EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks....
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajalool on kaks traditsioonilist suunda või meetodit, kaks kõike mõjukamat koolkonda. Neid eristab see, et nende lähenemisnurk ideedeajaloole (metodoloogilises mõttes) oli erinev. Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy ja tema koolkons) Tekstuaalne meetod tekkis kõigepealt ja seda võib lugeda ideedeajaloo kui distsipliini alguspunktiks. Selle meetodi loomise juures mängis olulist rolli A.Lovejoy (19. saj). Lovejoy väitis, et kõik mõtlejad ajaloos lahendavad põhimõtteliselt samu universaalseid probleeme. Ideed on tsüklilised, st samad ideed käivad ringi ratast ja tulevad välja uues ajaloolises situatsioonis. Uued teooriad tekivad vaid vanade "ühikideede" ümberkombineerimisel.'ühikideede' uurimiseks peab lugema teksti ja see on piisav kõik, mis on mõtlejate ideede kohta või...
kui tingimatu ärritaja tingitud seoste kujunemine sõltub ärritajate suhtelisest tugevusest ja vajaduse tugevusest. Tegevus peab olema optimaalne ja enam-vähem ühetaoline uute seoste kujunemisele avaldavad mõju varasemad seosed, pidurdades või soodustades uute tekkimist terviserikete korral on tingitud reflekside kujunemine enamasti raskendatud ja aeglane Operantne õppimine- Edward Thorndlike, Burhhus Skinner. E.T poolt kirjeldati efekti seadust, mille järgi need liigutused, mis viivad soodsale tulemusele, kinnistuvad. Kui assotsiatiivse õppimise korral on organism suhteliselt passiivne, märgates ja õppides stiimulitevahelisi tajutavaid seoseid, siis instrumentaalsete vastuste kujundamisel on organism aktiivne. Erinevad reaktsioonid ja spontaansed toimingud loovad aluse nn ja katse ja eksituse meetodil aset leidvale õppimisele. Positiivselt kinnitatud
esitamine sõnadele, käänamine ja pööramine jne. Seejuures rakendatakse mõtlemisoperatsioone: analüüs, süntees, võrdlemine, üldistamine jne. Seega kõne kui mõtlemise mehhanism rakendatakse ühtlasi kõnes kasutatavate keelevahendite uurimiseks. 10. Lapse kõne areng Lapse kõnearengu teooriad jagunevad peamiselt kolmeks: biheivioristlikud, nativistlikud (bioloogilised) ja kognitiivsed. Biheivioristlike teooriate tuntud esindajateks on Ch. Osgood ja B. Skinner. Teooria põhiseisukohad on järgmised: kõnelema õpitakse imiteerimise teel; keelenormile vastavad sõnad ja grammatilised vormid leiavad täiskasvanutelt positiivse või negatiivse kinnituse, mis määrabki nende omandamise; omandatavad operatsioonid on assotsiatiivset laadi (seosed: sõna-objekt, sõna-sõna); peamised omandamist vajavad keeleüksused on sõnad. Biheivioristid on enam huvi tundnud kõneloome vastu, kõne mõistmist on uuritud vähem.
Unikaalsus ja individuaalsus. Kogemuse struktuur. Subjektiivsus ja käitumine. PROBLEEMID: Alateadvuse osa ignoreerimine. Minevikusündmuste osa ignoreerimine. Lihtsustatud vaade isiksusele. Idiograafiline lähenemine. Tautoloogilised seletused. Isiksuse arengu ebarahuldav kirjeldus. Filosoofiline ja romantiline isiksuse kirjeldus. KOGNITIIV-KÄITUMUSLIK PARADIGMA BIHEIVIORISTLIK LÄHENEMINE. BURRHUS FREDERIC SKINNER (1904-1990) II KLASSIKALINE TINGIMINE: Radikaalne biheivioristlik lähenemine. J. Watson, I. Pavlov. Tingitud ärritaja – conditional stimulus (cs). Stiimul, mis treeningu alguses ei kutsu esile prognoositavat reaktsiooni. Tingimatu ärritaja – unconditional stimulus (ucs). Stiimul, mis kutsub esile automaatse ja prognoositava reaktsiooni. Tingimatu reaktsioon – unconditional response (ucs). Automaatne ja
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt...
Sõprus 1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest Sõprus ja armastus pole selgelt eristatud philia. Sõprus iseloomustab vabal kiindumusel põhinevaid inimsuhteid perekondlikud, võimulolijate suhted kodanikesse, kodanike omavahelised suhted. Sõprus hoiab riike koos. Eeldab vastastikku heasoovlikkust ja ühistegevust. Sõprus jaguneb 2 viisil 3-ks: Vastavalt põhjusele, miks head soovitakse: Kasu äri Nauding sõbrad Täiuslik sõprus loomutäiuselt sarnaste inimeste vahel Vastavalt osapoolte seisundile: Ülimuslikkus vanemad laste suhtes Paremus mehed naiste suhtes Võrdsus vennad Täielikku sõprust naudivad üksikud, sest nad suudavad arendada omavahel loomutäiust täiuslikkuseni. Linnriik põhineb sõprusel, kiindumusel põhinevatel inimestevahelistel suhetel. Timokraatia (varanduslikel klassidel rajanev poliitiline süsteem) põhineb võrdsusel vennalikel suhetel. 2. Cicero isik...
vastu, kes kippusid muutuma türanniks (Caesar, Marcus Antonius palju poolehoidjad, usuti, et juhivad riiki õiges suunas. Cicero ohtlik anda ühele inimesele nii palju võimu, sest tahe, teod võivad muutuda) Uus-rooma vabariiklik vabadus: Machiavelli (muidu küüniline valitsejavõimu pooldaja, kuid tal oli ka teine tahk rääkis vabadusest ja vooruslikust elust) · Quentin Skinner "Vabaduse kolmas mõiste" lisaks Isiah Berlin Lecture 2001 · Machiavelli "Discorsi" 1531: · Enamuse inimeste jaoks on suurim võimalik hüve vabadus (libertá) ehk vaba elu (vivere libero) nad soovivad taotleda vabalt oma eesmärke, kartmata mõnda teist inimest või seltskonda. Tahame vabadust selleks, et saaksime turvaliselt elada head elu. Vabadus on vältimatu eeltingimus
1. Sissejuhatus pedagoogilisse psühholoogiasse Ped.psühh. olemus ja seos teiste ped.distsipliinidega Pedagoogilise psühholoogia eesmärk on pedagoogiliste situatsioonide analüüsivahendite omandamine ja kasutamine, et langetada põhjendatud otsuseid. Peale kiire otsustamise ja valmis lahenduste rakendamise nõuab õpetajatöö ka tegevuse tulemuste ettenägemist. Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb ...
Kõnetegevuse psühholoogia 1)loeng SISSEJUHATUS Termin ise pärineb Moskva koolkonnast. Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal? ,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus" võta see raamat!! Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõ...
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *T...
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
· Clark Hull´i jaoks oli õppimine motivatsiooni aluseks. Tungide aktiveerumine viib juhuslikele käitumistele, millest mõni alandab tungi. Sellega kinnitatakse tungi alandavat käitumist. Korduv käitumine viib harjumisele ehk käitumine = tungid x harjumused , kusjuures tungid annavad käitumisele energia. Nõrga tungi korral on käitumise tekkeks vaja tugevat harjumust ning nõrga harjumuse korral tugevat tungi · Skinner väitis, et õppimiseks pole tungi taandamist vaja, sest käitumine on väliste kinnituste mõju all. Positiivsed kinnitused suurendavad käitumise tõenäosust, neg. alandavad seda, osalised kinnitused suurendavad käitumise püsivust, kusjuures erinevad kinnituse andmise viisid mõjuvad käitumise püsivuse eri tahkudele ning kinnituste põhimõte on edukalt rakendatav käitumise
Psühholoogiat ei evaluate (!) these behaviors (!).” mõjustanud. • James-Lange emotsioonipostulaat: emotsioonid tekivad ajus kehaliste muutuste “The “emotions” are excellent examples of the fictional causes to which we commonly tõlgendamisel. attribute behavior.”B.F. Skinner • 1920ndatel hakkasid füsioloogid uurima emotsionaalsete seisundite puhuseid vegetatiivse NS ja sisenõrenäärmete talitluse muutusi - südame löögisagedus, vererõhk, nahatemperatuur, Emotsioonid on olemas, kultuuriliselt universaalsed ja väga halvasti ümberõpitavad - Ekmani elektrijuhtivus. Püsiv traditsioon.
juhtimisest. Eestvedamine on juhtimisalane tegevus, mis põhineb juhi võimetel, oskustel ja autoriteedil mõjutada ja motiveerida töötajate tegevust vastavalt organisatsiooni vajadustele ja eesmärkidele. 181 Aino Siimon. Kulno Türk. JUHTIMINE. TÜ Kirjastus, 2003, lk. 175-181 182 Sparrow, P., Marchington, M. Human Resource Management. The New Agenda. Pitman Publishing, 1998, lk. 3-37 183 Skinner, S., Ivancevich, J. Business for the 21st Century. Irwin, 1992, lk. 225 Personali juhtimist, nagu kogu organisatsiooni tegevust ja selle juhtimist, mõjutavad organisatsioonisisene ja väline keskkond, koos nendega kaasnevate teguritega. Organisatsiooni sisekeskkonna all mõistame organisatsiooni mõistame organisatsiooni ametlikku ja mitteametlikku struktuuri ning töötajatevahelisi suhteid ja organisatsiooni visiooni, missiooni, eesmärke, kultuuri, strateegiat ja poliitikat (vt joonis 4
NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 NANDA Internationali ÕENDUSDIAGNOOSID: DEFINITSIOONID JA KLASSIFIKATSIOON 2012–2014 Toimetanud T. Heather Herdman, PhD, RN WILEY-BLACKWELL AȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd.,ȱPublicationȱ Käesolevaȱväljaandeȱesmatrükkȱavaldatiȱaastalȱ2012.ȱȱ ©ȱ2012.,ȱ2009.,ȱ2007.,ȱ2005.,ȱ2003.,ȱ2001.,ȱ1998.,ȱ1996.ȱjaȱ1994.ȱaastaȱväljaanneteȱ autoriõigusȱkuulubȱNANDAȱInternationalile.ȱ WileyȬBlackwellȱmoodustusȱWiley’sȱGlobalȱScientific,ȱTechnicalȱandȱMedicalȱBusinessiȱühinemiselȱ BlackwellȱPublishingigaȱjaȱkasutabȱJohnȱWileyȱ&ȱSonsȱmärgist.ȱȱ Aadress:ȱJohnȱWileyȱ&ȱSons,ȱLtd,ȱTheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ Toimetusteȱaadressid:ȱ 9600ȱGarsingtonȱRoad,ȱOxford,ȱOX4ȱ2DQ,ȱUKȱ ȱ TheȱAtrium,ȱSouthernȱGate,ȱChichester,ȱWestȱSussex,ȱPOȱ19,ȱ8SQ,ȱUKȱ ȱ 2121ȱStateȱAvenue,ȱAmes,ȱIowaȱ50014Ȭ...
book iswritten from the point of view the influence that 5 A of the horse,whichhelpsus to understand goodand badtreatment had on the horses in the story. Black Thisoleasant lifecameto a suddenendwhenJerrywasforced Beautyhad a greateffecton the treatmentof animalsand to sellhishorses.After severalotherowners,BlackBeautywas changed the waythat peoplethoughtabouthorses. soldto Nicholas Skinner.He had to workeverydaywith no rest, food and insufficient poor accommodation' Althoughhe was 0 D stilla cabhorse,it wasa drfferent world. Black various
book iswritten from the point of view the influence that 5 A of the horse,whichhelpsus to understand goodand badtreatment had on the horses in the story. Black Thisoleasant lifecameto a suddenendwhenJerrywasforced Beautyhad a greateffecton the treatmentof animalsand to sellhishorses.After severalotherowners,BlackBeautywas changed the waythat peoplethoughtabouthorses. soldto Nicholas Skinner.He had to workeverydaywith no rest, food and insufficient poor accommodation' Althoughhe was 0 D stilla cabhorse,it wasa drfferent world. Black various
book iswritten from the point of view the influence that 5 A of the horse,whichhelpsus to understand goodand badtreatment had on the horses in the story. Black Thisoleasant lifecameto a suddenendwhenJerrywasforced Beautyhad a greateffecton the treatmentof animalsand to sellhishorses.After severalotherowners,BlackBeautywas changed the waythat peoplethoughtabouthorses. soldto Nicholas Skinner.He had to workeverydaywith no rest, food and insufficient poor accommodation' Althoughhe was 0 D stilla cabhorse,it wasa drfferent world. Black various
book iswritten from the point of view the influence that 5 A of the horse,whichhelpsus to understand goodand badtreatment had on the horses in the story. Black Thisoleasant lifecameto a suddenendwhenJerrywasforced Beautyhad a greateffecton the treatmentof animalsand to sellhishorses.After severalotherowners,BlackBeautywas changed the waythat peoplethoughtabouthorses. soldto Nicholas Skinner.He had to workeverydaywith no rest, food and insufficient poor accommodation' Althoughhe was 0 D stilla cabhorse,it wasa drfferent world. Black various
, X. Serra, J. Arnau, and P. Gou. 2005b. tents. Fleischwitschaft 59(8):1173. Relationship between water content, NaCl content, Leistner, L., and W. Rödel. 1976. Inhibition of microor- pH and texture parametes in dry-cured muscles. Meat ganisms in food by water activity. In Inhibition and Science 70:579 Inactivation of Vegetative Microbes, edited by F. A. Toldrá, F. 2006. The role of muscle enzymes in dry- Skinner, W. B. Hugo. London, New York, San cured meat products with different drying conditions. Francisco: Academic Press. Trends in Food Science and Technology 17:164 Lewicki, P. P. 2004. Drying. In Encyclopedia of Meat van’t Hooft, B. J. 1999. Development of binding and Sciences, edited by W. K. Jensen, C. Devine and M. structure in semidry fermented sausages. Thesis Dikeman. London: Elsevier Academic Press