AUSTRIA Austria Vabariik asub Kesk-Euroopas. Austria pindala on 83850 km² , rahvaarv 7550000 (1983.a.). Austria pealinn on Viin ja riigikeeleks saksa keel. Austria piirinaabrid on läänes Sveits, põhjas Saksamaa, Tsehhi ja Slovakkia, idas Ungari ja lõunas Jugoslaavia ja Itaalia. LOODUS Austria on merepiirita ja valdavalt mägine maa. 70% pindalast hõlmavad Alpid, 10% Tsehhi massiivi ääremäestikud. Madalaimad künklikud alad on Doonau ääres ning maa ida ja kaguosas. Madalikel ja eelmäestikes valitseb pehme ja niiske kliima, mägises lääneosas kõrguse suurenedes temperatuur alaneb ja sademete hulk suureneb. Lumepiir asub 2500-2800 m kõrgusel. Talvel sajab ohtrasti, tekib lumelaviine
Alates 29. märtsist 2004 on NATO liikmeid 26: · asutajad: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani · 1952 liitusid Kreeka ja Türgi · 1955 liitus Saksamaa LV · 1982 liitus Hispaania · 1990 laienes NATO endise Saksa DV alale · 1999 liitusid Poola, Tsehhi ja Ungari · 2004 liitusid Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia. POLIITILISED EESMÄRGID Põhja-Atlandi Liit kujutab endast transatlantilist partnerlust NATO Euroopa liikmete ning Ameerika Ühendriikide ja Kanada vahel, mille eesmärgiks on saavutada rahu ja stabiilsus kogu Euroopas. Alliansi Euroopa ja Põhja-Ameerika liikmete partnerluse eesmärgid on eelkõige poliitilised, nende aluseks on ühine kaitseplaneerimine ja sõjaline koostöö ning konsultatsioonid ja koostöö majanduse, teaduse ja keskkonna alal ning muudes olulistes
vähesed eestlased taasiseseivumisestki rääkida ning ilmselt ka kõige suuremad optimistid unistada, et kunagi võib maailma võimsaima organisatsiooni liikmeks ka Eesti saada. Peale taasiseseivumist oli omariiklus taastatud, kuid NATO-ga liitumine näis endiselt suure unistusena. Ometi läks kõik lausa utoopiliselt hästi ja 13 aastaga suutis iseseisev Eesti enda ühe suurima välispoliitilise eesmärgi täita ning 29. aprillil võeti meid koos Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveeniaga allianssi vastu. Praegu oleks Eesti olukord ilma NATO-ta ilmselgelt nutune, eriti arvestades Venemaa praeguseid poliitilisi arengutendentse ja hiljutinähtud Gruusias. Hetkel oleme seisus, kus meie eest seisab ja on kohustatud seisma kõik teised 25 liikmesriiki. NATO on liit, mis on ennast juba tõestanud mõjuvõimsa organisatsiooniga, saavutades enda pikaajalise ja peamise eesmärgi: VLO kui ka NSVL-i lagunemise. NATO võimsus ulatub üle terve maailma: lööb ju
Ungari Ma rie l Ka s t K2 1 2 Üldandmed Asub Kesk-Euroopas Naaberriigid: Slovakkia, Ukraina,Rumeenia, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ja Austria. Pealinn: Budapest Pindala: 93 000 km² Elanike arv: u 10 miljonit Kaart Religioon Katolikud on 39 % Luterlasi on 11,6 % Kalviniste on 1,8 % Muud religioonid 2,2 % Ateiste on 16,7 % Keel Räägitakse ungari keelt Soome-ugri keel Kõneleb üle 12 miljoni inimese
11.nov 1918 Compiegne'i vaherahu(sellega lppes 1.ms tegevus) 28.juuni 1919 Versailles' rahuleping-SM kaotas oma alad, pidi maksma reparatsioone, keelud seoses armee ja sjetehnikaga 1919 Rahvasteliidu loomine(alguses ei kuulunud SM, VM;mitte kunagi USA; hiljem heideti vlja NSVL,SM,Jaapan) 1.sept 1919-SM rndab Poolat, sellega algab Teine ms 16.aprill 1922 Rapallo konverents/leping-SM ja VM vahel, Versailles' ssteemi vastane kostleping, SM hakkas arendama oma sja- tstust ja armeed 1922 Genova konverents-arutati majandus- ja rahandusksimusi, otsiti lahendusi ilmasjajrgse rahvusvahelise elu ja kaubanduse probleemidele, konverentsil osalesid 34 riigi esindajad 1924 Dawesi plaan-USA ja SM vahel, USA toetas rahaliselt SM-d ning andis laenu reparatsioonide maksmiseks, kergendati SM reparatsioonikoormat nind pikendati maksete thtaegu okt 1925 Locarno konverents-(SRB,PM,Itaalia,Belgia,Poola,Tehho- slovakkia,SM)Vlispoliitiliste vastasseisude leeven...
aastani, mis ajaks oli juba 48 miljonit inimest. 2001-2002 püsis aastaarv stabiilne ja seejärel hakkas edasi langema kuni 2009nda aastani, 46 miljonit inimest. 3. Iseloomusta rahvastiku paiknemist valitud riigis: · keskmine rahvastiku tihedus: Ukraina rahvastiku tihedus on 77.1 in/km2 · rahvastiku tiheduse võrdlus naaberriikidega: Ukraina on üks tihedamini asustatud riikidest, naaberriigid Moldova, Poola ja Slovakkia on tihedamalt asustatud kui Ukraina 100-149 in/ km2. Ukrainast hõredamini on asustatud Valgevene 25-49 in/km2. · tihedamini ja hõredamini asustatud piirkonnad, taolise paiknemise põhjused: tihedamalt asustatud piirkonnad on linnad ja linnade ümbrused, Musta mere äärsed alad, Dnepri jõe äärsed alad. Kõige tihedamini on asustatud Kiievi piirkond. Hõredamalt asustatud on mägised alad. 4
1. Mis aastal toimus Müncheni konverents?1938 2. Milles seal kokku lepiti?tsehhoslovakkia loovuutab sudeedimaa saksale 3. Mis olid selle kokkuleppe tagajärjed?Saksa okupeeris terve sudeedimaa 4. Millest võis olla tingitud lääneriikide järeleandlik kõitumine?ei tahetud sõda alustada 5. millise hinnangu annad sina lääneriikide tegevusele münchenis?Lääneriigid oleksid pidanud tsehhit aitama 6. Millal sõlmiti MRP leping?23 august 1939 7. Miks oli sellest lepingust huvitatud Saksamaa, miks Venemaa?Saksa tahtis alustada sõda poolaga ja tahtis et NSVL ei läheks poolale appi. Nõukogude liit sai vallutada suuri alasi. 8. Millised olid selle tagajärjed Euroopale? Puhkeb teine maailmasõda 9. Millised olid tagajärjed Eestile?Eesti läheb nõukogude liidu mõju alla 10. Milline on sinu hinnang MRP lepingule?see oli halb,sest eesti riik ei jäänud pidama 11. Millal sõlmiti baasleping Eesti ja NSVL vahel?1939 12. Miks sõlmis Eesti NSVL'ga Baaside lepingu?...
kogu Euroopa. Septembris 1938 nõudis Hitler Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Tšehhoslovakkia lükkas nõudmised tagasi ja kuulutas välja mobilisatsiooni. 29. septembril 1938 sõlmisid aga Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tšehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud riigi puutumatuse. Riik alistus nõudmistele. 14. märtsil 1939 kuulutas Hitleri õhutusel end iseseisvaks Slovakkia ning järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ungari väed ülejäänud Tšehhoslovakkia. Iseseisev Tšehhoslovakkia riik lakkas olemast. 23. märtsil 1939 esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja viis oma Klaipedesse. Sama kuu lõpus nõudis Hitler endale ka Gdanskit, mille järgi saadi aru, et Poola on järgmine ohver. 31. märtsil teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poola puutumatust ja alustasid läbirääkimisi NSV Liiduga. 23. augustil 1939 sõlmiti Moskvas
Liiduks EESMÄRGID ● Rahu ja julgeoleku tagamine ● Poliitilise stabiilsuse tagamine ● Kaupade, teenuste, kapitali ning inimeste vaba liikumine LIIKMED ● Asutajaliikmed: Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaa ● 1973: Iirimaa, Taani, Ühendkuningriik ● 1981: Kreeka ● 1986: Hispaania, Portugal ● 1995: Austria, Rootsi, Soome ● 2004: Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari ● 2007: Bulgaaria, Rumeenia ● 2013: Horvaatia AMETLIKUD KEELED ● 24 ametlikku keelt ● Kõigil ELi kodanikel on õigus lugeda ELi dokumente oma emakeeles ● Liikmesriikide vahel peetavatel kõrgetasemelistel kohtumistel saavad osalejad kõnet pidades kasutada oma emakeelt SÜMBOLID ● Euroopa lipp: 12 tähte sümboliseerivad Euroopa rahvaste ühtsust, solidaarsust ja nende vahel
Organisatsiooni liikmesriigid on (ingliskeelse tähestiku järjekorras) Albaania, Andorra, Armeenia, Austria, Aserbaidžaan, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Gruusia, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Island, Iirimaa, Itaalia, Läti, Liechtenstein, Leedu, Luksemburg, Malta, Moldova, Monaco, Montenegro, Madalmaad, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Venemaa, San Marino, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Šveits, Makedoonia, Türgi, Ukraina ja Ühendkuningriik. Viimati sai ENi liikmeks Montenegro (11. mail 2007). Vaatlejastaatuses on Püha Tool ning väljaspool Euroopat USA, Kanada, Jaapan ja Mehhiko. Euroopa riikidest ei ole ENi liige vaid Valgevene (ka nn erikülalise staatus on peatatud, kuna riigis ei austata inimõigusi ja demokraatia põhimõtteid).
ideolooia, vana kultuur hävitati(mälestusmärgid,valed raamatus),represisioonid-karistamised, hukkamised, tagakiusamsed. 14.juui 1941-küüditamine NSVL võimu poolt. Sõdivad pooled: TELJERIIGID ( Kolmikpakti LIITLASED riigid) Saksamaa Inglismaa Itaalia Prantsusmaa Jaapan NSV Liit Soome, Unagari, Rumeenia USA Bulgaaria, Slovakkia Kokku 11 riiki Kokku 61 riiki Rinded: Idarinne- seal toimusid suuremad lahinud, NSVL Suur Isamaasõda: Leningradi piiramine,Talvelahing (41-42), Sevastoopoli ründamine,Stalingradi lahing, Talvelahing (42-43) (43-44), Narva lahing (1944), Sinimägede lahing Läänerinne-Kummalinesõda(39-40), Saksa okupeerib Taani ja Norra, vallutab Belgia, Lukemburgi ja Hollandi Liitlaste kokkusaamised: Teherani konverts-28.november-1
rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. Ameerika Ühendriigid, Argentina, Austraalia , Eesti, Läti, Leedu. NATO: Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjaväeline allianss 1949. aastal Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia Albaania ja Horvaatia. WTO: Maailma Kaubandusorganisatsioon on rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. IFU:Rahvusvaheline Valuutafond on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon. ASEAN: Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on Kagu-Aasia maade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine
Riigid Malta Austria Holland Belgia Poola Bulgaaria Portugal Suurbritannia Rumeenia Ungari Slovakkia Saksamaa Sloveenia Taani Soome Kreeka Prantsusmaa Iirimaa Tsehhi Itaalia Rootsi Läti Eesti Leedu Tänan tähelepanu eest!
Seega muutuvad julgeoleku tagamise ülesanded ajas nii NATO kui ka Eesti jaoks. 2) Alates 2009. aasta 1. aprillist on NATO liikmeid 28. * 1949 (asutajad): Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani 1952: Kreeka ja Türgi 1955: Saksamaa LV 1982: Hispaania 1990: laienemine endise Saksa DV alale 1999: Poola, Tsehhi ja Ungari 2004: Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia 2009: Albaania ja Horvaatia. NATO kindral 3 ) NATO juhtorganid ja institutsioonid NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu (North Atlantic Council, NAC), mille esimees ja organisatsiooni poliitiline juht on NATO peasekretär, kes koordineerib liikmesriikide tegevust, on organisatsiooni peamine kõneisik ning juhib NATO sekretariaadi tööd. 4) NATO edasine laienemine Ameerika Ühendriikide Kongressi Esindajatekoda on kiitnud heaks
demokraatliku reziimiga riik Ida-Euroopas, sellega avati sakslastele tee itta ja nende positsioonid tugevnesid märgatavalt. Miks Tsehhoslovakkia reedeti? a) Usuti, et Sudeedimaa loovutamisega , suudetakse taltsutada Hitlerit ja panna tema nõudmistele piir. b) Enamik inglasi ja prantslasi ei olnud valmis tsehhide ja slovakkide eest surema. 1939. aasta kevadel okupeeris Saksamaa kogu Tsehhoslovakkia kelleltki luba küsimata. Slovakkia muudeti Saksamaa marionettriigiks. Tsehhi alad liideti Saksamaaga, osa Tsehhoslovakkiast anti Ungarile, väike osa Poolale. Selleks ajaks hakkasid lääneriigid mõistma, et Hitleri nõudmistel polegi piire ja lepituspoliitika lõpetati Nukuriik ehk marionettriik on riik, mis nimetuse järgi on iseseisev, kuid reaalsuses kontrollib teda mingi teine võim Samal ajal muutus olukord maailmas järjest ärevamaks: a) 1939
Pelgupaik põgenikele, BBC, luure. 6. Mida kujutas endast ,,Barbarossa" sõjaplaan, miks oli see esialgu edukas, siis aga kukkus läbi? Mis tähtsus oli Leningradi blokaadil, Moskva ja Stalingradi lahingutel? Sõda NSVL vastu 1941. Operatsioon "Barbarossa" · Eesmärgid: toiduained, maavarad, slaavlaste orjastamine, juutide ja kommunismi hävitamine. · 22. juuni, 1941 Saksamaa ründas Nõukogude Liitu. · Sõtta astusid ka Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Ungari; Soome alustas jätkusõda. · Pealetung kolmel peasuunal: · Armeegrupp Nord blokeeris sept Leningradi. Blokaad kestis 900 päeva. Elutee. 600 tuh hukkunut · Armeegrupp Mitte jõudis hilissügisel u 6o km Moskvast Saksa armee tagasitõrjumine Moskva alt dets 1941. Välksõja lõpp. · Armeegrupp Süd vallutas Kiievi ja Ukraina 7. Millised riigid olid Saksamaa liitlased II maailmasõjas? Kuidas ja miks kujunesid nende liitlassuhted
Neljanda põlvkonna reaktorite kommertskasutusse võtmist ei ole järgmise 15 aasta jooksul ette näha. Maailmas toodetakse rohkem kui 16% kogu elektrienergiast tuumkütuse baasil. Kokku on maailmas kasutusel 439 kommertstuumaelektrijaama 30-s riigis. Lisaks sellele on kasutusel 284 õppereaktorit 56 riigis ning umbes 220 reaktorit on paigutatud laevadele või allveelaevadele. Tuumaenergia katab suurima protsendi kogu riigi elektrivajadusest järgmistes riikides: Prantsusmaa (~78%), Slovakkia ja Belgia (~55%), Rootsi (~50%), USA (~20%). Kuigi osades Euroopa riikides, nagu Saksamaa ning Austria , kaldub avalik arvamus tuumaelektrijaamade kasutamise vastu, viitavad arengud üldisele tuumaenergia kasutamise tõusule. Nii on näiteks Hiina ja India seadnud eesmärgiks oluliselt suurendada tuumaenergiast saadava elektrienergia tootlust, sama kehtib Venemaa, Brasiilia, Argentiina kohta. Ühtlasi kaaluvad esimese tuumajaama rajamist ka väga suur uraanimaagi kaevandaja Austraalia ning
TSEHHI Tsehhimaa on mandrisisene riik Kesk- Euroopas. Teda piiravad läänest Saksamaa, lõunas Austria, idas Slovakkia ja kirdes Poola. Riik tekkis 1992 aastal, mil endine Tsehhoslovakkia lagunes kaheks uueks riigiks: Tsehhi ja Slovaki vabariigiks. Tsehhimaa hõlmab läänes endise Böömimaa, idas Moraavia ja osalt ka Sileesia maakonna. LOODUS Tsehhi territoorium on madalmägine, riigi keskosas paikneb 300- 600 m kõrgune lainjas- künkliku pealispinnaga Böömi ehk Tsehhi massiiv, mis koosneb peamiselt gneisist ja graniidist, mida paiguti katavad ka vulkaanilised settekivimid. Idaosas
Maailm muutuste tuules hirmud ja lootused 1990. aastate algul toimusid Euroopas olulised muutused, mis põhjustasid nii mõningategi kriiside ja sõjaliste kokkupõrgete tekkimist. Need muutused olid : Berliini müüri lagunemine, Ida-Saksa alade liitmine Saksamaa Liitvabariigiga, Nõukogude Liidu lagunemine, Tsehhi ja Slovakkia riikide tekkimine. Peale Teist maailmasõda oli maailmakorraldus muutumas. Kahepooluseline maailm algul nõrgenes, lõpuks kadus sootuks. Kommunistlikud diktatuurid lagunesid ning Ida- Euroopas tekkisid mitmed uued riigid. Tekkisid lootused uue maailmakorralduse loomiseks. Loodeti demokraatia valitsemisele ja tuumasõja ohu kadumisele. Inimesed lootsid, et lahkhelisid ja tülisid saab lahendada ilma vägivallata, kuid varsti selgus, et see lootus oli olnud asjatu
AJALOO KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS Nõukogude Liidu ja idabloki lagunemine. 1. PERESTROIKA ( vene k. 'ümberkorraldamine') on NSVLi majandusliku ja poliitilise korra ümberkorraldamine, säilitades sotsialism. GLASNOST ( vene k. 'avalikustamine') Salastatuse vähendamine ühiskonnas ja sõnavabaduse avardumine. 2. Muudatused, mis toimusid perestroika ajal : Valdkond Muudatus 1. Perestroika läbiviimine. Ühiskonnaelu 2. Glasnosti läbi viimine. 3. Suhete parandamine muu maailmaga. 4. Tsensuuri leevendamine. 1. NLKP mõjuvõimu vähendamine. Sisepoliitika 2. Kõrgeim riigiorgan : NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress. 3. Loodi presidentaalne valitsemiskord. ( Gorbatsov) 4. Poliitilise liikumise elavnemine. 1. NõukogudeHiina suhete paranemine. Välispoliitika 2. USA Nõukogude Liidu ...
( http://karavanserai.bluemoon.ee/Louna_ameerika/tshiili.htm ) Katoliiklus Katoliiklus on kristluse kõige levinuim usutunnistus. Katoliku kiriku pea on paavst, Rooma piiskop, kellel on tegelikult piiramatu võim. Katoliiklastele ja katoliiklusele on iseloomulik pühakute ja Neitsi Maarja austamine. Katoliiklus käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena. Katoliiklus on peamiseks usuks järgmistes Euroopa riikides:Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Austria, Ungari, Itaalia, Prantsusmaa, Hispaania, Põhja- Iirimaa, Sveits, Lõuna-Saksamaa, Sloveenia. Katoliikluse alla kuuluvad:aktseptandid, appellandid, böömi vennad, hussiidid, integralism, jansenistid, kariklased, määri vennad, taboriidid, tsehhi vennad, valdeslased, vana katoliiklus. Maailmas on umbes 1 miljard katoliikliku usku usklikku. ( http://www.nooruse.ee/eope/opiobjektid/kristlus/rooma_katoliku_kirik
Kommuistliku süsteemi lagunemine 1)Nõukogude Liidu lagnemine (1991) Perestroika hakkas tasapisi väljuma Gorbatsovi kontrolli alt juba 1987-1988.a.: · võrreldes NSV Liidu keskvõimudega liikusid paljud liiduvabariigid (eriti Eesti, Läti, Leedu) kiiremas tempos · senine sotsialistliku ühiskonna liberaliseerimispoliitika muutus kiiresti demokratiseerumiseks · Kommunistliku Partei võimumonopoli vastu olid suunatud, tekkinud alternatiivsed parteid ja poliitilised ühendused · paljudes liiduvabariikides valiti 1990.a. Ülemnõukogud, kes võtsid vastu suveräänsusdeklaratsioone · võeti vastu keeleseaduseid · osa liiduvabariike keeldus alustamast ka läbirääkimisi liidulepingu uuendamiseks · Eestis, Lätis ja Leedus viidi läbi referendumid iseseisvuse küsimuses · kasvanud oli Vene Föderatsiooni tähtsus (eesotsas otsestel valimistel 1991.a. presidendiks ...
Kasu piirkonnale: a) uued töökohad b) elatustaseme tõus, maksud riigikassasse 9. Millega on tegemist (ühesõnaline vastus): a) Sama tooraine, toodangu või teenuste kaudu omavahel seotud ettevõtete kogum. -ettevõtlusklastr või -kobar B) Raha paigutamine konkreetsesse teise riigi ettevõttesse - välisinvesteering c) Riik, kus RVE tekkis. - päritolumaa 10. Neist 2 kõige enam globaliseerunud riiki on: Venemaa, Kasahstan, Singapur, Läti, Slovakkia, Rootsi 11. Milliste tootmisprotsessidega (3) tegelevad globaalse tööjaotuse puhul liiderfirmad: *uurimis- ja arendustegevus; *müük; *hooldus 12. RVE tütarettevõtte rajamisel teise riiki on määravaks: soe kliima, väikesed saastemaksud, vabameelne elanikkond, eksootiline loodus, aktiivne tarbimine. 13. Millised neis RVE-dest (2) tegutsevad Eestis: Nestle, Hansapank, Johnson&Johnson, McDonald, Ford Maailmamajanduse globaliseerumine B 1
kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia Ungari ● Fakte ● Pealinn: Budabest ● Pindala: 93 030 km² ● Asukoht: Euraasia, Euroopa ● Riigikord: Parlamentaarne vabariik ● Rahvusvahelised organisatsioonid: Nato, Euroopa Liit ● Rahaühik: Forint Fakte ● Suuremad linnad: Budabest, Gyor, Kecskemet, Pecs ● Rahvaarv: 9 941 000 ● Kõneldavad keeled: saksa, ukraina, slovakkia, horvaatia ● Valdavad usundid: Kalvinism, Roomakatoliiklus ● Tööhõive riigis: Tööjõulisi 3,8 miljonit, töötus 10,4%, 13,9% vaesuspiires Kliima ● Parasvööde ● * mandriline kliima ● Keskmised temperatuurid: ● * talvel -3°C – -7°C *suvel 23°C – 28°C ● Sademete hulk aastas: 600 mm ● Sajab enamasti kevadel ja suvel ● Min temperatuur: -35°C (veebruaris 1940) ● Max temperatuur: 41,9°C (juulis 2007)
Eestis on sooline palgalõhe Euroopa Liidu suurim, Eesti naiste keskmine palk ja tunnitasu on meeste omast 27,7% väiksem, Euroopas keskmiselt on see näitaja 16,2% (EL infokeskus). Seejuures ei ole suur sooline palgalõhe sugugi iseloomulik kõigile postkommunistlikele riikidele. Näiteks Sloveenia tõuseb esile kui Euroopa kõige väiksema soolise palgavahega riik, samuti on soolised palgaerinevused väiksed Poolas ja Rumeenias, kuid Tsehhi ja Slovakkia on ses suhtes Eestiga sarnased. Üldiselt on Euroopa riikide arengud soolise ebavõrdsuse vähendamises olnud erisuunalised, mistõttu on üldist trendi raske välja tuua. Väikseim on palgalõhe muusika- , teatri- ja kunstierialade puhul, kuid sealgi teenivad mehed pisut rohkem. Arhitektuuri ja ehituse vallas rakendusliku kõrghariduse omandanute seas teenivad mehed brutopalka umbes 1200 eurot kuus ja naised 840 eurot kuus
Rahvastik 1. Defineeri mõiste: Demograafiline kriis- rahvaarvu järsk langus ehk iive negatiivne Demograafiline plahvatus- rahvaarvu järsk tõus ehk iive positiivne Immigratsioon- sisseränne (immigrant) Emigratsioon- väljaränne (emigrant) Remigratsioon- tagasipöördumine kodumaale Pagulane- sunnitud kodumaalt lahkuma Rändekvoot- sisserännet piirav määrnumber (0,5 hetkel) Pendelränne- igapäevane edasi-tagasi ränne kahe asula/piirkonna/riigi vahel Assimilatsioon- vähemusrahvuse sulanemine enamusrahvusse kas loomulikul või vägivallapoliitika tulemusena Ränne- migratsioon- püsiva elukoha muutus Urbaniseerumine- linnastumine Suburbaniseerumine- valglinnastumine/eeslinnastumine Aglomeratsioon- linnastud 2. Nimeta rahvastiku tihedust ja paiknemist mõj...
rahulepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku, mis olid siiani keelatud. -1938 Austria Ansluss- Austria liitmine Saksamaaga -1938 Müncheni leping - sõlmiti It, Sks, Pr ja Suurbr vahel: Tsehhoslovakkia pidi loovutama Sudeedimaa ning tagas ülejäänud osale puutumatuse. -1939 Sks viis väed Klaipedasse (Leedu) -1939 lakkas olemast Tsehhoslovakkia, tekkis osaliselt iseseisev, Saksamaast sõltuv Slovakkia. Molotov-Ribbentropi pakt (1) · Hitleri soovis omale Danzigit (Poola). Teda ähvardas sõda kahel rindel, seetõttu vajas ta kokkulepet Staliniga. · 1939 hakkasid kahe suurriigi omavahelised suhted ootamatult soojenema ning 23. augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi- Ribbentropi pakti nime all. Molotov-Ribbentropi pakt (2)
riigi puhul ka taasiseseisvuse. 1989. aastal langes Berliini müür, Tsehhoslovakkias toimus sametrevolutsioon, mitmes riigis toimus võimuvahetus, näiteks Ungaris ja Bulgaarias ning Poolas sai peaministriks mittekommunist. Aasta hiljem moodustati ühtne Saksamaa, Ida-ja Lääne-Saksamaa liitmisega. Jugoslaavia lagunes täielikult ja eraldi tekkisid riigid Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia ja Bosnia-Hertsogovina. Tsehhi ja Slovakkia eraldati 1992. aastal sametlahutusega Nende sündmuste järel muutus inimeste suhtumine maailma positiivsemaks. Loodeti, et on võimalik luua uus maailmakord, kus inimesed ei pea tundma pidevat hirmu ning valitseb demokraatia ja vägivald väheneb. Kuid peagi sai selgeks see, et need lootused olid ennatlikud. Kindlasti oli üheks suureks probleemiks tol ajal terrorism. Terrorismi põhjustajateks olid eelkõige usk ja elutingimused. Usuäärmuslastel oli mõjuvõim seal, kus olid nõrgad
09.1939 Hitler tuli 1933 võimule. 1935 – Saksamaa ühepoolne Versailles’ rahulepingu tühistamine (üldine sõjaväekohustus) Saksamaa – Inglismaa mereväekokkulepe 1936 – Komiterni-vastane pakt (Saksamaa – Jaapan) - teljeriigid (Saksamaa – Itaalia – Jaapan) 1936 – Hitler viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni 1938 – Austria anšluss (Austria liitumine Saksamaaga) 1938 – Müncheni kokkulepe (Sudeedimaa) 1939 – Hitler viis oma väed Klaipedasse (Memel), Slovakkia Hitleri õhutusel kuulutas end iseseisvaks 1939 – Molotovi – Ribbentropi pakt 2. MRP ja NSV Liidu kujunemine Molotovi-Ribbentropi pakt – Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping, lubati 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poole vaenulikus sõjalises liidus. See sõlmiti 23.08.1939. Sellel oli ka salajane lisaprotokoll, Ida-Euroopa jagati ära mõjusfäärideks Saksamaa ja NSVL vahel. NSVL-le pidi minema Soome,
klass Üldine info ØPoola on parlamentaarne vabariik ØRahaühik: zlott ØPealinn: Varssavi ØReligioon: katoliiklus (86,9%) ØPindala: 312 679 km² ØRiigi keel: Poola ØRahvaarv: 38 483 957 (30.06.2014) ØPresident: Andrzej Duda ØPeaminister: Beata Szydlo President Lipp Vapp Peaminister Riigi asend ØPoola asub Euraasia mandril ja Euroopa maailmajaos ØNaaberriigid: Saksamaa, Tsehhi, Slovakkia, Ukraina, Valgevene, Leedu, Venemaa Loodus ØPinnamood Põhja-Poolas on tasandikuline. Riigi lõunaosa on mägine (Tatrad, Karkonosze, Bieszczady, Pieniny mäestik jt) ØPoola maastik on mitmekesine: kõrgetest mägedest (Rysy mäetipp 2499m Tatra mäestikus) kuni merepinast allpool asuvate aladeni (Visla jõe suudmeala Zulawy -1,8m) ØPoola maastikus domineerivad põllud, aasad, puuviljaaiad, metsad ja järved
Tsehhi keeldus. Lääneriigid lootsid kokku leppida. Inglismaa peaministri Chamberlain'i eestvedamisel sõlmiti 29 september 1938 Müncheni kokkulepe (Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia). Tsehhi pidi loovutama Sudeedimaa ja tagama sellega ülejäänud riigi puutumatuse. Tsehhi alistus ja Lääneriigid olid rahul. Hitler võttis seda märgina Lääne nõrkusest ja muutis tegevust agressiivsemaks. Kevad 1939: · Slovakkia kuulutas end Hitleri õhutusel iseseisvaks. · Saksa väed marssisid Prahasse. · Saksamaa viis väed Klaipedasse (=Meemel), sellega läks Leedu Saksamaa huvisfääri. · Nõuti Danzigit (Gdansk) ja Poola koridori, st. et sihikul oli Poola. Tsehhi okupeerimine lõpetas Lääne lepituspoliitika. Prantsusmaa ja Inglismaa teatasid Poola kaitsmisest. Hitler sattus keerulisse olukorda ja vajas liitlast
Euroopa liit. Vajaduse nii majandusliku ,kui ka poliitilise tingis II Maailmasõja järgne olukord ja hirm kommunismi ees.Poliitiline koostöö sai alguse 1948. Aastal, kui toimus Euroopa kongress.Seal osalesid 16 riiki ja kongressi silmapaistvamaks tulemuseks oli Euroopa Nõukogu loomine aasta hiljem(tegutseb Euroopa liidu küljes tänaseni).Julgoleku alane koostöö sai lahenduse 1949. Aastal NATO loomisega.Siit tulenevad järgi majandusele ja sellega seondule.Kuigi 1949.aastal oli käivitatud Marshalli plaan, oli selge sellest ainuüksi ei piisa.9.mail 1950 esitas tollane Prantsusmaa välisminister Robert Shuman, idee ühendada Saksamaa ja Prantsusmaa söe-ja terasetööstused.Euroopa söe-ja terasetööstuse leping sõlmiti 1951.aasta Aprillis 6 riigi poolt: *Saksamaa *Holland *Prantsusmaa *Luksemburg *Belgia *Itaalia Ühendusest jäi kõrvale Inglismaa, kes aga lubas teha mitme külgset koostööd.Leping jõustus 19...
Mitteliitumine oleks tähendanud majanduslikku isolatsiooni ja võimalikke raskusi põllumajandustoodete ekspordil, mis oleks juhtunud Taani mitteliitumise ja Suurbritannia liitumise korral. 1981 liitus Kreeka, mida pole kunagi peetud oluliseks sündmuseks EL-i arengus. 1970. aastatel oli seal võimul sõjaväehunta. 1986 liitusid Hispaania ja Portugal. 1995 liitusid Soome, Rootsi ja Austria Eelviimase laienemisringiga liitusid 1. mail 2004 kümme riiki: Ungari, Poola, Läti, Slovakkia, Eesti, Leedu, Tsehhi, Sloveenia, Küpros, Malta. Jaanuar 2007 liikmeks said Bulgaaria ja Rumeenia1985. a valiti Euroopa Komisjoni presidendiks Jacques Delors, kes süvendas aitas süvendada liikmesmaade koostööd ja aitas ühendused kriisist välja. Ta keskendus ühtse turu ja ühise raha programmide käivitamisele ning soovis luua liikmesriikidevahelist poliitilist liitu. Reformiti ühtset põllumajanduspoliitikat, vähendades toiduainete hindu maailmaturul ja EMÜ-s
Poola 1 Riigi asukoht Poola asub Euraasia mandril, Kesk-Euroopas. Koordinaadid: 52 00 N, 20 00 E Poolat ümbritsevad Valgevene, Tsehhi Vabariik, Saksamaa, Leedu, Venemaa (Kaliningradi oblast), Slovakkia ja Ukraina. 2 Riigi sümboolika Poola lipp Poola vapp Hümn: Mazurek Dbrowskiego. 3 Riigi üldtutvustus Ametlik nimi: Poola Vabariik Pindala: 312,685 km2 Rahvaarv: 38,100,000 Pealinn: Varssavi Riigikord: parteiline demokraatia President: Lech Kaczyski Riigikeel: poola keel Rahaühik: zlott Riigi internetikood: pl
10. Lõuna riikides esinev ülelinnastumine st. et linnastumise tempo on kiirem kui majanduse arend. Ülelinnastumise tagajärjel tekivad slummid ehk agulid(geto). 12. Etnosed: hiinlased, industaanlased, bengalid(Bangladesh, Ida-India), USA - Ameeriklased, venelased, brasiillased, jaapanlased Etnose vormid - hõim, hõimuliit, rahvas, rahvus 13. Katoliiklus - Itaalia, Hispaania, Prtugal, Prantsusmaa, Iirimaa, Belgia, Austria, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Horvaatia, Sloveenia, Leedu, Filipiinid, Ladina-Ameerika Õigeusk - Kreeka, Serbia, Makedoonia, Montenegro, Rumeenia, Bulgaaria, Küpros, Ukraina, Venemaa, Valgevene, Gruusia Protestantlus - USA, Kanada, Põhja-Euroopa, Eesti, Läti, Saksamaa, Sveits, Holland, Suurbritannia(Austraalia, LAV) Islam - Põhja-Aafrika, Lähis-Ida, Kesk-Aasia, Indoneesia, Albaania, Kosovo, Bosnia ja Hertsegoviina jt. Budism - Ida- ja Kagu-Aasia
distsiplineeritud ja suudab hoida tugevat tunnidistsipliini. Eesti koolidirektorid torkavad rahvusvahelisel taustal silma õppetöö vähesema strateegilise eestvedamisega. OECD (Majanduskoostöö ja arengu organisatsioon) 2009 võrreldavail andmeil olid Eesti hariduskulutused (ostujõule ümber arvutatult) õpilase kohta 2006. aastal oluliselt allpool OECD ja ELi keskmist 4063 USA dollarit. Selle näitajaga olime 33 riigi seas 26. kohal, meist tagapool olid Poola, Slovakkia, Tsiili, Venemaa, Mehhiko, Brasiilia ja Türgi. 2006. aastal olid Eesti hariduskulutused SKTst ligi 5%, OECD keskmine oli samal aastal 6,1%. Selle näitajaga olime 34 riigi seas 27. kohal. Eriti halb oli olukord kõrghariduses, kus kulutused üliõpilase kohta olid 2006. aastal ühed väikseimad maailmas , suurimast USAst üle kuue korra väiksemad. Kõrghariduses on Eesti eripära selektiivne (kõik või mitte midagi) õppemaks: u 55%
· Elektrienergia tootmine · Keemiatööstuses PÕLEVKIVI: · Suured põlevkivivarud on: USA, Austraalial, Kanadal, Brasiilial, Venemaal GAAS: · Tootmine: Venemaa, USA, Katar, Iraan, Norra, Hiina · Import: Jaapan, Saksamaa, Itaalia, USA · Eksport: Venemaa, Norra, Katar, Kanada · Meritsi tülikas transportida, põhiliselt torutransport TUUMAENERGIA: · Suurim tuumaenergia osakaal kogu elektrienergiatoodangust on: Prantsusmaal (78%) Slovakkia ja Belgia (55%) Rootsi (50%) · Tuumaenergia on kallis. Uue põlvkonna tuumaelektrijaama rajamise kulud on poole suuremad kivisöel või gaasil töötava energiajaama ehitamiskuludest. · Endiselt on probleemiks tuumajäätmete turvaline hoiustamine. · Arvatakse, et keskmise kasutamisaktiivsuse juures jätkuks uraani 2035. aastani. Muidugi on võimalik, et edasise uurimistegevuse käigus avastatakse uusi
TUUMAENERGIA KASUTAMINE Maailmas toodetakse rohkem kui 16% kogu elektrienergiast tuumkütuse baasil. Kokku on maailmas kasutusel 439 kommertstuumaelektrijaama 30-s riigis. Lisaks sellele on kasutusel 284 õppereaktorit 56 riigis ning umbes 220 reaktorit on paigutatud laevadele või allveelaevadele.Tuumaenergia katab suurima protsendi kogu riigi elektrivajadusest järgmistes riikides: Prantsusmaa (~78%), Slovakkia ja Belgia (~55%), Rootsi (~50%), USA (~20%).Kuigi osades Euroopa riikides, nagu Saksamaa ning Austria[1] , kaldub avalik arvamus tuumaelektrijaamade kasutamise vastu, viitavad arengud üldisele tuumaenergia kasutamise tõusule. Nii on näiteks Hiina ja India seadnud eesmärgiks oluliselt suurendada tuumaenergiast saadava elektrienergia tootlust, sama kehtib Venemaa, Brasiilia, Argentiina kohta. Ühtlasi kaaluvad esimese tuumajaama rajamist ka väga suur uraanimaagi kaevandaja
Majandus- ja rahaliit ning euro võimaldavad Euroopa majandusel paremini toimida, mis loob meile rohkem töökohti ja suurendades eurooplaste jõukust. Euro on endaga loonud maailma suuruselt teise majandusruumi, mis annab rohkem võimalusi nii töötajatele kui ka tööandjatele. Euroga liitumine on näidanud minevikus, kuidas riikide SKP hakkab tõusma ning seejärel elavdab riikide majandust. Seda võib näha Slovakkia näitel, kes liitus Euroga 2009. aastal ning nende SKP on tõusnud 7% ning jätkab kasvamist. Majanduskasv seob meid aga aina tugevamini eurotsooniga, tugevdades meie riiki ning sellest tulenedes suurendada meie osalust Euroopa majanduses kaasa rääkida. Eesti on muutunud endisest idabloki riigist tugevaks iseseisvaks riigiks ning suuresti on sellele kaasa aidanud Euroopa Liiduga liitumine. Kuid liitumine eurotsooniga seob meid nüüd ühtseks 16 teise riigiga
Euroopa Liit- EU Euroopa Liit on demokraatlike Euroopa riikide pere, kes on otsustanud töötada koos, et saavutada rahu ja õitseng. Selle eesmärkideks on: ühendada Euroopa riike praktilist koostööd tehes tagada Euroopa kodanikele turvaline elu soodustada majanduslikku ja sotsiaalset solidaarsust. Euroopa Liitu kuulub praegu 28 liikmesriiki. Eesti kuulub Euroopa Liitu 2004. aastast. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tsehhi, Ungari. 9. mail 1950 Prantsuse välisminister Robert Schuman esitas solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee. Nn Schumani deklaratsioon nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. 1951.a. asutati Euroopa Söe- ja Teraseühendus. Rahu nimel ühin...
EUROOPA RIIGID Helina Saar 10B EUROOPA LIIT Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari. MAJANDUS JA RAHALIIT Euro on Euroopa Liidu ühisraha. Kolm riiki (Taani, Rootsi ja Ühendkuningriik) ei kuulunud kõnealusesse rahaliitu. Uued liikmesriigid valmistuvad europiirkonnaga liitumiseks, mis toimub niipea, kui nad on täitnud vajalikud tingimused. EUROOPA RIIGID EESTI ELiga ühinemise aasta: 2004 Pealinn: Tallinn
Nad on Phja-, Lne-, Ida- ja Luna-Euroopa. Kesk-Euroopa RO liigituses puudub. Euroopa tsivilisatsiooni tunnused tnapeval: isikuvabadus inimeste vrdsus igusemistmisel (vrdiguslikus) eraomand turumajandus rahva suvernsus demokraatia usk inimmistusesse Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Kpros, Leedu, Luksemburg, Lti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tehhi, Ungari. 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule mis koosneb 1957. aasta Rooma lepingu snade kohaselt "Euroopa henduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest" 2014. aastal valimiste jrel on Euroopa Parlamendil 751 liiget. Euroopa Parlament asub ametlikult Strasbourg'is. Seal toimuvad kord kuus tiskogu ndalapikkused istungjrgud. Parlamendi teised tkohad on Brssel ja Luxembourg. Euroopa 2020. aastal
Ajaloo KT Missugused territooriumid hõivas Saksamaa enne II maailmasõja algust 1938-1939? · Austria, Slovakkia, Tsehhimaa, Klaipeda, Gdanski Nimeta aeg, osalised ja sisu! a) Müncheni konverents · 29.september 1938. aasta · Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia lõpuks ka Tsehhoslovakkia · Kokkulepe, mis sõlmiti, et hoida tagasi sõja algust. Saksamaa soovis kogu Tsehhoslovakkiat, aga kokkuleppega kehtestati, et Saksamaale jääb Sudeedimaa. Lõpuks see kokkulepe purunes ja Saksamaa vallutas kogu Tsehhoslovakkia b) Molotovi-Ribbentropi pakt · 23
1937- Hiina ja Jaapani sõda 1935 sõjaväekohustus Saksamaal- Wehrmacht 1936- Reini demilitariseeritud tsooni hõivamine 1936-1939-> Hispaania kodusõda- kindral Francisco Franco 12. märts 1938 Saksa väed ületasid Austria piiri vastupanuta ja Austriast sai Saksa riigi osa 29. sept. 1938 Munchenis kohtumine- Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia, Prantsusmaa -> Saksamaa nõudmised rahuldati ja Sudeetide piirkond anti talle. 15. märts 1939 saksa väed okupeerisid Tsehhoslovakkia- eraldus Slovakkia Juhid saksa Hitler; Itaalia--Mousolini; Inglismaa--N. Chamberlain; Prantsusmaa--E. Daladier
) ja miks (?) Kuidas on see võimalik et Jaapani naftavarud on praktiliselt ammendunud, aga nafta töötlemise mahus on top10 seas? Ostab sisse suures koguses Miks ei töödelda naftat selle saamis kohas? Kuna nafta ammutamispaik asub tarbijatest kaugel ja on kallis (arengumaad ei saa seda endale lubada), osad platformid on aga keset ookeane kuhu oleks raske ümbertöölemiseks vajalike asju rajada. Tuumaenergia suur kasutus Osatähtsus kasutamisel: Prantsusmaal (78%) , Leedu (70%) , Slovakkia ja Belgia (55%), Rootsi (50%) Tootjad: USA, Prantsusmaa, Jaapan, Saksamaa, Venemaa Nafta, maagaasi ja kivisöe leiukohad märkida kaardil! Nafta lk 70; maagaas lk71; kivisüsi lk73 Pmst, kõik mis on Pärsia lahes..või sellised rohkem rannikuäärsed alad on nafta Maagaas on peamiselt siis Põhjamere kandis, Kariibimere kandis (USA) Kivisüsi on siis rohkem see mis paikneb rannikust kaugemal.. (umbes midagi nii, kergem mäletada ehk)
· Elektrienergia tootmine · Keemiatööstuses PÕLEVKIVI: · Suured põlevkivivarud on: USA, Austraalial, Kanadal, Brasiilial, Venemaal GAAS: · Tootmine: Venemaa, USA, Katar, Iraan, Norra, Hiina · Import: Jaapan, Saksamaa, Itaalia, USA · Eksport: Venemaa, Norra, Katar, Kanada · Meritsi tülikas transportida, põhiliselt torutransport TUUMAENERGIA: · Suurim tuumaenergia osakaal kogu elektrienergiatoodangust on: Prantsusmaal (78%) Slovakkia ja Belgia (55%) Rootsi (50%) · Tuumaenergia on kallis. Uue põlvkonna tuumaelektrijaama rajamise kulud on poole suuremad kivisöel või gaasil töötava energiajaama ehitamiskuludest. · Endiselt on probleemiks tuumajäätmete turvaline hoiustamine. · Arvatakse, et keskmise kasutamisaktiivsuse juures jätkuks uraani 2035. aastani. Muidugi on võimalik, et edasise uurimistegevuse käigus avastatakse uusi
Aafrika Vab., Salvador, Tadzikistan, Tai, Tuneesia, Türgi, Turkmenistan, Usbekistan, Venezuela, Vietnam, Okeaania, Polüneesia KAASAEGNE RAHVASTIKU TÜÜP Austraalia+Uus-Meremaa, Austria, Barbados, Valgevene, Belgia, Bulgaaria, Kanada, Hiina, Horvaatia, Kuuba, Küpros, Tsehhi, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Gruusia, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Jaapan, Kasahstan, Läti, Leedu, Malta, Holland, Norra, Poola, Portugal, Puerto Rico, Lõuna-Korea, Rumeenia, Venemaa, Singapur, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Sri Lanka, Rootsi, Sveits, Suurbritannia, Trinidad ja Tobago, Ukraina, USA, Uruguai
Suurbritannia rahvad pidid varakeskaja jooksul võitlema nii Taanist pärit viikingitega kui ka Normandiast pärit prantsuse keele ja kombed omaks võtnud eks-viikingitega, kuid erinevatel viisidel jäid kohalikud siiski peale. Skandinaavia viikingid aeti lihtsalt minema ning normandialastest võimurid sulasid lihtsalt ajapikku inglasteks ümber. Veel üks oluline Euroopa rahvaste kujunemisprotsess oli põhjustatud slaavlaste poolt. Rahvasterändamise ajal asusid nad tänapäeva Poola, Slovakkia, Valgevene, Tsehhi ja Ukraina aladele, tuumikalaks oli Dnepri ja Visla vaheline maa. Slaavlaste riikide teke või lihtsalt tugevnemine, alul Vana-Vene, hiljem näiteks Novgorodi riigi, käis paralleelselt ristiusustamisega, nii nagu Skandinaavias või frankidelgi. Nende riikide loomine algas samuti umbes 1000 aastat tagasi. Prantslased, Prantsusmaa; sakslased, Saksamaa; skandinaavlased, Taani, Rootsi, Norra, Island; slaavlased, ... Nimekiri läheks koletu pikaks. Nagu näha, on varakeskajal
öelda: ühel poole tunneme Euroopa ära, teisel pool aga Aasia. Teisalt ütlest üks teine kuulus eurooplane, Napoleoni lõpliku võitmise järgse Viini kontserdi ehk liitlasriikide rahukonverentsi pealik prints Klemens von Metternich, et ,, Aasia algab Landstrassel" ehk teel, mis viib ida suunas Viinist väja. Esimene märkimisväärne linn Viinist itta, 30 kilomeetrit mööda Landstrasset, on muide Bratislava, Slovakkia pealinn, mida tema tollal põhiliselt saksakeelne elanikkond nimetas enne Esimest maailmasõda Pressburgiks. Uuralid asuvad Landstrassest umbes 2500 kilomeetri kaugusel. Nii Metternich, de Gaulle kui ka Putin pidasid silmas Euroopat kui kultuurilist mõistet. Ükski ei rääkinud geograafiast, vaid kultuurilisest kuuluvusest, kultuurilist väärtust. Geograafiale apelleeriti märkimaks väärtuste ühtekuuluvust või selle puudumist. Ja nagu iga ebakompetentsuse
29.09.1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaad, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse. Läänes võeti Müncheni leping vastu vaimustusega. Tsehhoslovakkia häving: Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest. 23.03.1939 esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja viis oma väed Klaipedasse. 14.03.1939 kuulutas Hitleri õhutusel end iseseisvaks Slovakkia ning järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ungari väed ülejäänud Tsehhoslovakkia. Iseseisev Tsehhoslovakki lakkas olemast. Ühiskond Seaduslik võim. Eesti Vabariigi Riigikogu ja selle töökorraldus. Seadusandliku võimu peaülesandeks on seaduste koostamine ja vastuvõtmine ehk seadustoome. Riigi kõrgemaks seadusandlikuks võimuks parlament- valitav rahvaesindus kogu. EV-s 101 liikmeline 4 aastaks valitav Riigikogu (põhiseaduses 4.ptk).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
