NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Asutatud 1949. Loodi liikmesriikide julgeoleku tagamiseks kommunistliku ekspansiooni vastu. Liikmesriike 26: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania (alates 1982. a), Holland, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka (alates 1952. a), Luksemburg, Norra, Poola (alates 1999. a), Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa (alates 1955. a), Suurbritannia, Taani, Tsehhi (alates 1999. a), Türgi (alates 1952. a), Ungari (1999. a), Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia (kõik alates 2004) OSCE (CSCE) - Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. Tegeleb lisaks traditsioonilistele inimõigustele ka vabade valimiste ja demokraatia kaitsega. Eesti ühines 1991. OSCE missioon tegutses Eestis aastail 1993-2001, tegeldes põhiliselt demokraatlike struktuuride edendamise ning rahvustevahelise konflikti ärahoidmisega. Seetõttu olid missiooni tähelepanu keskpunktis eelkõige kodakondsus- ja keeleküsimused.
TEINE MAAILMASÕDA PÕHJUSED 1. Saksamaa soov kätte maksta Versille'i süsteemi eest - 1/8 Skms territooriumist läks naaberriikide käsutusse, kõrged reparatsioonid 2. Lääneriikide lepituspoliitika 1930. aastate keskpaigas ja teisel poolel hakkasid Prantsusmaa ja Inglismaa ajama välispoliitikat, mis oleks pidanud maha rahustama Hitleri, et too uut sõda ei alustaks (nt anti Sksm käsutusse Tsehhoslovakkia sudeedisakslastega asustatud alad). Taoline poliitika aga andis Hitlerile hoopis julgust ja jõudu juurde, ta tundis ennast võimsana. 3. Majanduskriisi tagajärjel said paljude riikide etteotsa diktaatorid (nt Hispaania), kelle eesmärgiks oli tihti uute alade vallutamine. Majandusraskustest tuldi sageli välja just tänu sõjatööstuse arendamisele. 4. NSVL soov viia läbi maailmarevolutsioon Stalin soovis NSVL piire laiendada (sotsialismi ideede maailma viimine) 5. Rahvaste Liidu nõrkus RL-il polnud otsustusmeh...
Seetõttu viidi organisatsioonis läbi teatav struktuuriline ümberkujundus ning määratleti uued eesmärgid: Kriisiohjamine; Rahuvalve- ja rahutagamisoperatsioonid; Fundamentaalsete kaitsekohustuste täitmine. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on seni toimunud kaks laienemisringi, 1999. aastal võeti NATO liikmeiks endise Nõukogude Liidu mõjusfääris olnud riigid Poola, Tsehhi Vabariik ja Ungari ning seni viimases, 2004. aasta laienemisringis Bulgaaria, Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia. Üks alliansi kestvuse aluseid on konsensuslik otsustamine, mis tähendab, et kõik otsused peavad olema ühehäälsed. Seetõttu läheb sageli enne olulisi otsuseid tarvis ulatuslikke konsultatsioone ja arutelusid. Kuigi nimetatud süsteem võib kõrvalvaatajale näida aeglane ja kohmakas, on sellel kaks suuremat eelist: esiteks peetakse lugu iga liikmesriigi suveräänsusest ja sõltumatusest ning teiseks, kui otsus on juba langetatud, on sellel kõigi liikmesriikide
1954. aastal Nõukogude Liidus Obninskis. Lääne allikates mainitakse Obninski tuumaelektrijaama väga harva kui esimest tuumaenergia rahuotstarbelist rakendust, sest ta oli võimeline vajadusel tootma ka sõjalistel eesmärkidel kasutatavat plutooniumit. Tuumaelektrijaamades toodetakse 17% kogu maailma elektrienergiast. Suurim tuumaenergia osakaal kogu elektrienergiatoodangust on Prantsusmaal (~78%) Leedu (~70%) Slovakkia ja Belgia (~55%) Rootsi (~50%) USA (~20%) Tuumaelektrijaamade paiknemine Kokku on maailmas kasutusel 439 kommertstuumaelektrijaama 30-s riigis. Lisaks sellele on kasutusel 284 õppereaktorit 56 riigis ning umbes 220 reaktorit on paigutatud laevadele või allveelaevadele. Tuumaelektrijaamade tüübid · 4 tuumareaktorite põlvkonda * I põlvkonda enam ei kasutata ja IV veel lähema 15 aasta jooksul tootmisküpseks ei saada.
Suvel kokkusaamised Briti esindaja (peaminister) Chamberlain käib Berliinis 29.september 1938 kogunevad Münchenisse (Müncheni sobing!) 4 riiki Saksamaa, Ing, Pr, Itaalia. Võtavad vastu otsuse, et Tsehhoslovakkia peab loovutama Sudeedimaa Saksale; 5. 15.03.1939 Saksa marssis Prahasse (Tsehhoslovakkia okupeeriti/likvideeriti); Slovakkia jäi saksast sõltuv väike riik. Agressioon jõuab Läänemere äärde; 6. MRP Molotov-Ribbertropi pakt esimesena vaatluse all Poola, suhted algul head. 21.03.1939 Saksamaa esitab ultimaatumi nõuab tagasi ,,Poola koridori". Järgmisel päeval võtab Saksa Leedult tagasi Klaipeda (Memel). Leedust saab liitlane (Poola lükkas ultimaatumi tagasi). 23.august.1939 Mittekallaletungi leping
a. septembris Kolmikpakt Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel. Leppega kohustuti üksteist toetama juhul, kui liitlast ründab mõni suurriik (kedagi konkreetselt nimetamata), kellega nad ei ole sel hetkel sõjajalal. Pakti üks peamisi eesmärke oli hoida USA II MS-ist eemal. Samas oli see oluline see ka Saksamaale saavutamaks Jaapani näol teatud vastukaalu Nõukogude Liidule (kuigi Jaapan NSVL vastu 1941.a. sõtta ei astunud). · Kolmikpaktiga liitusid hiljem järgmised riigid: Slovakkia, Ungari, Rumeenia, Horvaatia, Bulgaaria. Väikeriigid ühinesid Kolmikpaktiga peamiselt hirmust Moskva ees, Rumeeniat tõukas ühinemisele kaasa ka soov saada tagasi Nõukogude Liidule kaotatud Bessaraabia. 1941.a. suvel liitus sõjaga Nõukogude Liidu vastu ka Soome (1941-1944 nn. Jätkusõda) saamaks revansi kaotuse eest Talvesõjas (Jätkusõtta astumise provotseeris siiski NSVL, kes pommitas Soomet). B) Hitleri-vastane koalitsioon ehk Liitlased (61 riiki)
reoveepuhastid ja tööstusreovee väljavoolutorud). Eutrofeerumise tunnuste hulka kuuluvad tavatult suured vetikate õitsengud ja elutud alad merepõhjas. 6 Saksamaal, Taanis ja Poolas koosneb kuni 60 70% Läänemere valgalast põllumaast. Soomes, Venemaal, Rootsis ja Eestis moodustavad 6590% valgalast metsad, märgalad ja järved. Ukraina, Tsehhi, Valgevene ja Slovakkia jäävad samuti Läänemere valgalede piirkonda. 2. Ohtlikud ained Hoolimata reostuse vähendamiseks tehtavatest jõupingutustest püsib ohtlike ainete kontsentratsioon Läänemeres ja selle mereelustikus ebatavaliselt kõrge. Näiteks on dioksiinisisaldus kalades Euroopa Liidu toiduainete ohutust määrast endiselt kõrgem. 3. Meresõiduohutus Läänemere tiheda liiklusega laevateed muutuvad veelgi hõivatumaks, kui selle ääres asuvate riikide majandus kasvab
Millal ja kuidas sõda lõppes? ALGUS 1. septembril 1939. aastal ründas Sksm Poolat (Sksm süüdistas Poolat enda ründamises) 3. septembril 1939. aastal kuulutasid SB ja Pr Sksm-le sõja (,,kummaline sõda") 17. septembril 1939. aastal tungis Poolale kallale NSVL SÕJA LÕPP 2. september 1945.a Jaapan kirjutas alla kapituleerumisaktile 10. Millised riigid olid II maailmasõjas: · Saksamaa liitlased? Itaalia, Jaapan, Soome, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia jt (11 riiki) · Saksamaa vaenlased e. teise poole liitlased? - Suurbritannia, Prantsusmaa Nõukogude Liit, USA jt (kokku 61 riiki). · erapooletud? Rootsi (kuigi varustas Hitlerit), Iirimaa (pooldasid Hitlerit, viha inglaste vastu), Hispaania, Portugal (lennuväed, sadamad Hitlerile), Sveits (pangad), Türgi 11. Miks puhkes Talvesõda? Miks ei suutnud venelased seda võita? Nõukogude Liidu eesmärk oli allutada Soome Vabariik, mis kuulus Molotov-
lähenemiskriteeriumidele vastata. Rahaliidu liikmed on (2011. aasta seisuga): Austria Belgia Eesti Hispaania Holland Iirimaa 8 Itaalia Kreeka Küpros Luksemburg Malta Portugal Prantsusmaa Saksamaa Slovakkia Sloveenia Soome Eurole üleminek 60 eurole ülemineku 50 vastu eurole ülemineku 40 poolt oma arvamust ei 30 osanud öelda 20 10 0 Joonis 1.6. Eurole üleminek 9 KOKKUVÕTE
kritiseerinud Briti konservatiiv Winston Churchill: „Münchenis oli meil valida sõja ja häbi vahel. Me valisime häbi ja saame ka sõja“ Möödus vaid paar kuud ning Churchilli ennustus hakkas täituma. Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest. 23. märtsil 1939. aastal esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja viis oma väed Klaipedasse (Memel). 14. märtsil 1939 kuulutas Hitleri õhutusel end iseseisvaks Slovakkia ning järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ungari väed ülejäänud Tšehhoslovakkia. Iseseisev Tšehhoslovakkia riik lakkas olemast. Märtsi lõpul nõudis Hitler endale ka Danzigit (Gdanskit). Oli selge, et järgmine ohver on Poola. Tšehhoslovakkia hävitamisega sai lääneriikide mõõt aga täis. Hitler pidas demokraatlike riike liiga nõrgaks ega eeldanud, et need söandavad talle vastu astuda. See oli viga. 31. märtsil 1939 teatasid Suurbritannia ning Prantsusmaa, et
Löfven oktoober Sotsiaaldemokraatlik Partei Euroopa Sotsialistlik Valitsuse Partei 2012, 4. Robert Fico Slovakkia 1,06% esimees Riiklik: Suund aprill Sotsiaaldemokraatia Euroopa Rahvapartei Níkos 2013, .
Samal ajal avaldavad tööpuudus ja pensionikulude kasv survet liikmesriikide majandusele, mis teeb reformimise vajaduse veelgi ilmsemaks. Valijad nõuavad üha sagedamini, et valitsus leiaks nendele muredele praktilise lahenduse.Vaevalt oli Euroopa Liidu liikmete arv suurenenud viieteistkümneni, kui algasid ettevalmistused uueks enneolematu ulatusega laienemiseks. 1990ndate keskel koputasid Euroopa Liidu uksele endised nõukogude bloki liikmed (Bulgaaria, Poola, Rumeenia ja Slovakkia, Tsehhi Vabariik, Ungari), kolm Balti riiki, kes olid olnud NSV Liidu poolt okupeeritud (Eesti, Läti ja Leedu), lisaks üks endine Jugoslaavia Vabariigi maa (Sloveenia) ning kaks Vahemere riiki (Küpros ja Malta). Euroopa Liit tervitas võimalust aidata kaasa Euroopa stabiliseerimisele ning lubada ka nendel uutel demokraatlikel riikidel saada kasu Euroopa lõimimisest. Ühinemisläbirääkimised kandidaatriikidega algasid 1997. aasta detsembris. Euroopa Liidu laienemine 25 liikmesriigini
Balkan Pärast Jugoslaavia liitriigi lagunemist keeldusid serblased tunnustamast endiste liiduvabariikide piire riigipiirina, püüdes eraldad neist serblastega asustatud alad ning liita need Serbiaga. Algas etniline puhastus, mille tagajärjeks oli kodusõda Horvaatias ja Bosnias, mis olid esimesed järgnevas pikas sõdade reas. Euroopa integreerimine NATO laienemine: 1999 Poola, Tsehhi, Ungari; 2004 Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia; 2009 Albaania, Horvaatia. Euroopa Liit: 1995 Soome, Austria, Rootsi; 2004 Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta, Küpros; 2007 Rumeenia, Bulgaaria.
1940.a. septembris. Leppega kohustuti üksteist toetama juhul, kui neid ründab mõni suurriik (kedagi konkreetselt nimetamata), kellega nad ei ole sel hetkel sõjajalal. Pakti üks peamisi eesmärke oli hoida USA II maailmasõjast eemal; samas oli see oluline see ka Saksamaale, saavutamaks Jaapani näol teatud vastukaalu Nõukogude Liidule (kuigi Jaapan NSVL vastu 1941.a. sõtta ei astunud). Kolmikpaktiga liitus aja jooksul ka teisi riike: Slovakkia (mis oli tekkinud seoses Tsehhoslovakkia likvideerimisega ning oli Saksamaast sõltuvuses), Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria. Väikeriigid ühinesid Kolmikpaktiga peamiselt hirmust Moskva ees, Rumeeniat tõukas ühinemisele kaasa ka soov saada tagasi NSV Liidule kaotatud Bessaraabia. 1941.a. suvel liitus sõjaga NSV Liidu vastu ka Soome (1941- 1944 nn. Jätkusõda) saamaks revansi kaotuse eest Talvesõjas 1939-1940
Sudeedimaa vallutamiseks, sest seal elab u 3mln sakslast ja Hitler peab neid kui vähemusrahvuslust kaitsma, majanduslikult on väga hea söetööstuspiirkond. 29. Sept. Otsustakse Müncheni konverentsil(Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia), et Sudeedimaa peab kuuluma Saksamaa territooriumide alla. Tsehhoslovakkia ise oli sõjaks valmis. 1939.a. Saksa väed sisenevad Tsehhoslovakkiasse. Saavad endale ka Böömi- ja Määriprotektoriaadid. Slovakkia on nii ehk naa vasallsõltuvuses Saksamaast (vastastikkuse abistamise leping) · 1939.a. kevadel nõuab Saksamaa Poola koridori likvideerimist. Inglismaa ja Prantsusmaa lubavad sellesse sõjaväega sekkuda. Leedu annab Saksamaale Kleipeda linna. Jaapan · Vastasteks Hiina, NSVL,USA, Hiina nõrk vastane ja killustatud sisepoliitiliselt. 1931.a. okupeerib Jaapan Mandzuuria ja kuulutab selle Madzukuo keisririigiks, mille valitsejaks saab endine Hiina keiser. 1937.a. Jaapan
5. Saksamaa ja NSV Liidu ühispoliitika võimalikku; 6. I MS ei selgitanud eriti midagi: Venemaa langes revolutsiooni pärast, Saksamaad ei vallutanud keegi; 7. USA ei soovinud sekkuda; 8. Rahvasteliit ei toiminud; 9. Rahvusluse ärkamine; 10. Saksa demokraatia läbikukkumine; 11. Ülemaailmne majanduskriis, osalt tänu millele tõusidki võimule diktaatorid. Sõja vallandaja: Saksamaa. Saksamaa liitlasteks on olnud: Itaalia, Jaapan, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia, Soome ja NSV Liit. Võitjad: Suurbritannia, Prantsusmaa, USA, NSVL Kaotajad: Saksamaa, Itaalia, Jaapan, Ida-Euroopa liitlased Lepituspoliitika Lepituspoliitika oli Inglismaa ja teiste suurte Lääneriikide leplik suhtumine Saksamaa kasvavasse võimsusesse ja Hitleri agressiooni, lootuses, et Hitler rahuneb, kui on mõned oma nõudmised (ennekõige 30ndatel aastatel) saavutanud. Näide: Briti-Saksa merekokkulepe. Britid lubasid sakslastel järeleandmisena sõjalaevastikku pidada.
Weimari Vabariigi olukord oli ebakindel: A) 1919 aasta algul üritasid Berliinis võimu haarata kommunistid (ebaõnnestunult) B)1919. kuulutati Baieris välja Nõukogude Vabariik, mis suruti maha. C)1920.aasta märtsis toimus parempoolsete riigipöörde katse. Saksa valitsuse laveerimise poliitika erinevate poliitiliste jõudude vahel aitas säilitada Saksamaal tasakaalu. Austria ja Tsehhimaa: 1918-1920 pingeline olukord, kuid sellele vaatamata säilitati tasakaal. Poola, Slovakkia ja Horvaatia: Maaelanikkond on võimudele kindel tugi. Loodi rahvusriigid. "juhtiv demokraatia." Ungari: 1919 aastal haarasid võimu kommunistid. Kujunes väla autoritaarne reziim. Itaalia: 1919-1920 tunti end kõrvale tõrjutuna, sest suurriiklikud ambitsioonid ei täitunud. Selle lisandus pingeline siseolukord ja massiline tööpuudus. 1920. aasta augustis toimus üldstreik Põhja ja Kesk Itaalias. Sisesegadusi kasutas ära Benito Mussolini , kellest 1922. aastal sai peaminister.
MRP Reini tsoon - 1936 aasta märtsis viib Hitler oma väed demilitariseeritud tsooni, mis ümbritseb Saksamaad (Versailles' lepingu tingimuse rikkumine) Ansluss Austrias, 13.03.1938, Saksa väed marsivad Austriasse ning liitsid ta Saksamaaga Müncheni kokkulepe/sobing 29.09.1938 UK, Pr, Itaalia ja Saksamaa sõlmisid Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa Tsehhoslovakkia okupeerimine 14.03.1939 kuulutab Hitleri õhutusel end iseseisvaks Slovakkia ning järgmisel päeval hõivavad Saksa ja Ungari väed ülejäänud Tsehhoslovakkia. Sellega sai LR mõõt täis Klaipeda 23.03.1939 esitab Saksamaa Leedule ultimaatumi ja viib väed Klaipedass MRP 23.08.1939, Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping (10 aastaks). NSV Liit sai loa Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia anastamiseks, Poola pidi jagatama pooleks. Hiljem lisaprotokolle sõlmides sai NSV Liit Saksamaalt ka Leedu ning andis vastu temale jäänud Poola osa. 4
Holland -- Netherlands Saksamaa -- Germany Soome -- Finland Hispaania -- Spain Prantsusmaa -- France Austria -- Austria Rootsi -- Sweden Portugal -- Portugal Iirimaa -- Ireland Itaalia -- Italy Poola -- Poland Luksemburg -- Luxembourg Ungari -- Hungary Küpros -- Cyprus Slovakkia -- Slovakia Kreeka -- Greece Bulgaaria -- Bulgaria Malta -- Malta Sloveenia -- Slovenia Ühendkuningriik -- United Kingdom Läti -- Latvia Tsehhi -- Czech Republic Leedu -- Lithuania Rumeenia -- Romania Eesti -- Estonia 0,0 0,5 1,0 1,5 2,0 2,5 3,0 Joonis 1
Ukraina jääb Mustast merest põhja ja Ukraina kirdepiiri äärde jääb Aasovi meri. Ülejäänutest külgedest piirab Ukrainat maismaa. Suurus Ukraina pindala on 603 700 km2. Euroopas on Ukraina suuruselt viies riik. Ukrainast suuremad on Venemaa, Prantsusmaa, Türgi ja Hispaania. Ukraina on Eestist 13 korda suurem. Naaberriigid Ukrainal on 7 maismaanaabrit ja üks ülemere naaber. Ukraina idanaaber on Venemaa, põhjanaabrid on Valgevene ja Poola. Edelasse jäävad Slovakkia, Ungari, Rumeenia ja Moldova. Moldova on osaliselt Ukraina territooriumis sees. Teisel pool Musta merd on Ukraina vastas Türgi. 2 Rahvastik Arv Ukrainas elab 46, 7 miljonit inimest. See tähendab , et ühel ruutkilomeetril elab 77 inimest. Inimestest on 73% ukrainlased, 22% venelased , 4% muudest rahvustest ja 1% juudid. Ukraina tööstuslikus idaosas, Krimmis ja linnades üle kogu maa
4) Euroopa Ülemkogu- poliitiline suund eesmärgiks (presidendid ja peam-d) 5) Euroopa Kohus- järgib Euroopa seaduste täitmist, määrab kohut 6) Euroopa Kontrollikoda- kontrollib rahastamist & eelarve täitmist *LIIKMED: 1952 (6)- Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia 1973 (3)- Suurbritannia, Iirimaa, Taani 1981 (1)- Kreeka 1986 (2)- Porgutal, Hispaania 1995 (3)- Austria, Rootsi, Soome 2004 (10)- Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Malta, Küpros 2007 (2)- Bulgaaria, Rumeenia 2013 (1)- Horvaatia *euro tuli kasutusele 2002- Eestisse 2011 (18 liikmesriiki kasutavad) *referendum- rahvahääletus *hääleõigus- teovõimeline vähemalt 18a kodanik (RK,EP) ja ka mittekodanik (KOV) *kandideerimisõigus- vaid kodanikul (18 KOV, 21 RK+EP, 40 president) *valimissüsteem- põhimõtted, mille järgi valijate hääled saadikukohtadele jagunevad
aastal aluse Põhja-Atlandi leping, mida tuntakse ka Washingtoni lepingu nime all. Praegu on NATO liikmeid 28. Asutajaliikmed on Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Suurbritannia. 1952. aastal liitusid organisatsiooniga Kreeka ja Türgi 1955. aastal Saksamaa 1982. aastal Hispaania 1999. aastal Poola, Tšehhi Vabariik ja Ungari. 2004. aastal said liikmeteks Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia, kes 29. märtsil 2004 deponeerisid NATOga liitumisdokumendid USA rahandusministeeriumis. 2009. aastal said liikmeteks Albaania ja Horvaatia. (Välisministeerium 2010) 2.2 Eesti ja NATO Eesti on NATO liige 29. märtsist 2004. Aktiivne liikmelisus NATOs jääb Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika pikaajaliseks strateegiliseks prioriteediks, kuivõrd võimaldab tulemuslikult osaleda rahvusvahelises julgeolekukoostöös ning kõige otstarbekamalt tagada Eesti riigi kaitse. Eesti
Sõja lõpetamiseks lasid Ameerika Ühendriigid käiku uue kohutava purustusjõuga relva – tuumapommi. 6. Augustil 1945 heideti selline pomm Hiroshimale ning 9. Augustile Nagasakile. Tuumapommi kasutuselevõtt murdis Jaapani vastupanu. 2. septembril 1945 allkirjastati Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt. 15. Miks kaotasid teljeriigid sõja? 16. Selgitage mõisteid: Teljeriigid – Saksamaa + tema liitlased Itaalia, Jaapan, Ungari, Bulgaaria, Slovakkia, Rumeenia ja Soome. Suur kolmik ja liitlased – USA, NSV Liit ja Suurbritannia + dominioonid, Prantsusmaa, Hiina ja ühinenud riigid. Talvesõda – 30. November 1939 – 13. Märts 1940, Soome ja NSV Liidu vaheline sõda. Moskva rahuga säilitas Soome iseseisvuse, kuid oli sunnitud NL loovutama Karjala maakitsuse ja andma Hankos Punaarmeele sõjaväebaasi. Jätkusõda – 25. Juuni 1941 kuni 19. September 1944, Soome ja NSV Liidu vaheline sõda
..................................12 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 13 KASUTATUD MATERJALID...................................................................................... 14 2 SISSEJUHATUS Ungari on riik mis asub kesk-Euroopas (joonis 1) .Ungari naaberriigid on põhjast Ukraina ja Slovakkia Läänest Austria Sloveenia Lõunast Horvaatia ja Serbia ning idast Rumeenia. Ungari pealinnaks on Budapest rahvaarvuga 1 734 000 mis on ka suurim ja kõige enam asustatud linn. Muud suuremad linnad on Győr läänes, Pécs ja Szeged lõuna pool, Debrecen idas ja Miskolc kirdes. Kogu riigi rahvaarv on 9 850 845 inimest. Rahvuselt on nad ungarlased ja keeleks on ungari keel .Ungaris on 19 maakonda ja ka samuti on 23 maakonnaõigusega linna ja pindala on 93 028 km ². Ungari rahaks on forint
8 6 5 1 2 3 4 5 6 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 6 7 8 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1 2 3 4 5 6 7 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 1 2 3 4 5 1 2 3 4 5 4. Kodutöö Ülesande variantide saamiseks sisestage oma õpingukoodi number lahtrisse, mille nimi Exceli valemeid, töövahendeid ja Visual Basic' protseduure kasutades lahendage allolevad ülesand Kasutage Exceli valemites nimesid, kui see on mõistlik. Määrake väärtustele sobivad vormingud. VBA programmides kasutage lahtritele ja lahtriplokkidele viitamisel kindlasti isemääratud nimesid, Valemid töölehel peavad olema kopeeritavad ühe veeru/rea või terve tabeli jaoks. Vajadusel lisage abilahtreid/abiveerge. Lahendada tuleb ainult enda variandi ülesanded, teiste variantide lahendusi ei tohi esitatavas failis Lahendustega fail laadige üles Moodle kursusel. Töö esitamise tähtaeg on 6. detsember kell 2 Töölehel Coronavirus on andmed koroonaviirusesse nakatunute kohta erinevates riik...
Kreeka 22 Poola 50 Hispaania 50 Portugal 22 Prantsusmaa 72 Rumeenia 33 Iirimaa 12 Sloveenia 7 Itaalia 72 Slovakkia 13 Küpros 6 Soome 13 Läti 8 Rootsi 18 Ühendkuningriik 72 KOKKU 736 Kus parlament asub? Euroopa Parlamendil on kolm asukohta; Brüsselis (Belgias), Luksemburgis ja Starsbourg'is (Prantsusmaal)
leping, mida tuntakse ka Washingtoni lepingu nime all. Praegu on NATO liikmeid 26. Asutajaliikmed on Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Suurbritannia. 1952. a. liitusid organisatsiooniga Kreeka ja Türgi, 1955. a. Saksamaa, 1982. a. Hispaania ning 1999. a. Poola, Tsehhi Vabariik ja Ungari. NATO seni viimane laienemine toimus 2004. a., mil organisatsiooni liikmeteks said Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia, kes 29. märtsil 2004 deponeerisid NATOga liitumisdokumendid USA rahandusministeeriumis. PÕHJA-ATLANDI LEPING Põhja-Atlandi leping ehk Washingtoni leping on NATO asutamisleping, mis sätestab NATO tegevuse peaeesmärgi - kindlustada ja kaitsta nii poliitiliste kui ka sõjaliste vahenditega liikmesriikide vabadust ja julgeolekut. Lepingu artiklis 5 sisaldub liitlaste omavaheline fundamentaalne kohustus - käsitleda relvastatud rünnakut ühe liitlase vastu
1940 9. aprill Saksamaa tungib Norrasse ja Taani (plaan Weserübung) 10. mai Winston Churchill saab Briti peaministriks 10. mai lõpeb "kummaline sõda", Saksamaa tungib Beneluxi maadesse ja Prantsusmaale 17. juuni Eesti okupeeritakse Punaarmee poolt 21. juuni Prantsusmaa kapituleerub Compiegne' II vaherahu suvi-sügis õhusõda Suurbritannia ja Saksamaa vahel 27. september Saksamaa, Itaalia ja Jaapan sõlmivad Kolmikpakti; hiljem liituvad sellega Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia ja Soome paralleelsõda (Itaalia katse vallutada Kreeka) -------------------------------------------------------------------------------- 1941 14 juuni Massiline küüditamine Balti riikidest aprill-mai Saksamaa ja Itaalia vallutavad Kreeka (op. "Marita") ja Jugoslaavia märts USA kongress võtab vastu lend-lease' seaduse 10. mai Rudolf Hess põgeneb ?otimaale 22. juuni algab Saksamaa-NL sõda (Barbarossa plaani ja Suure Isamaasõja algus) 14
29. Septembril 1938.a. sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid ülejäänud riigile tagas puutumatuse ning tsehhid alistusid. 1.5 Tsehhoslovakkia häving Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest. 23. Märtsil 1939.a. esitas saksamaa ultimaatumi Leedule ja viis oma väed Klaipedasse. 14. Märtsil 1939.a. kuulutas end Hitleri õhutusel iseseisvaks Slovakkia ning järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ungari väed ülejäänud Tsehhoslovakkia. Märtsi lõpul nõudis Hitler endale ka Danzigit. Järgmine ohver pidi olema Poola. Ekslikult pidas Hitler demokraatlikke riike liiga nõrgaks ning 31. Märtsil 1939.a. teatasid Suurbritannia ning Prantsusmaa, et kaitsevad Poola puutumatust, alustades läbirääkimisi NSV Liiduga. Ka Hitler leidis, et kindlat seljatagust võiks pakkuda talle NSV Liidu juht Stalin. 1.6 Molotov Ribbentropi pakt
peaaegu 100%". Demokraatlikud lääneriigid ei teinud midagi nagu varemgi Hitleri sammude puhul. Lääneriigid ajasid lepituspoliitikat lootuses sõda ära hoida. Järgmisena pöördusid nõudmised Tsehhoslovakkia poole, seal oli umbes 14,5 milj elanikku, aga see oli paljurahvuseline riik. Tsehhe u 6,5 milj, sakslasi 3,2 milj, slovakke 3 milj ja lisaks veel ungarlased ja poolakad. Hitleri nõue oli, et nad peaksid loovutama need alad, kus elavad sakslased, slovakkia lääneosa ja kandis nime Sudeedimaa ja neid nim sudeedisakslastest, nad polnud tegelt kunagi saksamaal elanud, elasid enne Austriaungaris. Nüüd Sm alustas kampaaniat, et tsehhoslovakkias kiusatakse tagasi sakslasi ja surutakse alla jne. Sudeedi sakslastel oli ka oma natsionaalsots partei ja hakkasid ka nõudma, et tuleks ühendada. Pmst Sm propakanda selle suhtes ,et vaesed sudeedi sakslased on allasurutud ja et sakslased peaks ikka elama saksa riigis
kolm mitte Euroopa Liidu liiget (Island, Norra ja Sveits), 24 riiki on lepinguga sätestatud piirikontrolli kaotamise ellu viinud. 26. märts 1995: Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Luksemburg, Monaco, Holland, Portugal, Hispaania 26. oktoober 1997: Itaalia 1. detsember 1997: Austria 26. märts 2000: Kreeka 25. märts 2001: Taani, Soome, Island, Norra, Rootsi 21. detsember 2007 (29. märts 2008 piirikontroll lennujaamades): Tsehhi, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia 12. detsember 2008 (29. märts 2009 piirikontroll lennujaamades): Sveits Euroopa Nõukogu Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga.
.. NATO-OTAN Põhja-Atlandi leping organisatsioon, loodi 1949 peakontor on Brüsselis, 28 liiget. Loodi veel 3 põhimõttel: Hioda ameeriklased Euroopas, hoida sakslased maas ja venelases Euroopast väljas, loodi USA, Lääne-Euroopa ja Kanada riigid saaksid ennast kaitsta: USA, Kanada, UK, Prantsusmaa, Saksamaa,Itaalia, Holland, Luksenburg, Belgia, Island, Norra, Taani,Bortugal,Hispaania, Türgi, Kreeka, Albaania, Horvaatia, Sloveenia, Bulgaaria, Rumeenia, Tsehhi, Slovakkia, Ungari, Poola, Leedu, Läti Eesti ( 2004a.)Lisaks partnerriigid EAPC raames: 22 riiki, sealhulgas Ukraina, Gruusia, Venemaa, Euroopa riigid ja Kaukaasia riigid. Igapäevaselt praegult tegeleb ehk üritavad kuidagimoodi selle vähese rahaga, mis neil on, hakkama saada.. NATO struktuur On topeltstruktuur: Tsiviil- ja militaar: Korraldavad ühisõppusi ja kordineerivad ühisõppusi riikidevahel.
Märtsis 1938 okupeeris Hitler Austria ning liitis selle Saksamaaga (Anschluss). 29. septembril 1938 sõlmisid Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia ja Prantsusmaa Müncheni kokkuleppe, mille alusel valdavalt sakslastega asustatud Sudeedimaa eraldati Tsehhoslovakkiast ja liideti Saksamaaga. 15. märtsil 1939 okupeeris Hitler ka ülejäänud Tsehhi, moodustades seal Bõõmi- ja Määrimaa protektoraadi. Tsehhoslovakkia idaosas loodi aga Slovakkia marionettriik. 23. märtsil sai Saksamaa Leedult küll vormiliselt diplomaatilisel teel, kuid tegelikult jõule toetudes tagasi Klaipeda (Memel) piirkonna. Aprillis 1939 okupeeris Itaalia Albaania ja liitis selle endaga. Seega olid Saksamaa ja Itaalia suutnud ilma sõjata, lääneriikide vaikival nõusolekul teostada Euroopas märkimisväärseid ümberkorraldusi. Versailles' leping lakkas olemast, ilma et keegi oleks selle vastu valjuhäälselt protesteerinud. 1930
Müncheni sobingut on peetud ka Teise maailmasõja puhkemisele otseselt kaasa aidanud faktoriks. Tšehhoslovakkia lõplik likvideerimine viidi lõpule 1939 kevadel, kui suurem osa esialgu alles jäänud territooriumist (Böömi- ja Määrimaa) liideti Saksamaaga. Ülejäänust moodustati Teine maailmasõdaLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 4 Slovakkia nukuriik või anti pisemaid alasid teistele naabritele (Poolale, Ungarile). 1.3. Klaipeda liitmine Saksamaaga: Klaipeda e Memeli piirkond oli ajutiselt Saksamaast eraldatud I maailmasõja järel. Leedu, kes kasutas ära sisesegadusi Saksamaal ja Ruhri kriisi (1923-1924), liitis Klaipeda piirkonna oma riigiga 1923. Natsid hakkasid võimule pääsedes taas tungivalt nõudma nende
Esimesena kehtestati ühtlane e proportsionaalne tulumaks Hongkongis 1948. a (15%). Esimesena Euroopas kehtestati proportsionaalne tulumaks Eestis 1994. a Mart Laari valitsuse ajal. Venemaa kehtestas 2001. aastal 13- protsendilise, Gruusia 2004. a 12-protsendilise, Rumeenia alates 2005. a algusest 16-protsendilise maksumäära. Proportsionaalse tulumaksu on kehtestanud teisigi Kesk- ja Ida-Euroopa riike, kokku 9: Leedu (1995) 33% Läti (1995) 25% , Serbia (2003) 14%, Ukraina (2003) 13%, Slovakkia (2003) 19%, Austria (2005) 19%. Ukraina võttis Eesti süsteemi omaks siis, kui astmeline maksumäär oli kõige jõukamate elanike puhul jõudnud juba absurdse 90 protsendini. Nõudeid proportsionaalse tulumaksumäära kehtestamiseks kõlab Hollandis, Hispaanias ja Saksamaal. Astmeline tulumaks kehtib rohkem kui 60 riigis (Belgia, Holland, Iirimaa, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Suurbritannia, Sveits, USA, Uus-Meremaa jpt). 1994. aastani kehtis ka Eestis
tsooni. Keegi vastupanu ei osutanud ja Hitler jõuab arusaamale, et lääne demokraatiad on nõrgad. Samal aastal Saksamaa sekkub Hispaania kodusõtta Franco poolel. Samal aastal algab agressiivsete riikide bloki kujunemine. Oktoobris sõlmivad Itaalaia ja Saksamaa Berliini-telje. Novembris Antikomiterni pakt Saksamaa ja Jaapani vahel. 1937. aastal liitub sellega ka Itaalia. 1937. Hossbachi protokoll, kus Hitler räägib Austria ja Slovakkia liitmisest Saksmaaga. 7
1940 Kolmikpakt Saksamaa, Itaalia ja Jaapan sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted (alustab NL-vastase sõjaplaani Barbarossa - USA ja UK ei taotle kasu väljatöötamist) - ei tunnista vädivaldseid territoriaalseid muutusi - igal rahval õigus valida sobiv valitsemisvorm hiljem liitusid veel Ungari, Rumeenia, - riikliku iseseisvuse taastamine, kellelt see Bulgaaria, marionettidest Slovakkia, Horvaatia võetud (Soome oli küll Jätkusõjas sakslaste liitlane, kuid ei kirjutanud Kolmikpaktile alla) 1942 ÜR deklaratsioonis kinnitati Atlandi Harta põhimõtteid 1943 nov-dets TEHERAN (Stalin-Roosevelt- Churchill)
Juni (17. juuni tänav), mis suundub läbi loomaaia (Tiergarten) ning avara ja vaimustava pargi, mis omal ajal oli kuninglik jahimets. Inimarengu indeks ja SKP 2011. aastal oli Saksamaa inimarengu indeksi järgi 9.- dal kohal. Esimestel kohtadel olid, Norra, Austria ja madalmaad. Saksamaas tahapoole jäid aga Rootsi, Sveits, Jaapan jne. Eeesti oli 34.-dal kohal. Eestist tahapoole jäid aga sellised riigid, nagu näiteks Läti, Slovakkia, Malta ja Portugal. 2010. aasta seisuga oli Saksamaal SKP ühe inimese kohta 118, mis oli täpselt sama, mis Belgial. Selle tulemusega jagasid nad Euroopas 4 ja 5 kohta. Ettepoole jäid veel Holland, Taani ja Rootsi. Eesti SKP oli 64, mis on suhteliselt madal ja jääb alla Portugalile ja Kreekale. Eesti on aga kõrgemal lõunanaabritest Lätist ja Leedust ning ka suurriigist Poolast. Kokkuvõte
Kohal elektritootmises Pole saastet Saab ainult veekogud a a Tuumaenergia osakaal üle 30% energiabilansist Mõju ökosüsteemile + Suur ENväärtus, Ööpäevarings ülemerev (Euroopas): Eestis pole mõtet eriti hüdroelektrijaamadesse tooraine ed suured eos Slovakkia, Belgia, Rootsi, Prantsusmaa investeerida, sest: toodetele kogused 5 riiki, kus ei kasutata tuumaenergiat: Meil on väike vooluhulk - Peab ümber- Ei saa üle Peab Riik Põhjus Looduskaitse on vastu töötlema, oht mere ümbertööt Norra Hüdroenergia, mägine+jõed Ei pruugi ära tasuda
156. Malawi 157. Mali 158. Malta 159. Marshalli saared 160. Mikroneesia Liiduriigid 161. Moldova Vabariik 162. Mongoolia 163. Namiibia 164. Nepal 165. Nigeeria 166. Niderlandid 167. Uus-Meremaa 168. Araabia Ühendemiraadid 169. Rohelise Neemi Saared 170. Pakistan 171. Palestiina 172. Paapua Uus-Guinea 173. Peruu 174. Portugal 175. Venemaa 176. Rumeenia 177. Samoa 178. São Tomé ja PríncipeMalta 179. Svaasimaa 180. Seisellid 181. Saint Vincent ja Grenadiinid 182. Saint Lucia 183. Singapur 184. Slovakkia 185. Ameerika Ühendriigid 186. Sudaan 187. Sierra Leone 188. Tai 189. Tansaania 190. Tonga 191. Tuvalu 192. Türkmenistan 193. Uganda 194. Ukraina 195. Fidzi 196. Soome 197. Horvaatia 198. Tsaad 199. Tsehhi 200. Sveits 201. Sri Lanka 202. Ekvatoriaal-Guinea 203. Eesti 204. Põhja-Aafrika 205. Jamaica Triatlon 2008. aasta suveolümpiamängudel Triatlon 2008 . aasta suveolümpiamängudel toimus 18. ja 19. augustil. Võistlused toimusid nii meestele kui naistele
2 Kaitseb liikmesmaade (arengumaade) huve rahvusvahelistel turgudel 3 Liikmed Arengumaad (Araabia Ühend Emiraadid, Alžeeria, Iraan, Iraak) EL - (EU) Euroopa Liit 1 Majndusliit, ühisturg ja tööjõu vaba liikumine Austria Belgia Bulgaaria Eesti Hispaania Iirimaa Itaalia Kreeka Küpros Läti Leedu Luksemburg Madalmaad Malta Poola Portugal Prantsusmaa Rootsi Rumeenia Saksamaa Slovakkia Sloveenia Soome Taani Tšehhi Vabariik Ühendkuningriik Ungari Analüüsib rännetega kaasnevaid probleeme nii lähte- kui siirdemaale: Lähteriik + Sihtriik + Väheneb tööpuudus Odav tööjõud Tuuakse sisse uusi kultuure, toite, muusikat, Migrandid on nõus töötama kohtadel, kus harrastusi kohalikud ei soovi töötada
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Laura Tennosaar Mihkel Pari Riietele ja jalanõudele tehtavate kulutuste analüüs aastatel 2007 ja 2010 Ökonomeetriline projekt Juhendaja: prof. Tiiu Paas Tartu 2014 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1.UURIMISPROBLEEMI TAUST JA MAJANDUSTEOREETILISED ALUSED........5 1.1 Muutujate valik ja mudel.........................................................................................5 1.2 ANDMED....................................
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Kokk 10a Kadri Kõrm ABORT Referaat Juhendaja: Jana Koel Uuemõisa 2012 1 Sisukord Mis on abort?........................................................................................................................................3 Aborditegemise meetodid.....................................................................................................................4 Kirurgilised aborditegemise meetodid.............................................................................................5 Medikamentoosne abort...................................................................................................................7 Kuidas toimitakse aborteeritud beebide surnukehadega?................................................................7 Kuidas aidata...
EUROOPA LIIT. AJALUGU Prof Z. Bugarszki 2. loengusari oktoober 2014 EL (Euroopa Liit, ingl k. The European Union, EU) moodustati 1.11.1993 Maastrichtis poliitilise ja majandusliku liiduna Euroopa riikide vahel, millel on oma poliitika, mis puutub liikmesriikide majndust, ühiskonda, seadusi ja osaliselt julgeolekut. Mõnede jaoks on EL ülepaisutatud bürokraatia, mis viib välja raha ning kompromiteerib suveräänsete riikide võimu. Teiste jaoks on EL parim koht, kus toime tulla väljakutsetega, mille ees väikeriigid võivad seisata majanduse kasv või läbirääkimised suuremate riikidega. Vaatamata pikkadele integreerumise aastatele on siiski opositsioon jäänud tugevaks, kuid liidu loomisel on riigid lähtunud pragmaatilisest mõtlemisest. EL päritolu EL ei moodustatud ühekorraga Maastrichti lepinguga, vaid oli samm-sammuline integratsioon alates 1945.a., mil nähti arengut ja tööd, mis andsid kindluse ja tõuke järgmisele tasandile. Nii võib ö...
Iirimaa 669 9,7 350 000 8,5 Luksemburg 87 33,5 2 000 0,5 Holland 365 10,8 26 500 0,2 Austria 3 862 46,7 115 000 1,4 Tsehhi VR 2 648 34,3 110 000 1,1 Ungari 1 976 21,5 54 000 0,5 Slovakkia 1 929 40,1 55 000 1,1 Sloveenia 1 264 62,8 22 000 1 Sveits 1 221 30,9 30 000 0,4 Küpros 174 18,9 45 000 6,4 Kreeka 3 752 29,1 270 000 2,7 Portugal 3 783 41,3 230 000 2,3
liikmetele 1995 astusid Soome, Rootsi, Austria (15 riiki) 1998 loodi Euroopa Liidu keskpank 1. jaanuar 1999 võetakse kasutusele Euro, kui arveldusühik ka hinnad olid avaldatud eurodes 2001 - liitus Kreeka alates 1. jaanuar 2002 asendati riikide rahvusvaluutad eurodega (12 riiki) Suurbritannia, Rootsi ja Taani ei ühinenud 1. mai 2004 Euroopa laienes 10 liikme võrra: Eesti, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tsehhi, Küpros ja Ungari 1. jaanuar 2007 liikmeteks said Bulgaaria ja Rumeenia + rahaliiduga liitus Sloveenia JUHTINSTITUTSIOONID - struktuurid, mis juhivad EL'i tööd Euroopa Komisjon juhib president seaduste algataja läbirääkija eelarve koostaja komisjonär juhib mingit valdkonda Euroopa Parlament kaasotsustaja annab ''rohelise tule'' seaduseelnõule või paneb veto peale ei võta akte lõplikult vastu võtab vastu eelarve
14 Hispaania 5 10 3 18 15 Kenya 5 5 4 14 16 Valgevene 4 5 10 19 17 Rumeenia 4 1 3 8 18 Etioopia 4 1 2 7 19 Kanada 3 9 6 18 20 Poola 3 6 1 10 21 Ungari 3 5 2 10 22 Norra 3 5 2 10 23 Brasiilia 3 4 8 15 24 Tšehhi 3 3 0 6 25 Slovakkia 3 2 1 6 26 Uus-Meremaa 3 1 5 9 27 Gruusia 3 0 3 6 28 Kuuba 2 11 11 24 29 Kasahstan 2 4 7 13 30 Taani 2 2 3 7 31 Mongoolia 2 2 0 4 32 Tai 2 2 0 4 33 Põhja-Korea 2 1 3 6 34 Argentina 2 0 4 6 35 Šveits 2 0 4 6 36 Mehhiko 2 0 1 3
kirjutanud. Impeeriumide lagunemine- Sm:1/3 alast teiste riikide käes, Belgial 3 ala- Malmud, Eipen, Sarland. Poola sai Ülem-Sileesia (kangatootmisala), Poznan`i, Pommer`i ja Poola koridori, Danzig sai vabaks linnaks, hiljem Poola koosseisus. Leedu okupeeris Meemelimaa, mis anti varsti Sm-le. tagasi. Sm kolooniad said Suurbritannia ja USA. Taanlased said Schleiswig+Holstein`i maakonna. Tekkis 2 uut riiki: loodud Antante' poolt, stabiliseerimiseks. Tsehhoslovakkia: Tsehhi võeti Austrialt, Slovakkia Ungarilt. läbi ei saadud, pidevad kokkupõrked, lagunes. Serbia-Horvaatia-Jugoslaavia kuningriik. Serbial oli juhtroll, Horvaatia võeti Ungarilt, Sloveenia võeti Austrialt. Bosnia- Hertsogoviina võeti Austrialt. Makedoonia võeti Bulgaarialt, sarnased keeled, erinevad kultuurid, ühtsus puudus. Tähtsamad rinded: 1) Lääne - Sm vs Pr ja Sbr 2) Ida - Vene vs Sm ja A-U 3) Itaalia - Itaalia vs A-U 4) Salonike - Kr vs A-U 5) Kaukaasia -Vene vs Türgi 6) Mererinne - Sm vs Sbr. MRP: 23.08
Kõige tähtsamad jõed: Riiki poolitab Doonau jõgi, mis on Euroopas suuruselt teine jõgi ning Kesk-Euroopa tähtsaim voolav veekogu. Riigi tähtsuselt teine jõgi on Tisza, millest Ungari territooriumil asub 596 kilomeetri pikkune lõik. Doonau tähtsamad lisajõed on: lõunapiiril Dráva, Kisalföldi tasandikul Lajta, Rába (koos Marcali ja Rábcaga), Doonau vasakkaldal aga piki Slovakkia piiri voolav Ipoly. Tisza kõige tähtsamad paremkalda lisajõed on Bodrog, Sajó ning Zagyva, vasakkalda lisajõed aga Szamos, Hármas-Körös ning Maros. Kõige tähtsamad järved: Balaton (Kesk-Euroopa kõige suurem järv). Velence järve pindala on 26 ruutkilomeetrit. Austria piiril asub Fertõ järv (sellest 75 ruutkilomeetrit kuulub Ungarile).
Eesti sportlased Pekingi olümpiamängudel 27. august 2008 XXIX suveolümpiamängud, Peking · 8.08. - 24.08.2008 Iluvõimlemine IRINA KIKKAS - raskelt väljateenitud olümpiadebüüt lõppes mitmete eksimuste tõttu tagasihoidlikult, muidu kindlate sooritustega hiilgav sportlanna ei pidanud suurvõistluste pingele vastu Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 20. individuaalne mitmevõistlus 24 62,775 punkti Jahilaskmine ANDREI INESIN - sooritus lõppes 115 märgi tabamisega, mis jättis kaks aastat tagasi maailmameistriks kroonitud mehe oma viiendal olümpial kokkuvõttes teise kümnesse Koht Võistlusala Osavõtjaid Tulemus 18. kaarrada 41 115 (22+24+20+24+25) Jalgrattasport REIN TAARAMÄE sai eraldistardist sõidus kõrge 17. koha, mägistel teedel kulgenud grupisõidus kuulus ta...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
