infotöötluse üle - Tunnetusprotsesside kiirus - Aeg mis kulub teatavate mentaalsete ülesannete lahendamiseks - Targemad sooritavad kiiremini - Vaatlusaeg või lühim vajalik tajuaeg - Kiiremini tajuja ei pruugi olla intelligentsem - Põhjused: pilgutamise ajal ei näe, ei pruugi helisid eristada muusikalise kuulmise tõttu - Sensoorse eristustamise võime - Automaatne eristusvõime - Aju reageerib tugevalt stimulatsiooni erinevustele - Haiguste nt skisofreenia v dementsus puhul peegeldab aeglasem või väiksem lahknevussignaal kaasnevat üldist kognitiivset puudjääki - Otsustusaeg - Kognitiivsete protsesside kiiruse osa mis seostub intelligentsusega - Rumalatel muutub vastuse andmise aeg eriti palju aeglasemaks kuid seal tegelikult pole suurt seost - Psühhomotoorne liigutuse kiirus - Liigutuste kontrollimise ja sooritamise Psühhomotoorne kiirus - - Isiksuseomaduste liigitamine; isiksuse väljundid - Suur viisik -
Alkohoolik on inimene, kes on jätkuvalt sunnitud otsima kohta oma inimlikule olemasolule ehk eksistentsile- kohta, kuhu ta saaks kuuluda. Sellega käib kaasas sügav ahistus ja just sellest pääsemiseks peab ta otsima joovet. 10.VIHA Lapsepõlves kogetud vägivald tekitab täiskasvanu eas viha tunde selle inimese suhtes. Need inimesi valdab lisaks vihale hirm, nad oleksid justkui valvel. Sellest võib välja kujuneda skisofreenia, kus laps eraldub ja tõrjub vanemate lähenemiskatseid on märgid peidetud armastuse puudumisest, vastumeelsuse tunnetest ja hirmudest, mis kõik vanematest välja kiirgasid. Sügavale hingepõhja juurdunud ja kinni jäänud viha ongi kodukahjustuse üks joon. Ükski laps ei vihka oma vanemaid kui selleks ei ole olnud põhjust, eeldab see seda, et vanemad on teda halvasti kohelnud olnud vägivaldsed. Viha võib võtta uskumatuid mõõtmeid. Näiteks vastab laps isale samaga,
50% sagedamini, ühemunakaksikutest 55% mõlemad, erimunakaksiktel 28% mõlemad, mõjutrsenter ajus: Neurotransmitter dopamiin, alleel DRD2 dopamiiniretseptori geenid, alkohoolikutel 69%, mittealkohoolikutel 20% 313. Suitsetamine: suitsetamisharjumuse väljakujunemine 50% juhtudest päritav, DRD2 dopamiiniretseptori geenid, lisaks veel serotoniini ja nikotiini atsetüülkoliini retseptori geenide alleelid 314. Skisofreenia: häired tajumises, mõtlemises, leitud dopamiiniretseptori üleaktiivsus kindlastes ajukeskstes, avaldumisel suur osa keskkonna mõjuritel (nt tugev stress), kõige rohkem skisofreenikuid Indoneesia saarestikus, seostatud kanepiga, ühemunakaksikutel risk 48%, erimuna 17%, vanematel 6% 315. Agressiivsus: sõltub neurotransmitteritest, esineb seos serotoniiniainevahetuse häiretega (sitsetamine, narkomaania) ja
Pidurduskonflikt: häbelik, siis aga konflikti otsiv, agressiivne. Seksuaalne vägivaldsus. Alkohol muudab mehed vägivaldseks 58. Dopamiini, serotoniini, noradrenaliini toime. DOPAMIIN: Palju funktsioone. tunnetus, motivatsioon, karistus, uni, mälu, õppimine. Tekib siis kui ebatavaline autasud. Amfetamiin on sarnane efektilt dopamiinile. Dopamiini üleküllust ajus seostatakse psühhooside tekke ja skisofreenia positiivsete sümptomitega SEROTONIIN: Pidurdus. Uni, meeleolu. Sund-impulsiivne häire NORADRENALIIN: Noradrenaliin ja adrenaliin on kehas kiiretoimelised stimulandina toimivad stressihormoonid, millest noradrenaliin on ajus olulisema psühhotroopse toimega. Mõlemad toimivad sümpaaatilise närvisüsteemi aktiveerimisega. Keha autonoomne närvisüsteem jaguneb üldjoontes kaheks- sümpateetiline ("võitlemine või põgenemine") ja parasümpaatiline ("söömine ja puhkamine")
Vähemalt neli uuringut on otseselt käsitlenud seda küsimust. Ja kolm neist on andnud suhteliselt positiivseid tulemusi. Kuigi ravi mõju psühhopaatilistele omadustele ei saa veel kindlalt paika panna, võib ikkagi uskuda, et, kuni pole tõestatud vastupidist, saab psühhopaatilisi isikuid ravida. Vastupidist oletades võib tekkida järjekordne ravile allumatute inimeste klass. Sama viga on minevikus tehtud haigustega nagu skisofreenia, antisotsiaalne isiksusehäire jms. Lisaks on paljud meta-analüüsid pannud kahtluse alla arusaama, et "ravi teeb psühhopaatiat hullemaks." Kuigi asjakohaseid uuringuid on piiratud arv, siis üldiselt võib ikkagi järeldada, et variatsioon erinevatest ravimeetmetest suudab vähendada kriminaalse indiviidi vägivaldset ja muud sorti kriminaalset käitumist. 17 Kas ravi vähendab psühhopaatse kurjategija retsidiivsuse näitajaid? Psühhopaatiliste
Selle tulemusena võib tekkida suhkruhaigus. Kromosoommutatsioonid- muutused kromosoomides- kromosoomide pikkuse või struktuuri muutused: 1) Deletsioon- kromosoomilõik on kaduma läinud. 2) Duplikatsioon- kromosoomilõik on kahekordistunud. 3) Iversioon- geenide järjestus on muutunud ümberpaiknemise tõttu. 4) Translokatsioon- geenide asukoht on muutund ümberpaiknemise tõttu. Nii võib tekkida näiteks skisofreenia. 33. Viiruste ehitus Viiruste osakesed - virionid (üksik viiruse isend)- omavad hoolimata oma erinevast päritolust mõningast ehituslikku sarnasust. Enamasti sisaldab virion valkudest koosnevas kestas (nukleokapsiidis) ühe või mitu molekuli nukleiinhapet. Nukleokapsiid võib koosneda ühesugustest valgu molekulidest, või olla üsna keerulise ehitusega. Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidkest. Mõnede viiruste pinnavalkude
leidmine oli vaevarikas ja lootusetu. Ülepingutuse ja füüsilise kurnatuse tõttu murdus Liivi vaimne tervis. Hakkasid ilmnema kuulmishallutsinatsioonid ja jälitusluulud. 1883 lõpetas ta kodus Alatskivil jutustuse "Käkimäe kägu" ja külajutu "Nõia tütar". Vaimsed häired läksid aga järjest tõsisemaks. 1894 põletas ta meeltesegadushoos oma luulekogu ja muid käsikirju. Samal aastal viidi ta Tartu närvikliinikusse, kus põdes läbi skisofreenia ägedama järgu, lahkus mõne kuu pärast rahunenuna, kuid parandamatu haigena. Seejärel Liiv pikki aastaid avalikkusele midagi ei kirjutanud. Elas kodus, sugulaste ja tuttavate juures. Oli vallavaese seisuses pere oli talle vallalt toetuse muretsenud. Siiski kirjutas Liiv edasi ja tema luule parim osa sündis just sellel perioodil. 1904 ilmus Junan Liivi "Kirjatööde kogu". mis koondas suurema osa enne haigust ilmunud proosateostest ja luuletustest
suunas. Ka kriidiga kirjutamine tahvlile võib algusest peale kaasa aidata õige käehoiaku leidmisele, kuna kriit, just nii nagu hiljem tint, määrib vale hoiaku puhul kirjapilti. (Meyer, 1998, lk 59) 1.6 Vasakukäelisuse eelised Vasakukäelistel on tänapäeva maailmas suurem risk sattuda kõikvõimalikke moodsaid masinaid kasutades õnnetusse, paremakäelised on maailma ju loonud enda käe järgi. Samuti on vasakukäelistel suurem skisofreenia, epilepsia ja autismi risk ning vasakukäelisi leidub rohkem õpiraskustega laste seas. Kuid Prantsusmaa Montpellier' ülikooli evolutsiooniteadlaste väitel on vasakukäelistel siiski elus ka selge eelis, mis on taganud selle, et vasakukäeline vähemus püsib inimpopulatsioonis kindlalt. Spordis on vasaku käe eelis silmaga näha. Vasakukäelised on aladel, kus võitlus käib mees mehe vastu, eelisseisus
võtavad. Seevastu pakub ta alternatiive ja julgustab kõiki pereliikmeid kaaluma koos ja lahus elamise häid ja halbu külgi. Pereteraapia ei kujuta endast imerohtu kõigi ja kõige tarvis kuid on arvukalt tõendeid, et pereteraapiaga on võimalik saavutada väärt tulemusi ning mitte üksnes siis kui, kui peab lahendama teravaid probleeme inimsuhetes, vaid ka puutudes kokku tõsiste psüühiliste häiretega. Sellisteks on näiteks toitumishäired, käitumisprobleemid, depressioon, skisofreenia, laste psüühilised probleemid ja noorte läbielamised. Kokkuvõtteks: Süsteemset ehk pereteraapiat (ingl. k. narrative therapy ) kasutatakse, et midagi muuta suhetes teie jaoks oluliste inimestega. Kas olete rahul iseenda kui lapsevanemaga? Soovite muuta suhteid enda vanematega? Tahaksite elada oma elu õnnelikumalt, olles üldse edukam suhetes? Kuidas valutumalt üle saada rasketest perioodidest elus?
1. Kaasaegse geneetika rakendusalad. Geneetikaalased uuringud on väga suures ulatuses suunatud meditsiinile. Uuringud võimaldavad täpsemalt mõista päritavate haiguste biokeemilist olemust & isoleerida geneetilisi haigusi põhjustavaid geene (N: Alzheimeri tõbi, rinnavähk). Geeniteraapia geenidefekt asendatakse normaalse, funktsioneeriva geeni viimisega haige indiviidi rakkudesse. Molekulaarse diagnostikaga on võimalik inimorganismist tuvastada haigust tekitavaid mutantseid geene millist ravi, hooldust patsient vajab. Meie käitumine, isiksuse omadused on suures ulatuses geneetiliselt määratud. N: alkoholism, skisofreenia on geneetilise eelsoodumusega. Kohtumeditsiinis isikute tuvastamiseks. Põllumajanduses muundatud köögi- ja teravili, koduloomade tõuaretus, taimed kahjurite kindlaks. Kloonimine lammas Dolly `97, inimkloon. Paljudes riikides keelatud. 2. Geneetika väärkasutused. Eugeenika (kunstlik valik) heade tunnustega...
vererõhk, sportlik võimekus, käepigistuse tugevus, hammaste seisund, aktiivsuse nivood, rasvumine Intellektuaalne: mälu, intelligentsustestide abil mõõdetud tulemus, keele omandamise iga, lugemishäired, vaimne alaareng Emotsionaalsed karateristlikud häired häbelikkus, ekstravertsus, emotsionaalsus, neurootilisus, skisofreenia, ärevus, alkoholism Võetakse KK ja pärilikkuse küsmus internatsionalistliku positsioonina, st arengu tekitab geneetilise eelsoodumuse ja kk mõjutuste kombinatsioon. 2) Kas areng on järjepidev või katkendlik? Kas areng toimub ühtlases tempos või mitte? Kvantitatiivse (füüsilise) ja kvalitatiivse (taseme muutus loomuses) arengu omavaheline seos. Kas varasem ja hilisem areng on seotud? Kui jah, siis mil määral? 3) Inimloomuse kohta
Peab olema teatud küpsuse tase, et õppida. Arengupsühholoogia põhiküsimused: 1) keskkond versus pärilikkus. Mis mõjutab rohkem? Füüsilised omaduse tugeva geneetilise komponendiga: käepigistuse tugevus, geneetilised haigused, hääletoon, nahavärv, jne. Intellektuaalsed omadused, mis on tugeva geneetilise komponendiga: mälu, keele omandamise iga, lugemishäired, vaimne alaareng. Emotsionaalsed karakteristikud: ekstra-/introvertsus, emotsionaalsus, neurootilisus, ärevus, skisofreenia, häbelikkus, alkoholism. APsühholoogid võtavad inter..something positsiooni: areng on tekitatud geneetilisest eelsoodumusest ja keskkonna mõjudest. Pidev vastasseis mõlemate poolte vahel. 2) arengu järjepidevus vs katkendlikkus. Kas areng toimub ühtlases tempos või periooditi. Uuritakse, et mis on olulisem kas kvalitatiivne kvantitatiivne areng. Kvantitatiivne areng on mingi taseme muutus, näiteks pikkus, kaal, jne. Kvalitatiivne areng on muutus loomuses. Kas varasem
Tervisekasvatuse alused 1.Tervise tähendus. Tervise ulatussfäärid.Tervis tähendab võimalust edukalt rakendada oma kehalist, emotsionaalset ja intellektuaalset potentsiaali. See tähendab ka suutlikkust vastu panna haigustekitajatele, säilitada töö- ja loomevõimet muutuvates füüsilistes, psüühilistes ja sotsiaalsetes tingimustes. Tervis on see, mis lubab kasutades organismi reserve, suhteliselt kiiresti kohaneda eksisteerimise looduslik-bioloogiliste ja sotsiaalsete tingimuste üha kasvavate nõudmistega. Tervis kajastub liikuvuses, näoilmes, nahavärvis. Tervise all me mõistame omaduste komplekti, mis soodustavad indiviidi ja liigi elu säilimist ja selle põhifunktsioonide täitmist ning põhieesmärkide saavutamist. Tervise omadus on taluda organismisiseseid ja väliseid koormusi. Tervise olemus:Sotsiaalne aspekt tervise põhieelduste kindlustamine tervisepoliitika ja sotsiaalsete mehhanismide kaudu. Bioloogiline aspekt võime säilitada keh...
1. Kuidas käsitleti psühholoogilisi nähtusi enne teaduslikku psühholoogiat? LÜHIVARIANT-Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga -Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt -Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega -Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas -Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni -Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine -Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine -Eksortsism kurja vaimu välja ajamine PIKK VARIANT Eelteaduslik psühholoogia - koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise,inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Moodustub individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise arvelt .See on nn elutarkus, elupsühholoogi...
• Ökoloogiline perspektiiv Õpitud abitus • Läbikukkumine omistatakse sisemistele, stabiilsetele ja globaalsetele põhjustele. – Universaalne abitus • Läbikukkumise põhjused omistatakse uskumusele, et kellelgi ei tuleks selline ülesanne välja. Välised põhjused. Depressiivsed vastused – fookus iseendal. Paranoilised vastused – fookus kellelgi teisel Praktilised rakendused: • Tsirkuseloomade treenimisel • Psüühikahäirete ravis (nt. skisofreenia, anti-sotsiaalne isiksusehäire) • Bio-tagasiside nt. Kõrge vererõhu, migreeni ravis Õppimine vaatluse teel - Õppimine toimub teise inimese (mudeli) jälgimise teel. On efektiivsem kui kõigi situatsioonide isiklik läbielamine. Hoiab kokku aega, on turvalisem. Vaadeldu käigus õpitu rakendub tegevuses ainult teatud tingimustel Implitsiitne õppimine - Keerulise informatsiooni õppimine, ilma et õppija suudaks teadlikult meenutada mida ta õppis
surema liigutuste kehvenev koordineerimine), fragiilne X (tugev alaareng), Alzheimeri tõbi (ei ole alati seotud geenmutatsioonidega; ilmneb dementsus ja haige ei tunne enam inimesi ära), rinnavähk + südame veresoonkonna haigused (2 geeni – BRCA, BRCA2 – tõstavad oluliselt riski; need geenid on seotud DNA reparatsioonidega). Lisaks uuritakse komplekseid tunnuseid (geenid + keskkond) isiksuse omadused, vaimsed võimed, alkoholism, skisofreenia, maniakaalne depressiivsus, homoseksuaalsus (?). Kaksikute meetod uurida ühemunakaksikuid erinevates keskkonna tingimustes. 2. Kaasaegse geneetika rakendusalad põllumajanduses. Transgeensed organismid. Organismi kloonimine. GMO ehk geneetiliselt muundatud organismid (teatud tunnuste uuendamine). Transgeensed taimed – suurendada kahjuritele vastupanuvõimet (eritavad toksiine, mis peletavad putukaid), saab pikendada viljade
(stressiskaala 0 kuni 6), viimase aasta kõrgeim adaptatsioonitase (mõõdab üldist funktsioneerimist). ICD 10 (International Classification of Diseases) publitseeritud Maailma Tervishoiuorganistatsiooni poolt. Häirete liigid, nt: - ärevushäired (nt. foobiad, paanikahäire) - somatoformsed häired (nt. hüpohondria) - dissotsiatiivsed häired (nt. identiteedi häired) - meeleoluhäired (nt. bipolaarne depressioon) - skisofreenia ja muud psühhootilised häired - isiksusehäired (nt. nartsissistlik isiksus) - unehäired - seksuaalelu ja sooidentsuse häired (nt. seksuaalsuunitluse häired e parafiiliad seotud ebaharilike objektide ja tegevustega) Teraapiad. Nt: -psühhodünaamilised teraapiad; Freudi meetod "rääkimisteraapia" vabade assotsiatsioonide viljelemine, unenägude analüüs, ülekanne
tiheliolek, tänapäeval: suurlinnade anonüümsus, ülerahvastus, migratsioon ja kultuuride segunemine, massimeedia agressiivsusküllus, noorte järelvalve lõdvenemine. Isiksuse patoloogia - isiksuse vaimsed häired,hälbed Normi mõiste ebanormaalne - nähtuse harvaesinevus, sobimatus kotenksti, isiklikud kannatused või vaevused Häired - ärevus (nt foobia), somatoformsed ( hüpohondria haiglaslik kartus tervise pärast) , dissotsiatiivsed (depressioon), skisofreenia (reaalsustaju moondumine), eemaletõmbumine ja eraklikkus, nartsissism (haiglaslik eneseimetlus, armastus), antisotsiaalsed isikuhäired (psühhopaatia), sõltuvused (narkomaania) Hoiakud isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil Hoiaku komponendid: Afektiivne mida isik tunneb hoiakuobjekti suhtes, kas pos, neg või neutraalselt hindab Kognitiivne tõekspidamised ja arusaamad hoiaku objektist, objektiivne määratlus
1. Tundejõu kahanemine - waning of affect. Afekt - isiksuse eelne, pre-personaalne, puhtalt kehalt kehale liikuv mõju, pigem füüsiline. Nt erutuse seisund Tunne - inimese isiklik, personaalne, keegi ei saa öelda, et meie tunne on vale Emotsioon - tunde projektsioon. Tunne, mida esitatakse teiste nähes Affectus - võime emotsiooni mõjutada Millegi juures, mida me näeme on olemas sügavusmõõde, mille järgi me näeme seda. 2. Kultuuriline skisofreenia - kuidas me organiseerime oma aega. Minevik-olevik- tulevik. Kogu see loogika on postmodernismis häritud. Me elame pidevas olevikus nng meie tunnetus on väärastunud. Internet on pidev olevik. Me õpime nautima maailma, milles me elame. Pidev olevikus olemine on loodud väga materjaalselt. Igavus on loovuse esimene samm, tänapäeva inimestel ei ole igavust, nad elavad online Futoroloogia 3. Postmoderne kultuur on kommertslik kultuur. Majanduse ja kultuuri vahel ei saa vahet teha
-rigiidsus ebaharilik tegevus/liigutused -mälu, ruumitaju kõnetus (ebatavaline kõne) -pilkkontakt · 1944 a. Asperger (Austria) Aspergeri sündroom sobimatu käitumine -hea sõnavara, monotoonne kõne piiratud huvid -kehv motoorika IQ variatsioonid -kesine intuitsioon · 70ndad emotsioonihäire - lapseea skisofreenia · 1977a kui eraldi haigus (RHK 8) Omane Sotsiaalse retsiprooksuse häire Kommunikatsiooni häire Käitumise ja huvide piiratus Kaasuvad häired · Algus 30-36 elukuul · Kliiniline pilt sõltub soost, vanusest ja IQ tasemest pole identseid case · Levimus 4,712,7:10 000, P>T (3:1), sagedus · Erinevad tekkepõhjuste teooriad · Francesca Happe, Uta Frith jt. Keel ja kommunikatsioon varases eas
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Le...
) FS kahjustusega – vanasõnade mõistmine häiritud seostatakse järgmisi haigusi: • ADD, ATH, Torette sündroom FS ja käitumine • Skisofreenia • FS valib sobiva käitumise, defitsiitspontaansus↓ (ka sõnaline voolavus ↓, joonistamine • Depressioon häiritud) • Maania • väheaktiivsed- nn.”laisad” voodis • Frontaalepilepsia • probleemilahendusvõime ↓(nt.ostmisülesanded), • FT dementsus
DA rohkus otsmikusagaras vähendab valu ja suurendab rahulolu tunnet. Arvatakse, et DA vähesus on seotud ka mõne depressiooni vormiga. DA reguleerimine mängib suurt rolli meie vaimses ja füüsilises tervises. Liiga palju Da-d limbilises süsteemis ja liiga vähe seda ajukoores põhjustab isiksusehäireid, mis väljenduvad kahtlustavuses ja põhjustavad paranoilisuse hooge ning võivad vähendada sotsiaalset kohanemist. Need on ka skisofreenia haigete esmased sümptomid. Teadlased ongi kindlaks teinud, et liiga palju dopamiini põhjustab skisofreeniat. Kõige levinumad antipsühhiootikumid, mida kasutatakse skisofreenia ravis töötavad kui dopamiini bokeerijad kindlates ajuosades. DA vähesus otsmikusagaras aga võib põhjustada töömälu häireid. Serotoniin ( S )-S asub paljudes kudedes, täpsemalt vereliistakutes, seedekulglas ning ajus. S- i seostati
Pärilikkuse indeks (Heritability) h2 = Vg / Vt (0 -1) Vg - geneetiliselt determineeritud omaduse variatiivsus Vt - omaduse üldvariatiivsus (Vg + Ve) Kaksikud: ühemunakaksikud (identical twins) kahemunakaksikud (fraternal twins) Vt - erinevused kahemuna kaksikute omadustes Ve - erinevused ühemuna kaksikute omadustes pikkus: h2 = .90 Koosesinemise sagedus (Concordance rate) koosesinemise sagedus ü.k k.k skisofreenia 30.9% 6.5% sügav depressioon 69.2% 13.3% asotsiaalsus 87.0% 72.0% 2) Geneetilised kahjustused. 3) Adopteerimine. Marie Skodak, Harold Skeels (1949). 100 last; adopteeriti enne 6 kuud: korrelatsioon bioloogilise ema IQ-ga; keskmine IQ kõrgem Sandra Scarr, Richard Weinberg (1983). 100 last; valgete perekonnad; laste IQ=106; Probleemid pärilikkuse hindamisel:
4. Rasestumisvastaste hormoonpreparaatide kasutamine + viljatusraviks mõeldud hormoonpreparaadid. Mitmikute kasutus meditsiinis : - huvi pakuvad ühemunakaksikud, kes on kasvanud eri tingimustes (saab uurida keskkonna mõju inimese tunnuste kujunemisele). - TUNNUSE SAMASUSE NÄITAJA e. konkordantsus mida suurem see näitaja on, seda suurem on roll pärilikkusel. Ja mida väiksem see näitaja on, seda suurem on roll keskkonnal. · vererühmad 100% · nina kuju 98% · skisofreenia 62% (pärilik eelsoodumus) · kasvajad 36% (keskkonnast tingitud) - kasv u. 2,1 cm - kaal u. 5 kg - IQ indeks Tsütogeneetika : - uurib kromosoomide arvu ja kuju rakkudes. a) looterakud (sünnieelne diagnostika) b) vererakud (leukotsüüdid) c) naharakud d) luuüdi rakud - võetud rakud paigutatakse kunstlikule söötmele - kutsutakse esile nende jagunemine - pildistatakse rakke mitoosi metafaasis - loetakse kromosoomide arv ja vaadeldakse nende kuju
3. Nimeta 5 arengupsühholoogia põhiküsimust. 1) Keskkond versus pärilikkus. Mis mõjutab rohkem? Füüsilised omaduse tugeva geneetilise komponendiga: käepigistuse tugevus, geneetilised haigused, hääletoon, nahavärv, jne. Intellektuaalsed omadused, mis on tugeva geneetilise komponendiga: mälu, keele omandamise iga, lugemishäired, vaimne alaareng. Emotsionaalsed karakteristikud: ekstra-/introvertsus, emotsionaalsus, neurootilisus, ärevus, skisofreenia, häbelikkus, alkoholism. APsühholoogid võtavad inter..something positsiooni: areng on tekitatud geneetilisest eelsoodumusest ja keskkonna mõjudest. Pidev vastasseis mõlemate poolte vahel. Kokkuvõtteks: Võetakse keskkonna ja pärilikkuse küsimus interaktionalistliku positsiooniga, arengu tekitab geneetilise eelsoodumuse ja keskkonna mõjutuste kombinatsioon. 2) arengu järjepidevus vs katkendlikkus. Kas areng toimub ühtlases tempos või periooditi?
Tartu närvikliinikus vaimuhaigena või vanematekodus. Kõige efektsemad luuletused, tema keskne looming on valminud sel perioodil. Siit peaks otsima seda sidet: ühelt poolt haigus, teiselt poolt vaimne kõrgvorm. Selles valguses on Liivist kirjutanud Juhan Luiga, kes oligi ametilt psühhiaater, töötas ja tegutses Tartus vaimuhaiglas arstina. Vaimuhaige, kuid siiski meeleterav: jälgis ajakirjandust, kirjandust jne. Skisofreenia: seletab vahekorda ümbruse ja enda vahel valesti. Omapära ja algupära avaldub selgemini. Haigus lõikab mõjuväljad katki: inimene tegutseb originaalsemalt. Katkendlik, rebitud ütlemisviis. Skisofreenia puhul on intuitsioon teravdunud, tundlikum. Teemad: loodus, looming, armastus. Üks Liivi kaanonisse kuuluva loomingu tunnusteks: tegemist on looduse intiimse peegeldamisega, loominguga. Tuglase kehtestatud tõlgendus. Võtab
lisakromosoom XXY (ema vanus riskiteguriks) levimus 1:500-1:1000 sotsiaalsed ja käitumisprobleemid o ärevus, impulsiivsus, agressiivsus, kohanemisraskused, enesessetõmbumine, häbelikkus kognitiivsed probleemid (EF defitsiit) o tähelepanu o kõne-keeleprobleemid kuni 85% o õpiraskused (lugemine, kirjutamine) peenmotoorika o koordinatsioon, kiirus, tugevus haiguste risk o sigimatus, rinnavähk, skisofreenia Alkohoolne fetopaatia (FAS) FAS ema alkoholi liigtarbimise tagajärjel o 6 standardühikut alkoholi levimus 1-2:1000 elussünni kohta käitumisprobleemid kognitiivne defitsiit, õpiraskused, VAM o tähelepanu, mälu, EF, verbaalsed võimed motoorikaprobleemid anomaaliad o düsmorfne nägu, väike pea, lihas-luustiku arengu peetus probleemid hilisemas eas ainetetarvitamine, seaduserikkumine, koolist väljalangemine
- Kõne sisu vasak pk, toon parem pk – parema pk vigastuse puhul emotsionaalsust eeldavad väljendid, alused suhtelised lameda afektiisusega – aprosoodia - Igal juhul tõlgendavad lähedased nii näoväljenduste vähenemist kui muutusi kõnes isiksuse muutustena Huumor - Parema poolkera vigastus: mitte pelgalt huumorist arusaamine vaid ka kummalise huumri tootmine nt enese tutvustamine - Huumorikadu ka temporaalsagara epilepsia, skisofreenia, hulgiskleroosi, autismi spektri … puhul - Probleem ka metafoori mõistmisel Näoväljenduste lugemine - Nii frontaal kui temporaalkahjustusega patsiendid kehvad näoväljenduste lugemisel, asümmeetriat eriti pole - parem poolkera ei loe rohkem sest infot on vaja selleks mõlemast poolkerast ’Temporaalsagara isiksus’ - mis juhtub kui temporaalsagar kahjustada saab - kõige väljapaistvamad jooned: hüpermoralism, viha, huumoripuudus, obsessiivne kordamine
● Arhitekt suri 104aastasena; 01.03.2017 3.pilt südame siirdamine 4.uus vasakpoolne mõtleja 5.Warhol tomati supp 6.20.juulil 1969 neil armstrong 7.Pele 8.elvis presley 9.psycho 10.the beatles 11.tuleviku maja, mati 12. Elisabeth taylor 13. Telekas 14.rolling stones 15. Mis teadus tekkis täppis ja humanitaarteaduste ühenemise tulemusena? Küberneetima Kõikide kultuuride aluseks on binaarsete opositsioonide süsteemid. Mis see on? Struktuaalne antropoloogia Kodanlik ühiskond on hull, skisofreenia on normaalne reaktsioon sellele. ? Teadus revimite toimest tervele või haigele organismile. Farmakoloogia Riietuses? Algselt oli see kasutuses maavälisest tsivilisatsioonidest pajatavates filmides. Eseme laiemale levikule pani aluse Mary Quandt. Miniseelik Küsimused (MILLELE MARLEEN VASTAS, SEST ASSU PASSIS TELOS, NEED EI PRUUGI ÕIGED OLLA ;)) 1. Millal hakkasid Araabia maad iseseisvuma? Peale Türgi suurriigi lagunemist. 2
Saarma tema kliinilise psühhiaatria käsitlust (Psühhiaatria kompendium, 1883), milles Kraepelin toob esmakordselt psühhiaatriasse sümptomide, sündroomide ja haiguste diferentseerimise haigusnähtude avaldumise erinevate tasanditena. Andis süsteemi psühhopatoloogilistele sündroomidele, tuginedes üldpatoloogia põhimõtetele. Oluline uuendus oli tema originaalne käsitlus psühooside süstemaatikast. Ta introdutseeris psühhiaatriasse kahe suure endogeense psühhoosi skisofreenia (dementia praecox) ja maniakaaldepressiivse psühhoosi tervikliku käsitluse nosoloogilisel tasandil. Ebateadused (frenoloogia, kriminaalantropoloogia) Kriminaalantropoloogia kurikalduvus, kui atavistlik tung. Tekkib pärast Darvini evolutsiooni teooriat. Kurjategijal avalduvad eelaste geenid - inimeses säilinud eellastele omane või primitiivsetele rahvastele tüüpiline mitte-arusaamine moraalist ja hea-halva moistest. Kuna
jõuda hallutsinogeensete narkootikumide abil, kuid sellised katsed kõrvetavad aju ja võivad peatada kogu edasise vaimse arengu selleks kehastuseks. Mõned inimesed on aga püüdnud alateadlikult ühendust luua, ilma et oleksid olnud selleks vaimselt, emotsionaalselt, 22 mentaalselt või füüsiliselt valmis, ja vigastanud oma närvikanaleid, mis on viinud selliste haigusteni nagu skisofreenia ja maniakaalne depressioon. Kuid nüüd on käes aeg, mil inimesed, kes on vaimselt seda väärt ning sealjuures mõistlikult maandatud, oma ülestõusmise teekonnal edasi liiguksid. Siis avaneb tähevärava tsakra ning see võimaldab meil tagasi tuua kuldajastu puhtuse ja uskumatu vaimse armu. See aeg ON käes. Kristallidest on tähevärava avamisel abiks kaltsiit. Hingetäht Hingetäht on ühenduslüliks tähevärava ning kausaaltsakra ja kroontsakra vahel. Praegusel ajal
neuronis liikuva signaali füüsikaline alus. Sünaps- Kahe naaberneuroni vaheline väike pilu, mis koosneb presünaptilise ja postsünaptilise neuroni membraanist ning nendevahelisest ruumist. Virgatsained Atsetüülkoliin (ACv)- Motoorse neuroni ja lihaskiu vahel, õppimine, mälu, ärkvelolek. Vallandub paljudes sünapsides ning närvide ja lihaste ühenduskohtades; atsetüülkoliini toimel tõmbuvad lihased kokku. Dopamiin (DA)- Motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu. Mõjutab motoorikat, motivatsiooni ja emotsioone. Serotoniin (5-HT)- Meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni. Seotud paljude und,meeleolu ja aktiivsust reguleerivate mehhanismidega. Noradrenaliin (NA)- Tähelepanu, ärksus. Aitab reguleerida ärksuse taset, mõjutab erksust, õppimist ja mälu. Gamma-aminovõihape (GABA)- Pidurdusvirgatsaine interneuronites. Kesknärvisüsteemi peamine inhibeeriv ehk pidurdusmediaator. Glutamaat- Erutusvirgatsaine, õppimisvõime alus
Ülerahvastatus ja tiheliolek. Kultuuride segunemine, massimeedia agressiivsusküllus, jpm. Isiksuse patoloogia on valdkond, millega tegeleb eelkõige psühhiaatria. Normi mõiste normist välja langemist iseloomustavad üldiselt (1) nähtuse harvaesinevus, (2) sobimatus konteksti, (3) isiklikud kannatused või vaevused Häired ärevushäired, foobiad, dissotsiatiivsed häired (kahestumine, identiteet), somatoformsed (hüpohondria), meeleoluhäired, skisofreenia, eraklikkus, nartsissis, antisotsiaalsed isiksusehäired, sõltuvused- Hoiakud hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil. Eristatakse suhtumuslikke, sotsiaalseid hoiakuid ning sättumuslikke hoiakuid (võivad toimida eelteadvuslikult ning vormida ja kallutada lisaks suhtumisele ka tajusid ja motoorseid toiminguid. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid.
vastuseks sise- või väliskeskkonnast pärinevatele stiimulitele (ärritajatele). (õpik, lk 18) Humoraalne regulatsioon o Humoraalne regulatsioon hormoonide vahendusel Autoregulatsioon o Organi sisemine võime tagada normaalne keskkond ilma närvisüsteemi või hormonaalsete mõjudeta. Näiteks: Verevoolu autoregulatsioon metaboolsete ja müogeensete mehhanismide abil. Näide: Skisofreenia kui haiguse iseärasused (loeng, lk 31) 2. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Rakkudevaheline kommunikatsioon füsioloogia kontekstis. Autokriinne, parakriinne ja endokriinne regulatsioon. Närviülekanne. Keemilised ja elektrilised sünapsid. Virgatsained. Virgatsainete retseptorid. Organismi talitluste regulatsiooni üldised põhimõtted. Tagasiside mehhanismid: negatiivne, positiivne, ennetav (vt. K.1)
Ülerahvastatus ja tiheliolek. Kultuuride segunemine, massimeedia agressiivsusküllus, jpm. Isiksuse patoloogia on valdkond, millega tegeleb eelkõige psühhiaatria. Normi mõiste normist välja langemist iseloomustavad üldiselt (1) nähtuse harvaesinevus, (2) sobimatus konteksti, (3) isiklikud kannatused või vaevused Häired ärevushäired, foobiad, dissotsiatiivsed häired (kahestumine, identiteet), somatoformsed (hüpohondria), meeleoluhäired, skisofreenia, eraklikkus, nartsissis, antisotsiaalsed isiksusehäired, sõltuvused- Hoiakud hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil. Eristatakse suhtumuslikke, sotsiaalseid hoiakuid ning sättumuslikke hoiakuid (võivad toimida eelteadvuslikult ning vormida ja kallutada lisaks suhtumisele ka tajusid ja motoorseid toiminguid. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid
DA kadu seotud Parkinsonismiga, kus lihased on kanged ja liikumine raskendatud. Mesolimbiline tee (tegmentumist): Mõnu ja sarrustus, sõltuvuse ja motivatsiooniga seotud. Liiga palju DA seotud skisofreeniaga, liiga vähe tähelepanuprobleemidega • Retseptorid: D1-D6 Serotonegiline süsteem (5-HT) Ärkveloleku EEG mustri alalhoidmine Madal aktiivsus – depressioon Liiga aktiivne 5-HT – obsessiiv-kompulsiivne häire (OCD), tikid ja skisofreenia Ajutüve 5-HT neuronite häired – norskamine, uneapnoe ja imikute äkksurm (SIDS) Retseptorid: 1A-1D, 2, 3, 1p Seljaaju ja kraniaalnärvid (mitu paari ja üldiselt, et milleks). KRANIAALNÄRVI: 12 PAARI: pea sensoorse informatsiooni kandjad ja reguleerivad peapiirkonna motoorikat. Seljaaju ja 31 paari spinaalnärve (ei pea täpsemalt teadma), keha ja siseelundkonna sensoorne info ja motoorika. Seljaajus neuronid: sensoorne on selgmine ja motoorne asub kõhtmiselt.
-) Ta lõi oma assotsiatsiooni testi, kus oli välja valitud sada haiguste ilmingutega ja kompleksidega seotud sõna ning seejärel lastakse katseisikul vastata koheselt, mis neil meelde tuleb seal mõõdeti nii vastamis aega, vastatud sõnu, vererõhku, südame tuksumise kiirust jms. *) See test oli seotud Jungi komplekside ideega alateadlike mälestusi või ideid, mille vahel on samasugune emotsionaalne seisung. *) Skisofreenia kui normaalsete inimeste vahel toimub üleminek ühelt isikult teisele väga sujuvalt, siis skisofreenikutel on see üleminek häiritud. -) Jung võttis endale abikaasa nii, et nägi üht patsidega tüdrukut, kes talle kohe meeldis ja seejärel ta siis ootas mitmeid aastaid enne kui see tüdruk täiskvasvanuks sai ning siis tegi ta talle abielu ettepaneku. Arvatakse, et suur osa Jungi ideid tulid ka tema naiselt, kes oli samuti väga intelligentne.
FILOSOOFIA 1. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. Fenomenoloogia. Positivismi esindajad olid A. Gomte ja J. S. Mill.Sisuks on filosoofia ülearuseks kuulutamine.Positiivne tähendus oli, et eksperimendid on andnud käegakatsutavaid tulemusi.Iseloomustas selgus, täpsus ja rakentatavus.Ei ole vaja enam midagi muud, kui positiivseid eriteadused.Positivismiga tekkis 3suurt muret. 1.Vaimuteadused ei saa olla positiivsed st. ei saa olla selgeid rakendavaid tulemusi.Ajaloos ei ole võimalikud eksperimendid. 2.Positivism hakkas puutuma inimesi e. hakkas nendega tegelema.Comte ütles, et matem., astronoomia jne. on teadused.Samuti peeti sotsioloogiat teaduseks.Inimesele läheneti positivismiga- mõõdeti inimesi.19. saj. lahtertati inimesi seda nim. eugeenikaks.Otsiti ideaal inimese mudelit. 3.Instrumentaalne mõtlemine.Mõeldakse efekti rütmis ja keegi ei esita met...
esmakordselt psühhiaatriasse sümptomite, sündroomide ja haiguste diferentseerimise haigusnähtude avaldumise erinevate tasanditena. Kraepilin andis süsteemi psühhopatoloogilistele sündroomidele, tuginedes üldpatoloogia põhimõtetele. Oluline uuendus oli tema originaalne käsitlus psühhooside süstemaatikast. Ta introdutseeris psühhiaatriasse kahe suure endogeense psühhoosi skisofreenia (dementia praecox) ja maniakaaldepressiivse psühhoosi tervikliku käsitluse nosoloogilisel tasandil. 19. sajandi lõpus ,,kohtusid omavahel" psühhiaatria, neuroloogia ning kirurgia. Lisaks võeti kasutusele terve hulk nn kangelaslikke meetodeid, milliste puhul ravivõtted olid äärmuslikud, kuid mida õigustati inimelu päästmise vajadusega, 1917. aastal nt nn malaariaravi (kõrge palaviku kunstlik esilekutsumine patsiendi malaariasse nakatamise teel) süüfilise poolt
1837. aastal sureb Dostojevski ema. Dostojevski paigutati õppima inseneride kooli, mis asus endises Pauli kindluses. Dostojevskit kirjeldatakse kui täiseti võõrdunud isikut. Riviõppusel nägi ta välja kohmakalt. Mõningates ainetes olid tal madalad tulemused. Ta jääb istuma, kuna sattus päris mitme õppejõuga konflikti. Sureb ka isa. Hakkasid liikuma jutud, et isa tapeti tema enda pärisorjade poolt. Isal tekkis skisofreenia. Talupoegade mässud olid tol ajal tavalised. 30ndate lõpul hukkus ka Lev Tolstoi isa samadel asjaoludel. 1841. saab Dostojevski loa elada linnas väljaspool inseneride kooli. Samal ajal hakkab ta juba aktiivselt tegelema loominguga. Tema esimesed loomingulised katsed kuuluvad näitekirjanduse valda. Ta külastab palju Peterburi teatreid. Lemmikkohaks on tal Peterburi Saksa teater, kus etendati sel ajal Schillerit. Ta vaatab ,,Röövlit" see peegeldub hiljem ka tema hilisemas loomingus
Introvert on ebakindel suhtleja, tundlik, enesekriitiline, pessimistlikum. Meie kultuuriruum eelistab ekstravertseid omadusi. Vastandlikud teooriad, kuna mõlemad näevad üksteise suhtes negatiivseid omadusi. Mõlemad tüübid jagunevad neljaks alatüübiks: mõtlev, tundev, aistiv, intuitiivne. Toimuvad ka tasakaalustavad protsessid, kui tasakaal on paigast ära tekivad haigused. Ekstraverdil maniakaaldepressiivsus. Introverdil sundhäired, skisofreenia. Isiksuse arengu kõrgeim aste on kõigi nelja alatüübi väljaarendamine. Sarnasusõpetus on alateadvuse ja arhetüüpide õpetus. Alateadvus jaguneb isiklikuks ja kollektiivseks. Isikliku alla käivad tõrjutud mõtted ja fantaasiad. Kollektiivsel on erinevad tasandid. Pinnal grupi alateadvus ( perekond, rahvus). Sügavamale liikudes muutub ühisosa loomariigiga universaalsemaks. Kõige sügavamal kaotab psüühika piirid, kõik saab üheks materiaalsuseks. Igal
sest nad tunnevad end süüdlasena oma ,,normi eiramise soovi" pärast ja nad on veendunud, et vanglakaristus suudaks neid mingil määral ihast võõrutada. -- Ka vaimuhaigust on aegade jooksul peetud hälbivaks. See aga ei anna alati tõepärasemaid tulemus, kui sellise käitumise igapäevane määratlus. Ollakse seotud kultuuri ja ajajärguga. Nt NSVL-s pandi diagnoosiks mõnikord varjatud skisofreenia. Kui hälbiva käitumise klassifikatsioon ja diagnostika ei olnud veel välja kujunenud, sobis hullumeelse kategooria pea iga hälvikkäitumise ilmingu puhul. Soome külahullu institutsioon on selles mõttes hea näide. Tagantjärele asja uurides võib soome külahullude seast leida igasuguseid. Lisaks inimese välisele pildile on inimesel ja psühholoogiline pool oluline on selline, milline on inimese iseloom. Psüühikast oleneb inimese käitumine Leonhard. Kui on
siin ka psühholoogidel. Peamised häirete liigid: 49 · Ärevushäired (nt foobiad) · Somatoformsed häired (nt hüpohondria, haiglaslik kartus oma tervise pärast ja sellest tulenevad tegelikud vaevused) · Dissotsiatiivsed häired (nt identiteedi häired, isiksuse kahestumine) · Meeleoluhäired (nt depressioon, bipolaarne häire oma pos ja neg tsükliga) · Skisofreenia (isiksuse desorganiseerumine, vaimuelu lõhestumine, reaalsustaju moondumine, kohanemisvõime nõrgenemine või hävimine....) · Eemaletõmbumine ja eraklikkus · Nartsissism (haiglaslik eneseimetlus ja armastus) · Antisotsiaalsed isiksusehäired psühhopaatia ja sotsiopaatia · Sõltuvused (nt narkomaania, alkoholism) Hoiakud ja nende muutumine Hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil. Eristatakse suhtumuslikke,
Arst ei tohi küsida asju, millega vanur ei ole tegelenud ja mis ei sobi vanuri taustaga. Depressiivne vanur võib tõmbuda eraklusse. Ta ei loe lehti, ei kuula raadiot ega vaata televiisorit. Sotsiaalsest isolatsioonist tingitud vigu tuleb eristada intelligentsuse häiretest. Psühholoogiliste ja neuropsühholoogiliste testide abil saab eristada orgaanilist dementsust pseudodementsusest. Diferentsiaaldiagnostiliselt on oluline eristada lähedase inimese kaotusega seonduvat leina ägedast skisofreenia psühholoogilisest masendusest. Vanurite mure- ja leinanähud võivad mõnikord kesta kauem kui kirjanduses tavaliselt märgitud üks aasta. Ravi Vanurite masenduse ravi põhisuunad on psühhoteraapia medikamendid. Ka psühhosotsiaalsed probleemid tuleb lahendada. Ühiskonnapoliitikaga võime luua olukorra, kus vanur ei tarvitse kannatada üksindust, igavust ja alavääristust. Psühhoteraapia ei pea otsima probleemide selgitamata tagapõhju, vaid lahendama käesolevaid ning looma elutahet
Valdkond,millega tegeleb eelkõige psühhiaatria kui meditsiiniline distsipliin, kuid oma roll on siin ka psühholoogidel. Peamised häirete liigid: Ärevushäired (nt foobiad) Somatoformsed häired (nt hüpohondria, haiglaslik kartus oma tervise pärast ja sellest tulenevad tegelikud vaevused) Dissotsiatiivsed häired (nt identiteedi häired, isiksuse kahestumine) Meeleoluhäired (nt depressioon, bipolaarne häire oma pos ja neg tsükliga) Skisofreenia (isiksuse desorganiseerumine, vaimuelu lõhestumine, reaalsustaju moondumine, kohanemisvõime nõrgenemine või hävimine....) Eemaletõmbumine ja eraklikkus Nartsissism (haiglaslik eneseimetlus ja –armastus) 42 Antisotsiaalsed isiksusehäired – psühhopaatia ja sotsiopaatia Sõltuvused (nt narkomaania, alkoholism) Hoiakud ja nende muutumine
Psühholoogiline patoloogilisus määratakse võrreldes normatiivsusega. 3 põhikriteeriumi: 1) Käitumise/ seisundi harvaesinevus 2) Sobimatus konteksti 3) Isiku(te)le põhjustatavad kannatused või vaevused. On olemas ametlik psühhopatoloogiliste häirete ja haiguste loed. Normaalsed inimesed sageli on iseloomustatavad teatud patoloogilise sündroomide tendentsidena. Tegelevad: terapeudid/konsultandid. Emil Kraepelin psühhiaater, teadlane :D moodsa psühhiaatria 1 rajaja (est) skisofreenia Teraapiate / treeningute paljusus: · Medikamentoossed · Füsioteraapilised · Psühhokirurgia (Moniz, Delagdo) · Käitumuslikud (Wolpe) · Psühhoanalüütilised (Freud) · Tööteraapia · Suhtlemisteraapiad (AA, ..) · Gestaltteraapia · Ratsionaal-emotiivne, kognitiivne (Ellis, Beck) · ..... Tahe, Eneseregulatsioon Tahe (lad k voluntas): Teadlik eneseregulatsioon,mille alusls on suunatud psüühiline aktiivsus:
intuitiivne o Need kaks tüüpi tasakaalustavad üksteist, igas inimeses on olemas mõlemad poolused, isegi kui tasakaal on nihkes o Niimoodi jagas ta vaimselt terveid inimesi; tüüpidel on omatüüpi ka haigused NT. Ekstravert- kaotab kontakti oma sisemaailmaga, hüsteeria, seksuaalelu häireid, bipolaarsus; Intro- kaotab välismaalimaga, sundnähud, skisofreenia 6. Arhetüübid Arhetüüp teatud ettevalmistussüsteem, mis on ühel ajal nii kujutlus kui ka emotsioon. See on nagu sümboliline arusaamise käitumisskeem. Arhetüübid on enamasti seotud kollektiivse alateadvusega. Arhetüübid pärandatakse teatud ajustruktuuriga edasi. See põhjus, miks teatud asjad erinevates kultuurides luuakse samamoodi nad on seotud sarnaste arhetüüpidega. Isiksuse seisukohalt toob ta välja tähtsaimad arhetüübid: persoona, vari, paar anima ja animus, self
Perre sündinud 8 lapsest jäi ellu 5, Juhan oli noorim. Ta oli nõrga tervisega, närviline, mitteseltsiv. Oli vaja teha palju tööd. Ta vend Jakob Liiv on ka kirjanik. Käis Naelavere külakoolis, Kodavere Kihelkonnakoolis, Väikemaarja koolis. Õppis viiulit. Esimene ja viimane armumine (Liisa Golding), kellega oli tihe kirjavahetus ("Kirjad Liisale"). Töötas ajalehtede toimetustes. Liivi ja Vilde vahel tekkis konflikt. Tal diagnoositi skisofreenia. 1894 kasvas üle märatsevaks hullumeelsuseks. Sel ajal tekib tema luule paremik. 1913 sureb tahted akna juurde minna. Juhan Liivi luulepreemia sai esimesena 1965 saare naine Debora Vaarandi ("Eesti mullad"). Paul-Erik Rummo sai luulepreemia luuletuse "Ikka Liivist mõeldes" eest. Veel on preemiat saanud P-E. Rummo, J. Kaplinski, B. Alver kahel korral, D. Kareva, E. Mihkelson kahel korral, K. Lepik ainus Välis-Eesti autor, A. Ehin. Nikolai Triik tegi temast parima pildi.
nii mõnedki kultuuriteoreetikud tõlgendasid uue ajastu sümptomina, kaotas oma ühiskondliku aktuaalsuse õige ruttu. Historitsistliku tsiteerimise ja pastisiga samaaegselt kerkis esile teine postmodernismi suund, mis haakus kirjanduses ja kultuuriteoorias tuntuga ja mida iseloomustati selliste mõistetega nagu fragmenteeritus, detsentreeritus, tähenduse läbipaistmatus, skisofreenia, ning mis kuulutas arhitektuuri autonoomsust, sõltumatust tellijast või kasutajast, arhitektuuri arhitektuuri pärast. Selle suuna tuntuimaks näiteks oli seltskond, kes püüdis seostada dekonstruktivismi arhitektuuripraktikaga (kaasates ühel juhul projekteerimisprotsessi ka Jacques Derrida) ja sellest lähtuvalt mõtestada ümber niisugused Lääne arhitektuuris domineerinud hierarhiad või binaarsused nagu funktsioon ja vorm, tarind ja dekoor, või ka kohalolu ja puudumine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
