2. Slaavlaste ränded 5.-7. sajandil ja nende riigid. a. Algkodu ja ühiskonnakorraldus: · Indoeuroopa hõimudena elati Mustast merest loodes Karpaatidest Gneprini. · Alepõllundus ja karjakasvatus, kindlustatud asulad. · Kogukonnast eraldus ülikute kiht sõjalise kaaskonnaga. · Hõimude arvukus, sõjakus ja ekspansiivsus. b. Hõimurühmad, nende ränded ja riikide tekkimine: SLAAVLASED VENEEDID SKLAVIINID ANTID Lääneslaavlased Lääneslaavlased Idaslaavlased Poolakad, slovakid, Bulgaarlased, horvaadid, Venelased, tsehhid. serblased, sloveenid, valgevenelased, makedoonlased, ukrainlased. tsernegoorlased. Asutati Avaaride (türgi Liiguti Dnepri
Germaani laenud alluvad Skandinaaviast mõjule sellistes valdkonnas nagu maaharimine, kalastus, karjakasvatus, kalapüük, metallitöö, kaubandus ja ühiskonnaelu. (Saareste 1952: 56, Rätsep 2002: 71) Järgmiseks rühmaks on peetud slaavi laenud, mis on tulnud keelde muistsest lääneslaavi keelest. Neid esineb kirjakeeles 54-75 ehk umbes 1% kogu tüvevarast. Nende seas on aken, ike, lusikas, nädal, raamat, rist, saabas, sirp, turg, vaba, värav jt. Slaavlased osutavad ristiusu mõjule. Nendele järgnevad läti laenud, mis on jõudnud keelde alates VII sajandist. Kirjakeeles on neid 31-42 või 0,56- 0,76% tüvede koguarvust. Siia kuuluvad: kanep, kauss, kõuts, magun, mait, mulk (mulgi), nuum, pastel, sard, sõkal, vanik, viisk jt. (Rätsep 2002: 73) Slaavi laenudele järgnevad alamsaksa laenud, mis põlvnevad keskalamsaksa keelest, mida kõneldi XIII sajandi algul kui linna on jõudnud vaimulikud, ametnikud, kaupmehed ja käsitöölised
saj. keskpaigal, peale seda kui Bütsantsi keiser Justinianus üritas Rooma riiki uuendada. Justinianus purustas vandaalid ning alustas goodi sõja ja üritas Hispaania vallutada. Allakäigule avaldasid mõju 6. saj. keskpaiku ikaldus ja katk. Need nõrgendasid Bütsantsi riiki. Saabusid uued sissetungijad 6. saj. Itaalia vallutasid langobardid, kes domineerisid Itaalias 774. a-ni. Langobardid kui ebakultuursed inimesed hävitasid antiiktsiv. Lõplikult. Samal ajal tungisid Balkanile slaavlased, kes tungisid kuni Kreeka lõunaosani. Euroopat laostas ka araablaste sissetung 7. saj. II poolel. Araablasi peeti ketseriteks ja uskmatuteks. Araablased vallutasid Pärsia riigi, Põhja-Aafrika, Hispaania, Levanti. Araablaste vallutatud alad islamiseerusid ja arabiseerusid. Araablaste rünnak oli viimane hoop antiiktsivilisatsioonile. Araabia mereröövlid tegelesid piraatlusega Vahemerel. Toimus Vahemere lõhenemine: islamiusuline lõunarannik ja kristlik põhjarannik
aladel. 7 näiteks toitu, tööriistu, relvi jne, mis vanade uskumuste kohaselt olid uues elus vajalikud. Relvad kaitsesid oletatavalt surnut ka deemonite eest. Haud kurgaan9 oli ühe või kahe meetri kõrgune. Mõnikord asetati kurgaanile puupost, kivid või ehitati väike varikatus, mille all hing võis puhata. Slaavlased matsid surnuid asulatest väljapoole: kas jõe või allika äärde, metsa või künka kõrvale ( 1995: 216-220). Tseremooniat iseloomustas kohalviibivate itkejate nutmine ja laulmine. Seejärel koguti lahkunu tuhk urni ja maeti hauda. Tuha matmisele järgnes matusepidu ning sellega kaasnev pidusööming ( 1995: 208-213). 988. aastal lasi keiser Vladimir end ristida, millega algas Vana Venemaa ristimine. Ristusu levikuga hakkas muutuma ka slaavlaste matmiskombestik
Rooma keisri Romulus Augustuluse (loe roomulus augustulus). Odoaker kuulutas end Itaalia kuningaks ja saatis keisrivõimu sümbolid Bütsantsi, tunnustades sellega vormiliselt Ida-Rooma keisrit oma riigipeaks. Lääne-Rooma impeeriumi ajalugu lõppes, mida loetakse vanaaja lõpuks. Vähem laostunud Ida-Rooma lõi suurte raskustega barbarite kallaletungi tagasi. ` Ka tema muutis oma ilmet, kuid pikkamisi. Bütsantsi tunginud slaavlased ja avaarid moodustasid hiljem põhiosa rahvastikust. Nad omandasid ja kandsid edasi kreeka-rooma kultuuri. Antiikkultuuri alusel kujunes välja Euroopa kultuur, mis on jagunenud kaheks. Lääne-Euroopa ehk Õhtumaa kultuur põhines katoliku kiriku tegevusel, mille keskuseks oli paavsti asukoht Rooma. Ida-Euroopa kultuuri kujunemist mõjutas Ida-Rooma riik, eriti pärast õigeusu kiriku eraldumist katoliku kirikust. Idakiriku peaks sai Konstantinoopoli patriarh ja
Saksamaa natisonaalsotsialistlik parte natsism Juhikultus: NSVL Jossif Stalin. Saksamaa Adolf Hitler Piiratakse demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi: NSVL ja Saksamaa - täielik kontroll inimese üle vangilaagrid Riigihuvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest: NSVL ja Saksamaa üksikisikul pole tähtsust sõjaline võim Rahvast hirmutatakse pidevalt sise- ja välisvaenlastega: Saksamaa juudid, mustlased, slaavlased. NSVL jõukad inimesed, haritlased Valmistumine sõjaks ja uute territooriumide hõivamiseks: Saksamaa kohustuslik sõjaväeteenistus teede ehitus. NSVL kohustuslik sõjaväeteenistus relvatööstuse arendamine Väljaspool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala- ja julgeoleku teenistused. Saksamaa Gestapo. NSVL - KGB 3.Mille poolest erineb/sarnaneb autoritaarne võim ja totalitaarne võim?
Algkoduks Mustast merest ja Kaspia merest põhja poole jääv stepivöönd. ~3000- 2000 eKr algas nende väljaränne algkodust. · aasialased India · pärslased Iraan (Pärsia) · armeenlased Kaukaasia · hetiidid Türgi (Väike-Aasia) · kreeklased Balkan · itaalikud Itaalia · keldid Briti saared, Prantsusmaa, Hispaania · germaanlased Skandinaavia, Põhja-Saksamaa · slaavlased Kesk-Euroopa · baltlased Läti, Leedu, Poola Hetiidid Anatoolia. Polnud soodsaid tingimusi põlluharimiseks, leidus palju kivi ja puitu. Maavarad: kuld, vask, hõbe, raud. Esimesed, kes rauda kasutasid (sulatamine). Täiustasid ratast (kuus kodarat), leiutasid sõjakaariku. Sekundaarne tsivilisatsioon. Kiilkiri, usund ja valitsemise viis olid üle võetud Mesopotaamiast aga kohandati. Oluline roll sõjalisel ülikkonnal. Vabad talupojad
ebaõnnestumisega. Aasta lõpuks tõrjuti Saksa väed välja peaaegu kogu Ukrainast. Liitlasriigid olid oma võidus juba kindlad, ning tegid plaane sõjajärgse maailma ümberkujundamiseks. Seejuures õnnestus riik Lääneriikidel välja kaubelda suuri järelandmisi. Nii nõustusid Roosevelt ja Churchill 1943 aasta Novembri-Detsembri vahetusel toimunud Teherani konverentsil Balti maade jätkamisega NSVL-e. Holokaust. II maailmasõja käigus sattusid natside võimu alla miljonid juudid slaavlased jt. Poola vallutamise järel 1939 aeti sealsed juudid nende kodudest välja ning suleti erireziimidega linnaosadesse- getodesse. Suurim geto rajati Varssavis, kuhu aeti kokku 0,5 miljonit juuti. Osa juute saadeti kohe koonduslaagrisse. 1941 alul andis Hitler käsu hakata koonduslaagris juute hukkama. Kõik vallutatud alade juudid otsustati koondada Ida-Euroopasse rajatavaisse hävituslaagriteisse. Ka getodest tuli juudid sinna saata. Poola territooriumile rajati 6
- Lääneslaavlased poolakad, tsehhid, slovakid - Lõunaslaavlased bulgaarlased, serblased, horvaadid, sloveenid 2. Idaslaavlased - Põlluharijad, karjakasvatajad - Läbi nende ma kulges viikingite tee Bütsantsi - Rändrahvaste survel liikusid põhja, mistõttu soomeugrilased sulasid venelaste hulka 3. Vana Vene riigi teke 882 a. - Munk Nestor pani kirja kroonika "Jutustus möödunud aegadest" - 2 teooriat riigi tekkest: normannistlik slaavlased kutsusid 3 normannist - Rjurik, Severus, Truvor - (Russid) venda valitsema antinormannistlik (eriti populaarne nõukogude ajal) eitas normannistlikku teooriat, pidas russideks Ida Slaavlasi Dnepri lisajõe Rossi kaldalt 4. Muinasusund ja ristiusu vastuvõtmine 988 a. - Austasid loodusjõude, peajumal: piksejumal Perun - Austasid surnud esivanemaid, kalmetel ühissöömingud ja joomingud - Annetati majavaimudele e. DOMOVOIDELE
paludes ühtlasi hoolitseda oma väikese poja Igori eest. Nii muutus slaavlaste olukord 882. aastal, mil Oleg vallutas lõunas asuva rikka kaubalinna Kiievi ning tegi sellest oma riigi keskuse. Nüüd asusid valitsejad ümber slaavi aladele, ehkki slaavistumisprotsess polnud ilmselt kuigi kiire. Viikingid säilitasid veel aastakümneid ülemkihis ülekaalu ning nende slaavistumine toimus aegamööda. Ka esimesed suurvürstid polnud tegelikult slaavlased. Siiski saavutasid slaavlased tänu oma arvulisele ülekaalule viimaks ka ülemkihi sekka sulandumise. Kuigi Kiievi-Venet valitsesid Rjuriku järglased kuni 1240. aasta mongolite sissetungini. Viimane Rjurikute soost valitseja Venemaa troonil oli Vassili IV, kes suri 1612. Tõeliseks Vana-Vene riigi loojaks võibki pidada hoopis Olegi, kes ühendas killustunud maa. Samas pole tema eksistents sugugi kindel, võimalik, et ta on poolmüütiline tegelane, kes võidi hiljem välja mõelda
saj. 7.saj tungisid sisse bulgaarid, kes segunesid bulgaarid ja lõunaslaavlased. Põhja-Balkanil kujunes välja uus riik Bulgaaria. 7.saj hõivasid araablased Egiptuse ning Vahemere idaranniku. Türklased alistasid 11.saj suure osa Väike-Aasiast, kus hakati islamit ja türgi keelt omaks võtma tagajärjena. Bütsantsi kätte jäi selleks ajaks Konstantinoopol, osa Kreekast. 14.saj tulid võimule osmanid. 15.saj piirati Konstantinoopol üle, 1453 vallutati Konstantinoopol. 8. Slaavlased ja Vana-Vene riigi teke Slaavlaste algkodu oli Mustast merest loodes Karpaatidest Dnepri jõeni. Nende suur ränne toimus 5.saj, sest kliima jahenes ning maad oli suureneva rahvaarvu jaoks liiga vähe. Slaavlasi ajendasid hunnid ja avaarid oma sissetungiga. Lääne-loode suunda liikusid veneedid, kellest kujunesid hiljem välja lääneslaavlased. Said mõjutusi germaanlastelt. Tänapäeval kuuluvad nende hulka tsehhid, slovakid ja poolakad.
Peamiselt linnadega - Talupojade vabakssaamine käis läbi vabaksostmise peamiselt (mõisnikud vajasid rohkem pappi) - Kui mõis kadus majandusüksusena, tekkisid külakogukonnad, et elu ise korraldada - Hiliskeskajal läheb suur osa maavaldustest linnade kontrolli alla, aadli mõjuvõim väheneb - Talupoja eesmärk pold rikastumine, vaid äraelamine - Vaimulikkond oli enamasti pärit aadli seast - Suurem osa orjad oli slaavlased - Aadel kui õilsad e. Parema verega - 10-11 saj vahetuseks toimus aadlistruktuuris muutus. Ühisk. Olud stabiliseerusid, liikuv maavaldus kinnistus ühele perekonnaliinile. Maavaldus üle isalt pojale. Seega aadli pereonnale sai tähtsaks valdus, mille järgi ennast nimetati. Sellest sai aadli keskus. Von tähistas eesliidet, kust aadlik pärit, hiljem tähistas tiitlit. - Võimsamatele aadliperdele kuulusid ka kloostrid
(muinaseestlastel pühapäeva tähenduses), suurte ettevõtmiste eel (sõjakäigud, külvi algus jne). Olid palveohvrid, tänuohvrid ja lepitusohvrid (süü lepitamiseks). 6 4. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL, lk 30-43, 44-51 *Eestlased ei rännanud, kuid rahvasterändamine mõjutas neidki. Põhja poole hakkasid tungima balti hõimud, hõivates tänapäeva Põhja-Läti alasid, slaavlased jõudsid Kiievi ja Novgorodi maile ning asustasid järk-järgult kogu hilisema Venemaa ja Ukraina, ning viimasena taaselustus skandinaavlaste huvi Eesti vastu, mis tõi kaasa röövretkeid. *Esialgu olid eestlaste suhted naabritega kaubanduslikku laadi ja sõjalisi kokkupõrkeid tõenäoliselt ei esinenud. *Esimesed märgid sõjaohu kasvust pärinevad pronksiaja 9.- 6. sajandist eKr. *Alates keskmisest rauaajast (5.- 8. sajandist) muutusid suhted naabritega teravateks,
- Mõjusfäärid – Bütsants ehk endine Ida-Rooma, mis jätkus Bütsantsina. hea näide suurvõimust, mis kestis väga pikalt, Bütsants kadus Ottowani (Türgi) tulekuga. Slaid: Bütsants VII sajandi algul VII sajandi algul oli Vahemeri Bütsantsi sisemeri 1) Piirid – Bütsants ei pidanud oluliseks vallutusi. Kui on võimalik mitte sõdida, siis ei sõdi. Mõjupiirkond – õigeusuga seotud, toonane õigeusklik maailm ja muu katoliiklik seal all (Balkani slaavlased, idaslaavlased, Kaukaasia ja stepivööndi rändrahvad) Kirikupead (nt metropoliidid) = kreeklased, võttis kaua aega enne kui esimesed slaavlased või muud said kiriku etteotsa. 2) Valitsemine – Bütsants on monarhia terve rea demokraatia aspektidega. - Ainuvalitsemine: tiitel oli mingil moel päritav, aga ei olnud kindel reegel. Räägitakse küll dünastiatest, aga ise ei suhtunud dünastiatesse absoluutselt (tulid ja läksid).
1 Tallinna 21. Keskkool Referaat Kerli Mandre 12B Tallinn, 1999 2 Alates 1991. aastast tänase päevani on Jugoslaavia konfliktiderohkeim piirkond Euroopas. Paljudele tundub ta ehk kauge, tundmatu. Meile näib, et see sõda on meist eemal ja õigupoolest meisse ei puutugi, kuid kui hakata mõtlema, siis jõuame järeldusele, et ega see sõda meist nii kauge olegi toimub ta ju siinsamas Euroopas. Ja seda enam on minu arvates täiesti mõistmatu, kuidas 21. sajandi künnisel asuvas Euroopas, kus on moodustatud mitmesuguseid julgeoleku- ja sõjalisi organisatsioone, saab toimuda selline vennatapusõda. "Aastad 1992 ja 1993 jäävad meelde ajana, mil hävitati unikaalne maa. Sellel maal oli kõigist teistes Euroopa riikidest...
See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuvate akende kaudu ruumile hea valgustuse. Hoone konstruktsiooni põhitugedeks on neli võimsat piilarit, millele toetub kuppel.Hagia Sophia katedraal on omalaadne ehitusmälestis, kus Lääne ja Ida arhitektuuritraditsioonid ja kaunistusvõtted on saavutanud harmoonilise terviku. Bütsantsi põhilisteks välispoliitilisteks konkurentideks IV-VII saj. olid: Sassaniidi Pärsia idas, Germaanlased ning langobardid läänes ja slaavlased põhjas. Ainuke tõseslt võetav vaenlane olid Sassaniidid, kellel oli arenenud riik ja sõjavägi. Vandaalide riik Põhja-Aafrikas, kunagine kardetud vaenlane oli sisekonfliktide tõttu nõrgestaud. Lääne-Goodi kuningriik Hispaanias, oma geograafilise paiknevuse tõttu ei saanud ohustada Bütsantsi huve Vahemere basseinis. Pärast oma onu Justin I Vanema surma 527. Aastal pääses võimule unistaja Justinianus I, kes
Servi tähendus loobuti Rooma õiguse mõistest servus, kuna see tundus vastuolulisena MArc Blocki järgi. Servus ennekõike talupoeg (ka üpris vabad), kel pere, maa, võis testamendis pärandada, omandada, kohtunikuõigust jne. Todfall pärandimaks, kui peremees suri, pärisid järeltulijad talukoha aga pidid kindlat maksu maksma. Kui 19. sajandil servi enam orja ei tähendanud, vaja uut terminit, Saksa aladel sklave ehk slaavlane. Eriti lõuna ja lääne slaavlased. Juba 10. sajandil orja sünonüüm sklave Saksa ja vähem ka Itaalia aladel. Ka skisma soosis slaavlaste orjastamist. Servi ise kadus 13. sajandil allikatest st ka mittevabasid talupoegi ei kutsutud enam servideks. Oli vastuolus Rooma õigusega. Liivimaalt ongi esimest korda 1323 lepingust Liivi Ordu ja leedukatega kasutatud servus proprius mittevabade kohta. Servus propriused põgenesid Leedusse või Leedu servised Liivimaale, pidid mõlemad pooled pagejad välja andma
toodeti kiiremini ja rohkem. Saksamaal arenes lennundus. Sidetehnika areng (raadio, telegraaf see muutis maailma väiksemaks ja kättesaadavamaks). Euroopalik mõtteviis domineeris maailmas. II pt ül 2 Antant (pr, ingl, ven) Pr soovis Saksa mõjuvõimu vähendada Euroopas samuti Inglismaa soovis et saksa ei domineeriks; Venemaa tahtsi mõjuvõimu Balkanil; Prantsusmaa huvid põrkusid Aafrikas Saksamaaga. II pt ül 4 Näiteks Venemaa soovis Balkanimaid mõjuvõimu kuna seal elasid slaavlased. III pt ül 5 Sarnasused: mõlemad, nii soome kui eesti , soovisid endale oma riigis võimu. Erinevused: Soomlased ei olnud enam rahul vaid autonoomiaga vaid leidsid et riik saab eksisteerida siis kui see kuulub soomlastele, nad soovisid tungivalt riiki endale saada. Eestimaal oldi märksa rahulikumad. Üritati vähemalt omavalitsustes võimule saada. III pt ül 6 Sarnasused: poliitiliste erakondade moodustamine, sotsiaalsed pinged Erinevused: IV pt ül 2
tähtsustas saksa rassi oli Karl Marx. Pooldab keskklassija ajaloolist ja vaimset maarahvas, sest erandlikust ja aarjaliku loodeti sellega heaoluühiskonna lahendada suure vajadust. Doktriini depressiooni eesmärgiks oli majandusprobleemid füüsiliselt hävitada ja klassikonfliktid. „alamad rassid“ juudid, mustlased, slaavlased. 2. Tööturg. Tööhõive. Tööpuus ja tööjõupuudus. Tööränne. Tööseadusandlus. Tööturg on kuht, kus kohtuvad tööjõu nõudlus ja pakkumine. Ühiskonna eri arengu etappides olid vajalikud erinevad teadmised ja oskused ning seetõttu on ajalooliselt muutunud ka töö iseloom ja tööturu struktuur. Tööhõive näitab riigisisest statistikat töötajatest ja ülalpeetavatest. Tööealine elanikkond jaguneb: MAJANDUSLIKULT AKTIIVNE e
Suur Määri vürstiriik tekkis frankidevastases võitluses, esimene teada olev vürst oli Moimir I. Vürst Rotislav tugevdas riiki poliitiliselt ja rajas u 869 Saksamaast sõltumatu Määri piiskopkonna. Umbes 874 liitis vürst Svatopluk Suur Määri vürstiriigiga.Pannoonias asuva vürstiriigi. Pärast Svatopluki surma jagunes riik tema poegade vahel. 895 eraldus sellest Tšehhi ning 897 Lužica sorbide ala. Riigi hävitasid ungari hõimud 906. TŠEHHI RIIGI ALGUS: 6. Sajandil saabusid slaavlased. 623-658 kuulusid Tšehhi alad Samo riiki, hiljem Suur-Määri riiki. Vaclav I Püha edendas ristiusu levikut läänest. 973 rajati Praha piiskopkond. Alates 10. Sajandis olid Tšehhi kuingad Saksa keisri vasallid ja sõdisid Poola ja Ungariga. 1212 sai Tšehhi Saksa-Rooma riigist iseseisvaks ja 12. saj kuulutati ka Tšehhi kuningas keisrit valivaks kuurvürstiks. POOLA RIIGI ALGUS: 9. Sajandil oli Poolas umbes 13 hõimuriigikest, sh Gniezno ümbruses
Sissejuhatus romaani filoloogiasse 10. veebruar Filoloogia kitsas ja lai tähendus: Algselt tähendas filoloogia tekstide uurimist ja taastamist.(kitsam tähendus) Filoloogiat on hakatud vaatama, kui mingisuguse maa ja kultuuri uurimist (laiem tähendus). Romaani (keeled): roma>romanus Algses tähendas romanus Rooma asula, hiljem linna, veelgi hiljem impeeriumi kodanikku/elanikke. Romanuse esimene tähendus on etniline tähendades rahvust. Poliitiline ja juriidiline tähendus tuli, kui isik omandas kodakondsuse. 212 AD andis Caracalla kõikidele Rooma impreeriumi elanikele kodanikuõigused. "Romanus" omandas väga laia sisu, sest neid, keda sai romanusteks kutsuda oli nüüd tunduvalt rohkem. Vastandus Romania-Barbaria. Barbaria tähendas muid alasid, mitte Roomat. Rooma kodakondsusega oli seotud ladina keel. Sellest hakati kogu Rooma impeeriumi piirkonda Romaniaks nimetama. Keskajal, kui romaani keeled olid sündinud, tähistasid paljud kohali...
I Peatükk. Arhailised õiguskultuurid 1.Kleidid-Germaanlased-Slaavlased Euroopa on olnud mitmekesine nii hõlmatud maa-alade, rahvaste kui ka nende kultuuriliste, õiguslike eluvormide poolest. Euroopa kultuuril on palju juuri. Caesari poolt nõndanimetatud Gallias elasid keldid. Nende asualad ulatusid Alpide-eelseist aladest ja keskmäestikust itta. Germaanlased asutasid Põhja-Saksamaa madaliku ning laiendasid asustust lõunasse, läände ja itta. Slaavlased idas jagunesid lääne-ja idaslaavlasteks. Valmistusid eluruumi laiendama.Caesari sõnul peaksid Reinist vasakul asuma keldid ja paremal germaanlased ning mõlemad rahvagrupid erinevat teineteisest selgesti. Caesari strateegial olid poliitilis-strateegilised põhjused. Ta pidi kahtlevale publikule selgitama, miks tal oli vaja põhjas selliseid vallutusi ja miks ta kogus ja drillis oma vägesid roomast kaugel.Tänapäeval võib
I Peatükk. Arhailised õiguskultuurid 1.Kleidid-Germaanlased-Slaavlased Euroopa on olnud mitmekesine nii hõlmatud maa-alade, rahvaste kui ka nende kultuuriliste, õiguslike eluvormide poolest. Euroopa kultuuril on palju juuri. Caesari poolt nõndanimetatud Gallias elasid keldid. Nende asualad ulatusid Alpide-eelseist aladest ja keskmäestikust itta. Germaanlased asutasid Põhja-Saksamaa madaliku ning laiendasid asustust lõunasse, läände ja itta. Slaavlased idas jagunesid lääne-ja idaslaavlasteks. Valmistusid eluruumi laiendama.Caesari sõnul peaksid Reinist vasakul asuma keldid ja paremal germaanlased ning mõlemad rahvagrupid erinevat teineteisest selgesti. Caesari strateegial olid poliitilis-strateegilised põhjused. Ta pidi kahtlevale publikule selgitama, miks tal oli vaja põhjas selliseid vallutusi ja miks ta kogus ja drillis oma vägesid roomast kaugel.Tänapäeval võib täpsemal vaatlusel leida mitte ainult kahte või kolme rahvagruppi,
Ka anti vahest vandeid mitmele isandale saades vastu mitu lääni, mis tekitas probleeme. Mitte feodaalset maavaldust nimetati alloodiks selle valdajad ei olnud vasallid, sest nad olid maa pärinud mitte truudusevande vastu saanud. Lääne-Euroopas oli palju ka sõjamehi kellel ei olnud lääni ja kes tegutsesid rändrüütlitena. Läänisüsteemi kaotas Inglismaal William Vallutaja. Varakeskajal kujunes Vana-Veneriik, kus olid 3 erinevat etnilist kooslust: slaavlased, soome- ugrilased, skandinaavlased ning läänest kristlased. Varakeskajal asusid slaavlased põhjapoole ning hakkasid assimileerima soome-ugrilasi. Alates 9saj hakkasid valitsema varjaagid. Rrjuriku järeltulija Oleg vallutas Kiievi ja lõi Kiievi riigi. Kuulasim Kiievi vürst oli Jaroslav Tark. 11saj teisel poolel hakkas Kiievi riik hääbuma, ning 12 saj´ks jagunes slaavistunud Vene riik 3´ks
Venemaa keskaeg Venemaa keskaeg kuni Ivan III-ni. Sergei Solovjov (1820-1879) esimene ja väga tõsine Vene ajaloo uurija. Avaldas Vene ajaloo vanimast ajast alustades, 15 köidet pikk. Kasutas palju kroonikate andmestikku. Nõukogude võimu ajal oli see raamat pooleldi keelatud. 1959-66 ilmus uuesti trükis. Järgmine kord anti välja 1980. aastate lõpul. Vassili Klutsevski (1841-1911) üks suuremaid Venemaa ajaloolasi. Lev Gumiljov (1912-1992) poeetide Nikolai Gumiljovi ja Anna Ahhmatova poeg. Kuna isa oli aadlisoost, oli juba lapsepõlves probleeme Nõukogude võimuga. Isa tapeti 1921 bolsevike poolt. 1930. aastail arheoloogilisel ekspeditsioonil sai töötada. Lõpuks sai Peterburi Ülikooli, aasta pärast visati välja, sest ema kuulutati rahvavaenlaseks. Oli mitu korda vangis. Tegeles stepirändrahvaste ja idapoolsete rahvastega. Kaeraridest ja hunnidest kirjutanud. Lõi uudse etnogeneesi teooria . suur kuulsus! (Vi...
VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON VALGUS Mida Päike kiirgab? Päikesekiirgus koosneb elektromagnetlainetest, neutriinovoost ja nn päikesetuulest. Elektromagnetlainetest on meile nähtavad need, mille lainepikkus on vahemikus 380-780 nanomeetrit (kr nannos kääbus). See ongi valgus. Mis on päikesetuul? Päikesetuul on põhiliselt elektronide ja prootonite voog (lisaks õige veidi ka teisi osakesi) ja see on tore selles mõttes, et tekitab kauneid virmalisi, mis külmadel talveõhtutel on üks vägev vaatepilt. Kui räägitakse valguse kiirusest, kas see on ainult nähtava valguse kiirus või liduvad need neutriinod ja gammad samamoodi? Kõik elektromagnetlained (ka röntgen ja gamma) ja ka neutriinod liduvad tõesti valguse kiirusega. Rangem oleks öelda, et elektromagnetlainete kiirusega, ent omal ajal mõõdeti see just nähtava valguse jaoks ära ja nii nüüd räägitaksegi. ...
Maad võttis pettumus Itaalia fasism, rahutud olud SMl Pariisi rahukonverentsil sõlmitud lepingus oli palju ebaõiglust probleemide lahendamise asemel tekitasid need uusi pingeid UUED RIIGID IMPEERIUMITE VAREMETEL MS tagajärjel lagunesid impeeriumid ja rõhutud rahvad asusid oma riike looma (Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Ukraina, Valgevene, Taga-Kaukaasia) Serbia ja A-U koosseisu kuulunud slaavlased moodustasid Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigi, hilisema Jugoslaavia 18. november 1918 Läti teatas oma iseseisvumisest; Eestis ja Leedus andsid lahkuvad sakslased võimu üle veebruaris moodustatud valitsusele Sõja järel tekkis impeeriumite varemetele arvukalt uusi riike Mõnes riigis oli rahvuslik liikumine vaid osaliselt oma eesmärgid saavutanud, puudus aga rahvuslikharitlaskond ja oma ohvitserkond
AJALOO KONSPEKT 19141819 I maailmasõda Põhjused 1) Maailma lõhenemine Keskriigid (1882) Saksamaa, AustriaUngari, Itaalia(1915), Türgi, Bulgaaria jt (1907) Antant: Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Serbia, USA 2) Toorainekriis: · Üleminek tahkelt kütuselt (vedur aurulaev jne.) vedelkütusele (autod). Türgi naftaväljade hävitamine. 3) Kolooniate ümberjagamine, Saksamaa oli kolooniatest ilma jäänud. 4) Natsionalism = rahvuslus 5) Relvastuse areng Arutlus: ,,Linnastumise mõju (Eesti) sotsiaalmajandusliku ja kultuurilises arengus 20. sajandi algul" KULTUUR 19. SAJANDI LÕPUS JA 20. SAJANDI ALGUSES. 1. Haridus: 1870. aastatel kujunes Eesti välja kohustuslik üldharidus (3 aastat talvekuudel), laienes koolivõrk ning 20. sajandi alguseks tekkisid uued koolitüübid. Antud ajajärgul oli võimalik õppida järgmistes koolitüüpides: Vallakoolid Enamik ees...
G1 klassi üleminekueksam ajaloost Suulise eksami teemad PILET 1 1.Üldajaloo periodiseering ja allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. ajalugu teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi Muinasaeg ehk esiaeg- ajaperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud ajalooallikad. Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud mitmed kirjalikud allikad. Ajalooallikate liigid: suulised, kirjalikud, esemelised. arheoloogia teadusharu, mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi etnoloogia teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis p...
· Frangi riik tüüpiline barbarite riik: 1) piirkondi hoiti koos relvajõul sõjalisel teel tekkinud riik 2) majandussidemed riigi eriosade vahel puudusid, valitses naturaalmajandus · riik oli etniliselt kirev kõneldi umbes 20 erinevalt keelt, erinevad rahvad · Karl Suur pärandas riigi ühele pojale, aga pojapoegi oli 3. · Pärast Karl Suurt hakkas Frangi riik oma osatähtsust kaotama SLAAVLASED indoeurooplased. Algkodu germaanlastel: Reini ja Doonau vahelisel alal Slaavlaste algkodu: Mustast merest loodes Karpaatide ja Dnepri jõe vahelisel alal 5. sajandil algas massiline väljarändamine slaavlastel ( sajand hiljem, kui germaanlastel ) Põhjused miks algas väljaränne: 1) kliima jahenemine 1. rahvaarvu kasv · esialgu liiguti läände VENEEDID lääneslaavlased mõjutusi saadi naabritelt germaanlastelt. poolakad
Üks osa iniesi lahkus tööturult, sest Hitler kehtestas sõjaväeteenistuskohustuse. Näide: kulutused relvastusele 1936 1939 USA: 1,5 miljardit dollarit Inglismaa: 2,5 miljardit dollarit NSVL: 8 miljardit dollarit Saksamaa: 12 miljardit dollarit Saksamaal tähtsustati rassi. Tähtsaim oli aaria rass: pikk, blond, sinisilmne. Kuna Hitler sinna ei kuulunud, eraldati erinevad tüübid. Inglasi ja Skandinaavlased peeti aaria rassiga peaaegu võrdseteks, slaavlased olid palju madalamad. Mustanahalisi Saksamaal pea-aegu ei olnud, kuid neid vaadati kui poolinimesi. Kõige suurema tagakiusamise alla jäid juudid. Vaadati ka seda, et aaria rass oleks terve, kõrvalekaldeid ei lubatud. Homoseksuaalid, prostituudid, retsidivistid, vaimsete puuetega inimesed 1933 anti välja seadus, et sellised inimesed kuulusid steriliseerimisele, sest nad olid kõrvalekalle aaria rassist. Miks vihati juute? Sellele ei ole ratsionaalset seletust, kuid nad on
pärisorjus. Pärisorjus kujunes ja arenes välja järk-järgult. Tõlgenduse küsimus, millal me hakkame asja ppärisorjuseks nim. Segane ka miks ja uidas pärisorjus Ida-Euroopas tekkis. Mingeid lihtsaid ja ühekülgseid selgitusi ei ole ( Kohustulik kirjandus Jerome Blumi the Rise of Serfdom in Eastern Europe- The American Historical Review 62). Pärisorjuse kujteooria: germaani ümberasustuse teooria. Elbe jõgi oli oluliseks piirijõeks. Kuni 10 saj lõpuks slaavlased jääid ida-poole Elbe jõgi, nüüd kolonisatsiooni käigus 12 sajandil sai alguse ulatuslik germaani talurahva kolonisatsioon slaavi aladele, kus saksa ülemkihi järgi tuli ka talurahvas ida poole . Saksa kolonisatsioon kestis kuni musta surmani 1353. Hakati eristama saksa ja slaavi külasid. Saksa kolonistid said eriõigused, ei assimileerunud slaavidegaSchultheiz sai alguses maavaldaja käest privileegid, ümberasustatavad on saksa õigusega
Bütsantsil õnnestus erinevalt Lääne-Roomast tõrjuda tagasi barbarite rünnakud ning säilitada tsiviliseeritus. Õitseaeg keiser Justianus I (527 – 565) ajal, mil taastati võim suurema osa Itaalia (shl Rooma) ja Põhja-Aafrika üle ning loodi Rooma õiguse kõige mahukam kogu - Justianuse koodeks ehk Corpus juris civilis. 6 sajandi teisel ja 7 esimesel poolel tabas Bütsasnti suur kriis. Langobardid (germaani hõim) hõivasid Põhja-Itaalia ja slaavlased suurema osa Balkanist – tekkis Bulgaaria riik jt. 633 – 641 vallutasid araablased Islami lipu all Süüria, Mesopotaamia ja ja Egiptuse, jätkates seejärel liikumist läände mööda Vahemere lõunarannikut. Ikoonitülid. Maa feodaliseerumine: 9 – 10 sajandil Makedoonia dünastia ajal ajal kujunes välja feodaalne riik. Vallutati tagasi osa Mesopotaamiast ja Süüriast. Sõjad slaavlastega, sealhulgas Kiievi vürstidega - 941 oli vürst Igor Konstantinoopoli all.
I loeng 06.02.2012 VANA-EGIPTUS 06.02.2012 4000 e.m.a. Maailma vanim tsivilisatsioon. Koosneb kahest piirkonnast: Alam- Egiptus (Niiluse delta) ja Ülem-Egiptus (Niiluse org kuni Aswanini) 20-40 km lai, viljakandev Püramiidid ehitatud vaaraote hauakambriteks, neid ehitati 2000-2500 e.m.a.; püramiide Egiptuses ~20 tk. Enamik egiptlasi mattis surnuid kõrbeliiva Memphis (muistne Egiptuse pealinn) Teeba , Kuningate Org Amarna 4000. e.m.a. tekkis Egiptuses kiri ja riik (2 tsivilisatsiooni märki). Kiri oli alguses piltkiri 5000 märgiga. Hieroglüüf püha märk tõlkes Kiri info säilitamise, hoidmise ja taasesitamise süsteem Riigi toimimiseks vaja inimesi, kes 1) Suutelised valitsema, kaitsma - aristokraate 2) Administreerima, haldama Piltkirja 5000 märki kahanes 24-ni. Kuju lihtsustus. Kirjaoskajaid inimesi oli tollal 2% rahvastikust. On säilinud püramiidide seintele, sarkofaagide seintel kirju, säilinud ka ilukirjandust (Sinuhe ju...
948 Havelbergi, Brandenburgi ja Oldernburgi piiskopkonna asutamine 966 Poola vürsti Mieszko ristimine 968 Otto I asutab Magdeburgi piiskopkonna 973/976 Praha piiskopkonna rajamine 983 slaavlaste ülestõusu tõttu hävitatakse kristlik misjon 988 Kiievi suurvürst Vladimiri ristimine Slaavlased üritavad luua oma iseseisvat kirikut. Ristiusu vastuvõtmisega tõuseb slaavlaste kultuurne tase, ühtlasi aitab ristiusk kaasa ka erinevate rahvaste kokkusulamisele. alates ristiusustamisest kuuluvad slaavlased Euroopa kultuuriruumi. Iiri kirik - Kristlasi oli Britannias juba kolmanda sajandi alguses. Kõiges hoolimata aga eristus kirik Britannias tugevasti mandri omast. Varabritannialiku kiriku kõrvale kerkis ka tugev iirlaste kirik oma tuntuima kaitsepühaku Püha Patriciusega. Iiri Keltlik kloostrikirik ja kristlus olid rajatud neljanda sajandi Britannia kristlusele. Seetõttu peeti seal kinni mandril juba loobutud endisest liturgiavormist ning kaua aega
1. Ristiusu levitamise katsed Eestis enne muistset vabadusvõitlust Kuigi Eestis valitses tol ajal muinasusk, ei olnus ristiusk ka päris tundmatu. Eestlased olid elavas läbikäimises ristiusuliste naabermaadega. Rootsi, Taani ja Venemaaga. 11. sajandi teisel poolel tundis katoliku kirik juba suurt huvi paganliku Eestimaa vastu. Bremeni Adama kroonika järgi määras sealne peapiiskop Adalbert 1070.a. paiku Läänemeremaade piiskopiks munk Hiltinuse (piiskop Johannes). Baltimaades tegutses ta kaks aastat, kuid ei saavutanud märkimisväärseid tulemusi. 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit Fulco. Paavst määras oma bullaga talle abiliseks Norras Stavangeri kloostris elava mink Nicolaususe ning õhutas kõiki usklikke neid toetama. Fulco külastas arvatavasti ka 1170. a.astate algul ka Eestit. Henriku kroonikas nimetatakse ka mõningaid ristituid, näitaks Ojamaal ristitud Pudiviru vanem Tabelinus. Ida- Eestisse levis ristiusu e...
Nurjus sakslaste välksõjaplaan ja kogu läänerinde pikkuses Sveitsist kuni Põhjamereni mindi üle kaeviku- ehk positsioonisõjale. Idarinne 1914- Venemaal ei kulunud isegi mitte ühte kuud mobilisatsiooniks ja kogu Vene armee jagati kaheks osaks: Looderindeks Saksamaa vastu ja Edelarindeks Austria-Ungari vastu. Esimene löök anti venelaste poolt Preisimaale, kus nad said raskelt lüüa. Edalarindel, nn. Galiitsia operatsioonil, oli edu venelaste poolel, sest Balkani slaavlased Austria armeest jooksid Venamaa poole üle. Kuid halva relvastuse ja kindralite nõmeduse tõttu ei suutnud venelased oma võitu hoida. Teised rinded- Balkani rinne juulis/augustis. Serblased loovutasid pealinna- Belgradi- austerlastele, kuid aeti prantslaste ja venelaste poolt välja. Jaapanlased vallutasid augustis Saksa asumaad Vaikses ookeanis. Septembris algas ka meresõda: inglased blokeerisid saksa sõjasadamad, kuid sakslastel olid allveelaevad, millega nad uputasid briti ristlejaid.
astroloogia on sündinud Mesopotaamias. Siit levis see edasi naabermaadele ja kreeklaste kaudu ka Euroopasse. 5. INDO-EUROOPA RAHVAD. HETIIDID JA PÄRSIA SUURRIIK INDOEUROOPLASED. Indoeurooplaste all mõistetakse sugulaskeeli kõnelevaid rahvaid, kes asustavad juba aastasadu ulatuslikku maa-ala Indiast Euroopani. Nende hulka kuulub suur osa India rahvaid, iraanlased, armeenlased, albaanlased, kreeklased, slaavlased, baltlased (lätlased, leedulased), germaanlased, keldi ja romaani keelte kõnelejad. Indoeurooplaste päritolu ja varasema ajaloo kohta saab teha vaid oletusi. Paljud teadlased tänapäeval arvavad, et indoeurooplaste algkodu asus kuskil Ida-Euroopa või Kasahstani stepivööndis. Nende keelte ühissõnavara lubab arvata, et juba enne ulatuslikumat laialirändamist kasvatasid indoeurooplased hobuseid ja veiseid ning kasutasid vankreid. Tõenäoliselt tegelesid nad rändkarjakasvatusega
Moskva Rus on erinevad, nii nagu germaani riigid Euroopas. Venemaa laienemine: Rjurikud lõid vene riigi, Romanovid vene impeeriumi. Tekkimine ja Rjurikute periood (879-1598); Kristluse vastuvõtmine (988); III Rooma idee (1453.a.Ivan III ahal, kui valitses veel Tatari-mongoli aeg (1223-1480 Vaiksest ookeanist Dneprini)). 16. Sajand: Kaasani ja Astrahani khaaniriigid ning Siber; Romanivite periood (1598 - 1917): Õigeusklik ja Euroaasia maailmariik (kõok slaavlased ja õigeusklikud, nig tsinfishiidide territootium). 18 sajand Liivimaa, Ingerimaa ja Karjala, Kaspia äärne, Aasov, 3 Poola jaotust (Ukraina, Valgevene, Leedu); 19 sajand Türgi alad (Novaja Rossiha, Krim, Besaraabia), Kaukaasia, Kesk-Aasia, Kaug-Ida. Alaska; 20 sajand. Mandzuuria. Mõjusfäärid (Mongoolia, Burjaatia, Afganistan, Põhja-Pärsia, Balkamid. Ida- Põhja Ookean Preisimaa
I MAAILMASÕDA 1914 -1918 Põhifaktid 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast ...
kunstiks, kuna siis valitseb järjest 4 otto nimelist keisrit. Sakslased üritavad ka peale prantsale lääene uroopa keisririiki taastada. 962 kroonitakase kuningas otto püha saksa- rooma keisiriigi kuningaks. riigil pole kindlat pealinna, linnu on esialgu saksamaal ja itaalias suhteliselt vähe, romaaniajastu tähstab linnade kiiret kasvu, tekib ühe rohkem suuri linnud arenenud käsitööga, saksa linnad ulatuvad sel ajal vad elbe jõeni. elbe jõe taga elavad lääne slaavlased. Saksa võim hakkab nõrgenema 11. sajandi algul. paavst keeldub keisrile allumast ja tõstab korduvalt mässu. paavsti peamiseks relvaks on vande alla panek. st. et kogu riigis on keelatud kiriklikud asjad. Algab oitaalia ja prantsusmaa esiletõus, on tohutu kiviehitiste buum, eriti palju on ehitatud kivist kindlusi aga ka väga palju kivist kirikuid. Loss-kindlus on sel ajal väiksem. Seda nimetatakse donjoniks või bergfriediks. portaali aknad on ümarkaarelised, sageli on
Nad vallutasid suurema osa Väike-Aasiast ja jäid sinna elama. Bütsantsile jäi ainult Konstantinopol, kuid sellest hoolimata püsis riik veel kolm sajandit. Bütsants oli väga kultuurne, sest ehitati nii kirikuid kui ka kloostreid, mis olid väga suurejoonelised. Samuti tegutses keisrite eeskoste all ülikool. Veel tegelesid paljud mungad ja õpetlased Vana-Kreeka filosoofide teoste ümberkirjutamisega. Vana-Vene riigi kujunemine 6. - 7. Sajandil kujunesid Dnepri jõe äärdehõimuliidud. Slaavlased olid sõjakad ja sageli kimbutasid nad oma rüüsteretkedega Bütsantsi keisririiki. Samas olid neil ka kaubanduslikud suhted ning 9. Sajandiks kujunes Dnepri jõest tähtis kaubatee Bütsantsi ja Skandinaavia vahel. Idaslaavi hõimud sõdisid omavahel ega suutnud kokku leppida valitsejas. Lõpuks lepiti kokku, et kutsutakse endale valitsejad võõrsilt. 862. aastal saabusidki kohale viikingipealik Rjurik koos oma vendade ja kaaskonnaga
perioodi, mil Lääne-Euroopat ründavad hunnid. So rändrahvas, kes tuleb Hiina aladelt, nemad panevad liikuma ka gootid. Kõige olulisem daatum on aasta 476, mil kukutati viimane Rooma keiser, sellest ajast alates lõpetab oma eksistensi Rooma riik. Seda on sageli peetud ka keskaja alguseks. Ka järgmine sajand on tähtis, tulevad avaarid, mõnevõrra hiljem bulgaarid (türgikeelne rahvas, kes panevad aluse Bulgaariale).6.-7.sajandil olid slaavlased üldse väga aktiivsed. Nn lõunaslaavlased liikusid Balkanile ja Doonau aladele. Ka järgmiseid sajandeid võib nende hulka lugeda. Rootsis ja Soomes on 5-6saj rahvasterännu aeg. Selle aja muististest leiti väga rikkalikult kuldesemeid. Ei teata, miks need nii levinud on. Võib-olla leiti neid seetõttu, et in peitsid sõda eest oma asju ära. Sel aastal avastati Inglismaalt muinas-Euroopa kõige suurem kuldaare üldse, pärineb 7-8sajandist. Kokku 1500 eset, 5kg kulda, 1
Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Eesti muinasaeg......................................................................................................................... 4 Pronksiaeg..................................................................................................................................6 Rauaaeg......................................................................................................................................7 Muistne vabadusvõitlus............................................................................................................. 9 Keskaeg (1227-1558)................................................................................................................12 Jüriöö ülestõus...................................................................................
· 27 august.1916 astus Antandi poolel sõtta Rumeenia, sai aga Keskriikidelt lüüa. · 23 veebruar .1916 interneerisid portugallased oma sadamates inglise survel saksa laevad ja 9 märts.1916 kuulutas Saksamaa Portugalile sõja · Venemaa oli aasta algul edukast Türgi rindel, kus vallutati Erzurum ja Trapezund. · Sõjaline edu kaldus Antandi poole, Keskriigid kannatasid majandusblokaadi tõttu. Austria-Ungaris tõstsid pead slaavlased, riik hakkas lagunema. · 12 detsember.1916 tegi Saksamaa esimese ettepaneku sõlmida rahu, millest liitlased aga loobusid. 1917 · 1 veebruar. 1917 kuulutas Saksamaa välja valimatu allveelaevasõja. · 8 - 12 Märts 1917 puhkes Venemaal Veebruarirevolutsioon. · 6 aprill 1917 liitus Antandi poolel sõjaga USA ja veel 11 Ladina-Ameerika riiki kuulutasid seejärel Keskriikidele sõja · Aprillis-mais üritasid liitlased Arras' ümbruses edutult pealetungi
oli Moimir I (836-846). Vürst Rostislav (846-870) tugevdas riiki poliitiliselt ja rajas u 869 Saksamaast sõltumatu Määri piiskopkonna. Umbes 874 liitis vürst Svatopluk (870-894) Suur-Määri vürstiriigiga Pannoonias asuva Blateni vürstiriigi. Pärast Svatopluki surma jagunes riik tema poegade vahel. 895 eraldus sellest Tsehhi ning 897 Luzica sorbide ala. Riigi hävitasid ungari hõimud 906. Tsehhi riigi algus 6. sajandil saabusid slaavlased. 623-658 kuulusid Tsehhi alad Samo riiki, hiljem Suur-Määri riiki. Vaclav I Püha (921-929) edendas ristiusu levikut läänest. 973 rajati Praha piiskopkond. Alates 10. sajandist olid Tsehhi kuningad Saksa keisri vasallid ja sõdisid Poola ja Ungariga. 1085 sai Vratislav II kuningatiitli Heinrich IV-lt. 1212 sai Tsehhi Saksa-Rooma riigist iseseisvaks ja 13. saj kuulutati ka Tsehhi kuningas keisrit valivaks kuurvürstiks. 1198 lasi Otakar I
Olulised olid näiteks hunnid, kelle Euroopasse jõudmist on mõnikord nimetatud ka rahvasterände alguseks. Lõpuks ründasid ka hunnid Roomat. Hiljem tulid avaarid, kes rajasid riikliku ühenduse Euroopas. Tulid ka bulgaarid. Leedu arheoloogid on avastanud jälgi, et üks hunnide ränne on olnud ka Leedu kaguosas. 5.-6.sajandil oli slaavi hõimude suur aktiivsusperiood. Slaavi hõimud asustasid osalt germaanlaste alasid, osad olid Rooma territooriumil. Ka tänapäeva Ida-Saksamaal olid slaavlased. Üks osa slaavlasi liikus ka Balkanile ja mitmed Balkani piirkonnad asustati slaavlaste poolt. See oli enne bulgaaride sissetungi. Kolmas osa slaavlasi jõudsid Dnepri jõe sisejooksu alale ja hakkasid sealt järk-järgult laiali liikuma. Põhjapoolses Euroopas on rahvasterännu ajal hakanud esinema küllaltki rikkalikke väärismetallaardeid. Võimalik, et nende päritolu on Rooma riigi territoorium. Seoses rünnakutega saadakse päris palju väärismetalli ning see liigub põhjapoole
lõpetamiseks õhe otsustava rünnakuga Kodusõda Venemaal. (ptk.10) Uute riikide teke Kesk-ja Ida-Euroopas · 6.detsembril 1917 iseseisvus Soome. 16.veebruaril 1918 deklareeris oma iseseisvust Leedu ning 24.veebruar 1918 Eesti. · 1918.aasta sügis iseseisvumiste laine. Üksteise järel kuulutasid end iseseisvaks Tsehhoslovakkia, Poola ja Ungari. Serbia ja Autria-Ungari koosseisus olnud slaavlased moodustasid Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigi, hilisema Jugosliivi. 18.novembril 1918 teatas oma iseseisvumisest Läti. Iseseisvuse kuulutasid välja ka Ukraina, Valgevene ning Taga-Kaukaasia. · Enamikul värsketel riikidel tuli oma iseseisvust relvaga kaitsta, mõnel pool puhkesid verised kodusõjad. Kodusõja algus Venemaal ja välisriikide interventsioon · Maailmasõjajärgne suurim kodusõda peeti maha Venemaal. Esialgu õnnestus
e. Kr. Balkani poolsaarele kreeklaste esivanemad. Umbes samal ajal ilmusid neist ida pool Väike-Aasiasse indo-euroopa päritulu hettiidid ning mõned sajandid hiljem tungisid Kesk- Aasia suunast Indiasse aarjalased. Peagi ilmusid Iraani pärslased, tulles tõenäoliselt põhja poolt Kesk-Aasia kaudu. Teine osa indo-eurooplasi liikus aga Kesk- ja Lääne-Euroopasse, kus neist võrsusid keldid, itaalikud (muistsed Itaalia rahvad) ja germaanlased. Veelgi hiljem lahkusid oma algkodust oletatavasti slaavlased ja baltlaste esivanemad. Hetiidi impeerium Hettiidid asusid Väike-Aaasias hiljemalt II aastatuhande esimestel sajanditel. U 1700 eKr kujunes neil tugev riik, mille pealinn oli tugevate müüridega kindlustatud Hattusa Väike-Aasia kesk-tasandikul, millest kujunes riigi tuumikala. Lühikese ajaga alistasid hetiidid enamuse Väike-Aasiast ja alustasid vallutusretki Süüria ning Mesopotaamia suunas.
(836-846). Vürst Rostislav (846-870) tugevdas riiki poliitiliselt ja rajas u 869 Saksamaast sõltumatu Määri piiskopkonna. Umbes 874 liitis vürst Svatopluk (870-894) Suur-Määri vürstiriigiga Pannoonias asuva Blateni vürstiriigi. Pärast Svatopluki surma jagunes riik tema poegade vahel. 895 eraldus sellest Tsehhi ning 897 Luzica sorbide ala. Riigi hävitasid ungari hõimud 906. Tsehhi riigi algus 6. sajandil saabusid slaavlased. 623-658 kuulusid Tsehhi alad Samo riiki, hiljem Suur- Määri riiki. Vaclav I Püha (921-929) edendas ristiusu levikut läänest. 973 rajati Praha piiskopkond. Alates 10. sajandist olid Tsehhi kuningad Saksa keisri vasallid ja sõdisid Poola ja Ungariga. 1085 sai Vratislav II kuningatiitli Heinrich IV-lt. 1212 sai Tsehhi Saksa-Rooma riigist iseseisvaks ja 13. saj kuulutati ka Tsehhi kuningas keisrit valivaks kuurvürstiks. 1198 lasi Otakar I end Böömimaa kuningaks kroonida ja rajas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
