Stalin alahindas Hitlerit. · 14. Mis riigid olid Nõukogude Liidu peamised liitlased sõjas? Kes olid nende riikide juhid? · Inglismaa- Winston Churchill · Prantsusmaa- · USA- Franklin Delano Roosevelt · 15. Millal ja kus toimusid liitlasriikide tippkohtumised? · 1943 - Teherani konverents, toimus Teheranis · 1945 Jalta konverents, toimus Jaltas · 1945 Potsdami konverents, toimus Potsdamis · 16. Nimeta 6 Saksamaa liitlasriiki? · Itaalia · Bulgaaria · Rumeenia · Jaapan · Slovakkia · Soome · 17. Millal ja kus avati II rinne? · Teine rinne avati Aafrikas 1940. aastal · 18. Mis Saksa-Vene sõja tähtsamad lahingud toimusid: · 1941. detsember Moskva lahing · 1942/43 sügis ja talv Stalingradi lahing · 1943 juuli/august Kurski lahing · 1945 aprill/mai Berliini vallutamine · 19. Mis olulised sündmused II maailmasõjas leidsid aset? · 1. sept 1939 algas II maailmasõda · 22. juuni 1940 sõlmiti taas Compiegne'i rahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel
Kahe maailmasõja vahel (1930ndad aastad) 1. Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933. Selle põhjused ja tagajärjed (USA-s ja Euroopas) Põhjuseks: Ületootmine põllumajanduses - vähenenud sissetulekute tõttu ei suutnud farmerid osta enam tööstustoodangut. Tehnilised uuendused põllumajanduses (traktorid, kombainid jne.) vähendasid tööjõuvajadust ja suurendasid laostunud farmerite ja töötute hulka. Aktsiakursside järsk kukkumine New Yorgi börsil (“must neljapäev” ja “must teisipäev” 1929.a. oktoobris). Ameeriklased tõid kriisi puhkedes Euroopast ära oma kapitali, aidates sellega omakorda kaasa kriisi levimisele Euroopasse. Rikkuse ebaühtlane jagunemine, mille tõttu vaesemad inimesed polnud võimelised tarbima. Vähenenud sündivus (arenenud riikides) ja sisserände piiramine USA-s vähendasid tarbimist. Kriisi puhkedes hakkasid riigid tõstma imporditolle (kaitsmaks kodumaist tootjat) süvendades sellega veelgi kriisi (...
1945 Potsdami konverents, toimus Potsdamis Kummaline sõda – sõda Prantsusmaa ja Saksamaa vahel, kus sõjategevust ei toimunud 16. Nimeta 6 Saksamaa liitlasriiki? Warssavi ülestõus – saklased lasid linnaosasid õhku, hukkus palju inimesi Itaalia, Bulgaaria, Rumeenia, Jaapan, Slovakkia, Soome Talvesõda – sõda Soome ja NSV liidu vahel, soomel tuli loovutada Karjala 17. Millal ja kus avati II rinne? piirkond Teine rinne avati Aafrikas 1940. aastal MRP – mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV liidu vahel 18. Mis Saksa-Vene sõja tähtsamad lahingud toimusid:
Šveits 6 0 6 Suurbritannia 5 0 5 Ungari 4 0 4 Iirimaa Liibanon Maroko kõiki 3 0 15 Norra Slovakkia Poola Hispaania kõiki 2 0 6 USA Argentina Austria Belgia Kanada Horvaatia Taani Eesti Gabon Island kõiki 1 0 17 Holland Filipiinid Rumeenia Venemaa LAV Lõuna-Korea Rootsi Türgi
.. Inglismaa suhtumise ootamatu, täieliku muutumisega muutus ka sõda vältimatuks. Erinevalt Sudeedimaa liitmisest Saksamaaga München'i lepingu (1938) kohaselt, millele võis tahtmise korral kleepida peale teatud legitiimsuse sildi (rahvuslik enesemääramine), oli Tsehhi alade liitmine 1939. a. märtsis Suur-Saksamaaga puhas agressioon, ning sellisena seda Suurbritannias ka nähti. Saksamaa liitis Tsehhi alad, tuues ettekäändeks sealse sisemise ebastabiilsuse. Slovakkia jäi Jozef Tiso juhtimisel sisuliselt Saksa protektoraadi staatusesse kuni 1945. aastani. Suurbritannia välispoliitikas toimus täispööre, seni ka rahva seas populaarsest 'appeasement'ist' loobuti anti garantiid Poolale ning alustati läbirääkimisi NSV Liiduga... Adolf Hitler Eva Braun (Hitleri naine) Klara Hitler (Hitleri isa) Alois Hitler (Hitleri isa) Paula Hitler (Hitleri noorem õde)
Kaks aastat enne liitumist peab liikmesriik suutma hoida fikseeritud kurssi oma valuuta ja euro vahel. Euroalaga liitunud riigid. Euroopa Liiduga liitunud 27 riigist on euroalaga liitunud 16 riiki. Euroala moodustavad ELi liikmesriigid, kes on kasutusele võtnud euro. 1999 Prantsusmaa, Hispaania, Saksamaa, Itaalia, Soome, Portugal, Iirimaa, Austria, Belgia, Madalmaad, Luksemburg. 2001 Kreeka . 2007 Sloveenia. 2008 Küpros, Malta. 2009 Slovakkia. 1999-2002 kehtis euro vaid elekrooniliselt ning alates 2002 aastast ka sularahana. Bulgaaria, Tsehhi Vabariik, Taani, Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Poola, Rumeenia, Rootsi ja Ühendkuningriik on küll ELi liikmed, kuid ei ole ühisraha eurot kasutusele võtnud. Eesti Panga plaan euroalaga liituda on 2011. aastal. Euroopa Keskpank ja Euroopa Keskpankade Süstem Need kaks organit juhivad Euroopa Liidu ühist rahapoliitikat. Mõlemate istitutsioonide aluseks on Maastrichti leping
intensiivne põllumajandus- tööstuslik põllumajandus, vähe maad, vähem pingutusi (väetised, palju tööjõudu) ekstensiivne põllumajandus- palju maad, kasutatakse vähe väetisi ja kapitali MUUTUSED MAAILMAMAJANDUSES (ÕPIKU TEEMA) EUROOPA LIIT 28 Euroopa Liidu liikmesriiki: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. Euroopa Liiduga ühinemise plussid Euroopa Liiduga ühinemise miinused paraneb julgeolek, suureneb turvatunne tõusevad kaupade hinnad suureneb töökohtae arv kohanemisvõimetud ettevõtted lähevad pankrotti
ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki NB! Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. I Sõja algus Meenutuseks: MRPga jagasid Nõukogude Liit ja Saksamaa Euroopa mõjusfäärideks, et neid alasid varsti vallutama asuda. 1. septembril 1939 tungis Saksamaa kallale Poolale. 3
Euroopa Ühenduste kohus Euroopa Inimõiguste kohus Kohus Euroopa Liidu laienemine · Austria (aastast 1995) · Küpros (2004) · Rumeenia (2007) · Belgia (1957) · Leedu (2004) · Saksamaa (1957 · Bulgaaria (2007) · Luksemburg (1957) · Slovakkia (2004) · Eesti (2004) · Läti (2004) · Sloveenia (2004) · Hispaania (1986) · Malta (2004) · Soome (1995) · Holland (1957) · Poola (2004) · Suurbritannia (1973) · Iirimaa (1973) · Portugal (1986) · Taani (1973)
poliitilised erimeelsused. Mõnel pool on säilinud ka nn. värvi vahetanud kommunistide mõju. Mitmes riigis (Rumeenia, Bulgaaria) õnnestus kommunistidel võimule jääda ning ümberkorraldusi takistada. Endise idaploki riikide baasil on tekkinud ka uued riigid. · 1992. aasta lõpul toimus nn. sametlahutus, millega loodi senise Tsehhoslovakkia asemele kaks iseseisvat riiki: Tsehhi Vabariik ja Slovakkia. Tsehhi presidendiks sai Vaclav Havel, kelle eestvedamisel on Tsehhi edukalt integreerunud Euroopasse. Slovakkia pole suutnud sellist arengutempot pidada. · Aastatel 1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina. Jugoslaavia koosseisu jäid üksnes Serbia ja Montenegro. 1990. aastal Serbia presidendiks saanud kommunistliku partei juht
teljeriigid liitlased (ka: liitlasriigid) ka: Kolmikpakti riigid Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome, Ungari, Rumeenia, USA jt. Bulgaaria, Slovakkia jt. kokku 11 riiki kokku 61riiki NB! Teise maailmasõja põhjus: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Versailles`-Washingtoni süsteem ega Rahvasteliit. I Sõja algus Meenutuseks: MRPga jagasid Nõukogude Liit ja Saksamaa Euroopa mõjusfäärideks, et neid alasid varsti vallutama asuda. 1. septembril 1939 tungis Saksamaa kallale Poolale. 3
detsember 2009) koondisse 17 mängijat Väravahid: Mihkel Aksalu Stanislav Pedõk Kaitsjad: Alo Bärengrub Gert Kams Igor Morozov Tihhon Sisov Taijo Teniste Poolkaitsjad: Joel Lindpere Eino Puri Sander Puri Andrei Sidorenkov Konstantin Vassiljev Ründajad: Tarmo Kink Ats Purje Kaimar Saag Kristen Viikmäe Vladimir Voskoboinikov [2] Eesti koondise mängud alates 2005 aastast 2005 10.02.2005 Maracaibos, Venetsueela - Eesti 3 : 0 26.03.2005 Tallinnas, Eesti - Slovakkia 1 : 2 MM 30.03.2005 Tallinnas, Eesti - Venemaa 1 : 1 MM 20.04.2005 Tallinnas, Eesti - Norra 1 : 2 04.06.2005 Tallinnas, Eesti - Liechtentein 2 : 0 MM 08.06.2005 Tallinnas, Eesti - Portugal 0 : 1 MM 17.08.2005 Tallinnas, Eesti - Bosnia ja Hertsegoviina 1 : 0 03.09.2005 Tallinnas, Eesti - Läti 2 : 1 MM 08.10.2005 Bratislavas, Slovakkia - Eesti 1 : 0 MM 12.10.2005 Luxembourgis, Lukesmburg - Eesti 0 : 2 MM 12.11.2005 Helsingis, Soome - Eesti 2 : 2 16.11.2005 Ostrowiecis, Poola - Eesti 3 : 1 2006
mobilatsiooni. 29.sept. 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa Itaalia ning Saksamaa Müncheni kokkuleppe, mis rõhutas Tsehhoslovakkiat Sudeedimaad loovutama, tagades ülejäänud riigi puutumatuse. Eestvedajaks oli Briti peaminister Chamberlain. TSEHHOSLOVAKKIA HÄVING Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest. 23.märts 1939 esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja viis väed Klaipedasse. 1939 14.märts kuulutas end iseseisvaks Slovakkia. Järgmisel päeval hõivati ülejäänud Tsehhoslovakkia. Riik kaotas iseseisvuse. 31.märts 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poolat, alustasid läbirääkimisi NSV Liiduga. MOLOTOV-RIBBENTROPI PAKT NSV Liit oli valmistunud sissetungiks Euroopasse. Stalin pidas läbirääkimisi Prantsusmaa ja Inglismaaga, samal ajal kontakte Hitleriga luues. Stalin vajas maailmarevolutsiooniks uut maailmasõda. 23
• 1936 – Antikomiterni pakt (Saksa ja Jaapani vahel) Jaapan ja Saksamaa hakkavad kostööd tegema komiterni vastast koostööd võitlemaks kommunismiga. 1937 - Ühineb antikomiterni paktiga Itaalia. Selleks aastaks on välja kujunenud Teljeriikide pakt. • 1939.mais Teraspakt – (Itaalia ja Saksamaa vahel) Vastastikku igati toetatakse, antakse abi ja tehakse koostööd. • 1940. sept- Kolmikpakt – (Itaalia, Saksa ja Jaapani vahel) Ungari, Bulgaaria,Rumeenia ja Slovakkia ühinevad sellega erinevatel aegadel. Baaside leping Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk nn baaside leping ja selle juurde kuuluv salajane protokoll sõlmiti 1939. Baaside lepingu sõlmimise ettekäändeks sai Poola allveelaeva Orzeł juhtum 1939. aasta sügisel. Pärast Saksamaa kallaletungi Poolale otsis allveelaev Orzeł 14. septembril Tallinnast varju, kus ta Eesti võimude poolt interneeriti. Kui aga NSV Liit 17. septembril Poolale kallale tungis,
N 16 1 2 Rootsi 1 1 inglise 1 5 N 17 1 1 Rootsi 2 1 inglise 1 5 M 18 1 2 Rootsi 2 1 inglise 1 4 N 17 1 1 Rootsi 5 1 inglise 1 4 N 17 1 1 Saksamaa 2 1 inglise, vene 1 3 N 16 1 1 Saksamaa 2 1,2 inglise, saksa 1 5 N 18 1 2 Saksamaa 2 1 inglise 1 4 M 17 1 1 Slovakkia 1 1 inglise 1 3 N 17 1 1 Soome 2 1,2 ei räägi 3 M 17 1 1 Soome 2 1 inglise 1 4 M 18 1 1 Taani 2 1 inglise 1 4 M 17 1 1,2 Taani 5 1 inglise 1 4 N 16 1 1 Taani 2 1,2 inglise 1 4 M 18 1 1 Tuneesia 2 1 inglise 1 5 M 18 1 1 Türgi 2 2 inglise 1 5
2.1933 a. - Saksamaa astus Rahvasteliidust välja 3.1936 a. - Saksamaa ja Jaapan sõlmisid Komiterni- vastase pakti, mis oli suunatud Nõukogude Liidu vastu 4.1936 a. juuli Puhkes Moskva ülestõus 5.1936 a. - puhkes Hispaania kodusõda 6.13.03.1938 Austria ansluss 7.1938 a. september nõudis Hitler Skandinaavia loovutamist 8.29.09.1938 a. - sõlmiti Müncheni kokkulepe (Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa) 9.14.03.1939 a. - Slovakkia kuulutas end iseseisvaks (Saksamaa õhutusel) 10.23.03.1939 a. - Saksamaa viis oma väed Klaipedasse 11.31.03.1939 a. - Suurbritannia ja Prantsusmaa teatasid, et kaitsevad Poolat 12.1939 a. aprill Franco kuulutas kodusõja lõppenuks, kehtestati Franco diktatuur II MS algus 1939-1941 ·MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks ·Poolat süüdistati Saksamaa ründamises, tungis Hitler Poolale 1.09.1939 a sõda kuulutamata kallale ·03.09.1939 a
said Iirimaa ja endised EFTA riigidSuurbritannia ja Taani. Koos Taaniga liitus EMÜgaGröönimaa. Viimane astus aga aastal 1985 EMÜ-st välja. Sellekohane referendum toimus 1982. aastal. 1981. aastal liitus Kreeka. 1986. aastal liitusid Hispaania ja Portugal. 1990. aastal laienes EMÜ endise Saksa DV aladele. 1995. aastal liitusid Euroopa Liiduga Austria, Soomeja Rootsi. 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari,Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. 2007. aastal liitusid Euroopa Liiduga Rumeenia jaBulgaaria. Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi,Makedoonia, Horvaatia, Island, Montenegro jaSerbia. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne kaGruusias, Ukrainas, Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas ja Kosovos. EL kaart EL Nõukogu Euroopa Liidu Nõukogu (mida vahel nimetatakse ka ministrite nõukoguks) on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast
puutumatuks ja TS alistuski. · Kominterni-vastane pakt 1936- NL vastu · Tehhoslovakkia häving- 23 märts esitas saksamaa ja jaapani vahel,ühines ka saksamaa ultimaatumi Leedule ja viis oma väed Itaalia,Hispaana,ungari. Kommunismi vastu Klaipedasse, 14 märts kuulutas iseseisvaks end võitlemiseks, Inglismaa pooldas samuti kuid ei Slovakkia ning järgmise päeval hõivasid Saksa ühinenud. ja Ungari ülejäänud TS(lakkas olemast). 31 SÕJAKOLDED: märts teatasid SB ja Prants,et kaitsevad poola puutumatust ja alustasid läbirääkimisi NSV · Aasias: Jaapan 1931a- tahtis saada kogu Aasia L,lootes ka teda Saksa vastasesse liitu kaasata,
Norra kuningas. · Paapua Uus-Guinea - 16. september 1975 · Pakistan - 14. august 1947, iseseisvus Suurbritanniast. · Panama - 3. november 1903, iseseisvus Colombiast. · Paraguay - 15. mai 1811 · Poola - 11. november 1918 · Rwanda - 1. juuli 1962 · Rumeenia - 9. mai 1877 · Samoa 1. jaanuar 1962, iseseisvus Uus-Meremaast. · Saint Lucia 22. veebruar 1979, iseseisvus Suurbritanniast. · Singapur - 9. august 1965, eraldumine Malaisiast · Slovakkia - 1. jaanuar 1993 iseseisvumise (Tsehhoslovakkiast eraldumise) päev, iseseisvusdeklaratsioon ise võeti vastu 17. juuli 1992. · Sloveenia - 26. detsember 1990, selgusid iseseisvusküsitluse ametlikud tulemused. Iseseisvus ise kuulutati välja 25. juunil 1991 vastuvõetud aktidega. · Soome - 6. detsember 1917 · Sri Lanka - 4. veebruar 1948 · Sudaan 1. jaanuar 1956, vabanes Egiptuse ja Suurbritannia võimu alt. · Suriname - 25. november 1975 · Svaasimaa - 6
Nii moodustud EL 3 sambaline struktuur. 1. EÜ ehk 3 alusorganisatsiooni 2. Ühine väline julgeoleku poliitika 3. Koostöö õigus ja siseküsimuste vallas Pärast Maastrichi leppe sõlmimist esitasid liitumisavalduse:Austria, Soome, Rootsi, jälle Norra ja ühinemist kaalus Sveits. 1995.aastal liitusid:Austria, Soome, Rootsi. Veidi hiljem esitasid liitumissoovi:Türgi, Malta ja Küpros. 1994.aastal Ungari ja Poole. 1995.aastal: Rumeenia, Slovakkia, Eesti, läti, Leedu, Bulgaaria. 1997.aastal : Tsehhi ja Sloveenia kokku 13 riiki. Tekkinud EL edasise laienemise ja koostöö tingimused pandi paika Amsterdami lepingus 1997.a. juunis. Jõustus 1999.a. mais. Paraku ei jõudnud liikmesriigid laienemise tingimustes kokkuleppele, mis tõttu sõlmiti 26.veeb. 2001 Nice leping. Jõustus veebruar 2003. Nice leping sisaldas muu hulgas tuleviku programmi Agenda 2000. Eurotsoon EL ühisvaluuta euro kinnitati Maastrichti leppega
1001 2248 2013 43613 Slovakkia Tobago 2349 1012 Rico 2024
EL kujunemis lugu · Euroopas on olnud mitmeid ühendavaid suurvõime: o Rooma impeerium o Saksa Rooma kesiriik o Rootsi Suurriik o Austira Ungari impeerium o Hansaliit · I MS eel vastukaaluks Ameerika Ühendriikidele Mainiti Euroopa Ühendriike, o 1915 Euroopa Ühendriikide loosungid o 1922- Richard Nikolaus von Coudenhove ->Ühtne Euroopa o 1929 Prantsuse peaminister Aristide Briand->Rahvasteliidu koosolekul tõi idee luua Euroopa Liit, mida juhitaks Prantsusmaalt o Utopism-ebavõimalik,kuid ideaalna maailmanägemus · II MS lõppedes toetas SBR ideed luua midagi Euroopa Ühenduse taolist. o 1946 W.Churchill tõi Zürichis mõtte luua Euroopa Ühendriigid o 1948-OEEC(Organisation for European Economic Co-Operation)=Euroopa majandus koostöö organisatsioon) ->Koordineeris Marshalli plaani(USA ...
territooriumil Euroopas (nö. Metropolitan France). Rahvaarvult jääb seega maailmas 21. kohale ning maailma mastaabis võime Prantsusmaad pidada keskmise suurusega riigiks. Lähedane ja võrreldav on Inglismaa (61 113 205) ja Itaaliaga (58 126 212) ning Iraani (66 429 284) ja Tai (65 905 410) rahvastikuga. Prantsusmaa rahvastiku paiknemine riigis Prantsusmaa rahvasiku tihedus on 108,09, millega asetub maailmas 95. kohale. Sarnase tihedusega on Slovakkia, Ungari, Portugal ja Malawi. Kaart 1. Rahvastiku paiknemine Nagu kaardilt näeme, on enamus rahvastikust koondunud linnadesse. Selgelt eristub Pariis ja selle ümbrus, mis on äärmiselt tihedalt asustatud. Samuti on äratuntav Lyon, Bordeaux, Nantes, Belgia piiriäärne Lille jt. Tihedama asustusega alad asuvad veel Vahemere ääres, kus sealsed linnad: Cannes, Marseille, Toulon, Nice, on praktiliselt omavahel kokku kasvanud. Prantsusmaa rahvaarvu kasv Joonis
1952.a asutasid 6 Euroopa riiki (kohe päras II ms) Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) need 6 riiki olid: Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Hollan Lukemburg 1973 ühinesid Suurbritannia, Taani, Iirimaa 1980ndatel aastatel Kreeka, Hispaania ja Portugal. 1995 Ühinesid Soome Vabariik, Rootsi Kuningriik, Austria Vabariik. 2004 laienes 10 riigi võrra EESTI, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Küpros, Malta. 2007 ühinesid Rumeenia Bulgaaria Kanditaatriigid on Türgi, Horvaatia Makedoonia. Euroopa Liidu president on Herman van Rompuy. Euroopa Liidus peab olema tagatud 4 õigust: tööjõu, kapitali, teenuste ja kaupade vaba liikumine. EL-i liikmemaks on 1,2% riigi SKT-st ja eelarvesse läheb ka 1,4% käibemaksust. ? EUROLE ÜLEMINEKU KRITEERIUMID: *inflatsioonimäär ei tohi ületada 3% *Riigivõlg ei tohi olla üle 60%
EL-i kuulub 28 liikmesriiki: 1. Austria 2. Belgia 3. Bulgaaria 4. Eesti 5. Hispaania 6. Holland 7. Horvaatia 8. Itaalia 9. Iirimaa 10. Kreeka 11. Küpros 12. Leedu 13. Luksemburg 14. Läti 15. Malta 16. Poola 17. Portugal 18. Prantsusmaa 19. Rootsi 20. Rumeenia 21. Saksamaa 22. Slovakkia 23. Sloveenia 24. Soome 25. Suurbritannia 26. Taani 27. Tsehhi 28. Ungari Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. Kopenhaageni kriteeriumid
Tuumaenergia kasutamine maailmas Maailmas toodetakse rohkem kui 16% kogu elektrienergiast tuumkütuse baasil. Kokku on maailmas kasutusel 439 kommertstuumaelektrijaama 30s riigis. Lisaks sellele on kasutusel 284 õppereaktorit 56 riigis ning umbes 220 reaktorit on paigutatud laevadele või allveelaevadele. Tuumaenergia katab suurima protsendi kogu riigi elektrivajadusest järgmistes riikides: Prantsusmaa (~78%), Slovakkia ja Belgia (~55%), Rootsi (~50%), USA (~20%). Kuigi osades Euroopa riikides, nagu Saksamaa ning Austria[], kaldub avalik arvamus tuumaelektrijaamade kasutamise vastu, viitavad arengud üldisele tuumaenergia kasutamise tõusule. Nii on näiteks Hiina ja India seadnud eesmärgiks oluliselt suurendada tuumaenergiast saadava elektrienergia tootlust, sama kehtib Venemaa, Brasiilia, Argentiina kohta. Ühtlasi kaaluvad esimese tuumajaama rajamist ka väga
Poola Tymbark Üldinfo Poola Vabariik on parlamentaarne vabariik Riigi pealinn on Varssavi Pindala 312 683 km² Riigikeeleks on poola keel Rahvaarv on 38 501 000 (2011) Käibelolevaks rahaühikuks on zlott (PLN) Poola iseseisvus 11. novemberil 1918 Asukoht Poola Vabariik asub Kesk-Euroopas Koordinaadid: 52° N, 19° E Poola naabrid: läänes – Saksamaa, lõunas – Tšehhi ja Slovakkia, idas – Ukraina ja Valgevene, põhjas – Venemaa (Kalingrad) Poola asub ka Läänemere ääres Asukoha ja ligipääsetavuse tõttu on Poolas olnud palju sõdu ja selle piirid on väga suures ulatuses nihkunud. Riigi sümboolika Lipp Vapp Looduse üldiseloomustus Pinnamood on Põhja-Poolas on tasandikuline Riigi lõunaosas on pinnamood on mägine Suurimad kõrgustikud on Tatrad, Karkonosze Tatrates asub ka kõrgeim tipp – Rysy mägi (2499m)
1.E Parlament Martin Schulz president 751 liikmeid/üles:1.näidata kätte poliitilised suunad ja teha poliit.algatusi rahvaesinduse moraalse jõuga 2.kontrollida EK tegevust 3. kontrollida eelarve üle, va kohustus.väljaminekud 2. E Ülemkogu(Brüssel) Donald Tusk eesistuja,ametiaeg 2,5a ELi liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, E Kom. president, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.Üles:määratleda Euroopa Liidu üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. 3. EL Nõukogu(Brüssel) Liikmed:Valitsuse ministrid igast ELi liikmesriigist, vastavalt arutamisele kuuluvale poliitikavaldkonnale.Üles:1. Arutab ja võtab vastu ELi õigusakte koos EP, tuginedes E.Komi ettepanekutele.2.nende õigusaktide vastuvõtmise õiguse delegeerimine komisjonile, millega tagatakse nõukogu enda poolt vastu võetud õigusaktide läbiviimine-rakendamine. 4. COREPER (alaliste esindajate komitee)/koosneb 1.liikmesriikide suursaadikutest(COREPER I) 2.suursaa...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Timmo Soots Referaat Poola Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2014 Sissejuhatus Referaadis räägin täpsemalt Poola riigist. Riigi rahast, elanike arvust jms. Riigi üldiseloomustus Pindalalt on Poola 63. kohal maailmas ja 9. kohal Euroopas. Maismaa hõlmab 312 685 km², territoriaalvete pindala on 8,7 tuhat km². Merelahtede pindala (Szczecini ja Visla laht) on 1,2 tuhat km². Riigikeeleks on poola keel. Poola pealinn on Varssavi (Warszawa) - 1,6 mln elanikku. Rahaühikuks 1 zlotti=100 grossi. Riigikord on parlamentaarne demokraatia. Parlament - kahekojaline Rahvuskogu valitakse üldistel otsestel valimistel 4 aastaks. Poola Vabariigi riigikorra õiguslikud alused on sätestatud 2. aprillil 1997. a. vastu võetud Poola Vabariigi Põhiseaduses. Poola president on Lech Kaczyski (alates 23. detsembrist 2005....
piiramine moonutada põhiõiguste ja -vabaduste olemust. Vahetu kohaldatavuse põhimõte-EL seadusandlus laieneb otseselt kõigile liikmesriikide kodanikele ning on samaväärne rahvusriigi seadusandlusega. 1995 Eesti Vabariigi Valitsuse avaldus Euroopa Liiduga liitumiseks. Protsess võttis aega 9 a Euroopa Liidu laienemine: 1973-UK, Iirimaa, Taani. 1981-Kreeka. 1986-Hispaania ja Protugal. 1995- Soome, Rootsi, Austria. 2004- Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Ungari, Slovakkia, Sloveenia, Küpros, Malta. 2007-Bulgaaria, Rumeenia. 2013-Horvaatia. Euroopa Liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõte on Euroopa Liidu õigusepõhimõte, mille kohaselt vastuolu korral Euroopa õiguse ja liikmesriigi õiguse vahel kohaldatakse Euroopa õigust. Euroopa õigus on ülimuslik ka põhiseadustesuhtes. Euroopa Komisjon- 27 volinike kolleegium. Liikmesriikidest sõltumatu. Esindab EL ühishuve. Ülesanded: poliitika kujundamine, eelnõu algatamine, EL õigusaktide täitmise järelvalve
1914-1918 lõppes I maailmasõda 1918 compegne'i vaherahu 1919-1920 pariisi rahukonverents 1930 loodi diktatuur 1929-33 suur ülemaailmne majanduskriis 1932 uus USA president-T.D.Roosevelt 1935 itaalia väed tungisid etioopiasse 1936 berliini-rooma telg 1936 komiterni-vastane pakt 1936-39 hispaania kodusõda. Millised muudatused toimusid riikide jõuvahekorras pärast Esimest maailmasõda? Keskriigid said Antandi riikide käest lüüa. Venemaal toimus isevalitsusliku Tsaari-Venemaa nõrgenemine, mis viis Nikolai II kukutamiseni ning Ajutise Valitsuse võimulepääsuni. Saksamaa kuulutati sõja süüdla- seks ja kaotas mõjuvõimu ja suured alad. USA oli kõige mõjuvõimsam riik, kuna kõik olid talle võlgu. Millised impeeriumid lakkasid I maailmasõja järel eksisteerimast ? Venemaa(Eesti,Läti,Leedu,Poola,Soome, Nõukogude Venemaa), Austria-Ungari(Austria, Ungari, Tsehho- slovakkia) , Saksa keisri-riik(Saksa Vabariik) ja Osmani riik(Türgi Vabariik) Kes kuulusid ...
Slovakkiaga, 103 m Ungariga, 176 + 362 km Rumeeniaga, 940 km Moldovaga ja 1576 km Venemaaga. Rannajoon on 2'782 km pikk. Ukraina pealinn on Kiiev, kus elas juulis 2013 2'847'200 inimest. Ukrainas räägitakse ukraina keelt. Rahaühik on krivna. Ukraina asub Ida-Euroopas, Musta mere ääres. Riiki ümbritsevad põhjast Venemaa ja Valgevene, idast Venemaa, lõunast Must meri, edelas Moldova ja Rumeenia ning läänest Poola, Slovakkia ja Ungari. Ukraina pinnamood on mitmekesine.70% territooriumist katavad madalikud, 25% kõrgustikud ja 5% mäestikud. Riigi lõunaosas on Krimmi mäestik ja lääneosas Ukraina Karpaadid. Ukraina kõrgeim koht on Goverla mägi (2061 m) Karpaadides. Ukraina territooriumil asub viis kõrgustikku- läänes Volõõnia-Podoolia ja Dnepri, idas Aasovi, Donetsi ja Kesk-Vene kõrgustiku edelaosa. Suurimad madalikud on Polesje madalik Ukraina põhjaosas ja Musta mere
Järgnevalt on antud allalaadimiskiirus Telia võrgus fikseeritud mõõtepunktides (Mbit/s) Rühmitada andmed klassidesse ja arvutada jaotusfunktsiooni väärtused. Tõlgendada jaotusfunktsiooni neljandat väärtust. Allalaadimiskiirus (Mbit/s) Valimi maht 1.9 Väiksem tulemus 3.9 Suurim tulemus 4.5 Klasside arv 5 Klasside laius 5.6 6.3 6.3 7.6 8.4 9.7 10.9 11.3 11.6 1...
Austraalia- suurim kivisöe eksportija Söevarud paiknevad riigi idaosas. Üle 100 söekaevanduse nendest 60 karjäärid Maailmas neljas söetootja Ligi 60% eksporditakse millest kokku on 29% kogu maailma söeekspordiks. TUUMAENERGIA Tuumaelektrijaamades toodetakse 19,6% kogu maailma elektrienergiast Suurim tuumaenergia osakaal kogu elektritoodangust on prantsusmaa 78%, leedu 70%, slovakkia ja belgia 55% ja rootsi 50% TAASTUVAD ENERGIAD PÕHINEVAD: Päikeseenergia (soojusenergia ja elektrienergia) Hüdroenergia Laineenergia Tuuleenergia Geotermaalenergia Biomassienergia Üle poole igal aastal ehitatavatest uutest elektrijaamadest kasutab taastuvaid energiaid. HÜDROENERGIA Energia liik, kus energia vabaneb vee vabal langemisel raskusjõu toimel
kestis 1947-1991. 2. Millal tekkisid NATO ja VLO ning millised olid nende eesmärgid, millised riigid sinna kuulusid? NATO VLO Loodi aastal 1949. Loodi aastal 1955. Koosseis: USA, Kanada, Norra, Taani, Koosseis: NSVL, Albaania*, Bulgaaria, Poola, Island, Madalmaad, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Tsehhoslovakkia ja Suurbritannia, Portugal, Slovakkia, Türgi ja Ungari Kreeka. Eesmärgid: teha koostööd, osutada vastastikust Eesmärgid: jagada informatsiooni ja teha abi, säilitada rahvusvaheline rahu ja turvalisus. koostööd riigikaitse, julgeoleku, kaubanduse, valuutaeeskirjade ja paljudes muudes valdkondades; säilitada rahvusvaheline rahu ja julgeolek. *Jäi 1962. aastal kõrvale VLO tegevusest, lahkus lõplikult 1968. aastal. 3. Milles seisnes Trumani doktriin ja Marshalli plaan?
Riigikeel: Saksa keel Rahaühik: EURO Usklikud: katoliiklased (78%), protestandid (5%), moslemid (2%) Ajatsoon: GMT + 1 Kliima: Kliima on mõõdukalt kontinentaalne, niiske, Viinis on keskmine temperatuur jaanuaris -2 °C, juulis 19,5 °C, sademeid 640 mm aastas. 5 2.ASEND Austria asub Kesk-Euroopas. Austria Vabariik on maismaariik.Riigi piirjoone kogupikkus on 2,562 km. Piirimaad on põhjas Tsehhi 362 km, Saksamaa 784 km ja Slovakkia 91 km, idas Ungari 366 km, lõunas Itaalia 430 km ja Sloveenia 330 km, läänes Liechtenstein 35 km ja Sveits 164 km. Austria geograafilised koordinaadid on 47 20 N, 13 20 E. 6 3.LOODUS Euroopa selles osas saavad kokku erinevad maastiku-, kliima- ja vegastatsioonivormid. Austria on merepiirita maa. Tema territooriumi katavad kõrg- ja keskmäestikud, samas on seal ka kinkmaad ja tasandikke
rahva eri osade kultuuri. Põhitunnuseks kirjakeele kujunemine. Rahvuse kujunemisel võivad rahvad jaguneda või liituda rahvasteks/rahvaks. MAAILMA SUURIMAD ETNOSED: hiinlased, hindustaanlased, bengalid(Bangladesh, Ida-India), USA ameeriklased, venelased, brasiillased, jaapanlased. 13. Usundid ja nende levikupiirkonnad (Euroopas riigi täpsusega) Katoliiklus- Itaalia, Hispaania, Portugal, Prantsusmaa, Iirimaa, Belgia, Austria, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Horvaatia, Sloveenia, Leedu, Filipiinid, Ladina-Ameerika Õigeusk - Kreeka, Serbia, Makedoonia, Montenegro, Rumeenia, Bulgaaria, Küpros, Ukraina, Venemaa, Valgevene, Gruusia Protestantlus - USA, Kanada, Põhja-Euroopa, Eesti, Läti, Saksamaa, Sveits, Holland, Suurbritannia(Austraalia, LAV) Islam - Põhja-Aafrika, Lähis-Ida, Kesk-Aasia, Indoneesia, Albaania, Kosovo, Bosnia ja Hertsegoviina jt. Budism - Ida- ja Kagu-Aasia
peegelpilt. Stalin alahindas Hitlerit, ei kuulanud hoiatusi eelseisvast rünnakust ega andnud käsku selle tõrjumiseks. Sp tabas Punaarmeed Sks vägi ootamatult. Sõjategevuse algus Sks ja NSVL vahel 22. juunil 1941 ületasid Sks väed NSVL piiri. Saksa armee jagunes kolmeks: 1) Nord üle Baltikumi Leningradi peale; 2) Mitte Valgevene kuni Moskva; 3) Süd Ukraina. Koos Saksamaaga alustasid NSVl vastu sõda ka Rumeenia. Mõni päev hiljem ka Itaalia, Soome, Slovakkia, Ungari. Soomlaste jaoks oli see Jätkusõda. Punaarmeel oli 178 diviisi, Saksa vägedel oli 153 diviisi + 29 liitlaste diviisi. Algus läks plaanipäraselt Nõukogude lennuvägi pommitati puruks juba sõja esimestel tundidel. Luftwaffe saavutas ülemavõimu õhus. Sks tankiüksused tungisid sügavale Punaarmee kaitsesse ning piirasid vastase ümber, jättes sissepiiratud osa jalaväeüksuste hooleks. Paljud Punased andsid vastupanuta end vangi.
· 3.-6. 08 Balti riikide sotsialistlikeks vabariikideks kuulutamine ja NSVLi koosseisu liitmine. · NSVL võtab Rumeenialt ära Bessaraabia 1941: · 22. 06 tungis S NSVLi (väegrupid Nord, Mitte, Süd). Nord liikus üle Baltikumi Leningradi, Mitte piiras ja purustas Valgevenes olevad Punaarmee ühtlasi edasi liikudes Moskva peale. Süd pidi vallutama Ukraina. Koos Saksamaaga alustas NSVLi vastu sõda Rumeenia, Itaalia, Soome, Slovakkia ja Ungari. NSVLi lennuvägi purustati. · Sügiseks vallutas S Baltikumi, Valgevene, suure osa Ukrainast. Punaarmeel suured kaotused. Hävitati Kiievit kaitsvad NK väed. Pealetungi Leningradi suutis NSVL peatada, kuid S võttis selle piiramisrõngasse, blokaadi. · Sept lõpp S pealetung Moskva all. · 6. 12 alustas NSVL vastupealetungi Moskva all, millega löödi sakslased tagasi. 1942: · 21
Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. Sajandil. NSVL asemel 15 iseseisvat riiki 1991. Jugoslaavia lagunemine alates 1992 Sloveenia, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia, Serbia, Montenegro. Tsehhoslovakkia asemel Tsehhi ja Slovakkia 1993 sametlahutus. Diktatuuri tekkimise põhjused: muutused ühiskonnas -keskklass kaotas oma poliitilise ja ühiskondliku mõjuvõimu töölistele; sõja mõju- pettumus I ms tulemustes (Itaalia, Saksamaa); toetati karmikäelist valitsemist; pettumine Versailles süsteemis - vihastas riigipiiride kehtestamine rahvaste ja riikide huve arvestamata: toetust leidsid juhid, kes lubasid ebaõigluse jõuga heastada; majanduslikud raskused - majanduskriis röövis inimestelt lootuse, toetati neid,
2. Müncheni sobing: dateeri, lepingu sõlmimise põhjus, sõlmijad, sisu ja tagajärjed. 22.september 1938 Müncheni leping sõlmiti, sest Lääneriigid arvasid, et kui Hitlerile teha järeleandmisi, siis ta rahuneb maha ja suur sõda suudetakse ära hoida. Sõlmijateks olid Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Selle järgi sai Saksamaa endale sudeedisakslastega asustatud Tsehhoslovakkia alad. 1939. aastal vallutas Saksamaa kogu Tsehhoslovakkia. Slovakkia muutus Saksamaa vasallriigiks ja Tsehhi liideti Saksamaaga. 3. MRP ja selle salaprotokoll: dateeri, salaprotokolli sõlmimise põhjus, sisu ja tagajärjed. 28. septembri 1939. a salajase lisaprotokolli sisu. Molotov Ribbentropi patk sõlmiti 1939. aasta 23. augustil. Sellega käis kaasas ka salaprotokoll, mille alusel jagasid Hitler ja Stalin Ida- Euroopa mõjusfäärideks : 1) Saksamaa sai osa Poolast ja Leedu.
Poola Pindala on 322 577 ruutkilomeetrit ja piiri kogupikkus on 3504 kilomeetrit, millest 80 protesnti on maismaapiir. Rannajoone pikkus on 624 kilomeetrit. Poola asub Läänemere lõunakaldal. Poola geograafilised koordinaadid on 49 - 55 kraadi N ja 14 - 24 kraadi E. Riik on põhjast lõunasse 876 kilomeetrit lai ja idast läände 689 kilomeetrit lai. Samadel laiuskraadidel on näiteks ka Saksamaa, Ukraina ja Inglismaa. Samadel pikkuskraadidel näiteks Rootsi, Slovakkia ja Ungari. Samade pikkuskraadide sisse kuuluvad ka meie suured saared, mille all mõtlen ma Saaremaad ja Hiiumaad. Metsade all on 28% territooriumist. Poola kaart meenutab ringi, väga kõverat ja lainetavat ringi. Poola kaart: Poola keskmine maapinnakõrgus merepinnast on 173 meetrit ja kõigest 3% Poola territooriumist on kõrgemal kui 500 meetrit üle merepinna. Kõrgeim mägi on Rysy, mis ulatub 2499 meetrini Karpaatia mäestiku Tatra piirkonnas. See asub 95
Geograafia Iseseisev töö Tsehhi 2011 Sisukord Sissejuhatus Tsehhi vabariik Tsehhi kaart Suuremad linnad... Naaberriigid... Tsehhi jõed ja allikad... Brändid... Import, eksport... Põllumajandus... Turism ... Reisimine Tsehhi, Eesti kodanikuna... Tööstus Peamised ettevütte vormid Maavarad Energeetika Usundid, rahvad, keeled... Riigikord... Hädaabinumbrid... Euroopa riikide sõnadeotsing... Küsimused Tsehhi kohta? Kasutatud mterjal... Sissejuhatus Iseseisvaks tööks on Tsehhi Vabariigi iseloomustus. Oma ettekandes teen lühiülevaate rahvastikust, linnadest ja naaberriikidest, turismindusest jne... Tsehhi turismindusest, tööstusest, rahvastikust ja usunditest jne... Tsehhi Vabariik Pealinn ... Paha on üle 1000 aasta vana Poliitiline süsteem ... vabariik President ... Vaclav Klaus Peaminister ... Petr Necas Üldpindala ... 78866 km² Rahvaarv ... 10,5 milionit Rahaühik ... Tsehhi kroon Euroopa riigiga ühinemine 2004 aastal Ts...
loovutamist, kus elasid sudeedisakslased, ähvardades keeldumise korral sõjaga. TS lükkas pakkumise tagasi ja mobiliseerus, aga lääneriigid ikka uskusid, et suudavad Hitleriga kokkuleppele jõuda. 29. sept 1938 leppisid kokku Ingl, Pr, Itaalia ja Saksamaa Münchenis kokkuleppe, millega TS loovutab Sudeedimaa, ülejäänud TS puutumatu. Neville Chamberlain- Ingl peaminister. TS häving- Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest. Slovakkia kuulutas Hitleri õhutusel end 14.märts 1939 iseseisvaks ning järgmisel päeval hõivati ülejäänud TS. Sellega sai lääneriikidel mõõt täis. Hitler- Tuli võimule 1933 1935 katkestas Versailles’ rahulepingu ning hakkas taasrelvastuma Saarimaa referendum(1935) (1936)Reinimaa(demilitiseeritud tsoon- keegi ei teinud midagi. ) astus 1935 RL välja Austria(1938) Müncheni sobing(Sudeedimaa) Tšehhoslovakkia. Hitler alustas juba 35 taasrelvastuma
1. I maailmasõja põhjused - selgitus (näited) 1) Suurriikide imperialistlik poliitia – soov oma mõjuvõimu maailmas suurendada, tehes seda teiste riikide arvelt (Eurotsentrism, koloniaalpoliitika, Aafrika 1878 ja 1914, Maroko kriisid 1905-1906 ja 1911, ) 2) Liidusüsteemide kujunemine – Tekkis palju sõjalisi liite ning lõpuks kujunes välja 2 suuremat vastasleeri liitude näol (Kolmikliit – Itaalia, Saksamaa ja A-U ja Antant – Inglis-, Vene-, Prantsusmaa) 3) (Sõja)tehnika areng ja võidurelvastumine – ratsavägi ei mängind enam olulist rolli, sõda oli (Kuulipilduja, sidevahendid, miinipilduja) 4) Olukord Balkanil – (Balkani sõjad 1912-1913) 5) Rahvuslus – (A-U mitmekesine rahvuslik koosseis) 2. I maailmasõja ajend ning sõjani viinud sündmused A-U troonipärija Franz Ferdinani tapmine 28.06.1914 serbia koolitusega terroristi poolt. Venemaa toetas Serbiat -> Saksamaa õhutas A-U’d Serbiale sõda kuulutama –> Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni ...
Eva Martina Põder 12. B ,,Andy Warholi filosoofia" Andy Warhol Taust Andrew Warhola sündis 1928 Pittsburghis Pennsylvanias, kus oli USA suurim slaavi asustus. Andy vanemad olid immigrandid Tsehhosolovakkiast ehk tänase Slovakkia Ukraina piiri äärselt alalt russiini rahvakillu asustusalalt. Russiinid olid meie mõistes nagu setud, kelle identiteet on lõhestunud kahe kultuuri ja riigi vahel. Andy õppis Carnegie tehnoloogiainstituudis reklaamikunstnikuks. Ta asus elama New Yorki, kus temast kujunes kümne aastaga linna mõjuvõimsaim ja edukaim disainer. Enesekuvand ja filosoofia Andy Warhol on öelnud: ,,Ameeriklastele on ostmine palju omasem kui mõtlemine ja mina olen nii ameerikalik kui olla saab."
Hispanias tuli võimule Rahvarinne(kommunistid), algas kodusõda. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot, vabariiiklasi. 1938. Nõudis Hitler Austria natside vabastamist ja nende juhi nimetamist valitsuse eesotsa. 13. märtsil teostust austria ansluss. Tsehhoslovakkias süüdistas tsehhe, et need olevad neid taga kiusanud ja nõudis Sudeedimaa loovutamist. 29. septembril Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa, Saksamaa Müncheni sobing. 1939. esitas Hitler ultimaatumi Leedule. End kuulutas iseseisvaks Slovakkia, hõivati ülejäänud Tsehhoslovakkia. MRP. Stalin nimetas Hitlerit ,,revolutsiooni jäälõhkujaks." Lubati mite teineteist rünnnata 10a jooksul ega osalega teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Maginot' ja Siegfriedi liinil kummaline sõda kuni 1941. 1940. 9. aprill vallutati Taani, rünnati Norrat. 10. mai rünnati Belgiat ja Hollandit. Juuni alguses evakueerumine Dunkerque kaudu. 22. juunil Compiegne'i metsas Prantsusmaaga vaherahu
1957 (1967) Euroopa Aatomiagentuur 1967 (1993) Euroopa Ühendus 1993 - ... Euroopa liit Hetkel on liidus liikmesriike 27 ja kodanikke peaaegu 500 miljonit. Euroliitu astumiseks peavad olema täidetud kolm elementaarset tingimust: * Demokraatlik riigikord * Euroopa liidus konkurentsivõimeline turumajandus * Seadustiku põhimõtted peavad vastama Euroopa liidu seadustikule. Eesti astus liitu 2004, siis astusid liitu veel Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. Euroopa kaart: Euroopa liidu institutsioonid (7) Euroopa parlament Euroopa liidu kodanike esindusorgan (736 liiget), valitakse iga viie aasta järel liikmesriikide kodanike poole, mandaadid jaotatakse vastavalt rahvaarvule, tööd juhib president, kes valitakse kahe ja poole aasta järel (hetkel Jerzy Buzek), peakontor asub Strasbourgis. Ülesanded: * jagab seadusandlikku võimu ilma europarlamendi nõusolekuta ei saa otsuseid vastu võtta
Tsehhoslovakkia lükkab nõudmised tagasi, alustab mobilisatsiooni. · 29. September 1938 sõlmitakse Münchenis kokkulepe (Sb peaminister Chamberlaine`i eestvedamisel), millega Tsehhoslovakkiat sunnitakse loobuma Sudeedimaast, kuid ülejäänud osa riigist jääb puutumata (alla kirjutasid: Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa) · 23.märts 1939 esitab Hitler Leedule ultimaatumi ja viib väed Klaipedasse · 14. Märts 1939 kuulutab Slovakkia end Hitleri õhutusel iseseisvaks ja järgmisel päeval hõivavad Saksa-ungari väed ülejäänud Tsehhoslovakkia · Hitler sihib järgmisena Poolat (Danzigit) · Sellega sain lääneriikide mõõt täis ja Poola iseseisvust lubatakse kaitsta MRP Hitler oli sattunud keerulisse olukorda rünnates Poolat vajab ta kindlat seljatagust, mida võib pakkuda N.Liit, eesotsas Staliniga · 23. August 1939 sõlmitakse Moskvas Saksamaa ja N.Liidu vahel
radioaktiivse lagunemise lõppsaadus on plii. Majanduslikult tasuvad uraanivarud suudavad kindlustada tuumaenergia tootmise praeguses mahus mitmekümneks aastaks. Vajaduse kasvamisel suudetakse käiku tuua ilmselt ka uusi varusid. Tuumakütuse korduvkasutuse tehnoloogiate arendamine võimaldab ilmselt tuumaenergia tootmise mitme järgneva sajandi jooksul. Maailmas kaetakse tuumaenergiaga ca 18% elektrienergia vajadusest, paljudes riikides, nagu näiteks Prantsusmaa, Leedu, Belgia, Slovakkia, on tuumaenergia osatähtsus oluliselt kõrgem. Töötavate tuumareaktorite arv maailmas on ületanud 440 piiri, intensiivne tuumareaktorite ehitus käib Hiinas, Jaapanis, Koreas ning Taivanil, aga ka Venemaal, Slovakkias, Ukrainas ja mujalgi. Tänapäeval ehitatavad reaktorid omavad nii passiivseid kui ka aktiivseid ohutussüsteeme. Passiivsed süsteemid võivad ilma välise juhtimise ja elektritoiteta olla ohutult avariiolukorras pikka aega. Kasutamine maailmas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
