Senised seisukohad, ida on peetud tõesteks, tuleb kogemusi, katse ja eksituse meetodit kasutades üle vaadata. Kui need töötavad ja osutuvad kasutuskõlblikeks, alles siis on need tõesed ja väärtuslikud. Kierkegaardi eksistentsi staadiumid: 1. Esteetiline inimese tähelepanu on koondatud naudingule 2. Eetiline märksõnaks kõlbeline kohus 3. Religioosne inimene seisab vastamisi jumalaga ning jääb teiste inimeste seas üksi. Peamised usutunnistused: 1. Sloveenia katoliiklus 2. Bulgaaria ortodoksid ehk õigeusklikud 3. Albaania islam 4. Inglismaa angligaanid ehk väliselt katoliiklased, põhimõtetelt protestandid 5. Island protestandid ehk luterlased O.Spengler väitis, et iga kultuur hukkub kord. Inimesed jäävad, aga kultuuri ei ole juhul kui uut kultuuri ei teki. Anaximenes miletose koolkond. Maa on taldrik, mis hõljub õhus. Õhk on ürgaine, mis seostub eluga. T.Hertzl sionism
RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID NATO PÕHJA-ATLANDI LEPINGU ORGANISATSIOON · Asutatud 1949.a. · Asutajaliikmed: Ameerika Ühendriigid, Kanada, Belgia, Holland, Luxemburg, Prantsusmaa, Suurbritannia, Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island NATO - 1949 NATOGA LIITUMINE · 1952: Kreeka, Türgi · 1955: SLV · 1982: Hispaania · 1999: Poola, Tsehhi Vabariik, Ungari NATOGA LIITUMINE · 2004: Eesti, Läti, Leedu, · Bulgaaria, Rumeenia, · Slovakkia, Sloveenia · Eesti sai ametlikult NATO liikmesriigiks 29.03.2004 NATOGA LIITUMINE · 2009: Albaania, Horvaatia NATO küberkonverents Tallinnas 2010 NATO ASUTAMISLEPING · Sätestab NATO tegevuse peaeesmärgi: POLIITILISTE ja SÕJALISTE vahenditega kindlustada ja kaitsta LIIKMESRIIKIDE VABADUST ja JULGEOLEKUT · Lepingu ARTIKKEL 5: relvastatud rünnak ühe liitlase vastu on kui relvastatud rünnak kõikide liitlaste vastu (kohustus tugineb ÜRO harta artiklile 51)
.........................................................................................................................7 2 Itaalia Vabariik on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957). 3 Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide
Põltsamaa Ühisgümnaasium Kaugushüpe Referaat Annika Allik 9d 2009 Sisukord: 1Üldkirjeldus 2Võistluskorraldus 3Ajalugu 4Treening 5Medalivõitjad (alates 1992.a) Kasutatud kirjandus Üldkirjeldus Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal, hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kasti, mis on täidetud liiva või kruusaga. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole, siis on katse ebaõnnestunud. Hüpe koosneb neljast osast: ·hoojooks ·äratõuge ·lend ·maandumine Edu sõltub kaugushüppes põhiliselt hoojooksu kiirusest ja kõrgest hüppest äratõukel. Paljud sprinterid on ka edukad kaugushüppes. Võistluskorraldus Võistluskorraldus võib olla...
Vella 18. Kreeka Ateena 35. Saksamaa Berliin 3. Armeenia Jerevan 19. Küpros Nikosia 36. San Marino San 4. Aserbaidzaan Bakuu 20. Leedu Vilnius Marino 5. Austria Viin 21. Liechtenstein Vaduz 37. Serbia Belgrad 6. Belgia Brüssel 22. Luksemburg 38. Slovakkia Bratislava 7. Bosnia ja Luxembourg 39. Sloveenia Ljubljana Hertsogoviina 23. Läti Riia 40. Soome Helsingi Sarajevo 24. Makedoonia Skopje 41. Suurbritannia 8. Bulgaaria Sofia 25. Malta Valleta London 9. Eesti Tallinn 26. Moldova Chisinau 42. Sveits Bern 10. Gruusia Thbilisi 27. Monaco Monaco 43. Taani Kopenhaagen 11. Hispaania Madrid 28
§ suurimad ekspordiartiklid on toiduained, joogid, tubakas, tekstiil, tööstuskaubad ning raud ja teras § tähtsaimad ekspordipartnerid Saksamaa 20,31%, Kreeka 13,09%, Itaalia 11,08%, Bulgaaria 10,61% ja Horvaatia 7,74% (2009) § suurimad impordiartiklid on masinad ja seadmed, autod, kemikaalid, kütused ja toidukaubad § tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 15,11%, Kreeka 14,88%, Bulgaaria 9,08%, Itaalia 7,68%, Türgi 7,59%, Sloveenia 6,26% ja Ungari 4,31% (2009) KAUBANDUS § põllumajanduse peamised saadused: riis, mais, vill, nisu, lambaliha, juurviljad, tubakas,piim, munad § põhiline transport kaupadele: maantee transport(13.736km), rongi transport(kokku 699km) § kunagi oli peamine toimetulekuallikas karjakasvatuse suunaga põllumajandus, mis annab ka praegu tööd umbes poolele elanikkonnale §
Miljonilinnad on Rooma ja Milano, 500 000 1 000 000 elanikuga linnu on 4 (Napoli, Torino, Palermo ja Genova) ning 100 000 500 000 elanikuga linnu 37. Riik Asustustihedus Itaalia asustustihedus 197 in./km2 on suurim Itaalia 197 in./km2 võrreldes naaberriikidega. Itaaliaga peaaegu ühe Sveits 181 in./km2 Prantsusmaa 112 in./km2 suurune asustustihedus on Sveitsil 181 in./km2. Austria 98 in./km2 Austria ja Sloveenia asustustihedused on palju Sloveenia 97 in./km2 madalamad kui Itaalial (alla 100 in./ km2 kohta). Prantsusmaa asustustihedus jääb Itaalia ja Sloveenia vahepeale(112 in./km2). Maakondadest on rahvastiku tihedus väikseim Valle d'Aostas (Aosta/Aostes) (38 in./km2) ja Basilicatas (Potenzas) (59 in./km2), seevastu peamiselt vulkaanilisel tufil ja laavakatetel kujunenud viljakate muldadega Türreeni mere äärseid tasandikke
liiduga. Referaadis käsitlen eraldi peatükkidena ka Euroopa Liidu laienemist, komisjoni ja parlamenti. Juttu on ka Euroopa Liidu keskpangast, regionaalpoliitikast ja ka Euroopa Liidust ja maailmast. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. 3 Euroopa Liidu ajalugu 1945 - 1959 Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu. Ühenduse
Asutatud 1949. Loodi liikmesriikide julgeoleku tagamiseks kommunistliku ekspansiooni vastu. Liikmesriike 26: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania (alates 1982. a), Holland, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka (alates 1952. a), Luksemburg, Norra, Poola (alates 1999. a), Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa (alates 1955. a), Suurbritannia, Taani, Tsehhi (alates 1999. a), Türgi (alates 1952. a), Ungari (1999. a), Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia (kõik alates 2004) OSCE (CSCE) - Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. Tegeleb lisaks traditsioonilistele inimõigustele ka vabade valimiste ja demokraatia kaitsega. Eesti ühines 1991. OSCE missioon tegutses Eestis aastail 1993-2001, tegeldes põhiliselt demokraatlike struktuuride edendamise ning rahvustevahelise konflikti ärahoidmisega. Seetõttu olid missiooni tähelepanu keskpunktis eelkõige kodakondsus- ja keeleküsimused.
Kopenhaageni kriteeriumid (1993): Loodi selleks, et oleks süsteem uute liikmete vastu võtmiseks. Kriteeriumid: Stabiilne demokraatia, õigusriik, inimõigused tagatud, vähemuste kaitse. Toimiv turumajandus, võime ELis toime tulla. Võimekus EL elus osaleda. EL valmidus võtta uusi liikmeid* (*Hiljem lisandunud, peamiselt Türgi ja Ukraina tõttu). Suur laienemine- algus: 1990ndate keskel ühinejaid 13: (Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Ungari, Slovakkia, Sloveenia, Bulgaaria, Rumeenia, Malta, Küpros, Türgi). Algselt (1998) jagatakse kahte gruppi vastavalt edukusele: Tsehhi, Eesti, Ungari, Poola, Sloveenia, Küpros. 2000 alustavad teised 6 ka (va Türgi)). Viiakse läbi pikad läbirääkimised: Algselt plaan valmis olla 1. jaanuar 2003. Hiljem reaalne 2004, aga mitte kõigile. Avatakse, räägitakse läbi ja suletakse 35 peatükki teemasid Suur laienemine 2004/2007: 2001 (mõned saavad varem! Rumeenia-Bulgaaria jäävad teistest maha. 2002
Exceli valemeid ja töövahendeid kasutades leidke vastused järgmistele küsimustele. Lahendus laadige üles keskkonda ained.ttu.ee. Töö esitamise tähtaeg on 30. oktoober kell 8:00. 0 Töölehel ELriigid on Euroopa Liidu (EL) riikide loetelu eesti ja inglise keeles. Töölehel Stat.ee on andmed Eesti 2017. aasta väliskaubanduse kohta. Töölehel Eurostat on andmed Euroopa riikide rahvaarvu kohta. 1. Arvutage kaubavahetuse kogumaht iga riigi kohta (eksport + import) ning kuvage see summa miljo 2. Tehke eraldi andmetabel (list) nendest riikidest, mille kaubavahetuse kogumaht moodustab vähema 3. Leidke, kui palju nendest riikidest (vähemalt 2% väliskaubanduse üldmahust) ei kuulu ELi. 4. Leidke EL riikide osatähtsus Eesti väliskaubanduse üldmahus. 5. Leidke Suurbritannia koht Eesti kaubavahetuses EL riikidega. 6. Leike, mitme euro eest kaupu eksportis Eesti EL r...
) - Euroopa Komisjon: 15 hääleõigusega volinikku + 10 hääleõiguseta (rotatsioon) - Rahvusparlamentide roll: õigusaktide eelnõude subsidiaarsuse põhimõttele vastavuse hindamine 1.8. Lissaboni leping Leping sõlmiti aastal 2007 ja jõustus 2009. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg,Iirimaa, Taani, SB, Kreeka, Hispaania, Portugal, Austria, Soome, Rootsi PLUSS Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia,Tsehhi Vabariik ja Ungari PLUSS Bulgaaria, Rumeenia. Põhimõtteliselt on Lissaboni leping on põhiseadusliku lepingu edasiarendus. Niisiis on Lissaboni leping EL põhiseaduse lepingu kergelt muudetud ja täiendatud versioon.Formaal-juriidiliselt ei ole enam iseseisev n-ö põhiseaduse leping, vaid kehtivate lepingute muutmise leping, nn reformileping. Sellega lootsid liikmesriigid pääseda lepingu rahvahääletusele panemisest ja piirduda ratifitseerimistega
· 1994: Maktub · 1994: Istusin Piedra jõe ääres ja nutsin · 1996: Viies mägi · 1997: Valgusesõdalase kasutusjuhend · 1998: Veronika otsustab surra · 2000: Kurat ja preili Prym · 2001: Isad, pojad ja isade pojad · 2003: Üksteist minutit · 2004: Dzinn ja roosid · 2005: Zahir · 2006: Nagu voolav jõgi · 2006: Portobello nõid 6 2.Sisu kokkuvõte Veronika on pealt näha täitsa tavaline Sloveenia tütarlaps. Tal on töö raamatukogus ning väike korter kloostri juures. Ühel päeval otsusta Veronika, et ei taha enam elada, sest kõik ta elus oli ühesugune ja kuna noorus juba seljataga, polnud edaspidi oodata muud kui allakäiku, vanadust selle pöördumatute jälgedega, haigusi, sõprade lahkumisi. Edasi elamine ei annaks midagi juurde, vastupidi, tõenäousus kannatada suureneb üha enam ja enam. Ta oli kursis, mis maailmas toimud
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste instituut TÖÖHÕIVE MÄÄR EUROOPA LIIDUS SOO JÄRGI VANUSERÜHMAS 20 64 ELUAASTAT AASTATEL 2008 - 2012 Õppeaine Arengu-uuringud ARVESTUSTÖÖ Õppejõud: XXX Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................... lk 3 - 4 Tööhõive määr Euroopa Liidus 20 64 eluaastaste naiste hulgas aastatel 2008 2012 ..................................................................... lk 5 - 6 Tööhõive määr Euroopa Liidus 20 64 eluaastaste meeste hulgas aastatel 2008 2012 ...................................................................... lk 7 - 8 Tööhõive määra võrdlus naiste ja meeste vahel Euroopa Liidu 20 64 eluaastates inimeste hulgas aastatel 2008 2012 ..........................
· 2001 Max Schmidheiny Vabaduse auhind (Sankt Galleni ülikool, Sveits) Aumärgid: · Jordaania Taassünni ordeni suurpael ja suurtäht 1993 · Taani Elevandi ordeni suurpael ja suurtäht 1994 · Soome Valge Roosi ordeni suurrist ketiga 1995 · Rootsi Serafimi ordeni kett 1995 · Mehhiko Asteegi Kotka orden 1995 · Läti Kolme Tähe teenetemärgi suurrist ketiga 1996 · Ungari Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997 · Sloveenia Vabariigi Vabaduse Kuldtähe teenetemärk 1997 · Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997 · Leedu Vabariigi Vytautas Suure teenetemärk 1997 · Poola Vabariigi Valge Kotka orden 1998 · Islandi Vabariigi Hauka teenetemärk 1998 · Norra Kuningriigi Püha Olafi ordeni suurrist 1998 · Kreeka Vabariigi Lunastaja teenetemärgi suurrist 1999 · Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni suurristi erijärk 2000
· Rumeenias kaasnes demokratiseerimisprotsessiga ka vägivald- sealne kommunistlik diktaator N.Ceausescu keeldus võimu rahumeelselt loovutamast ja üritas rahvaliikumist jõuga maha suruda. See viis 1989.a.lõpul rahvaülestõusu puhkemiseni, mille käigus Ceausescude perekonna diktatuur kukutati ning diktaator koos oma naisega hukati. · Kommunistliku süsteemi lagunemine Jugoslaavias viis ka senise föderatsiooni lagunemiseni; erinevalt Tsehhoslovakkiast toimus see vägivallaga: Sloveenia, Horvaatia ja Bosnia läksid mittekommunistliku valitsuse alla ja katkestasid 1990-1991.a.suhted senise Jugoslaavia juhtosa- Serbia ning sealse kommunistliku diktaatori S.Miloseviciga, kes riigi kooshoidmiseks alustas pikka ja ohvriterohket konflikti (millesse sekkusid ka ÜRO rahuvalveväed, ent suhteliselt tulutult). · Hiina RV-s oli 1980-ndatel sealne kommunistlik liider Deng Xiaoping alustanud küll majanduslikke reforme (teatud turumajandusele omaste joonte kasutamine;
Pärnumaa Kutsehariduskeskus MALTA Referaat Pärnu 2009 Riigihümn: LInnu Malti Pealinn: Valletta Pindala: 316 km² Riigikeeled: malta ja inglise Rahvaarv: 0,4 miljonit Rahvastiku tihedus: 1267,2 in/km² President: Edward Fenech Adami Peaminister : Lawrence Gonzi Iseseisvus: 21. september 1964 Rahaühik: euro [EUR] Ajavöönd: KeskEuroopa aeg Tippdomeen:.mt Telefonikood: 356 Poliitiline süsteem: vabariik Rahvastik: maltalased (96%), muud (4%) ELiga ühinemise aasta: 2004 Samal aastal liitusid ka Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, ja Küpros. Malta Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest Malta saarest, Gawdex (Gozo) saarest ja Kemmuna (Comino) saarest ning neljast asustamata saartest. Ta asub Si...
· Belgia (1957) · Bulgaaria (2007) · Eesti (2004) · Hispaania (1986) · Holland (1957) · Iirimaa (1973) · Itaalia (1957) · Kreeka (1981) · Küpros (2004) · Leedu (2004) · Luksemburg (1957) · Läti (2004) · Malta (2004) · Poola (2004) · Portugal (1986) · Prantsusmaa (1957) · Rootsi (1995) · Rumeenia (2007) · Saksamaa (1957; Saksa DV ala aastast 1990) · Slovakkia (2004) · Sloveenia (2004) · Soome (1995) · Suurbritannia (1973) · Taani (1973) · Tsehhi (2004) · Ungari (2004). http://www.tarkinvestor.ee/wiki/index.php/Euroopa_Liit Euroopa liidu institutsioonid ja muud organid · Euroopa Parlament, mis esindab ELi kodanikke ja mille valivad vahetult need kodanikud; · Euroopa Liidu Nõukogu, mis esindab liikmesriike; · Euroopa Komisjon, mille ülesanne on kaitsta liidu kui terviku huve.
RIIKIDE LIIGITUS Näitajad, mille alusel võib riike liigitada: 1) SKT või SKP arv, mis näitab aastajooksul valmistatud toodangu ja osutatud teenuste koguväärtust. Väljendatakse tavaliselt dollarites 1 inmese kohta. 2) Valitsev tootmisviis. 3) Riigi majanduse struktuur (tootvad ja teenidavad majandusharud). 4) Energia tarbimine 1 elaniku kohta. 5) IAI Inimarengu indeks Arvestatakse kolme asja: SKP, haridustase ja keskmine eluiga. RIIGID Kõrgeltarenenud riigid Arengumaad (kolmas maailm) * esimene maailm * uusindustriaal maad * teine maailm * vähim arenenud riigid * istandus riigid * nafta riigid ...
SUURENENUD? EUROOPA LIIT 2004 MIKS EI VASTA KAART PRAEGUSELE AJAHETKELE? Eesti eksport ja import maailma erinevate regioonidega aastal 2000 (miljonit krooni) Allikas: Eesti Statistikaamet Euroopa Liit: Belgia, Holland, Luksemburg, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Taani, Suurbritannia, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Portugal, Soome, Rootsi ja Austria. Kesk- ja Ida-Euroopa: Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Leedu, Läti, Makedoonia, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tsehhi ja Ungari PÕHJA - AMEERIKA KESK - JA SOOME JA ROOTSI SRÜ IDA -EUROOPA EXP: 964,4 EXP: 6191,9 EXP: 28471,9 EXP: 2125,2 IMP: 1791,1 IMP: 5738,2 IMP: 26928,5 IMP: 7902,2 Bilanss : -826,7 Bilanss : 453,7 Bilanss : 1543,4 Bilanss : -5777,0 EUROOPA LIIT AASIA
Riikide rahulolematus IMS tulemustega Sõja tagajärjel lagunes Austria-Ungari tekkisid Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia; Serbia, senised AU lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigiks (Jugoslaavia) Venemaast eraldusid Poola, Läti, Leedu, Eesti, Soome Saksamaa kaotas osa territooriumist, asumaad ja suurriigiseisundi USA sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma, USA oli sõja ajal andnud laenu peamiselt Antandi riikidele, 1921. a oli Euroopa riikide völg USAle 21miljoni Itaalia ja Jaapan jäid ilma territooriumidest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid Probleemid Saksamaal pärast I MS Majandusprobleemid Antandi riigid raskendasid sksm olukorda, kuna saksamaa ei suutnud maksta neile reparatsioone. Saksamaa ei suutnud reparatsioone Antandi riikidele maksta sp okupeeris Prantsusmaa 1923.a saksa suurima tö...
kommunistlik diktaator N.Ceausescu keeldus võimu rahumeelselt loovutamast ja üritas rahvaliikumist jõuga maha suruda. See viis 1989.a.lõpul rahvaülestõusu puhkemiseni, mille käigus Ceausescude perekonna diktatuur kukutati ning diktaator koos oma naisega hukati. • JugoslaaviasKommunistliku süsteemi lagunemine Jugoslaavias viis ka senise föderatsiooni lagunemiseni; erinevalt Tšehhoslovakkiast toimus see vägivallaga: Sloveenia, Horvaatia ja Bosnia läksid mittekommunistliku valitsuse alla ja katkestasid 1990-1991.a.suhted senise Jugoslaavia juhtosa-Serbia ning sealse kommunistliku diktaatori S.Miloševičiga, kes riigi kooshoidmiseks alustas pikka ja ohvriterohket konflikti (millesse sekkusid ka ÜRO rahuvalveväed, ent suhteliselt tulutult). 4. Saksa DV- Kommunistliku süsteemi lagunemine Saksa DV-s ja Saksamaade ühendamine (1990):
kus väikseid maapiirkonna koole suletakse ja ehitatakse aina suuremaid, kus õpetajad ja õpilased kõikide nägusidki ei mäleta. Slavko (2006) arvates on ühiskonnas, kus tööd ei austata, võimatu tunnustada ja väärtustada õpetaja tööd. Olukord, kus õpetaja on keegi, kes ei taha õpetada ja õpilased need, kes ei taha õppida, on halvim eeldus, et koolis saaks toimuda väärtustepõhine õppimine. Õppeasutuses peab olema sõbralik õhkkond ja nagu sloveenia haridusteadlane Robi Kroflic (2009) leidis, et õpetajad ei peaks pidama oma sõnu seaduseks. Mittetalutava käitumise korral, ei tohiks õpetaja pedagoogiline autoriteet lubada õpilasel vaadata kõrvale või vältida oma käitumise kahju märkamist. Seega ei tohiks õpetaja rakendada alandavaid meetmeid korrale kutsumiseks, vaid olles ise autoriteet klassi ees, jätavad õpilased mõned asjad ütlemata ja tegemata. Sel moel saavad õppijad demokraatlikus
Rahaühik Euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Itaalia ültse Itaalia, ametliku nimega Itaalia Vabariik (itaalia keeles Repubblica Italiana), on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvadSitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957). Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid
Kaks aastat enne liitumist peab liikmesriik suutma hoida fikseeritud kurssi oma valuuta ja euro vahel. Euroalaga liitunud riigid. Euroopa Liiduga liitunud 27 riigist on euroalaga liitunud 16 riiki. Euroala moodustavad ELi liikmesriigid, kes on kasutusele võtnud euro. 1999 Prantsusmaa, Hispaania, Saksamaa, Itaalia, Soome, Portugal, Iirimaa, Austria, Belgia, Madalmaad, Luksemburg. 2001 Kreeka . 2007 Sloveenia. 2008 Küpros, Malta. 2009 Slovakkia. 1999-2002 kehtis euro vaid elekrooniliselt ning alates 2002 aastast ka sularahana. Bulgaaria, Tsehhi Vabariik, Taani, Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Rumeenia, Rootsi ja Ühendkuningriik on küll ELi liikmed, kuid ei ole ühisraha eurot kasutusele võtnud. Eesti Panga plaan euroalaga liituda on 2011. aastal. Euroopa Keskpank ja Euroopa Keskpankade Süstem Need kaks organit juhivad Euroopa Liidu ühist rahapoliitikat
intensiivne põllumajandus- tööstuslik põllumajandus, vähe maad, vähem pingutusi (väetised, palju tööjõudu) ekstensiivne põllumajandus- palju maad, kasutatakse vähe väetisi ja kapitali MUUTUSED MAAILMAMAJANDUSES (ÕPIKU TEEMA) EUROOPA LIIT 28 Euroopa Liidu liikmesriiki: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. Euroopa Liiduga ühinemise plussid Euroopa Liiduga ühinemise miinused paraneb julgeolek, suureneb turvatunne tõusevad kaupade hinnad suureneb töökohtae arv kohanemisvõimetud ettevõtted lähevad pankrotti
Asutatud 1949. Loodi liikmesriikide julgeoleku tagamiseks kommunistliku ekspansiooni vastu. Liikmesriike 26: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania (alates 1982. a), Holland, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka (alates 1952. a), Luksemburg, Norra, Poola (alates 1999. a), Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa (alates 1955. a), Suurbritannia, Taani, Tsehhi (alates 1999. a), Türgi (alates 1952. a), Ungari (1999. a), Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia (kõik alates 2004) OSCE (CSCE) - Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. Tegeleb lisaks traditsioonilistele inimõigustele ka vabade valimiste ja demokraatia kaitsega. Eesti ühines 1991. OSCE missioon tegutses Eestis aastail 1993-2001, tegeldes põhiliselt demokraatlike struktuuride edendamise ning rahvustevahelise konflikti ärahoidmisega. Seetõttu olid missiooni tähelepanu keskpunktis eelkõige kodakondsus- ja keeleküsimused.
liikmetele 1995 astusid Soome, Rootsi, Austria (15 riiki) 1998 loodi Euroopa Liidu keskpank 1. jaanuar 1999 võetakse kasutusele Euro, kui arveldusühik ka hinnad olid avaldatud eurodes 2001 - liitus Kreeka alates 1. jaanuar 2002 asendati riikide rahvusvaluutad eurodega (12 riiki) Suurbritannia, Rootsi ja Taani ei ühinenud 1. mai 2004 Euroopa laienes 10 liikme võrra: Eesti, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tsehhi, Küpros ja Ungari 1. jaanuar 2007 liikmeteks said Bulgaaria ja Rumeenia + rahaliiduga liitus Sloveenia JUHTINSTITUTSIOONID - struktuurid, mis juhivad EL'i tööd Euroopa Komisjon juhib president seaduste algataja läbirääkija eelarve koostaja komisjonär juhib mingit valdkonda Euroopa Parlament kaasotsustaja annab ''rohelise tule'' seaduseelnõule või paneb veto peale ei võta akte lõplikult vastu võtab vastu eelarve
kohus Kohus Euroopa Liidu laienemine · Austria (aastast 1995) · Küpros (2004) · Rumeenia (2007) · Belgia (1957) · Leedu (2004) · Saksamaa (1957 · Bulgaaria (2007) · Luksemburg (1957) · Slovakkia (2004) · Eesti (2004) · Läti (2004) · Sloveenia (2004) · Hispaania (1986) · Malta (2004) · Soome (1995) · Holland (1957) · Poola (2004) · Suurbritannia (1973) · Iirimaa (1973) · Portugal (1986) · Taani (1973) · Itaalia (1957) · Prantsusmaa (1957) · Tsehhi (2004) · Kreeka (1981) · Rootsi (1995) · Ungari (2004)
keelati võimule saada, keelati Suure Sm idee ja Sm kaotas kõik kolooniad. Territ. muutused: 1) Belgia sai: Malund ja Eipen, hiljem Saarland. 2) Poola sai: Ülem-Sileesia, Poznan, Pomer. Lisaks tehti Poolale pääs merele (poola koridor) Galiitsia. 3) Kolooniad said enamuses Inglismaa, aga ka USA ja Jaapan. 4) Schleswig-Holsteini ala poolitati Taani ja Sm vahel. Moodustati 2 uut riiki: Tsehhoslovakkia (endised A-U alad) ja Jugoslaavia (Serbia, Montenegro, Horvaatia, Sloveenia, Bosn-Hertseg, Makedoonia). 5) Tirooli ala sai endale Itaalia. 6) Vene kaotas Trapetzundi ja Ertzerumi kindlused Türgis. Eur-s jäi püsima konfliktikoldeid: 1) Poola vallutas 23a Vilniuse. Kuni 39a oli Leedu pealinn Kaunas, kuni MRP järgi Vilniuse vallutasid ja Leedule andsid. 2) Ahvenamaal elasid rootslased, aga see oli Soome piirides. Oli relvastatud kokkupõrkeid, lõpuks sai Ahvenamaa laialdase autonoomia. 3) Techen oli hea maagileiu ala. Selle pärast kaklesid Poola ja Tsehhoslovakkia
Põhjast lõunasse on riigi pikkus 1140 km. Itaalia asub 800 km vahemerre saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Itaaliale kuulub veel Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil Vatikani ja San Marino riigid. Põhjas moodustavad põhjapoolse piiri Alpid, mille piirjoont jagab ta Prantsusmaa, Sveitsi, Austria ja Sloveeniaga. Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia naaberriigid loes on Prantsusmaa, põhjas Sveits, kirdes Austria ja Sloveenia. 4 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia Majandus Itaalia majandus-geograafiline asukoht Vahemere basseinis soodustas kaubandust nii Euroopa riikidega, kui Põhja-Aafrika ja Lähis-Idaga. Oma majandusliku potentsiaali poolest on Itaalia arenenud tööstusriikide esireas, WTO liige, kuulub tööstusriikide gruppi G7/8-sse ning on üks olulisematest ELi liikmesriikidest
3. Euroopa Liidu miinimumpalkade edetabel Miinimumpalgad Euroopa Liidu riikides kõiguvad laias vahemikus. Madalaima ja kõrgeima miinimumpalga vahe on enam kui kümnekordne, näitab Eurostati ülevaade ELi miinimumpalkadest tänavu jaanuaris. Euroliidu riikide seas jookseb jõuka Lääne ja vaese Ida vahel selge veelahe: Lääne-Euroopas jäävad miinimumpalgad enamasti üle 1000 euro (15 647 krooni), Idas aga alla 300 euro (4694 krooni). Kogu Ida-Euroopast suudab vaid Sloveenia ületada Lääne-Euroopa madalaima miinimumpalgaga riigi Portugali taseme. Ka kandidaatriigis Türgis kehtib napilt kõrgem miinimumpalk kui endistes sotsialismimaades. Riikide jaotus kolme grupi vahel - kuni 400 eurot, 400-800 eurot ning üle 800 euro - ei ole 2008. aasta algusega võrreldes muutunud. Miinimumpalgad Euroopa Liidus tänavu jaanuaris (eurodes ja kroonides) Riik EUR EEK Luksemburg 1642 25 692 Iirimaa 1462 22 875
· Panama - 3. november 1903, iseseisvus Colombiast. · Paraguay - 15. mai 1811 · Poola - 11. november 1918 · Rwanda - 1. juuli 1962 · Rumeenia - 9. mai 1877 · Samoa 1. jaanuar 1962, iseseisvus Uus-Meremaast. · Saint Lucia 22. veebruar 1979, iseseisvus Suurbritanniast. · Singapur - 9. august 1965, eraldumine Malaisiast · Slovakkia - 1. jaanuar 1993 iseseisvumise (Tsehhoslovakkiast eraldumise) päev, iseseisvusdeklaratsioon ise võeti vastu 17. juuli 1992. · Sloveenia - 26. detsember 1990, selgusid iseseisvusküsitluse ametlikud tulemused. Iseseisvus ise kuulutati välja 25. juunil 1991 vastuvõetud aktidega. · Soome - 6. detsember 1917 · Sri Lanka - 4. veebruar 1948 · Sudaan 1. jaanuar 1956, vabanes Egiptuse ja Suurbritannia võimu alt. · Suriname - 25. november 1975 · Svaasimaa - 6. september 1968 · Sveits - 1. august 1291 · Tadzikistan - 9. september 1991 (iseseisvus NSV Liidust) · Tansaania 9
sambaline struktuur. 1. EÜ ehk 3 alusorganisatsiooni 2. Ühine väline julgeoleku poliitika 3. Koostöö õigus ja siseküsimuste vallas Pärast Maastrichi leppe sõlmimist esitasid liitumisavalduse:Austria, Soome, Rootsi, jälle Norra ja ühinemist kaalus Sveits. 1995.aastal liitusid:Austria, Soome, Rootsi. Veidi hiljem esitasid liitumissoovi:Türgi, Malta ja Küpros. 1994.aastal Ungari ja Poole. 1995.aastal: Rumeenia, Slovakkia, Eesti, läti, Leedu, Bulgaaria. 1997.aastal : Tsehhi ja Sloveenia kokku 13 riiki. Tekkinud EL edasise laienemise ja koostöö tingimused pandi paika Amsterdami lepingus 1997.a. juunis. Jõustus 1999.a. mais. Paraku ei jõudnud liikmesriigid laienemise tingimustes kokkuleppele, mis tõttu sõlmiti 26.veeb. 2001 Nice leping. Jõustus veebruar 2003. Nice leping sisaldas muu hulgas tuleviku programmi Agenda 2000. Eurotsoon EL ühisvaluuta euro kinnitati Maastrichti leppega. Tekkis majanduse rahaliit. Liidu loomine toimus 3 etapis: · 1.juuli 199031
Kõikdest küsitletuist leiab 22,5 protsenti naistest ennast elamas vaesuses, võrrelde meeste 19,4 protsendiga. Kuigi üleüldine soovahe on küllaltki tagasihoidlik 3 protsenipunkti juures, siis leidub riike, kus subjektiivse vaesuse tasemed naiste hulgas on oluliselt kõrgemad, kui nende tugevamast soost partnerite seas. Suurim vahe naiste ja meeste arusaamas oma majanduslikust olukorrast on Portugalis 11 protsendipunktiga, temale järgnevad Sloveenia veidi alla seitsmega ja Kreeka ning Prantsusmaa umbes viie protsendipunktiga. Kahekümnest riigist viis näitasid negatiivset soovahet, mis tähendab subjektiivse vaesuse tajumine on kõrgem meeste hulgas. Soomes, kus see suunitlus on kõrgeim, ulatus erinevus meessoost vastajate kahjuks natukene üle kahe protsendipunkti. Härraste Hammeri ja Pederseni peamine hüpotees, mille kohaselt on abikaasade või kooselavate paaride ebavõrdne osalemine tööturul võtmetähtsusega subjektiivse
15. 16.-19. 20.-21. 22.-23. Horvaatia Sloveenia Uus-Meremaa 0101 Venemaa Poola Saksamaa Etioopia
EL kujunemis lugu · Euroopas on olnud mitmeid ühendavaid suurvõime: o Rooma impeerium o Saksa Rooma kesiriik o Rootsi Suurriik o Austira Ungari impeerium o Hansaliit · I MS eel vastukaaluks Ameerika Ühendriikidele Mainiti Euroopa Ühendriike, o 1915 Euroopa Ühendriikide loosungid o 1922- Richard Nikolaus von Coudenhove ->Ühtne Euroopa o 1929 Prantsuse peaminister Aristide Briand->Rahvasteliidu koosolekul tõi idee luua Euroopa Liit, mida juhitaks Prantsusmaalt o Utopism-ebavõimalik,kuid ideaalna maailmanägemus · II MS lõppedes toetas SBR ideed luua midagi Euroopa Ühenduse taolist. o 1946 W.Churchill tõi Zürichis mõtte luua Euroopa Ühendriigid o 1948-OEEC(Organisation for European Economic Co-Operation)=Euroopa majandus koostöö organisatsioon) ->Koordineeris Marshalli plaani(USA ...
majanduslikule arengule. Avalikkuse toetus Eesti kuulumisele Euroopa Liitu on kõrge. Koos ülejäänud liikmesriikidega kujundab Eesti Euroopa Liidu poliitikat ning osaleb liidu õigusaktide väljatöötamisel. Osalemine Euroopa Liidu tuleviku kujundamises on muutunud valitsuse ministrite ja ametnike igapäevatöö lahutamatuks osaks. Lisaks Eestile liitus 2004 aastal veel üheksa riiki: Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Malta ja Küpros. Seega oli tegemist Euroopa Liidu ajaloo suurima liitumisega: liikmesriikide arv kasvas 15-lt 25-le. Euroopa liidus loodi 7 suurt institutsiooni milleks olid: Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon, Euroopa Kohus, Euroopa Kontrollkoda. Et nendest aru saada peab teadma millega need institutsioonid tegelevad. Liikmestaatus Euroopa Liidus annab Eestile võimaluse ja kohustuse rääkida kaasa Euroopa Liidu
Kõikdest küsitletuist leiab 22,5 protsenti naistest ennast elamas vaesuses, võrrelde meeste 19,4 protsendiga. Kuigi üleüldine soovahe on küllaltki tagasihoidliku 3 protsendi juures, siis leidub riike, kus subjektiivse vaesuse tasemed naiste hulgas on oluliselt kõrgemad, kui nende tugevamast soost partnerite seas. Suurim vahe naiste ja meeste arusaamas oma majanduslikust olukorrast on Portugalis 11 protsendiga, temale järgnevad Sloveenia veidi alla seitsmega ja Kreeka ning Prantsusmaa umbes viie protsendiga. Kahekümnest riigist viis näitasid negatiivset soovahet, mis tähendab subjektiivse vaesuse tajumine on kõrgem meeste hulgas. Soomes, kus see suunitlus on kõrgeim, ulatus erinevus meessoost vastajate kahjuks natukene üle kahe protsendi. Härraste Hammeri ja Pederseni peamine hüpotees, mille kohaselt on abikaasade või kooselavate paaride ebavõrdne osalemine tööturul võtmetähtsusega subjektiivse vaesuse
1952.a asutasid 6 Euroopa riiki (kohe päras II ms) Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) need 6 riiki olid: Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Hollan Lukemburg 1973 ühinesid Suurbritannia, Taani, Iirimaa 1980ndatel aastatel Kreeka, Hispaania ja Portugal. 1995 Ühinesid Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik, Austria Vabariik. 2004 laienes 10 riigi võrra EESTI, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Küpros, Malta. 2007 ühinesid Rumeenia Bulgaaria Kanditaatriigid on Türgi, Horvaatia Makedoonia. Euroopa Liidu president on Herman van Rompuy. Euroopa Liidus peab olema tagatud 4 õigust: tööjõu, kapitali, teenuste ja kaupade vaba liikumine. EL-i liikmemaks on 1,2% riigi SKT-st ja eelarvesse läheb ka 1,4% käibemaksust. ? EUROLE ÜLEMINEKU KRITEERIUMID: *inflatsioonimäär ei tohi ületada 3% *Riigivõlg ei tohi olla üle 60%
1. Austria 2. Belgia 3. Bulgaaria 4. Eesti 5. Hispaania 6. Holland 7. Horvaatia 8. Itaalia 9. Iirimaa 10. Kreeka 11. Küpros 12. Leedu 13. Luksemburg 14. Läti 15. Malta 16. Poola 17. Portugal 18. Prantsusmaa 19. Rootsi 20. Rumeenia 21. Saksamaa 22. Slovakkia 23. Sloveenia 24. Soome 25. Suurbritannia 26. Taani 27. Tsehhi 28. Ungari Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. Kopenhaageni kriteeriumid
1.E Parlament Martin Schulz president 751 liikmeid/üles:1.näidata kätte poliitilised suunad ja teha poliit.algatusi rahvaesinduse moraalse jõuga 2.kontrollida EK tegevust 3. kontrollida eelarve üle, va kohustus.väljaminekud 2. E Ülemkogu(Brüssel) Donald Tusk eesistuja,ametiaeg 2,5a ELi liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, E Kom. president, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.Üles:määratleda Euroopa Liidu üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. 3. EL Nõukogu(Brüssel) Liikmed:Valitsuse ministrid igast ELi liikmesriigist, vastavalt arutamisele kuuluvale poliitikavaldkonnale.Üles:1. Arutab ja võtab vastu ELi õigusakte koos EP, tuginedes E.Komi ettepanekutele.2.nende õigusaktide vastuvõtmise õiguse delegeerimine komisjonile, millega tagatakse nõukogu enda poolt vastu võetud õigusaktide läbiviimine-rakendamine. 4. COREPER (alaliste esindajate komitee)/koosneb 1.liikmesriikide suursaadikutest(COREPER I) 2.suursaa...
Karsialal on rohkem kui 1100 õõnsust ja mäekuru. Moraavia karst kuulutati looduskaitsealuseks alaks 1956. aastal. (Protected ... , 2016) Moraavia karsti võib nimetada karstiklassikaks, sest seda on uuritud juba sajandeid. Seda karstiala on uuritud juba alates 19. sajandi algusest. Karstipiirkonnas on turistidele avatud neli koobast, teised vaatamisväärsused on karstilehtrid, karstiallikad, looduslikud jõed ja koopad. (Moravsk Kras, 2015) Karsti olemus Nimetus karst tuleb Balkanilt Sloveenia lubjakiviplatoolt, sest seal on karstinähtused laialt levinud. Kui maapõues leidub kergesti lahustuvaid kivimeid - soola, kipsi, marmorit, lubja- või dolokive, mõjutab neid maapinda imbuv vesi. Vee liikumine kivimites võib tekitada muutusi maa sees ja pinnal ning kujundada omapäraseid pinnavorme ja veekogusid. (Karst Eestis, 2007) Kõige lihtsam karstivorm on konarlikuks söövitatud kivimi pealispind, mis kannab nimetust karr
1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine. Eesmärgiks kindlustada rahu võitjate ja kaotajate vahel. Ühendada neid koostöös. Luua söe- ja terasealane vastastikune sõltuvus, et üks riik ei saaks enam oma relvajõude mobiliseerida teiste teadmata. Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides. Institutsioonid: Ülemamet, Ministrite Nõukogu, Euroopa Assamblee, Euroopa Kohus. 1957/58 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse asutamisleping. Eesmärgiks ühisturu loomine, majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse, institutsionaalse struktuuri loomine. Institutsioonid: Euroopa Komisjon, Ministrite Nõukogu, Parlamentaarne Assablee, Euroopa Kohus, Euroopa Investeerimispank, Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Kontrollikoda. Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping. Eesmärgiks koordineerida aatomienergia ühist rahumeelset kasutamist liikmesriikides ja suurendada selle osakaalu. Rahu taga...
Järgnevalt on antud allalaadimiskiirus Telia võrgus fikseeritud mõõtepunktides (Mbit/s) Rühmitada andmed klassidesse ja arvutada jaotusfunktsiooni väärtused. Tõlgendada jaotusfunktsiooni neljandat väärtust. Allalaadimiskiirus (Mbit/s) Valimi maht 1.9 Väiksem tulemus 3.9 Suurim tulemus 4.5 Klasside arv 5 Klasside laius 5.6 6.3 6.3 7.6 8.4 9.7 10.9 11.3 11.6 1...
Enamik Euroopa keeltest kuulub indoeuroopa keelkonda. Enamik euroopa keeli kuulub kolme laiaulatuslikku rühma: 1) Germaani 2) Romaani 3) Slaavi - Germaani keelerühma kuuluvad teiste hulgas taani, norra, rootsi, islandi, saksa, inglise ja jidiši keel. - Romaani keeled on itaalia, prantsuse, hispaania, portugali, rumeenia jt. - Slaavi keelerühma kuuluvad teiste hulgas vene, ukraina, valgevene, poola, tšehhi, slovaki, sloveenia, serbia, horvaadi, makedoonia ja bulgaaria. Enamikes euroopa keeltes on kasutusel ladina tähestik. Osades slaavi keeltes kasutatakse kirillitsat. Oma tähestik on kreeka, armeenia, gruusia ja jidiši keelel. 2. UURING – KOLMANDA KLASSI LASTE ÕPPIMISOOVID ERINEVATE KEELTE OSKAMISEKS LISAKS JUBA KOOLIS ÕPITAVATELE KEELTELE Selleks et teada saada missuguseid võõrkeeli kolmanda klassi lapsed tahaksid veel
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS K-08A Randel Malm KOPENHAAGENI KLIIMAKONVERENTS referaat Pärnu 2010 7.-18 detsembrini leiab aset palju kõneainet pakkuv Kopenhaageni kliimakonverents. Sinna on kogunenud peaaegu kõigi maailma riikide esindajad, leppimaks kokku selles, kuidas peaks toimuma võitlus kliimamuutusega pärast aastat 2012. Siinses pressis on ehk vähe kajastust leidnud see, mis tüüpi kokkulepet praegu sõlmima hakatakse, samuti see, milliseid konkreetseid kohustusi EL, sealhulgas ju Eesti, tahaks tulevases leppes kindlasti näha. Et tulevikuperspektiive paremini mõista, kirjeldame ka veidi senist kliimaseadusandlust koos selle rakendamisega praktikas, milles kohati on edusammud veel väikesed (või toimub lausa paigalseis, nagu Eesti puhul võime näha hiljutisest Riigikontrolli auditiaruandest ,,Riigi tegevus kasvuhoonegaaside koguste vähendamisel"). Kopenhaageni klii...
Ajatsoon: GMT + 1 Kliima: Kliima on mõõdukalt kontinentaalne, niiske, Viinis on keskmine temperatuur jaanuaris -2 °C, juulis 19,5 °C, sademeid 640 mm aastas. 5 2.ASEND Austria asub Kesk-Euroopas. Austria Vabariik on maismaariik.Riigi piirjoone kogupikkus on 2,562 km. Piirimaad on põhjas Tsehhi 362 km, Saksamaa 784 km ja Slovakkia 91 km, idas Ungari 366 km, lõunas Itaalia 430 km ja Sloveenia 330 km, läänes Liechtenstein 35 km ja Sveits 164 km. Austria geograafilised koordinaadid on 47 20 N, 13 20 E. 6 3.LOODUS Euroopa selles osas saavad kokku erinevad maastiku-, kliima- ja vegastatsioonivormid. Austria on merepiirita maa. Tema territooriumi katavad kõrg- ja keskmäestikud, samas on seal ka kinkmaad ja tasandikke. 70% pindalast hõlmavad Alpid, 10% Tsehhi massiivi ääremäestikud.
Esimene maailmasõda 28. juunist 1914 11. novembrini 1918 Maailmasõja põhjused: Teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel Alahinnati ülemaailmse sõja tekkimise ohtu Muutusid hoiakud sõdade ja sõdimise suhtes. Sõda peeti põnevaks ja romantiliseks. Puudusid rahvuslikke kriise reguleerivad institutsioonid. Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Loodi sõjalisi liite. Kiiresti arenes sõjatehnika. Ehitati raudteid. Maailmasõja ajend oli Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine. Kaksikliit- 1879 Saksamaa, Austria-Ungari Kolmikliit- 1882 Saksamaa,Austria-Ungari, Itaalia Liiduleping- 1893 Venemaa, Prantsusmaa Antant- 1907 Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa Sõdivate poolte plaanid: Kolmikliit Saksamaa- Schlieffen- Saksa kindralstaabi ülem, Schlieffeni plaan- Prantsusmaa kiire purustamine ning seejärel Venemaa ründamine. Austria-U...
rahva eri osade kultuuri. Põhitunnuseks kirjakeele kujunemine. Rahvuse kujunemisel võivad rahvad jaguneda või liituda rahvasteks/rahvaks. MAAILMA SUURIMAD ETNOSED: hiinlased, hindustaanlased, bengalid(Bangladesh, Ida-India), USA ameeriklased, venelased, brasiillased, jaapanlased. 13. Usundid ja nende levikupiirkonnad (Euroopas riigi täpsusega) Katoliiklus- Itaalia, Hispaania, Portugal, Prantsusmaa, Iirimaa, Belgia, Austria, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Horvaatia, Sloveenia, Leedu, Filipiinid, Ladina-Ameerika Õigeusk - Kreeka, Serbia, Makedoonia, Montenegro, Rumeenia, Bulgaaria, Küpros, Ukraina, Venemaa, Valgevene, Gruusia Protestantlus - USA, Kanada, Põhja-Euroopa, Eesti, Läti, Saksamaa, Sveits, Holland, Suurbritannia(Austraalia, LAV) Islam - Põhja-Aafrika, Lähis-Ida, Kesk-Aasia, Indoneesia, Albaania, Kosovo, Bosnia ja Hertsegoviina jt. Budism - Ida- ja Kagu-Aasia EESLINNASTUMINE(suburbanisatsioon)- linlased hakkasid elukohana järjest enam eelistama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
