töödes Aristotelese filosoofiat Ketserlus kiriku õpetusest kõrvale kaldumine. Inkvisitsioon ketserite vastu võitlemiseks loodud eriline kirikukohus Gregorius VII, Aguino Thomas, paavst Innocentius III KIRIK JA PAAVSTLUS: II Hiliskeskajal (1) Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema, mis tulenes ilmaliku võimu tugevnemisest ja ilmaliku hariduse edendamisest. Hiliskeskaegse kiriku ajalugu võib periodiseerida järgmiselt: Paavstid Avignonis, 13051378 Suur skisma ehk kirikulõhe, 13781409 Kirikukogude aeg, 14091447 Clemens V, Urbanus VI, Clemens VII Vaimulikud ordud ja kloostrite elukorraldus Vaimuliku ordud: Benetiktlased Tsistertslased Kerjusmungaordud FEODAALTSIVILISATSIOON ... on feodaalide ühiskond Sõjast ja sõjapidamisest oli saanud paljude inimeste elu mõte ja peamine sissetulekuallikas. Rekonkistatähendab Pürenee poolsaare tagasivõitlemist muhameedlaste käest.
jutlustasid õige usu kaitseks. Pandi suurt rõhku haridusele. Fransisklaste ordu tekkis samuti 13. sajand ja selle lõi Franciscus. Neil oli lihtsam eluviis, kuid rõhutatud alandlikkus. Pöörasid samuti suurt rõhku haridusele. Vaimulikud rüütliordud tekkisid 12. Sajandil, need olid professionaalsete sõjameeste organisatsioonid, kelle eesmärgiks oli võitlus muhameedlaste vastu. Nad ei sõltunud ilmalikest valitsejatest ja tegutsesid iseseisvalt. 1054 Suur skisma e ristiusu kiriku lõhenemine juhtus sellepärast, et kaks usukeskust (Konstantinoopol ja Rooma) ei suutnud üksteisele alluda, just Rooma tahtis, et Konstantinoopol talle alluks, kuid Konstantinoopol ei olnud sellega nõus. Nad panid üksteist kirikuvande alla ja tekkisid õigeusu ja katoliku kirikud. Õigeusu kirikus kasutatakse hapendatud leiba, ei kasutata orelit, Kolmainsus väljendub erinevalt. Gregorius Suur asutas Sitsiilia maaaladele kuus kloostrit ja asus ka ise mungana elama
tõde, mis on seotud jumalaga ja filosoofiline tõde, mis tegeleb olemisega. Kehtib sellega ka kahe raamatu teooria, Renessansi ajal . Autor on üks, see on jumal, aga raamatuid on kaks. Üks on piibel, teine on loodus. KATOLIIKLIKUD RAHVAD itaallased (Vatikan), prantslased, hispaanlased, portugallased, poolakad, leedukad, ungarlased, tsehhid, slovakkia (pole 100%selt), iirlased, horvaadid ja sloveenid. ÕIGUSLIKUD RAHVAD 1054 skisma, kreeklased, Balkani poolsaared- bulgaarlased, rumeenlased, serblased, makedoonlased, venelased, ukrainlased ehk väikevenelased, valgevenelased. Kaukaasia- grusiinid, armeenlased, azerbaitsaanlased. PROTESTANDID 1517 reformatsiooni usupuhastusega tekkis, 1.)luterlased: rootslased, taanlased, norralased, soomlased, islandlased, eestlased EELK 2.) Anglikaanid-inglased ISLAM türgi, albaania, Kosovo.
suured - Itaalias olid pisikesed ja vaesemad - Ida-Roomas tekkisid esile patriarhaadid - Ariaanlus ketserlik kristluse liik, jumala ilmalikustamine - Et vaidlusi lahendada, kutsuti kokku kirikukogusid - Oluline vaidlusküs oli kolmainsuse üle: Läänes kolmainsuse tunnistamine - Antitrinitas kolmaainuses eitamine, idakirikus. Tareiose õpetus - 325 kogunesid kirikujuhid Nikaiasse, kes otsustasid Tareiose õpetuse valeks - Photiose skisma poliit. Lahendus, kus õpetuse poolest lahkhelisi pole. Aga siiski 2 või enam paavsti.. - Skisma ka kui kat katoliku ja kreeka kiriku lahkuminek - 17. E. Viimane Oikomeeniline kontsiilium - Kuidas Euroopa sai kristlikuks? Kuidas katoliiklikuks? See pole sama, kuna germaani hõimud olid algul ariaanlikud - Kõige kauem olid langobardid ariaanlikud, kuni 8-9 sajandini - Frangid aga võtisd katoliikluse kohe vastu
Varakeskajal hakkasid tekkima erimeelsused Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. Patriarh allus Bütsantsi keisrile, paavast aga mitte (kuigi tunnistas Ida-Rooma keisrit ilmaliku valitsejana) Süvenesid erimeelsused rituaalides ja usulistes tõekspidamistes. 1054. saatis paavst oma saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama. Seal toimunud tüli tulemusel panid paavst ja patriarh üksteist kirikuvande alla. Kirikulõhe e. skisma LÄÄNE KIRIK IDA KIRIK Rooma-Katoliku kirik Kreeka-Katoliku (ordodoksne kirik) (Katoliku kirik) (Õigeusu kirik) Rooma paavst Konstantinoopoli patriarh Allus: Lääne-Euroopa Allus: Ida-Euroopa
Seal hakkab lähtuma vokaalmuusika väljendus, sõnad inspireeriad muusika tundelisi ja vahel ka otse piltlikke või loodushääli imiteerivaid kujundeid. Muusika lähtub ka teksti rütmist. *Ideaaliks saab lihtne tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. 6. Seleta mõisted: * Dekameron Giovanni Boccaccio teos * Docta Sanctorum Paavst Johannes 22 läkitus uues stiilis muusika kasutamine teenistuses. * Suur skisma roomakatoliku kiriku poliitiline lõhenemine. * Sekulariseerimine 7. Kes on? *Petrucci Veneetsia trükkal, kes arendas välja nooditrükitehnika. *Josquin Desprez Muusikaline suurkuju, kes tegutses peamiselt Itaalias. ARS NOVA 1. Selgita mõisted: *Ars nova (lad k. ,,uus kunst" ) tähistatakse muusikalist Prl 13201380a. *Ars subtiliour Guillaume de Machaut`i looming. *Motett zanr, mis oli algselt kiriklik teos, hiljem kuulus rohkem seltskonnamuusikasse. *Lai
1240. a Batu-khaani juhitud mongolite väed vallutasid Kiievi, Vene vürstiriigid langesid mongolite Kuldhordi võimu alla. 1291. a moslemid vallutasid Akkoni, ristisõdijate viimase tugipunkti Pühal Maal. 1337. a algas Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. 1453. aastaks oli sõjategevus vaibunud ning inglased Prantsusmaalt välja tõrjutud. 1347.-1349. a laastav katkuepideemia must surm Lääne-Euroopas. 1377. a Lääne-Euroopas algas kirikulõhe e skisma kahe paavsti vahel, kellest üks resideerus Roomas ja teine Avignonis; 1417. a Konstanzi kirikukogul tagandati rivaalitsevad paavstid ja tehti lõpp pikaajalisele kirikulõhele. 1385. a Euroopa viimane paganlik valitseja, Leedu suurvürst Jogaila võttis vastu katoliku usu ja aasta hiljem valiti ta Poola kuningaks. Tekkis Poola ja Leedu liitriik. 1453. a türklased vallutasid Konstantinoopoli ja tegid lõpu Bütsantsi keisririigile. 1455.-1485
domeen kuninga maavaldus benefiits pärandamisõiguseta maavaldus feood pärandamisõigusega maavaldus mõisahärrus talupojad kasutasid vaid väikest maalappi mõisamaadest rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti sunnismaisus talupoegade keeld elukohta vahetada mõisniku loata Ristiusu kirik: 1054. aastal toimus kiriku lõhenemine e. skisma. a) läänekirik e. katoliku kirik, mis allus Rooma paavstile b) idakirik e. õigeusu kirik, mis allus Konstantinoopoli patriarhile Dogmaatilised erinevused lääne- ja idakiriku vahel: Läänekirik Idakirik *püha vaim lähtub isast ja pojast, *ristimärk 5 sõrmega *püha vaim lähtub vaid isast *ristimärk 3ga
1. Uue maailmapildi kujunemine: Renessanss- (itaalia k ,,taassünd")- Itaaliast alguse saanud antiiksest humanismist ja kunstist mõjustatud murranguline liikumine Euroopas 14.-16.sajand. Ajastust iseloomustas eemaldumine religioonikeskselt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Võimalikud renessanssi põhjused- must surm seadis jumala olemasolu kahtluse alla, kabanduse ja käsitöö areng, feodalismi kokkuvarisemine, rahvakeelse kirjanduse ja ülikoolide teke. Perioodid- protorenessanss (13.sajand), eelrenessanss (14.sajand, katoliku kiriku poliitiline lõhenemine ehk Suur Skisma), vararenessanss (tõusis kriis seoses Lutheri reformatsiooniga- kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus, toimus ilmalikustumine), kõrgrenessanss (16.sajand). Humanism- 14.sajand Põhja-Itaalias tekkinud ideaal vabast haritud inimesest ja humanistlik mõtlemine, mis on renessansliku maailmavaate keskmeks. Humanism on veendumus, et suurim väärtus on inime...
Seal hakkab lähtuma vokaalmuusika väljendus, sõnad inspireeriad muusika tundelisi ja vahel ka otse piltlikke või loodushääli imiteerivaid kujundeid. Muusika lähtub ka teksti rütmist. *Ideaaliks saab lihtne tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. 6. Seleta mõisted: * Dekameron Giovanni Boccaccio teos * Docta Sanctorum Paavst Johannes 22 läkitus uues stiilis muusika kasutamine teenistuses. * Suur skisma roomakatoliku kiriku poliitiline lõhenemine. * Sekulariseerimine 7. Kes on? *Petrucci Veneetsia trükkal, kes arendas välja nooditrükitehnika. *Josquin Desprez Muusikaline suurkuju, kes tegutses peamiselt Itaalias. · ARS NOVA 1. Selgita mõisted: *Ars nova (lad k. ,,uus kunst" ) tähistatakse muusikalist Pr-l 1320-1380a. *Ars subtiliour Guillaume de Machaut`i looming. *Motett zanr, mis oli algselt kiriklik teos, hiljem kuulus rohkem seltskonnamuusikasse.
1.Vara-Uusaja üldiseloomustus:16.saj- murrangusaj,üleminekusaj,segadustesaj.Vanad põhimõtted jms mõranesid.*uue kapitalistlike majandussuhete teke*uue maailmapildi ja kultuuritüübi teke- renessanss*maadeavastused(Ameerika-Uus Maailm)*usupuhastus e.reformatsioon(katolikku kirikut kritiseeriti) 2. Uue maailmapildi kujunemine: Uut maailmavaadet ja kultuuritüüpi hakati nimetama renessansiks(taassünd). (väljendus kirjanduses, luules, kunstis, poliitikas)- LINNAKULTUUR. Iseloomulikud joones: -ilmalikkus; antiikkultuuri väärtustamine; humanism(väärtustama hakati inimest) Inimesest endast oleneb tema tulevik- Individualism. Ideaalinimene, kelle poole pürgiti- igal alal asjatundja nt. Leonardo da Vinci Humanistid: inimene ja inimlikkus on tähtsaim väärtus; hakati põhjalikult uurima algdokumente; klassikaline ladina keel; kreeka keel ja kreeka kultuur tähtsustus; trükikunsti kasutuselevõtt aitas kaasa humanistide ideede levitamsiele (Johann Guten...
Hiliskeskaeg (1347-1492) Koos keisrivõimuga kaotas oma tähtsuse paavstivõim. Murranguks kujunes 13. Sajandil Bonifacius VIII ajal. Bonifacius VIII tekkis konflikt kirikukümnise kontrollimise pärast Philippe IV Ilusaga. Konflikti võitis Prantsusmaa, ning selle tagajärjel tekkis paavstivõimu kriis. 1305. aastal valiti paavstiks prantsuse päritolu kardinal. Selle tulemusel paavstid langesid Prantsusmaa kontrolli alla. 1378. aastal valiti kaks paavsti, millest arenes skisma (kuni 1415). Kriis lahendati Konstanzi kirikukoguga. Hiljem paavstivõim ei taastunud, paavstid möönsid kirikute sõltumatust riikidest. Kesk-Itaalias domineeris paavstiriik. Kokkuvõte Paavstivõim sai alguse Roomast. Keskaegne katoliku kirik palus abi frankidelt, et ajada välja langobardid; aastal 800 kroonis paavst frangi kuninga Karl Suure Saksa-Rooma keisririigi valitsejaks. Viis sajandit võitlesid keisrid ja paavstid koha pärast impeeriumi eesotsas. Algul
14. Ida-Rooma ehk Bütsants, õp (II osa) lk 15-22. Ida-Rooma püsimajäämise põhjused. Riigi valitsemine, mõisted: basileus, basileuse ülemvõim kirikuelus (erinevus läänekirikust), tsirkuseparteid. Keiser Justinianus I valitsemine ja tema panus Bütsantsi arengusse (Corpus iuris civilis, Konstantinoopoli väljaehitamine – Hagia Sophia, Bütsantsi teine pealinn Ravennas). Kodusõda ikonoklastide ja ikonoduulide vahel (miks puhkes?). Kirikulõhe ehk skisma. Bütsansti häving. 15. Feodaalsuhete kujunemine; õp (II osa) lk 33-37. Mis oli naturaalmajandus ja kuidas see mõjutas inimeste igapäevaelu keskajal? Feodaalsuhete kujunemise KAKS põhjust (vt õpik lk 33). Vasalliteet (mõisted vasall, senjöör, süserään), vasalliteedi- ehk läänisuhetele iseloomulikud tunnused. Maavalduste liigid: domeenid ja alloodid. Lääni mõiste ja selle liigid: benefiitsid ja feoodid (milles on erinevus?). Mis oli investituur? Mõismajapidamiste liigid:
Levima hakkas humanism, ehk väärtushinnangute seadmine inimesest lähtuvalt. Ideaaliks sai see, mis on ilus, mitte see, mis on õige (st kooskõlas jumalikuga). Ilmalik maailm muutus vähemalt sama oluliseks kui vaimulik. Sarnasuste tõttu antiikaja ühiskonnaga hakati vaadeldavat perioodi nimetama renessanssiajastuks, mis tähendab tõlkes taassünniajastu. Muutustel oli üsna mitu põhjust: · Prantsuse kuningate ambitsioonid tõusid · Roomakatoliku kiriku kriis (nt Suur skisma, mil korraga valitses 2 paavsti) · 15-16 saj maadeavastused, mis laiendasid inimeste maailmapilti nii geograafiliselt kui kultuuriliselt · Loodusteaduste kiire areng · Esimesed arheoloogilised väljakaevamised Itaalias 13. Renessanssajastu periodiseering VAATA TÖÖLEHTE!!! · Vararenessanss (14 saj) · Kõrgrenessanss (15 saj) · Hilisrenessanss (16 saj) 14. O. di Lasso ja G. P. da Palestrina · Orlando di Lasso (tuntud ka kui Orlandus Lassus; 15321594) oli renessansshelilooja
Hitler kasutas laiamõõtmelist propagandat edestamaks oma tahet puhastada rassidest ning tegi halastamatult rahvale "ajupesu" saamaks tuge neilt. Nimetades end führeriks tegi ta kannapöörde majanduses. Samas tundsid lääne riigid end turvaliselt tänu rahulepingutele. Samas ta kindlustas natside võimu üllatavate vallutustega. Sõjaväekohustus tagastati Hitlerilt aastal 1935, samaaegselt oli käimas laiamõõduline sõjajõudude valmistumine sõjaks, Austriale lähimalolevate natside skisma tõttu. Aga see ei heidutanud Hitlerit. Hitler määras maaväeks 550 000 meest 100 000 asemel ning laskemoona oli 10 000 tonni asemel 26 000 tonni. Kõik muu tundus minevat nii nagu Hitler oli tahtnud. Ta pidas kogu muud Euroopat narrina ja samas valmistus Teiseks maailmasõjaks. Kõik oli planeeritud ja samas hulljulge, aga nagu võime tõdeda, võimaldas Hitleri julgus võimatut. Märtsikuu 7. Päeval 1936 aastal Saksa väed vallutasid Reinimaa
TÕUS: ametisse määramine (tavaliselt määrasid ametisse Rooma rahvas + vaimulikud, hiljem aga kardinalid), paavstid taotlesid kiriku sõltumatust ilmalikust võimust, Innocentius III viis Gregoriuse põhimõtted ellu LANGUS: kuningavõimu tugevnemine, palju aega veedeti Avignonis (Avignoni vangipõlv) head suhted Prantsusmaaga, luksuslik eluviis (pahameele tekitaja). Pärast paavsti surma vaenutsevad kardinalid valisid 2 paavsti üks Roomas, teine Avignonis = kirikulõhe e. skisma. Paavstis tagandati uus Martinus V 5. Võrrelge Bütsantsi ja kõrgkeskaegse Lääne-Euroopa hariduselu. Millised on paralleelid? Bütsants: grammatika, retoorika, õigusteadus, filosoofia. Linnades kirjaoskus ka alamklassides. Õppetekstid antiikautorite teosed. Lihtrahvale pühakute elulood e. hagiograafia. Lääne-EU: kloostrikoolid (piibel + filosoofide tööd), katedraalikoolid e. toomkoolid (ladina keeles), põhi- ja ametikoolid (emakeeles, arvutamine, raamatupidamine)
Renessanss (14.-16. saj) Ajastu ja helikeele üldiseloomustus Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik ning humanitslik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15. ja 16 saj. vahetusel. Kuna muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega, räägitakse sageli ka Maalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rüütlilaulude loojad, ei saa kõnelda autorlusest nagu seda tehakse edaspidi. Just ilmalikes lauludes sündis uus väljenduslaad, mi...
· Lääne-Gootide Tolosa riik 419-507 · Ida-Gootide riik 493-553 · Burgundide riik 443-534 · Langobardide riik Itaalias 568-774 · Frangi Kuningriik 486-714 BÜTSANTS kuni 1453 Iseloomustas: · Asus kolmes maailmajaos · Oli äärmiselt palju rahvuseline (juudid, kreeklased, bulgaarlased jne.) · Riigikeeleks sai algul ladina keel, 7-st saj kreeka keel · Valitsevaks oli ristiusk kust 1054 aasta suure SKISMA järel kujunes välja õigeusk · Patriarh oli õigeusu kiriku kõrgeim esindaja, aga ta allus keisrile. Riigivõim oli kirikuvõimust üle. · Bütsantsis levis ka monofüsiitide õpetus. Nad väitsid et Kristusel on ainult jumalik loomus. · 8-dal saj käis öge võitlus ikonoklastide (ei pühapildid) ja ikonoduulide (ja pühapildid) vahel. Võitsid ikonoduulid. · Riigis moodustasid enamiku vabad talupojad. Tänu sellele lai siseturg.
võisid abielluda. Õigeusus oli olulisel kohal munklus, kuid erinevalt katolikust pole vaimulikke ordusid. Miks kirikud lõhenesid? Võimuvõitluse, mitte õpetuse erinevuse pärast. Selle tingis Rooma Paavsti soov idakirikut enda kontrolli alla saada. Kristluse esimestel sajanditel oli kristllik kirik ühtne, kõik 5 olulisemat krikupead olid võrdsed. Aegamööda paavstide võim kasvas - süvenes lõhe ida ja lääne vahel. 1054. aastal algas nn suur kirikulõhe e skisma. Miks? Paavst pani patriarhi kirikuvande alla ja patriarh vastas samaga: kristlik kirik läks kaheks (katolik,õigeusk). Islami kujunemine ja levik. Araabiamaade kultuur Araabia poolsaarel rändkarjakasvatajate e beduiinide seas. Uskusid paljudesse jumalatesse e polüteistlik. mingi 360 jumalat, püha puud, kivi,allikat kummardasid. Juba enne islamit oli olemas taevajumal Allah. Araablased ei uskunud surmajärgsesse ellu. Islami teke 7
Jäägitu usk või sellele pühendumine on väga raske töö ja suurem osa inimesi ei suuda seda teha tänu sellele ongi nad määratud hukatusse. - Pattudeks vabanemiseks saadab jumal maale oma poja Jeesuse. Jeesus oma surmaga lunastab ta inimeste patud. - Elu eesmärgiks peaks olema saavutada lunastus, mida saab Jeesuse vahendusel. · Kristlus jaganeb ida ja läänekirkuks. - Sellise suure kirikulõhe märkimisega kasutatakse sõna skisma. - Avalik lahkulöömine oli 1054.a kuna peeti Ristisõdu, mille eesmärk oli vabastada nö püha maa Islami võimualt. Kõige hullem oli neljas ristisõda, mis hävitas Konstitinoopolise aastal 1204.a. - Pärast lahku löömist hakkas idapool tegema missioni tööd slaavlaste juures. Kiriku keeleks oli muinas bulgaaria keel. Keskus oli Konsitinoopol. Tänapäeval on keskus Konstitinoopolis ja Moskvas. Ida kirik kasutab vanimat kristluse pärandit
1409. a alustas tööd Pisa kirikukogu, mida kumbki paavst ei tunnustanud mõlemad paavstid tagandati. Kontsiil valis paavstiks hoopis Alexander V Euroopal oli seega kolm paavsti. Alexander suri peagi ja paavstiks sai Johannes XXIII, kes kutsus 1414. a Konstanzis kokku kirikukogu. 1415. a kuulutas kontsiil end paavsti suhtes ülemuslikuks Johannes tagandati, teised kaks paavsti samuti. Pärast Konstanzi kirikukogu valiti ainsaks paavstiks Martinus V ja see lõpetas skisma. Protsessid kirikus Juba varakeskajal eksisteeris konflikt Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. Kujunesid välja suured erinevused liturgias: ühes ladina, teises kreeka keel, aga ka bulgaaria keel, armulaualeib pidi läänekirikus olema hapendamata taignast, idas aga kergitatud pätsikesed. Vaidulused selle üle, kas paastu ajal võib süüa kopra saba mida peeti kalaks või mitte. Konflikti ajendiks oli vaidlus, kas Püha Vaim lähtub nii Isast kui
vaimulikult paavstluse üle. Justinianuse jaoks on paavstid samavõrra autoriteedid kui kirikute patriarhid – ei erista üht positsiooni teistest. Kõneleb küll au-primaadist, aga see on ka kõik. Näide, kui nõrk võib üks paavst olla on Vigilius (537-555). Vigilius on lihtsalt tööriistaks keisri käes, Lääne ja Ida suhteid varjutab kolme kapiitli tüli, keda Justinianus soovib hukka mõista (tahab monofüsiite üldkiriku ja riigiga lepitada). Põhjustab skisma Õhtumaa aladel, ehk siis Vigiliuse omaenda aladele jäävad kirikuprovintsid ütlevad temast lahti. See skisma kestab kuni 7. oikumeenilise kontsiilini ja toob kaasa Läänes täiesti uue patriarhaadi tekke, selleks on Aquileia piiskop. Märgiline see, et 555. a allutab Justinianus keiserliku dekreediga igasuguse ametisse nimetamise Roomas (s.t et paavsti surma korral tuleb teavitada keisrit ning uue valik peab toimuma keisri heakskiidul). Kui Vigilius sureb saab ametisse keisri
1201ristisõdijad asutasid riia linna.1291moslemid vallutavad akkoni.13471349katkuepideemia.1000leif erikssoni juhtimisel jõuavad viikingid PAmeerikasse. 1054Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid teineteise kiriku vande alla(kirikulõhe).1096UrbanusII kuulutab välja ristisõja. 11981216valitses paavst Innocentius II(paavsti autoriteedi kõrgaeg). 1240Batu khaani väev vallutavad kiievi.1337Saja aastane sõda. 1377algas kirikulõhe e. Skisma.1385Leedu suurvürst Jogaila(viimane paganlik valitseja) võttis vastu katoliku usu.1453türklased vallutavad Konstantinoopoli.1455 1485Rooside sõda.1480Moskva vürstiriik vabanes Kuldhordi võimu alt. 2.Põllumajanduse arengu põhjusedKliima soojenemine, kolmeväljasüsteem, tehnika areng. 3.Tähtsamad kaubanduspiirkonnad, Hansa Liit §18 ja lk 160Kaubadeed ühendasid Euroopat islamiusuliste maadega, kulges Vahemere idarannikult Itaaliasse ja L Prantsusmaale ning sealt üle Alpide ja
ISIKUD: Clodovech-Frankide kuningas Belgia piirkonnas. Ta ühendas kõik frangid ja Clodovechi juhtimisel vallutasid nad roomlaste alad Gallias. Aastal 496 võttis ta vastu ristiusu. Karl Martell-oli Frangi riigi majordoomus. Sõdis Karl Martell edukalt idapoolsete germaani hõimudega ja liitis oma riigiga Lääne-Friisimaa ehk Hollandi. Pippin Lühike-e.Pippin III oli Frangi riigi kuningas.Ta kuulutas end kuningaks 751, kroonis end ise 752, paavst kroonis ta 756.aastal. Karl Suur-Pippini järeltulijana päris trooni ta poeg, Karl Suur. Ta veetis enamus oma valitsusaja sõjaretkedel, kaitstes riigipiire ja alistades uusi rahvaid frankide võimu alla. Peagi peale kroonimist vallutas ta Itaalia ja sai seega Itaalia kuningaks. Erik Punane-rajas 10.sajandil islandlaste koloonia Gröönimaale. Leif erikson- ehk Aulis, eesti tõlkja Thor -kõige laiemalt austatud taevajumal, kujutati punase habemega vanamehena,kelle vankrit vedas kaks sikku .Käes hoidis ta v...
Koostas Euroopa seadusandjatele aluseks 3-köitelise "Tsiviilõiguste kogumi" - kokku koondatud õigusaktid ja lisatud kommentaarid. - Tekib alaline vaenlane Bulgaaria riik 6. saj teisel poolel. Araablased hakkavad ründama 7.-11. saj (piirasid edutult ka Konstantinoopolit). Viikingite pealetung koos varjaagidega. Peamisteks vaenlasteks muutuvad türklased alates 11. saj, said ka esimese suure võidu Bütsantsi üle Mantzikerti lahingus. Ristisõjad ja suur kirikulõhe e Skisma aastal 1054. Paavsti õhutusel vallutavad ristisõdijad Neljandas Ristisõjas Konstantinoopoli. Majanduslik sõltuvus Lääne- Euroopast süvenes, territoorium oli kahanenud. Bütsantsi ahistasid bulgaarlased, türklased. Riiki lõhestasid ka sisevastuolud. Konstantinoopoli vallutavad türklased 15 saj. (keskaja lõpp). - Bütsantsi kultuur on omapärane vahelüli antiikkultuuri ja tolleaegsete Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel.
paavst., kellel polnud Avignoni vastu samuti midagi. See aga kutsus usklikes esile protesti - traditsiooni rikuti, palveränduritelt tulevad tulud kadusid. Alles Saja-aastase sõja puhkemisel otsustas paavst Urbanud VI jääda Rooma mitte sõdivasse Prantsusmaale. Aga seal ei kehtestunud enam tema võim ja valiti uus paavst Clemens VII ja tema saadeti uuesti Avignoni. Roomas ja Avignonis resideerus kummaski erinev paavst - suur skisma. Kutsuti kokku kirikukogu, et valida üksainus paavst - ei õnnestunud ja mitu aega valitses kaks paavsti. Lõpuks Martinus V ajal lõppes see. (kirikukogu valis) 1417. Ristiusu levik Ristiusk ehk kristlus kuulutab usku ainujumalasse ning tõotab igavest elu neile, kes usuvad Jeesus Kristusesse. Kristlus tekkis umbes 2000 aastat tagasi Palestiinas. Esimesel aastatuhandel levis ristiusk peaaegu üle kogu Euroopa ja mujalegi. Sellest sai usk, mida suured ja vägevad riigid tunnistasid.
BÜTSANTSI KIRIK JA KULTUUR 1054. aastal leidis aset suur kirikulõhe ehk skisma. Ristiusu kirik jagunes kaheks: läänekirik e. Roomakatoliku kirik ja idakirik e. Kreekakatoliku kirik. Roomakatolik = katoliku ja kreekakatoliku = õigeusu. Erinevused lääne- ja idakiriku vahel: Läänes püha vaim lähtub isast ja pojast, idas ainult isast. Läänes kehtis tsölibaat, idas ainult kõrgvaimulikel. Läänes ristimärgitegemine viie sõrmega, idas kolmega. Ilmalikud inimesed said läänes armulaual
uurimisega? Patroloogia. 21. Kes pani aluse vanaaja kirikuloo kirjutamisele? 22. Kes tõlkis Piibli ladina keelde ja kuidas seda tõlget nimetatakse? Hieronymus, tõlget nimetatakse "Editio vulgata" (Piibli ladinakeelne tõlge). 23. Kes pani aluse õpetusele kahest olemisvaldkonnast? Nimeta tema peateos. Augustinus, Tema peateos on "De civitate Dei" ("Jumala riigist") 24. Kuidas nimetatakse kirikulõhet ja millal see toimus? Skisma, toimus aastal 1054 25. Kes paavstidest ja mis aastal õhutas Liivimaa vastast ristisõda? 26. Kes paavstidest õhutas esimest ristisõda ja mis ajavahemikul see toimus? Paavst Urbanus II, 27. Kes vallutas Jeruusalemma ristisõdijatelt tagasi ja millal? 28. Millal toimus neljas ristisõda ja mida sellega saavutati? 29. Kes vallutas Konstantinoopoli lõplikult ja mis aastal? 30. Millist linna kutsutakse kolmandaks Roomaks? Moskvat 31. Mis kujutis oli Bütsantsi vapil? Kahepeaga kotkas. 32
334 Aleksander Suur alistab Egiptuse (332), purustab Pärsia (330) ja jõuab Indiasse 332 kapituleerus Jeruusalemm Aleksander Suurele ilma piiramiseta, Samaarialased löövad juutidest lahku.Rajavad enda pühamu-Samaaria skisma. 320 vallutas linna Egiptuse valitseja Ptolemaios I väejuht Nikanor 315 loovutas Egiptus Süüria koos Jeruusalemmaga Antigonos I-le 312 võitis Nikanor Antigonose poega Demetrios I-t ning taastas Nikanor kontrolli Jeruusalemma üle 281 Corupediumi lahing, mille tagajärjel Aleksandri impeerium laguneb
üldtunnustatud õpetusega karistamine. Aquino Thomas keskaja tuntumaid teolooge, kes rakendas oma töödes Aristotelese filosoofiat. Tema tuntumad teosed on ,,Summa Theologiae" ja ,,Summa contra gentiles". Põhiliselt käsitleb ta oma teostes kristliku ilmutuse ja usu ning inimmõistuse vahekorda. Inkvisitsioon katoliku kiriku kohtupidamine ketserite üle eesmärgiga neid ümber veenda ja vajadusel karistada. Peatükk 15 Suur skisma katoliku kiriku lõhenemine. Kirikukogud tähtsamate vaimulike koosolek, kus arutatakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi. Vaimulik ordu kindlate reeglite järgi toimivad ühendused. Benediktlased aluse pani Benedictus. Benediktlaste reeglid ei ole nii karmid kui Ida omad, selle järgi pidi munkade ja nunnade elu jagunema töö ja palve vahel. Mungaks või nunnaks pühitsemisel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne
Kordamisküsimused. Keskaeg ja varauusaeg. 1. Mida tähendab periodiseerimise tinglikkus? (too ka näide) Periodiseerimise tinglikkus tähendab seda, et aastal 476, mida loetakse keskaja alguseks, toimus tegelikult ainult üks paljudest Rooma rüüstamistest ning samahästi võiks keskaja alguseks lugeda Marcus Aureliuse surma-aastat 180, peale mida algas Rooma rahu (Pax Romana) lagunemine. 2. Nimeta Lääne-Rooma lagunemise põhjuseid.(4) 1.Rooma Rahu lagunemine ( impeeriumi kaitsepiirid hakkasid lagunema, sispinged), 2.Caracalla edikt, mis õõnestas roomlaste enesevahelisi suhteid, polnud enam ühtseid seisukohti vaid roomlased olid barbaritega segamini 3.põllumajanduslik- 3.Põhjenda miks jäi Bütsants püsima samal ajal kui Lääne-Rooma lagunes? Soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikkalikumad inim- ja materiaalsed ressursid. 4.Bütsantsi keiser ehk ...BASILEUS.. 4.1 Bütsantsi pealinn- ...KONSTANTINOOPOL.... 5.Selgita lühidalt Suurt rahva...
Wormsi konkordaat 1122 Heinrich V & Calixtus II (ilmalik ja vaimulik investituur eraldati kindlate piiridega) Ketserid katarid, teadsid usust ja et see on õige, aga pöördusid ikkagi vastu; paganad olid lihtsalt mitte ristitud Inkvisitsioonikohus ketserite karistamine, paavst kontrollis Gregorius IX Clemens V Bordeux'st paavstiks Avignoni paavstide aeg `vangipõli' 1305-1378 Rooma paavst Urbanus VI ja Avignoni paavst Clemens VII suur skisma e kirikulõhe 1378 1409 Kirikukogud: Konstanz 1417 valiti paavstiks Martinus V kirikulõhe oli lõppenud Ordud: Benediktiinid al. 520-530 töö ja palve; vaesus, kasinus ja kuulekus, Cluny klooster Prantsusmaal, MUST Tsistertslased al. 1098 puhtus, kaugus ilmalikust elust, Benedictuse õpetuse korrastatud vorm, Clairvaux klooster 1113, VALGE Domiiklased al
inimese ja jumala vahendaja; protestantlikes kirikutes viib jutlust läbi õpetaja; babtistlikes ehk vabakirikutes võivad jutlust läbi viia kõik koguduseliikmed; erinevad kirikusuunad erinevad tugevalt; laul kirikus võib olla saatega või ilma, koraalist gospelini; sümboliteks rist, kala, haakrist; krutsifiks on ristilöödud Jeesusega rist Peasuunad algne kogudus oli katolik, kuid mitte tänapäevane katolik; tekkisid omaette kirikud, nagu Armeenia ja Kopti; 1054. aastal oli skisma ehk suur kirikulõhe; tekkisid kreekakatolik ehk õigeusk ja roomakatolik kirik; 16. sajandil oli teine lõhenemine; tekkis protestantlik (luterlik, kalvinism, anglikaani) kirik; kristlusest on välja kasvanud mormoonid, jehoova tunnistajad, muunid Pühakiri Piibel, nii vana kui uus testament Rajaja puudub Pühad paigad kirik, Jeruusalemm; Santiago del Compostella Iseloomulikud riitused sakramendid, näiteks armulaud, ristimine; katolikus
Kontsertmissa erivormina tekib reekviem leinamissa (lad. k. requies puhkus, rahu) Requiem aeternam Igavest rahu Dies irae Viha päev Lux aeterna Igavene valgus Sanctus / Benedictus Püha / Kiidetud olgu Agnus Dei Jumala tall 9. Ars nova ajastu lõpp. Ars subtilior (lk. 87 viimane ja 88 esimene lõik) 1380-1420 prantsuse kultuuri kriisiaeg. Ajaloos: Suur skisma 1378-1417; vaimuhaige kuninga Charles VI valitsemine 1380-1422; suured kaotused Saja-aastases sõjas. Sel ajastul muutub kunst peeneks ja maneerlikuks. Muusikaline kirjatehnika muutus veel keerukamaks Aina julgemalt kasutati lühikesi noodivältusi ja komplitseeritud rütmikombinatsioone. Lubati helide kõrgendamisi ja madaldamisi, mis tegi muusika kohati lausa atonaalseks (helistikutus ehk tonaalsusetus). Seetõttu ei jätnud ajajärk maha suuri loojaid ega tuntud teoseid
rohkem hinda, kui ta oli ise Michelangelole maksnud. Kui ostja, antiikkunsti koguja ja asjatundja kardinal Raffaelle Riario pettust märkas, siis ta nõudis ja sai oma raha tagasi. Pärast kardinaliga kohtumist tutvustati Michelangelot mitmele väga võimukale inimesele, näiteks Borgiate perekonnale, kust pärines mitu vanemat vaimulikku ja samuti paavst. Ent Micheangelo saabudes polnud Igavene Linn aga sugugi oma toreduse tipul. 14. sajandi suur skisma oli kiriku võimu nõrgestanud ja 15.sajandi lõpuks oli Rooma linn alla käinud. Kahe esimese Roomas valminud taiesega, joobunud ,,Bakchose" ja meeltliigutava ,,piet´aga" avaldas Michelangelo austust Rooma kahetisele kultuurile. 5.1 Bachos Michelangelo raius Bachose 1496-1497 aastatel. Kuju asub Firenzes. Veinijumal Backhose kuju on selge näide antiikskulptuuri mõjust Michelangelo loomingule. Elusuurune alasti figuur seisab antiikkunstile tüüpilises kontrapostasendis
8. Tsükliline kontsertmissa kasvas välja keskaegse liturgilise missa ordinaariumi osadest. Kontsertmissa erivormina tekib reekviem leinamissa (lad. k. requies puhkus, rahu) Requiem aeternam Igavest rahu Dies irae Viha päev Lux aeterna Igavene valgus Sanctus / Benedictus Püha / Kiidetud olgu Agnus Dei Jumala tall 9. Ars nova ajastu lõpp. Ars subtilior 1380-1420 prantsuse kultuuri kriisiaeg. Ajaloos: Suur skisma 1378-1417; vaimuhaige kuninga Charles VI valitsemine 1380-1422; suured kaotused Saja-aastases sõjas. Sel ajastul muutub kunst peeneks ja maneerlikuks. Muusikaline kirjatehnika muutus veel keerukamaks. Aina julgemalt kasutati lühikesi noodivältusi ja komplitseeritud rütmikombinatsioone. Lubati helide kõrgendamisi ja madaldamisi, mis tegi muusika kohati lausa atonaalseks (helistikutus ehk tonaalsusetus). Seetõttu ei jätnud ajajärk maha suuri loojaid ega tuntud teoseid
Mõisted: 1. Religioon ehk usund-inimeste poolt loodud süsteem suhestumaks sellega, mda või keda peetakse Jumalaks. 2. Müüt-seletav osa religiooni komponentide seas, õpetus, pärimus. Tekkelugu, mis seletab miks mingis kindlas religioonis midagi mingil viisil tehakse. Vastab küsimusele: miks asjad on nii nagu nad on? 3. Riitus-praktiline osa religiooni komponentide seas, taaselustatakse müüdid, elatakse uuesti sündmused läbi, tehakse usulisi toiminguid, rituaale. 4. Šamaan-inimene, kes oskab kasutada maagilisi vahendeid, nn. spetsialist. Ülesandekst tervistamine või tervise toomine, annab diagnoosi kasutades eritehnikat-transs ehk lovesse laskumine, šamaan saavutab teisenenud meeleseisundi trummi, tantsimise või hallutsinogeene sisaldavate taimedega st. viib ennast transsi, tema vaim läheb nähtamatusse maailma ja hakkab haige tervise pärast kauplema. Šamaan peab tagama kog...
Tekkisid suured erinevused ida- ja läänekiriku vahel. · Idas ei kehtinud vaimulike abielukeeld (ainult kõrgvaimulikel) · Idas ei levinud Benedictuse kloostrireeglid Lõplik tüli tekkis aga Püha Kolmainsuse dogma tõlgendamisel. Idakirikus usuti muistse kombe kohaselt, et Püha Vaim lähtub Isast (Jumalast), paavstid aga kinnitasid Karl Suure ajast peale, et Püha Vaim lähtub Pojast (kristusest). 1054 tingisid vastuolud Kreeka ja Rooma kirikute vahel skisma ehk kirikulõhe. (Põhjus, miks neljast ristisõda tehti, oli Konstantinoopoli vallutamine). Haridus ja vaimuelu- · Algkool 2-3 aastat lugemine, kirjutamine, kirikulaul, arvutamine (numbreid tähistasid tähed) · Keskkool 6-7 aastat grammatika, retoorika, matemaatika, füüsika · Ülikool/ kõrgem õppeasutus - Konstantinoopolis riigikool aastal 425 + vaimulikud kõrgemad õppeasutused Kirjandus- hagiograafiad (pühakute elulood)
1453. aastal vallutavad türklased lõplikult Konstantinopol, seega hakkas eksisteerima Ida-Rooma keisririik. Aja jooksul tekkisid erinevused ja vastuolud ka Ida-ja Lääne kiriku vahel: 1. Tekkis võimuvõitlus. Paavst arvas, et kõik kirikud peavad alluma temale. 2. Ida kirik austas keisrti, kui oma kiriku juhti. Lääne kirik oli seisukohal, et paavstist tähtsamat inimest pole. 3. 2 kirikut mõistsid piiblit erinevalt. 1054. a. tekkis suur kirikulõhe e. skisma, see on aasta, mil lõplikult eraldusid Ida-Rooma kirik-apostlik õigeusukirik ja Lääne-Rooma kirik- katoliku kirik.)) Keskaegse mõttemaailma kõige olulisemaks kujundajaks oli kirik. Jumal on tõeline harmoonia, kes valitseb nii maad kui ka maailmavälist ümbrust, kosmost ning kes on võimeline mitte millegist midagi looma. Jumaliku harmoonia idee käsitles maailma tualistlikult st. vastandati taevane ja maine, igavene ja ajalik, hing ja keha, püha ja patune
Murranguks kujunes 13. saj lõpp Bonifacius VIII ajal. Bonifacius VIII tekkis konflikt Philippe IV Ilusaga kirikukümnise kontrollimise pärast. Konflikti võitis Prantsusmaa kun, mistõttu tekkis paavstivõimu kriis. 1305 a-st valiti paavstiks prantsuse päritolu kardinal ning valis oma residentsiks Avignoni (kuni 1378). Paavstid langesid Pr kun kontrolli alla. Avignoni vangipõlv tekitas vastuseisu Roomale, 1378 valiti kaks paavsti, millest arenes skisma (kuni 1415). Konflikti lahendamiseks kutsuti kokku kirikukogusid. Kriis lahendati Konstanzi kirikukoguga. Hiljem paavstivõim ei taastunud, paavstid möönsid kirikute sõltumatust riikidest. Peale musta surma levis hoogsamalt ka ketserlus, mis omandas sotsiaalse värvingu. John Wycliff kritiseeris kiriku liigset ilmalikkust ning jumalateenistus pidi olema emakeelne. Jan Husi programm oli sarnane Wycliffi omale, kritiseerides veel vaimulike eelistamist armulaual ilmalikele
põgenesid ilma lahinguta. Hiliskeskaja üks olulisemaid riike oli Leedu suurvürstiriik. Leedu suurendas oma piire aastal 1385, kui moodustati personaalunioon Poolaga. Leedul oli kaks suurt vaenlast: Venemaa ja Saksa Ordu ning Saksamaa. Paavstivõimu langus. Hiliskeskajal paavsti mõjuvõim langes, millele aitas kaasa ka tõsiasi, et paavstid viibisid ajavahemikul 1305-1377 Prantsusmaal Avignonis. 1377 läheb paavst tagasi Rooma, aga tekib konflikt kirikulõhe e. skisma 1378-1417, s.t et üheaegselt on valitud kaks paavsti, üks Avignonis, teine Roomas Ülikoolid ja teadus Varakeskajal oli haridust võimalik saada ainult kloostrites. Kõrgkeskajal tekkisid kloostrikoolide kõrvale linnades asuvad katedraalikoolid e. toomkoolid ja mõningatesse linnadesse ka nn ametikoolid. Kõrgelt hinnati dominikaani ja jesuiitide ordu poolt loodud koole. Kusjuures viimastes koolides õpetati lisaks kirikuloole ja
Nende arvates pole jumalikke nähtusi võimalik kujutada; jumalikud nähtused on ülemeelelised, neid on võimalik vaid mõistusega (st ratsionaalselt) tunnetada. Ikonoklastid tegutsesid peamiselt Bütsantsi idaosas, kus araabiamaailma mõju oli suur. Tol ajal oli islam juba tekkinud. Ikonoduulid (ka ikonofiilid), vastupidi, pooldasid ikoone. Kodusõda lõppes küll ikonoduulide võiduga, kuid pärast seda kehtestati pühapiltide ehk ikoonide loomisele ranged reeglid. Kirikulõhe ehk skisma. Pärast Rooma riigi lõhenemist 395. aastal tekkis ka ristiusul kaks keskust – Rooma (siit sai alguse läänekirik ehk Rooma katoliku kirik) ja Konstantinoopol (idakirik ehk Apostliku õigeusu kirik). Järgnevatel sajanditel erimeelsused pidevalt süvenesid. Tähtsamad erinevused: Teoloogias ehk usuõpetuses näiteks tõlgendati erinevalt ristiusu ühte tähtsamat mõistet kolmainsust. Läänes oldi seisukohal, et Püha Vaim lähtub nii Isast kui ka Pojast. Idas oldi
Nende arvates pole jumalikke nähtusi võimalik kujutada; jumalikud nähtused on ülemeelelised, neid on võimalik vaid mõistusega (st ratsionaalselt) tunnetada. Ikonoklastid tegutsesid peamiselt Bütsantsi idaosas, kus araabiamaailma mõju oli suur. Tol ajal oli islam juba tekkinud. Ikonoduulid (ka ikonofiilid), vastupidi, pooldasid ikoone. Kodusõda lõppes küll ikonoduulide võiduga, kuid pärast seda kehtestati pühapiltide ehk ikoonide loomisele ranged reeglid. Kirikulõhe ehk skisma. Pärast Rooma riigi lõhenemist 395. aastal tekkis ka ristiusul kaks keskust Rooma (siit sai alguse läänekirik ehk Rooma katoliku kirik) ja Konstantinoopol (idakirik ehk Apostliku õigeusu kirik). Järgnevatel sajanditel erimeelsused pidevalt süvenesid. Tähtsamad erinevused: Teoloogias ehk usuõpetuses näiteks tõlgendati erinevalt ristiusu ühte tähtsamat mõistet kolmainsust. Läänes oldi seisukohal, et Püha Vaim lähtub nii Isast kui ka Pojast. Idas oldi
· 1410 purustati Grunwaldi lahingus lõplikult Saksa orduvägi. 9. Paavstivõimu langus a. Paavstide autoriteedi langus: · Kohalik vaimulikkond tunnistas oma kuningavõimu ka kirikuasjades. · Paavstide resideerimine Roomast eemal Avignonis ja luksuslik eluviis. b. Kiriku sisekriisid: · Avignoni vangipõlv itaallased nõudsid paavsti tagasipöördumist Rooma, mis sündiski 1377. · Skisma kirikulõhe, kui oli korraga 2 konkureerivat paavsti. · Ühtsuse taastas Konstanzi kirikukogu (1417), kus senised paavstid tagandati ja valiti uus paavst, keda tunnustas kogu Euroopa. · Vaatamata ühtsusele varasemat paavstivõimu autoriteeti taastada ei suudetud. · Paavstide poliitiline mõju ei ulatunud Itaaliast ja kirikuriigist kaugemale. c. Jan Hus katoliku kiriku kuulsaim kriitik: · Tsehhi vaimulik ja Praha ülikooli professor.
· 9.10 sajand languse ajajärk Kloostrid · Lad.k ,,Claustrum" suletud koht · Tekkisid hilise keisririigi ajal · Benedictuse Nursiast(püha benedictus) · Olulism reformaator · Kuulutati Gregorius I poolt pühakuks · 529 Monte Cassino · Benediktiinlaste klooster · Kindle elukorraldus, reeglid · Lai tegevusvaldkond · Põllumajandus-misjonitöö · Hiljem reeglite muutumine Kirikulõhe 1054 · Suur skisma · Ida-lääne kommete erinevused · Kiriku lõplik lõhenemine · Rooma katolik kirik · Juht rooma paavst · Kreeka katolik kirik · Juht konstantinoopoli patriarh Investituuritüli · Ka riietamistüli · Põhjus ilmaliku ja vaimuliku võimu kokkupõrge · 1059-muutus paavsti valimised · Gregorius VII (1073-85) · Suur diktaat · Püha rooma keiser Heinrich IV (1056-1106) · 1077-canossas käik Kirik kõrgkeskajal Islami usk ja kultuur Eelugu
• Rituaalind or.21 11. Ülevaade kristlikest vooludest ja nende kujunemisest • Jagunemine • 1-2. saj kristluse teke • Olenevalt piirkonnast tekivad erinevused • Kombetalitlustes • Katoliitlus paavst • ladina keelne talitus • rist kahe näpuga • kirikutegelased ei tohi olla abielus • Õigeusk patriarh • kohalikus keeles • kolme näpuga • Patriarh võib abielluda • 1054 skisma, suur kirikulõhe • Lõhe Ida ja Lääne kirikute vahel • Konstantinopoli patriarh ja Rooma paavst ei suutnud lahendada oma erimeelsusi • 1517 reformatsiooni algus M. Luther • tekkisid protesdandid • voole on väga palju • luterlased • kalvinistid • metodistid, paptistid • jehhoova tunnistajad • nelipühikirik 12. Kristliku õpetuse põhisisu, usutunnistus ja tähtsamad traditsioonid • Piibel
almuste või lihtsa tööga, pidi käima paljajalu nii suvel kui talvel, peamiselt vaesed ja väheharitud inimesed, usutõseid selgitatid lihtsas rahvakeeles. Vaimulikud rüütliordud kujunesid Pühal Maal 12. saj. I poolel. Väliselt olid ordud samasugused usuühendused nagu munga- ja nunnaordudki, sisuliselt aga oli ordu ka professionaalsete sõjameeste organisatsioon. Nende eesmärgiks oli Issanda Haua kaitsmine ja võitlus muhameedlaste vastu. Miks lõhenes ristiusu kirik Suure skisma (1054) käigus? Mille poolest erineb katoliku kirik õigeusu kirikust. Milline oli katoliku kiriku hierarhia, Rooma paavsti staatus. Miks olid tähtsad paavstid Gregorius Suur, Gregorius VII, Innocentius III. Mis olid 7 sakramenti, palverännakud, pühad reliikviad, inkvisitsioon, kirikukümnis. Lõhenes sest Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid üksteist kirikuvade alla. Hakati teineteiselt allumist nõudma, õigeusu kirik ei soovinud alluda ega oma usutunnistust muuta
KESKAEG 5.-16.saj ANTIIKAJA LÕPP Suurem osa Euroopa rahvastest olid antiikajal veel barbarid; üleminekul keskaega hakkasid nad omaks võtma kristlust ja kreeka-rooma kultuuri. 4.saj suure rahvaste rändamise ajal rändasid barbarhõimud Rooma impeeriumi aladele. Vana, rooma päritolu ülemkiht sulandus osaliselt uude germaanlaste ülikkonda. Eri hõimude ja kultuuride kokku sulamise tagajärjel kujunesid Euroopas uued rahvad, keeled ja varsti ka riigid. KESKAJA TUNNUSED Poliitiliselt killustunud- palju väikseid riike Agraarühiskonna domineerimine- enamus ühiskonnast on hõivatud põlluharimisega. Seisuslik ühiskond- sõdurid, vaimulikud ja talupojad. Domineerib kirik, katoliiklus. Varakeskaeg 5.-11. saj- feodaaltsivilisatsiooni kujunemine ja läänikorra areng, katoliikluse kindlustumine. Euroopa peab üle elama 3 invasiooni. Kõrgkeskaeg 11.saj II pool- 14.saj- feodaaltsivilisatsiooni õitseng. Ristisõjad. Katoliikluse domineerimin...
küsib, kas karikas võib mööduda?(monoteliidid, tunnistati ebaõigeks). 7. 787 kontsiil Nikaias pildikirja kasutamise lubamine või keelamine Bütsantsis. Kristlased tegid pilte kui märki, mitte Jumala asendajat. Ikonoplastid ja ikonopuulid ehk pildilubajad ja pildipurustajad. Otsus pilte lubada aga mitte kui puuslikke vaid austusväärseid kujusid. 8. 860 870 kontsiil tunnustas Rooma paavsti primaati. Vastaseis Photiosega, Photiose skisma ehk kirikulõhe, poliitiline lahknevus. Hereesia tähendab õpetuslikku lahknevust, väärõpetus. Skisma kui katoliku ja õigeusu lahknevus. Ida kirikus 7 oikumeenilist kontsiili (8 Piibli järgi kuradist, seega rohkem ei saa tulla). Lääne kirikus 17 kontsiili (1438-39 Ferraras, Firenzes) keskajal. Goodid jt hõimud kaldusid ariaanlusesse, panid alguse teiste rahvaste kristlaseks saamisele. Ariaanlased said katoliiklasteks sissetungi käigus (eri hõimud, kes Rooma alasid vallutasid).
Servus ennekõike talupoeg (ka üpris vabad), kel pere, maa, võis testamendis pärandada, omandada, kohtunikuõigust jne. Todfall pärandimaks, kui peremees suri, pärisid järeltulijad talukoha aga pidid kindlat maksu maksma. Kui 19. sajandil servi enam orja ei tähendanud, vaja uut terminit, Saksa aladel sklave ehk slaavlane. Eriti lõuna ja lääne slaavlased. Juba 10. sajandil orja sünonüüm sklave Saksa ja vähem ka Itaalia aladel. Ka skisma soosis slaavlaste orjastamist. Servi ise kadus 13. sajandil allikatest st ka mittevabasid talupoegi ei kutsutud enam servideks. Oli vastuolus Rooma õigusega. Liivimaalt ongi esimest korda 1323 lepingust Liivi Ordu ja leedukatega kasutatud servus proprius mittevabade kohta. Servus propriused põgenesid Leedusse või Leedu servised Liivimaale, pidid mõlemad pooled pagejad välja andma. Rustici, coloni mittevabade tähenduses. 19.Kuidas suhtus orjusesse kirik (keskajal)?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
