kuningate võimule. Vaimulikuvõimu nõrgenemise põhjused olid: · Tekkisi tugeva keskvõimuga rahvusriigid, kes ei vajanud paavsti. · Ilmaliku hariduse levik. · Vaimulike luksuslikud eluviisid, mis sõltusid rohkem kohalikest valitsejatest kui paavstist. · Paavti õukonna ülalpidamiseks kehtestati lisamakse ja süventati indulgentsi süsteem ehk patulunastuskirjade müümine. · Kirikulõhe ehk Suur Skisma (1378-1417) Läänekirik oli jõudnud sügavasse kriisi. Katolikkirik vajas reforme ja selleks otsustati kokku kutsuda kirikukogud. · Kirikukogude liikumine see oli 1409 1447 ja selle aja jooksul: o 1409 Pisa kirikukogu ja seal valiti kolmas paavst, aga kaks eelnevat ei tunnistanud oma tagandamist. o 1414-1418 toimus Konstanzi kirikukogu ja see lõpetas tülid kirikus ja aastal
lõpuks ta loobus ja jäigi Avignoni kõik paavstid ei ole Roomas, vaid Prantsusmaal, linnas Avignon, kogu sajandiks kogu Avignon kuulus paavstitoolile valitud kardinalid olid kõik prantslased ja samuti ka järgmine paavst., kellel polnud Avignoni vastu samuti midagi see nõrgestas kirikut seespoolt kutsus usklikes esile protesti traditsiooni rikuti ja palveränduritelt tulevad tulud kadusid kujunes nii, et korraga oli võimul 2 või enam paavsti suur skisma kutsuti kokku kirikukogu, et valida üksainus paavst ei õnnestunud lõpuks 15. sajandil lõppes see paavstiks valiti Martinus V tulemusena hakkasid paavstid taas Roomasse resideeruma Juba 15. sajandil oli selgeid märke kirikuvastastest meeleavaldustest. Lihtrahvas ei olnud rahul vaimulike liiga suure võimuga. 15. saj suutis kirik vastuhakke veel maha suruda, kuid 16. saj vallandub reformatsioon Martin Luther. Tulemusena lõhenes Rooma katoliku kirik. Kõrvale tekib
Renessanss (14.-16. Saj) Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega, räägitakse sageli ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rü...
ühendati Aragoni ja Kastiilia kuningriik 1492-vallutati Granada, Granada viimane muhamedlaste ala. Rekonkista lõpp Algas konkista-indiaanlaste purustamine ja hävitamine HILISKESKAEGNE KIRIK JA PAAVSTLUS Kiriku võim kahanes, sest ilmaliku võimu organisatsioon tugevnes ja haridus edenes, kiriku tahtejõud ja teotahe langes. Hiliskeskaegse kiriku ajalugu: - Paavstid avigonis 1305-1378 - Suur skisma ehk kirikulõhe 1378- 1409 - Kirikukogude aeg 1409-1447 1305- paavst Clemens V, Itaalias valitseva segaduse tõttu jäi Avigoni residenteerima, peale teda valitsenud prantsuse soost kardinalid jäid samuti sinna. See kutsus esile usklike protesti: traditsiooni rikkumine. 14. saj keskel stabil. Itaalia olud, aga paavstil ei olnud kerge autoriteeti roomas taaskehtestada- Pärast saja-
sisemaal, kuigi võõrad sõjaväed marssisid läbi maa. Tulevik aga näitas, et hellenismi mõju oli liiga tugev selleks, et pääseda sellest juriidilist laadi privileegidega. Kokkupuude uue aja vaimuga oli vältimatu ning selleks oli vaja teistsuguseid jõude kui juriidiliselt garanteeritud eksistents. Selles kokkupuutes kasvas juutlus, vastu võttes ja tagasi tõrjudes, maailmareligiooni tasemele." Samaaria skisma: ,,Aleksandri retkel Egiptusse mööda Süüria-Palestiina rannikut olid sealsed linnad enamikus-peale Sidoni, Tüürose ja Gaza- alistunud võitluseta. Sisemaa hõivamise jättis Aleksander oma väepealiku Parmenio hooleks. Samaaria, muistne Põhja-Iisraeli kindlustus, ei alistunud ilma võitluseta. Linn vallutati, tehti maatasa ja sinna paika asutati makedoonia sõjaväekoloonia. Umbes samasse aega
õpetuse uurimisega? Patroloogiaks. 21. Kes pani aluse vanaaja kirikuloo kirjutamisele? Eusebios. 22. Kes tõlkis Piibli ladina keelde ja kuidas seda tõlget nimetatakse? Hieronymus. "Editio vulgata" 23. Kes pani aluse õpetusele kahest olemisvaldkonnast? Nimeta tema peateos. Augustinus. "De civitate Dei" ("Jumala riigist"). 24. Kuidas nimetatakse kirikulõhet ja millal see toimus? 1054 toimus mõlema kiriku lõplik lahknemine teineteisest kirikulõhe ehk skisma. 25. Kes paavstidest ja mis aastal õhutas Liivimaa vastast ristisõda? Innocentius III 1198. a. 26. Kes paavstidest õhutas esimest ristisõda ja mis ajavahemikul see toimus? Paavst Urbanus II apell ja esimene ristisõda (1096 1099). 27. Kes vallutas Jeruusalemma ristisõdijatelt tagasi ja millal? Saladin ehk Salah ad-Din, 1187 aastal. 28. Millal toimus neljas ristisõda ja mida sellega saavutati? Neljas ristisõda (1202-1204). Konstantinoopoli lõplik langemine (1453). 29
Kui keiser aastal 1228 ristisõtta suundus, sai ta läbirääkimiste teel Kristuse haua oma valdusesse ja ta kroonis ennast Jeruusalemma kuningaks. Ajapikku hakkas paavstide ja keisrite vahelises võimuvõitluses üha enam edu kalduma paavstide poole. !3. sajandi keskpaiku kaotas keisrivõim tegeliku tähenduse. Itaalia ja Saksamaa olid killunenud sõltumatuteks feodaalvaldusteks. 21) Katoliku kirik keskajal Aastal 1054 toimus skisma ehk kirikulõhe. Idakirik oli kreeka-katoliku kirik ehk õigeusu kirik. Läänekirik oli rooma-katoliku kirik. 13.sajandil saavutas paavsti võim oma tipu. Paavst oli siis Innocentus kolmas. Ta arvas, et paavstist kõrgem on ainult jumal. Paavsti aitasid kardinalid. Kardinalid moodustasid omamoodi õukonna paavsti kuuria. Legaat esindas paavsti ning oli tema saadik. Inimestelt koguti raha ehk kirikukünnist. Veel koguti annetusi. Müüdi suveniire ja indulgentse. Need olid patulunastuskirjad
* Algselt olid kõik Kristlased sellised, kes käisid samuti sünagoogides, kuid üsna pea tekkisid suured erinevused Juutidega ja siis need kogudused liikusid eraldi mujale. Esimene kristlik kogudus rajati Jeruusalemmas Sauluse (hiljem tema nimi Paulus) poolt ja esimene kirik oli katoliiklik ehk kõiki Kristlasi ühendav kirik. Üsna varakult kujunevad välja autonoomsed kirikud esimesed on nt Armeenia Õigeusu kirik jms, mis kujunevad välja juba 1-2 saj pKr. 1054. Aastal toimub skisma ja Kristlus jaguneb põhiliselt Rooma- Katolikuks ja Kreeka-Katolikuks, kes hakkas end nimetama Õigeusu tunnistajateks. Õigeusk omakorda jagunes mitmeks Vene, Armeenia jne. 1517. aastal toimus usureformatsioon, mille algatajaks peetakse Martin Lutherit ja mille käigus tulid Rooma- Katolikust kirkust veel välja Protestantlikud kirikud nagu Luteri kirik, Reformeeritud kirik (Kalvinism radikaalne kirik). Kui Rooma-Katoliklikes kirikutes on kõige tähtsam osa
U 30-aastaselt hakkas ta kuulutama oma õpetust ja sooritama imetegusid, tal oli 12 õpilast ehk jüngrit (sks jünger `noorem'), keda hakati hiljem nimetama apostliteks (kr apostolos `saadik'). Kolm aastat hiljem vangistati Jeesus Rooma võimu vastu mässamises süüdistatuna ja hukati ristil. Kolmandal päeval kadus tema surnukeha hauakambrist ja nelikümmend päeva hiljem nähti tema taevaminekut. Jeesuse tuntuimad jüngrid on Peetrus ja Paulus. KIRIK 1065 suur kirikulõhe ehk skisma, mille tulemusena lahknesid ida- (õigeusu) ja lääne- (katoliku) kirik. Õigeusukirikud, ida-kirikud Ida-kirik. Koosneb paljudest patriarhaatidest. Oluline on teistsugune sümbol (2 erinevat- vene oma ja kreeka oma). Rooma-Katoliku kirik, lääne-kirik paavst (Franciscus). Renesanss 14.sajandil mõjutas kõige rohkem just Lääne-Euroopa kultuuri, rõhutas vajadust
I arvestuse teemad 1. ANTIIKAEG – EGIPTUS, SUMERID, ASSÜÜRIA, FOINIIKLASED Nii Egiptuse kui Sumeri tsivilisatsioon tekkis niisutusel põhineva viljelusmajanduse baasil. Seejuures oli mõlemal juhul riikide tekke peapõhjuseks arvatavasti nimelt vajadus rajada ja korras hoida ulatuslikku irrigatsioonisüsteemi (niisutussüsteemi) ning lahendada rahumeelselt vee jaotamisest ja maaga seotud omandivaidlustest tingitud lahkehelisid. Esimesed riigid kujunesid lokaalsete kogukondade baasil, mille keskusteks olid üldjuhul templid. Algselt tekkisid nii Niiluse orus kui ka Mesopotaamias suhteliselt väiksed riigikesed, ent peatselt suundus areng Egiptuses ja Sumeris erinevatele radadele. Egiptuses kujunes juba tsivilisatsiooni koidikul välja tsentraliseeritud riik, mis hõlmas kogu egiptlaste universumi (suhted väljapoole jäävate aladega olid esialgu teisejärgulised), sumeritel säilis aga pikka aega (õigupool...
kõrgem väljendus. 6. saj pKr Justinianuse koodeks kokkukorjatud Rooma õigusesüsteem. Rooma riigi probleemid, miks lagunes ? Muutus liiga suureks, liiga raske koos hoida, kulus liiga palju ressurssi, et koos hoida, polnud enam jätkusuutlik. 4. saj lõhenemine jaotati riik kaheks : Ida- ja Lääne-Rooma keisririik. 324 Konstantinoopoli asutamine. Suured kultuurilised erinevused, Läänes ladina keel, Bütsantsis hellenistlik kultuur ja kreeka keel. 1054 Suur Skisma idakirik (Kreeka ortodoksi kirik) ja läänekirik ( Rooma Katoliku kirik) Mis oli Karl Suure kroon ? Nelja maailmariigi idee prohvet Taanieli raamatu tõlgendus. Pärast nelja maailmariiki tuleb maailmalõpp. Kõik jõudsid arusaamale , et Rooma riik oli 5. impeerium selle hukkudes pidi saabuma maailmalõpp. Rooma riik hukkus 476. aastal. Tõlgendus tegelikult Rooma riik kestab edasi (Ida-Rooma riigina kuni 1453, Bütsantsi valitsejad nimetasid end keisriteks).
Algul oli olnud augustiinlik kloostrireegel. Peapiiskop Blomberg (1370-1374) saavutas, et paavsti nõusolekul Riia kapiitel reformitakse augustiinlikuks. Paralleelselt taotles ordu kapiitli inkorporeerimist nende sekka. Riia eesmärk: augustiinlik värk parem – rohkem õigus, suuremad sissetulekud. Ordui rüü valge – augustiinlastel must. Küsimus, millises ordus (rõivas) peab kapiitel olema. 14saj lõpul sai keegi Damerow piiskopiks (1378-1400). Tartus 1378 skisma ja Damerow oli Avignoni poolt. Üs mingi jama. Keegi Hecht oli ka piiskop aga vaid nominaalne. 14saj II oli ordu korduvalt pandud kirikuvande alla. Ka Riia linn, sest too keeldus peapiiskopi alluvusse minna. Aga ordul privileege, et vaid paavast saab seda teha. Ignoreeriti vist. 1390. aastail saavutas Ordu kuurias edu. Uus peapiiskop ordu liige Johann von Wallenrode ja Riia toomkapiitel inkorporeeriti ordusse. Opositsioon aga oli endiselt olemas. Damerow tegi opositsiooni
Sinna viis paavsti residentsi üle paavst Clemens, sest Itaalia olud olid ärevad ja ta otsustas oma õukonna üle viia Lõuna-Prantsusmaale Avignoni. Ka hiljem paavstiks valitud inimesed säilitasid selle olukorra. Paavsti õukonnas omandasid ka üha suuremat rolli prantsuse päritolu vaimulikud. See ei saanud olla vastuvõetav Itaalia vaimulikele ja seetõttu hakkasid nad paavsti Avignonis viibimist vangipõlveks. 2. Suur skisma ehk kirikulõhe (1378-1417) Seisnes selles, et üheaegselt oli valitud kaks paavsti, kuna tegemist oli erinevate rivaalitsevate ringkondadega. Üks resideerus Roomas, teine Avignonis ja vastastikku olid paavstid pannud üksteist kirikuvande alla. Kaks vaenutsevat paavsti näitas seda, et Rooma katoliku kirik on sügavas kriisis ja vajaks reforme. Vahepeal valisid nad lausa veel kolmanda paavsti ka. 3
õpetuse uurimisega? Patroloogiaks. 21. Kes pani aluse vanaaja kirikuloo kirjutamisele? Eusebios. 22. Kes tõlkis Piibli ladina keelde ja kuidas seda tõlget nimetatakse? Hieronymus. "Editio vulgata" 23. Kes pani aluse õpetusele kahest olemisvaldkonnast? Nimeta tema peateos. Augustinus. "De civitate Dei" ("Jumala riigist"). 24. Kuidas nimetatakse kirikulõhet ja millal see toimus? 1054 toimus mõlema kiriku lõplik lahknemine teineteisest kirikulõhe ehk skisma. 25. Kes paavstidest ja mis aastal õhutas Liivimaa vastast ristisõda? Innocentius III 1198. a. 26. Kes paavstidest õhutas esimest ristisõda ja mis ajavahemikul see toimus? Paavst Urbanus II apell ja esimene ristisõda (1096 1099). 27. Kes vallutas Jeruusalemma ristisõdijatelt tagasi ja millal? Saladin ehk Salah ad-Din, 1187 aastal. 28. Millal toimus neljas ristisõda ja mida sellega saavutati? Neljas ristisõda (1202-1204). Konstantinoopoli lõplik langemine (1453). 29
sajandist. Maksid aadlikud. Vabatahtlik laen, aga tegelikult kohustuslik maks. Võis maksmata jätmise eest ka vangi panna. Kuningas neid ei tagastanud. Pearaha (1377, 1379, 1381). VII Religioon ja reformatsioon John Wyclifi tegevus ja seisukohad, lollardid, Wyclifi piibel. Oli protestantismi protoideede levitaja. Sarnanesid väga Martin Lutheri ideedele. Suhted Rooma paavstiga ei olnud 14.sajandil harmoonilised (alates Johnist): Avignoni vangipõlv, Suur skisma. Wyclif oli Oxfordis dialektika professor ning oli ka ise antud kooli lõpetanud. Teda häirisid kiriku suured rikkused ja Rooma kiriku õigus sekkuda Inglismaa asjadesse (poliitilised küljed). Teoloogiliselt pani kahtluse alla armulaua sakramendi; Jumalasõna allikaks ei ole kirik, vaid selleks saab olla ainult piibel. Lõpuks kuulutas Inglismaa parliment tema seisukohtade levitamise vangistusega lõppevaks patuks.
1) 5. 15. saj. (,,keskaeg") Chlodovech I (u 466-511) 2) 5. saj. 11. saj. (,,varakeskaeg") 3) u 300700 (,,rahvaste Merovingid rändamine") ,,mõrvaga mahendatud despotism" Jacques Le Goff: J. Le Goff ,,mida paganatest tahaks taaselustada roomlased 7. saj. kohta (,,Keskaja polnud teinud kristlastest märtritega, Euroopa kultuur", e.k 2001) seda 1054 suur skisma (kirikulõhe) tegid katoliiklastest frangid enda Paavst Leo IX Patriarh Michael omadega." Keroularios Kirikujuhid barbariseerumine või kr , schisma `lõhenemine' suutmatus teiste barbaarsusega võidelda. Keskaeg Kirik üritas juhtida riiki ja kuningad Maailmapildi tasandil kirikut.
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
[Moskva) tõuseb ja neljandat ei tule iialgi!” See ühtaegu Venemaad ülistav, ent samas ka hoiatav ennustus andis õigeusule vene ühiskonnas erilise koha, nõudis usupuhtuse järgimist ning piiras tolerantsust. Reformatsioonist puutumata jäänud õigeusukirik jäi riigiga tugevalt lõimituks. Müüt kolmandast Roomast andis tuge vene messianismile ning põhjenduse ja õigustuse järgnevatele vallutussõdadele. Kirikulõhe, selle põhjused ja tagajärjed. Suur skisma oli kiriku lõhenemine kreekakatoliku ja roomakatoliku kirikuks aastal 1054, kui Rooma paavst jaKonstantinoopoli oikumeeniline patriarh teineteist vastastikku kirikuvande alla panid. Uniaadikirik, selle erinevus õigeusukirikust. ehk Kreekakatoliku kirik on katoliku kiriku haru, mis järgib Bütsantsi(Konstantinoopoli) liturgilist traditsiooni. Terminit uniaadikirik kasutati pärast Bresti uniooni Valgustus ja valgustatud absolutism. Valgustusliikumise põhiideed
) 4. Ida-Euroopa: Puuduvad euroopalikud struktuurid (Venemaa ja Türgi) Euroopa rahvastik: -1500a. umbes 80-85 miljonit -1600a. umbes 100-110 miljonit -1700a. umbes 185-190 miljonit - Gregoriuse kalender (uus. K) kasutusele 1582 - Esialgu Kat. maades - Prot maades 18 saj. (nt. SB 1752,Rootsi 1753) - Eestis 1918 Reformatsioon 1. Eellugu keskajal (14.-15.saj.) - Roomakat. kiriku ülemvõim ja autoriteet hakkas devalveeruma: - Paavsti Avignoni vangistus (1303-77) - Suur skisma (1378-1418): Kirikukogud ...Kes juhib kirikut ? Reformikatsed nurjuvad Reformimiskatsed: I Inglane John Wycliff(e) oli esimene kes seadis usuelu kõrgeimaks autoriteediks piibli kat. kiriku paavsti asemel. (suri 1384) II Tsehh Jan Hus taunis avalikult kat. kiriku sekulariseerumist ja vaimulike pahelist eluviisi (hukati 1415) Böömimaal sai temast rahvuslik märter (hussiitide sõjad 1419-1485: ususõdade 1 .eelvaatus) III Tomas de Torquemada oli roomakat
võtta, keegi ei või paavsti kohtuptsust vaidlustada, paavst võib aga vaidlustada kõigi teiste kohtuotsuseid. Sisuliselt tahtis paavst lõpetada ilmaliku võimu sekkumist kiriku asjadesse. Ilmalikud valitsejad ei olnud sellest huvitanud. 4. innoventius 3mas. Temale kuulus suurim paavsti võim ilmaliku elu üle kuna kasutas ta ära vasalle. Ta ajas palju riigi asju. Tema loos ka palju vaimulikke kirjatõid. 5. aquino thomas- ta oli tähtis teoloog. 6. suur skisma katoliku kiriku lõhenemine toimus sel ajal. Oli 2 paavsti ja kumbgi ei tahtnud trooilt lahkuda et liita kirikut. Lõpuks aga valiti uus paavst . Ketserlus 11saj hakkasid lääne eu levima algkristluse ideaalidele toetuvad rahva liikumised. Põhiline keskus oli prantsusmaal. Albilased olid prantsusmaal rahvaliikujad. Soovisid vaest kirikut ja võrdset vara. Eitasid patukustutus kirju ja reliikviate austamist. Jutlustasid vaesust ja askeetlikku eluviisi
jumalateenistusi peetakse korrapäraselt, kas preester täidab oma ülesandeid. Samuti piiskopid pidid regulaarselt korraldama kohalikke piiskopkonna sinode ehk vaimulikke koosolekuid. Tegelikult Liivimaal neid sinodeid ei peetud regulaarselt. 13.-14. sajandil tegu sellega, et meil pole allikaid, aga kui vaadata kogu hiliskeskaja kirikuelu Lääne- Euroopas, siis ega neid nii regulaarselt kui oleks pidanud ei peetud kusagil. 14. saj lisandusid siia üldised probleemid katoliku kirikus, skisma Avignoni ja Rooma paavstide vahel, mis oli taustaks konserialistlikule liikumisele?, idee, et kiriku sees peaks tõusma konsiilide roll, kollegiaalsuse roll ja konsiilide kaudu peaks kiriku distsipliini parandama. Vaimulike tähelepanu senisest enam sellele, mida lihtrahvas õigupoolest usub. Küsimus ei olnud formaal-juriidilises, vaid illiteraatide? igapäevaste usupraktikate juhtimises ja mõjutamises. 15. saj keskpaigas oli ka Liivimaa vaimulikkond konsilistrikult meelestatud
RAHVUSVAHELISTE SUHETE AJALUGU Lühikonspekt Arvestuse teemad 1. Rahvusvahelise süsteemi olemus. Erinevad rahvusvaheliste suhete süsteemi tüübid ja mudelid. Nende ühis- ja erijooned. 2. Riikide teke Egiptuses ja Sumeris. Vana-Idamaade imperiaalsed süsteemid (Vana- Babüloonia, Assüüria, Pärsia, Hiina ja India). 3. Kreeka polistest koosnev süsteem ja selle ühendamine Makedoonia ülemvõimu alla. Aleksander suure sõjaretk ja diadohhide riigid. 4. Rooma impeerium kui Vahemere ruumi universaalne riik. 5. Rahvusvahelised suhted keskajal: Bütsants, kalifaat ja frangi riik. Euroopa keskaegne poliitiline süsteem. Ristisõjad. 6. Tsentraliseeritud rahvusriikide kujunemine. Renessanss. Habsburgide hegemoonia Lääne-Euroopas: Karl V impeerium ja Itaalia sõjad, ususõjad. 7. Kolmekümneaastane sõda ja Vestfaali rahu. 8. Prantsusmaa hegemoonsed taotlused Louis XIV ajal. Sõjad mereriikide vahel. Rootsi hegemoonia Läänemere regioon...
väga palju aega. Suur otsustusvõim oli asekuningatel. Kui tsentraalvõim nõrgenes, võis juhtuda, et mõni osa läks lahku. · 4. saj. lõhenemine Ida- ja Lääne-Roomaks. 324 Konstantinoopoli asutamine Ida- Rooma keskus · Kultuurilised erinevused: Rooma ladina kultuur ja keel, Bütsants hellenistlik (kreekakeelne) kultuur · Hiljem ka religioosne lõhe. 1054 Suur Skisma: idakirik (Kreeka ortodoksi kirik) ja läänekirik (Rooma katoliku kirik) Mis oli Karl Suure kroon? Ida ja Lääne keisririigid · Kuni 16. saj. mõisteti ajalugu nelja maailmariigi idee läbi. Pakuti välja erinevaid variante, millised impeeriumid esindasid neid nelja riiki. Prohvet Taanieli raamatu tõlgendus: Babüloonia-Assüüria, Meedia-Pärsia, Kreeka-Makedoonia, Rooma. 5. impeerium maailmalõpu kulminatsioonimoment igavene rahuriik.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
