Sulaaja teatrist: Kaarel Ird ja Vanemuine Kaarel Ird (1909-1986) · Pikima staaziga teatrijuht eesti teatris · Oluline panus teatrijuhi ja teatripoliitikuna · Sõjajärgse Vanemuise ülesehitamine oma näo järgi · ETÜ esimees 1976-1982 · ENSV Ülemnõukogu mitme koosseisu saadik · NSVL rahvakunstnik 1970, Sotsialistliku töö kangelane 1984, NSVL riiklik preemia 1967, Smuuli preemia 1980, Popovi kuldmedal 1981, Põldroosi preemia 1984, Lenini order 1979, 1984, Tartu linna aukodanik 1984. (rahvakunstniku tiitel oli kõige kõrgem tol ajal) Irdi teatritee: · Alustas 1932 Pärnu Töölisteatris · 1934-1936 õppis TDS Teatrikunsti Stuudios · 1937-1939 Tartu Töölisteatri näitleja ja lavastaja · 1939-1940 laulis Vanemuise ooperikooris · 1940-1941, 1944-1948, 1949-1950, 1955-1986 Vanemuise peanäitejuht
konservatooriumi lõpetamise ajal 1963 võis teda pidada juba kogenud ja küpseks heliloojaks. Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 19591979 ja taas 2005. aastast. Eri Klas sünd. 1939, on dirigent. Seotud väga paljude eri riikidega. ·Voldemar Panso- 1920-1977. Oli eesti lavastaja, näitleja, teatripedagoog ja teatriteadlane. 1957. aastast surmani juhatas ta Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedrit, mille ta ise rajas. Panso lavastused olid fantaasiarikkad ja uudsed, näiteks Juhan Smuuli "Lea" ja "Kihnu Jõnn" ning Frederic Loewe' "Minu veetlev leedi". Ta tegi silmapaistvaid lavastusi oma dramatiseeringuist, näiteks "Inimene ja jumal" ning "Inimene ja inimene" A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" põhjal, Oskar Lutsu "Kevade", Maksim Gorki "Ema" ja Aleksis Kivi "Täna mängime "Seitset venda"". ·Arvo Kruusement- 1928 sünd. On eesti stsenarist, filmilavastaja ja -näitleja. ,,Kevade" lavastaja. ·Priit Pärn- sünd. 1946
Muutub ka tähiste stiil ja kuju. Paljude monumentidega tegelev skulptor võib isegi daatumile vaatamata öelda, millal käesolev hauaplaat või rist on tehtud. Näiteks, üks skulptori töödest näeb välja kui maas lebav kaseleht, millele oli kirjutatud lahkunu käekirjaga tema ees- ja perekonnanimi ning eluaastad. Sellised lihtsad ja sõnade rohkuseta lahkunu allkirjaga monumendid muutuvad tänapäeval üha populaarsemaks. Sellises uues stiilis on kujundatud ka legendaarse kirjaniku Juhan Smuuli hauaplaat (Lisa I: pilt 15). 33 "RUS" : . [WWW] http://stela.ws , viimati vaadatud 22.06.2008 27 6.3. Kõige levinumad hauaplaatide sümbolite liigid Tänapäeval kõige levinumate hauaplaadisümbolite hulka kuuluvad: 1. Rist, krutsifiks, ikoonid ja muu kiriklik temaatika; 2. Puu, puuoks; 3. Leek, küünal; 4. Lind; 5. Lill; 6. Maastik ja talumotiivid;
vaikima, põhjuseks olid ideoloogilised nõuded. Nii vaikis kaua Betti Alver. Mitmed kirjanikud nagu August Jakobson, Oskar Luts, Hugo Raudsepp, püüdsid kirjutada nii, nagu oli "vaja" ehk vastavalt uutele nõudmistele, aga tulemused olid nigelad ega rahuldanud ei neid endid, lugejat ega ideoloogilist järelevalvet. Ainus kirjanduslikuks meetodiks oli sotsialistlik realism, ehk pidi kirjutama klassivõitlusest, linnaproletariaadi juhtivast osast, vene rahva progressiivne roll jne. Juhan Smuuli "Poeem Stalinile". 1950. aastate alguses mitmed Eesti kirjanikest sattusid stalinistliku tagakiusamise ohvriteks alles peale Stalini surma nii öelda "Nõjajaht" sai läbi. Sulaaja saabudes kujunes tähtsaimaks kirjanduszanriks romaan. Rudolf Sirge "Maa ja rahva", 1956. aastal, see romaan kajastas Eesti maaelu. A. H. Tammsaare, Vilde, Luts teoste väljaandmine 1950-1960. 1970. aastate kõige enam tsiteeritud ja viisistatud luuletajaks võib pidada Hando Runnelit.
folkloori motiividele; müüdiloogikale omased võtted avalduvad siin eriti ehedalt. Mütoloogia kõrval on Valton ilmutanud huvi europotsentrismi lagunemist tinginud mõttevoolude vastu (zenbudism, taoism jt.) 1979. aasta romaanivõistlusel kõrvalelükatud romaan "Rauakolina etüüdid" koos tsensuuritõketesse jäänud poliitiliste novellide kui ka uuema lühiproosaga ilmusid koguna "Rännak giidi saatel" (1988, Juhan Smuuli nimeline preemia 1989), milles poliitilised realiteedid on seostatud eetikaga. Autor juhib tähelepanu vägivallale poliitikas, arendades reaalelu episoode absurdini, selles kasutab idamaade motiive "Pildid filosoofi, prohveti, kunstniku, poeedi elust" (1992). Väljasaadetute elu Siberis kujutab romaan "Masendus ja lootus" (1989). Friedebert Tuglase novelliauhinna on saanud 1973 "Ohtlik
Surm", romaan ,,Õitsev meri" 5. Aira Kaal- Põidest pärit, eelkõige luuletaja. 1960ndatel proosakogumik ,,Kodu nurga laastud" I-III 6. Aadu Hint- 30ndatel ,,Pidalitõbi", ,,Vatku tõbilas". Tetraloogia ,,Tuuline rand" 1951- 1966. 7. Juhan Smuul- 1920-1971, ,,Karm Noorus" 1946, poeem ,,Poeem Stalinile", ,,Järvesuu poiste brigaad" 50ndatel ,,Kirjad sõgedate külast"-olupiltide kogumik. Monodraama ,,Polkovniku lesk". ,,Muhu monoloogid"-tõuseb esile Smuuli huumor. Reisikiri ,,Jäine raamat"- selle eest sai Lenini preemia. Luuletus ,,Mälestusi isast" 8. Deboora Vaarandi- Valjala kandist pärit, eelkõige luuletaja. Enne surma avaldas mäletusraamatu. Luuletus ,,Saaremaa valss", poeem ,,Talgud Lööne soos". I Juhan Liivi preemia laureaat 1965. Luuletus oli ,,Eesti mullad"-sai preemia. 9. Jüri Tuulik- Meie kooli vilistlane. Abrukalt. Kaksikvend Ülo Tuulik. Peamiselt kirjutas kodusaare Abruka lugusid. ,,Abrukalood"
64999927.539998 38155 38181 Ivangorod 59.37596628.220109 38181 130422 Ivangorod 59.36718728.233983 130422 38182 Ivangorodi 59.37766028.209685 38182 1272 11801-1 J. Poska 59.44011624.785585 1272 Kesklinn 1273 11802-1 J. Poska 59.44097024.786416 1273 Kesklinn 1274 11803-2 J. Poska 59.44095824.786945 1274 Kesklinn 1275 11803-1 J. Poska 59.44082624.786625 1275 Kesklinn 1458 15603-1 J. Smuuli t 59.43486524.830450 1458 Lasnamäe 3674 15606-1 J. Smuuli t 59.43327924.831359 3674 Lasnamäe 895 02907-1 J. Sütiste t 59.39545224.683870 895 Mustamäe 3940 02908-1 J. Sütiste t 59.39548 24.68356 3940 Mustamäe 981 05101-1 J. V. Jannse59.37367024.667197 981 Nõmme 982 05102-1 J. V. Jannse59.37293324.664600 982 Nõmme 26071 7820044-1J. V. Jannse58.38117426.695052 26071 Tartu linn 26073 7820045-1J. V. Jannse58.38123026
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
