Majandusühenduse liikmeteks said Iirimaa ja endised EFTA riigid Suurbritannia ja Taani. Koos Taaniga liitus EMÜga Gröönimaa. Viimane astus aga aastal 1985 EMÜ-st välja. Sellekohane referendum toimus 1982. Aastal 1981. aastal liitus Kreeka. 1986. aastal liitusid Hispaania ja Portugal. 1990. aastal laienes EMÜ endise Saksa DV aladele. 1995. aastal liitusid Euroopa Liiduga Austria, Soome ja Rootsi. 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. 2007. aastal liitusid Euroopa Liiduga Rumeenia ja Bulgaaria. Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia, Horvaatia, Island, Montenegro ja Serbia. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne ka Gruusias, Ukrainas, Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas ja Kosovos. Üldiseloomustus Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni
Alates 2009. aasta 1. aprillist on NATO liikmeid 28. Liikmesriigid liitumisaastati: · 1949 (asutajad): Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani · 1952: Kreeka ja Türgi · 1955: Saksamaa LV · 1982: Hispaania · 1990: laienemine endise Saksa DV alale · 1999: Poola, Tsehhi ja Ungari · 2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia · 2009: Albaania ja Horvaatia 1966. aastal väljus Prantsusmaa NATO sõjalisest tiivast ja organisatsiooni peakorter viidi Pariisist Brüsselisse. Põhja-Atlandi pakti viienda artikli kohaselt võetakse ühe liikmesriigi vastast rünnakut kui kallaletungi kogu ühenduse vastu. 2001. aastast tegutsevad NATO juhtimisel Afganistanis rahvusvahelised julgeoleku-abijõud (ISAF). 2009. aastal sai heakskiidu Brüsselis toimunud NATO kaitseministrite kohtumisel NATO reageerimisjõudude (NATO
1. AJALUGU Horvaatia märgiti ajalukku juba 3. saj eKr, kui roomlased käisid vallutamas Horvaatia maid. Kuna sel ajal rajati paljusid kindlusi ja ehitisi, siis 285 a. pKr loobus Diocletianus ehk ,,Cæsar Caius Marcus Aurelius Numerius Diocletianus Augustus" oma kindlusest Horvaatias ning seetõttu on see praeguseni suurim rooma varemete paik Ida-Euroopas. 110 a. hiljem impeerium jagunes ning jäid praegused Sloveenia, Horvaatia ning Bosnia ja Hertsegoviina. Juba 9. sajandi alguses võttis Horvaatia omaks kristluse. 11. sajandi lõpupoole jäi troon vabaks ning toimusid seepärast toimus sel ajal riigis võimurüselusi, mis nõrgestas riigi keskvõimu ja kuningriiki. 1242. aastal laastasid tatarlased Horvaatiat ning 1392. aastal hakkasid Horvaatiat laastama türklased. Sel ajal oli ainuke hea otsus anda Põhja-Horvaatia Austriale, et vältida türklasi. 1527-1918 a
com/images/520_peat4harvester.jpg Taastuvenergia kasutamine maailmas 2008 a lõpul (GW) http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/6e/Ren2008.svg Hüdroenergia Euroopas Suurimad tootjad 2010.a ( üle 30%, % elektritoodangust) Norra 87,5% Sveits 62,4 % Horvaatia 58,1% Montenegro 49,5% Austria 38,4% Türgi 38,3% Sloveenia 37,3% Rootsi 32,8% Slovakkia 32,3% Kreeka 32,3% Leia kaardilt jõed, kuhu on rajatud HEJ! Allikas Eurostat http://blog.norwayvisas.com/wp-content/uploads/2013/01/Norway8.jpg Hüdroenergia 77 ül. 12 · Jõgesid palju kuid vett vähe · Jõgede lang väike · Võimalus Katta -5% tarbimisest
ja Rumeenia enne 1. maailmasõda Ungari tükeldamine - kaotas 72% maast ja 64% elanikest. maailmasõja järel püüti esmakordselt viia Euroopas kokku rahvus- ja riigipiirid (rahvaküsitlused). 1945-1991 (Jalta-Podstami) Alates 1991 (Berliini müüri ehk Belovežje) 5. Geopoliitilised arengud II MS järgses Euroopas 1949-1990 – Saksa DV 1991-1992 – taastusid Eesti, Läti ja Leedu; uutena tekkisid Valgevene, Ukraina, Moldova, Sloveenia, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia 1993 – Slovakkia 2006 – Montenegro 2008 – Kosovo 6. Riigipiirid ja geograafiline asend 3 etappi rahvusriikide tekkes Euroopas: Esimesed kaasaegsed rahvusriigid: Belgia (1830) ja Kreeka (1832); hiljem Rumeenia (1878), Serbia (1878), Bulgaaria (1878) ning Albaania (1913) I maailmasõda (Austria-Ungari ja Vene impeeriumi lagunemine rahvusriikideks) – püüd rahvus- ja riigipiire kokku viia RIIGIPIIR:
See on protsess, mille puhul on tavaliselt vajalikud reformid olemasolevate ELi õigusaktide kohandamiseks. Kui läbirääkimised ja vajalikud reformid on mõlemat poolt rahuldavalt lõpule viidud, saab asjaomane riik ELiga ühineda, kuid jällegi vaid juhul, kui kõik ELi liikmesriigid on sellega nõus. Hetkel on EL pakkunud liikmeks saamise võimalustüheksale riigile: Albaania, Türgi, Island ning kõik endise endise Jugoslaavia riigid (välja arvatud Sloveenia, kes on juba ELi liige). Viiele neist on antud ametliku kandidaatriigi staatus: · Türgi · Serbia · Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik · Island · Montenegro Euroopa Liidu riikide kaart. http://stud.sisekaitse.ee/Teppan/Opiteooriad/kaart.jpg 4 Euroopa Liidu nõukogu Euroopa Liidu Nõukogu (mida vahel nimetatakse ka ministrite nõukoguks) on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga
http://www.abiks.pri.ee Maailma usundid: KRISTLUS1700 milj (roomakatolik, õigeusk, protestantlus); BUDISM 330 milj (hinajaana, mahajaana); ISLAM 850 milj (sunniitlus, siiitlus) I Kristlus e ristiusk a) katoliiklus Itaalia, Hispaania, Portugal, Prantsusmaa, Iirimaa, Belgia, Austria, Poola, Leedu, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Horvaatia, Sloveenia b) õigeusk Kreeka, Serbia, Makedoonia, Montenegro, Rumeenia, Bulgaaria, Küpros, Ukraina, Valgevene, Venemaa, Gruusia, Armeenia c) protestantlus Rootsi, Soome, Taani, Island, Norra, Saksamaa, Eesti, Läti, Inglismaa, Sveits, Holland; USA, Kanada, Austraalia, LAV II Islam PõhjaAafrika, EdelaAasia, KeskAasia, Indoneesia, Bosnia Hertsgoviina, Albaania III Budism SiseAasia, KaguAasia
23. Poola V Varssavi Island 24. Tsehhi V Praha Saaremaa 25. Slovakkia V Bratislava Gotland 26. Ungari V Budapest Öland 27. Rumeenia V Bukarest Suurbritannia Iirimaa 28. Bulgaaria V Sofia Korsika 29. Sloveenia V Ljubljana Sardiinia 30. Horvaatia V Zagreb Sitsiilia 31. Bosnia ja Hertsegoviina V Sarajevo Kreeta 32. Serbia V Belgrad Küpros 33. Montenegro V - Podgorica Baleaarid (Mallorca) 34. Makedoonia V - Skopje 35. Albaania V Tirana Mäestikud Skandinaavia 36. Kosovo V - Pristina
• 1949.a. loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon – NATO, kuhu kuulusid 12 asutajariiki: Belgia, Holland, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia, Taani, USA ja Kanada. • 1952: astusid liikmeks Kreeka ja Türgi. • 1955: NATO liikmeks sai Saksamaa Liitvabariik. • 1982: Hispaania • 1990: laienemine endise Saksa DV alale • 1999: Poola, Tšehhi ja Ungari • 2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia • 2009: Albaania ja Horvaatia •NATO eesmärgiks sai kollektiivse kaitse, poliitika ja majandusliku koostööga säilitada demokraatia vabadus. •NATO kõrgeim organ on Põhja- Atlandi Nõukogu mille esimees ja organisatsiooni poliitiline juht on NATO peasekretär. NATO juhtorgan NATO peasekretär, kes koordineerib liikmesriikide tegevust, on organisatsiooni peamine kõneisik ning juhib NATO sekretariaadi tööd. Peasekretär on ka:
liikmesriiki. Eesti liitus Euroopa Liiduga 1.mail 2004 aastal Austria (aastast 1995), Portugal (1986), Belgia (1957), Prantsusmaa (1957), Bulgaaria (2007), Rootsi (1995), Eesti (2004), Rumeenia (2007), Hispaania (1986), Saksamaa (1957; Holland (1957), Saksa DV ala aastast 1990), Iirimaa (1973), Slovakkia (2004), Itaalia (1957), Sloveenia (2004), Kreeka (1981), Soome (1995), Küpros (2004), Suurbritannia (1973), Leedu (2004), Taani (1973), Luksemburg (1957), Tsehhi (2004) Läti (2004), Ungari (2004). Malta (2004), Poola (2004), Euroopa Liidu poliitika Euroopa Liidu aluseks on kolm põhilist poliitikavaldkonda, mida nimetatakse ka kolmeks sambaks. Esimene sammas on ühenduse valdkond, mis hõlmab enamikku ühispoliitikaid, kus
kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel Liitumisajad 1957 Belgia , Holland, Luksemburg, Itaalia, Saksamaa LV ja prantsusmaa 1973 Suurbritannia, Iirimaa ja Taani 1981 Kreeka 1986 Hispaania ja Portugal 1990 ülejäänud osa Saksamaast 1995 Austria, Soome ja Rootsi 2004 Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros 2007 Rumeenia ja Bulgaaria Euroopaliidu eesmärgid Solidaarsuspoliitika - Piirkondlik abi -´Ühine põllumajanduspoliitika - Sotsiaalne mõõde Uuenduspoliitikaga - Keskkond ja säästev areng - Tehnoloogia uuendamine - Energia Euroopa eest tasumine Kasutatud materjal Et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Liit http://europa.eu/index_et.htm En.wikipedia.org/wiki/europe_union 9nda klassi geograafia vihik
19. Itaalia Rooma 49a. Montenegro Podgorica 20. Austria Viin 50. Maroko Rabat 21. Sveits Bern 51. Alzeeria Alziir 22. Tsehhi Praha 52. Liibüa Tripoli 23. Slovakkia Bratislava 53. Lõuna-Korea Seoul 24. Ungari Budapest 54. India New Delhi 25. Sloveenia Ljubljana 55. Lõuna Aafrika Vabariik Pretoria 26. Horvaatia Zagreb 56. Austraalia Canberra 27. Makedoonia Skopje 57. Uus-Meremaa Wellington 28. Albaania Tirana 58. USA Washington 29. Rumeenia Bukarest 59. Kanada Ottawa 30. Moldova Chisinau 60. Mehhiko Mexico 31
Itaalia Kätrin Türin Häädemeeste 2013 Sissejuhatus Itaalia Vabariik on euroopa riik. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia & hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria, Prantsusmaa, Sloveenia & Sveitsiga. Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino & Vatikani riigid. Itaalia Pealinn Rooma Pindala 301 340 km² Riigikeeled Itaalia Rahvaarv 60 870 745 President Giorgio Napolitano Rahaühik Euro Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Loodus Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest
Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kuusteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. Euroopa Liidu institutsioonid · Euroopa Parlament · Euroopa Komisjon · Euroopa Liidu Nõukogu · Euroopa Ülemkogu · Euroopa Kontrollikoda · Euroopa Kohus · Euroopa Keskpank · Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee · Regioonide Komitee · Euroopa Ombudsman Ajalugu Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja
1951. asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ) 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud Liikmed Asutajaliikmesriigid: Belgia, Itaalia, Luksemburg, Holland, Prantsusmaa, Saksamaa. 1973 Taani, Iirimaa, Ühendkuningriik 1981 Kreeka 1986 Hispaania ja Portugal 1995 Austria, Soome ja Rootsi 2004 - Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tsehhi, Ungari, Küpros, Malta 2007 Bulgaaria ja Rumeenia Kandidaatriigid Türgi, Horvaatia, Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia EL-i institutsioonid Euroopa Parlament Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Komisjoon Euroopa Kohus Euroopa Kontrollikoda Euroopa Parlament Esindab EL kodanikke ja valitakse vahetult kodanike poolt (iga 5 aasta tagant) 736 liiget 27 Euroopa Liidu liikmesriigist Liikmed on jaotatud seitsmesse üle- euroopalisse poliitilisse fraktsiooni.
kaubanduse ja arenguabi kaudu ning ülemaailmsete organisatsioonidega koostööd tehes. 1.Julgeoleku tagamine kogu maailmas 2. Kriisile reageerimine ja humanitaarabi 3.EL on maailma suurim kaubandusblokk. 2.Defineerige mõiste: euroala. Ehk eurotsoon on ala, kus kehtib EL ühisraha euro. Sinna kuulub 19 riiki. 3.Mitu Euroopa Liidu liikmesriiki kuulub euroalasse? (19) Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome, Kreeka, Sloveenia, Küpros, Malta, Slovakkia, Eesti, Läti, Leedu 4.Missuguse Euroopa Liitu puudutava dokumendiga lepiti kokku euro kasutusele võtmine? 1993. Aasta Maastrichti lepinguga 5.Missugune Euroopa Liitu puudutav dokument sätestas EL ainupädevusse kuuluvad valdkonnad? Lissaboni leping, mis sõlmiti 2007. 6.Kes on praegu Euroopa Ülemkogu alaline president (eesistuja)? Endine Poola peaminister Donald Tusk 7.Kes on praegu Euroopa Komisjoni president? Jean-Claude Juncker 8
Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28.juulist 1914 11.novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises Maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (, , ja ). Nendes riikides valitsenud (vastavalt , , ja ) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks , seda eelkõige . Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda , toimus esimene massiivne pommitamine ning toimusid esimesed tsiviilisikute massimõrvad. ATENTAAT SARAJEVO 2 Esim...
Itaalia Itaalia muusikakultuur on mõjutanud Euroopa muusikakultuuri väga ja kehtib nii instrumentaal-vokaal-,lava-, kui ka rahvamuusika ning pop muusika kohta. Itaalased määratlevad oma rahvuslikku identiteeti muusika kaudu. Itaalia muusikas on oluline koht rahvamuusikal, kuid see erineb piirkonnati. Põhja-Itaalia rahvamuusikat on mõjutanud naaberriikide( prantusmaa,Austria, Sloveenia) traditsioonid. Lõuna-Itaalia muusikas kohtab Araabia, Kreeka ja Aafrika traditsioonide jooni. Itaalia rahvalaulude hulgas on hälli-,laste-,tavandi-,tantsu-, ja töölaule. Kaks olulisemat laululiiki on eepilised ballaadid(Põhja Itaalia) ja lüürilised laulud(Lõuna Itaalia). Üldtuntud laulu- (jutustav) liigiks Itaalia rahvamuusikas on Napoli provintsist pärit Napoli laul (0 sole mio) See on soololaul ja traditsiooniliselt esitavad seda mehed kohalikus dialektis. Laulud on iseloomult tundelised, melanhoolsed ja poeetilised. Lauldakse tavalis...
Liitu asusid tükk maad ida pool. Euroopa kaartilt puudusid Ukraina ja Valgevene, mis kuulusid N. Liidu koosseisu. Puudus ka Moldova, mis kuulus Rumeeniale. Austria oli 1938. aastal ühendatud Saksamaaga. Tsehhi, mis varem koos Slovakkiaga moodustasid kaksikriigi, kuulus alates 1939. aastast Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraadi nimetuse all Saksamaale. Ennesõjaaegselt Euroopa kaardilt puudusid ka Bosnia, Horvaatia, Makedoonia ja Sloveenia, mis kuulusid Jugoslaavia koosseisu. 1939. aastal okupeeris Itaalia Albaania. Puudus ka iseseisev Island, mis kuulus Taani kuningriigile. Ennesõjaaegne Leedu oli tänasest Leedust palju väiksem. Suur osa Leedu rannaaladest koos Klaipeda sadamalinnaga ühendati 1939. aastal Memelimaa nimetuse all Saksamaaga. Leedu idaosa koos Vilniuse [tollal Vilna] linnaga kuulus Poolale. Ennesõjaaegne Poola asus praegusest tunduvalt ida pool. Läänemereni ulatus vaid
sõlmima (28 veebruar 1991). BALKANI TRAGÖÖDIA 1989 aastal tahtis mitu Jugoslaavia osariiki iseseisvaks saada. Liitriigi lagunemine muutus paratamatuks, kui Serbias tuli võimule endine kommunistlik liider Milosevic. Lääneriigid üritasid Jugoslaavias toimuvasse mitte sekkuda, kuid tunnistasid siiski selle osade enesemääramisõigust. Lääne ebakindel poliitika andis aga Serbiale julgust proovida Jugoslaaviat sõjalise jõuga koos hoida. 1991 aastal iseseisvus esimesena Sloveenia. Serbia vastas sellele kohe sõjaga, kuid kuna Serbial ja Sloveenial polnud ühist piiri ning teised Jugoslaavia osad keeldusid serblaste üksusi läbi laskmast, jäi rünnak tagasihoidlikuks ja sloveenlased lõid selle kerge vaevaga tagasi. Selle tulemusel hakkas Serbia tõrjuma Horvaati ning Bosnia ja Hertsogoviina iseseisvuskatseid. Puhkes verine sõda, kus kõik süüdistasid üksteist etnilises puhastuses ning massimõrvades
Torujuhtme transport Mis on torujuhe? · Rauast või plastikust torud. · Läbimõõduga 10 kuni 120 cm. · Tavaliselt umbes 1-2m sügavusel. · Vedelike transpordi kiirus on umbes 1-6 m/s. Mida transporditakse? · Põhilised ained on vedelikud ja gaasid. · Kütused, õli, naturaalne gaas ja biodiisel. · Läbi torujuhtmete on isegi transporditud õlu. Maksumus? · Torujuhtmeid mööda on kõige odavam transportida kütuseid ja muid gaase, vedelikke maismaal. · Veealused projektid on töömahukad ja suurt investeeringut vajavad. Torujuhtmete lihtsustatud skeem Pikim torujuhe · Druzhba (Sõpruse) torujuhe. · 4000 km pikk, õli torujuhe. · Põhiosa ehitati: 1960 1962. (1970 valmis lõpl.) · Ehitamine: $12,7 miljonit. · Hõlmab: Venemaad, Ukrainat, Valgevene, Poolat, Ungarit, Slovakkiat, Tsehhi ja Saksamaad. Nord Stream · Venemaa ja Saksamaa vaheline Läänemere põhjas kulge...
Pariisi rahukonverents: 18. jaanuar 1918 Versailles'kirjutati alla 28. juunil 1919 a. Versailles'i lossi Peeglisaalis. Möödus viis aastat ertshertsog Franz Ferdinandi atendaadist. Peeglisaal oli Saksa keisririigi väljakuulutamise koht. 18. jaanuar oli Saksa keisririigi väljakuulutamise kuupäev. Rahulepingu esimese osa (26 artiklit, mis lisati ka Saksamaa liitlastega sõlmitud rahulepingutele) moodustas Rahvasteliidu põhikiri, teise osa Saksamaaga sõlmitavad rahutingimised. Nende kohaselt: · Saksamaa pidi andma Prantsusmaale tagasi Elsassi ja Lotringi (Alsace ja Lorraine), loovutama alasid Taanile, Belgiale, Leedule, Poolale ja Tshehhoslovakkiale. (Kaheksandiku pindalast, kaheteistkümnendiku elanikkonnast. "Poola koridor" eraldas Ida-Preisimaa. 53,4% eraldatud aladel olid sakslased.) · Danzig kuulutati vabalinnaks Rahvasteliidu egiidi all. Jäi Poola tollitsooni. · Saksamaa kolooniad Rahvasteliidu ...
Euroopa Liit Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus,millel on 27 liikmes riiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951.aastal. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike,kaupade,teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Seitseteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu liikmesriigid Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria,Belgia,Bulgaaria,Eesti,Hispaania,Holland,Itaalia,Iirima,Kreeka,Küpros,Leedu, Läti,Malta,Poola,Luksemburg,Portugal,Pratsusmaa,Rootsi,Rumeenia,Saksamaa,Slovak kia,Sloveenia,Soome,Suurbritannia,Taani,Tsehhi,Ungari. Euroopa Liit Click to edit Master text styles Second level Third level ...
Austria Toila Gümnaasium Fred-Georg Pääro 9.klass Austria Naabertiigid: Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Itaalia, Šveits, Liechtenstein, Saksamaa Pealinn: Viin (N 48° E 16°) Iseloomustus Rahvaarv: 8 402 900 (2011) Pindala: 83 858 km² Riigikord: föderatiivne vabariik President: Heinz Fischer Rahaühik: euro (EUR) Rahvastikutihedus: 100,2 in/km² Linnarahvastiku osakaal: 68% Enamusrahvused riigis: austerlased 81,1%, jugoslaavlased 5,1%, sakslased 2,7%, türklased 2,2%, muud 8,9% Rahvastik Austria reljeef
Eelarve täitmise kontroll. Eestit esindab Andrus Ansip. Asub Brüsselis. Euroopa Kohus: Kohtuvõim. 28 kohtunikku igast riigist üks. Ülesanded: Eli aluslepingute ja sellest tuleneva seadusandluse tõlgendamine. Asub Luxembourgis. Euroopa Ülemkogu: Valitsusjuhtide kogunemine umbes neli korda aastas. Eesistuja Donald Tusk 2014-2017. Teeb koostööd teiste institutsioonidega. EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIGID Endised sotsialismimaad: 1) Slovakkia (poola all paremal) 2) Sloveenia (horvaatia peal) 3) Rumeenia (ukraina all vasakul) 4) Bulgaaria (rumeenia all) 5) Poola 6) Tsehhi (poola all vasakul) 7) Ungari (slovakkia all) 8) Horvaatia Endised NSVL liikmesriigid 9) Eesti 10) Läti 11) Leedu Lääneriigid 12) Ühendkuningriik 13) Iirimaa 14) Saksamaa LV (1990 Saksa DV) 15) Prantsusmaa 16) Austria (saksamaa all paremal) 17) Malta (itaalia all)
Tallinna Teeninduskool Eesti majanduse hetkeseis Referaat Marlin Kroon Ko15-KE 2016 Eesti majanduse hetkeseis on rahuldav ning seda on oodata ka lähikuudel, kuid majanduskasvu pidurdavad euroala majandusprobleemid ja Venemaa-Ukraina konflikt, näitab Konjunktuuriinstituudi (EKI) kolmanda kvartali uuring. Konjunktuuriinstituudi küsitletud ekspertide hinnangul kasvab Eesti majandus sel aastal 2,0%, eratarbimine 3,5% ja tarbijahinnaindeks 0,2%. Selle aasta keskmiseks brutopalgaks prognoosib EKI 1000 eurot ning töötuse määraks 7,5%. Ekspordi maht on EKI prognoosi järgi 12,3 miljardit eurot ja impordi maht 13,3 miljardit eurot. Eesti majanduse edasine käekäik sõltub EKI teatel suuresti meie ekspordipartneritest, kes kõik (va Venemaa) ootavad aasta teisel poole majanduse üldise olukorra paranemist. Ettevõtjad peavad suurimaks probleemiks endiselt kvalifitse...
Itaalia Itaalia on vabariik ja see asub Euroopas. Itaalia asub Apeniini poolsaarel, 800 km merre ulatuv saapakujuline saar. Maismaapiir on tal Austria, Prantsusmaa, Sloveenia ja Sveitsiga. Valdav osa maast on mägine, põhjas asetsevad Alpid. Pealinn on Rooma. Itaalias räägitakse itaalia keelt. Rahaühik on euro. Reisi pikkus võiks olla umbes kaks nädalat. Itaalia külastamiseks on kõige sobilikum aeg suvel, sest siis saab rannamõnusi nautida. Itaaliat külastades peaks ka kindlasti ära käima sportautode muusemumis Roomas, sest Itaalia toodab maailma kuulsamaid,
NATO peasekretär on alates 2009. aasta 1. augustist Anders Fogh Rasmussen NATO liikmesriigid Alates 2009. aasta 1. aprillist on NATO liikmeid 28. 1949 (asutajad): Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani 1952 Kreeka ja Türgi 1955 Saksamaa LV 1982 Hispaania 1990 laienemine endise Saksa DV alale 1999 Poola, Tsehhi ja Ungari 2004 Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia 2009 Albaania ja Horvaatia kollektiivkaitse PõhjaAtlandi pakti viienda artikli kohaselt võetakse ühe liikmesriigi vastast rünnakut kui kallaletungi kogu ühenduse vastu. Eesti NATO sõjalistes operatsioonides Bosnia ja Hertsegoviina Eesti kaitsevägi on erinevatel missioonidel Bosnias ja Hertsegoviinas osalenud juba alates 1996. aastast, mil seal alustas tegevust ESTPLA3 NATO rahutagamisjõudude IFOR koosseisus. Kosovo
Alates 2008.aastast korraldatakse Eestis kampaaniat ,,Teeme ära", mis kujutab endast aktsiooni, kus vabatahtlikud koristavad ise Eestimaad. Tuhanded inimesed üle Eesti tulevad kokku, et korjata prügi meie metsadest, teeäärtest ja mujalt. Kokku korjatakse tonnide viisi prahti, mis enamjaolt läheb hiljem käitlemisse vastavatesse firmadesse. Kampaania saab iga aastaga aina populaarsemaks ning seda on Eesti eeskujul jälginud ka teised riigid, näiteks Läti, Portugal, Sloveenia. 2008.aastal korjati ligi 10 000 tonni prügi üle Eesti ja need numbrid kasvavad iga aastaga. Igal inimesel on võimalus anda panud, et hoida loodust puhtana ja võidelda reostuse vastu.
Ka keskkonnaprojekt "Teeme ära!" on olnud väga edukas. "Teeme ära!" on koristusprojekt, mille eesmärgiks ei ole ainult prügi koristamine üle Eesti. Selle suurimaks eesmärgiks on prügistamise probleemi teadlikkuse tõstmine ning jäätmemajanduse paremaks muutmine. Üritus on vabatahtlik ja tasuta. Inimesed üle Eesti saavad kokku ning vabastavad Eesti loodust igasugusest prügist. RMK andmetel on tänu projektile prügistamine Eestis kõvasti vähenenud. Paljud riigid, näiteks Sloveenia, Rumeenia, Soome, Brasiilia, Portugal ja paljud muud, on eeskuju võtnud ja hakanud ka "Teeme ära!" projekte korraldama. 2018.aasta 15.septembril korraldati Ülemaailmne Koristuspäev, mille korraldamisel võeti eeskujuks samuti Eestis toimuv "Teeme ära!" projekt. Antud üritus on tõstnud Eesti üheks väga suureks eeskujuks teistele maailmariikidele. Selliseid projekte tuleks rohkem korraldada, sest see toob riigile kasu ning ühendab ka inimesi omavahel.
Kanada Ottawa Angola Vabariik Luanda Ameerika Ühendriigid Wahinton Kongo Demokraatlik Vabariik Kinshasa Mehhiko Ühendriigid Mexico Kongo Vabariik Brazzaville Nicaragua Vabariik Managua Türgi Vabariik Ankara Costa Rica Vabariik San Jose Iraani Islamivabariik Teheran Panama Vabariik Panama Iraagi Vabariik Bagdad Kuuba Vabariik Havanna Süüria Araabia Vabariik Damaskus Haiti Vabariik Port-au-Prince Iisraeli Riik Jeerusalemm Jamaica Kingston Saudi Araabia Kuningriik Ar-Ryad Venezuela Bolivari Vabariik Caracas Omaani...
orija, assami, nepaali, mustlaskeel. 2)armeenia keel(6miljonit)ja kreeka keel(11,5miljonit) on teistest allrühmadest eraldi, kummalgi on ma algupärane tähestik. 3)balti keeled: läti keel(1,4miljonit), leedu keel(üle 3miljoni), preisi keel(hääbunud). 4)slaavi keeled: vene keel(150miljonit), ukraina keel(45miljonit), poola keel(40 miljonit), valgevene keel(7miljonit),tsehhi keel(12miljonit), veel slovaki, bulgaaria, sloveenia keel). 5)germaani keeled:PÕHJAGERMAANI: rootsi keel(10miljonit), taani keel(5miljonit), norra keel(5miljonit), fääri keel(13 000), islandi keel(230 000). LÄÄNEGERMAANI: inglise keel(350miljonit), saksa keel(100miljonit), hollandi keel(20miljonit), jidis(juutide keel,2miljonit), afrikani keel(6miljonit,LAV). 6)romaani keeled(ladina keelest välja kasvanud): itaalia keel(40miljonit), prantsuse keel(70miljonit), hispaania keel(250miljonit), portugali
Itaalia Itaalia Vabariik on riik Euroopas. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari.Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Itaalia ajalugu, mis ulatub tagasi etruskide aega, on täis vastuolusid, sõdasid ja lõhenemisi. Enne 19. sajandit oli poolsaar poliitiliselt ühendatud vaid kahel korral: roomlaste võimu all, kes 3. sajandiks eKr olid alistanud teised Itaalia hõimud, ja 6. sajandil Bütsantsi võimu all. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad
Euroopa Liit on Euroopa riikide rahvusvaheline organisatsioon, millel on 27 liikmesriiki. Need on Austria (aastast 1995), Belgia (1957), Bulgaaria (2007), Eesti (2004), Hispaania (1986), Holland (1957), Iirimaa (1973), Itaalia (1957), Kreeka (1981), Küpros (2004), Leedu (2004), Luksemburg (1957), Läti (2004), Malta (2004), Poola (2004), Portugal (1986), Prantsusmaa (1957), Rootsi (1995), Rumeenia (2007), Saksamaa (1957; Saksa DV ala aastast 1990), Slovakkia (2004), Sloveenia (2004), Soome (1995), Suurbritannia (1973), Taani (1973), Tsehhi (2004) ja Ungari (2004). Mõte Euroopa ühendamisest pärineb juba 13. sajandist. Euroopa riikide liidu idee sai hoogu pärast II maailmasõda. Selle idee peamised esindajad olid prantsuse poliitik Jean Monnet ning Itaalia föderalist Altiero Spinelli - esimene funktsionalistlikust ja teine föderalistlikust seisukohast. Varem kõik katsed ühel või teisel viisil koostööd teha ebaõnnestusid, kuna riigid ei olnud valmis
võim. · Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. · Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. · Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. · Katoliikluse alla kuuluvad:aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid, integralism, jansenistid, kariklased, määri vennad, taboriidid, tsehhi vennad, valdeslased, vana katoliiklus. · Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. · Kiriku traditsiooni peetakse sama autoriteetseks kui pühakirja. · Katoliiklus väidab, et Püha Vaim väljub Jumal-pojast (Jeesus Kristusest). · Suurim klooster on Pirita klooster Tallinnas
Esimene maailmasõda 1914-1918 I MS oli suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914- 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis polnud nii palju sõdureid, lahingutes hukkus üle 9 miljoni sõduri. Sõja tulemusena muutusid Euroopa riikide piirid drastiliselt: purunes 4 impeeriumi: Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa, Osmanite riik Nendes riikides valitsenud dünastiad kaotasid võimu sõjas või peale seda. I MS tuntakse kaevikusõjana, seda ennekõike Läänerindel I MS ajal kasutati esimest korda keemiarelvi toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad I MS PÕHJUSED I MS põhjustasid imperialistlike suurriikide vastuolud: 1. võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali ekspordi võimaluste pärast 2. mõjupiirkondade ja asumaade pärast 3. sõda oodati ja ei arvatud selle negatiivset mõju 4. puudusid rahvusvah...
Kristjan (sündinud 1987) ja Juulia Kristiine (1992). Aastal 2004 abiellus Toomas Hendrik Ilves Evelin Int-Lambotiga. 2003a sündis neil tütar Kadri Keiu. Ajakirjanik Andres Ilves on Toomas Hendrik Ilvese vend. Visiidid T.H. Ilves on teinud oma valitsusaja jooksul 72 välisvisiiti, nende hulgas külastanud: Ungari, Leedu, Rootsi, Belgia, Saksamaa, Soome, Gruusia, Tsehhi, Madalmaad, USA, Läti, Hispaania, Iirimaa, Venemaa, Poola, Sloveenia, Suurbritannia, Aserbaidzaan, Horvaatia, Serbia, Itaalia, Portugal, Makedonia, Türgi, Island, Iisrael, Namiibia, Austia, Afganistan, Vatikan. Pildil: Toomas Hendrik Ilves ja Barack Obama 15. juunil 2009 Eestis on käinud viisidil : UK kuninganna, US president, Jaapani keiser, Monaco vürst, Leedu president, Madalmaade kuninganna, Belglaste kuningas ja kuninganna, Türgi president, Tadzikistani president, Läti president, Hispaania kuningas ja kuninganna, Leedu president, Montenegro
Horvaatia ehk Kroaatia Koostaja: ...................... Geograafiline asend Horvaatia pindala on 56 542 km² ja elanikke umbes 4 535 000, keskmiselt 80 inimest ruutkilomeetril. Horvaatia piirneb Sloveenia ja Ungariga põhjas, Serbiaga kirdes, Bosnia ning Hertsegoviinaga idas ja Montenegroga kagus. Horvaatia jagab Aadria mere rannikut Itaaliaga Trieste lahes. Horvaatia pealinn on Zagreb. Geograafiline ehitus Kiltmaa laiub Istria poolsaarelt Gorski Kotari suunas ning lõppeb künklikus Zagorje viinamarjakasvatuspiirkonnas. Karstimaastikke, mis on poorsest lubjakivist geoloogilised formatsioonid, näeb Gorski Kotaris
Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani. Aastatel 1952 kuni 1982 liitusid veel Kreeka, Türgi, Saksama Liiduvabariik ja Hispaania. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja ühtse Saksamaa tekkimist liideti NATO'ga ka endise Saksamaa Demokraatliku Vabariigi alad. 1999. aastal liitusid Poola Tsehhi ja uNgari ning kahetuhande neljandal aastal Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia. NATO tähtsus ning aktiivsus suurenes märgatavalt pärast 11. Septembri sündmusi kui NATO alustas Afganistaani missiooni. See missioon on suurimaid katsumusi NATO ajaloos, aga on ülitähtis ettevõtmine tagamaks rahvusvahelist julgeolekut. Allianssi ülesanne Afganistaanis on luua riigis konditsioon, kus pärast aastakümneid kestnud konflikte, hävitust ja vaestust saaks riigist demokraatlik iseseisev riik, kes oleks võimeline tagama enda turvalisust ning rahu. http://www
Nato ajalugu ja sümboolika Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (North Atlantic Treaty Organisation (NATO) on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949. aastal Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO liikmesriigid 1949 (asutajad): Ameerika Ühendriigid Belgia Holland Island Itaalia Kanada Luksemburg Norra NATO liikmesriigid Portugal Prantsusmaa Suurbritannia Taani 1952: Kreeka ja Türgi 1955: Saksamaa LV 1982: Hispaania NATO liikmesriigid 1990: laienemine endise Saksa DV alale 1999: Poola, Tšehhi ja Ungari 2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeen ia, Slovakkia ja Sloveenia 2009: Albaania ja Horvaatia NATO juhtorganid NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mille esimees ja organisatsiooni poliitiline juht on NATO peasekretär, kes koordineerib liikmesriikide tegevust, on organisatsiooni peamine kõneisik ning juhib NATO ...
Nimeta piirkondi, kus toimub kiire metsamaa pindala vähenemine. 9)Mis on säästev metsade majandamine? 1)Metsad on elupaigaks paljudele taime-ja loomaliikidele. Metsast saab inimene küttepuid, ehitusmaterjali ning toorainet mööbli-ja paberitööstusele. Metsi peetakse keskkonna tasakaalustajateks. Metsad puhastavad õhku tolmust ja mürgistest gaasidest ja loovad puhkamis võimalusi. 2)Maailmas: 1. Venemaa 2. Brasiilia 3. Kanada Euroopas: 1. Soome 2. Rootsi 3. Sloveenia 3)Ekvatoriaalsed vihmametsad on võrdlemisi suure pindalaga, väga suure aastase juurde kasvuga kuni 50 kuupmeetrit hektari kohta. Palju metsa põletatakse maha. On vajalik elukeskkonna säilitamisel, nende pindala väheneb kõige kiiremini. 4)Vihmametsade pindala väheneb pideva raie ja põletamise tagajärjel, et neid pärast kasutada põllumaadena. Kuna troopilistes piirkondades asuvad arengumaad, kus vajatakse kõige rohkem toitu, siis just metsade arvelt tehakse
El - Euroopa Liit European union - - Austria ,Belgia ,Bulgaaria, Küpros ,Tsehhi Vabariik ,Taani , Eesti, Some ,Prantsusmaa ,Saksamaa ,Kreeka ,Ungari ,Iirimaa ,Itaalia ,Läti ,Leedu ,Luksemburg ,Malta,Madalmaad ,Poola ,Portugal ,Rumeenia ,Slovakkia ,Sloveenia ,Hispaania ,Rootsi ,Ühendkuningriik ; tagada elanikele rahu, heaolu ja stabiilsus; El Ülesanne : Ühendada Euroopa maailmajagu; tagada inimestele turvaline elu; soodustada tasakaalustatud majanduslikku ja sotsiaalset arengut; lahendada globaliseerumise probleemid ja säilitada Euroopa rahvaste mitmekesisus; toetada eurooplaste ühiseid väärtusi, nagu säästev areng, rikkumata keskkond, inimõiguste austamine ja sotsiaalne turumajandus. Asean Kagu Aasia maade assotsiatsioon ; Association of Southeast Asian Nations ; brunei darassalam , cambodia , Indoneesia , laos , Malaysia , Myanmr , Philippines , Singapore , Thailand , Vietnam . Eesmärk on Kagu-Aasia maade majandusliku, sotsiaalse...
Itaalia Itaalia on Euroopa riik. See on Euroopa Majandusühenduse asutajaliige ja ühtlasi G8 liige. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Külmad alpid ja sajused suved iseloomustavad iseaalselt Põhja-Itaaliat. Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Saarel ja Apenniini poolsaarel on lähistroopiline kliimavööde, mida iseloomustab kuiv ja kuum suvi ning sademeterikas talve kliima
Alates 29. märtsist 2004 on NATO liikmeid 26: · asutajad: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani · 1952 liitusid Kreeka ja Türgi · 1955 liitus Saksamaa LV · 1982 liitus Hispaania · 1990 laienes NATO endise Saksa DV alale · 1999 liitusid Poola, Tsehhi ja Ungari · 2004 liitusid Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia. POLIITILISED EESMÄRGID Põhja-Atlandi Liit kujutab endast transatlantilist partnerlust NATO Euroopa liikmete ning Ameerika Ühendriikide ja Kanada vahel, mille eesmärgiks on saavutada rahu ja stabiilsus kogu Euroopas. Alliansi Euroopa ja Põhja-Ameerika liikmete partnerluse eesmärgid on eelkõige poliitilised, nende aluseks on ühine kaitseplaneerimine ja sõjaline koostöö ning konsultatsioonid ja koostöö majanduse, teaduse ja keskkonna alal ning muudes olulistes valdkondades
Transport, infrastruktuur · Kõik transpordiliigid esindatud · Riigi sisevedudes olulised autotransport ja raudteetransport. · Välismaale mere ja õhutransport (133 lennujaama) · Teedevõrk tihedaim Itaalia põhjaosas ja suuremate linnade ümbruses, sest tööstusettevõtted asuvad seal. · Hõredaim teedevõrk mägedes ja saartel. · Itaalias 1920datel maailma esimesed kiirteed. · Raudteid 30 400 km · Raudteeühendus Prantsusmaa, Sveitsi, Sloveenia ja Austriaga. · Siseveetransport levinud ja pikkus 2400 km · Sobib vähemasustatud piirkondadesse ja veod mahukad ja odavad · Rahvusvahelistes vedudes valdav meretransport. · Suuremad sadamad Genovas, Livornos, Veneetsias ja Napolis. SIDE · 2001. aasta seisuga Itaalias kõige rohkem mobiiltelefone. 883 tk 1000 kohta · Itaalia telekommunikatsioonifirma Telecom
Mari-Liisa Reigo Kas esimeses maailmasõjas oli võitjaid? Esimeses maailmasõjas kaotati palju, aga võideti veel rohkem. Võitsid need riigid, kes taastasid oma iseseisvuse, võitjateks on kogu inimkond, sest toimus tehnika, tööstuse ja majanduse areng ning alguse sai ka naiste võrdõiguslus. Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid. 10. septembril 1919 sõlmisid liitlased Saint-Germainis Austriaga rahu, 27. septembril 1919 Neuilly rahu Bulgaariaga, 4. juunil 1920 Trianoni rahu Ungariga, 10. augustil 1920 Sevres'i rahu Türgiga. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi (A...
Ungari Ma rie l Ka s t K2 1 2 Üldandmed Asub Kesk-Euroopas Naaberriigid: Slovakkia, Ukraina,Rumeenia, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ja Austria. Pealinn: Budapest Pindala: 93 000 km² Elanike arv: u 10 miljonit Kaart Religioon Katolikud on 39 % Luterlasi on 11,6 % Kalviniste on 1,8 % Muud religioonid 2,2 % Ateiste on 16,7 % Keel Räägitakse ungari keelt Soome-ugri keel Kõneleb üle 12 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias ja Ukrainas.
Horvaatia põllumajanduse iseloomustus 1. Horvaatia asub Kesk-Euroopas, Balkoni poolsaarel. Aadria mererannikul asub Horvaatia, mis on Euroopa ilusamaid ja looduskaunimaid riike. Ta asub Kesk-Euroopa ajast ühe tunni ees ning Eesti ajast ühe tunni taga. Naaberriigid põhja poolt on Sloveenia, Ungari, ida ja lõuna poolt on Bosnia & Hertsegoviina, Serbia, Montenegro, lääne poolt on Aadria meri. Horvaatia põhijõed on Drava ja Sava, mis voolavad kokku Danube jões. Horvaatia pealinn Zagreb asub enda põhiosaga 45 ja 49 põhjalaiuskraadi vahel ja 15 kuni 59 idalaiuskraadil. Kõige haritavamad põllukultuuri liigid on nisu, mais ja riis.Püsikultuuridest on kõige haritavamad sitrus, lateks ja kohvi. Horvaatias on põllumajanduslikult haritavat maad
EESMÄRGID ● Rahu ja julgeoleku tagamine ● Poliitilise stabiilsuse tagamine ● Kaupade, teenuste, kapitali ning inimeste vaba liikumine LIIKMED ● Asutajaliikmed: Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaa ● 1973: Iirimaa, Taani, Ühendkuningriik ● 1981: Kreeka ● 1986: Hispaania, Portugal ● 1995: Austria, Rootsi, Soome ● 2004: Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari ● 2007: Bulgaaria, Rumeenia ● 2013: Horvaatia AMETLIKUD KEELED ● 24 ametlikku keelt ● Kõigil ELi kodanikel on õigus lugeda ELi dokumente oma emakeeles ● Liikmesriikide vahel peetavatel kõrgetasemelistel kohtumistel saavad osalejad kõnet pidades kasutada oma emakeelt SÜMBOLID ● Euroopa lipp: 12 tähte sümboliseerivad Euroopa rahvaste ühtsust, solidaarsust ja nende vahel
Organisatsiooni liikmesriigid on (ingliskeelse tähestiku järjekorras) Albaania, Andorra, Armeenia, Austria, Aserbaidžaan, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Gruusia, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Island, Iirimaa, Itaalia, Läti, Liechtenstein, Leedu, Luksemburg, Malta, Moldova, Monaco, Montenegro, Madalmaad, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Venemaa, San Marino, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Šveits, Makedoonia, Türgi, Ukraina ja Ühendkuningriik. Viimati sai ENi liikmeks Montenegro (11. mail 2007). Vaatlejastaatuses on Püha Tool ning väljaspool Euroopat USA, Kanada, Jaapan ja Mehhiko. Euroopa riikidest ei ole ENi liige vaid Valgevene (ka nn erikülalise staatus on peatatud, kuna riigis ei austata inimõigusi ja demokraatia põhimõtteid). ENi juhtorganid on ministrite komitee ja parlamentaarne assamblee
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
