mida tänapäeval turistid uudistamas käivad. Ka Ungari pealinnas Budapestis on enamus hooned ja majad ammustest aegadest säilinud siiamaani.Ungari on väga ilus ja loodusrikas maa. Ungaris kasvab nt palju taimi, mida Eestis ehk tavainimene ei tunnegi. Ungari kuurortlinn on Balatonfüred, mis asub Balatoni järve ääres. Ungari jagab piiri Austria (366km), Horvaatia (329km), Rumeenia (443km), Serbia ja Montenegro (151km), Slovakkia (677km), Sloveenia (102km) ja Ukrainaga (103km). Ungari riigipiir on kokku 2171km. Ligi pool Ungari rahvastikust elab linnades. Suuremad linnad peale Budapesti on Miskolc, Debrecen, Szeged ja Pécs. Külad, valdavalt sumb-ja tänavkülad, on rahvarohked. (http://www.cia.gov/cia/publications/factbook/geos/hu.html; Eneke 4) Jõed, järved Balatoni järv on suurim järv Ungaris (598 km2), mis on 70km pikk, kuid väga madal. Suuruselt teine järv on Ferto järv (322 km 2)
loov, vaid valitsustevaheline leping ning et otsustusprotsessis osalesid ka Saksa ministrid, oli põhiseaduslik kontroll selle üle olemas Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küp ros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta,Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia , Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. Euroopa Liidu institutsioonid Euroopa Parlament (mitteametlikult ka: europarlament) on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, mis koosneb 1957. aasta Rooma lepingusõnade kohaselt "Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest". Praegu (2010) on Euroopa Parlamendil 736 liiget. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad
Poola Kätlyn Jürisaar Üldandmed · Pindala- 312,679 ruutkilomeetrit. · Rahvaarv- 38,482,919 (Juuli 2009 seisuga) · Naabrid- Saksamaa, Tsehhi, Slovakkia, Ukraina, Valgevene, Leedu, Venemaa. Asukoht kaardil. Loodus · Asub parasvöötmes. · Põhja-Poola on tasandikuline, riigi lõunaosa aga mägine. · Kõrgeim mägi- Rysy(2499m) · Suurimad jõed- Wisla ja Odra · Suurim järv- niardwy järv (110 km²) Majandus · Peamised majandusharud on autotööstus, keemiatööstus ja turism. · Toodetakse elektroonikat, riideid, autosi, busse, helikoptereid ning lennukeid. · Kaevandatakse hõbedat ja tsinki.
1951. aliitus ( belgja - brüssel, Itaalja - rooma, Luksempurg - Luxembourg, Holland - Amsterdam, Prantsusmaa - Pariis, Saksa föderatiivne vabariik - Berliin,. 1973. a liitus Jirimaa - Dublin, ühendkuningriik - London. 1981 . a liitus Kreeka - ateena. 1986. a liitus Hispaania - Madrid, Portugal - Lissabon. 1995. a liitusid Austria - Viin, Soome - Helsingi, Rootsi - Stockholm 2004. a liitusid Eesti- Tallinn, Läti - Riia, Leedu - Vilnius, Poola - Varssavi ,Tsehhi - Praha, Slovakkia - Bratislava, Ungari - Budapest, Sloveenia - Ljubljana, Malta - Valletta, Küpros - Nikosia. 2007. a liitusid Rumeenia - Bukarest, Bulgaarja - Sofia. 2013. a liitus Horvaatia - Zagreb.
Malta – Valleta Rootsi – Stockholm Kreeka – Ateena Soome – Helsingi Albaania – Tirana Venemaa – Moskva Makedoonia – Skopje Läti – Riia Bulgaaria – Sofia Leedu – Vilnus Montenegro – Podgorcia Poola – Varssavi Kosovo – Preština Lalgevene – Minsk Serbia – Belgrad Tšehhi – Praha Bosnia ja Hertsogoviina – Sarajevo Slovakkia – Bratislava Horvaatia – Zagreb Ungari – Budabest Sloveenia – Ljubljana Rumeenia – Bukarest Austria – Viin Moldova – Chisinau Lichtenstein – Vaduz Ukraina – Kiiev Šveits – Bern Taani - Kopenhaagen
RIIK PEALINN ISLAND REYKJAVIK NORRA OSLO ROOTSI STOCHOLM SOOME HELSINGI EESTI TALLINN LÄTI RIIA LEEDU VILNIUS POOLA VARSSAVI SAKSAMAA BERLIIN TAANI KOPENHAAGEN HOLLAND AMSTERDAM BELGIA BRÜSSEL LUKSENBURG LUKSENBOURG LIECTENSTEIN MÜNCHEN PRANTSUSMAA PARIIS ANDORRA ANDORRA LA VELLA HISPAANIA MADRID PARTUGAL LISSABON ITAALIA ROOMA VATIKAN VATIKAN SAN MARINO SAN MARINO MONACO MARSSEILE SVEITS BERN AUSTRIA VIIN TSEHHI PRAHA SLOVAKKIA BRAFISLAVA UNGARI BUDAPEST SLOVEENIA LJUBLJANA HORVAA...
Euroopa riigid ja pealinnad. SVEITS- BERN MAKEDOONIA-SKOPJE MONTE NEGRO AUSTRIA-VIINI VATIKAN BELGIA-BRÜSSEL MOLDOVA-CHISINAU BULGAARIA-SOFIA LIECHTENSTEIN-VADUZ EESTI-TALLINN HISPAANIA-MADRID HOLLAND-AMSTERDAM IIRIMA-DUBLIN ITAALIA-ROOMA KREEKA-ATEENA KÜPROS-NIKOSIA LEEDU-VILNIUS LUKSEMBURG-LUXEMBOURG LÄTI-RIIA MALTA-VALLETTA POOLA-VARSSAVI PORTUGAL-LISSABON PRANTSUSMAA-PARIIS ROOTSI-STOCKHOLM RUMEENIA-BUKAREST SAKSAMAA-BERLIIN SLOVAKKIA-BRATISLAVA SLOVEENIA-LJUBLJANA SOOME-HELSING SUURBRITANNIA-LONDON TAANI-KOPENHAAGEN TSEHHI-PRAHA UNGARI-BUDAPEST MONACO-MONACO ISLAND-REYKJAVIK NORRA-OSLO KOSOVO-PRIsTINA VENEMAA-MOSKVA HORVAATIA-ZAGREB SERBIA-BELGRAD TÜRGI-ANKARA SAN MARINO- SAN MARINO ALBAANIA-TIRANA VALGEVENE-MINSK UKRAINA-KIIEV ANDORRA-ANDORRA la VELLA
PARIISI RAHUKONVERENTS 1919(18. jaanuar)-1920 Fjodorov lk 88 · Kutsutakse kokku kõik võitjate poolel olnud riigid. · Tegelikke otsuseid teeb suur nelik, tegelikkuses aga suur kolmik. · Inglismaa peaminister Loyd George, Prantsuse peaminister Clemenceaux (radikaal sotsialist, hüüdnimi Tiiger), Ameerika president Wilson, Itaalia peaminister Manuele Orlando. Esialgu pidi rahulepingute aluseks olema Wilsoni 14 punkti, mis tõid maailma poliitikasse uue nähtuse idealismi. · Tuli kokku 27 riiki. · Kaotajaid ei kutsutud. WILSONI 14 PUNKTI: · Lõpetada saladiplomaatia. · Belgia suveräänsuse taastamine. · Meresõidu vabadus. · Vaba kauplemine riikide vahel. · Kolooniatülide lahendamine, arvestades kolooniates elavate inimeste huve. · Vägede väljatoomine Venemaalt. · Prantsusmaale tagastada Alcace-Lorrai...
liikmeteks said Iirimaa ja endised EFTA riigid Suurbritannia ja Taani. Taaniga koos liitus EMÜga Gröönimaa. Viimane astus aga aastal 1985 EMÜ-st välja. Sellekohane referendum toimus 1982.aastal. 1981 Kreeka liitumine Euroopa Liiduga. 1986 Hispaania ja Portugali liitumine. 1990 - EMÜ laienemine Saksa DV aladele. 1995 Austria, Soome ja Rootsi liitumine Euroopa Liiduga. 2004 Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küprose liitumine Euroopa Liiduga. 2007 Rumeenia ja Bulgaaria liitumine Euroopa Liiduga. Euro tuli kasutusele kontorahana 1.01.1999 üheteistkümnes Euroopa Liidu liikmesriigis. Sularahana tuli euro alates 1. jaanuarist 2002. Euroala liikmesriigid: Belgia, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Austria, Portugal, Soome, Küpros, Malta, Sloveenia, Slovakkia ja Eesti
Geograafia: Euroopa Riigid ja Nende Pealinnad Eesti: Tallinn Läti: Riia Leedu: Vilnius Hispaania: Madrid Itaalia: Rooma Rumeenia: Bukarest Soome: Helsingi Rootsi: Stockholm Ukraina: Kiiev Malta: Valetta Holland: Amsterdam Portugal: Lissabon Saksamaa: Berliin Belgia: Brüssel Suur Britannia: London Tsehhi: Praha Poola: Varssavi Iirimaa: Dublin Luksemburg: Luxemburgh Slovakkia: Bratislava Sloveenia: Ljubljana Küpros: Nikosia Kreeka: Ateena Austria: Viin Prantsusmaa: Pariis Taani: Kopenhaagen Ungari: Budapest Bulgaaria: Sofia Norra: Oslo Sveits: Bern Island: Reykjavik Valgevene: Minsk Moldova: Chisinau Albaania: Tirana Makedoonia: Skopje Türgi: Ankara Serbia: Belgrad Horvaatia: Zagreb Bosnia ja Hertsegovina: Sarajevo Montenegro: Podgorica Kosovo: Pristina Andorra: La Vella Lichtenstein: Vaduz San Marino: San Marino Monaco: Monaco Vatikan: Vatikan
9 Malta + - + + 43 Moldova - - - - 5 Monaco - - - - 11 Montenegro - - - - 30 Norra - + + - 37 Poola + + + - 1 Portugal + + + + 4 Prantsusmaa + + + + 31 Rootsi + - + - 42 Rumeenia + + - - 23 Saksamaa + + + + 7 San Marino - - - - 16 Serbia - - - - 40 Slovakkia + + + + 19 Sloveenia + + + + 32 Soome + - + + 27 Suurbritannia + + - - 22 Sveits - - + - 45 Taani + + + - 39 Tsehhi + + + - 48 Türgi - + - - 44 Ukraina - - - - 41 Ungari + + + - 38 Valgevene - - - - 8 Vatikan - - - - 33 Vene - - - - NATOs lisaks USA ja Kanada
Euroopa linnad. Island- Reykjavik Monaco- Monaco Norra- Oslo Rumeenia- Bukarest Rootsi- Stockholm San Marino- San Marino Taani- Kopenhaagen Vatikan- Vatikan Soome- Helsingi Luksemburg- Luxemburg Venemaa- Moskva Gruusia- Thbilis Eesti- Tallinn Goosova- Pristina Läti- Riia Aserbaidzaan- Bakuu Leedu- Vilnius Kasahstan- Astana Valgevene- Minsk Poola- Varssavi Saksamaa- Berliin Prantsusmaa- Pariis Iirimaa- Dublin Suurbritannia- London Hispaania- Madrid Portugal- Lissabon Ukraina- Kiiev Tsehhi- Praha Slovakkia- Bratislava Austria- Viin Sveits- Bern Itaalia- Rooma Malta- Valletta Ungari- Budapest Sloveenia- Ljubljana...
Afganistani ja Pärsia lahe vastu. Molotov ei kuulanud. Moskva tahtis Soome suhtes vabu käsi, Berliin aga toonitas, et Soomes peab säilima status quo. Sakslastele ei meeldinud ka Põhja-Bukoviina liitmine NSVL-i poolt. 18. dets.1940. allkirjastas Hitler Barbarossa. Saksamaa asus tihendama sidemeid ka liitlastega. 27. sept. 1940 kirjutas ta koos Itaalia ja Jaapaniga alla kolmikpaktile. Selles kohustuti üksteist igati abistama. Samal sügisel liitusid kolmikpaktiga Ungari, Rumeenia ja Slovakkia, järgm kevad Bulgaaria. 22. juunil 1941 ületasid Saksa üksused NSVL piiri. Lisaks saksamaale kuulutasid NSVL-e lähipäevadel sõja ka Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Soome ja Ungari. Enne Barbarossa plaani täideviimist alustas Sks sõda ka Jugoslaavias, Jug oli küll liitunud kolmikpaktiga, kuid siis toimus Belgradis riigipööre ja uus valitsus sõlmis sõpruslepingu hoopis Moskvaga, see tähendas aga Berliini ja Moskva huvide tõsist kokkupõrget. Tungides kallale NSVL-le, oli Hitleri üks
Ühiskonnaõpetus Valimised ja Euroopa Euroopa Liidu liikmesriike on 25. Enne 1995 aastat olid ELis Taani, Suurbritannia, Iirimaa, Saksamaa, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal, Kreeka, Itaalia ja Luxemburg. 1995 liitusid Soome, Rootsi ja Austria. 2004 liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Malta ja Küpros. Demokraatia on rahva võim (demos kratos), võimude lahusus, vabad valimised, tagatud inim- ja kodanikuõigused (kodanikuühiskond), kõik on seaduse ees võrdsed, valikuvõimalused, -paljusus. Legitiivne võim on seaduslik võim, rahva poolt valitud. Demokraatia vormid on otsene (rahvas valib kedagi enda hulgast; muistses Kreekas ja Roomas), esinduslik (rahvas valib esindajad; tänapäeva Eestis) ning eliraardemokraatia (otsuseid sooritab eliit)
5. Prantsusmaa Pariis asutajaliige 6. Saksamaa Berliin asutajaliige 7. Taani Kopenhaagen 1973 8. Iirimaa Dublin - 1973 9. Ühendkuningriik London - 1973 10. Kreeka Ateena - 1981 11. Hispaania Madrid - 1986 12. Portugal Lissabon - 1986 13. Austria Viin - 1995 14. Rootsi Stockholm - 1995 15. Soome Helsingi - 1995 Järgmised 10 riiki : 16. Poola Varssavi - 2004 17. Slovakkia Bratislava - 2004 18. Tsehhi Praha - 2004 19. Ungari Budapest - 2004 20. Eesti Tallinn - 2004 21. Läti Riia - 2004 22. Leedu Vilnius - 2004 23. Sloveenia Ljubljana - 2004 24. Küpros Nokosia - 2004 25. Malta - Valletta - 2004 Viimased 2 kandidaati : 26. Bulgaaria Sofia - 2007 27. Rumeenia Bukarest - 2007
Euroopa Liidu riigi lipud Daniil Pisartsik 4.B klass Belgia 1. jaanuar 1958 Saksamaa 1. jaanuar 1958 3. oktoober 1990 Prantsusmaa 1. jaanuar 1958 Itaalia 1. jaanuar 1958 Luksemburg 1. jaanuar 1958 Holland 1. jaanuar 1958 Taani 1. jaanuar 1973 Iirimaa 1. jaanuar 1958 Suurbritannia 1. jaanuar 1958 Kreeka 1. jaanuar 1981 Portugal 1. jaanuar 1986 Hispaania 1. jaanuar 1986 Soome 1. jaanuar 1995 Austria 1. jaanuar 1995 Rootsi 1. jaanuar 1995 Eesti 1. mai 2004 Läti 1. mai 2004 Leedu 1. mai 2004 Malta 1. mai 2004 Poola 1. mai 2004 Slovakkia 1. mai 2004 Sloveenia 1. mai 2004 Tsehhi 1. mai 2004 Ungari 1. mai 2004 Küpros 1. mai 2004 Bulgaaria 1. jaanuar 2007 Rumeenia 1. jaanuar 2007 Horvaatia 1. juuli 2013
2. Maailmasõda algas 1. septembril 1939 kui saksamaa alustas sõda poola vastu 17. septembril alustas idast poolale kallaletungi NSVL. Poola vallutamise järel nõudis NSVL EST, LAT, LIT ja FIN vastastikuse abistamise paktid esõlmimist. Kõik peale Soome nõustusid. NSVL alustas Soome vastu Talvesõda. 2. 2. maailmasõja sõdivad pooled 21. juunil 1941 kuulutas saksamaa NSVL sõja. Kuidas jagunes euroopa nõukogude saksa sõjapuhkemise eelõhtul? ITA, rumeenia, ENG, Slovakkia, SWE, HUN, NSVL, POR, TUR, BUL, FIN, SPA, SWR, FRA , Vichy FRA, EST, AUT, CZ, LIT, POL, BEL, LUX, IRL, NED, kReeka, jugloslaavia, LAT, DEN, NOR NSVL poolt Saksamaa poolt Saksa sõbralikud, Neutraalsed Saksavaenulikud okupeeritud okupeeritud liitlased , UKR, EST, LIT, Jugoslaavia, POL, CZ, ITA, LUX, SWE, TUR, IRL, NSVL, ENG LAT, POL, AUT, Kreeka, FRA, rumeenia, ESP, POR, Suisse,
Esmakordselt sätestati võimalus EL välja astuda Liikmesriigid peavad olema loodusõnnetuste ja katastroofide korral solidaarsed ELi kuulub 27 riiki ja 499 miljonit inimest. 1952 Belgia, Itaalia, Luksemburg, Holland, Prantsusmaa, Saksa LV 1973 Iiri, Taani, Suurbritannia ja PõhjaIiri Ühendkuningriik 1981 Kreeka 1986 Hispaania, Portugal 1995 Austria, Soome, Rootsi 2004 Eesti, Läti, Leedu, Küpros, Malta, Poola, Tsehhi, Ungari, Slovakkia, Sloveenia 2007 Bulgaaria, Rumeenia Kandidaatriigid: Türgi (läbirääkimised alates 2005), Horvaatia, Island (2010), Montenegro, Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik. Euroopa Liidu sümboolika Hümn: Beethoveni 9. sümfoonia ,,Ood rõõmule" Euroopa päev: 9. mai Lipp: sinisel taustal 12 tähte ringis ühtsus ja täiuslikkus Moto: ühinenud mitmekesisus Euro Sularahana kasutusel 2002. Aastast. Austria, Belgia, Hispaania, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Luksemburg, Holland, Portugal,
veel vabalt tääle minna kõigisse EL riikidesse,. Ühine raha ning Euroopa majandus-ja rahaliit · 1988 Euroopa Komisjoni president J. Delors esitas ettepaneku luua Euroopa Majandus ja Rahaliit, ühine raha ja rahapoliitika · 1.jaanuar 1999 euro arveldusrahana · 1.jaan. 2002 euro sularahana · praegu on euro kasutusel 15 liikmesriigis · eurot ei ole: Suurbritannia, Taani, Rootsi, Eesti, Läti, Leedu, Poola, T+sehhi, Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria Miks on euro kasutuselevõtmine kasulik???? mõelge- majanduskriisiga seoses!!! · säästetakse valuutavahetuskulusid · ettevõtted ei pea arvestama EL piires valuutariskidega · hinnad muutuvad võrreldavaks, kasvab ettevõtete vaheline konkurents · reisijatele arveldamine lihtsamaks Probleem, miinus eurole üleminekul: liikmesriigid ei saa enam ise otsustada oma riigi rahapoliitika üle, otsustusõigus läheb Euroopa Keskpangale
kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kaheksateist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro [2]. 1 2004. aastal sai Euroopa Liidu liikmesriigiks ka Ungari. Ungari on merepiirita riik Euroopas Doonau keskjooksul, mille pindala on 93 030 km2, seal elab 2014. aasta seisuga 9 879 000 inimest ning rahvastiku tihedus on 106 in/km2 kohta, pealinnaks on Budabest. Riik piirneb Ukraina, Slovakkia, Austria, Sloveenia, Horvaatia, Rumeenia ning Serbiaga. Ungari maastik koosneb põhiliselt tasastest kuni lainelistest tasandikest. Maavarasid on seal vähe, peamine energiaallikas on süsi. Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi vajaduste katteks. Siin-seal Põhja-Ungari mäenõlvadel leidub pruunsütt. Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidub maagaasi. Ka idas on maagaasimaardla. Peamine mineraalne maavara on boksiit, mida ka eksporditakse.
Euroopa riigid Jaanika Priimägi Kernu Põhikool 9.klass Euroopa riikide jaotus ELi liikmesriigid; ELi liikmestaatust taotlenud riigid; Muudetud riigid. ELi liikmesriigid Austria, Belgia, Bulgaaria, Küpros, Tsehhi Vabariik, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Ühendkuningriik. Kandidaatriigid Horvaatia, endine Jugoslavia Makedoonia Vabariik, Island, Montenegro, Serbia, Türgi. Muud Euroopa riigid Albaania, Armeenia, Andorra, Aserbaidzaan, Valgevene, BosniaHertsegovina, Gruusia, Liechtenstein, Moldova, Monaco, Norra, Venemaa, San Marino, Sveits, Ukraina, Vatikan. Euroopa kaart Fakte Euroopast Euroopa asub maailma suurimal mandril Euraasias. Euroopa on üks kuuest maailmajaost.
seotud kaudsed emissioonid. Maailmas toodetakse rohkem kui 16% kogu elektrienergiast tuumkütuse baasil. Kokku on maailmas kasutusel 439 kommertstuumaelektrijaama 30-s riigis. Lisaks sellele on kasutusel 284 õppereaktorit 56 riigis ning umbes 220 reaktorit on paigutatud laevadele või allveelaevadele. Tuumaenergia katab suurima protsendi kogu riigi elektrivajadusest järgmistes riikides: Prantsusmaa (~78%), Slovakkia ja Belgia (~55%), Rootsi (~50%), USA (~20%). Kuigi paljud inimesed on tuumaenergia vastu, on see jätkuvalt tõusmas ja paljud riigid kaaluvad endale tuumaelektrijaama ehitamist. Rait
Doonau jõgi Doonau Doonau on pikkuselt teine jõgi Euroopas. Algab Saksamaal Schwarzwaldis. Suubub Musta merre. Suudmes on moodustunud delta. Andmed Pikkus: 2850 km Jõgikond: 817 000 km² Keskmine vooluhulk deltas: 6430 m³/s Doonau voolab läbi Saksamaa, Austria, Slovakkia, Ungari, Serbia, Horvaatia, Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina Fakte Doonau on kanalite kaudu ühendatud Reini jõega. Ta on 1856. aasta Pariisi rahulepingu kohaselt rahvusvaheline jõgi, mis on kõikidele riikidele laevasõiduks vaba. Doonau suudmest 35 km kaugusel Mustas meres asub Zmiinõi saar. Lisajõed Parempoolsed Inn - Drava - Sava - Velika Morava - Iskar - Isar Vasakpoolsed
18. Horvaatia - Zagreb 19. Sloveenia - Ljubljana 20. Austria - Viin 21. Liechtenstein 22. Šveits - Bern 23. Saksamaa - Berliin 24. Luksemburg - Luxembourg 25. Belgia - Brüssel 26. Holland - Amsterdam 27. Ühendkuningriik - London 28. Iirimaa - Dublin 29. Island - Reykjavik 30. Norra - Oslo 31. Rootsi - Stockholm 32. Soome - Helsingi 33. Venemaa - Moskva 34. Eesti - Tallinn 35. Läti - Riia 36. Leedu - Vilnius 37. Poola - Varssav 38. Valgevene - Minsk 39. Tšehhi - Praha 40. Slovakkia - Bratislava 41. Ungari - Budapest 42. Rumeenia - Bukarest 43. Moldova - Chișinău 44. Ukraina - Kiiev 45. Taani - Kopenhaagen 46. Küpros - Nicosia
Euroopa 1. Island- Reykjavik 2. Suurbritannia- London 3. Iirimaa- Dublin 4. Portugal- Lissabon 5. Hispaania- Madrid 6. Prantsusmaa- Pariis 7. Belgia- Brüssel 8. Holland- Amsterdam 9. Saksamaa- Berliin 10. Sveits- Bern 11. Itaalia- Rooma 12. Austria- Viin 13. Tsehhi Vabariik- Praha 14. Poola- Varssavi 15. Slovakkia- Bratislava 16. Ungari- Budapest 17. Sloveenia- Ljubljana 18. Horvaatia- Zagreb 19. Bosnia ja Hertsegoviina- Sarajevo 20. Serbia- Belgrad 21. Rumeenia- Bukarest 22. Bulgaaria- Sofia 23. Makedoonia - Skopje 24. Albaania- Tirana 25. Montenegro- Podgorica 26. Andorra- Andorra la Vella 27. Kreeka- Ateena 28. Ukraina- Kiiev 29. Moldova- Chiþinu 30. Valgevene- Minsk 31. Leedu- Vilnius 32. Vatikan- Vatikan 33. Läti- Riia 34. Eesti- Tallinn 35. Soome- Helsingi 36. Rootsi- Stockholm 37. Norra- Oslo 38. Taani- Kopenhaagen 39. Monaco- Monaco 40. Luksemburg- Luxembourg 41. Malta- Valletta 42. San Marino- San Marino 43. Lichtenstein- Vadu...
Portugali Vabariik Lissabon Hispaania Kuningriik Madrid Andorra Vürstiriik Andorra la Vella Prantsuse Vabariik Pariis Monaco Vürstiriik Monaco Itaalia Vabariik Rooma San Marino Vabariik San Marino Vatikani Linnriik Vatikan Malta Vabariik Valletta Kreeka Vabariik Ateena Albaania Vabariik Tirana Makedoonia Vabariik Skopje Bulgaaria Vabariik Sofia Montenegro Vabariik Podgorica Kosovo Vabariik Pristina Serbia Vabariik Belgrad Bosnia ja Hertsogoviina Föderatsioon Sarajevo Horvaatia Vabariik Zagreb Sloveenia Vabariik Ljubljana Austria Vabariik Viin Lichtensteini Vürstiriik Vaduz Sveitsi Konföderatsioon Bern Saksamaa Liitvabariik Berliin Luksemburgi Suurhertsogiriik Luxembourg Belgia KuningriikBrüssel Hollandi Kuningriik Amsterdam Suurbritannia ja PõhjaIirimaa Ühendkuningriik London Iiri Vabariik Dublin Islandi Vabariik Ryekjavik Norra Kuningriik Oslo Rootsi Kuningriik Stockholm Soome Vabariik Helsingi Vene Föderatsioon Moskva Eesti Vabariik ...
Holland, Belgia ja Luksemburg. 1957 aastal loodi Euroopa majandusühendus. Kaotati tollipiirangud ning kaubakvoodid. Võimalikuks sai inimeste, teenuste ja kaupade vaba liikumine. 1973 aastal liituvad Euroopa Liiduga Inglismaa, Iirimaa ja Taani 1981 aastal liitub Kreeka 1986 aastal liituvad Hispaania ja Portugal 1995 aastal liituvad Austria, Soome ja Rootsi 2004 aastal liituvad Eesti, Läti, Leedu, Poole Tshehhi, Ungari, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros 2007 aastal liituvad Rumeenia ja Bulgaaria Euroopa Liidu 5 võimuorganit: Ülemkogu Parlament (seadusandliku võimu kandja) Ministrite nõukogu Komisjon (täidesaatva võimu kandja) Kohus Eesti Europarlamendi saadikud on Siiri Oviir, Toomas Savi, Tunne Kelam, Andres Tarand, Marianne Mikko ja Katrin Saks Eestil on Eurokomsjonis asepresidendi koht ning selles ametis on Siim Kallas
Albaania Pealinn: Tirana Andorra Vürstiriik Pealinn: Andorra la Vella Austria Pealinn: Viin Belgia Pealinn: Brüssel Bosnia ja Hertsegoviina Pealinn: Sarajevo Bulgaaria Pealinn: Sofia Eesti Pealinn: Tallinn Hispaania Pealinn: Madrid Holland Pealinn: Amsterdam Horvaatia Pealinn: Zagreb Iirimaa Pealinn: Dublin Island Pealinn: Reykjavik Itaalia Pealinn: Rooma Kasahstan Pealinn: Astana Kosovo Pealinn: Pristina Kreeka Pealinn: Ateena Leedu Pealinn: Vilnius Liechtenstein Pealinn: Vaduz Luksemburg Pealinn: Luxembourg Läti Pealinn: Riia Makedoonia Pealinn: Skopje Malta Pealinn: Valletta Moldova Pealinn: Chiþinu Monaco Pealinn: Monaco Montenegro Pealinn: Podgorica Norra Pealinn: Oslo Poola Pealinn: Varssavi Portugal Pealinn: Lissabon Prantsusmaa Pealinn: Pariis Rootsi Pealinn: Stockholm Rumeenia Pealinn: Bukarest Saksamaa Pealinn: Berliin San Marino Pealinn: San Marino Serbia Pealinn: Belgrad Slovakkia Pealinn: Br...
EUROOPA POLIITILINE KAART 1. Albaania Tirana 2. Andorra Andorra la Vella 3. Austria Viin 4. Belgia Brüssel 5. Bosnia ja Hertsegoviina Sarajevo 6. Bulgaaria Sofia 7. Eesti Tallinn 8. Hispaania Madrid 9. Holland Amsterdam (valitsus Haag´s) 10.Horvaatia Zagreb 11.Iirimaa Dublin 12.Island Reykjavik 13.Itaalia Rooma 14.Kosovo Pristina 15.Kreeka Ateena 16.Leedu Vilnius 17.Liechtenstein Vaduz 18.Luksemburg Luxembourg 19.Läti Riia 20.Makedoonia Skopje 21.Malta Valletta 22.Moldova Chiþinu 23.Monaco Monaco 24.Montenegro (Tsernogooria) Podgorica 25.Norra Oslo 26.Poola Varssavi 27.Portugal Lissabon 28.Prantsusmaa Pariis 29.Rootsi Stockholm 30.Rumeenia Bukarest 31.Saksamaa - Berliin 32.San Marino San Marino 33.Serbia Belgrad 34.Slovakkia Bratislava 35.Sloveenia Ljubljana 36.Soome Helsingi 37.Suurbritannia London 38.Sveits Bern 39.Taani Kopenhaagen 40...
1.Albaania Tirana 25.Montenegro Radgarica 2.Andorra Andorra la Vella 26.Norra Oslo 3.Austria Viin 27.Poola Varssavi 4.Belgia Brüssel 28.Portugal Lissabon 5.Bulgaaria Sofia 29.Prantsusmaa Pariis 6.BosniaHertsogovina Sarajevo 30.Rootsi Stockholm 7.Eesti Tallinn 31.Rumeenia Bukarest 8.Hispaania Madrid 32.Saksamaa Berliin 9.Holland Amsterdam 33.San Marino San Marino 10.Horvaatia Zagreb 34.Slovakkia Bratislava 11.Iirimaa Dublin| 12.Island Reykjavik 35.Sloveenia Ljubljana 13.Itaalia Rooma 36.Soome Helsingi 14.Kosovo Pristina 37.Suurbritannia London 15.Kreeka Ateena 38.Sveits Bern 16.Küpros Nikosia 39.Taani Kopenhaagen 17.Lihestein Vaduz 40.Tsehhi Praha 18.Leedu Vilnius ...
Margo Asten Alex Bindevald Paide Gümnaasium 12.klass Mis on Euroopa Liit? Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki Euroopa Liidu liikmesriigid on: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Ho lland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpro s, Leedu, Läti, Malta, Poola, Portugal,Prantsusmaa, Rootsi , Rumeenia, Saksamaa,Slovakkia, Sloveenia, Soo me, Euroopa Liidu sümbolid Euroopa lipp: Euroopa lipul on ringis kaksteist kuldset tähte sinisel taustal Euroopa hümn: ELi sümboliseeriv meloodia pärineb Ludwig van Beethoveni 1823. aastal loodud 9. sümfooniast. Euroopa päev: 9.mai ELi juhtlause: Ühinenud mitmekesisuses Ajalugu 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule, esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Eesmärgid Kaupade vaba liikumine Tee...
AASIA Türgi Ankara Jaapan Tokyo Hiina Peking Venemaa Moskva Mongoolia Ulaanbaatar India New Delhi Bangladesh Dhaka Indoneesia Jakarta Tai Bangok Pakistan Islamabad Afganistaan Kabul Iraan Teheran Iraak Bagdad SaudiAraabia ArRiyad Iisrael Tel Avivi AMEERIKA Kanada Ottowa USA Washington Mehhiko Mexico Brasiilia Brasilia Argentina Buenos Aires Tsiili Santiago Peruu Lima Boliivia La Paz AAFRIKA Egiptus Kairo Liibüa Tripoli Alzeeria alziir Maroko Rabat Sudaan Hartum Tansaania Dodoma Kenya Nairobi Kongo DV Kinshasa LAV Pretoria Austraalia Canberra UusMeremaa Wellington EUROOPA Austria Viin Albaania Tirana Hispaania Madrid Portugal Lissabon Saksamaa Berliin Prantsusmaa Pariis Suurbritannia London Iirimaa Dublin Poola Varssavi Rumeenia Bukarest Valgevene Minsk Ukraina Kiiev Bulgaaria Sofia Venemaa Moskva Eesti Tallinn Soome Hels...
Euroopa pealinnad. 1. Eesti- Tallinn 2. Läti- Riia 3. Leedu- Vilnius 4. Soome- Helsingi 5. Rootsi- Stockholm 6. Norra- Oslo 7. Island- Reykjavik 8. Iirimaa- Dublin 9. Suurbritannia- London 10. Taani- Kopenhaagen 11. Holland- Amsterdam 12. Belgia- Brüssel 13. Luksemburg- Luxembourg 14. Saksamaa- Berliin 15. Prantsusmaa- Pariis 16. Monaco- Monaco 17. Hispaania- Madrid 18. Portugal- Lissabon 19. Andorra- Andorra la Vella 20. Sveits- Bern 21. Liehtenstein-Vaduz 22. Itaalia- Rooma 23. Vatikan- Vatikan 24. San Marino- San Marino 25. Austria- Viin 26. Sloveenia- Ljubljana 27. Tsehhi- Praha 28. Poola- Varssavi 29. Valgevene- Minsk 30. Ukraina. Kiiev 31. Venemaa- Moskva 32. Moldova- Chisinau 33. Rumeenia- Bukarest 34. Bulgaaria- Sofia 35. Slovakkia- Bratislava 36. Ungari- Budapest 37. Horvaatia- Zagreb 38. Bosnia ja Hertso...
· Ühtekuuluvus · Vabadus · Julgeolek · Transatlantiline ühtsus Tegevussuunad · Konsultatsioonid · Kaitse · Kriisiohjamine · Partnerlus · Tulevik Liikmesriigid · NATO 28 liikmesriiki on: Albaania, Ameerika Ühendriigid, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka, Leedu, Luxemburg, Läti, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa , Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik, Taani, Tsehhi, Türgi, Ungari Juhid ja juhtimine · Mis on konsensusel põhinev otsus? · Kuidas konsensuseni jõutakse? · Kes teeb NATO-s otsuseid? · Rahvusvaheline personal · Sõjaline komitee · NATO strateegiline ülemjuhatus Tippkohtumised · Millal tippkohtumised toimuvad? · Mida tippkohtumistel tehakse? · Olulisemad tippkohtumised · Eesti esindajad
WTO - Maailma Kaubandusorganisatsioon Eesmärk: Elavdada rahvusvahelist kaubandust, vähendada sealseid tökkeid ja makse, liberaliseerida IMF - Rahvusvaheline Valuutafond Eesmärk: Tagada valuuta stabiilsus, vältida kursi kõikumist ja finantskriise. EL(EU) - Euroopa Liit Liikmesriigid(28):Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu,Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia,Taani, Tšehhi, Ungari. NAFTA - Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon Tagada liikmesriikide vaheline vaba kubandus Liikmesriigid: USA, Kanada, Mehhiko OPEC - Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Eesmärk: Määrata liikmetele toodang ja eksport ning sellega reguleerida nafta hinda maailmaturul. Liikmesriigid: Iraan, Iraak, Saudi Araabia, Araabia, Ühendemirandid, Katar, Kuveit, Ecuador, Venezuela, Alžeeria, Liibüa, Angola, Nigeeria.
1. jaanuaril, 1973 ühinesid Euroopa Liiduga : Taani Iirimaa Suurbritannia Saksamaa aastal 1990 ning Kreeka aastal 1981. 1986. aastal aga Portugal ja Hispaania Soome Austria 1. mai, 2004 ühines Eesti koos Läti, Poola, Leedu, Malta, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi, Ungari ja Küprosega Euroopa Liiduga. Bulgaaria ja Rumeenia liitusid aga aastal 2007, kõige hiljem aga Horvaatia, aastal 2013. Selle teema kohta uurides sain teada rohkem Euroopa riikide ja üleüldse Euroopa kohta. Kasutatud allikad : 1. Wikipedia 2. Google 3. Miksike
Rootsi Stockholm 1. jaanuar 1995 Eesti Tallinn 1. mai 2004 Läti Riia 1. mai 2004 Leedu Vilnius 1. mai 2004 Malta Valletta 1. mai 2004 Poola Varssavi 1. mai 2004 Slovakkia Bratislava 1. mai 2004 Sloveenia Ljubljana 1. mai 2004 Tšehhi Praha 1. mai 2004 Ungari Budapest 1. mai 2004 Küpros Nikosia 1. mai 2004 Bulgaaria Sofia 1. jaanuar 2007
6430 m³/s. Algab Saksamaa Shchwarzwildis ja suubub Musta merre, kuhu on moodustunud delta. Ülemjooksul on Doonau mäestikujõgi, mille laius on 20- 350 m, voolukiirus 1- 2,8 m/s. Keskjooksul on jõgi põhimõtteliselt madalikel, kus laius on kuni 1 km enne Suur- Alföldile jõudmist läbib jõgi nn. Ungari Väravad ja Visegradi kuristiku. Alamjooksu voolab laias enamasti soostunud orus ja hargneb mitu korda. Doonau suudmesse on tekkinud delta. Doonau voolab läbi Saksamaa, Austria, Slovakkia, Ungari, Horvaata, Serbia, Rumeenia, Bulgaaria, Moldova ning Ukraina. Doonau on ka kanalite kaudu ühenduses Reini jõega. Maa- ala kust jõgi saab oma vee on 805 km². Ta on 1856. aasta Pariisi rahulepingu kohaselt rahvusvaheline jõgi, mis on kõikidele riikidele laevasõiduks vaba. Doonau on üks Euroopa peamisi kaubanduslikke veeteid, ta läbib selliseid tähtsaid linnu nagu Viin, Budapest, Bratislava ja Belgrad.
Aastal 1994 toimus rahvaarvu kasv, mis hakkas väga järsult langema 2001. aastani, mis ajaks oli juba 48 miljonit inimest. 2001-2002 püsis aastaarv stabiilne ja seejärel hakkas edasi langema kuni 2009nda aastani, 46 miljonit inimest. 2.Rahvastiku paiknemine. · keskmine rahvastiku tihedus: Ukraina rahvastiku tihedus on 77.1 in/km2 · rahvastiku tiheduse võrdlus naaberriikidega: Ukraina on üks tihedamini asustatud riikidest, naaberriigid Moldova, Poola ja Slovakkia on tihedamalt asustatud kui Ukraina 100-149 in/ km2. Ukrainast hõredamini on asustatud Valgevene 25-49 in/km2 · tihedamini ja hõredamini asustatud piirkonnad, taolise paiknemise põhjused: tihedamalt asustatud piirkonnad on linnad ja linnade ümbrused, Musta mere äärsed alad, Dnepri jõe äärsed alad. Kõige tihedamini on asustatud Kiievi piirkond. Hõredamalt asustatud on mägised alad. 3. Rahvastiku soolis-vanuselise koosseis: Sündinuid on 1.1 miljonit
Neljanda põlvkonna reaktorite kommertskasutusse võtmist ei ole järgmise 15 aasta jooksul ette näha. Maailmas toodetakse rohkem kui 16% kogu elektrienergiast tuumkütuse baasil. Kokku on maailmas kasutusel 439 kommertstuumaelektrijaama 30-s riigis. Lisaks sellele on kasutusel 284 õppereaktorit 56 riigis ning umbes 220 reaktorit on paigutatud laevadele või allveelaevadele. Tuumaenergia katab suurima protsendi kogu riigi elektrivajadusest järgmistes riikides: Prantsusmaa (~78%), Slovakkia ja Belgia (~55%), Rootsi (~50%), USA (~20%). Kuigi osades Euroopa riikides, nagu Saksamaa ning Austria[1] , kaldub avalik arvamus tuumaelektrijaamade kasutamise vastu, viitavad arengud üldisele tuumaenergia kasutamise tõusule. Nii on näiteks Hiina ja India seadnud eesmärgiks oluliselt suurendada tuumaenergiast saadava elektrienergia tootlust, sama kehtib Venemaa, Brasiilia, Argentiina kohta. Ühtlasi kaaluvad esimese
reageerimiseks ning konfliktide lahendamiseks saavutab allianss pideva tõhusa väljaõppe abil investeerides samal ajal teadusesse ja kaitseuuringutesse. 3 · Liikmesriigid NATO 28 liikmesriiki on: Albaania, Ameerika Ühendriigid, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka, Leedu, Luxemburg, Läti, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa , Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik, Taani, Tsehhi, Türgi, Ungari NATO riigid liitumise järjekorras 1949 Belgia, Holland, Prantsusmaa, Luksemburg, Ühendkuningriik, USA, Kanada, Portugal, Itaalia, Norra, Taani, Island 1952 Kreeka, Türgi 1955 Saksamaa (ühinemisel Lääne-Saksamaa) 1982 Hispaania 1999 Tsehhi, Ungari, Poola 2004 Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia
3.09. Suurbritannia ja (NSVL saab Karjala Prantsusmaa kuulutavad liituvad Ungari, Rumeenia, Aprillis Saksamaa viis oma väed November El-Alameini lahing kannase+Viiburi) Saksamaale sõja Slovakkia, Bulgaaria, Horvaatia Kreekasse ja Jugoslaaviasse Itaaliale appi ning vallutas need aprilli lõpuks 17.09 NSVL tungib 28.06 Rumeenia loovutab Sakslased kaotavad Põhja-Aafrika
Euroopa riigid: · Island, Reykjavik · Suurbritannia, London · Iirimaa, Dublin · Portugal, Lissabon · Hispaania, Madrid · Prantsusmaa, Pariis · Belgia, Brüssel · Holland, Amsterdam · Saksamaa, Berliin · Sveits, Bern · Itaalia, Rooma · Austria, Viin · Tsehhi, Praha · Poola, Varssavi · Slovakkia, Bratislava · Ungari, Budapest · Sloveenia, Ljubljana · Horvaatia, Zagreb · Bosnia-Hertsogov, Sarajevo · Serbia, Belgrad · Rumeenia, Bukarest · Bulgaaria, Sofia · Makedoonia, Skopie · Albaania, Tirana · Montenegro, Podgorica · Andorra, Andorra la Vella · Kreeka, Ateena · Ukarina, Kiiev · Moldova, Cisinâu · Valgevene, Minsk · Leedu, Vilnius · Vatikan, Vatikan City · Läti, Riia
Paraguay Asunción Poola Varssavi Portugal Lissabon Prantsusmaa Pariis Rootsi Stockholm G7 Rumeenia Bukarest Am. Üh. Washington Saksamaa Berliin Kanada Ottawa Slovakkia Bratislava Itaalia Rooma Sloveenia Ljubljana Jaapan Tôkyô Soome Helsinki Prantsusmaa Pariis Suurbritannia London Saksamaa Berliin Taani Kopanhaagen Suurbritannia London Tsehhi Praha
Euro Ja Eurot kasutavad maad Eurot kasutavad maad · Austria · Belgia · Eesti · Hispaania · Holland · Iirimaa · Itaalia · Kreeka · Küpros · Luksemburg · Malta · Portugal · Prantsusmaa · Saksamaa · Slovakkia · Sloveenia · Soome Euro Euro (lühend EUR, tähis ) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta. Euro kui rahaühik jaguneb 100 sendiks. Euro võeti kasutusele 1. jaanuaril 1999 elektroonilise valuutana pankades ja ettevõtetes. 1. jaanuaril 2002 tuli euro ringlusse ka sularahana. Eurot kontrollib Euroopa Keskpank. 1999. aasta juulis alanud trükkimis- ja vermimistööde tulemusena on ringlusse lastud 14,5
Reisikirjand Inimestele meeldib sellepärast reisida, et laieneb nende silmaring, tutvuvad teiste maade kultuuridega ja kindlasti reisides puhatakse. Ma olen käinud Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus, Poolas, Slovakkias ja Ungaris. Ungari reisist on mul kõige värskemad mälestused, kuna käisin seal eelmisel suvel. Kui ma Ungarisse läksin, siis külastasime mitmeid riike : Läti, Leedu, Poola, Slovakkia ja Ungari. Reisin koos ansambliga Karupojad, kus ma juba teist aastat mängin viiulit.Seal mängivad lapsed ja nende vanema erinevatel pillidel : mitut liiki kandleid, akordion, kontrabass, flööt ja erinevad rütmipillid. Meie lood on pärit rahvamuusikast. Selle ansambliga olen käinud ka erinevates laagrites. Reisi alguses sõitsime läbi Lätist ja Leedust. Poolas külastasime soolakoopaid. Soolakoobastes olid kõik ruumid soolast. Slovakkias käisime jääkoobastes
EL Liikmesriigid koos pealinnadega Linn tähis aasta pealinn Belgia BE 1. jaanuar 1958 Brüssel Saksamaa DE 1. jaanuar 1958/3. oktoober 1990 Berliin Prantsusmaa FR 1. jaanuar 1958 Pariis Itaalia IT 1. jaanuar 1958 Rooma Luksemburg LU 1. jaanuar 1958 Luxembourg Holland NL 1. jaanuar 1958 Amsterdam Taani DK 1. jaanuar 1973 Kopenhaagen Iirimaa IE 1. jaanuar 1973 Dublin SuurbritanniaUK 1. jaanuar 1973 London Kreeka EL 1. jaanuar 1981 Ateena Portugal PT 1. jaanuar 1986 Lissabon Hispaania ES 1. jaanuar 1986 Madrid Soome FI 1. jaanuar 1995 Helsingi Austria AT 1. jaanuar 1995 ...
Rahvamass lõhkus Berliini müüri 1989 9 nov. See tõi kaasa poliitilised muutused. Päevakorrale tõusis küsimus, et kas Saksamaa võiks ühineda. Saksamaa ühinemise pidid heaks kiitma ka senised okupatsioonivõimud - Teise maailmasõja võitjariigid. Saksamaa võis jääda ikka NATO liikmeks. 1990 aasta 3 okt Saksamaa taasühinesgi. *"Sametlahutus" 1992 aasta lõpus toimus nn sametlahutus, millega loodi senise Tsehhoslivakkia asemele kaks iseseisvat riiki: Tsehhi Vabariik ja Slovakkia. Tsehhi presidendiks sai Vaclav Havel., kelle eestvedamisel on Tsehhi edukalt integreerunud Euroopasse. Slovakkia pole seda aga suutnud.. *Jugoslaavia lagunemine 1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Hovaatia, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviia. Jugoslaavia koosseisu jäi üksnes Serbia ja Montenegro. 1990 aasta Serbia presidendiks saanud Milosevic hakkas ajama natsionalistlikku poliitikat eesmärgiga rajada Suur-Serbia riik. Selle tagajärjel muutus Balkan
2002: käibele tulevad euro paberraha ja mündid 2004: kümme uut riiki ühinevad ELiga 2. Liikmes riigid 2.1. Asutajaliikmed · Belgia · Holland · Luksemburg · Itaalia · Prantsusmaa · Saksamaa o 2.2. Laienemine ja tänased liikmed · 1973 Iirimaa, Suurbritannia, Taani · 1981 Kreeka · 1986 Hispaania, Portugal · 1995 Austria, Soome, Rootsi · 2004 Eesti, Läti, Leedu, Poole, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta, Küpros · 2007 Rumeenia, Bulgaaria · 2.3. Eurotsooni liikmed 2010 · Soome · Saksamaa · Holland · Belgia · Luksemburg · Iirimaa · Prantsusmaa · Portugal · Hispaania · Austria · Slovakkia · Sloveenia · Kreeka · Itaalia · Küpros · Malta 2.4. Schengeni viisaruumi riigid · Belgia · Holland · Luksemburg · Saksamaa · Prantsusmaa · Itaalia · Hispaania · Portugal · Kreeka · Austria · Island · Norra
Rootsi Stockholm Kuningriik (konstitut. monarhia) Rumeenia Bukarest Vabariik Saksamaa Berliin Liitvabariik (föderaalne. Vbr) San Marino San Marino Vabariik Serbia Belgrad Vabariik Slovakkia Bratislava Vabariik Sloveenia Ljubljana Vabariik Soome Helsinki Vabariik Suurbritannia London Kuningriik (konstitut. monarhia) Sveits Bern Konföderatsioon ( Taani Kopenhaagen Kuningriik (konstitut monarhia) Tsehhi Praha Vabariik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
