Surnute linna läheduses olid ka templid need olid neljanurksed kõrge müüriga, osaliselt pealt lahtised templid ning sees kõrgusid sambad. Sammaste ülemised otsad meenutasid Egiptuses kasvavaid taimi. Suurimad templid Karnaki ja Luxor. Iga templi juurde kuulus sammas mis oli pühendatud päikese jumal Obeliskile. Ülalt ahenev neljakandiline püramiidja tipuga kivi sammas. Skulptuur Egiptuse kunstis kujutati ka lihtrahvast Need olid väiksed skulptuurid, mis kujutasid inimest töötamas. Vaaraosid väljendati aga nii kujutati suurena, pilk otse, käed kõrval rusikas ning vasak jalg natukene eespool. Skulptuur istus või seisis. Maalikunst Sageli kutsutakse seda pinnamoeks sest egiptlased maalisid reljeefe. Väga palju kasutati igal pool hieroglüüfe ehk piltkirju. Inimesi maalidel kujutati aga järgmiselt pea ja jalad liikumise suunas, silm ja õlad otse vaates. Egiptuse kunst hääbus 30ndatel aastatel e. Kr
Kunstiliigid: Arhitektuur,disain,tarbekunst,rahvakunst,kujutavkunst. Arhitektuur ehk ehituskunst on hoonete ja neid mbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuri miste hlmab nii ksikute ruumide kui ka tervete asulate kujundamist. Disain on kunst luua ja arendada tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis on senistest lihtsamad, huvitavamad, turvalisemad, loodussstlikumad, parema vljangemise ning suurema kasutusmugavusega. Elukutselist disainialal tegutsevat inimest nimetatakse disaineriks. Kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst. Tarbekunst on kunstiharu, mis tegeleb tarbeliste esemete kunstilise kujundamisega. Vastavalt materjalile eristatakse klassikaliselt jrgmisi alasid:klaasikunst, tekstiilikunst, keraamika. Skulptuurid: Linda kuju (Linda mel), Russalka (1902 A.Adamson), Vike Merineitsi (Koppenhaagen), Pissiv Poisike (Brssel), Suur Svinks (Giza pramiidide vljal). Graafika on kujutava...
St. Paul Cathedral Katedraal London Vigeland Skulptuuride Park Oslo (212 pronksist ja graniidist kuju, unikaalne Gustav Vigelandi skulptuurid, tasuta kunstipark) Uffizzi Kunstigalerii Firenze (maailma vanim ja esimene kunstimuuseum Firenzes, tuntud maalikunstnikud) Windsor Castle Loss (Windsori Inglismaa linnas, tund Londonist, kuninganna Elizabeth II elupaik)
valmistatud koopiatele, mis ei anna aga ülevaadet detailidest. Peamiselt valmistati skulptuure pronksist ning marmorist, hinnatuim oli aga krüselefantiintehnika- puust südamikuga, paljast keha kujutav osa kaeti elevandiluust plaatidega, riietus ja relvad aga kulplekiga. Ühtegi selles tehnikas teost säilinud ei ole, kirjelduste põhjal aga olid sellised näiteks Zeusi kuju Olümpias ja Athena kuju Parthenonis. Kreeka skulptuurikunstis moodustavad ühe osa ehititstega seotud skulptuurid, vabafiguuride arengut võib aga jälgida alates 7. sajandist e.Kr. Arhailisel ajastul oli vabafiguurid mõjutatud Egiptusest. Kreeklased lõid aga uue elemendi meesakti. Kourus e. Arhailine Apollon elusuuruses meesakt, seisab sirgelt, jäigalt, üks jalg ette sirutatud. Neid on leitud 50-60 tükki, peamiselt kalmistutelt. Ilmselt kujutati nendega ideaalse sõjakangelase või sportlase stereotüüpi. Levinud Mandri- Kreekas. Kore (Persephone)- riietatud noore naise kuju
ei suutnud oma töid siin müüa. 9. Esimest põlvkonda eesti soost Eesti kunstnike nimetatakse pioneeripõlvkonnaks. 10. Pioneeripõlvkonna peamiseks õppe- ja töökohaks kujunes Peterburg. 11. Pioneeripõlvkonda kuulusid Johann Köler- maalikunstnik, August Ludwig Weizenberg- skulptor, Amandus Heinrich Adamson- skulptor. Skulptuur 12. A.L. Weizenbergi loodud tööd olid loodud kirjanduslikel ainetel, elava modelli järgi. Skulptuurid on profesionaalse oskusega modelleeritud ja ilmestatud. Kõigis neis leidub nukrutsevat romantilist tundelisust. Üldmõju selge, allutatud tervikule. 13. Loomingu intensiivseks õitseperioodiks peetakse aega kui ta elas ja töötas Roomas. 14. Weizenbergi skulptuurid valmisid kirjanduslikel ainetel nt. Linda, Kalveipoeg, hamlet. 15. A.H. Adamsoni vormikõne muutus pärast enesetäiendamist Pariisis vabamaks ja elavamaks. 16. A.H
*ARHAILINE AJASTU- egiptuse kunsti mõju, figuurid seisavad sirgelt , käed rusikas kõrval, vasaks jalg veidi ette astumas, näol kramplik naeratus, figuurid alasti (kouros) *KLASSIKALINE AJASTU- tardunud poos koaob , keerukad liigutused, kujud igast küljest vaatamiseks, näod tõsised, tugijalg, anatoomiline ja looduslähedus *Pheidias *Pilykleitos (Odakandja)- ideaalne kehatüüp *Myron (Kettaheitja) *HILISKLASSIKALINE AJASTU- rõhutati dramaatikat, skulptuurid rahutud, saledamad, graatsilisemad naisaktid, portreed *Praxiteles *HELLENISTLIK AJASTU-mõõtmed tihti hiiglaslikud Rhodose koloss, tugevate tunnete väljendamine *Lakooni grupp, Milose veenus RELJEEFID *PEAMISELT KÕRGRELJEEFID *Kaunistasid templeid, olid ruumilised, st. Figuurid katsid üksteist, eespool kõrgemad, mütoloogilised ja võitlusstseenid) VANAKREEKA MAALIKUNST *Säilnud ainult keraamika (vaasmaalid) ja seinamaale hauakambritest KERAAMIKA:
Venemaa ja kogu PõhjaEuroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Hoones on tähtsad detailid, uhked ruumid, mis on väga kujunduslikud ja renessansi ning barokiajale kohane. Endale meeldib väga mööbel, mis on ülekullatud ja trepid, millel on eriline kujundus. Kuna olen ise kunstiinimene, siis lossides ja muudes vanaaegsetemas kohtades paneb süda seest möllama, sest hoone ise on nii ilus! Muuseumi kollektsiooni moodustab lääneeuroopa ja vene maailid 1620.sajandini, skulptuurid, pisiplastikaesemed ja tarbekunstiteosed. Peamiselt on seal Madalmaade ajastu teosed, 1617. sajand, kuid oluline osa on ka vene portree maalikogu 1819. sajand, samuti 19.sajandi teisest poolest Ivan Siskin ja Ivan Aivazovski, eriti jäi mulle meelde Ilja Reprini teos ,,Sõduri jutustus." , sest enamuses olid protreed, kuid mulle meeldivad rohkem teosed, kus on tegevus, näeb rohkem varje ja detaile.
käigus liita roomakatoliku kirikuga ja seega euroopa kultuuriga Pürenee poolsaar ja Läänemere regioon, mis andis neile piirkondadele olulise arenguimpulsi. Ristisõdade ajal oli valdavaks kunstisuunaks gootika. Kui gooti arhitektuur oli võrreldes romaani stiiliga teinud läbi suurema arengu, oli muutunud ka skulptuur ja maalikunst. Skulptuuri esmaeesmärk oli piiblilugude jutustamine ja kirikute kaunistamine. See-eest väheneb kuju side arhitektuuriga, kuigi asuvad skulptuurid ikka seinas. Kujud olid proportsioonidelt pikad ja saledad, kujutati pikkades volditud rüüdes. Modelle ei kasutatud. Detailselt viimistleti käsi ja silmi, mis pidi jätma hingestatud mulje. Nt: Reimsi katedraali skulptuurid. Hilisgooti skulptuuri siginesid uued teemad depressiivsus, sandistamine, surm. Kristust kujutati nüüd kannatajana. Tekkis Neitsi Maarja kultus kahes vormis, viljeleti kas pieta'd või Maarjat koos lapsest Jeesusega.
Skulptuur jaguneb ka: vabaplastika, monumentaalplastika ja ehitusplastika. III MAALIKUNST- 1) seina e. monumentaalmaal(fresko-ja sekotehnikas) 2) tahvelmaal 3) raamatu e. miniatuurmaal 4) mosaiikmaal e. vitraazikunst IV GRAAFIKA- 1) kõrgtrükk 2) sügavtrükk 3) lametrükk V TARBEKUNST- 1) keraamika(savist esemed) 2) metallehistöö 3) klaasikunst 4) nahkehistöö 5) tekstiil 6) puitehistöö 2. Millised olid üldse esimesed maalid, skulptuurid ja arhidektuurialged? Leiukohad? Kõige esimesena hakati skulptuure tegema, seejärel koopamaalid(10-15000 eKr.) Arhidektuurialged- Inglismaal Stonehenge'is, Menhir Lääne-Saksamaal(u 2000 eKr.) ja dolmen Prantsusmaal. Koopamaalide leiukohad: Altamiras Hispaanias ning Lascauxis Prantsusmaal. 3. Kirjelda Egiptuse arhidektuuri. Vana riigi arhidektuuris on säilinud? Uue riigi arhidektuuris on säilinud? Vana riigi arhidektuuris on säilinud püramiidid(u 2215 eKr
esindavad üldist ideed ideaalsest Kreeka kodanikust. Mõndade kujude kogu keha on kaetud ka kandadeni ulatuva rüüga, käed on kõrval või rinna ees. Soeng on tavaliselt lokkisjuukseline, näol nn "salapärane arhailine naeratus". Hilisemad kourosed on looduslähedasemad, aga ikka samasuguses anatoomiliselt korrektses põhipoosis ja keha iga liigutus on aimatav. Nagu ka keraamikaga, ei valmistanud kreeklased skulptuure ainult artistliku väljapaneku jaoks. Skulptuurid olid tellitud kas aristokraatidest eraisikutelt või riigilt ning neid kasutati avalike mälestusmärkidena, kingitustena templitesse, oraaklitele ja pühakodadesse. Samuti asetati neid mälestusmärkidena meeste haudadele. Nad olid kujutised ühest ideaalist- ilust, vagadusest, aust ja ohverdusest. Arhitektuuriga seotud skulptuuris kujutatakse lahinguid jumalate ja hiiglaste vahel, stseene kaarikutega ja mütoloogilisi tegelasi. Arhailise
Vanakreeka kunst Esimesed kunstiteosed tarbekunstist 7. saj eKr. Ehitisi pole säilinud, kuna need tehti puidust. Kreeka kunst arenes välja u aastaks 600 eKr. Järgnes kolm perioodi: 1. Arhailine e. vana aeg 600 480 eKr Kivist skulptuurid, sarnanevad stiililt Egiptuse skulptuuridega 2. Klassikaline e. õitseaeg 480 323 eKr Sadu poliseid, suurim neist Sparta. Peamiseks kunstikeskuseks Ateena ja Sparta. Võitlus pärslastega 500 eKr 449 eKr Kreeka-Pärsia sõjad. Kreeka võit, vabastati ka Joonia piirkond. Alustati ehitustöödega, maalikunsti pole säilinud. 3.Hiline e. Hellenistlik periood 323 30 eKr Aleksander Suure vallutused. 30 eKr vallutavad roomlased kreeklaste käest Egiptuse. Kunsti
Assüüria ja Uus Babüloonia kunst Liina Ots 10a Assüüria kunst Õitseaeg oli 8. -7. saj eKr Assüüria kunst on Euroopas laialdaselt tuntud põhiliselt sellepärast, et selle aja mälestised on hästi säilinud. Assüüria paleed, mis olid hiiglaslikud ja luksuslikud, kaunistasid erinevad skulptuurid, hõbe, kuld ja kalliskivid. Selle aja kunsti on õpitud tundma tähtsamate kuningalinnade väljakaevamistel: Nimrud, Horsabadi ja Ninive, mis asetsesid kõik Tigrise jõe ääres. Nimrud Horsabadi Ninive Arhitektuur Oluline oli lossiehitus Tuntumad: Sargon II loss Horsabadis ja Assuranipali loss Ninives Assüüria ehitise peamisi võlusid oli suurepärane ornamentika Skulptuurid Kujutasid müütilisi
populaarsus ei kasvanud. Aga inimestele oli rajatud kloostrite raamatukogud ja inimesed said enda jaoks vajalikku informatsiooni ja meelepärast kirjandust lugeda, aga neid inimesi oli kahjuks vähe kes oskasid ladina keelt. Lutherluses trükiti raamatuid ja oli nende suurem levik ja need oli emakeeles, seega said eestlased lugeda raamatuid ja said ka nendest aru. Lihtrahva sees levis teadmisi ja suuremat väärtust raamatute vastu. Katoliikluses oli kunstil suur väärtus. Kunsti skulptuurid ja maalid muutsid kirikuid ja ehiti hulga kaunimaks ja rohkem käivateks, sest palju pöörasid ka rõhku kunstile. Inimesed said harida ennast erinevate piltide ja skulptuuride abil. Lutherlus aga tõi kaasa pildi rüüste mis seisnes selles, et lõhuti kirikutes kõik pildid, skulptuurid. Kõik hävitati kirikus mis võimalik ka altarid. Lutheri kirikud olid lihtsad ja vaesed, uhke oli ainult altar. Seega olid katoliku kirikud väga uhked ja kenad, aga pildi rüüste hävitas need.
Aquini Thomas oli 13. sajandi teoloog., kes rõhutas mõistuse ja usu kooskõla ning kõikide nähtuste hierarhilist korrastust. Assisi Franciscus oli mõjuka mungaordu rajaja, kes ülistas loodust kui jumala loomingut. 3) Mida peeti gooti kunstis inimese kujutamisel kõige olulisemaks? Kõige olulisem oli nägu ja selle ilme. 4) Millise kiriku skulptuuridest võib näha üleminekut romaani stiilist gootikasse? Chartres’i katedraali läänefassaadil. 5) Milliste Prantsusmaa kirikute skulptuurid esindavad kõige täiuslikumalt kõrggootikat? Reimsi ja Amiens’i katedraali figuurid. 6) Millised kuulsad skulptuurid asuvad Bambergi ja Naumburgi toomkirikus Saksamaal? Bambergi katedraalis asub kuulus ratsanikufiguur ja Naumburgi katedraalis seisab kiriku toetajate seas krahvipaar Ekkehard ja Uta. 7) Millised olid gooti kujurite lemmikteemad? Kristuse kannatuslugu ja Neitsi Maarja Jeesuslapsega. 8) Mis on vitraaž? Kus asuvad kauneimad vitraažid? Vitraaž on klaasimaal
Kadrioru Saksa Gümnaasium Skulptuurist Tallinna linnapildis arvustus Anne Kask 11.a klass Tallinn 2011 Ühe linna kujundajaks on selle ajalugu. Seda ajalugu talletatakse ja mälestatakse skulptuuridega. Üldlevinud on mälestusmärgid, ülistavad skluptuurid tähtsatest isikutest ja rahvapärimusele toetuvad skulptuurid müütilistest tegelastest. Igal linnal on omapärane skulptuuride kogum. Mõnes linnas on see suurem, mõnes jällegi väiksem. Tallinnas pole skulptuure väga palju ja linnapildist tuleb neid terava silmaga otsida. Keerulise ajalooga Eestis on üldine arhitektuur ja linnade tervikpilt väga mitmekesine. Mõjutusi on vene, saksa, rootsi ja ka mitme teise kultuuri poolt. Sõdaderohke ja rahutu minevikuga
Skulptuur: 7.-5- saj e.m.a. Sirge ja tardunud seisang (Egiptuse mõju). Nägudes ühesugune grimassitaoline naeratus. Sageli ebaloomulikud proportsioonid. Klassikaline e. õitseaeg 480-323 e.,.a. Periklese aeg. Klassikaline skulptuur. Skulptuur: 5.-4. saj e.m.a. Inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus ja vabadus. Vabalt seisvad figuurid. Tugev ja täiuslik keha, näoilme rahulik ja harmooniline. Algselt olid skulptuurid vähemalt osaliselt värvitud. 5.sajandi suured kujurid Myron, Polykleitios ja Pheidias. Olulised teosed: ,,Kettaheitja", ,,Odakandja", reljeefid ja skulptuurid Parthenonis, erinevaid jumalaid kujutavad skulptuurid. Hellenistlik- (tuletatud sõnast ,,hellen", nii kutsusid kreeklased end ise) ehk hiline- see lõppes aastal 30. E.m.a., kui roomlased vallutasid kreeka kultuuri mõjupiirkonda kuulunud Egiptuse (päris- Kreeka olid roomlased alistanud juba varem, 2 saj e.m
Kreeka skulptorite peamisteks materjalideks olid marmor ja pronks. Kreeklased ise pidasid kõige väärtuslikumaks krüselefantiintehnikat. Selle puhul kaeti puust südamikul need kohad, mis pidid kujutama riietust, õhukese kuldplekiga. Katmata kehaosi imiteeriti elevandiluuga. Kuju silmad valmistati värvilistest kividest. Kreeka skulptuurikunstis moodustavad ühe osa ehitistega seotud reljeefid ja kujud. Teise osa vabafiguurid ja portreebüstid. Esimesed kreeklaste skulptuurid, mida tunneme, on hilisematega võrreldes algelised ja kohmakad. Arhailine ajajärk Aega 7. sajandist kuni 5. sajandini nimetatakse arhailiseks ajajärguks. Kehade proportsioonid selle aja skulptuuridel on sageli ebaloomulikud ning kujude tardunud seisang kõneleb võõramaa kunsti mõjudest. Eriti on täheldatud egiptuse kunsti mõju.Keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. Laiaõlgsed
«tegelikult kahetsoonilisele kõrgseinale on osatud anda kolmetsooniline prantsuspärane välimus. Ja huvitav on seejuures, et kahetsoonilisust pole varjatudki, ka see on selgelt olemas. Taolise huvitava, isegi pisut virtuoosliku kompositsiooni loomisega võis hakkama saada ainult väga suur meister. Ainsa teadaoleva kirikuna maailmas on Jaani kiriku pseudotrifooriumi petikutesse paigutatud skulptuurid. Kuna need kujutavad troonidel istuvaid figuure, nimetas Olev Prints need kuningate galeriiks prantsuse gootika eeskujul. Algselt oli kirik seest krohvimata nagu väljastki, ainult võlvide siilud ja terrakotaskulptuuride taustaks olnud petikniššid krohviti. Skulptuurid olid koloreeritud nagu tollal tavaks. Olev Prints võrdleb Jaani kiriku terrakotaskulptuure Euroopa teiste kirikutega: «Ka Põhja-Saksa, Preisi Ordu ja
· Klassikaline skulptuur püüdles enam liikumise väljendamisele, samal ajal säilis ka ideaalitaotlus, seetõttu on endiselt skulptori eesmärgiks ka inimkeha ideaalilähedane kujutamine. · Tuntud kunstnik oli Pheidias, kelle skulptuuridest olulisemad olid jumalanna Athena kuju Ateena Akropolil Parthenoni templis ning jumal Zeusi kuju Olympose linna Zeusi templis. · Hellenistliku skulptuuri iseloomulikuks jooneks oli suurepärane tehniline teostus ja rikas temaatika. Skulptuurid oli sageli monumentaalsed, seostatud loodusega oluliseks eesmärgiks sai emotsioonide kujutamine. · Hellenistliku skulptuuri iseloomulikuks jooneks oli suurepärane tehniline teostus ja rikas temaatika. Skulptuurid oli sageli monumentaalsed, seostatud loodusega oluliseks eesmärgiks sai emotsioonide kujutamine. Kuros Attikast Kore peploses Kettaheitja Laokooni ja (Klassikaline tema poegade
põllupidajatest põlisasukate ning Vahemere idaosast merd mööda tulnud kõrge kultuuriga sisserännanute segunemisel. Etruski tsivilisatsioon oli õitsval järjel Toscana küngastel paiknevates kindlustatud linnades. Tema rikkus põhines maaharimisel ning rikkalikel vase- ja rauamaardlatel. Etruskid olid ka edukad meresõitjad. Relvi ja tööriistu valmistasid nad rauast, kuid nad olid osavad ka pronksi ja kulla töötlemisel, mille tulemuseks olid skulptuurid ja ehted. Suur osa meie teadmistest etruskide kohta pärineb hauakambrite seinamaalingutelt ning hauapanustest. Etruskid kõnelesid etruski keelt, millest on säilinud üle 8000 lühikese raidkirja. Kuigi on olemas piisavalt võrdlusmaterjali ja etruski kirja osatakse lugeda, on siiski kaheldav, kuipalju sellest desifreerida suudetakse. Nimelt pidurdab tekstide sisuline piiratus (vaid hauakirjad) keele mõistmist. Etruski kultuuri vahendajateks olnud vanarooma ja -kreeka kunst ning kirjandus
Egiptuses oli seotud Erinevuse materjaliga d Eraldi seisev vabafiguur Vanim säilinud pronksskulptuur: Poseidon Artemisioni Klassikaline periood Poosid keerukad Looduslähedus Skulptuur saavutab tipu Üleminek kontrapostile ehk tugipostile (nii joonistuvad erinevad lihased välja, paneb skulptuurid “liikuma”) “Kritiose noormehe skulptuur” oli esimene Grimass kaob, rahu Proportsiooniks 1:7 Staatilisus kaob Kujutati liikumist, pole stabiilne Üks kuulsamatest skulptoritest – Pheidias Al 7.saj muutub -> kaob pidulikkus, rahu Meeleolud mitmekesistuvad Emotsionaalsus, dramaatilisus Rõhutatakse inimlikkust
Happevihmad Happevihmad - lämmastiku- ja väävliühendid lahustuvad veepiiskades ja muudavad sademed happeliseks. Tekkepõhjused: · Fossiilsete kütuste põletamine · Metallisulatamine · Metsatulekahjud · Vulkaanipursked · Äike Tagajärjed: · Okaspuude kahjustumine (okastelt kaob vahakiht), vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid. · Kiireneb keemiline murenemine (ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad). · Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid hukkuvad, vaesub liigiline koosseis. · Mullad muutuvad happelisemaks, mille tõttu ei saa taimed kasvada. · Inimestel sagenevad hingasmisteede haigused (bronhiit, astma, kopsuvähk). Lahendused: · Õhusaaste vähendamine. · Alternatiivse energia kasutamine.
fassaadil.Lorenzo Bernini (1598-1680)üleeuroopaliselt kuulus, kelle käe all sai lõpliku lihvi Rooma Püha Peetri kirik. Tema kujundas kirikuesise väljaku. 8. Milline oli pärisbaroki skulptuur? Tunnused- hoogsad, rahutud, maalilised, voogavad draperiid, ülekuhjatus, ebatavalised zestid. Tugevaid, otsitud poosides inimesi kujutatakse lehvivates rüüdes või hoopis ilma rõivasteta. Välistes joontes on skulptuurid palju pehmemad, sujuvamad, ümaramad.Sageli kuulus skulptuur lahutamatult kokku arhitektuuriga. Kujud kaunistasid hoonete sisemust ja fassaade, kusjuures neil polnud sellist jutustavat ülesannet nagu näiteks keskaja kirikutes. Palju püstitati antiikainelisi gruppe parkidesse, valitsejate mälestusmärke väljakutele, loodi kujudega kaunistatud purskkaeve ja trepistikke. 9. Kes oli L. Bernini, nimeta tema teoseid? Lorenzo Bernini (1598-1680). Silmapaistvaim 17. sajandi skulptor
(paremal) ning skulptori ja tema muusa teed läksid lahku 1898. aastal. Rodini maine kasvas koos tema töödega. 1900. aastaks oli ta ülemaailmselt tunnustatud kunstnik. Rikkad erakliendid hakkasid Rodini töödest peale ta esimest Maailmanäitust huvituma. Samuti seltsis Rodin kõrgprofiili intellektuaalide ja kunstnikega. Peale 53-aastast kooselu abiellus ta Rose'ga nende mõlema viimasel eluaastal. Tema skulptuurid kaotasid peale tema surma 1917. aastal populaarsuse, kuid mõne aastakümne pärast tõusis ta pärand taas au sisse. Skulptuure: 1. ,,Pronksiajastu" elusuuruses pronksist kuju alasti mehest, mille esmaesitlus oli 1877. aastal Salonis Pariisis. Rodini kritiseeriti, kuna arvati, et ta on elusast modellist vormi teinud ja kuju sellest valanud. See väide oli aga loomulikult vale. 2. ,,Ristija Johannes jutlustamas" lõpetatud 1878 aastal. Rodin tegi selle kuju
romaanilik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika. Ristimiskivi on ka romaanipärane. 2) Miks on Tartu Jaani kirik läinud Eesti keskaegse skulptuuri ajalukku? Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuuride pärast, on läinud ta ajalikku, mida algselt on olnud üle 1000 ja mis sobisid hästi punasest tellisest ehitatud kiriku üldtooniga. Lääneportaali ehisviilu nissidespaiknevad Kristuse, Maarja, Ristija Johannese ja apostlite figuurid. On arvatud, et skulptuurid kujutavad Viimase kohtupäeva stseeni, mis esines sageli prantsuse kõrggootika katedraalide fassaadidel, kuid polnud levinud Ida-Euroopas. Veel hämmastavam on olnud aga Tartu Jaani sisekujundus. Algselt värvilised elusuurused terrakotafiguurid paiknesid kesklõõvi akendetsoonis, pseudotrifooriumi nissides ja kesklõõvi lääneseinal. Teise maailmasõja ajal 1944.aastal muutis pommitamisel tekkinud tulekahju Jaani kiriku
Sõna 'barokk' tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. See oli algselt pilkenimi, mis anti ajastule 18. sajandi keskel, kuna tol ajal peeti ajastu stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele. Baroki arhitektuuris oli esmajärguline kirikute ehitamine. Valitsev kirikutüüp oli pikergune hoone. Siseruumides skulptuurid ja maalid. Tähtsateks olid ehitistel kuppel ja läänefassaad. Barokile iseloomulikud detailid on voluudid, poolsambad, pilastrid, iilud ja staatuad. Kõik detailid allutatud tervikule ehk ansamblile, kuigi neil pole konstruktiivset ülesannet. Üksikehitistel polnud tähtsust. 17.-18. sajandil tekkis Saksamaal arhitektuuris rokokoo ja baroki segunemine. See tingis palju arhitektuuriehitisi, mis olid välisilmes barokk aga sisemuses rokokoo.
Santa Susanna kirikul Roomas on tüüpiline barokk-kiriku fassaad. Barokkarhitektuur taotleb rahutust ja vormide mitmekesisust, barokiga käsikäes käib vormide ülekuhjamine ja nende moonutamine, lootes neid muuta paremini mõistetavaks ja kaunimaks. Santa Susanna kirikut iseloomustab iseseisev rikkalik, pidulik dekoratsioon, ilma suuremate liialdusteta.. Arhitektuuris on kasutatud renessanssile iseloomulikke paarissambaid, kus üks eendub teisest. Fassaadi kaunistavad nisid, skulptuurid ja petikaknad. Nissidesse paigutati skulptuure. Väga iseloomulikusk detailiks on niinimetatud murtud viilud. Ehitise alumist laiemat ja ülemist kitsamat korrust ühendavad tervikuks voluudid. Teokarpi meenutava voluudi motiiv on barokkornamendis väga armastatud. Barokkarhitektuuri üldmulje on üsna rahutu. 2. Kirjelda esitatud näidet kasutades klassikalise arhidektuuri iseloomulikke jooni.
1. Barokkarhitektuurile olid iseloomulikud suured lossiansamblid (nt Versailles Prantsusmaal), ehitiste üldilme oli suurejooneline, ilutsev, rikkalikult kaunistatud, samuti skulptuurid ja kullatud detailid. Iseloomulikud detailid olid ümarkaared, kõverjooned, ovaalsed aknad, karniisid, etteulatuvad hooneosad, viiludega aknad. 2. Rokokoo siseruum püüdis olla intiimne ja võluv, kasutati palju õrnu toone, lillelisi mustreid, sagedaseks motiiviks oli orvand. Moodi tulid nipsasjad, mööbel muutus väiksemaks ja elegantsemaks. Baroki Interjööris olid ruum, skulptuurid ja maalid
Prantsuse kirikud. Strasbourgi toomkiriku läänefassaad meenutab Pariisi Notre-Dame´i. Prantsuse gootikat meenutavad Freiburgi ja Regensburgi toomkirikud. 20. Mis toimus samal ajal Itaalias? Gooti stiil ei kinnita Itaalias kanda. Nad lähevad sujuvalt romaanist renessanssi. 21. Nimeta gootikirikuid Itaalias. Milano katedraal-klassikaline gooti stiil, Siena toomkirik, Orvieto toomkirik. 22. Kes oli suurim kunstitellija gootiajastul? Kirik 23. Milliste Prantsusmaa kirikute skulptuurid esindavad kõige täiuslikumalt kõrggootikat? Chartres´i katedraali läänefassaad, Reimsi ja Amiens´i katedraali skulptuurid 24. Mis on vitraaz, kuidas neid valmistati? Klaasimaal. Aken kujundati eri värvi klaasitükkidest; omavahel ühendasid neid tinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoontega; peeneid detaile(silmad, jalad) joonistati pintsliga. 25. Millised gooti kirikud asuvad Tallinna vanalinnas? Toomkirik, Niguliste, Oleviste, Pühavaimu kirik. 26
· Louvre on üks maailma suurimaid muuseume. · Seal on palju maailma kunsti paremikku kuuluvaid teoseid, neist tuntuim on Leonardo da Vinci Mona Lisa. · Kõige suurema külastatavusega muuseum üldse · 2008. aasta seisuga on muuseumi kollektsioon jagatud kaheksasse osakonda, millest igaüht juhib oma kuraator: esiteks Vana-Egiptus, teiseks Lähis-Ida, kolmandaks Vana-Kreeka, etruskid ja Vana-Rooma, neljandaks islami kunst, viiendaks skulptuurid, kuuendaks dekoratiivne kunst, seitsmendaks maalid kaheksandaks trükised ja joonistused. · https://www.youtube.com/watch?v=xJxH-QuJeXo Louvre'i püramiid · 1989. aastal ehitati Louvre`i püramiid (prantsuse keeles Pyramide du Louvre) · Klaasist ja metallist püramiid, mis asub Pariisis Louvre'i peamises sisehoovis (Cour Napoleon'is). · Püramiidi tellis 1984. aastal Prantsusmaa president François Mitterrand Prantsuse revolutsiooni 200. aastapäevaks.
80. aastal pühitses Titus (Vespasiani poeg) Colosseumi sisse 100päevase avamänguga Aktiivselt kasutati 400 aastat Colosseum jäi varemetesse, sest Roomlaste väljavaated muutunud. Kasutusalad Gladiaatorite võitlused Võitlused loomadega Merelahingud Müütide lavastused Teatrid ja etendused Arhitektuur Põrand - puit ja liiv Salakäigud, tunnelid ja süsteemid loomade tõstmiseks ning vee juhtimiseks Ovaalne kuju Kreeka stiilis skulptuurid Colossus of Nero Legendid Põrgu müüt Taime müüt Tänapäev Kuulsaim turismiatraktsioon Roomas Üle miljoni turisti aastas Kontsertid Sümbol surmanuhtluse vastu (kuldne valgustus) Aitäh kuulamast!
· Ateena kuju ( tarkuse jumalanna) · Panteoni tempel Praegu on Akropol varemetes. Peale templi oli igas linnas teater, staadion ja muud ühiskondlikud hooned. Suuremad teatrid mahutasid 17 000 vaatajat. Vana-Kreeka kultuur tegi aegade jooksul läbi suure tehnilise ja kunstilise arengu. Kreeka kujurite peamiseks ülesandeks oli luua reljeefe templite kaunistamiseks ning jumalate, kõnemeeste, olümpia võitjate kujusid. Viimased raiuti marmorist või valati pronksist. Arhailise ajastu skulptuurid seisavad jäigalt ja sirgelt. Klassikalise ajastu skulptuurid kujutati liikumises. Hellenistliku ajastu skulptuuris rõhutati tugevaid tundeid. Maalikunsti saame imetleda üksnes vaasimaalidelt. Vaaside värvid olid must punasega või punane mustaga. Ainest saadi Homerose eeposest ,,Ilias ja Odysseia''. Kui Kreekast sai I sajandil eKr roomakoloonia, sulandus kreeka kunst Rooma kultuuri Romaani kunst Peale antiikkultuuri kokkuvarisemist läks 500 aastat enne kui euroopa kultuur hakkas üle
ÜRGAEG Koopad: Lascaux, Altamira Stonehenge Inglismaal 2000a eKr MESOPOTAAMIA Istari värav: sinine värav Babülonis Tsikuraat, astmeline ehitis, otsas tempel EGIPTUS Püramiidide areng: · mastaba · astmikpüramiid · püramiid · kaljuhaud Egiptuse poos: reljeefidel, silm ja õlad eestvaates, jalad ja nägu külgvaates. Reeglid, mis ei muutunud. Sfinks: inimese pea, lõvi keha. VANAKREEKA Antiik- Vana-Kreeka ja Vana- Rooma Skulptuurid: · Odakandja · Kettaheitja · Milose Veenus · Odakandja Kreeka kultuuri ja kunsti mõju tänaseni ulatuv roomas, renessansis, klassitsismis, proportsioonides, vormides, materjalides. VANAROOMA Panteon: esimene kuppelehitis Triumfikaar: võidukaar mälestuseks Amfiteater: suurim on Colosseum Mosaiik: pisikestest kivikestest või klaasitükikestest pilt VARAKRISTLIK Basiilika 3 löövi BÜTSANTS Hagia Sophia katedraal VANAVENE
VANA-KREEKA SKULPTUURI TÄHTTEOSED ARHAILINE AJAJÄRK Skulptuurid on suhteliselt algelised . Neil on jäik sirge asend , külgedele surutud käed. Tasakaalu säilitamiseks asetati üks jalg teisest natukene ettepoole. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid ( kourus), samuti ka rikkalt volditud rüüdes noori neide (kore), kellel ei puudu siiras võlu. Tihti on nende kujude nägudel salapärane naeratus. KORE ( u.530 e.m.a) KURUS VOLOMANDRAST ( u. 600 e.m.a) VASIKAKANDJA ATEENA AKROPOLILT( u. 560 e.m.a) KLASSIKALINE AJASTU
ehisornamentikaga, tänaseks säilinud peamiselt lumivalged marmorehitised olid tegelikult suures osas värvitud kirgastes toonides. Arhitektid ei tegelenud ainult üksikute hoonete projekteerimisega, vaid lõid ka suuri ehituskomplekse, kuusaim nendest on Ateena Akropol. Skulptuur Skulptuur oli vanakreeka iseloomulikumaks ja enimloodud kunstiliigiks. Skulptorite peamiseks aineks oli inimene. Skulptuure loodi ehitiste kaunistamiseks kui ka eraldiseisvaid nn. vabafiguure. Arhailise ajajärgu skulptuurid on egiptuse kunsti mõjutustega, kujud on kanges poosis seisvad, näos ühesugune grimassitaoline nn. Arhailine naeratus. Edasiminek aga seisneb kujude vabas, ilma toeta seismises, ka käed pole vastu külgi surutud, vaid ripuvad vabalt. Tehniliselt kasutati ka materjali liitmist, alati polnud kujud tahutud ühest suurest kiviplokist. Arhailisest ajajärgust on enim alasti noormeeste ja maani riietes naiste kujud. Sel ajajärgul sai alguse ka suuremõõduliste pronksskulptuuride valmistamine.
Punane sümboliseerib sensuaalsust ning puhtust, tihti kasutatakse punast värvi pulmas või lapse sünnil. Üks tähtsamaid värve India kultuuris on safron, sest kannab endaga kaasa lähedaseid suhteid jumalustega ning pattude põlemist ja seeläbi nendest vabaks saamist. Skulptuurid India skulptuuri iseloomustab dünaamilisus, fantaasia ning žestide äärmuslikus. Kehade asendid on ebatavaliselt paindunud, justkui puuduks neil luud. Realistlikest reeglitest ei peeta kinni, kuna need pole jumalate kujutamisel tähtsad. Antonoomia ei mängi India traditsioonilistes skulptuurides samuti tähtsat rolli, kuna mitme kehaosa ning looma jäsemete kujutamine inimese kehal on tavaline. Üks esimesi tuntud skulptuure India kunstis on pärit Induse orust (3300–1700 eKr),
See ehitati kõrgemale kohale ja iseloomulik on ümber kogu hoone kulgev sammastik. Neid kaunistati ja värviti. Valgus pääses templitesse vaid ustest. Levisid kolm põhilist arhtektuuri stiili: dooria, joonia ja korintos. Viimane oli levinud hellenismiperioodil. Kaunimad templid on Hera ja Zeusi tempel. Kreeka skulptuuril on eripäraks vabaplastika. Suuri mõjutusi sai egiptuse kunstist seega algul ei olnud skulptuurid realistlikud, kui hiljem hakati neid kujutama loomulikumalt. Skulptuurid olid ideaalikehastuseks. Vana-Kreeka teaduse saavutused: Hippokratese meditsiini raamat. Pytagorase saavutused. Mille poolest erines Kreekas kujunenud teaduslik maailmaseletus mütoloogilisest? Milliste teemadega tegelesid filosoofid? Maailma ajaloos esimestena püüdsid Vana-Kreeka filosoofid seletada asju looduslike põhjuste järgi. Peamiselt arutati filosoofias maailmakorraldust, tekkimist ja erinevaid jumalatega seotud asju. Filosoofiaks
Rooma panteon Kristin Metsmaa 10.b Juhendaja Heli Malve Ehitisest · ladina keeles pantheon - kõikide jumalate tempel · ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis · ehitatud Hadrianuse valitsusajal 115-125 pKr · "M·AGRIPPA·L·F·COS·TERTIVM·FECIT" - Marcus Agrippa, Lucii filius, consul tertium fecit" tõlkes "Marcus Agrippa, Luciuse poeg, konsul kolmandat korda, ehitas selle" Ehitisest · antiikajal tähistas tähtsate isikute mälestuseks püstitatud monumentaalhoonet ja matusepaika · Raffaeli hauakamber · 609. aastal rajati sinna ristiusu kirik - pühendatud neitsi Maarjale ja kõikidele märtritele · väiksemates mõõtmetes sageli matkitud Ehitustehnikad · antiikaja suurim kuppelehitis ja kõrgeim tehniline saavutus · kõrgus 43m · 16 sammast · kupli diameeter 43,2m · kupli tipus suur ava - diameeter 8,9m · kasettlagi - astmeliselt sissepoole tambuuri...
USA ja Mehhiko kunst 1900-1940 • USA majanduslikult võimas, kuid õhukese kultuurikihiga. • Sõjad, majanduslik kriis. • Kujutava kunsti publik väike. • 1913. a. New York Armory Show – alus moodsa kunsti levikule USAs. • Kubism ning abstraktsionism. • Jäljendati Euroopat (kuid pisut teise külje alt) • Modernismile vastandumine- realism • Maalid, seintekaunistused, skulptuurid. Charles Demuth Stuart Davis (1883-1935) (1894 – 1964) Robert Henri (1865 – 1929) • Sotsiaalne realism – kujutas suurlinnade elu ilustamata. • Satiiriline kujutamine. • Iseloomulik oli tume ja räpane koloriit. • Sünge meeleolu • Regionalistide looming – laiemalt levinud. • Pisut romantilisem stiil. • Väärtustab rohkem väikelinnade ja farmide töökat elu. Thomas Hart Benton Grant Wood
Happesademed Kristiina Moosel Gertrud Pleksner Kerlin Sepp Mis on happesademed? sademed mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. o vihmad, lumi, udu o maapinnale sadestunud õhus olevad tahked ja gaasilised ühendid Kuidas tekivad happesademed? Happevihmad tekivad peamiselt vääveldioksiidi (SO2) ja erinevate lämmastikoksiidide (NOx) reageerimisel vee, hapniku ja muude ühenditega. Tulemuseks väävel- ja lämmastikhape. Mis põhjustab happesademeid? Fossiilsete kütuste põletamine Vulkaanid Äike Põlengud Mõju loodusele Taimede kahjustumine Loomade hävimine Veekogude ja mulla hapestumine Mõju inimestele Hingamisteede kahjustused Ajukahjustused Probleemid neerudega Mõju arhidektuurile Kahjustab skulptuure (nö. rõugearmilised skulptuurid) Kahjustab ajaloolisi ehitisi Lagundab lubjakivi Metallkonstruktsioonide korrosioon Lahendus probeelmile Ökonoomsemad sõidukid M...
Zeusi kuju Oümpias Zeusi templis 2. 4.saj eKr taandub enesekindel rahu vormidelt ja meeleolult mitmekesine dramaatika rõhutamine "ÜLEV" erinevate vanuste kujutamine SKOPAS Kreeka kunstis kujutati inimesi jumalatena ja jumalaid inimestena. Naisi aktina PRAXITELES "Hermes Dionysos lapsega"; "Aphrodite" armastuse ja ilu jumalana skulptuurid saledamad, kergemad, graatsilisemad, seisak tihti õõtsuvamaks, ja ebakindlamaks hakkasid levima portreekunst isikupärasemad näojooned proportsioonid muutusid 1/8 Lysippos Alek. Suure portree (jumalana) Hellenistlik ajajärk realistlik ajajärk mõõdud hiiglaslikud. Rhodose koloss (37m) kujunes kunstiturg. Käsitööesemete tootmine mügiks, koopiate valmsitamine, kunstiteoste kogumine
korintose stiiliga. elemendiks. Tihti oli hoone alus 1/3 terve hoone kõrgusest. Ka katused tehti kas hästi lamedad või hoopis terava viiluga. Skulptuur Kuni hellenismini olid skulptuurid Hellenistlik skulptuur muutus inimmõõtmetes. toretsevamaks, mõnedes töödes esines Enne hellenismi ei näe skulptuurides ülepakutud tundeid, kentsakaid liialdusi. emotsioone. Hellenismis tekkisid uued Senised klassikalise ajajärgu jumalate, temaatikad. kangelaste ning idealiseeritud kodanike Portreed muutusid naturalistlikeks
karüatiidide koda. Karüatiid on naisekujuline sammas (mehekujuline sammas on atlant) 4) Parthenon akropoli tähtsaim ehitis, täiuslikem dooria stiilis peripteer. 8 x 17 sammast. Arhitektid Iktinos ja Kallikrates. Sees oli kuulus Pheidiase Athena kuju. Friis ja otsaviilud olid kaunistatud skulptuuridega. (Kreeka vallutanud türklased kasutasid Parthenoni 17. sajandil püssirohulaona. Järgijäänud skulptuurid viis inglane lord Elgin 19. sajandil Inglismaale, originaalid praegu Briti Muuseumis). Akropolil seisis Parthenoni ees veel üks Pheidiase valmistatud Athena kuju. 4. sajandil e. Kr., hellenismi ajal levis Kreeka kunst kaugele väljapoole Kreeka piire. Senisest enam pandi rõhku toredusele, ehitati rohkem losse, teatreid jm avalikke hooneid. Tähtsad kultuurikeskused olid Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike-Aasia poolsaarel.
Arhailises ajajärgus loodi enamasti alasti meesfiguure ja riietatud naisfiguure. Laiaõlgsed noormehed seisid sirgelt valveseisakus, rusikas käed kõrval, vasak jalg veidi ette poole astumas. Klassikalisel ajajärgul kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Kujude elavuse saavutamisel oli otsustava tähtsusega kontraposti rakendamine. 4.saj eKr taandub pidulik enesekindel rahu skulptuurid muutuvad vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Skulptuurid muutusid saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks. Pea pikkuse moodustas 1/7 kogupikkusest Polykleitose ,,Odakandja" ja 1/8 Lypsippose ,,Kaapijal". Rooma arhitektuur. Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka hakkasid nad kasutama mörti kivide sidumiseks. Need oli väga suured edusammud ehitustehnikas. Nüüd sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume. Näiteks
Stalinlik NSV Liit - triumf või tragöödia? Stalin tuli võimule pärast Lenini surma 1924 aastal. Lenin teda oma järglaseks ei soovinud, kritiseerides teda liigse võimuahnuse pärast. Mängeldes ja oma vastaseid ülekavaldades tõusis ta suure NSV Liidu juhiks. Stalin oli võimul aastast 1924 kuni oma surmani aastal 1953. Stalinit ülistati lõputult. Ta kuulutati maailma töörahva ,,juhiks ja õpetajaks" ja igale poole ilmusid teda kujutavad plakatid, skulptuurid ja loosungid. Samuti kirjutati ümber ka kompartei ajalugu ja võltsiti ajaloolisi fotosid. Tema ülistamisega tegeles propagandaaparaat ja noori kasvatati teda ülistama. Stalin oli tuntud inimeste tagakiusajana ja ta kasutas palju vägivalda. Talupoegi, kes varjasid vilja, ähvardati surmanuhtlusega. Toimusid sundkollektiviseerimised, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist kolhoosidesse; rikkamad talupojad kuulutati kulakuteks ja saadeti Siberisse laagritesse
Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi (eeskujuks Rooma Panteon). Klassitsistlikku arhitektuuri iseloomustab eeskätt ehitise massiivne terviklikkus, sümmeetria, üksikosade selge piiritletus ja horisontaalne liigendus. Fassaadide ilmestamiseks kasutatakse portikust, orderit, friisi, frontoone, krohvrustikat. Fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge, seal eendus sammastik, mida ülal kroonis viiluväli. Skulptuurid on paigutatud nissidesse või paiknevad fassaadil range jaotuse alusel. Katuse äärt võib kaunistada balustraad, millel paiknevad urnid või skulptuurid. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. Samuti kehtis reegel ehitada majad väljast sissepoole, mis tähendas kõige lihtsamas võtmes et maja peab väliselt olema sümmeetriline jada, väliselt ei ole aru saada mis toimub sisemuses
Seejuures on jalad nähtud nagu küljelt, vasak jalg on alati paremast eespool, rinnaosa on otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm aga otsevaates. Sellist poosi hakati kutsuma egiptuse poosiks.(Näiteks Tuthmosis III haud Kuningate orus) 7. Sfinks Inimese pea ja lõvi kehaga skulptuur; täitsid VanaEgiptuse püramiidide juures valvurite ülesannet ja olid kuningavõimu sümbolid. 8. Skulptuurikunstis iseloomulik vaaraode (täispikkuses ja istuvad skulptuurid, vaata nende iseloomulikke jooni, kehaasendit) ja teiste, tavainimeste kujutamine (hauapanused - lihtsat tööd tegemas, värvilised terrakota skulptuurid, vabamalt edasi antud) Skulptuurikunstis võib eristada kahte suunda: 1. teosed, mis kujutavad vaaraosid ja jumalusi 2. teosed, mis kujutavad loomi ja lihtrahvast Vaaraosid kujutati eriti rangelt, suursuguselt ja stiliseeritult. Täisfiguurid on tardunud, sirges poosis, vasak jalg
- Saint chapelle pariisis pisikene, üks kaunimaid, ehitati et säilitada kristuse okaskrooni, kahe korruseline kirik. - Saksamaa gootikirikutel on valdavalt olemas torni kiivrid, need on eriliselt kõrgustesse püüdlevad (kölni katedraal) - Inglismaa kirikud erinevad teistest oma võlvide poolest eriliselt kaunistatud westminster abby - Skulptuur: kirikus sees tavaliselt skulptuur ,,madonna lapsega", pikad skulptuurid, ainult nägu ja käed nähtavad. - Maalikunst: olulisim tunnus: kuldne taust. Kalender (pole kuldset tausta), berry hertsog(esimene kunsti metseen), 3 venda Limbourgh'd maalisid selle kalendri. Kasutati ultramariin sinist Eesti gootika - Tähtsamad kirikud: valjala ; karjala (skulptuurid, maalingud altari kohal laes (säärkurat, kolmjalg jne)) ; ridala ; pöide. - Kõik põhja- ja lääne-eesti kirikud on ehitatud paekivist.
ülemisse otsa. Peagi asendati puit liiva- või lubjakiviga, mis muutis ehitised suurejoonelisemateks ning vastupidavamateks. Kivist templeid hakati ehitama 7. saj eKr. Ehitusmaterjalina kasutati ka marmorit, mis on Kreekas tavaline laialt levinud kivim. Muust kivimist ehitised kaeti tihti marmoritolmust krohviga. Skulptuur Vana-Kreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on skulptuur. Arhailise ajastu skulptuur oli veel Egiptuse skulptuuri mõju all. Skulptuurid on staatilised, kehavormid on edasi antud üldistatult. Ainult materjal on olnud pehmem: liivakivi ja marmor. Kreeka skulptorid võtavad kasutusele ka pronksi. Klassikalise ajastu skulptuurid ongi valdavalt pronksist,Paljud kreeka pronksskulptuurid on säilinud aga marmorkoopiatena.Arhailise ajastu skulptuur on küllaltki üheülbaline . On tehtud peamiselt kahte tüüpi kujusid: alasti noormehi kuros ja riietatud tütarlapsi kore .
INIMESTELE · HINGAMISTEEDE MURED · KOPSUPÕLETIK · BRONHIIT · NEERU PÕLETIK · ALZHEIMERI TÕBI HAPPESADEMETE MÕJU KESKKONNALE · MULLAD HAPESTUVAD · OKASPUUDE OKASTE KAHJUSTUMINE, METSADE HÄVIMINE · LEHTPUUDE LEHED KUIVAVAD VAREM, PUUDE OKSAD KUIVAVAD · VEEKOGUD HAPESTUVAD, VÄHENEB LIIGILINE MITMEKESISUS, VEE-ELUSTIK HÄVIB HAPPEVIHMADE MÕJU ARHITEKTUURILE · HAPPEVIHMAD MÕJUVAD SÖÖVITAVALT: LAGUNEVAD EHITISED, SKULPTUURID · SOODUSTAVAD KEEMILIST MURENEMIST · SOODUSTAVAD KORROSIOONI LAHENDUSED · ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD · ÖKONOOMSEMAD SÕIDUKID · VÄHENDADA LÄMMASTIKU JA VÄÄVLI HEITKOGUSEID KASUTATUD MATERJAL · HTTP://WWW.ARTICLESPHERE.COM/ET/ARTICLE/ACID-RAI N-SOLUTIONS/80679 · HTTP://WWW.HOT.EE/HAPPESADEMED/DEPOSITSIOON.HT ML · HTTP://WWW.BIONEER.EE/ELUVIIS/KLIIMA/HAPPESADEMED .AID-4439 TÄNAME KUULAMAST!
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
