Iirimaal, Itaalias, Luksemburgis, Prantsusmaal, Saksamaal ja Soomes. Selleks ajaks olid rahvuslike valuutade vahetuskursid euro suhtes muutumatutena kindlaks määratud. 1. jaanuaril 2002. a. tuli euro ringlusse sularahana. Eurot kontrollib Euroopa Keskpank. 1999. aasta juulis alanud trükkimis- ja vermimistööde tulemusena on ringlusse lastud 14,5 miljardit rahatähte ja üle 56 miljardi mündi. 1. jaanuaril 2001 Kreeka 1. jaanuaril 2007 Sloveenia 1. jaanuaril 2008 Küpros, Malta 1. jaanuaril 2009 Slovakkia. Eesti valitsus on seadnud eesmärgiks minna eurole üle 1. jaanuarist 2011. Euroga liitumise kriteeriumid: 1. Inflatsiooni tase ei tohi ületada euroala kolme kõige väiksema inflatsioonitasemega riigi inflatsioonitaset rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra. 2. Vähemalt kahe aasta jooksul enne euroala astumist peab riik kinni pidama Euroopa
- troonisaal - sammassaalid - vaateterrassid - vannitoad (laitmatu veevärk ja kanalisatsioon) - vannitoad, mille veejuhtmestik on säilinud · Lossi plaan oli väga keeruline, loss oli mitmekorruseline · Seinad laoti ilma mördita sidumata kividest · Laiad trepid · Aknad puuduvad, valgus laest · Sambad peenenevad ülevalt alla Antiikarhitektuur: Kreeka, Rooma Ajastu ja levik 1000 eKr 500 pKr Vahemeremaad (Hispaania, Itaalia, Sloveenia, Türgi, Prantsusmaa jne.) Euroopa kultuuri häll Teaduste areng Kunst Haridus Sport Teater Kreeka Templeid ehitati jumalate auks Linnade ehitamine Priene, Mileetos, Pergamon Elumajadel korrapärane ja ülevaatlik ülesehitus Taevast võlvitud kreeka tempel kutsus esile loodusega vahetus seoses viibimise tunde Isikukultus ja ainuvalitsejate austamine Arhitektuur Oluline oli templiehitus Sambad (dooria, joonia, korintos) Madal kolmnurkne viilkatus
ülesehitamine, demokraatliku valimissüsteemi juurutamine ning püüd integreeruda Euroopaga.. Mitmes riigis (Rumeenia, Bulgaaria) õnnestus kommunistidel võimule jääda ning ümberkorraldusi takistada. Endise idaploki riikide baasil on tekkinud ka uued riigid. 1992. aasta lõpul toimus nn. sametlahutus, millega loodi senise Tsehhoslovakkia asemele kaks iseseisvat riiki: Tsehhi Vabariik ja Slovakkia. Aastatel 1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina. Jugoslaavia koosseisu jäid üksnes Serbia ja Montenegro. Eesti taasiseseisvumine: 1. Kuidas mõjutas Eestit perestroika- ja glasnostipoliitika? (lk 108-109) Eestit mõjutas perestroika- ja glasnostipoliitka sellega, et toimus uue ärkamisaja algus, ühiskond politiseerus, toimus laulev revolutsioon, Eesti muutus üha enam iseseisvamaks. 2. Nimeta 1988.a. tähtsamad sündmused ja tegelased Eestis. (lk 108-110) 1987
Majandusõpetus Teema 13. Majanduse areng ja stabiilsus 1. Makroökonoomika, macroekonomics - õpetus turu 1. üldisest tasakaalust e. majandusest kui tervikust tema seostes 2. 2. Makromajanduslikud majandusnäitajad, macro : economic indicators majandust kui tervikut (), , , iseloomustavad näitajad: majanduse (SKP) kasv, töötus, . inflatsioon, väliskaubanduse saldo jm. 3. , 3. Sisemanduse kogutoodang (SKP), gross domestic product (- ) (GDP) on mingil periodilriigis toodetud lõpptarbimisegakaupade ja teenuste maksumus ...
1. Esimese maailmasõja algus Põhjused Teravnenud vastuolud suurriikide vahel: Saksamaa soov saavutada juhtpositsiooni, Balkani "püssirohutünn" Alahinnati ohtu: ei usutud maailmasõja võimalikkusesse, arvati, et võimalikud vaid piirkondlikud lühiajalised konfliktid Sõda romantiseeriti: sõda on romantiline, ülev, põnev, surm sõjas on heroiline ja steriilne Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid: polnud organisatsioone, mis oleks suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia: valitsustel puudus kontroll kindralstaapide üle Ajend Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Bosnias) 28. juunil 1914 (tapeti nii Franz kui tema naine Sophie) - Organisaator - Serbia terroriorganisatsioon Must Käsi, teostajaks Bosnia salaorg Narodna Odbrana, tulistaja üliõpilane Gavrilo Princip Franz Ferdinand ...
• Komiteed ja eritöögrupi, näiteks kaubanduse, põllumajanduse, migratsiooni erikomitee, laienemisrühm jne.- komitoloogia (üle 150) 5.8. Häälte arv M. Nõukogus • 29 Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusm., Itaalia • 27 Hispaania, Poola • 14 Rumeenia • 13 Holland • 12 Belgia, Kreeka, Portugal, Tšehhi, Ungari • 10 Rootsi, Austria, Bulgaaria • 7 Taani, Soome, Iirimaa, Slovakkia, Leedu • 4 Luksemburg, Eesti, Läti, Sloveenia, Küpros • 3 Malta 5.9. M. Nõukogu otsused • Ühehäälsus (vastuhääli ei tohi olla) - maksustamise, sotsiaalkindlustuse ja veel mõnede küsimuste puhul. • Kvalifitseeritud häälteenamus – (73%), enamus riike (15) mis esindavad vähemalt 62% rahvast - enamike küsimuste puhul 5.10. Euroopa Parlamendi volitused • Seadusandlik: osalemine Euroopa õiguse väljatöötamises (751 liiget) • Eelarveline: võtab vastu või lükkab tagasi eelarve
3. Euroopa Majandusühendus nimetati ümber Euroopa Ühenduseks Maastrichti lepinguga 1993 aastal. 4. Euroopa Majandusühenduse loomise eesmärk oli: Eesmärk oli luua ühisturg, mis põhineb neljal põhivabadusel: isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine ning tuumaenergia rahumeelse kasutamise tagamine. 5. Euroopa ühendusteks nimetatakse kolme ühendust, need on: ESTÜ, EMÜ ja Euratom 6. Euroopa Liitu ei kuulu a) Austria b) Norra c) Bulgaaria d) Sveits e) Sloveenia f) Monaco g) Malta 7. ELi kandidaatriikidele esitatavaid kriteeriume nimetatakse a) Maastrichti kriteeriumiteks b) Kopenhaageni kriteeriumiteks c) Schengeni kriteeriumiteks 8. Soome ja Rootsi said ELi liikmeks 1 Tallinna Majanduskool Iseseisev töö õppeaines ,,EL õiguse alused" arvestuse positiivse tulemuse saamiseks JU148 a) 1981. aastal a) 1985. aastal b) 1995
Esimese maailmasõja lõpp Teise maailmasõja algus Rahvusvaheline olukord 1918-1920. 1918. lõppes I maailmasõda. Antandi riigid saavutasid võidu Keskriikide üle. Sõlmiti kokkuleppeid, et riikidevahelised tülid laabuksid. Sõjategevus lõppes Compiégne'i vaherahuga. Püsivate rahulepingute sõlmimiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents. Sõjasüüdlaseks kuulutati Saksamaa, kes pidi loovutama maid ja tasuma reparatsiooni. Sakslastel keelati omada tugevat armeed. Saksamaa ei mõistnud, miks nemad sõjasüüdlaseks tembeldati ning nad soovisid kaotust tasa teha. Pariisi rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles' süsteem. Peale rahulepingute sõlmimist selgus, et riikide vahel on veel erimeelsusi. Vältimaks riikide vahelisi sõdu, loodi Rahvasteliit, kuhu võisid kuuluda kõik maailma riigid. Täielikult jäi sealt välja vaid USA. Pariisi rahu...
WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon Reguleerib riikide omavahelist kaubandust. 5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. Euroala ehk eurotsoon on ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro. 1998. aastal leppisid üksteist Euroopa riiki kokku ühisraha kasutuselevõtu tingimused ja euroala tekkis euro ametliku kasutuselevõtuga 1. jaanuaril 1999. aastal, need riigid olid Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa ja Soome. Nendega liitus Kreeka, kes täitis need tingimused 2000 ja võttis euro kasutusele 1
8.1991 aga ka NSVL. · 24.8.1991 kuulutas end iseseisvaks Ukraina · 27.8.1991 kuulutas end iseseisvaks Moldova; 30.8.1991 Aserbaidzaan ja 31.8.1991 ka Kyrgystan. Septembris ka Armeenia ja Tadzikistan. Oktoobris Turkmeenia Jugoslaavia 1990-1991 · Milosevic hakkas enda kätte võtma olulisi positsioone partei ja presidentaalses nõukogus · Jaanuaris 1990 1Jugoslaavia Kommunistide Liiga Kongress, kust Horvaatia ja Sloveenia kommunistid välja marssisid. · Hakkas mitmeparteisüsteemi ülesehitamine Horvaatias ja Sloveenias. Taastati ka Horvaatia Rahvuslaste Liit. Serblased tunnustati dets 1990 ametlikult "rahvusvähemuseks" · Serblased blokeerisid Stipe Mesici valimise Jugoslaavia liidunõukogu esimeheks, siis jäi Jugoslaavia ka riigipeata. · 25.6.1991 kuulutasid Sloveenia ja Horvaatia välja iseseisvuse. Sloveenias järgnes nn. 10 päeva sõda Kokkuvõtteks
Kesk-ja Ida-Euroopa riikidega poliitilises ja sõjalises tegevuses. Järgmise aasta tippkohtumisel Roomas kiideti heaks alliansi strateegiline kontseptsioon, mis nägi ette sõltuvuse vähendamist tuumarelvadest ja oluliste muudatuste tegemist NATO ühendvägedes. Aastatel 19941997 NATO laienes ja uuendas oma tegevusvaldkondi, näiteks loodi koostööprogramm "Partnerlus rahu nimel" · 1999: Poola, Tsehhi ja Ungari · 2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia · 2009: Albaania ja Horvaatia 19. Euroopa Liidu ajalugu. a) EL-i asutamise taust; *loodi majanduse arendamiseks parem transport riikide vahel *vältimaks riikide vahelisi konflikte rünnates üht tehakse ka endale kahju Tänapäeval pakub Euroopa Liit erinevaid toetusi, et arendada majandust, haridust (nt ERASMUSe programm), keskkonda jms. b) asutajariigid; asutamislugu LÜHIDALT: Euroopa Liidu alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951
Suuremad linnad: Milano 1,303 921, Napoli 1,045 874, Torino 919,612, Palermo 687 855, Genova 653, 539, Bologna 385 136, Firenze 380 058 elanikku. Haldusjaotus: 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks. Riigikeel: itaalia keel. Ajalooliselt etnilistes kakskeelsetes piirkondades on võimalik avaliku sektori ametiasutustes suhelda ka vastava piirkonna vähemuste keeles. Nii võib näiteks saksa keelt rääkida Bolzano, sloveenia keelt Trieste, Gorizia ja Udine ning kreeka keelt Reggio Calabria ja Lecce piirkonnas. Religioon: valdavalt rooma-katoliku usk. Peaminister: Romano Prodi Iseseisvus:17.märts 1861 Rahvuspüha: 2. juuni Rahaühik: euro, kurss Eesti krooni suhtes 1 euro=15,64664 EEK Riigikord: Itaalia on unitaarne vabariik. Itaalia Vabariik tänasel moel loodi 2. juunil 1946. aastal korraldatud referendumiga. Riigi õiguslik alus, konstitutsioon, kuulutati välja 27. detsembril 1947 ning jõustus 1. jaanuaril 1948
Geograafiline asend Itaalia Vabariik, pindalaga 301 323 km2, asub Euraasia mandril, Euroopa lõunaosas 800 km kontssaapa kujulisel Apenniini poolsaarel Vahemere ääres. Itaalia paikneb 36,5 0 pl ja 470 pl ning 70 ip ja 180 ip vahel. Pealinna Rooma geograafilised koordinaadid on: 420 pl, 130 ip. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja teised väiksemad Vahemere saared. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Apenniini poolsaare pikkus põhjast lõunasse on l126 km. Itaalia on valdavalt mägine maa. Piki kogu poolsaart kulgevad Apenniinid, põhjaosas asetsevad Alpid. Itaalia randu uhub 5 merd: Aadria, Joonia, Türreeni, Liguuria ja Vahemeri . Itaalia asukoht maailmakaardil ning Euroopas. Presidendid Läbi Aegade: 1946 Enrico De Nicola 1948 Luigi Einaudi 1955 Giovanni Gronchi 1962 Antonio Segni
1997 Parlamentidevahelise Antisemitismivastase Nõukogu liige 1999 Soome Kodukandi Liidu auliige 1999 Ordenid 1993 Jordaania Taassünni ordeni suurpael ja suurtäht 1994 Taani Elevandi ordeni suurpael ja suurtäht 1995 Soome Valge Roosi ordeni suurrist ketiga 1995 Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni kett 1995 Mehhiko Asteegi Kotka orden 1996Läti Kolme Tähe ordeni suurrist ketiga 1997Ungari Vabariigi Teeneteordeni suurrist ja Sloveenia Vabariigi Vabaduse Kuldtähe orden,Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist, Leedu Vabariigi Vytautas Suure orden 1998 Poola Vabariigi Valge Kotka orden, Islandi Vabariigi Hauka orden,Norra Kuningriigi Püha Olafi ordeni suurrist 1999Kreeka Vabariigi Lunastaja ordeni suurrist 2000 Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni Suurristi erijärk 2001Malta Vabariigi Auliidu ordeni kett Prantsuse Auleegioni Suurrist 14 LISA2
Märkimisväärselt kasvas ka Hispaania (+15%), Poola (+14%), Itaalia (+6%), Tsehhi (+11%), Norra (+7%) ja Rootsi (+6%) elanike välisreiside arv. · ,,Uute" atraktiivsete sihtkohtade esiletõus (kuigi nende turuosa on endiselt üsna väike). Uute sihtkohtadena on reisijate tähelepanu pälvinud Rumeenia ja Bulgaaria (mis liitusid 2007.a. Euroopa Liiduga), Serbia ja Montenegro, aga ka juba eelnevatel aastatel populaarseks muutunud Horvaatia ja Sloveenia. · Reisimise kasvu mõjutas odavlennufirmade liinivõrgu jätkuv areng. Jätkuvalt andsid olulise osa Euroopa-sisese turismi kasvust reisid odavlendudega (2006.aastal kasvas odavlendudega tehtud Euroopa-siseste reiside arv 15%, 2007.a. jaanuarist augustini aga eelneva aasta sama perioodiga võrreldes veel 17%). Kokku moodustavad odavlennureisid ligi 40% kõigist lennukiga tehtud eurooplaste välisreisidest. · Kõige rohkem kasvas 2007
Raudteevõrgu üldine iseloomustus. Milliste naaberriikidega on raudteeühendus? Raudteede kogupikkus. Iseloomusta ka arengut. Raudteid on 30 400 km, sellest 20 200 km on elektriraudteid. Alguses olid raudteed ainult suuremate linnade vahel, kuid nüüdseks on raudteid ehitatud ka väiksemate linnade lähedusse, kuid põhiliselt on raudteed ikkagi seal, kus on tööstusettevõtted. Tänapäeval on Itaalial ka naaberriikidega raudteeühendus Prantsusmaa, Sveitsi, Sloveenia ja Austriaga. · Siseveetransport. Milline on jõetranspordi tähtsus? Nimeta ja märgi kaardile laevatavad jõed, tähtsamad jõesadamad. Iseloomusta eeldusi ühtse siseveeteede võrgu loomiseks. Siseveetransport on küllaltki levinud. Siseveeteede pikkus on 2400 km. Siseveetransport sobib väheasustatud piirkondades ja seal, kus maismaatransporditeid rajada liiga kulukas. Veod on mahukad ja vedu odav, tööviljakus kõrge. Siseveeransport ei sobi, kui jõgedevõrk on
1. I Maailmasõja tulemused ja peamised probleemid sõja lõppedes Tulemused: · Võitjad said uusi maid ja eeliseid. (UK, F, USA) · Kaotajariikidele määrati majanduslikud, poliitilised ja sõjalised kohustused · Austria-Ungari lagunes Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia · Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome · Saksamaa kaotas osa terrotooriumi, asumaad ja suurriigi staatuse. · Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse · Itaaliast sai suurriik · Euroopa riigid hakkasid majanduslikult sõltuma USAst · Maailm jagunes kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks süsteemiks, hakkas kapitalismi üldkriis Probleemid sõja lõppedes: · Pariisi rahukonverentsil valitses võitjate ülekaal (USA, UK, F) · Võit ei olnud täiuslik venemaast oli saanud vaenlane maailmarevolutsiooni oht · Sõja mõjud, miljonid tapetud ja haavatud · Suur osa Prantsusmaast ja Belgiast purustatud · Saksamaa, Austri...
Kõige hõredam on teedevõrk mägedes kuna nendes kohtades ei ole võimalik teid rajada või puudub vajadus nende jaoks. (France surface km....2009) Raudteid on 29 100km. Alguses olid raudteed ainult suuremate linnade vahel, kuid nüüdseks on raudteid ehitatud ka väiksemate linnade lähedusse, kuid põhiliselt on raudteed ikkagi seal, kus on tööstusettevõtted. Tänapäeval on Prantsusmaa ka naaberriikidega raudteeühendus Itaalia, Sveitsi, Sloveenia ja Austriaga. (france railway...2008) Siseveetransport on küllaltki levinud. Siseveeteede pikkus on 8568 km. Siseveetransport sobib väheasustatud piirkondades ja seal, kus maismaatransporditeid rajada liiga kulukas. Veod on mahukad ja vedu odav, tööviljakus kõrge. Siseveeransport ei sobi, kui jõgedevõrk on hõre ja korrapäratu, ei saa igale poole vedada, vedu on aeglane, vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu
Saksamaa liitlane väljaspool Euroopat oli Jaapan. NSVL poolt Saksamaa poolt Saksasõbralikud, Neutraalsed Saksamaa- okupeeritud okupeeritud liitlased vaenulikud 1. Eesti 1. Austria 1. Itaalia 1. Rootsi 1. Inglismaa 2. Leedu 2. Tsehhi 2. Rumeenia 2. Portugal 2. NSVL 3. Läti 3. Taani 3. Sloveenia 3. Türgi 4. Poola 4. Belgia 4. Ungari 4. Hispaania 5. Prantsusmaa 5. Bulgaaria 5. Sveits 6. Poola 6. Soome 6. Iirimaa 7. Luksemburg 7. Vichy- 8. Holland Prantsusmaa 9. Kreeka 10. Jugoslaavia 11. Norra 17. Potsdami konverents (isikute näod)
Kõige hõredam on teedevõrk mägedes kuna nendes kohtades ei ole võimalik teid rajada või puudub vajadus nende jaoks. (France surface km....2009) Raudteid on 29 100km. Alguses olid raudteed ainult suuremate linnade vahel, kuid nüüdseks on raudteid ehitatud ka väiksemate linnade lähedusse, kuid põhiliselt on raudteed ikkagi seal, kus on tööstusettevõtted. Tänapäeval on Prantsusmaa ka naaberriikidega raudteeühendus Itaalia, Sveitsi, Sloveenia ja Austriaga. (france railway...2008) Siseveetransport on küllaltki levinud. Siseveeteede pikkus on 8568 km. Siseveetransport sobib väheasustatud piirkondades ja seal, kus maismaatransporditeid rajada liiga kulukas. Veod on mahukad ja vedu odav, tööviljakus kõrge. Siseveeransport ei sobi, kui jõgedevõrk on hõre ja korrapäratu, ei saa igale poole vedada, vedu on aeglane, vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu
..............................................................15 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................16 2 SISSEJUHATUS Ungari Vabariigi üldinfo: Pindala: 93 030 km2 Elanikkond: 10 031 000 Naabrid: Austria, Slovakkia, Ukraina, Rumeenia, Serbia, Horvaatia, Sloveenia Riigikeel: ungari keel 7 piirkonda, 19 maakonda+Budapest, 173 alammaakonda, 23 Haldusjaotus: maakondlikku linna, 298 linna, 2854 küla Pealinn: Budapest ( 1 702 300) Suuremad Debrecen (205 000), Miskolc (171 000), Szeged (167 000), Pecs linnad: (156 000), Györ (129 000) Forint (HUF, Ft); 1 euro = ca 269 HUF, 1 EEK = ca 0,058 HUF Rahaühik: (august 2009 keskm.)
1992 Maastrichti leping (jõustus 1993) ühenduse tegelikuks nimeks sai Euroopa Liit - EU (European Union) Peale majanduse on koostöö ka välispoliitika, julgeoleku, õiguse ja siseasjade vallas. EL-i laienemine: 1995 liitusid Rootsi, Austria, Soome - liikmeid 15 2004 1.mai liitusid 10 uut riiki Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Malta, Küpros liikmeid 25 2007 liitusid 2 Bulgaaria ja Rumeenia liikmeid nüüd 27 EL-i tegevuse eesmärk rahu ja majanduslik kasu. EL-i juhtorganid: Euroopa Ülemkogu liikmesriikide riigipead või peaministrid Ülesanne poliitiline juhtimine ja liidu arengu suunamine. Euroopa Komisjon (asub Brüsselis) igast liikmesriigist 1 esindaja (volinik) NB!Eestist on volinik Siim Kallas
19.saj lõpul jõudis maailma imperialismiajastu. Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvaste võrdsuse põhimõttest, suuremate rahvaste juures tõstis pead sovinism e. marurahvuslus, nurgakiviks oli oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Riigi huvid kõikjal maailmas, koloniaalvallutused ja majanduslik mõjuvõim. Vähem arenenud maad muudeti tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning turuks. Levis Euroopa tsivilisatsioon, juhtmõtteks isikuvabadus, eraomand ja demokraatia (ainuvõimalik), muid poliitilisi kordi peeti mittetsiviliseerituks ja mahajäänuks. Suurriigid Poliitiline olukord Majanduslik olukord Välispoliitilised taotlused Suurbritannia *põhiseaduslik monarhia *vabakaubandus *rivaliteet Saksamaaga *...
· Gorbatsov pöördub Moskvasse tagasi, kuid tema võim on muutunud olematuks, riiki juhib nüüdsest Jeltsin · Riigipöördekatse läbikukkumisega kuulutasid ennast iseseisvaks mitmed NSV Liidu osad · 1991. Detsember saadab NSV Liit end laiali ja sellega on külm sõda lõppenud Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. Sajandil NSVL asemel 15 iseseisvat riiki 1991 Jugoslaavia lagunemine alates 1992 Sloveenia, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia, Serbia, Montenegro Tsehhoslovakkia asemel Tsehhi ja Slovakkia 1993 - sametlahutus
Kordamisküsimused: 1. Mille poolest läksid ajalukku vennad Wrightid? 2.Milles väljendusid rassism ja antisemitism 20. sajandi alguses? Dreyfusi afäär? 3. Sufrazettide liikumine. 4. Millistest Euroopa maadest rännati 20. sajandi algul enim välja Põhja_Ameerikasse? 5. Võrdle sotsiaaldemokraatiat ja kommunismi. Sarnasused ja erinevused? 6. Mida kujutas endast Suurbritannia protektsionistlik väliskabanduspoliitika? 7. Mida tähendab mõiste "imperialism"?. 8. Miks pidasid Euroopa suurriigid kolooniate omamist kasulikuks? 9. Nimeta 3 briti ja 3 Prantsuse koloniaalvaldust 20. sajandi algul? 10. Inglise-Buuri sõda? 11. Mida tähendab mõiste "dominioon"? 12.Sarajevo mõrv? 13.Schlieffeni plaan? 14.Sõjategevus Läänerindel 1914. aasta sügisel. Marne`i lahing? 15.Sõjategevus Idarindel 1914-1915? 16.Mida tähendab mõiste "positsioonisõda"? 17. Verduni ja Somme`i lahingud 1916. aastal? 18. Jüüti merelahing? 19. Brussilovi pealetung? 2...
● Belgia, Itaalia, Holland, Luksemburg, Prantsusmaa ja Saksamaa c) EL-i laienemine pärast 1991. aastat; ● Maastrichti leping ○ lepiti kokku nn kolme samba poliitikas ■ majanduskoostöö ■ ühine välis- ja julgeolekupoliitika ■ õigus- ja siseküsimustealane poliitika ● 1995 liitusid Austria, Rootsi ja Soome ● 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. ● 2007. aastal liitusid Rumeenia ja Bulgaaria. ● 2013. aastal liitus Horvaatia. d) EL-i olulisemad märksõnad (näiteks Schengeni viisaruum, euro jm). ● 1999. aastal võeti euro kasutusele sularahata tehingutes ning kolm aastat hiljem tuli euro paberraha ja müntidena käibele 12 Euroopa Liidu riigis ○ aluse pani Maastrichti leping ● Schengeni viisaruum- ala Euroopas, milles Schengeni leppe alusel on kaotatud
1992 toimusTsehhoslovakkis välisreise, tehti takistusi uue elamispinna hankimisel jms ning ähvardati julgeolekus. 40 kiri sai rahumeelne jagunemine laialdaselt teatavaks välismaal . kaheks iseseisvaks riigiks ehk“sametlahutus” Jugoslaavia lagunemine toimus kodusõja tagajärjel. Kodusõdade lõppemisele aitas kaasa ÜRO ja NATO rahujõudude sekkumine.Tulemuseks oli Sloveenia, Horvaatia,Makedoonia ja Bosnia-Hertegoviina iseseisvumine. 5. Eesti taasiseseisvumine (§ 29, tv 29) a) Uus ärkamisaeg: Eestis algas uus ärkamisaeg 1987.a. kevadel, mil avalikustati Moskva kavad rajada Eestisse ulatuslikud fosforiidikaevandused. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939
Pärnu Koidula Gümnaasium Referaat I maailmasõda Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................... 3 Sõdivate riikide sõjaplaanid ............................................................................... 4 Ajend ja põhjused .............................................................................................. 6 Sõjategevus ....................................................................................................... 7 Aastal 1914 ................................................................................................ 7 Aastal 1915 ................................................................................................ 9 Aastal 1916 ................................................................................................ 10 Aastal 1917 ....................
1999 Lapi ülikooli audoktor 1999 Liberaalse Internatsionaali vabaduse auhind 3.5 Ordenid · Jordaania Taassünni ordeni suurpael ja suurtäht 1993 · Taani Elevandi ordeni suurpael ja suurtäht 1994 · Soome Valge Roosi ordeni suurrist ketiga 1995 · Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni kett 1995 · Mehhiko Asteegi Kotka orden 1995 · Läti Kolme Tähe ordeni suurrist ketiga 1996 · Ungari Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997 · Sloveenia Vabariigi Vabaduse Kuldtähe orden 1997 · Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist 1997 · Leedu Vabariigi Vytautas Suure orden 1997 · Poola Vabariigi Valge Kotka orden 1998 · Islandi Vabariigi Hauka orden 1998 · Norra Kuningriigi Püha Olafi ordeni suurrist 1998 · Kreeka Vabariigi Lunastaja ordeni suurrist 1999 · Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni Suurristi erijärk 2000 · Malta Vabariigi Auliidu ordeni kett 2001
· - MERCOSUR · Lõuna ühisturg · 4 ( Argentina, Brasiilia, Paraguay, Uruguay) · koostööd alustati tolliliiduna ja kaugem eesmärk on koostöö ühisturu tasemel · - EL · Euroopa Liit · 25: Itaalia, Prantsusmaa. Saksamaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Iirimaa, Suurbritannia, Taani, Kreeka, Hispaania, Portugal, Austria, Rootsi, Soome, Küpros, Eesti, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tsehhi, Ungari · esmärk: majandusliit · Eesti liitus 2004. aastal ASEAN · Kagu-Aasia maade Assotsiatsioon · Alguses 5 riiki, hiljem on liitunud teisigi · Eesmärk on liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine · - OPEC · Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon · · põhitegevus on reguleerida toornafta hinda maailmaturul, määrates kindlaks liikmete
23 Iirimaa - 1- 23 Luksemburg - 1- 23 Serbia - 1- 17 23 Sveits - 1- 28 Rumeenia - - 2 29 Taani - - 1 29 Sloveenia - - 1 29 Türgi - - 1 Kautatud lingid : Eesti Kergejõustiku Liit http://www.ekjl.ee/uudised http://www.delfi.ee/news/em_2006/uudised http://et.wikipedia.org/wiki http://www.sporditäht.ee 18 19 20 21 ma st,võistkonnaga. suuremad der Tammertiga 22 23 24 25 26 üppes. 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36
Sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta ostujõupariteedi alusel 1994-1998 (USA dollarites) Euroopa Liit Siirderiigid Riigid SKP Riigid SKP Luksemburg 35500 Tsehhi 12170 Prantsusmaa 19960 Sloveenia 13720 Saksamaa 21800 Slovakkia 9260 Suurbritannia 20610 Ungari 9660 Taani 23900 Poola 7250 Rootsi 20520 Läti 5500 Soome 20530 Leedu 6180
riigid (liberaalne poliitika, üldine vaesus, madal elatustase), Iirimaa ja Küpros (keskmisest noorem elanikkond väikesed pensioni- ja tervishoiukulutused) Sotsiaalkulutused GDP-st · Vanaduspenisonid (EL27 = 11%) Helded; Austria, Itaalia, Saksamaa, Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi, Taani, UK Kasinad: Iirimaa (noor elanikkond), Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia · Tervishoid (EL27 = 7,7%) Helded; Prantsusmaa, Holland, UK, Saksamaa, Rootsi, Belgia, Sloveenia Kasinad: Läti, Eesti, Leedu, Poola Sotsiaalkulutused GDP-st · Pere- ja lapsetoetused (EL27 = 2,2%) Helded: Taani, Saksamaa, Luksemburg, Soome, Rootsi Kasinad: Malta, Hispaania, Itaalia, Bulgaaria, Rumeenia, Eesti, Läti, Leedu · Puuetega inimeste toetused (EL27 = 2,1%) Helded: Rootsi, Taani, Soome Kasinad: Iirimaa (noor elanikkond), Rumeenia, Läti, Eesti, Leedu, Malta, Kreeka SP analüüsimeetodid · Institutsionalism - riigiinstitutsioonide ja nende
ÜHISKONNA EKSAMIKS 1. Nüüdisühiskonna tunnused, muutused ühiskonnas ..ühiskonna sektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. I. Tööstusühiskond (konveiertööstus, ratsionaalsus, bürokraatia, urbaniseerumine, meelelahutuse areng, ühiskonna sotsiaalne muutus linnas rohkem, maainimeste arv kahaneb) II. Postindustriaalne ühiskond kõrgeltarenenud tööstusühiskond, millel on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. (teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti, teadus ja tehnoloogia on majanduses tähtsad, tööjõud spetsialistid, kõrgharidus, massimeedia, -tootmine, -kultuur) III. Infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikat...
25 Prantsusmaa 284,40 779,20 26 Rootsi 2893,40 3150,20 27 Rumeenia 0,40 2,60 0,00 28 Saksamaa 1765,80 3843,20 0,00 29 Slovakkia 7,20 59,90 30 Sloveenia 3,90 17,50 31 Soome 4585,40 11259,20 32 Suurbritannia 865,70 1275,60 33 Sveits 279,40 466,90 34 Taani 884,80 1089,50 35 Tsehhi 28,90 233,10
TTK0030 Majandusgeograafia Kordamisküsimused 2011/2012.õa. Sissejuhatus 1. Geograafia kui kommertsteadus. Positivism geograafias: Pärast Teist maailmasõda, kvantitatiivne geograafia, mille eelduseks oli: · Kogunenud oli piisav hulk andmeid · Tekkis vajadus andmete süstematiseerimise järele · Hakati kasutama arvuteid · Kogu protsessi jaoks oli olemas teaduslik alus positivistlik teadusfilosoofia- ja metodoloogia. Positivistlik teadusfilosoofia ja metodoloogia. · Positivismi keskne väide on teaduse määratletus empiiriliste küsimustega. · Tõeline teadmine põhineb ainult vaadeldavatel ja mõõdetavatel faktidel ning nende võrdlemisel. · P-i kohaselt on puhas teadus väärtushinnangutest vaba, neutraalne ja objektiivne. · Positivistlik teadusfilosoofia rõhutas loodus-ja ühiskonnateaduste ühtsust ning seadis teaduse eesmärgiks seletamise ja ennustamise. · Geograafide ülesandeks sai ruumiliste s...
Progress-katkematu ja vääramatu edasiliikumine madalamatelt arenguastmetelt kõrgematele antisemitism-termin, mida kasutatakse tähisamakaks vaenulikkust juutide suhtes sionism-T.Herzl rajatud juutide poliitiline liikumine, mis toetab juutide kodumaad Iisraeli maal ja heebrea keelt juutide ühiskeelena Nobeli preemia-rootslasest A.Nobeli testamendi põhjal asutatud rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind Sarajevo mõrv-ertshertsogi Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914 Schlieffeni plaan-A. von Schlieffeni juhtimisel välja töötatud Saksamaa sõjaline plaan, mille eesmärgiks oli Prantsusmaa kiire alistamine, misjärel suunata kõik jõud Venemaa purustamiseks plaan 17-Prantsusmaa sõjaplaan, mis taotles Preisi-Prantsuse sõja katastroofi vältimist,Prantsuse-Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist ja sissetungi Saksamaale positsioonisõda-1915. aastal tekkinud sõda läänerindel,...
Tuumaenergia Tuumaenergeetika on üks süsinikuvaba energeetika liike, sest tema tootmisel ei toimu süsinikku sisaldava kütuse põletamist ning õhku satub väga vähe globaalset soojenemist põhjustavaid süsinikuühendeid. Samas ei ole tuumaenergia taastuvenergia, sest teda saadakse tänapäeval fossiilsest kütusest uraanist - mille varud on lõplikud ja ammenduvad lähema saja aasta jooksul. Füüsikalised alused Kasutatud jooniseid veebidest http://230nsc1.phy-astr.gsu.edu/hbase/hframe.html ja http://www.hpwt.de/Kerne.htm Keemilised elemendid ja isotoobid Aatomid koosnevad positiivselt laetud tuumast, milles sisalduvad prootonid ja neutronid; ning tuuma ümber tiirlevatest elektronidest, mille arv võrdub prootonite arvuga. Prootonite arv tuumas määrab ära, mis elemendiga on tegemist. Perioodsuse tabelis on elemendid sorteeritud just prootonite arv...
o Pluss: loob ühtsema võimu ja on võimalik kontrollida o Miinus: võivad tekkida konfliktid ülemvõimu pärast 5 9. Euroopa Liit Majanduslik ja poliitiline ühendus 28 liikmesriiki: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari. Eesmärgid: o vaba liikumine: kaubad (puuduvad tollid), inimesed (schengen), kapital, teenused o Euroopa laienemine: Eesti liitus 2004.a koos 9 riigiga, viimasena liitus Horvaatia 2013. Praegu tahavad Türgi, Island, Montenegro, Serbia Euroskeptitsism - kriitiline suhtumine Euroopa Liidusse, leitakse, et EL nõrgestab riikide iseseisvust, võivad muutuda liitriigiks
Holland 78 330 505 119 141 883 65,75 Austria 9 010 097 34 882 606 25,83 Poola 20 818 234 159 457 923 13,06 Portugal 11 070 556 38 347 408 28,87 Rumeenia 237 502 218 829 973 0,11 Sloveenia 1 509 476 5 095 797 29,62 Slovakkia 1 786 430 10 544 618 16,94 Soome 24 645 393 104 336 944 23,62 Rootsi 9 381 226 117 618 473 7,98 Inglismaa (s) 77 400 000 334 127 092 23,16
Sotsiaalse probleemi defineerimine Mis on sotsiaalne probleem? Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamus vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks. Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. struktuurne aspekt. Definitsioon: sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna sotsiaalpoliitika avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus sotsiaalsete probleemide la...
(tuumaelektrijaamades toodetakse ligi 17% kogu maailma elektrienergiast) 120.Millistel riikidel on suured uraanivarud? (Austraalia; Kanada; Lõuna-Aafrika Vabariik; Namiibia; Kabon; Niger,;USA; Prantsusmaa; India ja Hiina [Eestis teoorias on, aga praktiliselt on mõttetu kasutada].) 121.Millistel riikidel on tuumaenergia osatähtsus elektrienergiabilansis suurem kui 30%? Miks? (Prantsusmaa -78%; Rootsi; Ukraina; Belgia; Slovakkia; Sveits, Sloveenia.) 122.Millised Euroopa riigid ei kasuta üldse tuumaenergiat ning miks? (Eesti - läheks kalliks, pole uraani, teised elektriallikad; Poola - piisavalt tahket kütust; Iirimaa - piisavalt soojusenergiat; Norra - hüdroenergia; Läti - vee-energia; Hispaania; Austria; Taani.) 123.Kus asuvad Eestile lähimad tuumaelektrijaamad? (Eestile lähimad tuumaelektrijaamad on Soomes, Leedus ja Rootsis.) 124.Miks kasutatakse tuumaenergiat vaid arenenud riikides?
USA ja NL kokku strateegilise ründerelvastuse vähendamise osas kuni 1/3 võrra ; lakkas eksisteerimast bipolaarne maailm, sõjaliselt muutus maailm ühepooluseliseks ; rahvusvahelistes suhetes domineerisid Lääneriigid, eriti USA ; sõda lõppes demokraatlike ning turumajanduslike riikide võiduga plaanimajanduslike diktatuuririikide üle. -Muutused Eur poliitilisel kaardil 20.saj lõpus: NL asemel 15 iseseisvat riiki ; Jugoslaavia lagunemine(alates 1992- Sloveenia, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia, Serbia, Montenegro) ; Tšehhoslovakkia asemel Tšehhi ja Slovakkia-1993.
ESMi peakorter asub Luxembourgis. Tähtsamad punktid Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingust Euroopa Stabiilsusmehhanismi asutamisleping on sõlmitud järgmiste riikide vahel: Belgia Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Iirimaa, Kreeka Vabariik, Hispaania Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Läti Vabariik, Leedu Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Malta, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Portugali Vabariik, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik ja Soome Vabariik. OLLES KOHUSTUNUD tagama euroala finantsstabiilsuse; MEENUTADES 25. märtsil 2011. aastal vastu võetud Euroopa Ülemkogu järeldusi Euroopa stabiilsusmehhanismi loomise kohta NING ARVESTADES JÄRGMIST (1) Euroopa Ülemkogu leppis 17. detsembril 2010 kokku, et euroala liikmesriigid peaksid looma alalise stabiilsusmehhanismi. Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM) hakkab täitma Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) ja Euroopa
o vahetuskursi stabiilsus: kahe viimase aasta vahetuskursid peavad jääma lubatud koikumise piiresse. 18. Euroala kujunemine o 1992 pandi Maastrichti lepinguga alus Euroopa Majandus- ja rahaliidule, mille eesmärk on kindlustada ühtlane majanduskasv ja hoida hinnatous kontrolli all o 1999 votsid 11 EL liikmesriiki euro kasutusele kontorahana o 2002 votsid 12 EL liikmesriiki euro kasutusele sularahana o 2007 vottis euro kasutusele Sloveenia o 2008 votsid euro kasutusele Küpros ja Malta o 2009 vottis euro kasutusele Slovakkia o 2011 vottis euro kasutusele Eesti 19. Valuutaliidu positiivsed ja negatiivsed aspektid. o KASUD kaovad valuutadevahelised börsipekulatsioonid Mikroökonoomika efektiivsuse
b. COREOER II koosseisus Õige c. COREPER I koosseisus Väär Question 2 Kellest koosneb Euroopa Liidu Nõukogu? Vali üks vastus. a. Euroopa Liidu liikmesriikide valitsusjuhtidest Väär b. Euroopa Liidu liikmesriikide diplomaatidest Väär c. Euroopa Liidu liikmesriikide ministritest Õige Question 3 Kes on 2009 a Euroopa Liidu eesistujamaad? Vali üks vastus. a. Saksamaa ja Prantsusmaa Väär b. Portugal ja Sloveenia Väär c. Tsehhi ja Rootsi Õige Question 4 Kuidas jagunevad hääled EL Nõukogus? Vali üks vastus. a. Proportsionaalselt riigi rahva arvule Õige b. Igal riigil on 1 hääl Väär c. Suurematel riikidel on 2 korda rohkem hääli Väär Question 5 Milles seisneb kvalifitseeritud häälteenamus? Vali üks vastus. a. Otsuse poolt hääletab 50% +1 nõukogu liikmetest Väär b. Otsuse poolt on 72,3% kõigist häältest Õige c
edasi minna. Teiseks, oli säilinud rahvustunne ja soov iseseisvuse järgi. Otsustavaks aastaks sai 1989. Toimus tänu massidemonstratsioonidele ja nende tõttu enamikes riikides astusid olemasolevad valitsused tagasi. Rumeenias oli asi veidi verisem. Tulemusena tulid kõigis riikides võimule mittekommunistlikud valitsused. Kõige verisemad sündmused toimusid Jugoslaavia lagunemisel. See tõi kaasa sõja. Erinevad rahvastiku koosseisud erinevates piirkondades: 1. Sloveenia: 92% sloveenid (kõnelevad sloveeni keel; usutunnistuseks katoliiklus; kasutasid ladina tähestikku) 2. Horvaatia: 80% horvaadid, 20% serblased (kõnelesid horvaadi ja serbia keelt, väga sarnasedserbohorvaadi keel: horvaadid olid katoliiklased, tähestikuna kasut. ladina; serblased õigeusklikud ja tähesikuna kasut kirillitsa) 3. Bosnia-Hertsogoviina (35% serblased, 45% horvaate, 20% bosniakid; bosniakid olid moslemid) 4. Serbia ja
1981 157 Antigua ja Barbuda, Belize, Vanuatu 1983 158 Saint Kitts ja Nevis 1984 159 Brunei 1990 159 Liechtenstein, Namiibia 1991 166 Eesti, Leedu, Lõuna-Korea, Läti, Marshalli Saared, Mikroneesia, Põhja-Korea 1992 179 Armeenia, Aserbaidzaan, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia, Horvaatia, Kasahstan, , Moldova, San Marino, Sloveenia, Tadzikistan, Türkmenistan, Usbekistan 1993 184 Andorra, Eritrea, Makedoonia, Monaco, Slovakkia, Tsehhi 1994 185 Palau 7 1999 188 Kiribati, Nauru, Tonga 2000 189 Serbia ja Montenegro (aastast 2006 Serbia), Tuvalu 2002 191 Ida-Timor, Sveits 2006 192 Montenegro 5 ÜRO PEAKORTER
III. RAHVUSVAHELISED SUHTED KAHE MAAILMASÕJA VAHEL: · I maailmasõja tulemusena: said Keskriigid Antanti riikide käest sõjaliselt lüüa; sellele aitas kaasa ka Novembrirevolutsioon Saksamaal ja rahvuslikud vastuolud paljurahvuselises Austria-Ungaris. lagunesid impeeriumid (vt.ka muutused poliitilisel kaardil). muutusid riikide senised rollid rahvusvahelistes suhetes. kasvas USA rahvusvaheline tähtsus maailmas ja majanduslik roll Euroopas. Inglise impeerium saavutas ajutiselt oma suurima ulatuse. Saksamaa kaotas kümnekonnaks aastaks mõjuvõimu. Nõukogude Venemaa sattus välispoliitilisse isolatsiooni jne. 1. Muudatused poliitilisel kaartil pärast I maailmasõda: · I maailmasõja järgset perioodi iseloomustas osade impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke. Osa poliitilise kaarti muutustest kinnitati / seadustati Pariisi rahukonverentsil; osa toimus impeeriumite sisemi...
Lipp: Vapp: Kaart: Geograafiline asend Itaalia Vabariik on riik Lõuna-Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjapoolne piirkond on mägine. Loodusliku piiri moodustavad Alpid. Maastik on suurte mägede ja sügavate orgude rohke. Itaaliale kuuluvad kaks Vahemere suurimat saart Sitsiilia ja Sardiinia - ning hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Satelliitfoto Itaaliast Faktid: Pealinn: Rooma Suuremad linnad: Rooma (2 547 677 elanikku) (2006) Milano (1 308 735 elanikku) Napoli (984 242 elanikku) Torino (900 608 elanikku) Palermo (670 820 elanikku)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
