiaja kirjanikud idealiseerisid minevikku ja
nägemise parandamiseks prillid ees. Preestrid oskasid ennustada ka lambamaksa põhjal inimese haiguse kohta. Tähtsal kohal olid nädalased kevadpidustused, mille käigus pidutses kogu rahvas. Peo viimane päev oli valekuninga päev. ,,Iga aasta valiti valekuninga päeval kõige rumalam ja veidram mees Babülonis ja ta võis ühe päeva valitseda kõige kuningavõimuga ja kuningas ise pidi teda teenima. Kuid päeva lõpus pidi libakuningas surema, sest ei sobinud, et mees, kes ühe päeva oli kuningana valitsenud, jääks elama. Kreeta Inimesed Kreetal teevad seda, mis parasjagu pähe tuleb, seetõttu on nendega ka raske kokkulepeid sõlmida, kuna igaüks otsustab nagu tuju on , ühel hetkel üht ja teisel teist. Nad räägivad ainult headest ja ilusatest asjadest. Surma nende maal ei tunta, nad varjavad surma, kui keegi sureb, siis viiakse lahkunu salaja minema, et mitte teiste tuju rikkuda.
Kooli nimi
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium 20. sajandi heliloojad Referaat Helina Daniel 12a klass Tartu 2009 1 Sisukord Sissejuhatus, töö tutvustus.....................................................................3 Veljo Tormis......................................................................................4 Arvo Pärt...........................................................................................6 Peeter Vähi........................................................................................8 Urmas Sisask......................................................................................9 Jean Sibelius.....................................................................................10 Igor Fjodorovits Stravinski...................................................
iseloomustas katoliku kirikut üldine langus. Ilmalikel valitsejatel oli kirikuasjade otsustamisel suur kaal – nad määrasid sageli vaimulikke kohtadele, paljud vaimulikud olid abielus. Üha sagedamini hakati tulusaid ametikohti omandama raha eest (simoonia). Ortodoksse ja katoliku kiriku õpetuse areng kulges järjest enam eri suundades. Oluline erinevus ida- ja läänekiriku vahel oli ka vahekord ilmaliku võimuga . Cluni liikumine oli suunatud ilmalikule võimule allumise vastu. Seega ei sobinud läänekirikule allumine Konstantinoopoli patriarhile (keisrile), vaid tugevnes püüd allutada endale kreekakatoliku kirik. 1054.a. pani paavsti legaat Konstantinoopolis patriarhi kirikuvande alla, see omakorda paavsti legaadi. Sellest kirikuvande väljakuulutamisest sai kirikutevahelise lõhe sümbol, kuigi siis ei peetud suhete katkestamist veel lepitamatuks. Lõpliku lahkulöömise põhjustasid alles ristisõjad.
põhisõnumiga vastuolus. Üksnes viimases kolmes lõigus arutletakse eesmärkide püstitamise vajalikkuse üle, kuid seda pole eelnevalt tõestatud. Samuti häirivad poolikud laused, mis jätavad mulje, justkui oleks essee kiirustades kirjutatud. Essees räägitakse küll vägagi palju eesmärkidest ning nende erinevustest, kuid ei pöörata piisavalt palju tähelepanu nende püstitamise vajalikkusele. Seega oleks minu arvates kirjatööle palju rohkem sobinud pealkiri ,,Eesmärgid ja nende püstitamine", kuna üsna detailselt kirjeldatakse inimese peamisi eesmärke ja nende poole liikumist. Ka autori veendumus, et eesmärke on vaja selleks, et saavutustest rõõmu tunda, on minu arvates vaieldav. Nimelt on paljude inimeste jaoks tähtis eesmärgi kui sellise eksisteerimine, mitte aga niivõrd selle saavutamine. Ilmselgelt jääb laiaulatusliku järelduse tegemiseks teemakohasest arutelust puudu. Näiteks oleks
Milline on hingevaikuse värv ? Varsti , tean seda , võtab sügis mu puu riidest lahti . Algul vabastab kaela ja õlad, aga ühel päeval variseb punane rüü kahinal rohtu ning vaher jääb alasti . Päeval näen ma alastust , õhtul , kui hämardub , mõtestan . Ja sellesse ühtaegu siivsasse ja siivutusse alastusse sugeneb siis midagi tuttavliku ja igatsusi äratavat. Täna tahtsin vahtralt murda vaasi ühe oksa . Ei leidnud ainsatki ülearust , mis oleks mulle sobinud . Tulin tuppa tagasi ja asetasin vaasi aknalauale nii , et vaher jäi otse vaasi taha . Nüüd võisin aknast välja vaadates näha vaasi vahtraga. Algul tundus see huvitav , aga kui tuulehoog tuli , tekkis rohmaka savivaasi ja lehtede õhkõrna sosina vahel ebakõla . Võtsin vaasi aknalaualt ära milleks siia see vaas ? 13
Arsti poeg, õppis meditsiini, huvitus varakult psühholoogiast, oli assistant psühiaatri juures eksperimenteeris hüpnoosi ja sugessiooniga. Schnitzler kirjeldab oma kirjanduslike tegelaste alateadvust vahetult. Neid kogemusi kirjeldab oma teostes. Ta oli revolutsiooniline. Sellise stiili pärast rünnati teda. Nt ühte draamat peeti pornograafiliseks. Nt "Der Reigen". "Leutnant Gustl" (1899) seal tegi ta ühe duelli militaristlikku rituaali naeruväärseks. See, kuidas ta kirjutas, ei sobinud kaasaega. Ta julges keiserlikku sõjaväge natuke mõnitada, ohvitserikraad võeti talt ära. Schnitzlerit on peetud "kirjanduse S. Freudiks" Tema teostel on unenäostruktuur. Teos on nii kokku pandud nagu kirjeldatakse unenägusi. Sisemine monoloog: vahetu edastamine sellest, mida läbielatakse, mõeldakse ja tuntakse. Kirjanduslik tegelane peab sisemonoloogi ja kirjanik peab seda võimalikult täpselt edastama. Unenovell. Tekst paberil
rüütellaulikutega, kes olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. Ränd- ja rüütellaulikute elulähedases kunstis põimus muusika sõnakunsti, näitlemise, tantsu, nalja kui ka aeroobika ja tsirkusetrikkidega. Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega. Näiteks: huglaarid, zanglöörid, spielmannid jpm. Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega. Rändlaulikute temaatika oli väga lai. Lauldi kõigest. 12. sajandil lõi õitsele rüütlilaulikute kunst, mis esindas ilusa, peene elu kultust. Rüütlilaul e. keskaegne õukondlik luule. · Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse Lõuna-Prantsusmaal 11. saj. lõpul · Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11. saj. lõpust · Kangelaslaulud olid pikad, eepilised poeemid.
Hunnid Aasia mandri idapoolsel serval, Hiina Korea piiril kirjaoskamatud teada vallutustest (hirmunud) ainukesed, kes vallutasid suured impeeriumid Hiina, Rooma, Pärsia hästi organiseeritud iseseisva kõrgelt arenenud kultuuriga kõige erinevamate oskustega käsitöölisi (sepad, köösnerid, nikerdajad) tagakiusamine Hiinas tapmine ellujääjad põgenevad Euroopasse (lõunasse takistas Hiina müür) kliima ei sobinud külmad talved, kus oli võimatu karja või põldu pidada Attila hunnide juht, kellel oli 3 poega, kelle vahel jaotati pärast surma maaalad läksid tülli ja kaotasid järgmised lahingud sõjataktika: nooled, vibud & salkudena piirasid ümber & ''palgaarmee'' Germaani hõimud: goodid, saksid, frangid, vandaalid BÜTSANTS Kõrgaeg 6. saj keiser Justinianus I Bütsants saavutas suurimad piirid tugev sõjavägi, 3 osas
kapiteelide ehitusel oli sõltuvalt ajajärgust erinev laad: dooria, joonia ning korintose stiil. Vara-kristlik kunst 1. Millal tekkis ristiusk ja kus? 2. Mille poolest erines ristiuks senistest usunditest? 3. Kes ja millal kuulutas ristiusu lubatuks? 4. Milliste sümbolitega tähistati Jesus-Kristust? 5. Mida tead raamatukunsti algusest? 6. Milline ehitustüüp võeti kasutusele kirikuna, mis ei sobinud templina? 7. Mis on lööv, transept, apsiid, valgmik, kampawiil, aatrium 8. Nimeta tähtsaim riik, mis tekkis Euroopas pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. 9. Millised kunstialad olid 5-9 saj. esikohal? 10. Frangi riigi kuulsam esindaja. 1. Ristiusk tekkis meie ajaarvamise alguses Rooma riigi idaosas Ees-Aasias 2. Ristiusk kuulutas, et kõik inimesed on jumalast ees võrdsed. 3. Keiser Constantinus aastal 313 4. Jeesus Kristust tähistas lambatall õlal kandev karjane
okupatsiooniga. Rahva meelest ja mõttest ei läinud kaotatud iseseisvus ja sõltumatus. (Ibid.) Hoolimata eestlaste abivalmidusest ja sõbralikkusest, kohtlesid sakslased eestlasi äärmiselt 9 üleolevalt. Eriti kehtis see saksa tsiviilametnike (kuldfaasanite) kohta. Seal, kus sakslastele oli kasulik, pandi maksma endised, Eesti Vabariigi seadused. Kui need aga ei sobinud, rakendati nõukogude seadusi. Ja kui need mõlemad ei sobinud, rakendati kolmandaid - Ida- alade seadusi. Nii arvati nõukogude poolt võõrandatud talud ja majad sõjasaagina Saksa riigi omandiks ja neid omanikele tagasi ei antud. Eestlastele olid ette nähtud väiksemad toidunormid kui saksa kodanikele. Sakslaste palgad olid kõrgemad kui eestlastel, kuigi nad tegid ühes ja samas asutuses üht ja sama tööd. Keelati ära isamaaline kirjandus. Pidevalt rõhutati, et eesti rahvas peab olema
Tartu murre, Otepää murrak Referaat Tartu 2007 1. Sisukord 2. Sissejuhatus...............................................................................3 3. Tartu murre...............................................................................4 4. Tartu murde erijooned..................................................................7 5. Otepää murrak............................................................................8 6. Näpunäiteid tekstide lugemiseks.....................................................10 6.1 Otepää murdetekst.................................................................11 6.2 Otepää murdeteksti tõlge.........................................................13 7. Kokkuvõte...............................................................................15 8. Kasutatud kirjandus...........................................
vajadusele läitma. Ma arvan, et vanahärra Alexander oli tagasihoidlik, üldsuse poolt armastatud mees, kellele tema naise võimupüüdlused päris hästi ei meeldinud. Alfred von Stryk oli oma pere ainuke poeg, kelle kõrval oli poolteist aastat noorem tütar Anna. Noormeest kasvatas ema juba väikesest peale heaks tantsijaks, vaimukaks seltskonnainimeseks, rüütlivalitsuse tulevaseks liikmeks. Jahimees ja loodusesõber poiss ei olnud, sellepärast me ei sobinud hästi kokku. Suvel ei lubanud ema poisile mingisuguseid lõbustusi. Alfred pidi valmistuma gümnaasiumi astumiseks. Kogu hommikupooliku pidi ta hoolsalt töötama. Ainus, mis talle lubati oli suplemine jões pärast tööd. Õhtuti võis ta minuga tunnikese tennist mängida või ratsutada. Sinna oli lubatud tulla ka õel Annal koos inglannast guvernandiga. Poisil oli suvel kaks lõdvestuspäeva. Üks neist oli isa sünnipäev. Tolleaegse balti aadli traditsioonide järgi
Koeru. Viiralt õppis Koeru saksa erakoolis, kus ilmnes joonistamisanne. Edukalt tegeles ka raskejõustikuga. 1915.a. asus õppima Tallinna Kunsttööstuskoolis skulptuuri. 1919.a. asus õppima ,,Pallasesse", samuti skulptuuri. Samal ajal hakkas tegelema ka graafikaga. Saadeti ,,Pallase" stipendiaadina Saksamaale, kus sai ekspressionistlikke mõjutusi. 1924.a. lõpetas ,,Pallase" ja oli seal graafika õppejõuks. Kuid õpetaja amet ei sobinud talle ja Viiralt asus taas stipendiaadina ennast täiendama välismaale, seekord Pariisi. Stipendiumi lõppedes teenis elatist siidirättide ja portselannukkudele nägude maalimisega. Valmisid esimesed sürrealistlikud graafilised lehed ,,Kabaree", ,,Põrgu", ,,Jutlustaja". Viiraltit võlus suurlinna ööelu oma võlude ja pahedega. Töödes kajastusid kõikvõimalikud inimlikud kogemused, meeleolud ja ideed erootikast ühiskonna- kriitikani. Töid teostas põhiliselt sügavtrüki tehnikates
loob sädeleva, erakordselt intensiivse, aga mittemateriaalsena tajutava värvielamuse. Valitsevad värvid: heleroheline, kuld, külm helesinine, ja lillakas ooker. Mosaiikidel kujutatud: sümboolsed motiivid, mida kasutatud juba katakombimaalidel, mitmesugused piiblilugusid illustreerivad stseenid, juhtumised pühakute elus. Pühakuid kujutatud tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega. Isikupäraste joonte ja üksikasjade kujutamisest hoiduti ja mosaiigitehnika poleks selleks ka sobinud. Pole oluline kujutada piiblitegelasi ümbritsevat ruumi ja selles paiknevaid objekte; tähtis isikute äatuntavaks tegemine ja nende hingeseisundi iseloomustamine.Kõik figuurid rikkalikult rõivastatud, nii et keha nende riiete all pole üldse tunda. Tegelasi võib ära tunda mitmesuguste tingmärkide põhjal. Kiriku idaosa ja eriti altari ümbrus oli kõige rikkalikumalt kaunistatud. Apsiidivõlvil oli tavaliselt kujutatud troonil istuv Kristus. Varakristlikud mosaiigid võluvad oma
Ühtlasi kujunes sõda äärmiselt julmaks, mis demoraliseeris eriti Ameerika sõdureid. Selle kõige hirmsamaks näiteks oli Song My külas korraldatud veresaun, kus otsekui mõistuse kaotanud ameeriklased tapsid nii naisi, lapsi kui ka vanureid. Maailm ja USA enda avalik arvamus hakkas aina kõvemale häälele nõudma sõja lõpetamist. Tõepoolest on raske ette kujutada midagi, mis oleks „lillelaste“ ajastusse vähem sobinud kui see toores ja halastamatu sõda. 1968. aastal presidendiks valitud Richard Nixon alustas sõja „vietnamiseerimist“ (sõjapidamise üleandmist lõunavietnamlastele, lootuses, et need suudavad Ameerika relvade ja nõuandjate abil vastu pidada), sellega paralleelselt aga rahuläbirääkimisi. 1973. aastal sõlmitigi Pariisi rahuleping, mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased lahkuma. Ameeriklase lahkusidki, kuid kodusõda kestis edasi
Koeru. Viiralt õppis Koeru saksa erakoolis, kus ilmnes joonistamisanne. Edukalt tegeles ka raskejõustikuga. 1915.a. asus õppima Tallinna Kunsttööstuskoolis skulptuuri. 1919.a. asus õppima ,,Pallasesse", samuti skulptuuri. Samal ajal hakkas tegelema ka graafikaga. Saadeti ,,Pallase" stipendiaadina Saksamaale, kus sai ekspressionistlikke mõjutusi. 1924.a. lõpetas ,,Pallase" ja oli seal graafika õppejõuks. Kuid õpetaja amet ei sobinud talle ja Viiralt asus taas stipendiaadina ennast täiendama välismaale, seekord Pariisi. Stipendiumi lõppedes teenis elatist siidirättide ja portselannukkudele nägude maalimisega. Valmisid esimesed sürrealistlikud graafilised lehed ,,Kabaree", ,,Põrgu", ,,Jutlustaja". Viiraltit võlus suurlinna ööelu oma võlude ja pahedega. Töödes kajastusid kõikvõimalikud inimlikud kogemused, meeleolud ja ideed erootikast ühiskonna- kriitikani. Töid teostas põhiliselt sügavtrüki tehnikates
Järgnevad sajandid tõid kaasa arusaama lapsest kui kasvatatavast, keda tuleb hoida ja kaitsta mitte ainult ohtude, vaid ka liigse info ja tavaelu probleemide eest. Seegi suhtumine levis algul kõrgemates ühiskonnakihtides, kelle võimuses oli eraldada laps argielust lastetuppa ammede, hoidjate ja koduõpetajate valve ning hoole alla. Järkjärgult jäi laps seega ka tööst kõrvale töö tegemine ja ülalpidamise teenimine jäeti lihtrahva hooleks, see ülikutele ei sobinud. Eestiski alustasid lapse argielust eraldatud kasvatust esialgu sakslastest mõisnikud, kelle lapsed koos guvernandi* ehk koduõpetajannaga lastetuppa eraldati, et nad lihtrahvalt halbu kombeid ja kahjulikke teadmisi ei omandaks. Eestlasest amme siiski ära ei põlatud.Eesti laps kasvas endist viisi laiendatud perekonnas, kus teda hoidsid-kasvatasid vanemad ning vanavanemad oma tööde tegemiste kõrvalt. Nii oli see mujalgi, et vaesemate linnakodanike ja talurahva lapsi uus suund
· 1932. a. märts Riigikogus saab valmis PSi muutmise eelnõu. Põhiseaduse muutmise vastu olid sotsialistid; Tööerakond ja asunikud olid kahtleval positsioonil. 1932. a. põhiseaduseelnõu 1932. a. augustis rahvahääletusel olnud Põhiseaduseelnõu sisu: · Valimised 4 aasta järel · 80 liikmeline Riigikogu · Proportsionaalne · President 5. a. rahva poolt · Presidendil vetoõigus ja edasilükkav õigus 1932. a. põhiseaduseelnõu Vabadussõjalastele eelnõu ei sobinud, kuna erakonnad ja nende roll jäi alles ning väikene oli ka presidendi võimutäius. Vastu hääletas 11 233 inimest rohkem, kui poolt. Põhiseaduseelnõu kukkus läbi. 1932. a. põhiseaduseelnõu Põhiseaduseeelnõu läbikukkumisele reageeris juba 1932. a. 18. augustil esimesena K. Päts. Tema arvates pidanuks uue põhiseaduse välja töötama erakorraline kahekojaline Rahvuskogu (valitav 80-liikmeline Riigikogu ja 40 liikmeline komplekteeritav Vanematekogu).
ränd- ja rüütellaulikutega, kes olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. Ränd- ja rüütellaulikute elulähedases kunstis põimus muusika sõnakunsti, näitlemise, tantsu, nalja kui ka aeroobika ja tsirkusetrikkidega. Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega. Näiteks: huglaarid, zanglöörid, spielmannid jpm. Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega. Rändlaulikute temaatika oli väga lai. Lauldi kõigest. 12. sajandil lõi õitsele rüütlilaulikute kunst, mis esindas ilusa, peene elu kultust. Rüütlilaul e. keskaegne õukondlik luule. · Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse Lõuna-Prantsusmaal 11. saj. lõpul · Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11. saj. lõpust · Kangelaslaulud olid pikad, eepilised poeemid. Rüütlilaulude peamiseks teemaks on: · armastus · kangelased
mitmed matusekabelid. Chr. W. von Münnichi oma ehitati 1746. aastal Lüübeki kabeli läänevõlvikusse, kujundades sinna uue barokk-portaali. Pärast 1769. aastal ehitati Ernst von Münnichi matusekabel torni lõunaküljele. 1820.-30. aastail rekonstrueeriti kiriku interjöörid G. F. W. Geisti kavade kohaselt, üritades ruumi muuta antiiktempli sarnaseks. Paraku oli see vist suurim hoop ehitisele kogu tema ajaloos. Tolle ajani oli säilinud enamik interjööri skulptuure. Need ei sobinud aga klassitsistlike vormikaanonitega ning raiuti põhilises osas maha. Säilisid üksnes kujud, mida oli lihtsam kinni müürida või krohvida. Alates 1899 restaureeriti kiriku fassaadid Riia arhitekti W. Bockslaffi juhtimisel. Nüüd eemaldati seintelt hilisemad krohvikihid ning päevavalgele tulid välisskulptuurid. Taastati puhasvuuk-viimistlus, asendati hävinud detaile ja ka skulptuure. Mõistetavalt ei tuginenud
Kierkegaardi elu ei olnud õnnelik, ja selle tulemusena kujunes temast pingeline inimene, kes oli nii füüsilises kui vaimses mõttes halvatud. Teda ei sümpatiseerinud teda ümbritsevad inimesed ega Taani intellektuaalne ja kultuurne õhkkond. Ta ei soovinud olla teistele inimestele meele järele ning tahtis ennast eraldada ülejäänud ühiskonnast. Ta taunis naudingut ja teiste inimestega sõbrustamist ning seda tavapärast elu mida paljudele elada meeldis. Tema arvates see talle ei sobinud. Kierkegaard oli väga tark inimene ning suurepärane vaidleja. Ta oli otsekohene, ja kui talle midagi ei meeldinud ütles ta selle välja, tehes seda enamasti teravalt ja ründavalt. Kierkegaard oli väga mitmekülgne inimene. Teda on raske mingisse kategooriasse paigutada: mõningate lugejate jaoks on ta peamiselt filosoof, teiste jaoks kristlik mõtleja või teoloog. Lisaks oli ta ka läbinägelik psühholoog ja terav kultuurikriitik. Kuid eelkõige oli ta kirjanik. 2. Peatükk
Modernistlikud suunad 20.saj Futuristid Marinetti ja Majakovski Futurism-tulevikku suunatud liikumine, masinad, asjade lihtsustamine, kirjanduse seniste normide kadumine, poliitillised muudatused Filippo Marinetti „Loomise ja futurismi manifest“ Julmus, vägivald, ebaõiglus, muutused ainult läbi jõu Vladimir Majakovski- luuletaja on prohvet ja tõekuulutaja. Maailmavaade ei sobinud kommunismiga Märgiline luuletus „Pilv Pükstes“ Vene telegraafiaagentuur Modernismi voolud Sümbolism- inimese siseelu, metafoorsus Futurism- tulevik, kiirus, tehnika areng Sürrealism- „mina“ sügavused, alateadvus, unenäod, olek „reaalsuse peal“ Ekspressionism- inimese siseelu, kujundid, katastroofieeline seisund Eksistentsialism- filosoofiline mina, tundmused ja sobitumine maailma
Viljandimaa piiril. Vana kalendri järgi oli sünnikuupäev 21. detsember, mis on musta tooma päev. Tema looming oli mõjutatud sünniajast. Visnapuu vanemad olid suhteliselt vaesed, rännati Lõuna- Eestis ja otsiti töö- ja elukohta, mille tõttu Visnapuu koole vahetas. Peres oli 9 last, kellest ellu jäid viis. Visnapuu õppis Saadjärve koolis pedagoogikat, aga talle ei meeldinud õpetada. 1907, kui oli 16, sai algkooliõpetaja kutse ning õpetas Tartumaal, kuid see ei sobinud talle. 1912 läks Visnapuu Tartusse, kus päeval andis tütarlastegümnaasiumis tunde, õhtuti käis ise koolis. 1916 (25-aastane) lõpetas Visnapuu gümnaasiumi. Ta ei satu Noor-Eestisse ja Siurut veel ei ole. Visnapuu tundis huvi vene kultuuri vastu ja futurismis vastu, mis oli sokeeriv. Ta koostas kaks kogumikku. Esimene kandis pealkirja ,,Moment esimene" ja ilmus 1913 (22- aastasena). Selle kogumikuga sai ta tähelepanu, mida ta soovis. Teien kogumik ilmus 1914
võimalikult osavalt ja rikastub. Mainitud ilmaliku kutsumuse õpetus õilistas tööd. Seetõttu puritanid vahel ei teinudki midagi muud, kui ainult töötasid. Protestantismile omane töökultus vastandus katoliiklikule vaesuse ülitamisele. Puritanismi eetilised tõekspidamised kujundasid uue inimtüübi. Puritaanlane oli töökas ja kokkuhoidlik, isegi kitsi. Ta oli rõhutatult usklik, askeetlik, vaikiv ega talunud vähematki elurõõmu avaldust. Meestel ei sobinud kanda eredavärvilisi rõivaid. Pikkade juuste ja lokkide asemel läks moodi hiljem traditsiooniliseks saanud meestesoeng. Teisenenud arusaamad kajastusid ka kirikuelus ja jumalateenistuse korras. Nõuti, et pühakodadest kõrvaldataks kõik, mis meenutab katoliikliku kiriku toredust ja rikkust. Puritanid arvasid üksmeelselt, et kirikus tuleb kaotada piiskopi ametikoht. Kuid küsimuses, millega peaks piiskopivõimu asendama või kuidas tuleks kirikut
hiljem) täitis tolleaegses See reguleeris 2 vaba maailmas nii religiooni inimese senjööri ja kui ideoloogia ülesandeid vasalli suhteid. mõjutades igapäevast elu. Antiigiaegne jagunemine vabadeks ja orjadeks ei sobinud, kuna kristlane ei tohi teise kristlase ori olla. b. Keskaja algus ja lõpp: Keskaja alguseks peetakse 476 a, kui See pani aluse vanaaja orjandusliku kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. ühiskonna kriisile. Seda sai ületada muutustega, mil
PROTSESSIÕIGUS: Tsiviilprotsessiõigus Kriminaalprotsessiõigus Finantsõigus · Saksa keiser Barbarossa(punahabe) tegi esimese katse Rooma õigust üle võtta. · See ebaõnnestus, kuna aeg oli edasi läinud ja mehhaaniline ülevõtmine ei sobinud tolleaegse keskkonnaga. · Õigus on üks osa tegelikkusest, seega pole võimalik, et antiikaegne tegelikkus on sama, mis nt. tänapäeval. · Teine katse õnnestus, sest seda kunagi kehtivat õigust püüti tundma õppida ja siis üle võtta. · ERAÕIGUS isiklik huvi ja kasu. · AVALIK ÕIGUS avalik, üldine riigi huvi. · Kultuurid, kust me õigust leiame on kõik erinevad.
Kooli nimi siia Vana-Egiptus Õpimapp nimi õpetaja nimi pp/kk/aaaa Vana-Egiptus Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal. Egiptus koosnes põhjapoolsest Alam-Egiptusest ja lõunapoolsest Ülem-Egiptusest. Kogupindala oli umbes 34 000 km².Vana-Egiptuse algust loetakse umbes aastat 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr või mõnikord kreeklaste vallutusest 332 eKr. Määratlus Vanaajal nimetati Egiptuseks Niiluse jõe kitsast orgu alates 1. kärestikust Syene juurest (Ülem-Egiptust) ja Niiluse deltat, mille moodustasid mitu Vahemerre suubuvat jõeharu (Alam-Egiptust). Niiluse oru laius oli 120 km (teistel andmetel 825 km; keskmiselt 510 km) ja Ülem-Egiptuse pikkus o...
teadmised on olulised. Ta sünnib Prantsusmaal, saab jesuiitide koolis hea hariduse. Sealt tekib tal austus jesuiitide vastu, kuid põlgus distsipliini vastu. Kolib Hollandisse. Teda peetakse laisaks filosoofiks, kirjutab matemaatikat ja filosoofiat. Tema teosed on „Arutlus meetodist“ ja „Mõtisklus esimesest filosoofiast“. Ta kutsuti 40ndate lõpus Rootsi kuninganna Christine’i õpetajaks, kuid sealne karm kliima ja hommikused tunnid ei sobinud Descartesele ning ta suri varsti. Ta on ratsionalismi rajaja ning võttis esimest korda kasutusele koordinaatteljestiku. Tema arvates algab filosoofia kahtlusega ning kõik senised teadmised tuleb seada kahtluse alla, seejärel tuleb leida need teadmised, mis on kindlad, ning sellele rajada kogu filosoofia. Ta arvab, et kindlad teadmised tulenevad mõistusest ja kuna matemaatika on mõistuslik, on see ka väga kindel. Tema jaoks on matemaatika ideaalteadus.
See aga, et asjad olid muutunud, ei meeldinud Andresele. Ta poleks ehk teda endale võtnud, kui oleks teadnud, et naine pidevalt mõtleb Jussile ning sellele, kui halvasti ta temaga oli käitunud. Mari sünnitas Andresele palju lapsi. Nii poisse kui ka 6 tüdrukuid. Andres oli nende kõigiga aga väga range ja tihti leidis ta mingigi põhjuse neid peksta. Seda eriti siis, kui tal väike piibli hullus peal oli. Kõik, mis oli piiblile vastukarva ei sobinud ja oli halb. Mari kannatas ka ise koduvägivalla all. Aga ta kannatas kõik ära ilma mingigi kisa või vastuväideteta. Jah, nende abielu oli kurb ja mitte mingist küljest õnnelik Missugused olukorrad määrasid Andrese ja Mari abielu? – Suurim olukord oli tõenäoliselt see, et Mari jäi Andresest nö käimapeale. Ja sel ajal oleks abieluväline laps olnud ikkagi suur häbi. Pealegi oli Mari nagunii nii Krõõda kui ka enda laste kasvatamisega kolinud Eesperre
kultuurivaldkondadesse viib selleni, et tippintelligents 1950ndate lõpuks lõpetab ta toetamise. Robustse suhtumisega häälestas Hrustsov haritlaskonna enda vastu. Tegelikult vaatamata sellele, et loomeolud paranesid, ei tühistatud ühtegi seda otsust, mis olid Stalini ajal vastu võetud. Põhimõtteliselt need parteilised otsused jäid edasi kehtima ja vajadusel kasutati neid ära. Kui keegi ei meeldinud või mõne inimese loodu ei sobinud Hrustsovile, tegutses ta üsna karmilt. Hrustsov pööras üsna palju tähelepanu teaduse arendamisele. Just tema valitsemisajal riigipoolne finantseerimine teaduses oluliselt kasvas. See teaduse toetamine toimus eelkõige läbi teadusteakadeemia süsteemi, sinna kuuluvate instituutide läbi. Üsna palju tähelepanu pööras ta ka hariduse ümberkorraldamisele. Tema eesmärgiks oli võimalikult praktilise hariduse andmine
sündimust reguleerida, seksuaalne hügieen kõik töölisklassile). KP paneb edasistele jamadele alguse. Ta pidi emigreeruma, sest oli juut. Ta visati välja KP-st, sest ta tegeles psühhoanalüüsiga ning psühhoanalüütikud viskasid ta oma seltsist välja, sest ta oli KP-s. Peatus pikemalt Taanis, sest seal olid väga seksuaalselt liberaalsed seadused. Need ideed, mis Reich välja pakkus seksuaalsuse kohta, ei sobinud Taanile, visati välja. Nii ka Rootsist. Jõudis Norrasse, peatus pikemalt, kuid ka sealt lahkus skandaaliga. Emigreerus USAsse. Reich väitis, et on olemas bioloogiline energia ehk orgoonienergia. Ta lõi orgooniinstituudi. See on elusolenditele omane energia. Instituudis tegeletakse raviga. Kui kuskil tekivad blokid kehas, mis energiat ligi ei lase, siis tuleb neid ravida. Ta käis Einsteini juures akumulaatori ideed näitamas, tõestamaks, et see on orgoonienergia on tõesti olemas
eestlastega. Ta pidas allesjäänud nelja eluaasta jooksul kümneid kõnesid, kirjutas kümneid artikleid ja andis kümneid intervjuusid, enamasti välismaalastele. Alates 2001. aastast sai temast Teaduste Akadeemia liige. Aastatel 20022003 oli ta Eesti Vabariigi Valitsuse esindaja Euroopa Liidu Tulevikukonvendis. Ka tuli Lennart Meril välja mõelda, kuidas peaks käituma president pärast oma ametiaja lõppu, sest eeskujusid tal polnud ja lääneriikide omad talle ei sobinud. 10 III KÜSITLUSE KOKKUVÕTE Töö autorid viisid kuni 24-aastaste noorte seas läbi internetiküsitluse (vt lisad), milles soovisid saada teada, kui palju teavad inimesed Lennart Merist. Osadele küsimustele (näiteks Meri sünniaja kohta) olid juurde lisatud ka vastusevariandid, osad olid lahtised küsimused. Küsitlusele vastas kokku sada inimest, kellest 51% olid mehed ja 49% naised. Küsimustikku sai täita alates 9. eluaastast
(Korvpall 1) 1.1 Ajalugu Korvpallimängu loojaks oli James Naismith. 1891.a oli Uus-Inglismaal karm talv ning see sundis ka kõige karastatumad saali jääma. Aga mida teha saalis? Oli vaja uut, põnevat, kuid lihtsat mängu, mille keskmeks on pall. Naismith, kes oli ise pärit Kanadast, aga kes töötas U.S.A-s kehalise kasvatuse õpetajana, tundis väga hästi hokit, jalgpalli, ragbit ja teisi mänge. Tema arvates need aga saali ei sobinud ja ta üritas neid kohendada sisehalli tingimustele. Nii ostis ta kaupmehelt kaks puuviljakorvi, võttis melonikujulise ameerika jalgpalli ning läks saali. Puuviljakorvid naelutas ta kolme meetri kõrgusele ja mäng võis alata. Esimesel kursusel osales 18 noormeest, üheksa kummaski meeskonnas. Pärast tudengite, põhiliselt jalgpallurite, jälgimist võis ta uue mänguga rahule jääda, sest see lubas kehalist kontakti ja nõudis palju jooksmist
kohaliku omavalitsuse seadused 1937; 1938 võeti vasti uued seadused: (1866 oma kehtis enne kehtis enne see); viidi sisse kontroll: vallavanema kinnitas siseministri; suurendati juhiprintsiipi.- suur võim vallavanemal. Volikogudel jäi võim väiksemaks, sest vallavanem oli võimule lojaalne. ajaloo ümberkirjutamine ja isikukultuse ilmingud – Päts sai kohe 5 riigi kõrgemat medali; Pätsile ausammas; 1930 lõpus valmis vabadussõja ajalugu mis ei sobinud praegusele ajale ja tsenseeriti see: tekkis palju valet HINNANG ANTUD AJALE: See, kuidas kõike muudeti, näeme meie ja oluline, majandus läks hästi. Rahval ei olnud probleeme: 1930 levis kogu Euroopas diktatuurne režiim (peaaegu). Meil, võrreldes Saksamaa või NSVL diktatuur mitte nii hull. Eestis ei olnud koonduslaagreid (Lätis oli koonduslaager-sotsid põhilised) EESTI VÄLISPOLIITIKA 1917–1940
Vana ori Baraka viis Muhamedi tema vanaisa Abd al- Muttalibi juurde Mekasse, Hasimi perekonda. Vanaisa palus enne oma surma oma poega Abu Talibi , kes hakkas nüüd Hasimite perekonda valistema, poisi enda juurde võtta. Abu Talib oli vaene ning käis karavnaidega raha teenimas. Ta võttsi kaasa ka Muhamedi, kes neil reisidel õppis palju. · Kuraisidele tungiti kallale ja tuli tüüpiline beduiini sõda. Ka Muhamed läks sõdima, kuid see talle ei sobinud. Kaubitsemine ei sobinud samuti talle, kuid aja joksul omandas ta mekalaste seas kui äärmiselt viisakas ja korrektne inimene ning kaupmees, kes oma sõnast mitte mingil tingimusel ei tagane. See tõi talle hüüdnime al-Amin Usaldusväärne. · Kui Muhamed oli 25 a. Algas näljaaeg ja talle pakuti ärijuhi kohta rikka lese Hadidza juures. Oma onud soovitusel võttis ta koha vastu. Nii sai jumala prohvetist
suured taani keele mõjud. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum 1809. aastani oli Soome Rootsi riigi koosseisus; peale seda autonoomne vürstiriik Venemaa koosseisus. 1809. a. läks Norra Taani koosseisust Rootsi koosseisu. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Kõiki Põhjala riike iseloomustab homogeensus ja monokultuurilisus: 1) Talupoegadel on olnud kogu ajaloo vältel võrdlemisi suured õigused võrreldes muu Euroopaga. - mõisamajandus ei sobinud looduse ja kliima tõttu - ühiskond polnud nii arenenud kui mujal Euroopas Põhjamaade ajalooline kultuuriruum 2) Seisuste vahed ei ole nii teravad, kui mujal Euroopas. 3) Riigipäevadel oli talupoegadel oma esindus. Kõiki Põhjamaid ühendas ja ühendab alates reformatsioonist ka luterlus. See on tähtis: Religiooni ja kultuuri ühtsus; Kirjakeele areng piiblitõlke keele baasil. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Rahvaloendused 18
Väitekirjad salastatud, igaüks ei pääsenud lugema. Suletuid kaitsmisi mõnedel teemadel. ,,metsavendlus" banditismiga võitluses, kaugõppija venelane, kasutas siseministeeriumi materjale ja dotsent Jaroslav Laid nõudmisel kinnine kaitsmine. Riiklik eksamikomisjon, juhendaja ja kaitsja. Pärast ka töö eriosakonda hoiule, salastatud. Isegi ustavaid inimesi, kes sobiliku skeemi jäärgi käsitlesid aga kuna teema selline, et andmeid ei sobinud. Institutsioonidevälised ajaloolased Nõukogude ajal ka eraviisilisi ajalookirjutajaid, sahtlisse, et ehk kunagi näeb ilmavalgust. Nt perekonnalugude puhul. Tõsisemat teaduslikku uurimistööd ei saanud teha, suutsid vaid mõned üksikud, nt Lembit Mark, kes TÜ-s õppinud, 1930. aastate lõpul magistritöö Tarveli juhendamisel ,,20. sajandi suhetest". Jäi Eestoisse, 1945 enne paguluses, siis tuli tagasi. Reformeerunud paarsada, kes
Kreeka ala. *Joonlased *Doorlased *Aioolased *Ahhaialased. 1. Ioonia piirkond Väike-Aasia poolsaare ranniku ala koos lähedal olevate saartega. 2. Vahemere saarestik (Egeuse mere saarestik) suurim saar oli Kreeta - 100 linnriiki, keskus Knossos. 3. Mandri-Kreeka e Balkani poolsaar jagunes omakorda kolmeks: · Põhja-Kreeka suurim, majanduslikult ja kultuuriliselt kõige vähem arenenud. · Kesk-Kreeka territoriaalselt väikseim, kultuuriliselt ja majanduslikult arenenuim. Termopüülide kitsastee Põhja- ja Kesk- Kreeka vahel. Korintose maakitsus Lõuna- ja Kesk-Kreeka vahel. Atikasse oli koondunud kogu Kreeka kultuur. Atika keskus oli Ateena. Veel u paarkümmend linnriiki. Deelose saarel oli Kreeka rahakassa. Elanike suurimad tuluallikad olid viinamarjade ja oliivide kasvatamine. Osati väga hästi merd...
temaga aega. Alan armus Christopheri, kuid enne kui ta sai seda talle öelda läks Christopher perega reisile ning ei naasnud kooli. Tal oli raske haigus, millesse ta suri reisi ajal. See oli Alani esimene suur kaotus, ta kaotas oma ainsa sõbra ja inimese, keda ta armastas. Hiljem elus ta oligi pigem erak ning soovis kõike ise teha. Siis kui ta tuli Bletchleysse intervjuule ja sai teada, et peab töötama koos teistega koodide murdmise juures, ei sobinud see talle. Ta mainis mitu korda, et teised vaid aeglustavad teda ning ta suudaks üksi kiiremini Enigma murda. Alan ja teised koodi murdjad ei saanud omavahel läbi. Alan istus eraldi nurgas ning hakkas masina ehitamist planeerima, kui teised samal ajal koode üritasid lahti murda. Nad ei suhelnud oma vahel ning Alan ei tahtnud nende abi. Samuti kui Turing tuli välja ideega ehitada masin, olid teised skeptilised ning ei soovinud teda aidata. Suureks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
