Sõnavara päritolu. Põlis, laen ja tehissõnad Põlis ehk genuiin ehk genuiinne tüvi on vana oma keele tüvi, mida pole ära tuntud kui laenu kuskilt mujalt. Soomeugri keeleteadus on põlis ehk genuiin ehk genuiinses tüvevaras eristanud järgmised päritolurühmad (kolmandas lahtris on H. Rätsepa arvutused, kus küsitava etümoloogiaga sõnad on eri hüpoteeside põhjal arvatud korraga mitmesse rühma): Päritolurühm Aeg Arv Näiteid uurali tüvevara (kaugeimad vasted vähemalt uurali algkeelest (aegade 104119 tüve ela, ema, jõgi, kaks, kala, ühes samojeedi keeles) hämarusest IV aastatuhan keel, kõiv, nimi, ole, puu, deni e.m.a) päev, vesi so...
positiivset tagasisidet. Kliendid olid restorani ning seal pakutavate toitudega rahul. 2. Turuuuringu teostamise viisid: 1. Probleemide ja eesmärkide loomine. Siinkohal tuleb tähele panna, et probleem ei oleks sõnastatud liiga laialdaselt või liiga kitsalt, mis võib pärssida kogu turu-uuringu tulemit. Turundusjuht võiks kindlasti diskuteerida probleemi üle ka oma kaastöötajatega, et saada võimalikult lai arusaamine probleemi olemasolust ning sellepõhjal defineerida skoop uuringuks. 2. Tuleb luua konkreetne uurigu plaan. See punkt jaguneb ise kaheks. Kõigepealt andmete allika päritolu osas ning lisaks uuringu meetodi või nö lähenemise osas. 3. Info kogumine. Info kogumine käib vastavalt eelmises punktis vastu võetud otsustele metoodika ja kontakteerumisvõimaluste osas. 4. Kogutud informatsiooni on vaja hakata organiseerima ning seejärel analüüsima. Võimalik on kasutada turundus otsuste tugisüsteemi (marketing decision support system), mis aitab
Tiim A Praktikum 4 1) Juhtumite tõsiduse astmed: Juhtum(minor incident) - tarkvara viga; visuaalne viga veebilehel Oluline juhtum(major incident) - tavalisest palju aeglasem laadimiskiirus; veebilehel olev link ei tööta Eriolukord(critical incident) - cloud, mida kasutame, on kõigi töötajate jaoks maas; turvarikkumine Kriis, hädaolukord(crisis) -kliendi andmete kadumine; kliendile suunatud teenus on kõigi klientide jaoks maas 2) Ticketi juhtimishalduse tööriistas võiksid olla järgnevad väljad suvalises järjekorras: *kategooria (määrata, mis valdkonna probleemiga on tegu, nt tellimus, maksed, etc) *osakond (automatiseeritud, info tuleb välja töötatud süsteemist vastavalt kliendi poolt öeldud probleemi sisule/kategooriale) *kasutaja nimi (osaliselt automatiseeritud), (kui oled varem mingeid välju oma kasutaja nimega täitnud, siis täidab automaatselt ära,...
Silbitamine ja poolitamine Selleks, et kõne voolaks mugavalt ja arusaadavalt, peab ta olema seatud nii, et kõnelejal oleks hea hääldada ning kuulajal hõlbus kuulata. Häälikud ei saa üksteisele järgneda ükskõik kuidas, vaid peavad olema teatud viisil rühmitatud. Kõne ladususe tagab helilisemate ning vähem heliliste häälikute ehk vokaalide ja konsonantide vaheldumine. Niisuguse vaheldumise tagajärjel jaguneb kõne loomulikeks hääldusüksusteks ehk silpideks. Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la-gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt...
PROJEKTIJUHTIMINE I SISSEJUHATUS PROJEKTIJUHTIMISSE Projekt- selle all mõistetakse ajaliselt piiratud ettevõtmist, mis on suunatud ainulaadse toote, teenuse või tulemi loomisele. Huvigrupid- inimesed või organisatsioonid, kes on aktiivselt haaratud projekti või kelle huvid võivad olla positiivselt või negatiivselt mõjutatud projekti poolt. Projektijuhtimine- teadmiste, oskuste, vahendite ja tehnikate rakendamine projekti tegevuste läbiviimisel, saavutamaks projekti nõuete täitmine. Funktsionaalne juht- inimene kes vastutab teatud allüksuse tegevuse eest. Juhib gruppi, mis tegelikult valmistab toodet või teostab teenust. Projekti elutsükkel- on projekti üldjuhul lineaarsete faaside kogum, kusjuures faaside nimed ja arv on määratletud projekti hõivatud organisatsiooni või organisatsioonide kontrollivajadusega. Klient- selle all mõistetakse inimest või organisatsiooni, kes hakkab projekti toodet, teenust võ...
Konsonant kaashäälik Vokaal täishäälik Polüseemia sõnade mitmetähenduslikkus Morfoloogia vormiõpetus Homonüümia tähistatavad on erinevad aga tähistaja on üks (sama kuju v kõlaga sõnade eritähenduslikkus) Tsitaatsõna - võõrkeelne sõna eestikeelses tekstis Foneetika häälikusüsteemi uuriv teadus Semantika teadus, mis uurib märkide tähendusi Süntaks teadus, mis uurib sõnadest lausete moodustamist Struktuur Süsteemi osade vaheline seos Keel infoteaduses kasutatav märgisüsteem Sünonüüm samatähenduslikkus Antonüüm vastandtähenduslikkus Sümbol märk, millega tähistatakse mingit mõistet tähistaja- märk, sümbol tähistatav - väljendus Poolitamine 1) Liitsõnu poolitatakse võimaluse korral liitumiskohast 2) Järgmisele reale viiakse üle ühe konsonandiga algav kirjasilp (karsk-lane, ekst-ra, tehak-se) 3) Rea lõppu ega algusesse ei jäeta ühetähelisi silpe: ema, saia, uue peavad jääma ühele reale. Ka eesn...
1. Mõisted Homonüümid-samakirjapildiga aga eri tähendusega sõnad Sünonüümid-samatähenduslikud sõnad Antonüümid-vastandtähenduslikud sõnad 2. Häälikute liigitus. 3. Silbitamise reeglid. 1.üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la-gu; 2.kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3.(üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau-lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us -- ava on tüvi, us on tuletusliide; 4.kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii-u, hoi- us-te; 5.liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai-a-laps; 6.võõrsõnu silbitatakse üldiselt nagu eesti omasõnu: dü-na-mo (1. reegel), bar-...
A/D Analoog-digitaal konverter X^ olekuvektor X^ (0) - algoleku hinnang z-1 integraator diskreetajas 7. Simulatsioonskeemid Joonisel on koos nii pidevaja kui ka diskreetaja simulatsioonskeem. Pidevaja skeem on ülemine, diskreetaja skeem alumine. Step signaali tekitaja D=zeros(4,2) B=Bhd=[Bd Gd] Gain olekuregulaator Initial conditions: X0 C = eye(4) State-Space olekumudel: Scope skoop (signaalide D=Zeros(4,2) dx/dt = Ax +Bu väljastamiseks) initial condition = X0 y=Cx + Du , kus Xs seadesuurus diskreetimissamm td. B=Bh=[B G] Discrete State-Space diskreetaja A=A olekumudel, kus on parameetrid: C=eye(4) A=Ad Joonis: Pidevaja olekutaastaja simulatsiooniskeem.( 1/s integraator ) Joonis 8
(põhi)kasutusjuhud Süsteemi ristküliku sisse d. Joonista kommunikatsiooniseosed tegutsejate ja kasutusjuhtude vahele (kui tegutseja osaleb kasutusjuhus aktiivselt (käivitajana) või passiivselt (info saajana)) e. Kirjelda põhikasutusjuhud (tekstiga ja/või teist tüüpi UML käitumisdiagrammiga) f. Vajadusel lisa alamkasutusjuhud ja extend/include seosed. Milline on praktiku jaoks kasulik skoop tarkvara kasutusjuhu jaoks? Millistele tingimustele tarkvara põhikasutusjuht peaks vastama? Tegutseja funktsionaalsele eesmärgile vastav põhikasutusjuht on "elementaarne äriprotsess" ehk Tegevus ning (potentsiaalselt iseseisev) "tarkvaraseanss". Inimene käivitab tarkvara eesmärgiga konkreetset kasutusjuhtu teha. Kuidas mudelid mõjutavad töötavat tarkvararakendust? Muudame mudelit (vt. järgmist slaidi)
II iteratsioonis tuli välja uus tegutseja: instituut. II iteratsioonis tuuakse valitud teenuste kohta välja kasutusjuhud kõrgtaseme formaadis ja diagrammina, põhiprotsesside lausendid, tegevusdiagrammid, arvutikasutuse sündmuste- kasutusjuhtude vastavustabel, täpsustatud kontseptuaalne klassidiagramm ning põhiobjektide seisundidagrammid. Võimalik, et vajadusel lisanduvad funktsionaalsete ning mittefunktsionaalsete nõudmiste täpsustused. 1.4.2 Skoobi täpsustus Kui töö skoop II iteratsioonis muutub, siis kirjeldatakse siin peatükis vastavat muudatust. Töö skoop muutub II iteratsioonis kitsamaks. Töös käsitletakse deklaratsiooni esitamise ja kinnitamistega seonduvaid protsesse ning deklareerimisperioodide haldamist. 1.5 Ärimodelleerimine 1.5.1 Äriprotsesside struktuur Äriprotsessi struktuuri joonistame uuesti üles II iteratsiooni alla juhul kui see on muutunud võrreldes I iteratsiooniga
tegeleb ainult väikese hulga nõuetega, tagasiside pidev. PS. Pole kontrollimatu kus reageeritakse kõigile tellija tahtmistele. Nö kuldne kesktee, et mõistuse piirides on nõuded paindlikud. ● Agiilne - üldiste põhimõtete alusels, käigu pealt loodav 6. UP faasid/etapid ● Alustamine/Inception/Algfaas - loob esialgse visiooni, business case (kas tasub investeerida järgmisesse faasi?), skoop, hinnangud ● Täpsustamine/Elaboration/Detailimine - loob reaalse töötava arhitektuuri, realiseerib väikese hulga tähtsamaid põhifunktsionaalsus, enamike nõuete ja skoobi määramine, riskide lahendamine, realistlikumad hinnangud ● Konstrueerimine - teeb kõik muud funktsionaalsused, madalama riski ja kergemate elementide iteratiivne realiseerimine ● Üleviimine - Paneb tellija keskkonnas tööle e beeta testid
Projektijuhtimise mõiste Visiooni elluviimise jaoks kasutatakse põhimeetodina projektijuhtimist, mille abil toimub liikumine praegusest seisust tuleviku seisu. Infosüsteemi kontekstis tähendab see infosüsteemi muudatuste juhtimist projekti(de)ga infosüsteemi soovitud arhitektuuri elluviimiseks. Projektis juhitavad ,,asjad" Projekti raames juhitavateks ,,asjadeks" või aspektideks (PMBOK-s on need teadmusvaldkonnad (Knowledge Area)) on: · Skoop tehtav töö ja selle maht, süsteemi arenduse kontekstis realiseeritavate nõuete hulk · Aeg ajakulu töötava süsteemi saamiseks · Kulud tehtavad rahalised kulutused · Inimressursid · Suhtlus · Kvaliteet · Riskid · Tarne projekti töö jaoks vajalikud vahendid IT varade haldus ettevõttes/organisatsioonis
üldkasutatavad objektide klassi omadusprogrammid (Property) 3. Keelereeglid Üldiselt: rida - lause koolon (:) lausete eraldaja tühik+allkriips (_) lause jätkaja Kommentaarid peale apostroofi (') Nimed kuni 255/40 märki (tähed, numbrid), pole võtmesõna Muutujate deklareerimine Dim/Private/Public [Static] nimi [As andmetüüp] Deklareerimine kohustuslik Option Explicit Muutujate skoop alamprogrammi tase, mooduli tase , globaalne (Public (Global)) Stringi pikkus - Dim nimi As String*pikkus Konstandid Const nimi [As andmetüüp]=väärtus &O kaheksandsüsteem &H 16-nd süsteem #kuupäev kellaaeg# Andmetüübid (VarType - andmetüübi küsimine) vaikimisi Variant 0 Empty 1 - Null 2 - Integer % -32768 ... 32767 3 - Long & ~2 miljardit 4 - Single
Praktiline elektroonika I Analoogskeemid Veljo Sinivee [email protected] Kondensaatorid · Kondensaator on nagu veeanum kogub elektrone.Erinevalt veepurgist on tühjas kondes alati elektrone · Juhib vahelduvvoolu, alalispingele lõpmatu takistus (v.a. laadimisel). Miks? · Polaarsed, mittepolaarsed ja unipolaarsed konded · Max. pinge, töötemperatuur, ehitusest tulenevad omadused (induktiivsus, lekkevool jne). · Ühik Farad (Maa mahtuvus ca 700 nF). Skeemil sümbol C · Kasutatakse pinge silumiseks toiteallikates (vihmaveetünn) ; viidete tekitamiseks; filtrites; signaali ahelates alalispinge blokeerimiseks. Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 2 Konded · Silub, võimendi toide nt. Samuti kasulik patareiga paralleelselt vähendab toiteallika sisetakistust · Ma...
Sanktsioon karistus dispositsioonis toodud teo eest. Sari liigitus-,korrastus- ja kirjeldusüksus, mis ühendab funktsiooni, liigi/muu tunnuse alusel kokkukuuluvaid dokumente. Sari moodustatakse järgmiste tunnuste alusel: dokumendiliik; sisu või teema; funktsioon või tööprotsess(id), mille käigus dokumendid luuakse ; koht asjaajamissüsteemis; säilitustähtaeg ; Juurdepääsutingimus; SCRUM arendusmetoodika- mõeldud keeruliste süsteemide arenduseks ja seadistuseks, kus täpne skoop projekti alguses on teadmata. Olulisemaks põhimõtteks on toodet arendada lühikseste sammudena. Iga sammu lõppedes valmib väike osa, mis on testitud ja töötab tasemel mis põhimõtteliselt võimaldaks toote antud osa väljastamist. Seadus normatiivne akt. Selgitustaotlus - isiku pöördumine, milles isik: taotleb adressaadilt teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine Sense Making (Dervin)- liigutakse obj. ja subj
Häälikuõpetus. Häälik on keele kui suhtlemisvahendi kõige väiksem osa. Hääliku märk kirjas on täht ehk aabe. Tähed nende traditsioonilises järjestuses moodustavad tähestiku ehk alfabeedi ehk aapestiku. Eesti tähestikus koos võõrtähtedega on 32 tähte. 1. Eesti tähestik (koos võõrtähtedega) - 32 tähte. ABCDEFGHIJKLMNOPQRSSZZTUVWÕÄÖÜXY Häälikud jagunevad vokaalideks ehk täishäälikuteks ja konsonantideks ehk kaashäälikuteks. 2. Vokaalid ehk täishäälikud - 9 häälikut. AEIOUÕÄÖÜ 3. Konsonandid ehk kaashäälikud - 18 häälikut. BDFGHJKLMNPRSSZZTV 4. Helilised häälikud - 15 häälikut. 9 vokaali - A E I O U Õ Ä Ö Ü ning 6 konsonanti - J L M N R V 5. Helitud häälikud - 12 häälikut. GBDKPTSHFSZZ 6. Sulghäälikud - 6 häälikut. GBDKPT 7. Võõrtähed - 9 tähte. CFQSZZWXY 8. Võõrhäälikud - 4 häälikut. FSZZ 9. Lihthäälik on üksik vokaal konsonantide vahel või üksik konsonant vo...
valitsuse ülesehituse loomine; IS/IT projektide portfelli kokkupanek; organisatsiooni toimimise muutmise juhtimine infotehnoloogia juht - IT strateegia väljatöötamine IT projektijuht - IS/IT-alaste muudatuse teostuse juhtimine · Analüüsitava ettevõtte skoobi määratlemine Analüüsitöö alustamiseks on vaja paika panna analüüsitava ettevõtte, mille infosüsteemi on vaja määratleda, esmased piirid ehk skoop. See võib analüüsi edenedes muutuda. Skoobi määratlemine on sisuliselt üldvaate koostamine, milleks on vähemalt 2 meetodit: 1. nö ,,ülalt-alla" lähenemine ehk ,,musta kasti" meetod vaadates ettevõtte keskkonda tegutsejaid, kes on ettevõttega seotud ja 2. nö. ,,alt-üles" lähenemine ehk ,,valge kasti" meetod vaadates, mis toimub ettevõtte sees, mida teevad ettevõttes tegutsejad kasutades selleks ettevõtte taustakirjeldust ja lausendite meetodit. ,,Ülalt-alla" lähenemine
Eesti õigekeel Häälikuõpetus Häälikute märkimiseks kirjas kasutatakse tähti. Häälikud jagunevad kaheks: täishäälikud ehk vokaalid ja kaashäälikud ehk konsonandid. Helitud häälikud: k, p, t. g, b, d, s, h, f, s + ki Helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, z, z, v + gi Sõna keskel kirjutatakes helitu hääliku kõrvale k, p, t: ohtlik, uhkelt Helitu hääliku kõrvale võib jääda g, b, d: 1. liitsõna liitumiskohas: raudtee, tiibklaver, algkõrgus, algkool, naisduett 2. liidete liitumiskohas: ringkond, leibkond, lindki, saagki, jalgsi, vargsi 3. sõnade muutevormides: · lihtminevikus ja käskivas kõneviisis, kui ma-tegevusnimes on g, b, d: jõudsin, teadsin, seadsin; jõudke, teadke, seadke · omastavas käändes, kui nimetavas on g, b, d: kärbse, kaudse, kuldse, raudse, õudse Häälikuühendid ja nende õigekiri Vokaalühendi moodustavad kaks või kolm täishäälikut: aus, poeet. Konsonantühendi moodustavad kaks või enam ...
FONEETIKA KONSPEKT Kõneaktil on 9 faasi, need jagunevad Rääkija faasid e. kõnemoodustus: - mõte - keeleline vorm - närvisignaalid - häälduselundite tegevus e. artikulatoorne foneetika (uurib, kuidas häälikut hääldatakse, missugune kõneorgani asend on aluseks ühele või teisele häälikule) õhuosakeste võnkumine e. helilained e. akustiline foneetika (häälikute materiaalne olemus e. õhuvõngete füüsikaline struktuur, mis häälikut õhus edasi kannavad; häälikute tajumine missugused hääliku akustilised tunnused on tajumise seisukohalt olulisemad ja kuidas mõjuvad naaberhäälikud hääliku äratundmisele, ka tajufoneetika e. pertseptiivne foneetika) Kuulaja faasid e. kõnetuvastus: - kõrva tegevus e. auditiivne foneetika - närvisignaalid - keeleline vorm - mõte. Kõik kolm suurt foneetika alljaotust püüavad selgitada hääldamisliigutuste, akustiliste tunnus...
1 for(i=0; i<5; i++) 3. rohkem for(i=0, j=0; i<5; i++) Jätkamistingimus 1. kui kirjas pole, siis täidetud for(i=0; ; i++) Sammu järeltegevusi võib olla: 1. 0 for(i=0; i<5;) 2. 1 for(i=0; i<5; i++) 3. rohkem for(i=0, j=0; i<5; i++, j++) Eelkontrolliga tsüklidirektiiv: while(B){ S }//while B - loogiline avaldis (jätkamistingimus) S sisu Järelkontrolliga tsüklidirektiiv: do { S } while(B); B - loogiline avaldis (jätkamistingimus) S sisu Muutuja skoop · Meetodis defineeritud muutuja on lokaalne · Lokaalse muutuja skoop (ulatus) algab kirjeldamisest ja lõpeb teda sisaldava ploki lõpus · Eri plokkides võib muutujat uuesti kirjeldada · Väljaspool plokki ei saa plokis kirjeldatud muutujat kasutada Lõpmatud tsüklid 1. for( ; ; ) {...} 2. while(true) {...} 3. do {...} while (true); break, continue break lõpetab koheselt tsükli täitmise ning programm jätkab tsüklile järgneva lause täitmisega.
Rakendatakse use case-e Modelleeritakse tarkvara visuaalselt (UML) Hoolikalt hallatakse nõudeid-vajadusi Tehakse muudatusnõudeid ja konfiguratsioonijuhtimist UP faasid ja planeerimisega seotud mõisted UP projekt organiseerib tööd ja iteratsioonid nelja põhifaasi: M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 1 Inception (algfaas) – ligikaudne visioon, business case (kas tasub investeerida järgmisse faasi?), skoop, esialgsed ebatäpsed hinnangud (aeg, raha,..). 2 Elaboration (viimistlemine) – peenendatud visioon, tuumarhitektuuri iteratiivne realiseerimine, kõrgete riskide lahendamine, enamuse nõuete ja skoobi identifitseerimine, realistlikumad hinnangud. 3 Construction – ülejäänud madalama riskiga ja kergemate elementide iteratiivne realiseerimine, rakendamiseks ettevalmistumine 4 Transition (siire, üleviimine) – beeta testid, rakendamine
Aleksandra. · Andreas (Mehine, vapper): Andres, Andrei, Andro. · Agathe (hea): Agatha, Gitta, Aet, Aita. · Augustus (auväärt): August, Austin, Agu, Augustin, Gustav, Kusti. 18 VIII Rahvusvaheline sõnavara. bio loogia geo graafia mikro skoop tele fan krono meetria abiturient - ära mineja mobile - liikuv autos ise motor - liigutav bios elu neos - uus calor soojus nomos - seadus cinema liigutus omnibus - kõigile circus ring opus - töö
Andmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objektorienteeritud) ja vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈ (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid puustruktuuriga hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad on relatsioonid ehk tabelid, ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige viimaks objektorienteeritud andmebaasisusteemid neis saab hoida objekt oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku jaadvustanud – E. F. Codd (relatsioonilise mudeli "...
Infosüsteemide (IS) valdkond (IS valdkonna spetsialisti teadmised) Infosüsteemide valdkond Tegeleb kõigega, mis on seotud inimvõimete suurendamisega infotehnoloogia abil ja see puudutab: · probleemide lahendamist · otsuste vastuvõtmist · vajalike tegevuste sooritamist · arusaamise/mõistmise loomist Täpsemalt tegeletakse probleemidega, mis on seotud infotehnoloogiliste ressursside ja teenuste soetamise, kasutamise ja juhtimisega organisatsioonis - probleemidega, mis on seotud kasutatavate infotehnoloogiliste infrastruktuuride ning vastavate süsteemide arendamisega organisatsiooniliste tööprotsesside jaoks. Infosüsteemide valdkonna spetsialisti teadmised · ärialased teadmised · infotehnoloogia-alased teadmised · analüütiline ja kriitiline mõtlemine · suhtlus, meeskonnatöö oskused Kokku võetuna infotehnoloogial põhinevat ettevõtet ja tema arendust puudutavad teadmised Infotehnoloogia (IT) definitsioon Infoteh...
1. Mis on äriprotsess ja mis on äriprotsesside optimeerimise eesmärk organisatsioonis? Äriprotsess-seotud tegevuste kogum, mille tulemusena saavutatakse organisatsioonile, organisatsiooni äripartneritele ja/või klientidele kasulik teenus või toode. Äriprotsesside optimeerimisega on võimalik saavutada: Klientide rahulolu, kulude vähendamine, lühem aeg tulemuse saavutamiseks, parem kvaliteet, eristumine konkurentidest, kõrgem personaalne produktiivsus. 2. Mis on ja kuidas seostuvad andmeelement, informatsioon ja teadmus? Andmeelement - väikseim tähendust omav infoüksus. Informatsioon - selliselt organiseeritud andmed, et andmed omavad tähendust. Teadmus - selliselt organiseeritud ja töödeldud andmed ja/või informatsioon, et andmetest on võimalik teha järeldusi, neist õppida ja teadmisi laiendada. Seostumine: informatsioon koosneb andmeelementidest ja teadmus informatsioonist. 3. Mis on IT arhitektuur? IT arhitektuur on tervik...
1 Bioloogiline psühholoogia Neuropsühholoogia ajalugu Mõned teooriad täiesti absurdsed. Aju kõik osad omavahel seotud. Osa järeldusi ei pruugi olla õiged. Bioloogiline piirang on, kuid pole teada, kust see tuleb. Psüühika mõistlikul viisil osadeks jagamine. Neuropsühholoogia on teadus mateeria (aju) ja vaimu (käitumise vms) seostest. Kujunemisprotsess, põhjendada saab erineval viisil. Võrdlus on sihipärane kui uuritakse inimeste vahelisi erinevusi, mitte üksikindiviidi üldistades. Milleks meile teaduse ajalugu? – Et saaks küsida õigeid küsimusi, kuidas teadmine saabib, kas aktsepteeritakse. (Testi puhul vaja teada, kes kokku pani, kuidas, mis põhjusel, kuidas kasutada, tõlgendada jne). Mõistame, millised raskused on teaduse teel olnud – ja oskame hinnata, kas oleme neist üle saanud. Võime avast...
Iteratsioonis. II iteratsioonis tuuakse valitud teenuste kohta välja kasutusjuhud kõrgtaseme formaadis ja diagrammina, põhiprotsesside lausendid, tegevusdiagrammid, arvutikasutuse sündmuste- kasutusjuhtude vastavustabel, täpsustatud kontseptuaalne klassidiagramm ning põhiobjektide seisundidagrammid. Võimalik, et vajadusel lisanduvad funktsionaalsete ning mittefunktsionaalsete nõudmiste täpsustused. 1.5.2 Skoobi täpsustus II iteratsioonis muutub skoop detailsemaks. 1.6 Ärimodelleerimine 1.6.1 Äriprotsesside struktuur Joonis 8: Äriprotsesside detailsem struktuuridiagramm (II iteratsioon) 1.6.2 Põhiprotsess lausendite kujul Fotograafid määravad pildistamisvaldkonnad. Klient registreerib kasutajakonto. 16 Klient koostab sooviavalduse. Klient esitab sooviavalduse. Sooviavaldus koosneb tingimustest (pildistamisvaldkond, aeg, koht)
dokumentatsiooniga tutvumine millise (milliste omadustega) süsteemiga on tegemist. Testiplaan peab olema kooskõlas arenduse üldplaani ja eesmärkidega, seega tuleb sobiva plaani koostamisel infot vahetada ja kokkuleppeid saavutada nii arendajate esindajaga kui vajadusel ka teiste huvitatud osapooltega. Seejärel tuleb saadud informatsiooni põhjal vastata küsimustele, millele peab vastuse andma testiplaan. Milline on testimise projekti skoop? Milliseid meetodeid ja vahended kasutatakse testimisel? Milliseid tegevusi viiakse läbi testimise käigus ning mis on nende tegevuste tulemiteks? Milliseid ressursse testimisel kasutatakse ning milline on testimise ajagraafik, kes viivad läbi testimise tegevusi? Milliseid omadusi ja objekte testitakse ja ei testita? Millised on testimise projektiga seotud riskid ning kuidas toimida
Strateegiline juhtimine Kordamisküsimused 1. Strateegia. x Strateegia on firma otsustusloogika. (Kreitner) x Strateegia kujutab endast teatud hulka hüpoteese põhjuste ja tagajärgede seoste kohta. (Kaplan, Norton) x Strateegia on org.-i eesmärkide ja ressursside ning muutuvate turundusvõimaluste ühildamine. (Kotler) x Strateegia ilma taktikata on kõige aeglasem tee võiduni. Taktika ilma strateegiata on ainult ettevalmistus alistumiseks. (Sun Tzu c. 500 BC) Leimann väidab, et strateegia kujutab endast pikaajaliste eesmärkide saavutamise põhiteede ja tegevuspõhimõtete kogumit, mis on organisatsiooni arengu juhtimise aluseks. Organisatsiooni strateegia hõlmab organisatsiooni kõiki olulisi funktsioone ja allüksusi ja ta peaks tagama, et organisatsioonis langetatavad otsused on omavahel kooskõlas. Strateegia kavandamine ja elluviimine on juhtimise olu...
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõn...
süsteem sõltub sellest keskmisest Siinivõrk (ülemine) ja Ringvõrk Võrgu tüübid: ● LAN - privaatselt omatud, ühendab seadeid suletud kohas (kool, kodu, kontor etc), skoop on küll väike, aga enamasti on andmeedastus parem kui WAN puhul ● MAN - üle linna ühendatud võrk (metropolitan area) ● WAN - kaugühendused, suured alad, think eri linnad, riigid (wide area) 3. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
