Esitlus kunstiajaloost Koostaja: Juhendaja: haarab peamiselt 15.-16. saj. loodustunde tugevnemine realistlik looduslähedane käsitlusviis rakendatakse perspektiivi ja anatoomia seadusi portree ja skulptuur on eraldi kunstiharu ilmneb antiikkunsti mõju siit ka kunstiajastu nimi renaissance (taassünd) MIS TOIMUS? lagunes naturaalmajandus kaubandus arenes kiiresti avastati Ameerika (1492) linnakodanikel poliitiline võim kujunesid linnriigid kaasaeg on uue ajastu algus ja täiesti erinev äsjamöödunust ei tahetud antiikaega korrata, vaid luua midagi veelgi paremat inimesi hinnati tarkuse, ilu ja julguse järgi humanistid harmoonilise inimene
· Kuulus on ka Hatsepsuti terrasstempel Deir el-Bahris · Tempel on ehitatud tõusvate terrassidena mäenõlvale · Hatsepsut oli naisvaarao, kes valitses Egiptuses üle 20 aasta · Hilise Riigi aja suurem ehitis on vaarao Necho II kanal esimene Suessi kanal, mis ühendas Vahemerd Punase merega · Kanal on rajatud 7.saj lõpus 6.saj alguses eKr · Kanali trass algas Niiluse deltast Suessi maakitsus Punane meri IV Vana-Egiptuse skulptuur ja maalikunst · Vana-Egiptuse kunstis on tehtud väga palju portreeskulptuure ja maale · Portreeskulptuurid on tavaliselt väga tugevatest kivimitest, mida oli raske töödelda seetõttu on näojooni üldistatud · Kujud on küllaltki suured, tavaliselt elusuuruses · Egiptuse skulptuuridel ja maalidel on kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid · Neid on püütud edasi anda võimalikult suursuguste ja tähtsatena
Rokokoo, muutused 18.sajandi kunstis Prantsuse õukond 18. sajandil Aadlike peamine ajaviide oli pidutsemine. Sellest ajast on pärit lause ,, Pärast meid tulgu või veeuputus". Õukonna sisuks sai uute ja peenemate meelelahutuste otsimine ning leiutamine. Hinnati pealiskaudsust mitte aga tõsidust. Peenenes tundeelu ning väga palju oli kergemeelseid armusuhteid Muutused 18.saj kunstis Kunsti eesmärgiks oli olla meelelahutaja, esile tooma elu mõnud ning aitama unustada mured. Louis XIV soovis et kunst oleks vabam ning Rõõmsameelsem Mood · püüdis meest näidata massiivse, sõjaka ja · naised kandsid parukat, heledad siidkleidid olid tugevana kokkunööritud pihaga ja suureks puhvitud seelikuosaga ·...
- Hakati eralinnuseid lammutama - Kastell-linnused -südameks konvendihoone - müüre võis olla mitu - rohkem linnuseid Ida- Euroopas - Saksaordu ehitanud palju nt Marienbourg (koosnes suurest 3tiivalisest ja väiksest 4tiivalisest kindlusest). Ordu juhi elamu - Läti ordu juht(P-Läti) Cesis e. Võnnu- restaureeritud. - Balkanil rohkem kastell-kindlusi (Türklaste pealetungi tõttu) nt. Brani kindlus. III Gooti kujutav kunst (maal&skulptuur) - valitsevaks skulptuur, tähtsust kogus ka maal Lääne-Euroopa 13.saj. - seinamaali tase paraneb - vitraazkunsti ja miniatuurmaalide õitseaeg Skulptuur - uueks nähtuseks ümarskulptuur, seotud ehitiste seintega - Chartes'i läänefassaadil skulpt. Vähem seotud seinaga, õnnis ilme, realistlik ja isikupärane käsitlus - Reimsi ja Ameinsi katedral- rõivad ei mõju tühjana, katavad kogu keha, - Gooti poos- S tähte meenutav
1) Arhitektuur ehituskunst, loob inimese eluks ja tegevuseks sobiva ruumilise keskkonna. Näited: 1. Taij Mahal põhja Indias, ehitatud aastatel 1632-1653, peaarhitekt Ustad Isa. 2. Casa battlo Hispaanias, ehitatud aastatel 1905-1907, arhitekt Antoni Gaudi. 3. Sydney Ooperimaja Austraalias, ehitatud aastatel 1959-1973, arhitekt Jorn Utzon. 4. Torre Agbar Hispaanias, ehitatud aatatel 2001-2005, arhitekt Jean Nouvel 2) Kujutava kunsti kolm liiki: skulptuur, maalikunst ja graafika 3) Trabekunsti liike: keraamika, metallehistöö, klaasikunst, nahkehistöö, tekstiil, puitehistöö. 4) Rahvakunst rahvakultuuri osa; Kunstilooming, mida on viljelnud peamiselt talupojad ja käsitöölised, mitte õppinud kutselised kunstnikud. Tavaliselt on rahvakunst tarbekunst ja hõlmab seega mööbli, maja- ja tööriistad, rõivad, vaibad, ehted, mänguasjad, ehitised jms. Rahvakunsti eksponeeritakse Eesti Rahvamuuseumis, Tartus.
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kunst on järelmaailmale avaldanud kindlasti väga suurt mõju. Vaatamata sellele, et Rooma oli väga edukas riik eriti sõjaliselt, võeti suuresti eeskuju kreeka kunstnikelt. Positiivne omadus on sellel siiski: paljud kreeka kunstiteoste originaalid on hävinud sõdade tõttu, ning just tänu roomlaste kopeerimisele ja kollektsioneerimisele saame aimu kreeka kunstnike meistriteostest ning ka kultuurist. Kreeka arhitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutas juba Tirynsist tuntud megaroni. Ehitusmaterjaliks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi, millest üks kaunemaid liike oli marmor. Kivide sidumisel kasutati mördi asemel metallist klambreid. Kreeka templiarhitektuur on hämmastavalt loogiline ja üksikasjalik. Terviku ning detailide vahel valitseb täiuslik harmoonia ning igal üksikosal on kindel ülesanne. Hilisemate rooma ehiti...
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA TANTSUKUNST Leaanika Parra Vana-Kreeka ja Vana-Rooma arhitektuur ja skulptuur Referaat/essee Viljandi 2013 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kunst on järelmaailmale avaldanud kindlasti väga suurt mõju. Vaatamata sellele, et Rooma oli väga edukas riik eriti sõjaliselt, võeti suuresti eeskuju kreeka kunstnikelt. Positiivne omadus on sellel siiski: paljud kreeka kunstiteoste originaalid on hävinud sõdade tõttu, ning just tänu roomlaste kopeerimisele ja kollektsioneerimisele saame aimu kreeka kunstnike meistriteostest ning ka kultuurist.
basiilika), Pazzi kabel. Tsentraalperspektiivi õpetus-Brunelleschi oli veendunud, et peab kasutama õigeid proportsioone, nn tuumpunkti koonduvad jooned. *Palazzod- Firenze patriitsiperekonnad lasksid endale ehitada paleesid ehk palazzosid. 3 korrust, nelinurkse siseõuega, rõhutati üskikosade funktsioone *Leon Battista Alberti (1404-1472)- uus palazzotüübi levik ehk iga korruse akende vahele paigutati pilastrid Itaalia skulptuur 15.saj. *Lorenzo Ghiberti(1378-1455)- tegi 28 kullatud pronksist reljeefi (kujutasid Vana Testamendi sündmusi), 10 suuremat reljeefi (kasutatud tsentraalperspektiivi)- kullatud uks avaldas Michelangelole suurt mõju nimetas seda Paradiisi väravaks. *Donatello- skulptuuri kuulsaim meister, erineb gootikast ja ühendab antiigi uusaegse realismiga. Teosed- Püha Jüri( 2 m. kõrgune marmorkuju, rakendatud kontraposti), Taavet( 1
õrnavärvilised teosed. Sandro Boticelli 15. saj. II poole kuulsaim kunstnik. Suhtles kõrgklassiga, see soodustas tema loomingus antiiktemaatika levikut. ,,Venuse sünd" antiikaja legendi illustratsioon, aktimaali taastamine, side Neitsi Maarjaga. Kujutised on loodud tugevate ilmekate kontuuride abil, kehad ei toetu pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. ,,Kevad". Hilislooming usuliselt kirglik, veidike gootipärane. 4. Renessanss skulptuur põhiliselt valmistati pronksreljeefe, samuti pronksist ja marmorist skulptuure, enamasti kujutati neil Taavetit või mõnda väepealiku. Kuna levis portreekunst, siis skulptorid lõid portreebüste, populaarsed olid madonnareljeefid, majoolikatehnika põletatud savireljeef, mis on kaetud värvilise glasuuriga, taaselustus medalikunst medaleid loodi taas tähtsate sündmuste ja isikute auks. Donatello looming erineb gootikast, kuid ühendab antiigi traditsioonid uusaegse relismiga,
4. Nimeta india maalikunsti alaliigid. Miks ei rõhutata india kunstis erinevusi inimese, looma või jumala vahel? Miniatuurmaalid. Hingede rändamise tõttu. HIINA 1. Kirjelda Hiina arhitektuuri, skulptuuri, maalikunsti, kalligraafiat ja tarbekunsti. - ARHITEKTUUR: keerukad palkkonstruktsioonid, mitmekorruselised katused, ehitisi kaunistati värvilise keraamika ja puunikerdusega, kiviehitisi on vähe, ainult müürid (Suur Hiina müür); - SKULPTUUR: viljeleti ohtralt, materjaliks kivi, pronks, puu, elevandiluu; iseloomulik peen ja puhas detailide töötlus, loodi palju Buddha figure - MAALIKUNST: peamiselt tusi- ja akvarellmaal paberil ja siidil, kujutati inimesi, loomi, maastikku - KALLIGRAAFIA(ILUKIRI): arhitektuuri ja skulptuuri peeti käsitööks, maalikunsti ja ilukirja aga vaimseks loominguks; hieroglüüfide kirjutamine ja maalimine kuulus ülemkihi hulka. Hiina hieroglüüfid olid enamasti
(tähtsad positsioonid) · Pazzi kabel, Santa Croce kiriku juures · Leon Battiste Alberti (1404-1472) · Santa Andrea kirik · Donato Bramante Tempietto (1444-1514) · Planeerib peetri kirikut Roomas, nurgakivi 1506, tema tööd jätkab Michelangelo 1547, kes lihtsustab kogu projekti ja uue kupli mudeli, töö valmis 17. saj. alguseks. · Andrea Palladio (1518-1580) · St. Giorgio Maggiore kirik · Villa Rotonda VARARENESSANSI SKULPTUUR · Donatello (1386-1466) · Oli lorenzo Ghiberti abilisena. Brunereccilt õppis perspektiivi põhitõdesid, mida kasutas reljeefi juures "Taavet" üks ideaalrenessansi ajastust · nooruslik, poisieas Taavet võitis Koljati tänu oma kavalusele, hiljem sai temast Jumdama ja Iisreali kuningas · Guttamelata ratsamonument edsi antud loomutruu ja suurejoonelisena · Püha Jüri · Andrea del Verocchio (1436-1488) · "Taavet" kasvueas nooruk, poisike
ning selle peal figureerivad Babüloonia kuningas Nabu-mukin-apli (978-943 eKr), Arad- sibitti ja tema õed. 3.4. Skulptuurid Hormuzd Rassam kaevas Sipparist välja aastatest 2600-2400 eKr pärit kiviskulptuur, mida kasutati oganuia peana. See on sümboolne relv, pühendatud templile, et saada jumala õnnistuse osaliseks. Oganui puust või rauast sauaga oli väga varajane relv. Selleks ajaks, kui kõnealune skulptuur valmis, oli relv muutunud juba pigem võimu sümboliks ning sõjanduses kasutati siis peamiselt sõjakirveid. Oganuiasid pühendati tavaliselt jumalatele, seda 11 näitavad ka paljud pildid silinderpitseritel ning skulptuuridel, kus jumalad kasutavad selliseid relvi. Sellest ajajärgust on leitud templitest mitmeid sadu oganuiasid. Lõvipead skulptuuril sümboliseerivad jõudu ning võivad
tombe. Ei roomlased ega kreeklased teinud laibamatuseid, aga võlvi õppisid roomlased laduma, suurepäraseks näiteks on Pont-du-Gard veejuhe, mis juhtis Alpidest vee Rooma linna. Vask- kraane kasutades said vett ka populaarsed saunad ehk termid. Rooma elamus ehk aatrium-elamus olid siseõue ääres ruumid ja keskel bassein vihmavee kogumiseks. Kuni hellenistliku perioodini oli arhitektuur Kreekas alati peamine, temale allutati skulptuur ja maal. Hellenistlikul perioodil hakkasid nad kõik võrdseteks. Kreeka skulptuur võttis eeskuju Egiptusest. Värvilistel figuuridel olid jäigad ja ebapropotsionaalsed poosid, nägudel kerge naeratus, mandlisilmad ja lokkis juuksed. Hiljem muutusid figuurid liikuvamaks, plastilisemaks, natuke naturalistlikumaks ja näod loomulikumaks. Samas jäid nad olenemata inimese eluaeast nooruslikeks, igavesti ilusateks ja sportlaslikeks, nagu Myroni Kettaheitja ja Polykleitose Odakandja
· Tema suurim ehitustöö on uue pealinna Konstantinoopoli rajamine Bosporuse väina juurde · Linn rajati endise Kreeka koloonia Bütsantsi nime all · Ametlikult kuulutati Konstantinoopol pealinnaks 330. a pKr · Roomas on säilinud Constantinuse triumfikaar · See püstitati pärast Constantinuse võitu teise keisrikandidaadi üle · Triumfikaart kaunistavad teiste võidukaarte reljeefid näitab, et rooma kunst käib alla III Rooma skulptuur · Rooma skulptuur oli tugevasti mõjutatud kreeka skulptuurist · Paljud kreeka kuulsate skulptorite tööd on säilinud ainult roomaaegsete koopiatena · Ometi on ka rooma skulptuuris omapäraseid nähtusi, mida kreeklased ei tundnud · Kreeka skulptorid idealiseerisid inimesi · Rooma portreeskulptuuris valitses aga realistlik kujutamisviis · Alles keisririigi ajal ilmub just keisrikujudes idealiseerimine · Vabariigi aegne rooma skulptuur on aga idealiseerimisest täiesti vaba
19. sajandi teisel poolel hakkas fassaadidest ajaloolisi stiile välja tõrjuma eklektika s.o. erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega. Ehitustehniliselt hakati kasutama raudkonstruktsioone, esialgu küll tööstusarhitektuuris või sildade ja jaamade ehitamisel. Varsti aga selgus, et metallkonstruktsioonid ja raudbetoon võimaldavad ehitada hooneid sajanditeks. Charles Barry Londoni Parlamendihoone SKULPTUUR Skulptuuris toimusid muutused aeglasemalt, sest skulptuuri omahind on palju kõrgem kui maalikunstil ja see ala sõltub peaaegu alati tellimustest. Klassitsismi traditsioonid püsisid kaua, eriti monumendikunstis. Romantiliseks võib pidada Francois Rude'i loomingut. Tema kuulsaim teos on "Sõttamineku laul" e "Marseljees". Kõrgreljeef kujutab sõtta sammuvaid mehi ja neid innustavat võidujumalannat. Seda gruppi on võrreldud ka kivisse raiutud lauluga. Marseljees lauluga läksid mehed 1792
KUNSTIAJALUGU 1. India skulptuur Keda kujutati: inimesest ja loomast kokku kombineeritud olendid, veetlevad naised, kes kehastavad jumalaid, deemoneid ja haldjaid (reljeefid), hinduistlikud jumalad (vabaskulptuurid) Mismoodi kujutati: keha on mitme pea ja paljude jäsemetega, skulptuuri valmistamiseks kasutati kivi, vahest ka pronksi ja vaske, reljeefid kujutavad tegelasrohkeid stseene, inimene, loom ja jumal on üks, need on lahutamata tervik. Skulptuurid katsid templeid. Näide: Prints Siddharta, Gandhara, Süva kuju. India skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef, vabaskulptuurina kujutatakse jumalaid (Siva, Visnu ja Buddha). India kujutava kunsti kõrgaeg oli (klassikaline periood) Guptade dünastia ajal (4.-7. sajand p.Kr.) Skulptuuri koolkond: Gandhara- Pakistan, Afganistaan. Umbes 1 saj. p.Kr loodi selles Kreeka budistlikus piirkonnas esimesed Buddha kujutavad vabaskulptuurid;Vana-Kreeka mõjudega; sisu India sissepoole vaatav. Ee...
tutvumist endaga selles kohas, kus ta asub. 2.Mis on tarbekunst ning nende erinevad harud ? Tarbekunstiks nimetatakse kunsti, mida inimesed kasutavad. Harud: · Keraamika · Metallehistöö · Puitehistöö · Klaasehistöö · Nahkehistöö · Tekstiil 3.Mis on maalikunst ja kuidas jaguneb ? Maalikunst on see, kus värvidega on loodud kujundeid, olendeid jne. Jaguneb : · seinamaalid · laemaalid · põrandamaalid · joonistused 4.Mis on skulptuur ? Skulptuur on enamasti kivist valmistatud kujutis. Seda on erinevaid sorte nt. : ümarplastiline, reljeefne, abstraktne jne. 5.Mis on graafika ja mille peale tehakse pilt trükigraafikat tehes ? Tasapinnaline kujund , mis luuakse trükkimise või joonistamise abil. Trükigraafika stiili kasutades tehakse pilt enamasti paberile, või muule materjalile, millele saab trükkida. ÜGAJA KUNST. 1.Mis iseloomustab koopamaale ja mida või keda seal kujutatakse ?
2.Realism Realism on kunstimeetod, mille järgi kunsti ülesandeks on kujutada elu tõepäraselt, avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. Kunstis võib realismi ilminguid juba varemgi täheldada, kuid eriti oluliselt täiustasid realismi meetodit 17. sajandi hispaania, hollandi ja flaami kunstnikud. Sõna "realism" iseseisva suuna nimetusena kasutas esimesena kunstnik Courbet 1855.a-l, kui ta eksponeeris Pariisi maailmanäitusel oma töid. MOOD Tehnika arenemine tõi uuendusi ka rõivastus- ja moeküsimustes. Väga tähtis oli õmblusmasina leiutamine ja selle kasutusele võtmine 19. sajandi keskpaigas. See pani aluse rõivaste mehhaniseeritud tootmisele. Nüüd muutusid lõiked lihtsamaks ja rõivad odavamaks. Meeste ülikond koosnes pikkadest pükstest, kuuest ja vestist. Tavaliseks kujunesid tumedad toonid. Frakk muutus peoülikonnaks, vähem pidulike sündmuste korral hakati kasutama smokingit. Seotava kaelaräti asemele tuli kitsas lips, milleks kasutati...
· Sumerite suuremad ehitised on tsikuraadid · Tsikuraat torntempel, üksteise peal asuvad kitsenevad platvormid, tavaliselt 50-60 m kõrge · Tsikuraat oli jumala eluase, preestrid seal ei elanud · Tsikuraate on ehitanud ka teised rahvad hiljem · Tsikuraadid tuletavad meelde hilisemaid Egiptuse astmikpüramiide · Hauakambreid ei ehitatud hauatagust elu ei usutud · Sumeri-akadi ajastu skulptuur jääb Egiptuse skulptuurist tugevasti maha · Ei tuntud hästi anatoomiat ebaloomulikud kehaosad · Mesopotaamias ei olnud ka tugevaid kivimeid · 3. a. tuh keskel eKr tekkis pronksskulptuur · Üks varasemaid pronksskulptuure on Sargon I portree · Pole kindel, et see just Sargon I portree on · Palju suuri kivikujusid lasi endast teha Lagasi linna valitseja Gudea u. 20 mitte eriti hästi õnnestunud kuju
huvitatud. Peamine rõhk asus fassaadide toredusel. 19. sajandi teisel poolel hakkas fassaadidest ajaloolisi stiile välja tõrjuma eklektika s.o. erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidega. Ehitustehniliselt hakati kasutama raudkonstruktsioone, esialgu küll tööstusarhitektuuris või sildade ja jaamade ehitamisel. Varsti aga selgus, et metallkonstruktsioonid ja raudbetoon võimaldavad ehitada hooneid sajanditeks. 5. Skulptuur Skulptuuris toimusid muutused aeglasemalt, sest skulptuuri omahind on palju kõrgem kui maalikunstil ja see ala sõltub peaaegu alati tellimustest. Klassitsismi traditsioonid püsisid kaua, eriti monumendikunstis. Romantiliseks võib pidada FRANCOIS RUDE`i (1784-1855) loomingut. Tema kuulsaim teos on "Sõttamineku laul" e "Marseljees". Kõrgreljeef kujutab sõtta sammuvaid mehi ja neid innustavat võidujumalannat. Seda gruppi on võrreldud ka kivisse raiutud lauluga. Marseljees
❖ FILIPPO BRUNELLESCHI - Rierenze toomkiriku koheksatahuline kuppel, Leidlaste Kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel ❖ Tsentripetaalperspektiivid- ruumiline pilt, “õiged proportsioonid” ❖ Palazzod- Paleed, kolmekorruselised (iga korrus “kergem”), rõhutati üksikosade funktsioone, horisontaalne suund ❖ LEON BATTISTA ALBERTI - iga korrase akende vahel pilastrid. Fassaad muutus rahulikumaks ja harmoonilisemaks. Kindlad reeglid kunsti loomiseks jne. Itaalia skulptuur. 15. sajand ❖ LORENZO GHIBERTI- PARADIISI VÄRAVAD - 28 kullatud pronksist relieefi (vana testamendi sündmused), 10 suuremat relieefi ❖ DONATELLO- Püha Jüri - 2 meetrit kõrge marmorkuju, vabafiguur, kontrapost. “Taavet”- Esimene vabalt seisev alastifiguur pärast antiikaega. Gattamelata ratsamonument. ❖ ANDREA del VERROCCHIO- Võidukas Taavet (riided seljas, jõle naiselik), Colleoni ratsamonument. ❖ Ilmalik portreekunst
Kunst muutus tõepärasemaks 10.Vanakreeka kunst 1) Vana aeg - 600-480 eKr Õitse aeg - 480-323 eKr Hiline aeg -323 eKr-30 pKr 2) Dooria, joonia ja korintose stiilid 3) Eeskujuks megaron. Ristkülikust põhiosa + eesruumid kitsamatel külgedel. Puu, savi, hiljem kivi 11.Kreeka ehitusmälestised 1) Ateena Akropolos, Parthenoni tempel 2) Ühendab mitut vanemat pühapaika, ebatavaliselt keeruka põhiplaani ja ülesehitisega. Sambad enamasti joonia stiilis. 12.Vanakreeka skulptuur 1) Egiptuse 2) Kujudele üritati anda rohkem elavust (kontrapost), kujud on vaadeldavad igast küljest, näod rahulikud ja tõsised, looduslähedus 3) -II- 4) Polykleitos - hiigelkujud Zeusist ja Atheenast Skopas - reljeefid Halikarnassose mausoleumil 14.Hellenistlik kunst 1) 2) Lossid jm esinduslikud ilmalikud ehitised - turuhooned, teatrid, saunad, raamatukogud 3) Surev gallialane, Milose Venus 16.Rooma arhitektuuri süsteem 1) Kaared, võpvid ja kuplid. Lubimört, tellised, betoon
1.LIIGID:Arhitektuur(skalaar-,profaan-), Skulptuur(reljeef,ümarplastika), Maalikunst(seina, tahvel), Graafika(kõrg-,sügav-,lametrükk), Tarbekunst(materjalide järgi) 2.ESIMESED ALGED:Koopamaalid, skulptuur on vanem(Willendorfi veenus,luust kujud),arhit: dolmen. Leiuk: Lascaux, Altamira 3.EGIPT ARHIT:Vana: Püramiidid(Giza, Cheops, laotud kivipankadest, terav tipp kullatud). Uus: Templid(sammasõu, kapiteel) 4.EGIPT KUJUTAV K:Seotud hauataguse elu kindlustamisega, õiged proportsioonid, veider poos, üldistatus, ei laskuta pisiasjadesse, liikumist pole, üks jalg ees. EHNATON: püüti kujutada konkreetset inimest, muutus looduslähedasemaks, alati on kujutatud päike, naise ilu
Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra võidule. Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust, on feodalismivastased, seoses oma ajastu vabadusliikumisega. Isiksuse vabastamise, võõrandumise ületamise...
Klassitsism Eestis Aeg: 18.saj. 80-st-19.saj. keskp. Keskused: Tallinn, Tartu Mõjud: (pealinn)Peterburist (1809-tüüpfassaadide määrus), Saksast (mõisnikud) Arh. Varakl. Tallinn. 1) J.Schultz-Eestimaa kubermanguvalitsushoone: barokne fassaad, klassikaline plaanilahendus ja sise...?? 2) Teatrihoone Lai tn. 3 (põles 1855) 3) Elamu Kohtu tn. 2 4) Kõrtsid: Viitna, jt. Tartu. Pärast 1775.a. tulekahju ehitati palju hooneid klassits. Stiilis, seepärast ka Emajõe Atee..?? 1) J.H. Walther Raekoda 2) Johann Zaklowsky Kivisild 3) P. Spekle Uspenski kirik Pärnus Raekoda, Vaivaras kirik, Võrus kirik Sisekujunduses illusionistlikud maalid, antiikteema Norra järgi Lohu mõisates jm. Mõisad: Saue, Ääsmäe, Roosna-Alliku jt. Mõisahooned olid paroklikud. Pargid: Pada, Palmse mõisate ümber jm. Kõrgkl. Tallinn. Kohtu tn.8 Stenbocki maja. Tartu. J.W.Krause ülikooli peahoone (1803-09), Vana Anatoomium, Elamu Lossiplats 16 Mõisad...
maalide ja skulptuurkaunistustega. Itaalia arhitektidest olid kõige väljapaistvamad Giovanni Lorenzo Bernini ja Francesco Borromini. Maalikunsti iseloomustavad üldjuhul rahutud pildid. Jäädvustati meelega ebatavalisi poose ja ägedaid liigutusi. Armastati kujutada peamiselt jõulisi, võimukaid inimesi. Ajastu suurimaid maalijaid oli Hollandist pärit Rembrant, kes lõi üle 700 maali ja graafilise lehe. Itaalia meistritest oli kuulsaim Caravaggio. Barokiajastu skulptuur oli tihedalt seotud arhitektuuriga. Viljeleti dekoratiivplastikat, mis pidi kaunistama hoonete fassaade, interjööre ning parke. Skulptuuri vormikõne oli maaliline. Seda saavutati rohkete detailide, arvukate põimumiste ja valguse-varju kontrastiga. Inimesi kujutati otsitud poosides, lehvivates rüüdes või hoopis ilma rõivasteta. Skulptuuride piirjooned on sopilised, ebamääraselt laialivalguvad. Tolle aja mõjukaim skulptor oli Giovanni Lorenzo Bernini.
BAROKK (barocco portugali keeles ,,pärl") Üldiseloomustus Barokkstiil valitses aastail 1600-1750. Ta on eeskätt Euroopa stiil, kuid esimene, mis kolonistide kaudu jõudis ka Ameerikasse (seal nimetatakse seda ,,hispaania stiil"). Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades (Itaalia, Hispaania, Flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vastureformatsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk-kunst eelkõige ülistabki kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus (Holland, Inglismaa, osalt Prantsusmaa), esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul (seda nimetatakse: baroki klassitsistlik suund). Barokk-kunstile on omane: 14 rahutus 15 dünaamilisus (liikuvus) 16 kirglik tunneteväljendus 17 emotsionaalsus 18 elavad liigutused, otsitud poosid nii maalikunstis kui skul...
Vana Kreeka 1. Teada üldjoontes Kreeka ajalooperioodi de kronoloogiat (mis järgneb millele, mõni tähtis 2. märksõna, nt. Kreeta-Mükeene ja Knossose loss) 2. Kreeka kaart, kus asusid ja nim. tähtsamad linnriigid ( Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa). 3. Kreeka polis, ülesehitus Tavaliselt paiknes polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Linna südameks oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Samuti oli polises kindlasti vähemalt üks tempel, tavaliselt rohkem. Linn ise koosnes valdavalt kivivundamendi le rajatud ühe- või kahekorruselis test põletamata tellistest elamutest. Tänavad olid enamasti väga kitsad, välja arvatud mõnedes kreeka kolooniates, kus tänavatevõrk oli algusest peale planeeritud. Tihti kattis tänavaid sillutis. Linna kaitsesid müürid. Kreeka ühiskond oli linnadekeskne, sellest hoolimata, et enamus inimesi elas m...
Kuju on täis ohjeldamatut kirge ning kuigi Pariisis säilitataval kujul puuduvad pea ja käed, võib Niket lugeda siiski kreeka kunsti kaunimate teoste hulka. Hellenismi teisel poolel tugevnes skulptuuris püüd pöörduda tagasi klassika idealiseeritud vormide juurde. Selle koolkonna suurepärane mälestusmärk on maailmakuulus ,,Melose Aphrodite" (tuntud ka kui ,,Milo Venus") mis asub Louvre´is. See skulptuur nõretab klassikalistest ideaalidest. Hellenistliku ajajärgu lõpul hakkas skulptuuri paatos maanduma, muutes ülemääraseks hirmsate teemade harrastamiseks ja maneerlikkuseks. Niisugust pitserit kannavad kaks silmapaistvat skulptuurigrupil ,,Pharnese härg". See kujutab traagilist stseeni, mida on kirjeldatud ka Vergiliuse ,,Aeneises". Trooja preester Lakoon hoiatas oma kaasmaalasi, et nad ei võtaks vastu puuhobust, milles olid peidus kreeka sõdalased
peale istutada ning seepärast ongi sealkandis komme üles keeratud nurkadega katuseid ehitada. Et asi veel kindlam oleks, pannakse katuse nurkadesse mingid elukad istuma; mida rohkem elukaid, seda kõvem kaitse kurjade vaimude eest. Iseloomulik element kivist ehituskunstis on müür. Igaüks on kuulnud ja mõnigi ise näinud Suurt Hiina müüri. Kuid müüridega ümbritseti ka losse, templeid, kloostreid, linnajagusid ja linnu. Hiina skulptuur Skulptuuri ei loetud muistses Hiinas kõrgete kunstide hulka nagu maali ja kalligraafiat. Sellest hoolimata on skulptuuri viljeldud üsna ohtralt. Materjal on kõikvõimalik keraamika, kivi, pronks, puu, elevandiluu, bambus jne. Mõningatel ajajärkudel on loodud väga suuremõõtmelisi skulptuuriteoseid, teistel jälle miniatuurseid. Eriti tuleb märkida hiinlaste oskust materjali omapära kasutamisel. Näiteks puu juurte ja oksatüügaste loomulikke kõverusi, mõhnasid ja lohkusid
Romaani kunst P2rast antiikmaailma kokkuvarisemast oli Euroopa kunst madalseisus. Alles 10 saj hakkas kujunema visuaalse kunstiliikides avalduv uus stiil, mida tuntakse romaanistiilina. Romaani kunst eksisteeris 12 sajandini. See on esimene yhtne kunstistiil L22ne Euroopas, sest ta eksisteeris yhteaegselt mitmes riigis. Kuna Euroopas oli valitsevaks j6uks ristiusu kirik, siis k6ik kunsti v22rtused on seotud kunstiga. Arhitektuur t2htsamad ehitised on kirikud ja kloostrid, kuna osati ehitada v6lve ja kaari siis romaani arhitektuuri tunnuseks on ymarkaar. Kirikud ehitati masiivsed, paksude myyride ja v2ikeste akende, sest kirikud oli 2 ylessannet (pyhakoda, kaitseehitis). K6ige rohkem ehitati basiilikaid. Sambad jagasid kiriku l66videks. Keskl66v on k6rgem ja laiem, kylgl66vide peal paikneb keskl66vi avanev galerii.Uueks kiriku osaks kujunes nelinurkne ruum apsiidi ja nelitise vahel mida nimetatakse kooriks.Koori ruumi p6rand oli tavalise...
Kreeka kultuur Ateena eluolu Periklese ajal Kuidas Ateenat valitseti Tähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul. Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud. Kodanikuks loeti täisealist meest, kes ei olnud välismaalane. Kodanikel olid kõigil võrdsed õigused. Kodanikul oli õigus lisaks riigiasjade otsustamisele ka teenida mõnes riigiametis või tegutseda kohtunikuna. Kohtunike ja riigiametnike kohad tõmmati loosiga, seega oli võimalik ka vaesematel isikutel nendele kohtadele pääseda. Kellel polnud Ateenas kodaniku õigusi Ega igal Ateena elanikul ei olnud kodanikuõigusi. Kodanike hulka ei kuulunud naised, välismaalased ja orjad kelle arv oli väga suur. Välismaalased pidasid tavaliselt käsitöölise või kaupmehe ametit ja neid pidi kohtus esindama mõni ateenlane. Suur osa ateenlasi oli ka kodaniku õigustest ilma jäetud. Ateena mereliit Pärslaste kätte lange...
VanaEgiptus 4000 aastat eKr moodustusid kaks riiki Niiluse jõe deltasse tekkis Alam-Egiptuse, jõe ülemjooksule aga Ülem-Egiptuse riik, mis ulatus esimese kärestikuni. 3000 aastat tagasi eKr rajas müütiline Ülem-Egiptuse kuningas Menes ehk Narmer 1. dünastia. Vana-Egiptuse ajalugu (umbes 5300 eKr 395 pKr) jaotatakse kümneks valitsusajaks: * Eeldünastiline periood (53003000 eKr) * Varadünastiline aeg (30002686 eKr) * Vana riik (26862160 eKr) * Esimene vaheperiood (21602055 eKr) * Keskmine riik (20551650 eKr) * Teine vaheperiood (16501550 eKr) * Uus riik (15501069 eKr) * Kolmas vaheperiood (1069664 eKr) * Hilis periood (664332 eKr) * Ptolemaiosed (33230 eKr) * Rooma periood (30 eKr395 pKr) Tähtsamad jumalused Varadünastilistes tekstides võib kohata ligikaudu kahesaja jumaluse nime, hilisemast ajast pärit Teeba versioon Surnuteraamatust aga annab peaaegu viissada nime, millele tuleb lisada...
Viljandimaa represseeritute monument Endise Viljandi mõisa härrastemaja esises pargis avati 14. juunil 1991, kui möödus 50 aastat esimesest massiküüditamisest Eestimaal, mälestusmärk kõigile Viljandimaalt Nõukogude okupatsioonivõimude poolt represseeritutele. Kavandi autoriks on kunstnik Aate-Heli Õun. Monumendi asukoht valiti just selle põhjusega, et endises Viljandi mõisa härrastemajas asus Nõukogude ajal miilits ja julgeolekuorganid, kes olid repressioonide elluviijateks. Selles hoones algas paljude kannatanute teekond Siberi vangilaagrisse. Kindral Laidoneri mälestussammas Kindral Johan Laidoneri monument, Viljandi lauluväljaku kõrval on püstitatud Viljandimaal Viiratsi vallas, Raba talus sündinud ja elanud kindral Johan Laidoneri auks. Kaitseväe ülemjuhataja Johan Laidoner jättis Eesti ajalukku jälje mitte ainult andeka sõjamehena, vaid ka rahuaegse poliitikuna nii kodumaal kui väljaspool seda. Pronkskuju autoriks on Terje O...
kunstiks, tarvitseb kas või vaadelda riietuse kujutamist. Rõivad - reeglina ulatuvad need maani - katavad keha endiselt täiesti kinni. Riidevoldid mõjuvad väga loomulikuna, kuid nende vormid, suund ja rütm sõltuvad vähe nende all olevast kehast. Seda parem aga oli kasutada riietust skulptuuri ja arhitektuuri sidujana. Ka skulptuuri temaatikas toimus suur muutus. Gooti plastika lõi imekauneid naisekujusid. Naistele ja armastusele loodi kauneid ülistuslaule. Gooti skulptuur tegi läbi pika arengutee, milles võib üldjoontes eraldada kolme etappi: 2) Gooti ornamentika nii ehitistel kui esemetel kujutab näiteks taimelehti väga loodustruult. Neid kasutati akende või ehisraamistikus või fassaadil ehisviiludes. 3) Reljeefid- hingeelu käsitlus antiikaegsete rooma reljeefikunsti traditsioonidega. 4) VITRAAZIKUNST- Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali, vitraazikunsti
· Kreeka teater koosnes kolmest osast: teatron mäenõlval asuvad istmed orkestra ümmargune mänguplats, seal laulis ja mängis pille koor, seal mängisid ka näitlejad skenee garderoobiruumid näitlejatele ja koori liikmetele, asus orkestra taga · Tänapäevast lava esialgu ei tuntud, see tekkis alles hellenismiajastul (proskeenion) III Kreeka skulptuur arhailisel ja klassikalisel ajastul · Ka Kreeka skulptuur on väga palju mõjutanud hilisemat Euroopa kunsti · Kreeka skulptuuri õitseajaks peetakse klassikalist ajastut 5.-4. saj eKr · Ka vanad roomlased imetlesid kreeka skulptorite töid · Rooma ülikutel oli kombeks kaunistada oma villasid kuulsate kreeka skulptorite tööde koopiatega · Enamasti ongi säilinud need roomaaegsed koopiad · Koopiad võivad üksteisest ka erineda · Arhailise ajastu skulptuur oli veel Egiptuse skulptuuri mõju all
leidub hulgaliselt igas basiilikas. Mosaiigis kasutasid roomlased erinevat värvi siledaid marmori tükikesi.Need polnud küll väga kirkad, kuid võimaldasid edasi anda erinevaid värvivarjundeid.Kasutati ka värvilise klaasi tükikesi. Valitsevad värvid olid heleroheline ja kuld, samuti ka lilla ja ooker. Mosaiikidel kujutati sümboleid ja igasuguseid piiblilugusid.Kõik figuurid on rikkalikult rõivastatud, mis on ka üheks erinevuseks antiikkunsti ja keskaja kunsti vahel. Romaani kunst, skulptuur ja maalikunst-Romaani stiil oli esimene ühtne kunstistiil Lääne- Euroopas; valitses X-XII sajandil Itaalias,Prantsusmaal,Saksamaal ja Inglismaal.Ehkki romaani stiilis on palju antiigi elemente ja mõjusi,on see siiski täiesti iseseisev kunstistiil.Romaani stiil on paljude mõjude segu ja seega täiesti omapärane.Romaani stiili juhtivaks kunstiliigiks oli arhitektuur.Eriti tähtsal kohal oli sakraalarhitektuur.Peamisteks ehituskeskusteks olid romaani stiili ajal kloostrid
Mõned neist lasua kadestavad primitiivrahavaste käsitöö meistereid, kelle kujude ja jooniste juures on tunda, et need on juskui laetud maagiliste võimetega, ning et neil on saatuse poolt määratud tähtis osa hõimu kõige pühamates rituaalides. 5 Teosed "Kaks suurt vormi" 6 "Lamav figuur" 7 "Ema ja laps" See skulptuur ühendab kunstniku kolm kõige peamist teemat: ema ja lapse, lebamis tegelase ja sisemised / välimised vormid 8 "Müür" See tükk tulenes väljakutse pannes skulptuur jooksul arhitektuuri-seade. Seina moodustab barjääri vahel skulptuur ja ehitus 9
Rooma kunst Sissejuhatus 8. sajandil e.Kr. tekkis Itaalias seitsmel künkal asunud küladest linnriik Rooma, mis hakkas oma maa-alasid laiendama naabrite arvel. Legendid räägivad, et selle linna asutajaks oli 735. aastal e.Kr. hundiema poolt üles kasvatatud Romulus. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele. Riigi südamik praegune Itaalia oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. Sellega puutusid roomlased juba varakult kokku Lõuna- Itaaliasse rajatud k...
RENESSANSS SAKSAMAAL, MADALMAADES, EESTIS JA PRANTSUSMAAL. 1. Iseloomusta madalmaade kunsti 15.-16. saj. Väljapaistvaid saavutusi oli maali alal. Madalmaadest on pärit maalitehnilised uuendused: Hubert ja Jan van Eyeck viisid tempera-ja õlivärvide üheskoos kasutamise tehnilise täiuslikkuseni. Madalmaadest sai alguse õlivärvidega maalimine. Alles 16. sajandil hakkas renessanssi stiil Madalmaadesse jõudma. Itaalia kunstis nähti vormi ühtse tervikuna. 2. Kes oli see see madalmaade kunstnik, kellest said inspiratsiooni hilisemad sürrealistid ja kes oli see madalmaade kunstnik, kellele ta veel eeskujuks oli? Rogier van der Weyden. Ta oli eeskujuks Hans Memlingile, keda peetakse ka tema õpilaseks. 3. Nimeta maalide autorid. Jan van Eyeck ,,Arnolfini kihlus" Albrecht Dürer ,,Autoportree" Pieter Brueghel "vanem" 4. Nimeta vähemalt 2 Loire'i oru lossi. Millistest eeskujudest lähtuti Prantsusma...
ROKOKOO Referaat Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... Arhitektuur...................................................................................................... Maalikunst...................................................................................................... Skulptuur........................................................................................................ Tarbekunst..................................................................................................... Muusika.......................................................................................................... Mood.............................................................................................................. Kokkuvõte...................................................................................................... Pilte............
Autor: Jevgenia Spiljova http://lifeglobe.net/entry/1540 http:// www.showbell.ru/zamki/index.php?st=shenonso http://www.google.ee/imgres?q=%D0%B7%D0%B0%D0%BC%D0%BE%D0%BA+chenonceau+%D0%B8%D1%81%D1%82%D wmuseum.ru/uploads/posts/201106/1308655157_schloss_chenonceau.jpg&w=2990&h=1993&ei=2iM4T_GsC8WA8gOZ0bTKAg http://www.justparis.ru/zamkiluari/chateaudeblois http://www.google.ee/imgres?q=%D0%B7%D0%B0%D0%BC%D0%BE%D0%BA+chenonceau+ %D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE %D1%80%D0%B8%D1%8F&hl=ru&biw=1680&bih=949&gbv=2&tbm=isch&tbnid=4F Mqfn3QP_U_M:&imgrefurl=http://europeartinvest.webs.com/artofdecoration.htm&docid=gD3ac9Vdz0FBUM&imgurl=h ttp://www.jbiphoto.com/ValDeLoire/Chenonceau/photos Chenonceau/13_Chenonceau.jpg&w=800&h=535&ei=2iM4T_GsC8WA8gOZ0bTKAg&zoom=1&iact=hc&vpx=384&vp y=529&dur=3087&hovh=183&hovw=275&tx=119&ty=107&sig=112837830390354862278&page=2&tbnh=136&tbnw= 193&start=37&ndsp=45&ved=1t:429,...
meenutavast motiivist, mille prantsuskeelne nimetus on rocaille. · Seinapinnad värviti heledates toonides. · Sisekujunduses kasutati suuri peegleid. · Siseruum oli intiimne ja võluv. · Välisarhitektuuris jäi püsima senine, baroklik laad. · Kuulsaim sisekujundaja: prantslane Gilles Marie Oppenordt (1672-1742) Amalienburgi lossi interjöör Münchenis Balthasar Neumann. Würzburgi lossi rokokookujundusega saal. Skulptuur · Baroki jõuliste vormide pehmenemine, ümaramaks ja õrnemaks muutumine · Kuulus meister Edme Bouchardon (1698-1762) - "Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb" väljendab täpselt rokokoolikku valumaadi. · Clodion (1738-1814) - kujutas lõbusaid nümfe ja faune. · Kuulsamaid Rootsi kunstnikke Johan Tobias Sergel - Tema motiivid on enamasti antiimütoloogilised · Jean- Antoine Houdon Diana Rõivamood Maalikunst · Maalid väga dekoratiivsed
KUNSTITEOSE ANALÜÜS 1.Leia kunstialasest kirjandusest või internetist foto skulptuurikunsti esindav taiesega. Vasta järgmistele punktidele täislausega - nii kujunebki analüüs. 1. TÄPSEMAD ANDMED OBJEKTI KOHTA: 1. 1802. a Pariisis (Villa Borgheses) Prantsusmaal , 19. sajand. 2. Antonio Canova "Paolina Borghese" 3. Valmistatud marmorist. Skulptuuri seisund on terve. 4. Tegemist on originaaliga. 2. OBJEKTI KIRJELDUS: 5. reljeef, ümarplastiline skulptuur või büst 6. Kompositsioon on lineaarne. Skulptuur on pigem frontaalne. Dünaamiline või staatiline, Üksikfiguur. 7.Käsitluslaad on realistlik, proportsioonid on paigas. 8. Paolina on kujutatud lamavas asendis(lamab enda paremal küljel ja kergelt nõjatub oma paremale käele). Ta nägu on mõtlik, arvan et ta vaatab midagi ning on seejärel mõttesse vajunud. Arvan, et sel naisel on puhkemomet, kuna ta on väga mugavas
/ Teema 1 / 1. test / Katse 1 ülevaade Alustatud reede, 2. märts 2012, 11:13 Lõpetatud reede, 2. märts 2012, 11:23 Aega kulus 9 minutit 26 sekundit Hinne 8,0, maksimaalne: 8,0 (100%) Küsimus 1 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Küsimuse tekst Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Milline järgnevatest asjadest on kunstlik? Vali üks: a. Skulptuur Õige vastus! b. Porgand c. kärbes Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Küsimuse tekst Platoni sotsiaalne müüt inimeste erineva n-ö metallisisalduse kohta oli arusaam, Vali üks: a. mida pidid uskuma kõik ideaalse riigi kodanikud. Õige vastus! b. mida pidi uskuma ainult ideaalse riigi rahvas, mitte valitsejad. c. mida ideaalses riigis vaevalt keegi usub, kuid sellegipoolest kõik väidavad end uskuvat. Küsimus 3
Skulptuurid on üldiselt tuntud isikutest. Palju kujutatakse ilukirjandusest tuntud osalisi ja monumente on püstitatud ka nende autoritele. Tallinas on ka palju skulptuure mis kujutavad loomi. Väga tuntud on Metskits ja Vastsündinu. Võrreldes teiste linnadega on Tallinnas tunduvalt vähem skulptuure. Kui vaadata näiteks Stockholmi tänavaid ja hooneid, on kohe märgata suursugused kujutised loomadest ja inimestest. Linna üldilme on terviklik ja iga skulptuur on väga omapärane. Tallinnas on hakatud alles viimasel aastakümnel püstitama värskemaid, huvitavamaid skulptuure nagu näiteks Vabadussõja Võidusammas. Mereäärses linnas leidub palju monumente laevadele. Kõigile tuntud on Rusalka monument Pirital, kuid veel üks ajalooline sündmus Eesti ajaloos on vajanud mälestamist. Selleks on 1994 aasta sügisel toimunud laevahukk. Tallinnas, Suure Rannavärava bastionile on püstitatud
Vanakreeka maalikunst 10.b Sissejuhatus Kreeklased hindasid oma maalikunsti väga kõrgelt Ei ole säilinud arhailise ega klassikalise aja seina- ja tahvelmaale Hellenistlikuperioodi maalidest säilinud Roomaaegsed koopiad Keraamika ja vaasimaalid Paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja sellele tehtud maalinguid-vaasimaale. Tuntumad savinõud on: amfora, hüdria ja kraate Vaaside otstarve Vaase ei kasutatud mitte lillede hoidmiseks, nagu tänapäeval vaid: Õli säilitamiseks Teravilja säilitamiseks Suuri keraamilisi vaase mälestusmärkidena. Tuntumad savinõud Hüdria- kolme käepidemega veenõu Tuntumad savinõud Amfora- kahe sangaga anum veini hoidmiseks Tuntumad savinõud Kraater- lai anum, milles segati vett ja veini. 8. Sajand e.Kr. Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelistest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, näiteks: 1. Kolmnurki 2. Rombe 3. Meandreid 8. Sajand e.Kr. lõpp Abstraksete kuju...
midagi seletada, vaid mõjutada inimese tundeid, tekitada imetlust ja aukartust. Barokk kiriku välisilmes kasutati väga sageli. Kasutati väga sageli valuute, kolmnurkseid viile, süvendeid seintes, poolsambaid, kujukesi. Kõik detailid allutati tervikule, kui samas oli üldmulje rahutu. Kasutatud sambad või poolsambad ei oma tegelikult toetavat ülesannet Rooma Peetri kiriku edasiehitamine (Maderna). Peetri kiriku väljak (Bernini). Püha Agnese kirik (Borromini) Itaalia maalikunst ja skulptuur Maalikunst Caravaggio- Maalidele iseloomulik ruumilisuse rõhutus, mis saavutatakse hele-tumeduse kaudu. Keldriluugivalgus. Itaalia maalikunstnikele on iseloomulik ka illusioone tekitav maalimine, eriti lagede puhul. Skulptuur Bernini- Rooma Peetri kiriku baldahhiin, Püha Teresa ekstaas. Apollon ja Daphne- liikuvus, rahutus, emotsionaalsus, voogavad riided. Barokk Itaalias Oli katoliikluse üks tugialasid, usuline fanatism, maalikunstnikud tegutsesid eelkõige kiriku
Võrdlemaks kahte tööd antiikkunstist otsustasin ma Myroni ,,Kettaheitja" ehk ,,Diskobolus" ja Lysippose ,,Hermes sandaali sidumas" kasuks. Minu esimeseks valikuks oli Myroni ,,Kettaheitja", mis on klassikalise Kreeka kunsti üks kuulsamaid teoseid. Mind paelub Myroni oskus kujutada inimese liikumist niivõrd täiuslikult, et see elustab tema skulptuurid. Kui tänapäeval saab suurima kehalise pingutuse momenti jäädvustada näiteks foto abil, et hiljem selle järgi teha skulptuur, siis tollal ju sellist võimalust ei olnud. Ometi on Myronil õnnestunud äärmiselt oskuslikult kujutada momendi põgusust ja kehadetaile. Myroni originaalskulptuur valmis Vana-Kreeka klassikalisel ajajärgul, ligikaudu 450.aastal eKr. Kuna see pole aga säilinud, oleme skulptuuriga tuttavad tänu arvukatele roomlaste koopiatele. ,,Kettaheitja" kujutab noort meest enne kettaheitmist hoogu võtmas. Nagu ikka kreeka atleetide puhul, on nooruk täiesti alasti
Vana - Kreeka Uurimustöö Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus................................................................. 3 Ülevaade Vana Kreeka perioodidest.............................. 4 Elust olust ....................................................................... 5 Kunst 1) Arhitektuur.............................................................. 6 2) Skulptuur................................................................7 3) Vaasimaal...............................................................9 Tänapäevast leitud sarnasused.......................................10 Tänapäevast leitud sarnasuste analüüs.............................11 Kasutatud kirjandus......................................................12 2 Sissejuhatus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
