Arvati, et surnute riik asub maa all ning selleks tuleb ületada jõgi. Arvati, et paadimees Charonile tuleb anda hõberaha ning seetõttu pandi surnutele matmisel münt suhu. KIRI, HARIDUS, KIRJANDUS JA TEATER Tähestik ja kooliharidus Kreeka tähestik on loodud foiniikia tähestiku põhjal. Lisati juurde täishäälikud või asendati mõned kaashäälikud nendega nng saadi kokku 24 märgist koosnev alfabeet. Selle võtsid üle Itaallased ning tekkis ladina tähestik, keskajal loodi aga slaavi kiri. Kuna kiri oli lithne kasutati seda palju ning see ulatus ka madalamate ühiskonnakihtideni. Kuigi üles kirjutati palju, ei olnud eesmärk veel lugemine vaid ettekandmine. Ateenas hakati poisse harima 7. eluaastal; rikastes peredes pedagoogi käe all, vaesemates saadeti lapsed kooli, kus õpiti lugemist, kirjutamist ja muusika algeid, ka gümnastika. Üldiselt käidi koolis vähe, rikkamate perede lapsed jätkasid enda täiendamist mõne sofisti juures
Oli vanim põllumajanduspiirk., arenenud meresõidumaa, põhikaubaks-purpurriie ja seedripuu. Kaanan oli territoriaalselt killustatud. Peale suuremate sisemaariikide mängisid erilist rolli rannikul asuvad väikesed, kuid rikkad ja mõjukad Foiniikia linnriigid-Byblos, Siidon, Tüüros jt. Foiniikia-kitsas riba mere ja Liibanoni mägede vahel. Foiniiklased elasid Kaananimaa põhjapool. umb. 2000 a eKr leiutasid nad 22-st tähest koosneva tähestiku, mis sai slaavi, kreeka, ladina tähestiku aluseks. Samuti olid nad nii meresõitjad kui ka kultuuri vahendajad Euroopa vahel. Rajasid kolooniad Vahemeres, P-Aafrikas. Heebrlased- Kaananimaa lõunaosas tänap. juutide esivanemad, semiidi sost rändkarjakasvatajad, kes tulid Mesopotaamiast 2000 a eKr Aabrahami juhtimisel Kaananisse Mesopotaamiast. Osa heebrealasi-iisraellased- liikusid Egiptusse umb 1700 eKr ja sattus seal orjusesse. 13 saj. lahkusid nad Egiptusest oma juhi Moosese eestvõttel, teel olid 30 a
-ne, -skle, -ta, -tse). 8 b) Nulltuletus e liiteta tuletamine (nt mängi/ma) c) Eri tüvede liitmine (nt mängu+asi, pann+kook) d) Liitmine + tuletamine (male+mängi/ja) e) Lühendamine (televiisor -> telekas) 2. Murded (põhjaeesti, kirderanniku ja lõunaeesti murded) 3. Laen- ja tehissõnad (laenatakse teistest keeltest, nt slaavi, germaani, saksa, soome jm; võõrsõnad; tehakse ise täitsa uus sõna). SÕNAVARA e LEKSIKA: Sünonüümid samatähenduslikud sõnad, nt ilus kena kaunis. Antonüümid vastandtähendusega sõnad, nt must valge, ilus kole. Homonüümid sama kuju, kuid erineva tähenduse ja päritoluga sõnad, nt tuli, tee, viis. Paronüümid kõlaliselt ja vormiliselt sarnased ning lähedase tähendusega sõnad, nt enamik enamus, enne ennem.
Laps lõigati ümber, seoti Moosese seadusega ja võeti juutide juurde vastu. Lapse nimeks sai Jehuda ben Esra. II Juba kolme aastaselt õppis Jehuda ära tähed ja kuue aastaselt oskas ta juba lugeda. Ta oli vaimustuses raamatutest ja kirjandusest. Rabi õpetas poissi, et on olemas neli keelt, mis on kõige alus need on heebrea, kreeka, araabia ja ladina keel. Kõik teised on loodud ainult niisama laterdamiseks ja madalamatest asjadest rääkimiseks. Ühel päeval mängis Jehuda Uus-Prahas slaavi poistega , kui tal hakkas üks naine tänaval järele jooksma, hüüdes kogu aeg Jan! Jan, mu poeg! Teised ütlesid Jehudale, et too naine on peast põrunud ja otsib oma poega, kui tal haigusjoog peale tuleb. Sellest päevast Jehuda enam Uus- Prahasse eriti ei tikkunud. Lähenes Jehuda 13nes sünnipäev, mil ta saab täieõiguslikuks kogudese liikmeks. Seda aga tumendas asjaolu, et kasuema Rebekka jäi haigeks ja suri. Peale seda tundis Jehuda end kui võõrana Esra majas
Ajalooõpik I osa, lk. 76-69, vaata ka vihikut. B) MAAILMA PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA 1945.-1991. 1. Millised muutused toimusid poliitilisel kaardil pärast I ja II maailmasõda! Millised on muudatused kaasaja poliitilisel kaardil? KÕIKI MUUTUSI PEAD OSKAMA KAARDILE KANDA! Muudatused pärast I maailmasõda 1) Austria-Ungari lakkas olemast, tema asemele tekkis 3 riiki: Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia, 2) endisest Serbiast, Montenegrost ja Austria-Ungari koosseisust eraldunud slaavi ala- dest tekkis Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik, mis 1929. sai nimeks Jugoslaavia, 3) lakkas olemast Osmani impeerium, suur osa tema valdusesse kuulunud aladest anti mandaataladena Inglismaa ja Prantsusmaa valitseda, Türgi riigile jäi vaid Väike-Aasia poolsaar ja Istanbuli ümbrus, 4) Saksamaa pidi loovutama Prantsusmaale Elsass-Lotringi, osa alasid Belgiale ja Taanile, osa alasid Poolale, Sudeedimaa Tsehhoslovakkiale,
hõrenema. o Territooriumi tähistuseks võetud Russia tuleneb Rootsi maakonna nimest Roslagen. VENEMAA RISTIUSUSTAMINE o 9 sajandil saabusid slaavlaste sekka misjonid Paavsti, kui ka Patriarhi poolt. Erilist edu saavutasid kreeka mungad Kyriillos ja Methoditos, tuues slaavlasteni glgoolitsa ja kirillitsa tähestikud, millest kirillitsa võeti vastu, ning on aluseks tänapäevasele slaavi tähestikule. Enamik lõunaslaavlasi tunnistasid Patriarhi võimu, ent lääneslaavlased tunnistasid katoliku Rooma usku. o Idaslaavlased olid Vana-Vene riigi tekke ajal paganad, kes kummardasid loodusjõude, surnuid ja esivanemaid nende silmapaistvamaiks jumalaks oli Perun. Kiiev sõlmis liidu Bütsants 'iga, lootes liitlassidemeid Konstantinoopoliga võõrrahvaste vastu, kui Bütsants lootis seeläbi tugevdada
kontrollib ka sisse, väljapääsu Vahemerelt Mustale merele ja vastupidi. Esialgu olid need väinad Türgi käes. Teine riik, kes oli Idaküsimuse lahendamisest huvitatud, oli Austria. Austria nägi võimalust oma territooriumi otseseks laiendamiseks Türgi arvelt. Balkani poolsaar kuulus toona Türgile, Austria tahtis selle arvelt oma territooriumit suurendada. Kolmas suurriik oli Venemaa, aga Venemaa ei tahtnud mitte oma territooriumit otseselt laiendada, vaid toetas slaavi rahvaste võitlust Balkani türklaste vastu (serblased). Venemaa oli huvitatud sellest, et Balkanil tekiks tugev slaavi riik, mille keskuseks saaks Serbia. Esmane katse idaküsimust lahendada tehti Krimmi sõjas (18531856). Seda sõda alustas Venemaa, kes asus sõtta Türgiga. Venemaa lootis, et teised Euroopa suurriigid jäävad sellest sõjast kõrvale ja et nad saavad ise Türgi kergelt purustatud. 1853. aastal
Osade allikate järgi oli Rjurik Novgorodi linna rajaja. Rjuriku valitsemisajal ei elanud riigis ilmselt arvestataval hulgal slaavlasi, pigem oli tegu soomeugri riigiga. Kroonika järgi suri Rjurik 879. aastal. Ta andis valitsemise üle oma kaaskondlasele Olegile, paludes ühtlasi hoolitseda oma väikese poja Igori eest. Nii muutus slaavlaste olukord 882. aastal, mil Oleg vallutas lõunas asuva rikka kaubalinna Kiievi ning tegi sellest oma riigi keskuse. Nüüd asusid valitsejad ümber slaavi aladele, ehkki slaavistumisprotsess polnud ilmselt kuigi kiire. Viikingid säilitasid veel aastakümneid ülemkihis ülekaalu ning nende slaavistumine toimus aegamööda. Ka esimesed suurvürstid polnud tegelikult slaavlased. Siiski saavutasid slaavlased tänu oma arvulisele ülekaalule viimaks ka ülemkihi sekka sulandumise. Kuigi Kiievi-Venet valitsesid Rjuriku järglased kuni 1240. aasta mongolite sissetungini. Viimane Rjurikute soost valitseja Venemaa troonil oli Vassili IV, kes suri 1612.
tütarkeelte puhul. Tavalisem on, et algkeele põhisõnavara ja struktuur tuleb rekonstrueerida tütarkeelte sarnasuste ja erinevuste võrdlemise teel. Selline olukord on näiteks uurali keelte osas. Rekonstrueeritud algkeeled on näiteks uurali ja indoeuroopa algkeel (ingl Proto-Indo-European). 105. Indoeuroopa keeled Indoeuroopa keeli on umbes 150. Põhiosa Euroopa keeltest kuulub indoeuroopa keelkonda. Indoeuroopa olulisemad keelerühmad on germaani, balti, slaavi, keldi, romaani, kreeka, albaania, armeenia ja indoiraani keeled. · germaani (rootsi, norra, taani, fääri, islandi, inglise, saksa, friisi, hollandi, flaami, afrikaani), · balti (leedu, läti), · slaavi (vene, valgevene, ukraina, poola, tsehhi, slovaki, bulgaaria, serbia-horvaadi, sloveeni, makedoonia), · keldi (iiri, gaeli, kõmri, bretooni), · romaani (itaalia, hispaania, katalaani, portugali, prantsuse, provansi, retoromansi, sardiinia,
tegemist suveräänsuse osalise või täieliku loovutamise küsimusega. See tuguneb nn „haakevaguni“ poliitikale, millekohaselt tuleb liituda selle poolega, kes osutab eesti aladele suurimat julgeokugarantiid ja vabaduse. Selles mõttes on parim varjant Euroopa Liit. Kuuuvus Põhja - Euroopasse on eelkõige unistuslik eeskuju, kuid ei taga kaitset Venemaa poolse agressiooni vasti. Kuigi vahe – Euroopas domineerib slaavi kultuur, võib Vahe – Euroopa osutada Eesti aladele toetust, sest selle regiooni riikidel on ühine saatus. Vahe – Euroopa põhiküsimuseks on see, kas õnnestub Ukrainat kujundada euroopalikukls riigiks. Sest sellisel juhul oleks Ukraina geopoliitiliseks tasakaalustajaks poola üleliigsete ambitsioonide vastu, kes soovib selles regioonis domineerida. Juba Zbigniew Brzezinski on kirjutanud, et Ukrainal võib olla suur tuelvik. Teised geopoliitilised ühendused
Ruunikiri vanade germaanlaste tähestik. Tekkis Ladina tähestiku eeskujul Korea kiri hangul Seda kirja on peetud maailma kõige reeglipärasemaks kirjaviisiks, sest häälikuid märkivad tähed sisaldavad ka foneetilist infot nt samas häälduskohas häälduvad häälikud on ka kirjas kujult sarnased. Tähed moodustavad silpe, millest moodustuvad silbimärgid. Kirjaviiside jagunemine: ladina kirjal põhinevad kirjad u 30% maailma rahvastikust; hiina 25%; india silpkiri 20%; slaavi kirillitsa 10%; araabia 10%; muud (kreeka, heebrea, etioopia, gruusia, armeenia jt 5%) Inglise keele kiri Inglise jts keelte kirjad on küll täht e häälikkirjad, aga kuna nende keelte kirjakeele ajalugu on olnud nii pikk, siis on keel selle aja jooksul palju muutunud, suuline keel on kirjakeelest erinevaks muutunud, samuti võttis inglise keel väga altilt vastu laensõnu ja seda koos lähtekeele kirjakujuga (eriti prantsuse keelest). Keeleteadus, 5. loeng 02.10.2018, 6. loeng 09.10
Folkloristika aluste kordamisteemad I. Üldküsimused: ajalugu, teooria, mõisted, uurimisviisid 1. Rahvaluule mõiste eesti folkloristikas: mõiste kujunemise ajalugu, terminid ja definitsioonid; rõhuasetuste muutused ja nende põhjused. Rahvaluule mõiste on kujunenud kahte telge pidi: vertikaalne telg kujunes sõltuvalt eesti rahvaluule ja kultuuriajaloo, sh. teadusajaloo üldisest arengujoonest (19. sajandi kultuurimurrang; rahvaluule aine rohkus arhiivis; filoloogilise suuna domineerimine); horisontaalset telge kujundasid rahvusvahelised teaduskontaktid (saksa, nõukogude, soome, viimase vahendusel Põhjamaad ja Ameerika). Eestikeelne rahvaluulealane terminoloogia kujunes 19. sajandil saksa keele mõjul. Hurt 1896. a oma kõnes toob lõpuks saksakeelsetele terminitele eestikeelsed vasted. Kreutzwald ,,vana vara" Hurt ,,rahvamälestused" (kõik, mida rahvas oma minevikust mäleta...
- Drang nach Osten tung itta, 19. Sajandil kasutusele võetud propaganda väljend eelneva kohta - Eelnev sai toimuda, kuna põlissaksa aladel oli inimesi, kes soovisid uute talude loomisega enda majanduslikku olukorda parandada. Et talupoegi sinna meelitada, tehti neile erinevaid soodustusi (aujutine koormistest vabastamine, õigusliku seisundi parandamine jms) - Kui 12. Sajandil oli Lübeck veel slaavi asula, siis keskaja lõpuks olid ka juba poole alad germaniseerunud. - Samasugune ümberasustamine toimus ka teistes piirkondades, nagu Püreneel, Skandinaavias.. - Itta asus u. 200 000 sakslast keskaja jooksul - Kloostrite tegevus mängis väheasustatud alade asustamises suurt rolli - Algasid maaparandustööd, et maad viljakat maad juurde saada - 14. Saj alguseks olid paljud põllud kurnatud - Põhitoodang oli teravili, loomakasvatus oli väikesmal kohal
obliikvakäänete substantiivi modifitseerijaid (puuST maja, nokaGA müts). On ka järelsõnu, aga need võtavad adverbiaali kuju (uks korterisse, tüli sõbraga). Adjektiivne modifitseerija ühildub noomeniga nii käändes kui arvus, v.a terminatiivis, essiivis, abessiivis ja komitatiivis (suure_ koeraGA), kus ühildub ainult arv ja adjektiiv püsib genitiivis. Loendavate sõnade ehitus sarnaneb slaavi keeltega. Eesti arvsõnadel on kaks käitumisviisi: 1) kaks, mitu, hulk, 2) üks, kõik, kumbki, iga, mõni. Komparatiivi märgitakse partikliga ,,kui" või elatiiviga. Eesti keeles on nii ees- (PIKI jõge) kui järelsõnalised fraasid (jõulude AJAL). Eessõnad võtavad genitiivi, järelsõnad määravada genitiivi noomenile. Osa ees- ja järelsõnalisi fraase saab nii üht kui teistpidi esineda (MÖÖDA teed, teed MÖÖDA)
Kõige olulisem on Kristluse enda ja tema õpilase loominguline panus. Eriti aga Paulus. Patristika: Kuni Nikaia konsiilini 325 (kus toimus kristlike põhiõpetuste fikseerimine).Algab Aureliuse Augustinuse loominguga ja lõpeb kristliku dogmaatika ja filosoofia vljakujunemisega. Skolastika: Varajane soklastika (9-12 saj), Kõrgsoklastika (13.saj), Hilisskolastika( 14-15.saj). Keskaega kujundavad elemendid: Kreeka haidus. Rooma riik ja õigus. Kristlik õpetus ja elulaad- Keldi, germaani ja slaavi rahavste ränne ja kultuurilised mõjutused. Hiljem araabia maailma mõju. Kolm märksõna: · Seostus religiooniga. · Retrospektiivsus (tagasi vaatama). · Kasvatuslik suunitlus. Seotus religiooniga: 1)Jumalakeskus Olemise, hüve ja ilu allikas on Jumal. Jumala teenimist vaadeldakse kõlbluse alusena. Jumala sarnasus (Imago Dei) on inimelu ülim eesmärk. 2)Kreationism Jumal on loonud maailma ei millestki. 3)Providentialism (ettenägemine,
vastuolusid jne. 1.2. Sõja ajend ja algus: 28.juunil 1914 sooritati Sarajevos (Bosnias) serbia natsionalistide salaorganisatsiooni „Must käsi” poolt (Gavrilo Princip) atendaat Austria-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile (1863-1914). Tapatöö põhjuseks oli serblaste leppimatus Bosnia-Hertsegoviina liitmise suhtes Austria-Ungariga ja soov luua Suur-Serbia, mis ühendaks Balkani poolsaare slaavi rahvaid. Sõda muutus kiiresti kahe riigi (Austria-Ungari ja Serbia) konfliktist paljusid riike ja mitmeid mandreid hõlmavaks maailmasõjaks. Selle põhjuseks olid riike siduvad sõjalis-poliitilised lepingud. 28.juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. Serbia liitlane Venemaa alustas mobilisatsiooni ning Saksamaa kuulutas 1.augustil vastuseks sellele Venemaale sõja. 3.augustiks olid sõtta kistud ka Venemaa liitlased
Teine maailmasõdaLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 9 aladel alanud vastupanuliikumine (partisanivõitlus, sabotaaž, ülestõusud, sakslaste vastane propaganda jne) sidus Saksa vägesid ning tekitas suuri materiaalseid- ja inimkaotuseid. Saksamaa ebaõnnestunud poliitika vallutatud aladel: massiliste repressioonide (nt juutide vastane holokaust, slaavi rahvaste represseerimine jne) kasutamisega häälestati enese vastu ka need, keda oleks saanud kasutada kommunismivastasel võitlusel. 2.6. Liitlaste konverentsid Teise maailmasõja ajal: Ülesanne: Täida õpiku (lk 35 ja 37) abil tabel liitlaskonverentside kohta: Konverents Osalised Tähtsamad otsused i koht ja aeg Teheran Roosevelt Saksamaalt nõuti tingimusteta
Läänemurre x+SU+b+g. Kagu-Soome, Laadoga ümbrusx + SU+b Tekib ida ja lääne erinevus (läänes oli kõikide hõimude mõjutusi) Germaani hõimude tulek on avaldanud mõju hääldusele ja süntaksile (nt liitajad) 5.etapp uusasukad Põhja-Eesti aladelt ja skandinaavia hõimud 1-200. Rannikumurre x+SU+b+g+e+sk Häme (sisemaa) x+SU+b+g 6.etapp 200-1000. Liikumine läänest itta Laadogani. Idamurre x+SU+b ja lisandus x+SU+b+g+e+sk Sisemaal arenevad Häme murded 7.etapp slaavi hõimud. Ca 600 idaalale, soome idamurded kaugenevad läänemurretest 8.etapp rootsi hõimud (tekib püsiv rootsi asustus). Viikingiaeg, edelamurre x+SU+b+g+e+sk+rts häme murre x+SU+b+g 1200. alates lõuna-pohjanmaa murded, kesk- ja põhjapohjanmaa murded 9.etapp ränded sisemaal (ulatuslikem 17. sajandil. Põhjuseks Rootsi poliitika: kõik, mis harid, saad endale), segamurrete sünd, savo, lõuna-pohjanmaa 2. fennoskandia kaljujoonised
vastuolusid jne. 1.2. Sõja ajend ja algus: 28.juunil 1914 sooritati Sarajevos (Bosnias) serbia natsionalistide salaorganisatsiooni ,,Must käsi" poolt (Gavrilo Princip) atendaat Austria-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile (1863-1914). Tapatöö põhjuseks oli serblaste leppimatus Bosnia-Hertsegoviina liitmise suhtes Austria-Ungariga ja soov luua Suur-Serbia, mis ühendaks Balkani poolsaare slaavi rahvaid. Sõda muutus kiiresti kahe riigi (Austria-Ungari ja Serbia) konfliktist paljusid riike ja mitmeid mandreid hõlmavaks maailmasõjaks. Selle põhjuseks olid riike siduvad sõjalis-poliitilised lepingud. 28.juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. Serbia liitlane Venemaa alustas mobilisatsiooni ning Saksamaa kuulutas 1.augustil vastuseks sellele Venemaale sõja. 3.augustiks olid sõtta kistud ka Venemaa liitlased
Ainuüksi „i n i m e n e“ on — abstraktsioon, inimese elu avaldub töös antud oludes ja ühiskonnas. Oma riik kasvatab aga inimest tööks ja eluks omades oludes ja omas ühiskonnas. Eestlase hingelaadi terve alus on individualism ja positiivne skeptitsism ning kiindumus maa-eraomandisse. Keyserling iseloomustab „baltlast“, mõeldes siin kogu rahvaste konglomeraati, eeldades, et maa asend on siin olnud ka rahva iseloomu määrajaks, ja leides siin vana-saksa, skandinaavia ja slaavi elemente: „das Ganze zusammengehalten durch den spezifischen Landschaftsgeist, welcher die Urform des Wikingers schuf. Denn der Wikinger war wesentlich wohl Baite: der abenteuerfrohe Sohn des baltischen Meeres. (Kas ei oleks õigem öelda, et vana-eestlane oli iseloomult viiking?! K. L.). In seiner Wikingerartung liegt denn auch die spezifische Grenze des heutigen Balten. Gleich den seefahrenden Normannen (ega ometi baltisakslane! K. L.) ist der seelisch nicht reich
Kirjanduse arvestus secunda humanitaar 2011.aastal talv Pilet nr. 1 1. Vene kirjanduse algus, vene keskaja kirjandus, 17. ja 18. sajandi kirjandus Vene kirjandus tekkis 10.saj lõpul 11.saj algul. Kirjanduse tekke põhjus oli religioon (988. võttis Kiievi-Vene ristiusu vastu). Vajati kiriklikku kirjandust, toodi sisse vaimuliku sisuga raamatuid, tõlgiti vana-slaavi keelde. Vene vanad kombed säilisid rahvalaulude ehk bõliinade kaudu. Kloostrites kirjutati kroonikaid ehk leetopisse, olulisemad sündmused pandi kirja valitsejate käsul. Tuntuim leetopiss "Jutustus vanadest aegadest". "Lugu Igori sõjakäigust" - üks vene eepos. 13.-16 sajandil, kui Venemaal palju siserahutusi, võõrvallutusi ja esile tõusis Moskva-Vene, tekkis uus kirjanduskangelane, kes ei allu eelmisele põlvkonnale, vene patrioot on inimideaal. Peeter I piiras kiriku rolli riigitöös -> seega väheneb ka kiriku osa kirjanduses. Samuti pa...
Kevadist Peko- praasinukut peeti pärast külvi. Peost võtsid osa peremees ja perenaine. Pruuliti õlut, põlesid küünlad. Kirikust võeti küünlaid kaasa ja siis seal sulatati, mida rohkem vaha sai, seda parem oli. Traditsiooni hääbumisega kadusid kevad- ja sügispeo vastandused, pidusid korraldati korra aastas või siis iga mõne aasta tagant. Soomes peikko 'tont' ja pekko 'põlluvaim' näol ning oletatavalt on see ühendatav eesti äikesejumalaga (eesti Pikne, slaavi Perun, läti Perkons). Pellon Pekko polnud muinassoomlastel ainult odra ja odrajoodi, vaid ka laulu ja luule jumal (nagu kreeklastel Bakchos). Seosed ka ristiusu Peetrusega. Majahaldjad Toomas ja Tõnn (vahast, riidest või puust valmistatud nukk). 25. Kirjelda linde ja vastavaid uskumusi, mis on läänemeresoome rahvaste mütoloogias seostatud teispoolsusega. · Arheoloogilised leiud: linnukujutised ja sookure tiivad hauapanustes (Tamula noorema kiviaja kalme)
1976 jõuab tintinnabule' stiilini: habras, staatiline, vaikus, iga heli kuulatakse põhjalikult, korduvad motiivid, kolmkõla, kõlaliselt äärmiselt lihtne. ,,Klaveripala Alinale", ,,Cantus Benjamin Britteni mälestuseks", ,,Frates", ,,Tabula rasa" kaks viiulit, ettevalmistatud klaver, keelpillid. Siiani oli instrumentaalhelilooja, uue stiiliga suureneb sõnaosakaal ,,Passio", ,,Te Deum", ,,De profundis", ,,Stabat mater", ,,Magnificat", ,,Berliini missa". Ladina keel, vana slaavi keelsed lood ,,Kanon Pokajanen". Hisp k ,,Como cierva sedienta". ,,Lamentate" kaebelaul. ,,Orient & Occident". Pärdi jaoks on vaikus ideaal. Erkki-Sven Tüür ,,Requiem". Hästi lihtsasti ära tuntav stiil. Muusikuks kujunes ebatraditsiooniliselt, oli iseõppija. 1980 lõpetab Georg Otsa muusikakooli, erialaks on flööt. 1970 II poolel rajab bändi Esra. 1979 saab sellest In Spe.1980 Tallinna Muusikakooli Jaan Räätsa klassi. Täiendab end hiljem Lepo Sumera juures
Siiski olid kaks traditsiooni selgelt üksteisest eristunud: lääne kristlik traditsioon (Rooma) ja ida kristlik traditsioon (Bütsants). Suurim erinevus oli keelepoliitikas. Rooma kirik tugines ladina keelele erinevate maade haritlased rääkisid ühes keeles. See oli ühiseks keeleks kogu Lääne- ja Lõuna-Euroopale. Bütsants lubas aga kasutada ka kohalikke keeli kirikukeelena. Nii tekkis kunstlikult loodud kirjakeel kirikuslaavi ehk vana slaavi keel. Selles keeles ei räägitud, aga see oli arusaadav kõikidele slaavlastele tol ajal. Lääneslaavlased poolakad, tsehhid ja slovakid; lõunaslaavlased on bulgaarlased, serblased jt Balkanimaade rahvad. Idaslaavlased on valgevenelased, 1 ukrainlased, venelased. 9. 10. saj ei erinenud keeled veel nii palju teineteisest. Kirjakeel sai alguse 863. aastal. Kirillitsa rajasid Cyrillos ja Methodius. Nad rajasid selle keele lõunaslaavi
Suurupi külas, Viimsi poolsaarel, mererinde telefonikeskjaam 24 kp. ja Aegna ja Naissaare rannapatareid 25. kp. 24. veebruaril jõudsid Saksa keisririigi väeosad Tartusse ja (385. maakaitseväediviisi) lendsalk Pärnusse (8. armee) väeosad 25. veebruaril Viljandisse, Tallinna, 26. veebruaril Paidesse ning 4. märtsiks Narva. Eesti väeosad Esimeses maailmasõjas Väljaspool Eesti loodi Arhangelskis liitlaste ekspeditsiooniväe juures Briti armee Slaavi leegioni Eesti kompanii. Üksuse moodustamise algatajaks oli alampolkovnik Johan Laidoner, kes endise Vene keisririigi ohvitserina lahkus enne Saksa okupatsioonivägede poolt Eesti okupeerimist läks 1918. aasta märtsis Petrogradi, kus lõi ta põrandaaluse võrgu, mis toimetas Nõukogude Venemaalt Eesti ohvitsere ja sõdureid põhja, kus asusid Briti ekspeditsioonikorpuse väed. Slaavi leegioni Eesti kompanii, kandis Briti vormi ja rahvusvärvides käisekilpi.
1. Nimeteooria. Nime mõiste, definitsioon ja tunnused. Nimi keeleteaduses ja loogikas. Nimed, numbrid ja terminid. Nimeteooria sai alguse Vana-Kreekast (2500a tagasi), kus üritati leida vastust küsimusele, mis on nimi. Tänaseni ei teata, mis nimi täpselt on. Nimi grammatikateoorias on segane: räägitakse üld- ja pärisnimest ning lisaks veel lihtsalt nimest. Nimi ja pärisnimi on enamasti sünonüümid. Vastuolu: üldnimi pole nimi. Kreeka k on termin onoma, mis tähendab nii nime kui ka sõna. Kreeka k onoma prosegorikon ehk ladina k noomen appelativum on üldnimi. Pärisnimi on kreeka k onoma kyrion ja ladina k nomen proprium. Termin onoma, mis on ka sõnas „onomastika“ on ka vastuoluline: uuritakse nimesid ja mittenimesid. Kui küsida „kuidas asja X nimetatakse?“, siis mõeldakse selle üldnime, mitte pärisnime. Filosoofid, loogikud ja lingvistikud on nimeteooriaga seotud. Vaieldakse, kas läheneda nimele loogikaliselt või lingvistiliselt. Va...
NIMEKORRALDUS 06.09.2013 Mis nimi on? Kuidas me nimesid eristame? Õppides õigekirjareegleid, on reegel, et nimed kirjutatakse suure algustähega. Nimeteoorias on see, et mida nimetatakse nimeks ei kattu sellega, mis õigekirjareeglites nimedest rääkida. Lõpuks sõltub kavast ja reeglitest, mitte niivõrd teooria alusest. Sellest hoolimata tuleb seda tunda. Mis on nimi? Esmalt silme ette tüüpilised nimed: isikunimed, kohanimed, planeetide nimed, edasi ilmastikunähtuste nimed, kalliskivide, ordenite nimed, ka raamatutel on nimed (pealkirjad). Onomastika on leksikoloogia haru, oma uurimisobjekti järgi määratletud. Kooliõpikute seletus: nimisõnad jagunevad üldnimedeks ja pärisnimedeks. Üldnimed märgivad olendeid, esemeid, liigi järgi: inimene, klass, olend, mees, puu jne. Pärisnimed on üheainsa olendi nimed Kalevipoeg, Moskva, Kohtla-Järve, ,,Tasuja" jne. Üldnimi ja pärisnimi üldnimi e apellatiiv termini lähe on kreeka keeles kus apellati...
Põhja-Eestis olid sageli kasutusel kitsa ulatusega venitatud realõppudega viisid. Lõuna-Eesti lõikuslaulude refrään oli vastavalt piirkonnale üles, elele, lõpele vms. Mõnel pool on pikalt venitatud refrääni üle-es-les-les järgi kutsutud lõikuslaule ka leesitusteks. Linakitkumislaulud olid sarnased lõikuslauludega, neid lauldi põllul käsitsi lina kitkudes. Lõuna-Eestis on välja kujunenud ka uuem siirdevormiline linakitkumislaul, mis meenutab slaavi rahvaviise. Laulule on iseloomulik minoorne laad ja refräänid joeda, aliloo, alamb töö vms. Karjaselaulud saatsid karjatamisega seotud tegevusi, alates karja metsaajamisest hommikul kuni kojutulekuni õhtul. Kesksed on laulud, mida karjus (sageli laps) laulis üksi karjas olles. Laulmine, helletamine (vt p 4.2) ja pillimäng olid ajaviiteks ning aitasid teistega sidet pidada. Inimhäält kuuldes püsis kari rahulikumalt paigal ja hundidki hoidsid eemale.
demilitariseeritud tsooniks, kus sakslastel ei tohtinud olla sõjaväge ega kindlustusi. Pariisi rahukonverentsil koostati aastal 1919-1920 rahulepingut ka saksamaa endiste liitlastega austria-ungari keisririik lakkas olemast. Pälvinud kaksikmonarhia asemele tekkis kolm riiki- austria,ungari ja tsehhoslovakkia. Uusi riike ei tekkinud mitte üksnes saksamaale või tema liitlastele kuulunud aladele, vaid ka mujale. Venemast eraldusid poola, leedu, läti, eesti ja soome. Austria-ungari slaavi aladel moodustati jugoslaavia kuningriik. Pariisi rahukonverentsi koostatud rahulepingutega loodud poliitilist korraldust euroopas hakati nimetama versai süsteemiks. Pariisi rahukonverentsil loodi rahvasteliit- rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks peeti riikide vaheliste tükide rahumeelset lahendamist ja vajadusliku. 1930-datel aastatel hakkasid maailmas tekkima mis lõpuks viisid välja teise maailmasõjani. 1931- jaapan tungis kallale hiinale ja vallutas mansuuria.
Keisrivõim polnud päritav , iga keiser valis ise endale järeltulija. Sõjaväe moodustas palgaarmee. Maa jagati teemadeks, mida valitsesid strateegid. Keisrile allusid ka patriarh ja ametkonnad. Kultuur: kultuur oli väga tihedalt seotud ristiusuga. Bütsantsi peakirik oli Hagia Sophia, mis asus Konstantinoopolis. See oli väga uhke kirik , mis oli kaetud mosaiikidega. Sealsed toimuvad üritused olid seotud usupühadega. Pangi kirja pühakute elulugusid. Sai algusea sealt slaavi tähestik. *Suured maadeavastused Eeldused: paremad meresõidu oskused, täpsemad mõõteriistad, kompass, uus laevatüüp- karavell(ladina puri), varasemate maadeavastajate tegevus. Põhjused: oli kullajanu, s.t et oli vajadus väärismetallide järele. Vajadus idamaiste vürtside järele, seiklus janu ning rüütlitel polnud tööd. Ameerika avastamine ja uurimine: Esimesena saabusid aastal 1000 Põhja- Ameerikasse viikingid, teadmata ise, et nad olid uue mandri avastanud
Novgorodi vürstiks saanud Rjurik või skandinaavlaste Rørikr, keda hiljem peeti Kiievi suurvürstide dünastia rajajaks). Vürst Oleg (skandinaavia Helgi) vallutas u. 882 Kiievi (kus valitsesid samuti varjaagidest vürstid) ja tegi selle oma pealinnaks. Olegi järglane vürst Igor (skandinaavia Ingvar) piiras 941 ja 944 juba Konstantinoopolit. Igori poeg vürst Svjatoslav (surnud 972) on esimene juba selgelt slaavi nimega valitseja, mis ilmselt tõestab, et varjaagidest vürstid olid 10. sajandi teiseks pooleks venestunud. Samal ajal tugevnes surve Kiievi valitsejatele ristiusu vastuvõtmiseks nii Rooma paavsti kui Bütsantsi keisri poolt. Aastal 988 ristiti Kiievi vürst Vladimir Svjatoslavits (surnud 1015), kes abiellus Bütsantsi printsessiga ja alustas ka oma rahva ristimist. Vladimirist sai ka esimene Kiievi suurvürst, s.t. kõigi vene vürstide seas tähtsaim valitseja.
Rocca al Mare Kool Humanitaarained Mattias Kaiv 9b klass Saksamaa Referaat Tallinn 2008 Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 2 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Üldandmed................................................................................................................................4 Loodus.......................................................................................................................................5 Ajalugu......................................................................................................................................9 Riik..........................................................................................................................................17 Kultuur....................
keelepiirkondlikust aspektist. 91. Psühholingvistika on keelemehhanismide selgitamine psühholoogias kasutatavate meetoditega. 92. Paradigma on asendussuhetes olevad elemendid. 93. Keele ja murde eristamine: Arusaadavuse kriteerium, poliitilised põhjused, identiteet ja kultuur. 94. Rekonstruktsioonid on algkeele rekonstrueerimine 95. Indoeuroopa keeled Keldi keeled, itali keeled, romaani keeled, germaani keeled, kreeka keel, albaania keel, balti keeled, slaavi keeled, armeenia keel, indoiraani keeled, india keeled, iraani keeled 96. Uurali keeled vt keelepuu 97. Teised tähtsamad keelkonnad uurali keeled, afroaasia keeled, kaukaasia keeled 98. Viipekeel on loomulike keeltega võrdsel tasemel kinnistunud ja arenenud keelesüsteem, mida ei saa samastada keelelist suhtlust saatvate zestide ja miimikaga.
Sprach". Selles saksakeelses eesti keele käsiraamatus on peale lühikese grammatika sajaleheküljeline saksa- eesti sõnastik. 1732. aastal trükiti Anton Thor Helle keeleline käsiraamat ,,Kurtzgefaszte Anweisung zur Ehstnischen Sprache". Selles sisaldus eesti-saksa sõnaraamat (üle 6000 sõna), mitu mõistelist sõnavalimikku (kuude ja tähtpäevade, kohanimede, taimede nimestik jm), vene ja slaavi laensõnade loetelu. 1780. aastal ilmus August Wilhelm Hupeli eesti-saksa ja saksa-eesti sõnaraamat tema teoses ,,Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte". See on väga rikkalik sõnaraamat nii Põhja- kui ka Lõuna-Eesti keelest. Nimetatud XVII ja XVIII sajandi teostel on üks väga väärtuslik ühisjoon: sõnaraamat ja grammatika moodustavad koos ühtse terviku eesti keele käsiraamatu. 1869
London, Inglismaa 25. detsember 1977 Vevey, Sveits) oli inglise komöödiafilmilavastaja, -stsenarist, -näitleja ja produtsent. 17. Franz Ferdinand Austria-Ungari troonipärija ertshertsog, kes tapeti üliõpilase Gavrilo Principi poolt 28. juunil 1914. F. F oli Serbias väga vihatud, kuna ta kavandas Austria- Ungari muutmist kaksikmonarhiast kolmikmonarhiaks, lisades sellesse Austria ja Ungari kõrval ka Horvaatia. See oleks võtnud Serbialt võimaluse esineda kõigi slaavi rahvaste huvide kaitsjana Balkanil. Serbias tegutses 20. sajandi algul hulk marurahvuslikke organisatsioone, kes olid võtnud eesmärgiks Austria-Ungari slaavlased vabastada, kasutades selleks terrorit. Mõjukam neist oli Must Käsi, mille olid asutanud Serbia ohvitserid ning mida juhtis Serbia kindralstaabi luureosakonna ülem. 18. Gavrilo Princip vandenõulasest üliõpilane, kes tappis 28. juunil 1914 Franz Ferdinandi.
aastatel ka näiteks vanad autokummid, millest sai suure tossulõkke. Tulle visati igasuguseid puuesemeid, põletati vanu paate, mõnikord ka käbisid. Värvilise tule saamiseks visati lõkkesse mõnikord ka kemikaale. 20. sajandi algupoole peeti jaanitule suitsu tervendavaks, mistõttu oli tavaks juhtida piimakari ümber tule, inimestel aga käia läbi selle suitsu. Viimane juhtub lõkke ääres istudes tavaliselt nagunii. Ida- Eestis oli levinud tava hüpata üle tule (peetakse pigem slaavi kombeks) ja Lõuna-Eestis tava ehtida lehmi pärgadega (peetakse balti-mõjuliseks kombeks). Jaanitule juures on läbi sajandite tantsitud ja lauldud, sinna kutsuti alati pillimehi või ansambleid. Mõisate, hiljem seltside eestvõttel esitati eeskavana näidendeid. Veel 1960. aastatel kuulusid jaanitule juurde võhuetendused, kiikumine ja muusika. Lõkke juures tantsiti. Kui polnud pillimehi, siis mängiti ringmängulaule või lauldi niisama. Varasematel aegadel
Läänemurre x+SU+b+g. Kagu-Soome, Laadoga ümbrusx + SU+b Tekib ida ja lääne erinevus (läänes oli kõikide hõimude mõjutusi) Germaani hõimude tulek on avaldanud mõju hääldusele ja süntaksile (nt liitajad) 5.etapp uusasukad Põhja-Eesti aladelt ja skandinaavia hõimud 1-200. Rannikumurre x+SU+b+g+e+sk Häme (sisemaa) x+SU+b+g 6.etapp 200-1000. Liikumine läänest itta Laadogani. Idamurre x+SU+b ja lisandus x+SU+b+g+e+sk Sisemaal arenevad Häme murded 7.etapp slaavi hõimud. Ca 600 idaalale, soome idamurded kaugenevad läänemurretest 8.etapp rootsi hõimud (tekib püsiv rootsi asustus). Viikingiaeg, edelamurre x+SU+b+g+e+sk+rts häme murre x+SU+b+g 1200. alates lõuna-pohjanmaa murded, kesk- ja põhjapohjanmaa murded 9.etapp ränded sisemaal (ulatuslikem 17. sajandil. Põhjuseks Rootsi poliitika: kõik, mis harid, saad endale), segamurrete sünd, savo, lõuna-pohjanmaa 2. fennoskandia kaljujoonised
Aja jooksul kujunes 24 märgist koosnev klassikaline kreeka alfabeet. Kuna kreeka tähestik oli esimene, mis võimaldas üles kirjutada kõik häälikud, mis otse kõnes esinevad, siis muutus see väga populaarseks ka teiste rahvaste seas. Peagi võtsid kirja üle itaalia elanikud, sellest kujunes praegu laialt levinud ladina tähestik ning keskajal loodi kreeka tähestiku põhjal slaavi tähestik. Tänu kirja lihtsusele ja võimalusele kõne otsesele edasiandmisele läks kiri esmakordselt massidesse ja ei olnud kättesaadav ainult priviligeeritud ühiskonnakihile.. Haridus. Rikkamates peredes toimus see pedagoogi (lastejuhtija) käe all. Vaesemad saatsid oma pojad kooli, kus õpetati lugemist, kirjutamist, muusikat ja kreeka kirjandust (luulet) ning sinna juurde käis gümnastika. Jõukamate perede noored jõudsid sageli enda
7 3. Saksamaa ajalugu 3.1 Germaani hõimude varajane ajalugu Arvatakse, et germaani hõimude etnogenees sai alguse hilisel põhja pronksiajal või kõige hiljem eel-rooma rauaajal. Hõimud hakkasid 1.sajanil eKr liikuma Lõuna-Skandinaaviast ja Põhja-Saksamaalt lõuna, ida ja lääne poole. Nii said nad kokku gallia keltide, pärsia, balti ja slaavi hõimudega Ida-Euroopas. 3.2 Esimene Saksa Riik, Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik Keskaegne saksa keelse tuumikuga (Austria ja Saksamaa) riik tekkis 843. aastal, 800. aastal Karl Suure poolt loodud Karolingide Impeerium jagunemisega Verduni lepingu alusel. Tihti viidatakse tekkinud riigile ka kui Püha Rooma Riigile või Vanale Keisririigile. Algselt pärast Frangi riigist eraldumist jätkus piirkonnas hertsogkondaseks killustumine ning alles Otto I
aastatel ka näiteks vanad autokummid, millest sai suure tossulõkke. Tulle visati igasuguseid puuesemeid, põletati vanu paate, mõnikord ka käbisid. Värvilise tule saamiseks visati lõkkesse mõnikord ka kemikaale. 20. sajandi algupoole peeti jaanitule suitsu tervendavaks, mistõttu oli tavaks juhtida piimakari ümber tule, inimestel aga käia läbi selle suitsu. Viimane juhtub lõkke ääres istudes tavaliselt nagunii. Ida- Eestis oli levinud tava hüpata üle tule (peetakse pigem slaavi kombeks) ja Lõuna-Eestis tava ehtida lehmi pärgadega (peetakse balti-mõjuliseks kombeks). Jaanitule juures on läbi sajandite tantsitud ja lauldud, sinna kutsuti alati pillimehi või ansambleid. Mõisate, hiljem seltside eestvõttel esitati eeskavana näidendeid. Veel 1960. aastatel kuulusid jaanitule juurde võhuetendused, kiikumine ja muusika. Lõkke juures tantsiti. Kui polnud pillimehi, siis mängiti ringmängulaule või lauldi niisama. Varasematel aegadel
1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); India keeleteadus tekkis vajadusest õigesti retsiteerida ja interpreteerida veedasid; keelekasutus standardiseerus, hakati eraldama sõnu, tüvesid ja foneetilisi ühikuid. 6. sajandil eKr jõuti süstemaatilise tähestikuni. Olulisim india keeleteadlane Panini (4. saj eKr) tuletas sanskriti keele grammatika morfeemi juurtest; tema grammatika koosneb 4000 reeglist e suutrast (seitse käänet; morfosüntaktilised reeglid verbi- ja nimisõnavormide moodustamiseks; sõna lõplik kuju saadakse morfoloogiliste struktuuride ja fonoloogiliste protsesside alusel; semantilised rollid: agent, kogeja, teema, instrument, allikas, suund, transitiivsus). 2. Hiina: keeleteaduse alged Confuciuse õpetuses: „nimede parandamine“ Hiina mõtlemist peetakse nii praktiliseks, et teoretiseerimisele polnud seal justkui ruumi. Esimene filosoof oli Confuc...
1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Märk on tervik, mis koosneb vormist ja tähendusest. Märgid on omavahel seotud ja korrastatud. Sõna tähistab midagi, mis olemas on. Ka lause on märk, sest sõnade summast tekib tähendus. Märkide liigid: Sümbolid puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel; Ikoonid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel; Indeksid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel. Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL (teade) ___________________ SAATJA____ _KANAL (õhk, mida mööda teade liigub) VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) ...
• “Varasemasse ajastusse kuulunud esemed ja nähtused eraldatakse keskkonnast, võetakse n-ö koost lahti, selleks et paigutada nad uude konteksti, oludesse ja raamistusse, mida varem ei eksisteerinud, kuid mis kujundab neist rahvuslikud või etnilised sümbolid” (Kuutma 2010: 698). Traditsioon: ajalooline taust • Ladina traditio < verb tradere ‘üle andma, edasi andma, edastama’; Germaani keeltesse laenatud 15. saj.; slaavi keeltesse 16.-18. saj. (vrd saksa Überliefereung; vene predanie); • Algne kasutusala omandiõiguse ja religiooni valdkonnas (traditio legis); nn “raamatu-religioonide” pühakiri toetub suulisele traditsioonile; • Reformatsiooniaegne käsitlus: traditsioon kui algse õpetuse moonutus; • Romantismiaegne käsitlus: “õige” traditsioon on rahvapärimuses (mitte kiriku õpetuses) 4 traditsiooni käsitlusviisi • Traditsioon kui
· 1868.aastast töötas tartu Õpetajate Seminaris · Otsib, uurib uusi sõnu · Andis välja ,,Nationale Bestrebungen" (Rahvuslikud püüdlused) vastus sakslastele, et lätlased on ka haritud KALRIS · Läti keele teadlane MILENBAHS · TÜs 1876 1880 klassikaline filoloogia (1853 1916) JANIS ENDZELINS · TÜs 1893 1908 (1873 1961) · Slaavi keeled, klassikaline filoloogia, balti keeled · Magistri dissertatsioon läti eessõnadest ALBERTS KVIESIS · 3. Läti president (1881 1944) · TÜs 1902 1907 õigusteadus FRATERNITAS · Vanim läti korporatisoon ACADEMICA · ,,Läti õhtud" DORPATENSIS · J. Alunans (1857 1861) LETTONIA · ,,Tartu läti tudengite kirjandusõhtud" · 1870 · A. Kronvalds
26-30.08 Tannenbergi lahingus purustatakse Vene väed Venemaa on edukam Austria-Ungari vastu vene väed suudavad esialgu edasi tungida sadu kilomeetreid austria-ungari väed võitlusvõimetud, saksamaa aitas hädast välja Lembergi lahing august-september 1914 saadakse märkimisväärselt lüüa rinne liigub 160km Austria-Ungari kaotab palju ohvitsere Venemaa kutsub Austria-Ungari koos endaga võitlema mitte nende vastu slaavi sõdurid jooksevad üle kahe kaeviku vahele jääva ala nimi eikellegimaa, selle ületamisel surevad enamus ja ei saavutata midagi lennundus tuleb I maailmasõja ajal sõjavahendiks 1915. aasta sündmused kuna mürkgaasid alles sõja ajal leiutatakse, siis esialgu puudub ka vastav kaitsevarustus mürkgaasid keelatud, aga kuna ei suudetud läbi murda võeti ikka kasutusele Aprillis 1915 läheb Ypres' läänerindel käiku gaas `keerati kraanid lahti'
Segane ka miks ja uidas pärisorjus Ida-Euroopas tekkis. Mingeid lihtsaid ja ühekülgseid selgitusi ei ole ( Kohustulik kirjandus Jerome Blumi the Rise of Serfdom in Eastern Europe- The American Historical Review 62). Pärisorjuse kujteooria: germaani ümberasustuse teooria. Elbe jõgi oli oluliseks piirijõeks. Kuni 10 saj lõpuks slaavlased jääid ida-poole Elbe jõgi, nüüd kolonisatsiooni käigus 12 sajandil sai alguse ulatuslik germaani talurahva kolonisatsioon slaavi aladele, kus saksa ülemkihi järgi tuli ka talurahvas ida poole . Saksa kolonisatsioon kestis kuni musta surmani 1353. Hakati eristama saksa ja slaavi külasid. Saksa kolonistid said eriõigused, ei assimileerunud slaavidegaSchultheiz sai alguses maavaldaja käest privileegid, ümberasustatavad on saksa õigusega. Reeglina jäi Lokaator kes saksa külad organiseeris kohtukaasistujaks ja külavanemaks. Privileegid enamasti sakslastele väga soodsad, ei olnud
Vilhelm I aeg kuni 1888a oli välispoliitiliselt ,,rahulik". Venemaa ja Austria-Ungari liidud on suht ebastabiilsed, purunevad 2 korda. Saksamaal oli kokku kolm liidusüsteemi. Saksamaa tähtsamad liitlased on Austria-Ungari ja Venemaa keisririigid, kelle huvid on omavahel vastuolus, seda Balkani küsimuse tõttu. Balkani alad olid sajandeid Türgi alla kuulunud, ja nüüd Türgi kukkus kokku. Venemaa hakkas esinema, et neil on vaja seal igati kaitsta oma slaavi huvisid, Balkani slaavid olid ka ortodokssed. Venemaal olid ka reaalpoliitilised huvid soov Musta Mere piirkonnast saada Vahemere Piirkonda. Bismarcki I Liidusüsteem 1873-1878 Alustab 1872, saavutab selle 1873, aga Türgi sõja tõttu liit puruneb. Probleem oli selles, kuidas ühendada Venemaa ja Austria-Ungari vastukäivad huvid Balkanil. Argument oli tal keisrite omavaheline solidaarsus (Prantsusmaa Vabariigi vastu).
Impeerium hakkas vähenema ja olid ka siseintriigid. Rooma riik hakkas vaikselt lagunema. Peale germaanihõimude osalesid rahvasterännus ka mitmed rändrahvad. Olulised olid näiteks hunnid, kelle Euroopasse jõudmist on mõnikord nimetatud ka rahvasterände alguseks. Lõpuks ründasid ka hunnid Roomat. Hiljem tulid avaarid, kes rajasid riikliku ühenduse Euroopas. Tulid ka bulgaarid. Leedu arheoloogid on avastanud jälgi, et üks hunnide ränne on olnud ka Leedu kaguosas. 5.-6.sajandil oli slaavi hõimude suur aktiivsusperiood. Slaavi hõimud asustasid osalt germaanlaste alasid, osad olid Rooma territooriumil. Ka tänapäeva Ida-Saksamaal olid slaavlased. Üks osa slaavlasi liikus ka Balkanile ja mitmed Balkani piirkonnad asustati slaavlaste poolt. See oli enne bulgaaride sissetungi. Kolmas osa slaavlasi jõudsid Dnepri jõe sisejooksu alale ja hakkasid sealt järk-järgult laiali liikuma. Põhjapoolses Euroopas on rahvasterännu ajal hakanud esinema küllaltki rikkalikke
tõde, mida Jumal talle ilmutab. Õigeusu alla kuuluvad: Bütsantsi õigeusk, Kreeka õigeusk, Vene õigeusk, vanausk, võlglased, filipplased, Protestantlus levib järgmistes Euroopa riikides: Venemaa, Valgevene, Ukraina, Moldova, Rumeenia, Jugoslaavia, Bulgaaria, Makedoonia, Kreeka, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia. Maailmas on umbes 150 miljonit usklikku. Vene õigeusk sibulkuplid, ristile lisandub diagonaal haru, hästi palju kulda, slaavi keelt kasutavad, viirukid, kloostrid. Konfutsianism on Hiina filosoofi Kong Fuzi (Confuciuse) õpetusele toetuv filosoofiline ja usuline õpetus, mille maailmakäsitluse aluseks on inimese kõlbelisus ja ta elu kooskõla universumi seadustega. Konfutsianism levib järgmistes riikides:Filipiinid, Põhja- Korea, Lõuna-Korea, Hiina idaosa. Maailmas on umbes 200 miljonit usujärgijat. Konfutsius seadis esikohale vanema ja lapse vahelise suhte. Tema vaadete kohaselt pidi laps näitama
Uurimistöö kirjutamise ja vormistamise juhend Tartu Gümnaasiumi õppekava järgi on üks eksami sooritamise vorme õpilase kirjutatud teaduslik töö, mille eesmärgiks on omandada: · teadusliku kirjandusega töötamise kogemus; · teaduslik väljendusoskus; · vormistusoskus. Gümnaasiumi eksamitöö on uurimistöö, mis on oma laadilt uurimus, mille tunnused on: · teoreetiline taust (kokkuvõte seni uuritud materjalist antud teema kohta); · erinevate uurimismeetodite kasutamine; · uurimistulemuste analüüs ja järeldused. 7.-9. klasside ja 10.-11. klasside eksamitöö võib olla ka referaat, mis on kokkuvõtlik teaduslik ülevaade mingist probleemist või teemast. Uurimistöö on pikaajaline protsess. Üht teemat on võimalik uurida või edasi arendada mitu aastat. Uurimistöö kirjutamise ja vormistamise juhend on õpilasele abiks töö teema valimisest kuni lõpliku viimistluse ja vormistuseni ning annab võimaluse objek...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
