Arrha (arra) - käsiraha Locatio-conductio - kasutusleping Locatio-conductio rei – asja üür, rent Locatio-conductio operarum - tööleping Locatio-conductio operis – tööettevõtte-leping Mandatum - käsundusleping Honorarium – tasu kohustuste täitmise eest ja kulutuste tasumine Societas – seltsinguleping Permutatio - vahetus Aestimatum – kokkulepe, millega üks osapool usaldab teisele müügiks asja kindla hinna eest Transactio - sobing Precarium - kasutusleping Negotiorum gestio – volituseta võõraste asjade ajamine Condictiones – erilised obligatsiooniõiguslikud hagid Communio incidens - ühisomand Mala fides – halvas usus/halb usk Delictum – õigusrikkumine, lubamatu tegu Poena - rahatrahv Infamia – autus Iniuria – iga õigusevastane tegu Furtum - vargus Rapina - röövimine Damnum iniuria datum – võõra vara õigusevastane rikkumine või hävitamine Fraus creditorum – kahju tekitamine kreeditorile
kodusõda pooli. Kestis kuni 1939, kui kuulutati välja Franco (?) · Austria ansluss (liitmine). Hitler alustas maailma vallutamist Austriast, nõudis natside vanglast vabastamist ja Austria natside liidrile valitsusjuhi kohta. Paljud austerlased pooldasid natse, korraldati ,,rahvahääletus", mille tulemusel Austria liideti Saksamaa külge ,,rahva soovil". Austriast sai Suur-Saksamaa osa Ostmark. Suurriigid ei protesteerinud. Müncheni sobing Hitler valmistus ründama järgmise maana Tsehhoslovakkiat. Ettekäändeks kasutati Tsehhoslovakkia lääne osas elavate sakslaste olukorda Sudeedimaal (3 miljonit). Septembris 1938 nõuti Sudeedimaa loovutamist Saksamaale, muidu alustatakse sõda. Tsehhoslovakkia keeldus (ainus demokraatlik riik Ida-Euroopas). Lääneriigid ei olnud sõjaks valmis ja lootsid kokkuleppida. 29. Septembril 1938 sõlmiti Müncheni kokkulepe Inglismaa, Prantsusmaa,
2) 1935 Saarimaa liitus Saksamaaga 3) 1936 Hitler viis oma väed demilitariseeritud (väekeeldu kehtestatud) Reini tsooni 4) 1936 Kominterni-vastane pakt Saksa ja Jaapani vahel, suunatud NL vastu, hiljem lisandus veel riike. 5) 1936. 07 1939 - Kodusõda Hispaanias, lõppes sellega, et Franco kehtestas diktatuuri 6) 1938 Austria ansluss Austria liitmine Saksamaaga 7) 1938 - Müncheni sobing liit Saksa, UK, Prantsusmaa ja Itaalia vahel, mis nägi ette selle, et Tsehhoslovakkia pidi loovutama Sudeedimaa ning tagas ülejäänud Euroopa osas puutumatuse 8) 1939 Saksamaa viis väed Klaipedasse 9) 23.08.1939 Molotovi-Ribbentropi pakt Saksa ja NSVL mittekallaletungileping 10) 1939 Tsehhoslovakkia asemele tekkis iseseisev Saksast sõltuv Slovakkia 1. Teise maailmasõja põhjused ja tagajärjed;
13. märts Austriast saab Saksa Idaala; 4. 1938 Hitleril sihikul Tsehhoslovakkia demokraatia, tasemel armee, seal elas 3 miljonit sudeedisakslastast oma erakonnad, saadikukohad parlamendis. Natside juhiks Henlein. Suvel kokkusaamised Briti esindaja (peaminister) Chamberlain käib Berliinis 29.september 1938 kogunevad Münchenisse (Müncheni sobing!) 4 riiki Saksamaa, Ing, Pr, Itaalia. Võtavad vastu otsuse, et Tsehhoslovakkia peab loovutama Sudeedimaa Saksale; 5. 15.03.1939 Saksa marssis Prahasse (Tsehhoslovakkia okupeeriti/likvideeriti); Slovakkia jäi saksast sõltuv väike riik. Agressioon jõuab Läänemere äärde; 6. MRP Molotov-Ribbertropi pakt esimesena vaatluse all Poola, suhted algul
Franco väed kontrollisid 1937. a lõpuks suuremat osa Hispaania territooriumist. 1939 hõivati Madrid, 1939 kuulutas Franco kodusõja lõppenuks. Kehtestati Franco diktatuur. Austria ansluss 1938 veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria alistus. Teatati Austria Saksamaaga liitmisest. Lääne suurriigid ei söendanud Austria maailmakaardilt kadumise pärast tõsiselt protesteerida. Müncheni sobing Austria ansluss tekitas demokraatlikes maades ärevust. Hakati mõistma Hitleri ohtlikkust, samas ei söendatud ta vastu välja astuda. Lääs polnud sõjaks valmis. Hitler valmistus ründama Kesk-ja Ida-Euroopa ainsat demokraatlikku riiki- Tsehhoslovakkiat. Sept 1938 nõudis Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. TS lükkas nõudmise tagasi. Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida. Eriti aktiivselt tegutses selle suunas
1. 1935. Saksamaa taganeb Versaille lepinust: Keshtestab üldise sõjaväekohustuse-lennuvõgi ja sõjalaevastik. Hakati tootma uut sõjatehnikat-tankid, lennukid, sõjalaevad. Saarimaa liitub Saksamaaga. 1936 hõivati Reini tsoon ja viib sinna sõjatehnika. Astub välja rahvasteliidust. Sõjakolded maailmas: 1931 a Japan ründab Hiinat. P-Hiina vallutatakse. 2. 1935 Itaalia ründab Etioopiat. Vallutab ära. 3.Hispaania kodusõda. 1936-1939. Vabariiklased ja fankistid. Kindral Franco juhtis neid. Rahvasteliit ei lubanud teistel riikidel sekkuda kodusõtta. Saksa ja Itaalia toetavad frankiste ja NSVL toetab vabariiklasi, sest tahtsid levitada kommunismi euroopas. Kindral Franco võidab ja kehtestatakse Franco diktatuur. Hispaania ei selle tagajärjel ei sekku II maailmasõtta. Lääneriikide rahustamispoliitika: 1.Eesmärgiks panna sõdima kaks agressiivset riiki. Saksa-Itaalia ning Jaapan-NSVL. Saksa ja Inglismaa sõlmivad mereväekokkuleppe. Läänepoolne osa lä...
Ajalugu, 2. maailmasõda (118-159) 1.Mõisted 1) lepituspoliitika- sõda püüti vältida läbirääkimiste teel 2) komiterni-vastane pakt- 1936 Saksamaa ja Jaapani vaheline leping, mis oli suunatud NSV Liidu vastu. 1937 ühines Itaalia, hiljem veel teisigi riike 3) MRP- mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV Liidu vahel 4) Müncheni kokkulepe- kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse 5) Hispaania kodusõda- juulist 1936 kuni aprill 1939 toimunud konflikt natsionalistide ja vasakpoolsete rühmituste vahel 6) Kummaline sõda- 1939-40 sõjategevus Pr-Saksa piiril soikus- kumbki pool ei näidanud mingit erilist aktiivsust, kuid rahu siiski ei sõlmitud 7) Barbarossa plaan- 1940 lõpul Hitleri poolt kinnitatud sõjaplaan NSV Liidu vastu: Saksa väed piiravad Punaarmee sisse, purustavad nad, laskmata taanduda Venemaa sügavustesse 8) välksõda- sõda ei kuulutatud välja, vaid rünnati kohe ja ootamatult, vap...
.......................................... 3 1.1 Uute konfliktide kujunemine........................................................................................................ 3 1.2 Hispaania kodusõda...................................................................................................................... 3 1.3 Austria ansluss.............................................................................................................................. 3 1.4 Müncheni sobing.......................................................................................................................... 4 1.5 Tsehhoslovakkia häving............................................................................................................... 4 1.6 Molotov Ribbentropi pakt.......................................................................................................... 4 2. Teise Maailmasõja algus..............................................................
Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Ansluss 1938. aastaks oli Hitleri positsioonid sedavõrd tugevnenud, et võis hakata maailma vallutama. Esimeseks ohvriks Austria. Veebruaris Austriale ultimaatum natside vabastamine ja nende juhi määramine valitsuse etteotsa. Austria alistus. Märtsis marssisid Saksa väed Austriasse ja teatati Austria ühedamisest Saksamaaga ansluss
Üksikud obligatsioonid-obligatsiooniõiguse eriosa 8PT Oblikatsiooniõiguslikud suhted vanimas Rooma õiguses Actus- isiku õigusi tekitav tegevus Negotium-igasugune tegevus Vanimas Rooma õiguses puudusid õigustehingud ja lepingu mõiste. Vanas Roomas olid kõige lihtsamad tehingud, mis rahuldasid selle aja vajadusi. Vanimaks obligatsiooniõiguslikuks instituudiks Rooma õiguse ajaloos on käendus- pantvanguse instituut-praedes et vades. Omandamistehingutest vanim on vahetus. Lisanduvad algsed laenutehingud. mancipatio-vormiline võõrandamistehing. Seda rakendati omandiõiguse saamiseks rec mancipi kohta, võõra perepoja perekonda võtmisel, abielu cum manu sõlmimise puhul ja testamendi tegemisel. Pidulik toiming, sooritati vase ja kaalu abil. Osa võtsid kaalumees ja 5 tunnistajat. Võõrandatava ese kohalolek. Nexum-eriline laenutehing. Formaalne tehing, mis sõlmitakse 5 tunnistaja ja kaalumehe kaasabil. Sisuks krediidi-laenu suhted. Võla mitte...
maailmasõda Esimese jätkuks. 2) Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika, taotlus eluruumi laiendamisele. 3) Lääneriikide lepitus-ja järeleandmispoliitika (kokkuleppepoliitika). 4) Nõukogude Liidu maailmarevolutsiooni idee elluviimise kava 5) Ülemaailmse majanduskriisi mõjud 6) Totalitaarsete reziimide teke, nende agressiivne välispoliitika, äärmuslike ideoloogiate mõju 7) Müncheni sobing ja MRP leping soodustasid sõja alustamist 8) ...... 2. Sõja algus: 1)1939.a. märtsis esitas Saksamaa nõuded Poolale ( loovutada Danzig + kaotada Poola koridor) 2)1939.a. aprillis denonsseerib (tühistab, ütleb lahti) ühepoolselt Saksamaa Poola mittekalla- letungilepingu 3) 23.aug. 1939 Sa. - NSVL vaheline mittekallaletungileping (MRP) tagas Saksamaale kindla tagala. Hitler ja Stalin võisid vallutusi jätkata teineteist takistamata. 4) 1939, 1.sept
12 laulu kuuluvad tsüklisse, mille peategelane Sigurd (maailma eeposte kuulsaim tegelane). "Noorem Edda" poliitiku Snorri Sturlusoni koostatud õpik skaldide (poeetide) jaoks, "Vanema Edda" tekstide põhjal. Anglosaksi- "Beowulf" 7.-8. saj. Isikukesksesm. Beowulfi võitlus koletise ja koletise emaga. Võitlus lohega (mõlema surm). Prantsuse- "Rolandi laul" 11.-12. saj. Võitlus kristluse ja muhameedluse vahel (Karl Suur mauride vastu). Vimm võõrasisa vastu. Võõrasisa sobing vale info Karl Suurele. Rüütliromaan, rüütlimaailm. Au, väärikus. Hispaania- "Laul minu Ciddist" 18. saj keskpaik. Isiklik. Võitleva kangelase elu, tema hingeline suurus. Ciddi tüli kuningaga, pagulus. Võitlus kui töö. Poeetilist ülevust nagu prantsuse eepostes, ei ole. Lõpus leppimine. Kangelane moraalselt üle kõigest. Saksa -"Nibelungide laul" 13. saj algus. Nibelungide soo hukk. Rahvasterändeaegne. Hõimkonna moraalne allakäik.
vastane pakt. Hiljem liitus Itaalia ja teised. Hispanias tuli võimule Rahvarinne(kommunistid), algas kodusõda. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot, vabariiiklasi. 1938. Nõudis Hitler Austria natside vabastamist ja nende juhi nimetamist valitsuse eesotsa. 13. märtsil teostust austria ansluss. Tsehhoslovakkias süüdistas tsehhe, et need olevad neid taga kiusanud ja nõudis Sudeedimaa loovutamist. 29. septembril Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa, Saksamaa Müncheni sobing. 1939. esitas Hitler ultimaatumi Leedule. End kuulutas iseseisvaks Slovakkia, hõivati ülejäänud Tsehhoslovakkia. MRP. Stalin nimetas Hitlerit ,,revolutsiooni jäälõhkujaks." Lubati mite teineteist rünnnata 10a jooksul ega osalega teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Maginot' ja Siegfriedi liinil kummaline sõda kuni 1941. 1940. 9. aprill vallutati Taani, rünnati Norrat. 10. mai rünnati Belgiat ja Hollandit. Juuni alguses evakueerumine Dunkerque kaudu. 22
Ärisuhtlus ja läbirääkimised Konspekt Ärisuhtlus on sõnumite vahetamine toetamaks kaupade ja teenuste ostmist, müümist ning üldiselt äri toimimist. Verbaalne- ja mitteverbaalne ärisuhtlemine toimub kahel tasandil: x 90% teadvustamata e mitteverbaalne 55% liigutused, 38% hääletoon x 10% teadvustatud sõnad 7-10% Ärisuhtlemise protsess koosneb: x informatsiooni edastamine ja vastuvõtmine x suhtluspartneri tajumine x suhtluspartneri mõjutamine Infotöötlus käib läbi 4 kanali: x väärtused x hoiakud x tunded x faktid Ärisuhtlemine kujuneb mitme oskuse koostoimel: · kuulamisvilumused, mis võimaldavad taibata, mida teine inimene tegelikult öelda tahab; · kehtestamise vilumused, mis võimaldav...
Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Teise m aailm asõja sõdivad pooled ja sõjatandrid Kolmikpakti riigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan Ungari, Rumeenia, Bulgaaria (kokku 11 riiki) Liitlased (liitlasriigid): Inglismaa, Nõukogude Liit, USA, Prantsusmaa, Norra, Kreeka, Jugoslaavia, Belgia (kokku 61 riiki)
itaalia 1935 itaalia vallutas etioopia mis oli rahvasteliidu liige keegi ei tulnud appi 1939 itaalia vallutas albaania hispaania 1936-1939 vabariiklased kaotasid vabariiklasi toetas nl ja maailma avalik arvamus üle maailma läksid vasakpoolsete vaadetega inimesed vabatahtlikult hispaaniasse sõdima lääneriigid hoidsid eemale hispaania oli 2 maailmasõja eelproov kus katsetati uusi relvi ja taktikaid teise maailmasõja päästis valla hitleri ja stalini sobing sõja põhjuseks on peetud ka hitleri poliitikat, nõukogude liidu soovi korraldada maailma revolutsiooni on peetud esimese maailmasõja jätkuks sõjaks oli kõige rohkem valmis nsvl kellel oli kõige rohkem relvi nsvl tahtis kommunistide võimu kõikides maades aarialaste ülemvõimu lääne euroopa riigid tahtsid oma riikide võimu laiendada ja hävitada kommunismi ja fašismi ohtu 1.sept 1939 saksamaa tungis kallale poolale algas 2 maailmasõda 3
teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. 3. Kuidas sai võimalikuks kahe ideoloogilise vastase Stalini ja Hitleri liit ? Põhjenda oma arvamust Hitler vajas Poola ründamiseks kindlat seljatagust, selleks sobis vaid NSVL. Stalin vajas maailmarevolutsiooni süütamiseks uut maailmasõda ja seetõttu nimetas ta Hitlerit ,,revolutsiooni jäälõhkujaks". 4. Millise õppetunni sai punaarmee Talvesõjast
?Eesti Vabariigi põhiseadused 1) koostas ja võttis vastu Asutav Kogu 15.06.1920, jõustus 1920 21. detsember 2) Vapside põhiseaduse projekt võitis referendumil 1933. aastal ja jõustus 1934. aastal 21. jaanuaril. 3) Rahvuskogu koostas ja võttis vastu 1937. aastal 13. augustil jõustus aga 1938. aastal 1. jaanuaril. Võimaldas Pätsil jätkata autoritaarset valitsemist. 4) Põhiseaduse projekti koostas 60-liikmeline Põhiseaduse Assamblee 1991. aasta lõpuks. 15.06.1992 referendum, jõustus 03.07.1992. ?Eesti Vabariigi sisepoliitiline areng ($30-33) 1920. aasta põhiseadus -> Parlamentaarne demokraatlik vabariik 12. märtsi 1934. aasta Pätsi-Laidoneri sõjaline riigipööre // pätsi peamiseks tegevusmotiiviks oli võimuiha: riigipöördega kõrvaldas oma poliitilised rivaalid - vapsid ja koondas võimu tugevakäeliselt enda kätte (suure tõenäosusega oleksid vapsid tulnud võimule võites 1934. aasta aprillis valimised). -> Autoritaarne diktatuur nn vaikiv a...
4. Rõhk järelsilbis NT: ballett, operett, parkett, kalkulatsioon 5. Ülipikk täishäälik järelsilbis NT: evakueerima, kompenseerima, nahaalne Harjutus: Stiihiline ürgjõuline Materiaalne varanduslik Missioon ülesanne Gild keskaegne ametiühendus Psüühiline hingeeluline Almanahh koguteos Kasahhid rahvus Krahh järsk kokkuvarisemine Tsehhid rahvus Psühholoog hingeelumõistja Mahhinatsioon sobing, riugas Trohheus värsijalg Uhhaa kalasupp Niss seinatühe Afiss müürileht Bluffima luiskama, valetama Eselon sõjaveo veoüksus Afekt tundepurse, torimiline tundepuhang Professor ülikooli õppejõud, kõrgem teaduskraad Definitsioon seletus, vaste Hasis narkootikum Sufiks järelliide Professionaalne elukutseline, meisterlik Ksülofon löökpill Kartussidel ehistahvlitel (a. Ehistahvel) Maffia kuritegevusühendus
o kehtestas üldise sõjaväekohustuse o taasloodi sõjavarustus (laevastik, lennuvägi) o Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni o loobus Locarno kokkulepete tingimusi - 1938. a Austria anšluss – Austria liitmine Saksamaaga o Hitler sundis Austriat vabastama seal vangisolevaid natse ja nende juhti nimetama valitsuse etteotsa - 1938. a Müncheni sobing o Saksamaa sai endale Sudeedimaa o Lääneriigid nõustusid Saksamaa nõudega ja käskisid Tšehhimaal Sudeedimaa Saksamaale anda - 1939. a Tšehhoslovakkia häving o Saksamaa õhutusel iseseisvus Tšehhoslovakkia koosseisust Slovakkia ning Saksamaal ja Ungaril õnnestus vallutada Tšehhimaa - 1939. a 1. september Saksamaa ründas Poolat
Mandatum – käsundusleping (nt ülesanne esindada kedagi) Societas – seltsing (mitme inimese koostöö, nt poe pidamine; seltsing katkeb kui üks liige tahab välja astuda vms) Nimeta lepingud: 1) Permutatio – vahetus 2) Aestimatum – kokkulepe, mille alusel üks isik usaldab teisele müügiks asja kindlaks määratud summa eest kohustusega maksta kokkulepitud summa või anda tagasi asi 3) Transactio – sobing (kokkuleppe vaieldamatuks muutmine) 4) Precarium – tasuta kasutamise leping Obligatsioonid nagu lepingust: 1) Negotiorum gestio – käsundita asjaajamine 2) Actio communi dividundo – juhusliku varaühisuse jagamise hagi 3) Tutela – eestkostesuhe 4) Condictiones – alusetu rikastumise hagid Deliktist tulenevad obligatsioonid: Ius civile järgi: 1. Furtum – vargus 2
1939märts Sm okupeeris Tsehhoslovakkia läänepoolse(Böömi-Määri protektoraat) osa, kus elasid tsehhid ja liitis selle endaga Idapoolses osas moodustas Sm Slovaki vasallriigi 1939 märts Sm hõivas Klaipeda Pilet 26 Poola, MRP Lepituspoliitika lõppes Ingl ja Pr lubasid ostutada Poolale igakülgset abi Sm ohjeldamiseks vajati liitlasi, NSVL'iga kolmepoolsed läbirääkimised 1939 kevad-suvi Samal ajal Sm ja NSVL läbirääkimised 23.08.1939 mittekallaletungileping Hitler Stalin sobing MRP Molotov- Ribbentropi pakt 1)kui üks satub satub sõtta kolmanda riigia, peab teine riik säilitama erapooletuse 2)10 aastat 3)salajane lisaprotokol jagasid ära huvisfäärid Ida-Euroopas NSVL: Soome, Eesti, Läti, Ida-Poole, Besaraabia Sm: Leedu, Lääne-Poola 28.sept.1939 sõprus-ja piirileping Pilet 27 II maailmasõja algus, sündmused 1939-40 1)Versailles süteemi likvideerimine 2)NSVL maailmarevolutsioon; Sm Suur Saksamaa 1939 1
LÄHIAJALUGU II 1. Rahvusvahelised suhted 1930.aastatel Saksamaa sammud teel uuele sõjale, lepituspoliitika, ansluss, Müncheni konverents, Saksamaa sõjakad sammud 1939.a. kevadel, kolmepoolsed läbirääkimised, MRP. *1931- I sõjakolle Jaapan vallutas Mandzuuria *Jaapani lahkumine RahvasteliidustUSA tunnustab NSVLJaapani tugevnemise vastu Kaug-Idas *1933 Salaja arendama relvatööstust35 lahkus rahvasteliidust (üldine sõjakohustus)lennuväe&sõjalaevastiku rajanemine *LEPITUSPOLIITIKA Põhjused: Lääneriigid polnud valmis uueks sõjaks ära kasutada Smaad NSVL vastu 1935 Ing-Saksa merekokkulepe (1. Smaa laevastik&allveelaevad 2.UK tunnustas Läänemere Smaa mõjusfääri) /lepitus-(rahustamis)-poliitika algus/ *SÕJAKUSE KASV 1935 Itaalia vs EtioopiaSaksa toetus Itaaliale, RL majandussanktsioonid, RL ei suuda kaitsta väikeriik...
kaasa aidanud. 2. Kuigi Euroopas olevate riikide piirid olid kuulutatud puutumatuteks, olid Euroopa kaardilt 1939. aastaks kadunud kolm riiki: Austria, Tsehhoslovakkia, Albaania. Seega oli Versailles'i lepingul põhinev ülemvõim Euroopas likvideeritud. KORDAMINE 1. Tähista ristiga järgnevast loetelust 4 elementi, mis otseselt sillutasid teed teisele maailmasõjale. Locarno konverents X Müncheni sobing Sunniti Tsehhoslovakkiat loobuma sudeedisakslastest X Inglise-Saksa mereväeleping Sellega sai Saksamaa ja Inglismaa enda kontrolli alla laevastiku Briand Kellogi pakt X Berliin-Rooma telg Saksamaa leidis endale liitlase Itaalia. Genova konverents X MRP see võimaldas Venemaal ja Saksamaal sõdida omadel rinnetel kartmata, et üks teist ründab. Põhjenda iga oma valikut. 2. Järjesta sündmused: 1. Rahvasteliidu asutamine 2. Locarno konverents 3. Hitleri võimuletulek 4
Kokkulepe pooltes, hinnas ja esemes. Kõige tavalisem ostu-müügileping 1. Emptio-venditio - ost-müük 2. Locatio-conductio - kasutuslepingud 3. Mandatum - käsundusleping 4. Societas - seltsing Gaiuse Institutsioonid - 160 pKr Nimeta lepingud 1. Permutatio - vahetus 2. Aestimatium - kokkulepe, mille alusel üks isik usaldab teisele müügiks asja kindlaks määratud summa eest kohustusega maksta kokkulepitud summa või anda tagasi asi 3. Transactio - sobing (kokkuleppe vaieldamatuks muutmine) 4. Precarium - tasuta kasutamise leping KAASUS - oma tegevus - sinu viga; hea usu vastane Obligatsioonid nagu lepingust Olemuslikult pole leping, aga kuna rohkem leping kui pahategu. 1. Negotiorum gestio - käsundita asjaajamine 2. Actio communi dividundo - juhusliku varaühisuse jagamise hagi 3. Tutela - eestkostesuhe 4. Condictiones - alusetu rikastumise hagid Deliktist tulenevad obligatsioonid Ius Civile järgi: 1
maailmasõda ikkagi puhkes, on palju erinevaid seisukohti: 1. see oli I maailmasõja loomulik jätk, 2. Hitleri agressiivse poliitika tagajärg 3. Lääne poliitika tagajärg 4. Sõja provotseeris Nõukogude Liit et valla päästa maailmarevolutsiooni Viimasel ajal on maailma poolehoidu pälvinud viimane seisukoht, Nõukogude ajalooteadus süüdistas aga kõiges lääneriike, vaieldamatuks jääb, et teise maailmasõja päästis valla Hitleri ja Stalini sobing, sõjaks oli enim valmis Nõukogudeliit, kellel oli näiteks moodsaks sõjapidamiseks vajalikke tanke ja lennukeid rohkem kui kõikidel teistel maailmariikidel kokku. 1939 aasta kevade-suvel kerkis suurriikide tähelepanu keskpunkti nn. "Poola koridori" küsimus -- Poolat läänemerega ühendava maaribaga seotud probleemid. Saksamaa nõudis Poolalt ühendusteid läbi "koridori" ja Dansigi linna. Surve Avaldamiseks hakkas Hitler Poolat süüdistama sealsete sakslaste tagakiusamises
1. Rooma eraõiguse mõiste, süsteem ja tähtsus Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigikese õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks Võib jagada 3 perioodiks. 1 vanim (kuningate 754 ekr-510ekr). Seda perioodi iseloomustab: Olid tavad/preestrid olid esimesed juristid. Oli vaimulik jursiprudents 2 vabariigi (510-27 ekr) Hakkas tekkima ilmalik jurisprudents, õigusteaduse õitseng. 3 Impeerium (printsipaadi aeg 27ekr-284 a; Dominaadi aeg 284-476a) Hakkab õigusteaduse allakäik. Pütsantsi keiser Justinianuse surmaga lõppes rooma õigus. Jaguneb avalik õigus ja eraõigus-kviriitlik õigus, rahvaste õigus suhted roomlaste ja mitee roomlaste vahel(lepingud), magistraatide õigus, loomulik õigus- sai korrigeerida positiivset õigust 2. Rooma õiguse allikate liigid Tavaõigus,magistraatide ediktid,juristide tegevus,seadused,senati otsused,imperaatorite korral...
Rahvusvaheline olukord enne II maailmasõda oli pinev, sest: a) Saksamaa, Itaalia ja Jaapan lähenesid, et toetada üksteist sõjategevuses, b) NSVL ja Saksamaa valmistusid sõjaks. Näiteks taastas Saksamaa üldise sõja- väekohustuse, sõjalaevastiku ja hakkas massiliselt relvi tootma, c) Lääneriigid ajasid lepituspoliitikat, s.t. tegid Saksamaale suuri järelandmisi lootes, et siis jääb suur sõda puhkemata. Näiteks Müncheni sobing 1938.a , millega loovutati Tsehhoslovakkia sudeedisakslastega asustatud ala Saksa- maale, d) Hispaanias käis kodusõda, kuhu sekkusid NSVL ja Saksamaa, et testida oma relvi. 4. MRP õpik lk. 95 kaarti 23. aug. 1939. sõlmisid Saksamaa välisminister Ribbentrop ja NSVL välisminister Molotov mittekallaletungilepingu, mille juurde kuulus ka salajane lisaprotokoll. Selle alusel jagati Ida-Euroopa mõjusfäärideks: a) Saksamaa pidi saama Poola lääneosa ja Leedu,
TALLINNA VANALINNA ÕHTUKOOL 12K KLASS Kaisa Tilga TEINE MAAILMASÕDA Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................3-4 Hispaania kodusõda......................................................................................5 Austria anšluss, Müncheni Sobing...............................................................6 Tšehhoslovakkia häving, Molotovi-Rippentropi pakt..................................7 Poola purustamine, Kummaline sõda, Välksõda läänes...............................8 Lahing Inglismaa vastu, Saksamaa vallutab Balkani poolsaare...................9 Sõjategevus maailma teisel rindel, Sõda merel ja õhus..............................10 Baaside lepingud, Soome talvesõda.....................................................
1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina) imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas >sovinism, rahvuslus =>imperialism >koloniaalvallutused, majandusliku võimu laiendamine >Põhjendus: vajadus 'hoolitseda' vähe arenenud rahvaste eest, levitada Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi (isikuvabadus, eraomand, demokraatia) USA esilekerkimine põhjused >majand...
ROOMA Õigussuhe- Sisu on õigused ja kohustused,subjekt, objekt Subjektiivne õigus- isikule kuuluv konkreetne õigus, mis on ka realiseeritav. Subjektiivse õiguse liigid: Absoluutsed subjektiivsed õigused- kehtivad kõigi isikute suhtes. Relatiivsed subjektiivsed õigused- kehtivad konkreetsete isikute suhtes. ntks. Võlaõiguslikes suhetes Juriidilised kohustused tulenenvad objektiivsest õigusest ning ka tavadest. ( tava on tsiviilõiguse allikas) Õigusvõime on võime omada õigusi ja kanda kohustusi. Tsiviilprotsessi õigusvõime- võime osaleda tsiviilprotsessis. Tsiviilprotsessi teovõime- võime oma tegevusega teostada tsiviilprotsessi õigusi ja kohustusi. Status libertatis- kas isik on vaba, kui ta selle kaotas siis kaotas kõik õigused Status civitatis- kas on kodakondsus, Status familiae- perekondlik seisund Persona sui iuris- teovõimeline isik Persona alieni iuris- perepea võimule allutatud isik Orjade ...
poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. Hitleri esimene ohver oli Austria. 1938 veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria ei suutnud agressorile vastu seista ning alistus. 13.03.1938 marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest. Müncheni sobing: 1938 septembris nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Tsehhoslovakki lükkas sakslaste nõudmised tagasi ning kuulutas välja mobilisatsiooni Euroopa seisis taas sõja lävel. Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida. 29.09.1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat
ikkagi puhkes. On palju erinevaid seisukohti: 1) 2)läänerikkide kokkuleppe poliitika. 3) hitleri agressiivse poliitika tagajärg 4)sõja provotseeris nõukogudeliit, et valla päästa maailmarevolutsiooni. Viimasel ajal on aina suuremat poolehoidu pälvinud just viimane seisukoht. Nõukogude ajaloo teadus omakorda süüdistas kõiges lääneriike. Vaieldamatuks aga jääb,et teine maailmasõda päästis valla Hitleri ja Slaavide sobing ja lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Sõjaks oli enim valmis nõukogude liit. Kel oli sõjapidamiseks vajaminevaid tanke ja lennukeid rohkem, kui kõikidel teistel maailmariikidel kokku. Kreml tahtis lääneeuroopa suurriike omavahel sõtta ässitada oodata, kuni need verest tühjaks jooksevad ja siis sobival hetkel värskete ülekaalukate jõududega sekkuda. 1939 aasta kevadel ja suvel kerkis suurriikide tähelepanu keskpunkti nn poola
Abonement ettetellimus Professionaalne oma ala spetsialist Assotsieeruma seostuma Sümpoosion teadlaste kokkutulek ehk joomapidu satäänid juuksed keskmise tumedusega Metalne hääl - Rüütellik käitumine - Prantsuspärane - Teemantidega - Kulllane - Potentsiaal - Pretsiizsed - auväärne Priviligeeritud - eelistatud Multimeedia - tehnika Etikett - kombed Skaneerima - Sovetlik - nõukogulik Tendents suund Fokuseerima - Mahhinatsioon sobing, riugas Konstruktsioon - Kondenspiim - Litsentseerima litsentsi hankima Modernne - kaasaegne Uue turunisi turu ava Pretsedent - juhtum Söön borsi punasest peedist tehtud suppi Õele blufi loba Atasee madalaima ametiastme diplomaat Autentne allikas ehtne tõene Serif ment Maneez ratsutaemis rada Arahhis - pähklisort Mõttetu ootamine - Järelvalve - Ohtlikke inimesi - Jumalakartlikkuse väljendamine - Suur ja väike algustäht 1
nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa--->Austria ei suutnud vastu seista ja alistus, paljudele austerlastele ka meeldisid natsid · 13. märts 1938 Saksa väed marssisid sisse, teatati Austria liitumist Sm-ga · 4. apr 1938 selle kinnitamiseks Saksa salapolitsei kontrolli all rahvahääletus. Lääneriigid ei teinud välja, ainsana ei tunnustanud Mehhiko Müncheni sobing: · demokraatlikes maades Aus liitmine tekitas suurt ärevust, mõisteti, et rahustamispoliitika ei toimi, ei söandatud ka välja astuda, lääs oli sõjaväe arendamise unarusse jätnud ja polnud sõjaks valmiks · Hitler valmistus ründama järgmist maad, Tsehhoslov, ainsat demokraatlikku maad Kesk- ja Ida-Eur-s · Tsehhoslov-l kehtiv kaitseleping Pr-ga, tema ründamine võinuks paisata kogu Eur sõtta,
nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa--->Austria ei suutnud vastu seista ja alistus, paljudele austerlastele ka meeldisid natsid 13. märts 1938 – Saksa väed marssisid sisse, teatati Austria liitumist Sm-ga 4. apr 1938 – selle kinnitamiseks Saksa salapolitsei kontrolli all rahvahääletus. Lääneriigid ei teinud välja, ainsana ei tunnustanud Mehhiko Müncheni sobing: demokraatlikes maades Aus liitmine tekitas suurt ärevust, mõisteti, et rahustamispoliitika ei toimi, ei söandatud ka välja astuda, lääs oli sõjaväe arendamise unarusse jätnud ja polnud sõjaks valmiks Hitler valmistus ründama järgmist maad, Tšehhoslov, ainsat demokraatlikku maad Kesk- ja Ida-Eur-s Tšehhoslov-l kehtiv kaitseleping Pr-ga, tema ründamine võinuks paisata kogu Eur sõtta,
Sõja põhjused Tänini ei ole ajaloolased kindlad selles suhtes, miks II MS siiski puhkes. On palju erinevaid seisukohti - 1) see oli I MS loomulik jätk 2) hitleri agresiivse poliitika tagajärg 3) lääne kokkuleppe poliitika tagajärg. Viimasel ajal on aina suuremat poolehoidu saanud viimane seisukoht. Nõukogude ajaloo seadus süüdistas kõiges Lääneriike. Vaieldamatuks jääb et teise MS päästis valla Hitleri ja Stalini sobing ja Lääneriigid püüdsid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Sõjaks oli enim valmis NSV liit, kellel oli tanke ja lennukeid rohkem kui teistel maailma riikidel kokku. 23.august sõlmiti Saksamaal nn Molotov Ribbentrop, millega nõukogude liit ja saksamaa sõlmisid liidu. Mittekallaletungileping 10 aastaks. Paktile lisatud salaprotokolliga jagati ära kahe riigi mõjusfäärid ida ja kagu euroopas. NSV liit sai endale Soome, Eesti, Läti, Leedu Poola idaosa ning Besaraabia
1930ndate aastate rahvusvahelised suhted 1930ndate aastate alguses toimus desarmeerimiskonverents (relvastuse vähendamine kuni sellest loobumiseni). Juba Pariisi rahukonverentsil räägiti desarmeerimisest (Prantsusmaa ja Inglismaa andsid sellest mõista, aga tegelikkuses seda ei juhtunud). 1925-30 käis koos desarmeerimiskonverentsi ettevalmistav komisjon, mis käis koos Rahvasteliidu raames. 1932 avati desarmeerimiskonverents ametlikult (2.veebruar). Sellest konverentsist võttis osa 63 riiki. Tegelikkuses hakkasid need riigid vaidlema erinevate probleemide üle: 1) kuidas defineerida mõistet agressor; vastuseni ei jõutud 2) kas läbi tuleb viia täielik või osaline desarmeerimine. Tegelikkuses suubus desarmeerimine riikidevahelistesse vaidlustesse. Desarmeerimiskonverents lõppes 1934.aastal ilma igasuguse tulemuseta. 1930ndatel aastatel tekkisid erinevad sõjakolded. Esimene sõjakolle tekkis 1931 Kaug-Idas. Sel aastal tungis Jaapan Kirde-Hiina...
Saksamaa ründab Baltikumi, kaitseks astuvad välja NSVL ja Prantsusmaa NSVL ründab, Saksamaa ja Prantsusmaa kaitsevad 1934 – NSVL astub Rahvasteliidu liikmeks 17. II 1934 – Eesti ja Läti sõjalise koostöö lepingu pikendamine 12. IX 1934 – Balti koostööleping (Eesti + Läti + Leedu) 1935 Saksamaal kehtestatakse sõjaväeteenistus Inglise-Saksa mereväekokkulepe 1936 Reini demilitariseeritud tsooni remilitariseerimine Abessiinia sõda 1938 Müncheni sobing Eesti neutraliteedi küsimus 1938 – Eesti, Läti ja Leedu seovad end lahti RahvasteLiidu põhikirja §16-st 1938 – Eesti neutraliteediseadus 1939 Tšehhoslovakkia likvideerimine Klaipeda (võeti ära) leping ning Leedu ja Saksamaa mittekallaletungileping NSVL ettepanek Soomele saarte rentimise osas Albaania likvideerimine – Itaalia viis väed sisse Inglismaa ja Prantsusmaa loobusid oma maharahustamisse poliitikast ja teatasid Rumeeniale,
Mõlemad riigid rakendasid oma majanduses eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisensid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. 4. II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka esimese maailmsõja jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõda vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Teise maailmasõja sõdivad pooled ja sõjatandrid Kolmikpakti riigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan (kokku 11 riiki) Liitlased (liitlasriigid): Inglismaa, Nõukoguse Liit, USA, Prantsusmaa, Norra, Kreeka, Jugoslaavia, Belgia (kokku 61 riiki). II maailmasõda kujunes välja: Lääne- ja Idarinne.
13. märtsil 1938. aastal marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest, mis sai tuntuks kui ansluss (saksa keeles liitmine). Selle kinnitamiseks korraldati 4. aprillil 1938. aastal Saksa salapolitsei kontrolli all rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust ühinemisele. Lääne suurriigid ei söandanud Austria maailmakaardilt kadumise pärast tõsiselt protesteerida, ainsa riigina maailmas ei tunnustanud anneksiooni Mehhiko. MÜNCHENI sobing. Austria liitmine Saksamaaga tekitas demokraatlikes maades suurt ärevust. Hakati mõistma, et Hitleri rahustamine polegi nii lihtne, samas ei söandatud tema vastu välja astuda. Lääs oli sõjaväe arendamise hooletusse jätnud ega olnud sõjaks valmis. Hitler valmistus samal ajal ründama järgmist maad, milleks ta valis Kesk- ja Ida-Euroopa ainsa demokraatliku riigi Tsehhoslovakkia. Tsehhoslovakkial oli kehtiv kaitseleping
erinevaid seisukohti: a) See oli esimese maailmasõja loomulik jätk; b) Hitleri agressiivse poliitiga tagajärg; c) Lääne kokkuleppe poliitika tagajärg; d) Sõda provotseeris nõukogude liit, et valla päästa maailma revolutsooni jt. Viimasel ajal on aina suuremat poolehoidu pälvinud just viimane seisukoht. Nõukogude ajaloo teadus süüdistas kõiges lääne riike. Vaieldamatuks jääb, et teise maailmasõja päästis valla Hitleri ja Stalini sobing. Ja lääneriigid püüdsid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Sõjaks oli enim valmis nõukogude liit, kel oli sõja pidamiseks vajaminevaid tanke ja lennukeid rohkem, kui kõikidel teistel maailmariikidel kokku. Moskva tahtis Lääne-Euroopa suur-riike omavahel sõtta ässitada, oodata, kuni need verest tühjaks jooksevad ja siis sobival hetkel värskete ülekaalukate jõududega sekkuda. Molotovi-Ribbentropi pakt 1939. a. kevadel ja suvel kerkis suur-riikide tähelepanu keskpunkti nn
Maailm 1939 1922 fasistid Itaalias võimule + Valisid totalitaarse riigikorra, parempoolsed 1928 Stalin kindlustab võimu Nõukogude Liidus 1933 natsid Saksamaal võimule + parempoolsed 1935 Inglise - Saksa mereväeleping 1935 Itaalia tungib Etioopiasse 1938 märts Ansluss + Saksamaa liidab endaga Austria, kaob esimene riik Euroopa kaardilt ilma ühegi püstoli pauguta 1938 september Müncheni sobing (Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia) + Lepituspoliitika 1939 märts Tsehhoslovakkia jagamine + Inglismaa ja Prantsusmaa avastavad, et Saksamaad ei saa usaldada. Hakatakse otsima liitlast, sest Saksamaast neil jõud üle ei käi, liitlaseks soovitakse Nõukogude Liitu. Stalin saab kaks lepingut, teisena Hitlerilt. 23.august 1939 Molotov Rippentropi Pakt + NL sõlmib lepingu Saksamaaga. Piir jookseb mööda Läänemerd
Rooma eraõiguse alused kui õigusteaduslik õppeaine. 1. peatükk. Rooma eraõiguse sünnikohaks on väike kogukond Rooma, mis asetses keset Appenniini poolsaart. Inimesed tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Läbi sõdade võitis Rooma juurde maa-ala.Rooma laienes ja astus kaubanduslikesse suhetesse teiste rahvastega.Õigussüsteem muutus universaalseks, sest uuema Rooma õiguse sisus oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Rooma riik hävis. Uued rahvad alustavad uut elu. Vajatakse taaskord õigust, milleks saab Rooma õigus. Seda teistkordset vallutamist Rooma õiguse poolt nim Rooma õiguse retseptsiooniks. Orjad olid asjad-õiguse objektid. Rooma õiguse ül: Orjapidajate võimu kindlustamine;orjapidajate enestevaheliste suhete normeerimine;eraomand; lepingud;perekonnasuhted; pärimine; orjandusliku korra kindlustamine;jõukate klassile õiguse andmine maade ekspluateerimiseks. Selle t...
Laip spiraalis 1976 Ülikool on lagunemas: ta on ebafunktsionaalne turu ja tööhõive sotsiaalses plaanis, tal puudub kultuuriline aine ja teadmiste eesmärk. Võim (või see, mis teda asendab) ei usu enam ülikooli. Ta teab tegelikult, et ülikool on vaid majutus- ja järelvalvetsoon teatud vanuseklassi jaoks. Väärtuse viimane tango 1977 Märkide (teadmiste, kultuuri) vahetus Ülikoolis ,,õpetajate" ja ,,õpetatavate" vahel on juba mõnda aega ainult nendevaheline sobing, mida kahekordistab ükskõiksuse kibestumus (märkide ükskõiksus, mis toob kaasa võõrdumise sotsiaalsetes ja inimsuhetes), simulaakrum, mida kahekordistab psühhodraama (häbistav soojuse, kohalolu, oidipusliku suhtluse, pedagoogilise intsesti soov, mis püüab asendada töö ja teadmiste kadunud vahetust). Selles mõttes jääb Ülikool paigaks, kus toimub meeleheitlik initsiatsioon väärtuse tühja vormi, ja
Nüüd otsustava vanemad Adapi uuesti mehele anda. Ent Adap ei taha ja pöördub vanemate juurde tagasi. Nood annavad ta ikkagi mehele. Adap jääb lõpuks mehe juurde, et ära hoida pooltevahelist tüli. 125 Rikas bai Kerim bai otsustab oma poja naita kehvikutütre, kaunitar Durliga. Kui kõik on ette valmistatud, põgeneb Durli oma armsama Berdaga. Kättemaksuks tahab bai nooremat tütart Dursoltani. Ta tuleb koos isaaniga. Tütar astub isale vastu ja teatab, et tolle sobing Kerim beiga ei teostu. Siis tulevad sinna nõukogude võimu esindajad, keda 1930. aastatel oli peamine teema kollektiviseerimine [A. Kekilovi omal ajal suurt agitatsioonilist rolli mänginud jutustus ,,Asir ei pettunud"126 (1930), K. Burunovi ,,Karjapidamisest traktoristini" (1930)127, A. Nijazovi jutustus ,,Viimane öö"128 (1933), A. Durdõjevi ,,Mered"129 (1937)]; mineviku jäänukite hukkamõist [A. Durdõjev võitleb jutustuses ,,Signaal" (1936) posijate ja nende toetajate vastu130
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
