Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjapoolne piirkond on mägine. Loodusliku piiri moodustavad Alpid. Maastik on suurte mägede ja sügavate orgude rohke. Itaaliale kuuluvad kaks Vahemere suurimat saart Sitsiilia ja Sardiinia - ning hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Satelliitfoto Itaaliast Faktid: Pealinn: Rooma Suuremad linnad: Rooma (2 547 677 elanikku) (2006) Milano (1 308 735 elanikku) Napoli (984 242 elanikku) Torino (900 608 elanikku) Palermo (670 820 elanikku)...
· Iseloomustav on sõjakus ja ekspansiivus (uusi maid haarata). · Slaavlased panid liikuma hunnid. 1) idaslaavlased (esivanemad andid)venelaste esivanemad(valgevene, ukraina) 2) lääneslaavlased (esivanemad veneedid)-Saksamaa idaossa. 3) lõunaslaavlased (esivanemad sklaviinid)Balkani ps, Bütsants(osad). Tänapäeva Rumeenia, Bulgaaria, Sloveenia , Horvaatia. Vana-Vene riik ehk Kiievi-Vene Tekketeooria e Normanni teooria( slaavlased kutsusid neid varjaagideks): Slaavlased kutsusid Rjuriki, Trevori ja Sineuse endale valitsejaks(normanni soost valitsejad). Novgorodi valitseja, Rjurik, vürst 862. a. Tema hõimlane Oleg vallitab 882. a Kiievi, seda aastat loetakse Vana-Vene riigi tekkeajaks. Slaavlased paganausulised. 988. a Kiievi vürst Vladimir võtab Bütsantsist vastu ristiusu õigeusuna...
1981 liitus Kreeka, mida pole kunagi peetud oluliseks sündmuseks EL-i arengus. 1970. aastatel oli seal võimul sõjaväehunta. 1986 liitusid Hispaania ja Portugal. 1995 liitusid Soome, Rootsi ja Austria Eelviimase laienemisringiga liitusid 1. mail 2004 kümme riiki: Ungari, Poola, Läti, Slovakkia, Eesti, Leedu, Tsehhi, Sloveenia , Küpros, Malta. Jaanuar 2007 liikmeks said Bulgaaria ja Rumeenia1985. a valiti Euroopa Komisjoni presidendiks Jacques Delors, kes süvendas aitas süvendada liikmesmaade koostööd ja aitas ühendused kriisist välja. Ta keskendus ühtse turu ja ühise raha programmide käivitamisele ning soovis luua liikmesriikidevahelist poliitilist liitu. Reformiti ühtset põllumajanduspoliitikat, vähendades toiduainete hindu maailmaturul ja EMÜ-s...
· Välismaale mere ja õhutransport (133 lennujaama) · Teedevõrk tihedaim Itaalia põhjaosas ja suuremate linnade ümbruses, sest tööstusettevõtted asuvad seal. · Hõredaim teedevõrk mägedes ja saartel. · Itaalias 1920datel maailma esimesed kiirteed. · Raudteid 30 400 km · Raudteeühendus Prantsusmaa, Sveitsi, Sloveenia ja Austriaga. · Siseveetransport levinud ja pikkus 2400 km · Sobib vähemasustatud piirkondadesse ja veod mahukad ja odavad · Rahvusvahelistes vedudes valdav meretransport. · Suuremad sadamad Genovas, Livornos, Veneetsias ja Napolis. SIDE · 2001. aasta seisuga Itaalias kõige rohkem mobiiltelefone. 883 tk 1000 kohta · Itaalia telekommunikatsioonifirma Telecom...
Itaalia asub 800 km vahemerre saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Itaaliale kuulub veel Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil Vatikani ja San Marino riigid. Põhjas moodustavad põhjapoolse piiri Alpid, mille piirjoont jagab ta Prantsusmaa, Sveitsi, Austria ja Sloveeniaga . Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia naaberriigid loes on Prantsusmaa, põhjas Sveits, kirdes Austria ja Sloveenia. 4 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia Majandus Itaalia majandus-geograafiline asukoht Vahemere basseinis soodustas kaubandust nii Euroopa riikidega, kui Põhja-Aafrika ja Lähis-Idaga. Oma majandusliku potentsiaali poolest on Itaalia arenenud tööstusriikide esireas, WTO liige, kuulub tööstusriikide gruppi G7/8-sse ning on üks olulisematest ELi liikmesriikidest...
· Pealinn:Viin · Riigikord:demokraatlik vabariik · Haldusjaotus:9 liidumaad: Burgenland, Kaernten, Niederoesterreich, Oberoesterreich, Salzburg, Steiermark, Tirol, Vorarlberg, Wien · Riigikeel:Saksa keel · Rahaühik:EURO Asend · Austria asub KeskEuroopas. · Austria Vabariik on maismaariik. · Piirimaad on põhjas Tsehhi 362 km, Saksamaa 784 km ja Slovakkia 91 km, idas Ungari 366 km, lõunas Itaalia 430 km ja Sloveenia 330 km, läänes Liechtenstein 35 km ja Sveits 164 km. · Austria geograafilised koordinaadid on 47 20 N, 13 20 E. Loodus · Austria on merepiirita maa. · Tema territooriumi katavad kõrg ja keskmäestikud, samas on seal ka kinkmaad ja tasandikke. · 70% pindalast hõlmavad Alpid, 10% Tsehhi massiivi ääremäestikud. · Riigi kõrgeim koht on Grossglockner'i mägi, mis on 3797 m kõrgune....
sept 1919 Bulgaariaga 4. juuni 1920 Ungariga 10. august 1920 Türgiga. Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile ette majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi · Sõja tagajärjel lagunes Austria-Ungari tekkisid Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogooria liitusid Serbia- Horvaatia- Sloveenia kuningriigiks (hilisem Jugoslaavia) · Venemaast eraldusid Poola Läti Leedu Eesti Soome · Saksamaa kaotas osa territooriumi (Alsace-Lorraine'i, Poola alasid jm; kokku 73,5 km², kus elas 7,3 milj inimest kaotas oma asumaad kaotas suurriigiseisundi · USA sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma USA oli sõja ajal andnud laenu peamiselt Antandi riikidele 1921.a oli Euroopa riikide võlg USA-le 21 miljardit...
Et Eestil ei ole lähenemiskriteeriumide täitmine kõrge inflatsioonitaseme tõttu õnnestunud, on euro sularaha kasutuselevõtt Eestis nihkunud määramatusse tulevikku. 6. ELi liikmesriigid 1950 Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaa 1973 Iirimaa, Taani, Ühendkuningriik 1981 Kreeka 1986 Hispaania, Portugal 1995 Austria, Rootsi, Soome 2004 Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia , Tsehhi Vabariik, Ungari 2007 Bulgaaria ja Rumeenia Euro tsooniga ühinenud riigid Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksmaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome Schengeniga ühinenud riigid Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Luksemburg, Monaco, Holland, Portugal, Hispaania, Itaalia, Austria, Kreeka, Taani, Soome, Island, Norra, Rootsi, Tsehhi, Ungari, Eesti, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Sveits 9...
koht (B-grupis 2. koht, kokku 27 riiki) 2005 U?19 maailmameistrivõistlused Lätis 11. koht (B- grupis 3. koht, kokku 16 riiki) Eesti täiskasvanute koondmeeskond on võitnud 16, viigistanud 4 ja kaotanud 19 ametlikku mängu. Meeskond valmistub järjekordseks MM- turniiriks, mis toimub 21- 28.maini 2006. a Rootsis. B- divisjonis on alagrupivastasteks USA, Jaapan, Suurbritannia ja Ungari ning edasi võivad vastasteks tulla Holland, Sloveenia , Austria, Singapur ja Austraalia. Eesti koondmeeskonna peatreeneriks on soomlane Jari-Petri Anttila. Eesti U'19 koondmeeskond on võitnud 8 ja kaotanud 7 ametlikku mängu. Meeskonna peatreeneriks on olnud Marko Saksing. Saalihokikohtuniku töö Olles tänavustel meeste meistrivõistlustel vilistanud Meistriliigas 22-t kohtumist ei saanud mulle märkamata jääda, et tihtipeale tekitas meeskondades küsimusi kohtunike "vilistamisstiil"...
Asutajaliikmed on Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Suurbritannia. 1952. a. liitusid organisatsiooniga Kreeka ja Türgi, 1955. a. Saksamaa, 1982. a. Hispaania ning 1999. a. Poola, Tsehhi Vabariik ja Ungari. NATO seni viimane laienemine toimus 2004. a., mil organisatsiooni liikmeteks said Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia , kes 29. märtsil 2004 deponeerisid NATOga liitumisdokumendid USA rahandusministeeriumis. PÕHJA-ATLANDI LEPING Põhja-Atlandi leping ehk Washingtoni leping on NATO asutamisleping, mis sätestab NATO tegevuse peaeesmärgi - kindlustada ja kaitsta nii poliitiliste kui ka sõjaliste vahenditega liikmesriikide vabadust ja julgeolekut. Lepingu artiklis 5 sisaldub liitlaste omavaheline fundamentaalne kohustus - käsitleda relvastatud rünnakut ühe liitlase vastu...
Saksamaa võis jääda ikka NATO liikmeks. 1990 aasta 3 okt Saksamaa taasühinesgi. *"Sametlahutus" 1992 aasta lõpus toimus nn sametlahutus, millega loodi senise Tsehhoslivakkia asemele kaks iseseisvat riiki: Tsehhi Vabariik ja Slovakkia. Tsehhi presidendiks sai Vaclav Havel., kelle eestvedamisel on Tsehhi edukalt integreerunud Euroopasse. Slovakkia pole seda aga suutnud.. *Jugoslaavia lagunemine 1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia , Hovaatia, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviia. Jugoslaavia koosseisu jäi üksnes Serbia ja Montenegro. 1990 aasta Serbia presidendiks saanud Milosevic hakkas ajama natsionalistlikku poliitikat eesmärgiga rajada Suur-Serbia riik. Selle tagajärjel muutus Balkan plahvatusohtlikuks pingekoldeks 4 Eesti NSV a)Valitsemine ja EKP juhtide tegevus TV b)Vastupanu vormid TV c)Side läänega TV d)Käsumajanduse tagajärjed TV e)Kultuurielu põhijooned TV f) ,, 40 kiri" 5.Eesti taasiseseisvumine...
riigid (liberaalne poliitika, üldine vaesus, madal elatustase), Iirimaa ja Küpros (keskmisest noorem elanikkond väikesed pensioni- ja tervishoiukulutused) Sotsiaalkulutused GDP-st · Vanaduspenisonid (EL27 = 11%) Helded; Austria, Itaalia, Saksamaa, Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi, Taani, UK Kasinad: Iirimaa (noor elanikkond), Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia · Tervishoid (EL27 = 7,7%) Helded; Prantsusmaa, Holland, UK, Saksamaa, Rootsi, Belgia, Sloveenia Kasinad: Läti, Eesti, Leedu, Poola Sotsiaalkulutused GDP-st · Pere- ja lapsetoetused (EL27 = 2,2%) Helded: Taani, Saksamaa, Luksemburg, Soome, Rootsi Kasinad: Malta, Hispaania, Itaalia, Bulgaaria, Rumeenia, Eesti, Läti, Leedu · Puuetega inimeste toetused (EL27 = 2,1%) Helded: Rootsi, Taani, Soome Kasinad: Iirimaa (noor elanikkond), Rumeenia, Läti, Eesti, Leedu, Malta, Kreeka SP analüüsimeetodid · Institutsionalism - riigiinstitutsioonide ja nende...
Itaalia paikneb 36,5 0 pl ja 470 pl ning 70 ip ja 180 ip vahel. Pealinna Rooma geograafilised koordinaadid on: 420 pl, 130 ip. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja teised väiksemad Vahemere saared. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Apenniini poolsaare pikkus põhjast lõunasse on l126 km. Itaalia on valdavalt mägine maa. Piki kogu poolsaart kulgevad Apenniinid, põhjaosas asetsevad Alpid. Itaalia randu uhub 5 merd: Aadria, Joonia, Türreeni, Liguuria ja Vahemeri . Itaalia asukoht maailmakaardil ning Euroopas. Presidendid Läbi Aegade: 1946 Enrico De Nicola 1948 Luigi Einaudi 1955 Giovanni Gronchi 1962 Antonio Segni...
Ceausescu keeldus võimu rahumeelselt loovutamast ja üritas rahvaliikumist jõuga maha suruda. See viis 1989.a.lõpul rahvaülestõusu puhkemiseni, mille käigus Ceausescude perekonna diktatuur kukutati ning diktaator koos oma naisega hukati. · Kommunistliku süsteemi lagunemine Jugoslaavias viis ka senise föderatsiooni lagunemiseni; erinevalt Tsehhoslovakkiast toimus see vägivallaga: Sloveenia , Horvaatia ja Bosnia läksid mittekommunistliku valitsuse alla ja katkestasid 1990-1991.a.suhted senise Jugoslaavia juhtosa- Serbia ning sealse kommunistliku diktaatori S.Miloseviciga, kes riigi kooshoidmiseks alustas pikka ja ohvriterohket konflikti (millesse sekkusid ka ÜRO rahuvalveväed, ent suhteliselt tulutult). · Hiina RV-s oli 1980-ndatel sealne kommunistlik liider Deng Xiaoping alustanud küll majanduslikke reforme (teatud turumajandusele omaste joonte kasutamine;...
· 1993 vastasseis presidendi ja ÜNi vahel · 1994 1. Tsetseenia sõda · 1998 rubla järsk langus · 1999 B. Jeltsini tagasiastumine. Presidendiks saab V. Putin. Balkani probleemid · 1989 kommunistliku reziimi kukutamine Bulgaarias ja Rumeenias ning Jugoslaavia lagunemise algus · Sloveenia saavutas iseseisvuse üsna rahumeelselt · Horvaatias ning Bosnia- Hertsegoviinas algas relvastatud konflikt, mis kestis 1996. aastani. Sündmustesse sekkusid ÜRO ja NATO · 1996 pingestus olukord Jugoslaavias. Kosovo probleem. NATO pommitab Serbiat. Kriisikolded mujal maailmas · 1990-1991 1. Lahesõda: IraakKuveitUSA...
Novembris 1989 rahvas lõhkus Berliini müüri. Saksa DV ja Saksa LV ühinesid 3. oktoobril 1990. Rumeenias oli kõige verisem kommunistliku reziimi lagunemine. Sealne kommunistlik liider Ceauþescu oli tõeline diktaator 1989 rahvas kukutas ta, arreteeris ja hukkas (koos naisega). Jugoslaavia lagunes 1991-1992. Iseseisvusid Sloveenia , Horvaatia, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina. Jugoslaavia koosseisu jäid vaid Serbia ja Tsernogooria. Jugoslaavia aladel puhkes verine sõda. 1991 läksid laiali VLO ja VMN. Endistele Ida-Euroopa sotsialistlikele riikidele oli ühine: 1) ühiskonnaelu demokratiseerumine, kommunistliku reziimi lammutamine 2) üleminek kapitalistlikule turumajandusele 3) püüe ühineda Euroopa organisatsioonidega (Euroopa Liit, NATO)...
1. Üldiseloomustus lk. 3 2. Loodusolud 2.1. Asukoht lk. 4 2.2. Pinnavormid lk. 4 2.3. Kliima lk. 4 2.4. Vetevõrk lk. 4 2.5. Taimestik ja loomastik ning looduskaitsealad. lk. 5 3. Rahvastik 3.1. Rahvastiku üldiseloomustus lk. 5 3.2.Kaart suuremate linnadega lk. 7 4. Maavarad. lk. 8 5. Majandus lk. 8 5.1 Tööstusharud ja keskused. lk. 8 6. Põllumajanduse põhiharud lk. 9 7. Veondus lk. 9 8. R...
idasakslaste põgenemist läände. 1989. oktoobris astus Honecker tagasi nin 9. novembril lõhkus rahvamass Berliini müüri. 3. oktoobril 1990. ühendati Saksamaa. Üleminek käsumajanduselt turumajandusele oli keeruline ning vastuoluline. Uue poliitika põhijoonteks on uue riigikorra ülesehitamine, demokr. valimissüsteemi juurutamine ning püüd integreeruda Euroopaga. 1992. toimus sametlahutus Tsehhoslovakkia = Tsehhi & Slovakkia. 91/92 lagunes ka Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia , Horvaatia, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina. Rumeenias on paljuski säilinud ,,värvi vahetanud" kommunistide võim....
Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa, Itaalia, Holland, Saksamaa (1951),kus moodustati Euroopa söe-ja teraseühenduse asutamisleping, et hoiduda nende riikidevahelisest sõjalisest tegevusest ressursside pärast. Taani, Suurbritannia, Iirimaa (1973), Kreeka (1981), Portugal, Hispaania (1986), Soome, Rootsi, Austria (1995). European Community (EC), 1993 Mastrichtis Euroopa Liit (European Union, EU). (2004) Eesti,Läti, Leedu, Poola,Ungari, Tsehhi,Slovakkia, Sloveenia , Malta, Küpros (2007) Rumeenia, Bulgaaria. 2009 aasta seisuga 27 liikmesriiki ja veel paljud kes taotlevad seda. Lisaks Euroopa parlamendis olevatele liikmeriikidele osaleb palju riike kes ei taotle ka liikmeks olekut vaid osalevad töös vaatlejana ja ka võtavad osa sellest majadus-kaubandus rahvusvahelisest tööst. Vabakaubanduspiirkonna puhul kaotatakse samuti liikmesriikidevahelised tollimaksud, kuid kuna kolmandate riikide suhtes võib iga riik fikseerida oma...
R. Jakobsoni Gümnaasium Lennart Meri Referaat Viljandi 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus Lennart Meri täispikk nimi on Lennart-Georg Meri. Ta oli Eesti president 2 ametiaega. Ta oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat ja poliitik. Lennart sündis 29. Märtsil 1929. aastal ning suri 14. Märtsil aastal 2006. President Lennart Meri andis ametivande Riigikogu ees 6. oktoobril 1992 ning President Lennart Meri andis tagasivalimise järel ametivande 7. oktoobril 1996. 2. Elulugu Lennart Mere isa oli kuulus diplomaat Georg Meri ning ema Alice-Brigitta Engmann. Tema isa pidi viibima pidevalt tema diploomaadilistel põhjustel välismaal ning seetõttu õppis Lennart mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa ülikoolis. 1941 aastal küüditati Lennart Meri koos perega Siberisse ning nad naasesid sealt aastal 1946. Siberis õppis Lennart...