7 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Jooksevkontoga seonduvad probleemid Jooksevkonto defitsiiti põhjustab reeglina just väliskaubanduse puudujääk. 1. Eestis (ka mujal) on olnud viimastel aastatel probleemiks jooksevkonto defitsiit: · alates 1997 aastast järsult kasvama hakanud jooksevkonto defitsiit ulatus oma "parimatel" päevadel 2004 aastal 19 % SKP väärtusest, · käesoleval aastal võib jooksevkonto defitsiit olla 2-3% piirides, · "kriitiliseks massiks" peetakse ca 10% piiri, · "kriitilise" piiri ületamine võib ehmatada välisinvestoreid. 2. Sisuliselt on tähendab jooksevkonto defitsiit võlgu elamist ja iga võlg tuleb kunagi tagasi maksta. Kui laenatud ei ole üle mõistuse palju ning seda laenuraha on osatud edukalt kasutada, siis võib olukord ka soodsalt laheneda. 3. Alati ei lahene soodsalt
Küsimus 6 3 Piirkulukõver on positiivse kaldega: Vali üks: a. Kahaneva piirtoodangu seadusest tulenevalt b. kasvavast piirtulust tulenevalt c. kahanevast keskmisest toodangust tulenevalt d. Kahaneva piirkasulikkuse seadusest tulenevalt e. kahanevast keskmisest kogukulust tulenevalt Küsimus 7 3 Rahanõudlusjoon nihkub väljaspoole, kui : Vali üks: a. intressimäär alaneb b. nominaalne SKP väheneb c. kui nominaalne SKP suureneb d. intressimäär tõuseb Küsimus 8 3 On antud järgmised andmed suletud majanduse kohta. Säästmine võrdub: Tarbimiskulutused C = 500 + 0,7(Y – T) Sääst S=Y–T–C Kogutulu Y=C+I+G Investeerimiskulutuse d I = 15 Avaliku sektori G = 20 kulutused T = 15 Maksud Vali üks: a. 21 b. 51 c. 41
----------------------------------------------------------------------------- --- Question 6 (1 point) Bretton Woodsi kokkulepe: a. noudis koikidelt riikidelt oma vaarismetalli varude avalikustamist b. keelustas laenude andmine arengumaadele *c. sidus USA dollari kullaga d. sidus koigi lepinguosaliste riikide valuutad kullaga ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 7 (1 point) Analuusi tabelis toodud WW riigi SKP naitajate alusel: Aasta Nominaalne SKP SKP deflaator (miljardite kroonides) (baasaasta 1990) 1997 82,8 1,2 1998 90 1,25 Kui suur on 1998 a.reaalne SKP 1990 aasta hindades? *a. 72 [90/1.25] b. 65 c. 69 d. 85 ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 8 (1 point)
Jooksva konto puudujäägi peamine põhjus on kogu käsitletaval perioodil olnud kaupade konto. Samuti on sellesse panustanud ka tulukonto, sest tulude väljavool on pidevalt ületanud sissevoolu. Samas on teenuste konto olnud pidevalt ülejäägiga. S.t, et Eesti on müünud mitteresidentidele märksa rohkem teenuseid, kui neid mitteresidentidelt sisse ostnud. Lisaks on ülejäägiga ka jooksevülekanded, kuid koos teenuste ülejäägiga, on nende suhe SKP-sse viimastel aastatel vähenenud. SKP otseste koostisosade, kaupade ja teenuste puudujääk kokku oli 2000-2005 aastatel 3-5%. Ning tõusis oluliselt 2006ndal aastal kuni 12%ni. Absoluutarvudes on jooksevkonto komponentide käive kasvanud. Vaadeldud perioodil (92-06) on kaupade eksport suurenenud 33x ja import 38x. Väliskaubanduse kiire kasv jäi perioodi 92-97. Järgnes stabiilne periood ja uus tõus alates 2006ndast aastast ilmselt on arengule mõjuv Euroopa liiduga ühinemine, ning teatud osa sellest on
Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 6 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas diskontomäära tõstmine. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 7 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Muutused lõpptoodangu kvaliteedis on üks põhjustest, miks erinevad SKP ja RKP. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 8 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kuznets’i hüpoteesi kohaselt tähendab turumajandus automaatselt ebavõrdsuse jätkuvat kasvu. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 9 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
Riikide arengutaseme näitajad 1. Riigi majanduse üldine areng nt. SKP ühe inimese kohta USA dollarites 68,1 (2008.a) tööhõive struktuur (millistes majandussektorites inimesed töötavad) eksport- ja importkaupade struktuur 2. Tootmise ja tarbimise näitajad nt. energia tootmine inimese kohta, energia tarbimine inimese kohta 12 190 (2007.a.) interneti kasutajaid tuhande inimese kohta 58 (2008.a.) side- ja transpordivahendite hulk inimeste kohta (autod) 413 (2006.a.) mitmesugused suhtarvud (nt
a. võivad kasu saada kõik indiviidid, v.a. kauba ostja b. saavad kasu üksnes kauba ostja c. võivad kasu saada kõik indiviidid, k.a. kauba ostja d. saavad kasu üksnes tasuta kaasasõitjad Ebaküllaldane kogunõudlus kutsub esile: a. struktuurse töötuse suurenemise b. tsükl ilise töötuse c. siirdetöötuse d. varjatud töötuse kasvu e. kõik vastused valed Erasektori koguinvesteeringud võetakse arvesse: a. kasutatav tulu b. isikliki tulu c. SKP tulude meetodil d. SKP kulude meetodil e. RPP kulude meetodil Ettevõtte panuse arvestamiseks lisandunud väärtuse alusel arvestatud SKPs, tuleb toote turuhinnast maha arvata: a. jaotamata kasum b. teistele firmadele teostatud müük c. kulum d. kõik vastused valed e. kõik riigile makstavad kaudsed maksud Firma palkab täiendava ressursiühiku kui a. MRP >MP b. MP >0 c. MRC < MRP d. MRC > W Hinnaindeksit võib kasutada selleks, et: a. kõik vastused valed b
tööturumeetmes. Võib öelda, et võrdluseks teiste Euroopa Liidu riikidega kuulus Eesti madala osalusega riikide hulka. Eesti tööpoliitika pärast majanduskriisi Majanduskriisi ajal, kui suurenes uute töötute arv, kasvasid kulutused tööpoliitikale Eestis kiiresti. Kui tööpoliitika kulud olid 2008. aastani väga madalad, jäädes 0,2% piiresse SKP-st, siis majanduskriis ja väga suur töötute arvu kasv ning samaaegne SKP langus tõi kaasa väga suure tööpoliitika kulude suhtelise kasvu, mis jõudis ligi 1.3-1.4%-ni SKP-st 2010. aastal. Suurem osa kulude kasvust on tingitud töötushüvitistest (töötutoetus, töötuskindlustushüvitis, hüvitised kollektiivse koondamise korral ja tööandja maksejõuetuse korral). Küll aga langes aktiivse tööpoliitika meetmete osakaal kogu tööpoliitika kuludest
2. SKP ja rahvatulu Antud teemas keskendutakse neljale SKP ja rahvatulu allikate ja kasutamisega seotud põhiküsimusele. 1. Makromajandusliku kogutoodangu determinandid: tootmistegurid ja tootmisfunktsioon. Suletud majanduse korral on vaatluse all: · majandusagentidena kodumajapidamised (KMP), · firmad ja · valitsus (avalik sektor) ning millede vastastikused seosed avalduvad · toodanguturgudel, tootmisteguriturgudel ning finantsturgudel. Kodumajapidamised KMP olles tootmistegurite omanikud, teenivad
Sisemajanduse koguprodukti definitsioon ja selle arvutusmeetodid. · Sisemajanduse koguprodukt (SKP) Majanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogum väljendatuna rahas SKP on voonäitaja, mitte jääginäitaja SKP arvutamiseks on kolm meetodit: · SKP arvutamine sissetuleku meetodil · SKP arvutamine tootmise meetodil · SKP arvutamine tarbimise meetodil Rahvamajanduse koguprodukti definitsioon. · Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) Residentide poolt teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogum väljendatuna rahas Ricardo ekvivalents. · Kui valitsus kärbib makse ja suurendab defitsiiti, hakkavad tarbijad ootama tulevast maksutõusu ja suurendavad valitsussektori säästu vähenemise katteks erasektori säästu.
maailmamajanduse jahtumise tõttu pakub nõudlus majanduskasvule sellegipoolest vähe tuge. Uue kasvutsükli algust ja olukorra leevenemist võib oodata alles prognoosiperioodi lõpul. (ehk Eesti Panga prognoosi järgi 2010. aastal) [slaid3] Järgmisel slaidil näeme sisnõudluse reaalkasvu kujutavat graafikut. EESTI Eesti majanduskasv vähenes 2006- 2007. aastal ning 2008. aasta II kvartalis kahanes SKP aasta arvestuses 1,1%. 2008. aasta esimesel poolel panustasid SKP reaalkasvu nii põllumajandus, kalandus kui ka hotellid ja restoranid, kuid vähenesid kõigi varem majanduskasvu toetanud tegevusalade ehk ehituse, finantsvahenduse, töötleva tööstuse ja kaubanduse osakaalud. Järgmistel aastatel oodatakse Euroopa Liidu fondide intensiivsemat kasutamist ning valitsussektori investeeringute jätkumist, mis aitaksid majandustsükli madalseisu tasandada ja toetaksid pikaajalist majanduslikku sarnastumist. [slaid4]
Õpikust: Riigi majandusressursid *majanduse keskmeks küsimuseks on püüd rahuldada ühiskonna soove ja vajadusi *kõigil riikidel maailmas tuleb otsustada, mida toota, kuidas toota ning kellele toota nii, et ühiskond saavutaks maksimaalse heaolutaseme tootmistegurid: *Maa-loodusressursid, kliima ja maa *Kapital- reaalkapital ja finantskapital *Tööjõud ja ettevõtlikus *majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui tootja maksimaalne heaolu. Majanduse koduprodukt ja majandusareng *riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt (SKP) *Mida kiiremini kasvab toodetavate kaupade ja teenuste hulk, seda kiiremini suurenevad ka elanike tulud. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) mõõdab kõigi antud riigi residentide poolt toodetud lõpptarbimiseks suunat...
elastne. a) Õige b) Vale 12. Täieliku konkurentsiga turul ei ole ettevõtetel võimalik kasumit saada. a) Õige b) Vale 13. Täieliku konkurentsi korral on hind ja piirtulu võrdsed. a) Õige b) Vale 14. Täieliku konkurentsiga turul puuduvad turule sisenemise barjäärid. a) Õige b) Vale 15. Täieliku konkurentsi korral ei kehti tingimus MR=MC, sest täieliku konkurentsi korral maksimeerib ettevõtte kasumit P=MC. a) Õige b) Vale V test Nominaalse ja reaalse SKP arvutamise ülesanne 1. Leia nominaalne SKP aastal 2000 1125400 2. Leia nominaalne SKP aastal 2001 1275600 3. Missugune on muutus nominaalses koguproduktis (vasta esita protsentides ilma protsendimärgita)? 13 4. Kasutades aastat 2000 baasaastana, leia reaalne SKP aastal 2000 1125400 5. Kasutades aastat 2000 baasaastana, leia reaalne SKP aastal 2001 - 1325300 6. Missugune on muutus reaalses koguproduktis kui baasaasta on 2000 (vastus esita protsentides ilma protsendimärgita)
Peaminister Vladimir Putin Eelmine Venemaa president. Iseseisvumine Iseseisvus NSV Liidust 12. juunil 1990. aastal. Lõplikult iseseisvus 26.detsembril 1991. aastal Kaart Sümboolika Vapp Lipp NSVL Vapp Venemaa majandus 1998. aasta finantskriis on majandus kasvanud. SKP reaalkasv on olnud peaaegu 50% ja keskmine aastakasv 6,8%. Venemaa majandus Venemaa majanduspoliitika eesmärk on kahekordistada reaalset SKPd 10aasta jooksul. Hetkel on Venemaa keskpangal kaks rahapoliitilist eesmärki: alandada inflatsiooni ja aeglustada reaalse vahetus kursi kallinemist Venemaa majandusareng sõltub suuresti energiasektorist. Nafta ja Gaas Nafta ja gaasisektor moodustavad rohkem kui
rahvusvaheliste ettevõtete vajadustele, kes tegutsevad Iirimaa erinevates tööstusharudes ja majandussektorites - enamus rahvusvahelisi ettevõtteid tegutsevad infotehnoloogia sektoris ja farmaatsiatööstuses, kuid loomulikult ka teistes sektorites. Iirimaa ehk nn "Keldi Tiigri" majandusareng alates 1990-ndate aastate algusest on olnud muljetavaldav. Ühest Euroopa vaesemast riigist on saanud 10-15 aastaga ühe kõrgeima SKP per capita'ga riik maailmas (2007 aastal 37 400 eurot). Edu pandiks on olnud teadmistemahukas majandus, mida omakorda toetasid sotsiaalsfääri, infrastruktuuride ja kaubanduse areng ning Iiri valitsuse kindel hoiak madala maksubaasi hoidmisel. Lisaks ka Iirimaa suhteliselt noor ja haritud tööjõud ning loomulikult ka inglise keelne keelekeskkond, mis oli Iirimaa edukuse selgrooks. 90-ndate aastate kõrge töötusemääraga riik muutus 21
c) selle tarbimisest saadav kasu ei kahane lisatarbijate lisandumise korral 9. Rahvusliku koguprodukti mõõtmine Avaliku sektori kulutused sisaldavad avaliku sektori oste ja tulusiirdeid · Vale,tulusiirdeid ei arvestata rahvamajanduse arvepidamises avaliku sektorikulutuste all Kapitali kogus suurenebtäpselt niipalju,kui suurenevad koguinvesteeringud · Vale,kapitali kogus suureneb nii palju kui suurenevad neto-erainvesteeringud Kui reaalne SKP on suurenenud ja SKP deflaator suurenenud,siis see tähendab,et nominaalne SKP on suurenenud · Õige SKP mõõdab sotsiaalset heaolu · Vale,SKP mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemusi Kogutulutuste neli komponenti on- tarbimiskulutused,koguinvesteeringud,avaliku sektori kulutused,netoeksport. Maksud ja säästud kujutvad endast väljavoogu tuluvoost. Kasutatav tulu võrdub a) Isiklik tulu netomaksud
TAANI KUNINGRIIK Geograafia referaat Sisukord SISUKORD........................................................................................................................................ 2 ÜLDISELOOMUSTUS....................................................................................................................... 3 ÜLDANDMED.................................................................................................................................. 3 GEOGRAAFILINE ASEND................................................................................................................. 3 .................................................................................................................................................... 4 LOODUSLIKUD TINGIMUSED......................................................................................
VINNI-PAJUSTI GÜMNAASIUM 11.b. TAANI Referaat Arelika Klimson 11. B. Õpetaja: Siiri Seljama Vinni 2010 SISUKORD: 1. RIIGIÜLDANDMED..............................................................................3 1.1 Pindala............................................................................................4 1.2 Rahvastik.........................................................................................4 1.3 Haldusjaotu...
Majanduse kogunõudlus on rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. Majanduse kogupakkumine on rahvamajanduse reaalse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. Pakutakse rohkem kui on nõudlust. Tekib hinnataseme tõus ehk inflatsioon. Pakkujaid on rohkem, seega tekib ka konkurentsiolukord, mille tõttu hakatakse mängima hindadega. Ka inflatsiooniolukorras suureneb SKP, mis omakorda näitab majaduse kasvu või langust. Suurenevad tarbimiskulud. Riik võiks sekkuda kiiresti suureneva inflatsiooni korral. Inflatsiooni korral on pakkumine ületanud nõudmise, on tekkinud üleküllus. Raha väärtus langeb ja raha väärtust peab kaitsma. Tööhõivetase on ületatud. Raha väärtuse võib fikseerida. Riik võiks toetada ülekülluses oleva kauba eksporti riikidesse, kus on kaubast puudus ja vähendada makse ekspordi pealt. Tulumaksu suurendamine. 3
Kordamine kontrolltööks majandus 1. Ressursside efektiivne kasutamine SELGITA Ressursid tuleb suunata nii, et tulemus oleks optilaane ehk sinna, kus alternatiivkulu on väikseim, (efektiivsust hinnatakse selle järgi, kui palju saab toota sama ressursikulu korral). 2. Majanduse edukuse hindamine- MILLE ALUSEL HINNATKSE MAJANDUST SKT abil, 3. Kuidas mõõta riigis loodud väärtusi? SKP ja RKP 4. Lõppväärtus- SELGITA 5. Tänapäeva majandussüsteem NIMETA JA ISELOOMUSTA Segamajandus vabaturu põhimõtted + riiklik reguleerimine; soodustab: konkurenti, vaba ettevõtlust, turusuhteid, eraomandit; seadusega määratakse maksud 6. Tootmistegurid NIMETA 1)looduslikud ressursid(maa) 2)inimestega seotud ressursid 3) kapital 4)ettevõtlikkus 7. Aternatiivkulu- ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise
7% olid naised ja 44.3% olid mehed. Vanimad ehitusmälestised on linnakindlustused vallikraavi osad, linnamüüri Punane torn 15. sajandist, ja tallinna värav 17. sajandist. Punane torn Pariis Pariis (ladina keeles Lutetia) on Prantsusmaa pealinn ja IledeFrance'i piirkonna halduskeskus. Aastatel 20012007 ja 20082014 on linnapeaks Bertrand Delanoë. 2004. aastal oli Pariisis elanike 2 142 800 . 2009. aastal oli Pariisi SKP 552,1 miljardit eurot, mis oli üks Euroopa kõrgemaid. Kui Pariis oleks riik , oleks ta riikide SKP nimestus 17. kohal. See on peaaegu sama suur kui terve Hollandi SKP. 5 Linnade ajalugu Pariis
Itaalia on Euroopas asuv vahemere riik mille pindala on 301 340 km2. 2017. aasta seisuga elas seal 61 miljonit elanikku. Itaalial on väga tugev majandus ning nominaalse SKP järgi on riik maailmas üheksandal kohal. Põhilised majandussektorid Itaalias on teenindus, tööstus ja põllumajandus. Itaalia on tuntud kui veini ja autode tootjana. Pärast Teist Maailmasõda toimusid suured muutused Itaalia majanduslikus struktuuris. Põllumajanduslikust tootmisest mindi üle tööstuslikule tootmisele. Üks majanduslikult tugevamaid linnu Itaalias sellel ajal oli Napoli, mille sadam oli tähtsaim Vahemere kaubavahetuspiirkond. Samuti oli see tähtis tööstuspiirkond
ettevõtte ja üksikisiku tulumaks. Eksport ja import. 42. Milline on majapidamiste roll tulude-kulude ringkäigus? 43. Kuidas mõjutab valitsussektor tulude-kulude ringkäiku? Valitsuse kulutused-valitsuse ostud, toetused e tulusiirded. Valitsus ja ettevõtted on seotud valitsuse ostude kaudu. Tulud- otsesed ja kaudsed maksud. Toetuste ehk tulusiirete kaudu on seotud majapidamised ja valitsus. 44. Kuidas leitakse ja kuidas on omavahel seotud SKP väärtus lähtudes (a) tuludest, (b) toodangust ja (c) kuludest? SKP tuludest lähtuvalt saame, kui liidame kõik palgad, rendid, intressid ja kasumid ning lisame veel amortisatsiooni ja kaudsed maksud. Rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide teenitud kogutulu. SKP kulude alusel saame, kui summeerime erinevate majandussubjektide poolt lõpptoodangu tarbimiseks tehtud kulutused. Kõige suurem SKP kuluartikkel on
teise toote või teenuse tootmiseks. Vahetarbimine Kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel. Näiteks võib autotehas osta teiselt tehaselt turvavööd, mis sisaldub ka auto hinnas. Seega kajastub turvavööde tootmine vahetarbimisena juba auto hinnas. Rahvamajanduse koguprodukt(RKP) Mõõdab kõigi antud riigi residentide poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust. RKP lähtub residentsuse põhimõistest, SKP aga territoriaalsest jaotusest. Lisandväärtus Igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine ehk kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv. Nominaalne SKP - Nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades Reaalne SKP - reaalne SKP ehk SKP püsivhindades väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust muutumatutes baasperioodi hindades
Kõige sagedamini kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks: tarbijahinnaindeksit (CPI) näitab nende tarbekaupade ja teenuste fikseeritud ostukorvi kaalutud keskmist hinda, mida on tarbinud antud majanduse perekonnad. Tootjahinna indeksit PPI väljendab tootmisresursside eest makstud hinda, kaasa arvatud kaubad ja teenused, mida firnad on üksteiselt ostnud. SKP deflaatorit- kogutoodangu hinnataseme indeksit või SKP komponentide keskmist hinda. inflatsiooni kulud inflatsioon tekitab nii võitjaid kui kaotajaid kindlaksmääratud rahalise sissetulekuga inimesed kaotavad, need, kes neile seda sissetulekud maksavad, võidavad. Inflatsiooni üheks tagajärjeks on raha akumulatsioonifunktsiooni vähenemine: · inimesed vähendavad oma rahavaru · investeerivad rohkem kinnisvarasse, näiteks majadesse, maasse. Rahvastik Kuni kahekümnenda sajandi alguseni oli sündimuse probleem maailmas, sealhulgas ka
Pealinn - Stockholm. Kuningas - Carl XVI Gustaf. Peaminister - Fredrik Reinfeldt. Pindala - 449 964 km 2. Rahvaarv - 9,060,430 (2006). Rahvastiku tihedus 20,1 in/km2. Iseseisvus 6.juuni 1523. Rahaühik - kroon (SEK). Ajavöönd - kesk- euroopa aeg. Riigihümn Du gamala, Du fria. Maakond 46n 3218 km. Rootsi on silla abil ühendtatud taaniga. Linnastumine: 84%. Sündimus: 12%0 suremus : 11%0 . Keskmine eluiga: 79 aastat. Põlumajandus. % SKP- st 27 teenuse % 71 SKP s in. 19 700. loodusvarad Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi, raua, vase, plii, hõbeda ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Leidub veel kulda, volframi,arseeni,naftat. Rootsi pindala 449 964 km2. Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Ajalooliselt lõunaosas kasvanud lehtmetsad asendusid inimtegevuse tagajärel põldudega, nüüdseks on osaliselt asemele istutatud okaspuid
Ühiskonna majandamine Ühiskonna majandamine on oluline, et majanduskriisi ei tuleks. Nüüdisühiskonna tunnused: arenenud turumajandus, tööstuslik kaubatootmine, heaoluriik. Heaoluriik tähendab, et inimestel ei ole vaja muretseda oma igapäevase leiva eest. Riik pakub ühsihüvesid, heaolu. · Peamised majandussüsteemid · Majandusressurssid · Vajaduste hierarhia · Riik ja majandus Peamised majandussüsteemid · Tavamajandus (kõige kauem eksisteerinud ise toodan, ise tarbin) · Turumajandus (industriaalühiskonnas levinum. Saab alguse linnastumisega 19 saj kui mindi üle industriaalühiskonnale) turumajandus sattus kriisi, kui riik ei tohtinud sekkuda. Suure majanduskriisi ajal pidi riik hakkama sekkuma majandusse. · Käsumajandus (plaanimajandus) · Segamajandus (nüüdisühiskonnas levinum teenindussektor) Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib, kuidas nappide (üha kahanevate) ressursside tingimustes ...
kaasneb kas hindade järk-järguline tõus või vahetuskursi tõus või mõlemad. Madalamad maksud aitavad luua täiendavaid majanduslikke stiimuleid ja selle läbi elavdada majanduskasvu. Makse tuleks tõlgendada majanduse stimuleerimise ja proportsioone loova tööriistana. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) väljendab riigis vaadeldava perioodi jooksul valmistatud lõpptoodangu kogusummat rahalises väljenduses, sõltumata kasutatud tootmistegurite omanikust. SKP mõõdab üheaegselt nii kogutoodangut kui sissetulekut. Inflatsiooni tõttu kasvab nominaalne SKP kiiremini kui reaalne ehk baasaasta võrreldavates hindades arvutatud SKP. Riigi koguprodukt (RKP) sisaldab lisaks SKP-le välismaal teenitud esmaseid netotulusid riigi residentidele kuuluvate tootmistegurite kasutamisest. Riigi resident on üksus, millise majanduslike huvide keskus on seotud riigi majandusterritooriumiga aasta või pikema aja vältel.
Riikide arengutaseme näitajad: 1)Rahvamajanduse koguprodukt(RKP,RKT)-aasta jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade, teenuste kogumaksumus,millele on juurde arvatud ekspordi ja impordi saldo. 2)Sisemajanduse kogutoodang(SKP,SKT)-aasta jooksul riigi majandusterritooriumil toodetud kaupade, teenudte turuväärtus. 3)Inimarenguindeks(IAI)-arvestab kolme asja: rikkust(SKP 1 elaniku kohta), haritust(kirjaoskuse tase+kooliskäimise võimaldamine ja tarve),eluea pikkust(sünniaegne ootus) Põhjariigid-hõive teenindussektoris,iive negatiivne,pikem eluiga,kirjaoskuse % suurem Lõunariigid-hõive primaarses, sekundaarses sektoris,iive positiivne,lühem eluiga, kirjaoskuse % väiksem.Tekkisid kolooniate tõttu(kuningakojad tahtsid rikkusi) Ümberasumiskoloonia-lähevad ise elama. Hilisagraalsed: Hispaania,Portugali kolooniad Ladina-Ameerikas. Varaindustriaalsed: 1)Euroopas oli demograafiline plahvatus(vajati uusi maid) USA-sse 2)vajati eksootilisi põlluma...
Põllumajandus Brasiilias Joonis 1 Brasiilia alepõllud • Metsade hävimine, ökosüsteemi hävimine Muldade hävimine, erosioon Ajutine lahendus, taastub kaua Joonis 2: Alepõld Brasiilias Joonis 3: Suurpõld Brasiilias • Muldade vaesumine, mets hävitatakse üks liik domineerib, ökosüsteem kahjustub GMOde sattumine loodusesse Joonis 4: Maisipõld • Maisi tootmine Parana regioonis Loodusolude mõju põllumajanduse arenguks • Brasiilia asub ekvatoriaal- ja lähisekvatoriaalses kliimavöötmes. Põhilised loodusvööndid Brasiilias on vihmamets, aastaajati niiske mets ja puisrohtla • Brasiilias on ferralliitmullad (punamullad). Punamullad on huumusevaesed ja väheviljakad, seetõttu nad põllumajanduseks eriti ei sobi. • Siiski on neid tänapäeval hakatud ulatuslikumalt kasutama, aga selleks on vaja põllule lisada lupja ja väetist (Brasiili...
) Aasta Tulud Kulud 2005 50,89 50,86 2006 65,98 63,6 2007 81,68 72,3 2008 82,38 80,9 2009 111,57 98,6 · Aastal 2005 on tulud ja kulud peaaegu võrdsed · Aastatel 2006-2009 ületava tulud kulusid RIIGI EELARVE MAHU MUUTUSE VÕRDLUS SKP MUUTUSEGA AASTATEL 2005-2010 SKP jooksevhindades, miljonit Muutus Riigieelarve maht Muutus 2004 151541,6108 200 174956,2104 23414,6 53 072 811 033 5 200 209520,0122 34563,8 66 904 574 437 13 831 763 404 6 200 247646,2836 38126,27 82 149 211 947 15 244 637 510 7 200 252015,0777 4368,794 95 369 822 983 13 220 611 036 8
Põhilised tootmistegurid Looduslikud ressursid Inimressursid Kapital Ettevõttlikkus Iseloomustus: Pos: Tööjõudu on palju ning on väga palju tööjõudu erinevate oskuste ja omadustega. Neg: Palju töötuid; Suur osa inimestest töötab miinimum palgal ning kõrgharidusega inimestel on raske sobivat tööd leida Eestis. Mõisted SKP- Mõõdab riigi residentide poolt toodetud lõpphüviste väärtust deflatsioon- raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises aktsiisimaks- maks, mida tuleb maksta teatud kaubaga kauplemisel või tootmisel maksumäär- protsent, millega arvestatakse sissetulekult arvestatud maksu Mis põhjustab inflatsiooni? 1)nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine 2)tootmiskulud suurenevad Kes koostab riigieelarve seaduse eelnõu? V A L I T S U S Kes võtab vastu riigieelarve? R I I G I K O G U Otsesed maksud: tulumaks, sotsiaalmaks Kaudsed maksud: käibemaks, aktsiis Eestis on PROPORTSIONAALNE maksusüsteem - ükskõik kui suur on aast...
Kuulunud aastaid kaubanduspartneride esikümnesse Holland on otseinvesteeringute (FDI) mahult Eestisse kolmandal kohal (9-10% ;1,7 mld eurot). (Eesti Pank, 2017) 3,3% ehk 209 mln eurot Eesti otseinvesteeringutest tehakse Hollandisse (7, koht). (Eesti Pank, 2017) Eestit külastab aastas u 50 tuhat Hollandi turisti Hollandit külastab aastas u 70 tuhat eesti residenti Majandusnäitajad Holland on kõrgelt arenenud majandusega riik Majanduskasv: 3,1% Inflatsioon: 0,3% SKP: 826 miljardit USA dollarit 6. koht ELis Moodustab 4,7% ELi SKPst SKP inimese kohta: $45,658 28% kõrgem EL-28 keskmisest Töötuse määr: 4,4% (Detsember 2017) Madalam EL-28 keskmisest (7,3%) Tulevikuprognoosid Majanduskasvu prognoos 2018: 2,9% 2019: 2,5% Inflatsiooni prognoos 2018: 1,6% 2019; 2,3% Palgatõus ning töötuse vähenemine tõstavad leibkondade sissetulekuid Eratarbimine ning investeeringud põhilised majanduskasvu mootorid
Järgnevalt käsitlen tähtsamaid hiilge ja viletsusesündmusi läbi 20. sajandi teise poole jooksul valitsenud presidentide valitsemisaegade. 1945. aastal tuli demobiliseerida 12 miljoniline armee ja viia tööstus kooskõlla rahuaja vajadustega. Majanduskriisi ei tekkinud, kuna sõjaajal olid inimesed säästnud raha. Endised sõdurid said farmi loomiseks, ettevõtte asutamiseks või ülikooli minekuks laenu, seega ei tekkinud ka suurt tööpuudust. 1940.-1950. aastatel suurenes USA SKP kolm korda. Armee suurus oli 1950. aastal 600 000, samaaegselt armee koosseisu vähenemisega hakkasid suurenema USA rahvusvahelised kohustused. 1945. aastal valiti presidendiks Truman, kes ei olnud rahva seas väga populaarne president. 1947. aastal algas Külm sõda, mille käigus sisse viidud Trumani doktriini abil seisti vastu kommunismi levikule. 1949. jätkati reforme uue kursi vaimus Fair Deal'i abil. Lubati parandada elujärge, vähendada tööpuudust, luua juurde elamispindasid jne
RIIGI MAJANDUS Grete Sammal, KANADA 1. Riigi töötuse määr (%). Leia ka maailma keskmine näitaja. Kui riik on arengumaa, siis leia võrdluseks ühe arenenud maa näitaja (töötuse määr), kui riik on arenenud maa, siis ühe arengumaa näitaja. Pane riigid koos näitajaga kirja (võid teha n tabeli). TEE SISULINE JÄRELDUS. Kanada töötuse määr, seisuga 2011 on 7.5%, maailma keskmine näitaja on 2014 seisuga 8.3%. Võrreldes muu maailmaga, on Kanada töötuse määr väikesem ja võrreldes ühe arengumaaga(Burkina Faso) on Kanada näitaja 10 korda väiksem. Seega Kanada töötuse määr võrreldes muu maailma ja arengumaaga on tored...
27) Kapatsiteet e tootmisvõimsus (Capacity) on tootmistae, mille korral firma keskmine kogukulu on minimaalne. 28) Rahvusliku koguprodukti mõõtmine RKP (Gross national product GNP) mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtust, millele lisandub välismaalt teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite kasutamisest 29) Kulude tulude ringkäik (joonis) 30) Sisemajanduse koguprodukt SKP (Gross domestic product GDP) mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtust. 31) Rahvuslik koguprodukt RKP ( 32) Kulutuste lähenemisviis e tarbimiste lähenemisviis (Expenditure approach) on rahvamajanduse arvepidamises kasutatav meetod, mille korral liidetakse kokku kõik kulutused, mis on tehtud lõpptoodangu ostmiseks vastavalt selle turuväärtusele. a
- on erinevus ehk vahe tööjõukulu ja netopalga vahel. Mis on vaesuslõks? -kui brutopalga suurenemisel ei kaasne olulist netosissetuleku tõusu, siis väheneb motivatsioon suurendada töötunde, siis tekib nn madala palga ehk vaesuslõks. Mis on mitteaktiivsuslõks? - ehk olukord, kui mitte töötava inimese sissetulekud (nt riigi makstavad toetused) on võrreldavad või mitte oluliselt väiksemad kui töötamisel saadav netotöötasu. Defineerige mõiste sisemajanduse koguprodukti? - SKP - on majanduses teatud ajaperioodil toodetud lõpphüvitise summa, millele on juurde arvutatud ekspordi ja impordi saldo. Mida näitab sisemajanduse koguprodukt? - näitab riigimajanduse aktiivsust. Kui suur oli Eesti SKP eeldatav maht 2013a? - 18 miljardit eurot Kui suur oli Eesti majanduskasv aastatel 2002- 2006? - igal aastal üle 7%, lähiajaloo kõrgeim majanduskasv (10,4% ) oli 2006 a. Mis aastal oli Eesti viimase 7 a kõrgeim majanduskasv? Kui suur see oli?
1 USA dollar on 1251,09 woni. Riikide tabelis on Lõuna-Korea hetkel ligi triljoni USD-suuruse SKP-ga 15. kohal, olles vahepeal pikka aega 11. ja ajutiselt ka 10. kohal. Korea edu taga nähakse väga konkurentsivõimelist haridussüsteemi ning kõrgeltkvalifitseeritud ja motiveeritud tööjõudu. 5 Sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv viimase 30 aasta jooksul on olnud kiire ja stabiilne: keskmiselt 8,5% aastas. SKP mahu järgi asuks Lõuna-Korea OECD maade seas 9. kohal, majanduskasvult aga kindlalt esikohal. Lõuna-Korea SKT (ostujõu pariteedi alusel aastal 2008): $ 1.358 triljonit voni. SKT kasv läbi aastate: 2004, 4,6% 2005 4,0% 2006 5,2% 2007 5,1% 2008 2,2%. Kiire majanduskasv on saanud võimalikuks peamiselt tänu nii füüsilisse kui inimkapitali tehtud investeeringute suurele osatähtsusele - keskmiselt 37% SKP-st. Märkimisväärset rolli on mänginud hariduse tähtsustamine
Hõivemäär ((%)) , 89,3 88,8 , Töötuse määr (%) 10,7 11,2 25. Oletame 25 Oletame, et 2008 aastal oli M riigi majandus täishõivetasemel ning töötuse loomulik määr oli 6%. Täida alltoodud tabel. Aasta Potentsiaalne SKP Tegelik SKP SKP lõhe 1998 700 700 0 1999 760 741 19 a) Mitu % moodustab 1999 a. tegelik SKP potentsiaalsest SKPst? 97,5% b) Kas töötusemäär 1999 aastal võrreldes 1998 aastaga suurenes või vähenes? suurenes 26. Alljärgnevas tabelis on toodud kolme järjestikkuse aasta hinnaindeksid aasta lõpu seisuga
SISUKORD SISUKORD..........................................................................................1 SISSEJUHATUS..................................................................................3 1 MAKSUAUK....................................................................................4 2 PEAMISED RIKKUMISED...........................................................7 3 ETTEPANEKUD..............................................................................9 .............................................................................................................12 SISSEJUHATUS Maks - maksuseadusega või seaduse alusel antud kohaliku omavalitsusüksuse volikogu määrusega riigi ja kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ettenähtud korras, suuruses ja tähtpäevadel ilma otsese vastutasuta täitmisele kuuluv rahaline kohustis. Maksutulu on ri...
Austraalia Joosep Tiismus Austraalia vapp Austraalia lipp Rahvastikukasv Austraalia majandus SKP jaotumine sektoritesse Sektor Osakaal Põllumajandus 4,1% Tööstus 26% Teenindus 70% Tööjõu jaotumine sektoritesse Sektor Osakaal Austraalia ekspordi sihtkohad ja suurused 2006. aastal Põllumajandus 3,6% Tööstus 21,1% Turism Sydney ooperiteater
Kokku 29% on toodetust hüdroenergia ja 6% tuuleenergia. Valitsusel on kavas taastuvate energiate saamiseks panna 38000000000 $ järgmise 5 aasta jooksul . Portugal tahab taastuvaid energiaallikaid, nagu päikese-, tuule-ja laineenergia. Portugalil on kavas 2020-ks aastaks saavutada taasuvatest energiatest kogu energiast 50 %. Portugali majandus on käesoleval kümnendil kasvanud euroala keskmisest ja potentsiaalsest vähem. SKP kasv 2008. aastal peatus, mille põhjuseks oli peamiselt nõrk välisnõudlus, mis tulenes finantskriisistja peamiste kaubanduspartnerite kehvast majandusolukorrast. Lisaks ei ole nõrka konkurentsivõimet parandatud, mis näitab enamjaolt tootlikkuse piiratud kasvu, mis on endiselt Portugali majanduse suurimaid nõrkusi. Pidurdus ka sisenõudluse kasv, mille põhjuseks oli piiratum eratarbimine Portugali tööhõive suurenes veidi 2007. aastal, kui tööhõive määr stabiliseerus umbes 68 %
teenuse tootmiseks · vahetarbimine kaubad ja teenused, mida kasutatakse teiste toodete või teenuste tootmisel Lisandväärtus · lisandväärtus - igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine · President T.H. Ilves: · "Meie sihiks peab olema · innovatiivne, teadusmahukas · ja energiasäästlik majandus" · 2009 innovatsiooni aasta · Nominaalne SKP ehk SKP jooksvates hindades. Kajastab turuhinna muutusi · Reaalne SKP ehk SKP püsivhindades. Keskendub kaupade ja teenuste reaalkasvule. SKP kui mõõdupuu · reaalse SKP kasv on elatustaseme paranemise indikaator · SKP per capita · ostujõu standard 23 SKP koosneb: · eratarbimine · investeeringud · valitsuse lõpptarbimine · puhaseksport Puhaseksport · eksport import = puhaseksport
Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas (majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid). Naturaalmajandus on kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis. Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga. Tootmine ja tehnoloogia on algelised. Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks. Naturaalmajanduse juhtlauseks võiks olla: "Tooda nii palju, kui suudad, muidu ei jää sa ellu." Vabaturumajandus tekkis Euroopas ja arenes järk-järgult 15.-19. sajandil. Määrav on siin turg. Sellele majandusliigile on iseloomulikud järgmised tunnused: - eraomand - tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine. Omanik vastutab kõige, ka kahjude eest, on huvitatud tootmise laiendamisest, konkurentsis püsimisest, tehnoloogia uuendamisest. - kaup - müügiks valmistatud toode. Kaubaks on ka teenus, mida tarbijale osutatakse. - turg - kõik kaubad jõuavad tarbijani ostu ja müü...
(Arengumaad)-palka on liiga vähe, keskonnatingimused langevad,riik jääb vaesemaks, sõltuvus väliskapitalist. 7) Riikide klassifikatsioon majanduses osalemise järgi – näited Inforiik SKP üle 30 000 Rahvusvahelised firmad Kapital Meelelahutus, infotööstus, äriteenused (Šveits) Uustööstusmaa Usin, kuid odav tööjõud Keskmisest jõukamad (SKP 30 000 – 20 000) Otseinvesteeringute sihtmaad Toorainemaa Palju looduscvarasid, kaevandus,istandus (Eesti) Naftariigid Toorainemaad Suur SKP Muu majandus algeline Keskmised arengumaad (Saudi-Araabia) Tööstusriigid Kapital väike Odav tööjõud Võivad omada ressurse SKT 10 000 – 20 000 Arenevad või taandarenevad (Hiina, India, Türgi) Vaesed riigid Pole kapitali Pole loodusvarasid Pole tööjõudu SKT alla 2000 Agraarmajandus (Keenia) 8) Tehnoloogia areng 15. saj Loomatõud ja taimesorid Veisveskid ja tuulikud Metallisulatusviisid Kell, trükikunst Tulirelvad Navigatsiooniseaded 18-19. saj Aurumasin Ülaminek masinatööle
Puid kasutati majade ehituseks, paatide ehituseks ja asjade transportimiseks. Hea näide, mis juhtub kui ohtlikud piirid ületada. Kuznetsi keskkonnakõver 1950 välja töötatud teooria/hüpotees, esialgselt rääkis ebavõrdsusest. Sissetulekute ebavõrdsus, kui sissetulekud kasvavad tekib ebavõrdsus ja areng on pärsitud. Väga hea kasutada keskkonnanäitajate kohta. Pm et keskkonnareostus võiks laheneda sissetulekute suurenedes. EKSAMIKÜSIMUS: miks SKP pole hea indikaator heaolu iseloomustamiseks, miks on need paremad • Pole disainitud selleks seega ei täida eesmärki • Näitab ainult, kuidas raha vahetab omanikku, aga seal pole midagi head • Keskkonna mõttes negatiivsed asjad kajastuvad SKP (nafta reostuse likvideerimine) • Need tegevused, mida inimesed teevad ise oma arukusest (auto ise remontimine, aedviljade kasvatamine) ei kajastu SKP Tõelise arengu näited
LOODUSLIKUD EELDUSED . Arvutitund. Võrdle kahe riigi looduslikke eeldusi põllumajanduse arenguks atlase või internet abiga Valige kaks eri kliimavöötmetes asuvat riiki, selliselt, et üks oleks enam ja teine vähem arenenud. Üheks riigiks on Sinu riik, teise valid juhise järgi. A.Leidke internetist andmed nende riikide loodusolude kohta ja analüüsige kahe riigi loodusolusid põllumajanduse arendamise seisukohalt. KLIIMA. Mis kliimavöötmes riik asub? Kliima iseloomustus, vegetatsiooniperiood kuudes, max temperatuurid, sademete jaotumine, mitu saaki aastas on võimalik saada? Colombia paikneb ekvatoriaalses ja lähisekvatoriaalses kliimavöötmes. Ekvatoriaalsele kliimale on iseloomulik palav ja niiske ilm kogu aasta jooksul.Lähisekvatoriaasel kliimal on iseloomulik on iseloomulik kahe aastaaja vaheldumine: palav ja niiske suvi vaheldub palava ja kuiva talvega. Vegetatsiooniperiood on aastaringe. Max temperatuur on 30,4⁰C. Lähisekvatoriaalse...
Brasiilia põhjaosa hõlmab Amazonase madalik. Kõrgemad mäed on lõunaosas, need on Brasiilia mägismaal asuvad vanad ja tugevasti kulunud Campos ja Gerali mäed. Brasiilia kõrgeim tipp on Guajaana mägismaal Brasiilia ja Venetsueela piiril asuv 3014 meetri kõrgune Neblina mägi. Brasiilias leidub rauamaaki, niklit, kroomi, mangaani ja teemante. Arengutase 2010.aastal kuulus Brasiilia nominaalse SKP alusel 10 edasijõudnuma riigi hulka. Siis oli Brasiilias SKT ühe inimese kohta 10 800$. Brasiilia keskmine eluiga on 74,68 aastat. Kuni viieaastaste laste
on omahinnast kõrgem. 12. Kulude liigid (muutuvkulu, püsikulu, piirkulu). Kui vaatluse all olev kululiik suureneb pidevalt iga täiendava toote tootmise ja müümisega, on tegemist muutuvkuluga. Kui kulu ei ole aga otseses sõltuvuses ettevõtte müügimahust, on tegemist püsikuluga. 13. Majandustsükkel ja selle faasid. Majandustsükkel on tegeliku RKP (rahvusliku koguprodukti) või SKP (sisemajanduse koguprodukti) perioodiline kõikumine potentsiaalse tootmismahu suhtes. Majanduse tsüklilise arengu põhjusi on palju. Tööpuudus, inflatsioon ja kogutoodang on kindlalt kolm tähtsamat näitajat, mis peegeldavad muutusi majanduse tsüklilises arengus. Kõrge tööpuudus on alati majanduse madalseisu tunnuseks, tõusuperioodil koos tööhõive kasvuga kasvavad ka kogutoodang ja hinnad. Majandustsükkel jaguneb langus- ja tõusufaasiks. Majandustsükli faaside tunnused
hindades. Reaalne SKP- on aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste kogusumma, mida korrigeeritakse baasaasta hinnaindeksiga. Makroökonoomilised seosed: reaalsektor, avatud sektor, välissektor, rahandussektor. Maksebilanss- statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. · kirjeldab välismajandustegevusest saadava SKP, RKP ning majanduses kasutada oleva tulu kujunemist · näitab välisfinantseerimisallikate struktuuri · aitab hinnata ja võrrelda riigi majandustlikku positsiooni teiste riikidega · aitab selgitada välisvaluutareservide muutumise põhjuseid Majanduse kasv ja areng Rahvastiku probleemid: · rahvastiku suurus määrab, kui palju ressursse inimkond tarbib ning mida tuleb maksta nende ressursside eest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
