6) Ülekande piiratus õppimisel (E. Thorndike’i uurimused). Thorndike uuris praktika iseloomu. Et harjutamise käigus oskused täiustuksid, tuleb õpilast tasustada selektiivselt, kinnitades neid tegevusi, mis viivad soovitud käitumisele lähemale. Nii välditakse olemasoleva, sageli ebakorrektse toimimisviisi kinnistumist ja aidatakse õpilasel kujndada õige tegevusviis. 7) Vormimine komplekssete oskuste kujundamise printsiibina (B. Skinner). Toetudes Thorndike efektiseadusele, arendas Skinner välja käitumise vormimise metoodika. See rajaneb tasustamisel ranges sõltuvuses sooritatavast tegevusest. Vormimisel tasustatakse ehk kinnitatakse sooritatud tegevust kindlate kriteeriumitega. Nt sooritatud tegevus on esimeseks sammuks lähenemisel eesmärgiks olevale käitumisoskusele. Saavutanud sel viisil stabiilse reageerimise, asutakse tööle järgmisel lähenduseetapil, kuni lõpuks jõutakse soovitud lõppkäitumiseni. 8) Tasustuse tõhususe kindlustamine
tekstuaalne meetod Ajalooline e. kontekstuaalne meetod · Tekstuaalne meetod : Arthur Lovejoy. "The Great Chain of Being" 1936 Ideed on tsüklilised, pole progressi Universaalsed probleemid, ajatud ideed "Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid Suurte mõtlejate kanooniline rida Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast · Kontekstuaalne meetod Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt): Kaks olulist, omavahel seotud aspekti on välja jäänud: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid · Kontekstuaalne meetod II Seetõttu vaja uurida: tekste, millele autor vastas konventsioone, mille raames ta kirjutas Teooria seos praktikaga: ideoloogid tegelevad legitimeerimisega
Meetodid: diagnoosimine, testimine, küsitlemine, ja elulooliste andmete kasutamine. Põhilised tehnikad on interpreteerimine, unenägude analüüsimine, vabade assotsiatsioonide meetod, vastupanu analüüsimine, ülekande analüüsimine. Piirangud: suur aja- ja finantskulu kliendi jaoks. Kontseptsiooni on raske empiiriliselt kontrollida. Ignoreeritakse sotsiaalseid, kultuurilisi, interpersonaalseid faktoreid. Käitumuslik teraapia: Watson, Skinner, Eysenck, Alberti ja Emmons, Ayllon, Azrin, Bandura, Krasner, Ullman, Krumboltz, Salter, Stampfl, Paul, Wolpe, Yates, Lazarus. Tähis: teadusliku metodoloogia kasutamine tulemuste hindamisel. Kogu käitumine on õpitud. Inimesi mõjutavad sotsiokultuurilised tingimused. tähelepanu on vaadeldaval käitumisel, ravi eesmärkide täpsustamisel, spetsiifilise raviplaani arendamisel ja tulemuste objektiivsel hindamisel. Kogu käitumine on õpitud sarrustuse toel. Olevik.
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: A. Lovejoy; ideed on tsüklilised, pole protsessi; universaalsed probleemid, ajatud ideed; idee-ühikud, mis on ideoloogiate ehituskivid; suurte mõtlejate kanooniline rida; autorit pole vaja uurida, väidete tähendus on leitav tekstist endast Kontekstuaalne meetod: Cambridge'i koolkond (Q. Skinner); autori kavatsus: kellega vaidleb? keda vihkab? millist tegevust õigustab?; ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid: mis probleemid on päevakorras? millest autor vaikib? mida ta teatud terminite all mõtleb?; vaja uurida: tekste, millele autor vastas; konventsioone, mille raames ta kirjutas Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik: · Isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel; feodaalsed suhted; hierarhilisus · Killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonna...
ARENGUPSÜHHOLOOGIA G. STANLEY HALL (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs. käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv Perioodid: imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) murdeiga (12.-19. eluaasta) varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) vanuriiga (70+) VASTSÜNDINU - Ajaline 37.-42. rasedusnädalal Enneaegne vastsündinu: enne 37. n...
vastastikuseid mõjusid. Bihevioristliku teooria järgi on lapse kujundajaks ennekõike keskkond. Antud suuna olulisim esindaja on J. B. Watson (18781958). Biheviorism taandab psüühika keerulised vormid lihtsatele reaktsioonidele, pidades käitumise põhiüksuseks stiimuli ja reaktsiooni vahetut seost. Kinnitusteooria ehk operantse tingimise tähtsaimaks esindajaks biheviorismis on B. F. Skinner, kes peab inimese käitumist täielikult keskkonna kujundatuks. Õppida tähendab Skinnerile kujundada käitumist tasustamise ehk kinnistamise mõjul (ema kinnistab lapse käitumist sellega, et pöörab talle tähelepanu). Skinneri seisukoht on, et isiksus kujuneb tuhandete kinnistamisjuhtude lõpptulemusena. Üldiselt inimesed kinnistamist ei teadvusta. Igas olukorras toimib inimene viisil, mille määravad parajasti kõige tugevamini mõjuvad kinnistusseosed (Veisson, Veispak, 2005: 34).
põhimõtete kohaselt Biheiviorism. Klassikalise tingrefleksi (klassikaline tingitus) korral esitatakse neutraalset stiimulit (N.Kellahelinat) paaris tingimatu stiimuliga (õhujoa surve), mis kutsub esile reaktsiooni (silmapilgutuse). Peale korduvaid koosesitusi muutub reaktsioon tingituks uuele stiimulile (kellahelinale). Operantse tingrefleksi (operantse tingituse)- korral peab enne toimuma käitumine ja alles peale seda selle tugevdamine kinnituse kaudu o Skinner laiendas operantse tingituse põhimõtteid ja rakendas neid hariduse omandamisele. Sotsiaalse õppimise teooria. Laiendab õppimise põhimõtteid sotsiaalsele käitumisele. o Inimesed jälgivad enese käitumist ja teiste oma ning tuletavad vaadeldud käitumise tagajärgedest reeglid, millele allutada oma edasine tegevus o Hinnang õppimisteooriatele- palju praktilisi rakendusi, kuid ei seleta selliseid
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne-arthur lovejoy1873-1962. “Mõtlemine on inimest defineeriv tunnus”. Universaalsed probleemid, ideede ajaloo tsüklilisus, ideid kombineeritakse nagu legosid, kanooniliste suurte mõtlejate rida (from platon to nato). Vanade tekstide lugemine annab tähenduse ka tänapäevale. Kontekstuaalne (cambridge koolkond), Quentin Skinner(sünd 1940), 2 olulist aspekti, autori kavatsus(mitte aninult mida väidab vaid miks väidab), ajalooline kontekst ja keelelised tavad. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon- õnne jaoks oluline vooruslik elu, milleni viib hinge harmoonia, mõistuse(valitseb), emotsioonide(toetab) ja instinktide(talitsetud) sümbioos, õiglane inimene on õiglane ka teiste suhtes. Aristoteles –Õnn- hinge mõistuspärane toimimine vastavalt loomutäiusele. Inimene peaks lähtuma mõistusest mitte ihadest. 2. Aristoteles, ...
ehk kontekstuaalne meetod. Tekstuaalne meetod - Arthur Lovejoy ,,The Great Chain of Being" - Ideed on tsüklilised, pole progressi - Universaalsed probleemid, ajatud ideed - ,,Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid - Suurte mõtlejate kanooniline rida - Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast Kontekstuaalne meetod - Cambridge'i koolkond (Quentin, Skinner jt) - Autori kavatsus: mitte ainult mida väidab, vaid ka miks väidab - Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid: mis probleemid on päevakorras, millest autor vaikib, mida teatud terminitega mõtleb - On vaja uurida tekste, millele autor vastas ning konventsioone, mille raames ta kirjutas RIIK 1) Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne (eelmoodne) riik - Isikulisus. Riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Feodaalsed (vasalliteedi-) suhted.
2. Kaudne karistus(tasu ärajätmine) ebasoovitav toiming toob kaasa positiivse stiimuli kõrvaldamise. 3. Otsene karistus ebasoovitav teguviis toob kaasa varasema positiivse stiimuli kõrvaldamise. 4. Kaudne tasu( karistuse ärajätmine) soovitav tegu põhjustab negatiivse stiimuli kõrvaldamise. 12 mõjutamine positiivse stiimuliga tunnustamine, kiitus jne. 34 mõjutamine negatiivse stiimuliga laitus, rangus jne. 5. B. Skinneri järgi ja operantse õppimise seadused. B. Skinner tõestas klassikalise ja instrumentaalse tingituse olulise erinevuse. Esimene õppimisviis kinnitab valmisreaktsioone(nt. sülje eritamine), teises õpitakse uusi käitumisviise. Klassikaline tingitus põhineb kaasasündinud refleksidel, instrumentaalse õppimisega luuakse uusi reaktsioone või reorganiseeritakse vanu käitumisviise. Operantse õppimise kuus põhisedust: · Õppimine toimub algul seda kiiremini, mida sagedamini kinnitavat stiimulit rakendatakse.
kogemusele mõista hiljem vaevata mis tahes teise, uue ja tundmatu maastiku eripära, kui selleks peaks tekkima tarvidus. Sest eks ole näiteks Toscana küngastel, orgudel, tasandikel, jõgedel ja soodel teatud sarnasus vastavate pinnavormidega mõnes teises provintsis; nii et tundes ühe maanurga maastikku, võib ta hiljem vaevata mõista ka 1 Tõlge © 2000 Toivo Tomson, http://www.hot.ee/maclap/principe/indice.html Vt. ka Valitseja / Niccolo Machiavelli. Machiavelli / Quentin Skinner ; [tõlkinud Toivo Tomson ja Liisi Erepuu], Tallinn : Vagabund, 2001. 2 Originaalis: 'Quod principem deceat circa militiam 'Millised peaksid olema valitseja hooled väeteenistuse alal'. Ajavahemikus 1519-1520 valmis Machiavellil traktaat Dell'Arte della querra 'Sõjakunstist'; sõna arte tähendab veel 'teadust', 'reeglite süsteemi', 'pettust, kavalust, salalikku võtet', 'tegevusala'. 3 Esimene poeg, Ludovico il Moro, kaotas hertsogkonna 1500. a; teine poeg Massimiliano kaotas
EKSAMIKÜSIMUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST I Ä I MT 2008/09 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. · Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. · Organisatsioonikäitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksikisikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Õpetus haarab nii organisatsioonikäitumise tundmaõppimist kui ka saadud teadmiste rakendamist. · Organisatsioonikäitumine on pidevalt arenev teadusharu, mis tugineb hulgale uuringutele ning mille teadmistebaas ja seisukohad arenevad pidevalt edasi. Organisatsioonikäitumist võib pidada rakendusteaduseks, sest ühe organisatsiooni efektiivset kogemust saab kasutada pal...
kõrvaldamise. 3. Otsene karistus- ebasoovitav teguviis toob kaasa varasema positiivse stiimuli kõrvaldamise. 4. Kaudne tasu( karistuse ärajätmine)- soovitav tegu põhjustab negatiivse stiimuli kõrvaldamise. 1-2 mõjutamine positiivse stiimuliga- tunnustamine, kiitus jne. 3-4 mõjutamine negatiivse stiimuliga- laitus, rangus jne. 5. B. Skinneri järgi ja operantse õppimise seadused. B. Skinner tõestas klassikalise ja instrumentaalse tingituse olulise erinevuse. Esimene õppimisviis kinnitab valmisreaktsioone(nt. sülje eritamine), teises õpitakse uusi käitumisviise. Klassikaline tingitus põhineb kaasasündinud refleksidel, instrumentaalse õppimisega luuakse uusi reaktsioone või reorganiseeritakse vanu käitumisviise. Operantse õppimise kuus põhisedust: Õppimine toimub algul seda kiiremini, mida sagedamini kinnitavat stiimulit rakendatakse.
EKSAMIKÜSIMUSED ORGANISATSIOONIKÄITUMISEST Tallinna Ülikool 1. Organisatsiooni mõiste. Organisatsioonikäitumise mõiste. Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsioonikäitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis üksikisikute või rühmadena, mis püüab määrata efektiivsema tegutsemise teid. Õpetus haarab nii organisatsioonikäitumise tundmaõppimist kui ka saadud teadmiste rakendamist. Organisatsioonikäitumine on pidevalt arenev teadusharu, mis tugineb hulgale uuringutele ning mille teadmistebaas ja seisukohad arenevad pidevalt edasi. Organisatsioonikäitumist võib pidada rakendusteaduseks, sest ühe organisatsiooni efektiivset kogemust sa...
Eveli Kiis Kutseõpetaja II aasta Mõjutamispsühholoogia iseseisev töö: Põhimõistestik Sissejuhatus Mis on mõjutamine? Mõjutamine on "tavatrajektoori" muutmine ühe alternatiivi suunas. Mõjutamine on käitumise (mõtete, tunnete ja hoiakute) muutumine kommunikatsiooni abil. Mõjutamine ehk integratsioon (suhtlemine). Näiteks, reklaam. Reklaami eripäraks võrreldes silmast silma mõjutamisega on meediakanalite kasutamine reklaamsõnumite edastamiseks. Reklaami eesmärgiks on sisendada inimesele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes, nii ete see lõppkokkuvõttes mõjutab ka inimese käitumist nende kaupade või teenuste suhtes. Inimene hakkab kas rohkem või vähem tarbima ning soodsamas või ebasoodsamas valguses teistele inimestele nendest rääkima või kirjuta...
tunnuseid mõtlemine, ideede uurimine tähendab inimese olemuse uurimist. Metodoloogia: Probleemid on univesaalsed ja ideed ajatud. Seega on ideed tsüklilised, pole progressi. Uuris kanoonilist "suurte mõtlejate" rida (ajatu tarkus). Tekstis sisalduvate väidete mõistmiseks on vaja lugeda vaid teksti ennast, pole vaja tunda autorit. Oluline on leida tekstis sisalduv ajatu tarkus. Kontekstuaalne e ajalooline meetod: Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt) 1. Peab arvestama autori intentsiooni teksti kirjapanemisel. Miks autor nii väidab? 2. Peab arvestama konteksti ja konventsioone (keelelised tavad mõistete/sõnade tähendus muutub ajas); mõjutatud "lingvistilisest pöördest"(Wittgenstein; John L. Austin) Seetõttu vaja uurida: autorit ennast; tekste, millele autor vastas; konventsioone, mille raames kirjutas. Iga autor uurib kaasaja probleeme! Teooria seos praktikaga:
Intellektuaalne intuitsioon muudetakse tegutsemiseks. 4. transformatsioon kõige probleemsem on see, et suur osa klientidest jätab enne transformatsiooni pooleli. Eneseaktualiseerimise periood. On suurem valmidus inimesel saada unikaalseks ja iseseisvaks Patsiendi elukvaliteet peaks teraapia tagajärjel paranema, rohkem energiat, arendama loovust. Peab olema valmis introspektsiooniks ja koostööks terapeudiga. Biheivioristid: Watson, Skinner, Lazarus. Käitumisteraapia puhul on oluline kliendi aktiivsus ja motivatsioon. Motivatsiooni vähenemine ja vastupanu muutustele on põhjused, miks see ei pruugi õnnestuda. Kasutab palju biotagasisidet. Käitumisteraapia peamised lähtekohad 1 1. mittesoovitud käitumine seda on võimalik terapeutilises suunas mõjutada, arvesse tuleb võtta inimese ja keskkonna interaktsiooni. 2. nii normaalse kui ebanormaalse käitumise taga on sarnased õppimisprintsiibid 3. 4
ja tingimata stiimul E. Thorndike Probleemkast kass kastis, vaja välja saada õppimisseadused (tagajärjeseadus, äsjasuse seadus, harjutamise seadus). Efekti seadus - liigutused, mis viivad soodsale tulemusele, kinnistuvad. Karistamine (karistus, frustreeriv tasumatus) Kinnitamine/tasustamine (positiivne, negatiivne) Kasutusviisid: zetoonimajadus(kinnitada posit. osa ja siis tasustada), süstemaatiline desensitiseerimine (järkjärguline parandamine nt. foobiate puhul) B. F. Skinner (1904-1990) radikaalne biheivorism, sarrustamine (reinforcement), sotsiaalse õppimise teooria, katsed loomadega. klassikaline tingimine SR=Õ - Ivan Pavlov. Tingitud refleksid kujunevad õppimise teel. operante tingimine - Käitumist põhjustab vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Tagajärgedeks on kinnitus (ehk tasu) või karistus esmased(füsioloogilised vajadused) vs teisesed tasustamised 3. Humanism
ja tingimata stiimul E. Thorndike Probleemkast – kass kastis, vaja välja saada õppimisseadused (tagajärjeseadus, äsjasuse seadus, harjutamise seadus). Efekti seadus - liigutused, mis viivad soodsale tulemusele, kinnistuvad. Karistamine (karistus, frustreeriv tasumatus) Kinnitamine/tasustamine (positiivne, negatiivne) Kasutusviisid: žetoonimajadus(kinnitada posit. osa ja siis tasustada), süstemaatiline desensitiseerimine (järkjärguline parandamine nt. foobiate puhul) B. F. Skinner (1904-1990) – radikaalne biheivorism, sarrustamine (reinforcement), sotsiaalse õppimise teooria, katsed loomadega. klassikaline tingimine S→R=Õ - Ivan Pavlov. Tingitud refleksid kujunevad õppimise teel. operante tingimine - Käitumist põhjustab vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Tagajärgedeks on kinnitus (ehk tasu) või karistus esmased(füsioloogilised vajadused) vs teisesed tasustamised 3. Humanism
Hakkavad pidevalt miks? Küsima. 34 aastase lapse jutus esineb sageli ülereguleerimist laps teeb vigu, mida ta enne ei teinud. See näitab, et ta hakkab tundma grammatikareegleid, kasutades neid ka erandsõnadel. Kahel esimesel eluaastal on laste keeleoskuses suured individuaalsed erinevused. Kolmeaastaselt hakkavad need vähenema ja 45 aastastel näib olevat kadunud. Keele omandamise teooriad 1) Õppimisteooria - keel õpitakse ära - looja Skinner - keele õppimine põhineb meeldejätmisel, harjutamise, jäljendamise, kinnitamisel (lastega peab rääkima palju ja õigesti). Kriitika - ei seleta, kuidas kõigil lastel esimesed etapid samasugused on. 2) Chomsky - kaasaja intellektuaal nr 1. Keeleorgani teooria - inimesel on keele omandamiseks pärilikud eeldused. Inimajus on eriline organ, mis võimaldab ringi käia keelemärkidega, selle ülesandeks on oskus kõnelda ja mõista kõnet
kogemusele mõista hiljem vaevata mis tahes teise, uue ja tundmatu maastiku eripära, kui selleks peaks tekkima tarvidus. Sest eks ole näiteks Toscana küngastel, orgudel, tasandikel, jõgedel ja soodel teatud sarnasus vastavate pinnavormidega mõnes teises provintsis; nii et tundes ühe maanurga maastikku, võib ta hiljem vaevata mõista ka 1 Tõlge © 2000 Toivo Tomson, http://www.hot.ee/maclap/principe/indice.html Vt. ka Valitseja / Niccolo Machiavelli. Machiavelli / Quentin Skinner ; [tõlkinud Toivo Tomson ja Liisi Erepuu], Tallinn : Vagabund, 2001. 2 Originaalis: 'Quod principem deceat circa militiam 'Millised peaksid olema valitseja hooled väeteenistuse alal'. Ajavahemikus 1519-1520 valmis Machiavellil traktaat Dell'Arte della querra 'Sõjakunstist'; sõna arte tähendab veel 'teadust', 'reeglite süsteemi', 'pettust, kavalust, salalikku võtet', 'tegevusala'. 3 Esimene poeg, Ludovico il Moro, kaotas hertsogkonna 1500. a; teine poeg Massimiliano kaotas
bioloogiat” olid hariduselt loodusteadlased rajasid oma teooriad suuremas osas loomade vaatlustele ja intuitsioonile 1972. a. pärjati mõlemad Nobeli preemiaga. USA-s tekkis loomapsühholoogide (ehk biheivioristide) koolkond. J.B. Watson kui biheivioristliku mõtteviisi rajaja. Watson oma raamatus “Behaviourism” (1924) sõnastas eksperimentaalse loomapsühholoogia alused. F. Skinner kui ühe silmapaistvama eksperimentaatori. USA-s tegutsevate “võrdlevate psühholoogide” baasil kujunes nn. biheivioristide koolkond, mille üks silmapaistvamaid esindajaid oli Skinner. 20. sajandi viimasel kolmandikul elas käitumisteadus läbi järjekordse murrangu – kujunes välja evolutsiooniline käitumisökoloogia kui erinevate käitumisviiside bioloogilise funktsiooni uurimine. Huvi loomade käitumise uurimise vastu tõusis
Inimest iseloomustab teatud kompleksid. Freud terapeudina üritas ka hüpnoosi kasutada, üritas narkootiliste ainetega alateadvust uurida. Freudi psühhoanalüütiline kusett. Karl Gustav Jung- Sveitsist, Freudi õpilane- jõudis järeldusele, et Freudi teooria on liiga panseksuaalne. Freudi järgi- Inimene ripub suguelundite küljes!!! Arendas analüütilise psühholoogia suuna. Teine õpilane oli Adler- keskendus võimutundmisele ja alaväärsuskompleksile. Biheiviorism (Thorndike, Skinner, Watson) Psühholoogia taandumine objektiivselt mõõdetava välise käitumise uurimisele vastavalt stiimuli reaktsiooni meetodile. Palju loomkatseid ning keskendumine õppimise seaduspärasuste väljaselgitamisele. Inimeste ja loomade jälgitav ja mõõdetav käitumine on teadusliku psühholoogia lauseks. Liigutused, reaktsioonid R ja vastus ärritusele ehk stiimul S. Teadvus ja kõik subjektiivne on must kast, mille sisu ei avane objektiivsele teadusele
Mõtlejad “Õnnelik ühiskond”? - kas ühiskond terviklikult on õnnelik?!-> üldine kombineerivad omavahel=omanäolisi asju ei saagi tulla. Kanooniliste mõtlejate harmoonia, siis inim. õnnelikud. rida. Tekstis ajatu tarkus. Subjektsistlik - õnnelik ühiskond=võimalikult palju üksikisikuid võimalikult Ajalooline e. kontekstuaalne – Cambridge’i kkond, Quentin Skinner jt. õnnelikud. Antiik: Õnn- peame olema kindlad hüvede olemuses > tõelised?>ainult meist Eudaimonia olemus – kuidas ma peaksin elama? endast sõltuvad.
saada. - ema ja lapse vaheline seos (attachement): ema ja lapse vaheline kiindumus on ilmselt mõlema poolne kohastumus, mis soodustab lapse ellujäämist. 21 Sissejuhatus sotsioloogiasse Biheiviorism B F Skinner (1904 – 1990) Kogu inimkäitumine on kogemuse teel õpitud. Õppimine toimub nii loomadel kui inimetel järgmiselt: (a) indiviid teeb kogu aeg midagi; (b) mõned teod toovad kaasa meeldiva tagajärje (hüvituse), mõned ebameeldiva (karistuse); (c) meeldivaid tagajärgi toonud tegude edasise sooritamise tõenäosus tõuseb, ebameeldivaid tagajärgi toonud tegude tõenäosus langeb. Tehniliselt väljendudes tähendab see, et tegude tagajärjed kinnitavad e.
Motivatsioon võib olla oma olemuselt positiivse või negatiivse suunitlusega. Positiivne motivatsioon seondub mingite eesmärkide reliseerimisega, negatiivne motivatsioon on seotud aga hirmuga ebaõnnestumiste ees. / 6, lk 132 / MOTIVATSIOONITEOORIAD Ülevaade tuntumatest motivatsiooniteooriatest Pavlovi ja Skinneri õpetused Esimesena uurisid, kuidas motiveerida inimesi äriliste eesmärkide saavutamiseks, biheivioristid Pavlov ja Skinner. Inimene liikus kiituse suunas ja karistusest eemale. 7 Kiitus konkreetse tööülesande täitmise eest pidi motiveerima töölist, andma paremaid tulemusi. / 2, lk 104 / Edward Tolman ja kognitiivsed psühholoogid Nad uskusid, et inimene on põhiolemuselt ratsionaalne, suudab oma eesmärke valida ja
Hindamisülesanded Kõikide praktiliste tööde arvestus Hindamiskorraldus Õpimapi esitlus Hindamisjuhend Praktika kaitsmine Hindekriteeriumid Kasutatav Elvisto, T., Pere, R. Looduslikud värvid ehituses. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus 2006 õppekirjandus Parker, L., Seinast seina. Tallinn: Koolibri 2007 /õppematerjal Skinner, K., Värviefektide piibel. Tallinn: Sinisukk 2004 Linnuste, Ü. Värvid kodus. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus 2005 Tammert, M. Värviõpetus. Tallinn: Aimwell 2006 Ahonen, T., Allikas, H., Sarapuu, A. Maalritööd .Tallinn: REKK 2001 // Leonardo da Vinci projekt Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht õppenädalates /EKAP
isiksuse vajadustele või mitte kujundades niiviisi tegevuse tundmuslikke jooni Ergutamine/ pidurdamine- sõltub hinnangu andmisest Tähelepanu suunamine emotsionaalselt köitvale ja tähenduslikult eluliselt olulisele Mälu stimuliseerimine Isiku suhtumine ja eelistuste väljendamine ning on kommunikatsioonivahendiks 9. Õppimise erinevaid käsitlusi Biheivioristlik õppimiskäsitlus (Cuthrie, Hull, Skinner, Pavlov, Thorndike, Tolman, Watson) See teooria väidab, et elusolendid õpivad luues assotsiatsioone või sidemeid oma kogemuste, mõtlemise ja käitumise vahel. Biheiviorism huvitub eelkõige käitumisest, mõõdetavatest suurustest. Õppimist mõistetakse peamiselt üksikute valmisteadmiste, oskuste ja käitumismudelite vastuvõtmise ja säilitamisega, seoste loomise ja meeldejätmisena. Rõhuasetus on välise käitumise kujundamisel, selle muutmisel.
1. Sotsiaalpsüholoogia olemus ja meetodid, Toivo Aavik, 13.02.2018 La Piere eksperiment Richard La Piere, reisis 30ndatel 2 a USAs ringi koos hiina päritolu ameeriklaste paariga. Külastasid 251 hotelli ja restorani ja ainult ühe korra aeti nad ukse tagant minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse k...
Euroopa ideede ajalugu Tarkust jagas Pärtel Piirimäe Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalse uurimismeetodi juhtfiguuriks oli Arthur Lovejoy teosega 'The Great Chain of Being'(1936). Selle lähenemise põhiteesideks on: · Ajalugu uurib inimest · Ideed on tsüklilised, puudub progress · Eksisteerivad universaalsed probleemid ning ajatud ideed · On olemas nn `idee-ühikud' (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivideks · Ajaloos on suurte mõtlejate kanooniline rida; uurida tuleb just nende teoseid · Autoreid endid pole vaja uurida: väidete tähendus selgub tekstist. Kontekstuaalse uurimismeetodi esindajateks on Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt). Nemad väidavad, et tekstuaalse meetodi puhul on välja jäetud kaks olulist aspekti: esiteks peame mõistma autori kavatsust, mitte ü...
Österreichischer Rundfunk ja teised. – ECR 2003, lk I-4989. 17 A. Arnull. Protecting Fundamental Rights in Europe’s New Constitutional Order. – European Union Law for the Twenty-First Century. Vol 1. T. Tridimas, P. Nebbia (eds.). Oxford and Portland, Oregon: Hart Publishing 2004, lk 106. 18 M. Koskenniemi. Conclusion: vocabularies of sovereignty – the powers of a paradox. – Sovereignty in Fragments. The Past, Present and Future of a Contested Concept. H. Kalmo, Q. Skinner (eds.). Cambridge University Press 2010, lk 240. 19 Lissabon (viide 7), p 221, 226. JURIDICA V/2010 325 Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust? Hent Kalmo Kohtuliku kontrolli loovutamisel Euroopa Liidu tasandile on seega hind otsustusvabaduse ja õigus-
tähistab reaalsuses olemasolevat objekti (nt kutse söögile), hiljem sümbolitele, mis on mälestustes ◦ mittekonventsionaalne, mittekavatsuslik sümbol - indeksid, nt jalajäljed ◦ mittekonventsionaalne, kavatsuslik sümbol - žestid, nt osutamine ◦ konventsionaalne, mittekavatsuslik sümbol - märgid, nt huulte matsutamine söötmisel ◦ konventsionaalne (kokkuleppeline), kavatsuslik sümbol - sümbolid, nt sõnad keelelise arengu 3 põhiteooriat - ◦ Skinner - lapsed õpivad keelt kasutama operantse tingimise kaudud, õige vastuse eest saavad preemiat ehk toimub sarrustus (vanemate tunnustus, heakskiit), seega keel tekib keskkonna mõjul ◦ Chomsky - keel, eriti süntaktiline (lauseline) põhineb teadmistel ja viib lingvistilise loovuseni (võime moodustada ja aru saada täiesti uues järjekorras lausetest), kaasasündinud keele omandamise süsteem, ei toimu õppimine, vaid loomulik omandamine (sarnane
119. Biheiviorism Biheiviorismi järgi pole vaimmuud kui käitumine. Biheiviorism Metodoloogiline biheiviorism Analüütiline biheiviorism Metodoloogiline biheiviorism: psühholoogia peaks tegelema üksnes vaadeldava käitumisega, muu pole teaduslikult oluline, kuivõrd ta pole objektiivselt testitav. Pakub välja uue meetodi psühholoogiale, ei kaitse metafüüsilisi väiteid vaimu loomuse kohta. J.B.Watson (1878-1958), B.F. Skinner (1904-1990). Biheiviorismi kriitika - Psühholoogilisi väiteid ei saa tõlkida väideteks käitumise ja füüsikaliste protsesside kohta. Tsirkulaarsuse probleem: antud vaimuseisundit saab parimal juhul taandada käitumisele vaid teisi vaimuseisundeid eeldades. (Nt Jaan võtab kaasa vihmavarjukui tal on soov jääda kuivaks.) - Käitumine pole vaimusündmuse esinemiseks ei piisav ega tarvilik tingimus.
kohaselt on düsoleksikutest lastest mingil põhjusel eriliselt raskusi sõnade kõlaga, kui nad põõavad seostada foneemi sss grafeemiga s, siis nad kipuvd tegema vigu. Keele arengu teooriad · Laps omandab emakeele fonoloogia, ta on õppinud kasutama gramatilisis morfeeme, moodustama deklaratiiv lauseid, esitama küsilauseid ning esitusi · KINNITAMISE JA JÄLJENDAMISE TÄHTSUS Skinner väitis, et lapsed õpivad keelt kasutama, sest täiskasvanud kinnitavad lapse õiget keele kasutust. Beebide koogamist ja lalinat vormistatakse täiskasvanute poolt järk järgult terviklikeks sõnadeks ja premeerides last tegelikule sõnale sarnasemate häälitsuste eest. · TÄISKASVANU - LAPS KÕNE interaktsioonide neljas seisukoht käsitleb täiskasvanu ja lapse kõneuuringuid
Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed) 3. Isiksuse struktuur 3.1.Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised, hoiakud) 3.2.Temperament (Hippokrates, Eysenck, Costa, McCrae) 3.3. Iseloom 3.4. Võimed (Binet, Stern, Spearman, Thurstone, Guilford, Gardner, Sternberg). 3.4.1. Intelligentsus ja selle mõõtmine 3.4.2. Emotsionaalne intelligentsus (Goleman, LeDoux) 4. Motivatsioon ja emotsioonid 4.1
vabadusemõistet eri valitsuskordade analüüsil : Vabariigis on kodanikud vooruslikud. Ainuvalitsuse tingimustes pole voorusi ega suuri tegusid, valitseb orjameelsus. Uus-Rooma vabariiklik vabadus : renessansiaja humanistid 14.-15. saj Machiavelli ,,Discorsi" 1531 inimeste jaoks on suurimaks hüveks vabadus ehk vaba elu, soovivad vabalt oma eesmärke taotleda. Uus-Rooma võimalik ainult, siis kui ei ole kellestki sõltuvuses, see võimalik ainult vabariigis. Quentin Skinner - ,,Vabaduse kolmas mõiste" Isiah Berlin Lecture 2001 Machiavelli vabaduse säilitamisest Vabariigi säilitamise eelduseks see, et inimesed on vooruslikud, seadused pole piisavad, inimesed peavad ka tahtma neid seadusi järgida ja vabatahtlikult oma riiki teenida. Peale vooruse vaja rohkemat. Voorused kaovad, riigid ja rahvad manduvad (corruzione korruptsioon). Roomlastel õnnestus luua süsteem, mis säilitas voorusi piisavalt pikka
vahel. Stiimuliks nimetatakse kas objekti või sündmust, mis tingib mingil viisil käitumise. Tehes need kindlaks, saab väliste stiimulite fikseermisel mõista, ennetada ja kontrollida nii inimeste kui loomade käitumist. Seega biheiviristliku lähenemise korral põhjustavad kuritegeliku käitumise keskkonna spetsiifilised stiimulid ning igasuguse käitumise välistamiseks tuleb leida uusi ja paremaid stiimuleid. Harvardi ülikooli XX sajandi kõige tuntub biheiviorist oli Burrhus Fredric Skinner. Ta uskus samuti, et keskkonna- ehk eksternaalsed stiimulid on primaarsed inimese käitumise determinandid. B. Skinner on nimetatud situatsionalistiks ja reduktsionistiks. Esimene määratlus tähendab, et inimkäitumine on tingitud keskkonna stiimulitest ja sõltumatu mõtlemise ning vaba tahe on müüdid. Nii inimesed kui loomad reageerivad sarnaselt keeruliste robotitega keskkonnatingimustele. Redusktionistliku lähenemise korral on kui tahes
Iga filosoof näeb filosoofia ajaloos just seda, mida ta tahab. Ajaloost st teistelt mõtlejatelt võetakse üle teatud hulk mõtteid (just sellele persoonile huvipakkuvaid mõtteid) ja neid oma mõtetega sünteesides saadakse uus õpetus. Näiteks itaalia luuletaja ja filosoof Tomesso Canyonella kirjeldas oma nägemust ideaalsest riigist teoses "Päikeseriik", kus valitsejateks olid vaimulikud. Austraalia filosoof Skinner näeb oma riigiteoorias riigi juhtijatena psühhoanalüütikuid, kes tunnevad (teavad) inimeses toimuvaid protsesse ning oskavad neid teadmisi kasutades inimestega manipuleerida. Juba varem sai mainitud Marxi ja kommunistlikku ideoloogiat. Kindlasti iseloomustab see, keda filosoofid-mõtlejad riiki juhtimas näevad, mingil määral ka ajastut ennast. 8
KASUTATUD ALLIKAD 1. Adamany, K. Loigerot, D. 2004 Jõud Pilatesest. tõlge 2006, Eesti: kirjastus Ersen 2. Hartley, L. 1995 Wisdom of the body moving. 2nd edition, Berkeley, California: North Atlantic Books 3. Howse, J. McCormack, M.. 2009 Anatomy, dance technique and injury prevention. 4th edition, London: A & C Black Publishers Limited 4. Macdonald, R. Ness, C. 2001 Alexanderi tehnika saladusi. tõlge 2007, Eesti: kirjastus Koolibri 5. Skinner, J. In Its Purest Form Conference. sept. 2001, London 6. Wozny, N. 2010 10 most common dance injuries. http://www.dance-teacher.com/2010/08/10-common-dance-injuries/ (21.10.2013) 28 LISAD Lisa 1 Intervjuu Anu Ruusmaaga Nimi ja sünniaeg: Anu Ruusmaa, s. 28.03.1960
Kõigil liigi isendeil stereotüüpne. TR kompleksidest moodustuvad instinktid. Tingitud refleks, kujunevad õppimise teel (klassikaline e assotsiatiivne õppimine) kogemuste põhjal sugenev harjumuslik kohanemisreaktsioon keskkonnatingimustele., Vähempüsiv, muutlik, paindlik või ajutine. (Pavlov) Operantne õppimine instrumentaalne. Efekti seadus: liigutused, mis viivad soodsale tulemusele, kinnistuvad. Edward L. Thorndike (1874-1949) B.F. Skinner (1904-1990). Käitumist põhjustab vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Alateadlik soov eelistada positiivset ja vältida negatiivset. Suutlikkus õppida oma tegevuse ja käitumise tagajärgedest. Tagajärgedeks on kinnitus ehk tasu või karistus. Õppimine toimub katse ja eksituse meetodil Funktsionaalsed süsteemid NS-i teatud funktsionaalsed blokid: 1. Ajukoore toonuse tagamine e energeetiline blokk. Info vastuvõtu ja toimingute
Ka vaimunähtused on materiaalsed. Materialistlikud käsitlused: biheiviorism, identsusteooria, funktsionalism Biheiviorism: vaim pole muud kui käitumine. Biheiviorism jaguneb metodoloogiliseks ja analüütiliseks. metodoloogiline biheiviorism - psühholoogia peaks tegelema üksnes vaadeldava käitumisega, muu pole teaduslikult oluline, kuivõrd ta pole objektiivselt testitav. Watson, Skinner analüütiline biheiviorism - esmajoones seisukoht vaimuseisunditele viitavate väljendite tähenduse ning seeläbi ka vaimuseisundite kohta. Hempel, Ryle Väited kellegi vaimuseisundite kohta on väited isiku tegeliku ja võimaliku käitumise kohta *Ryle: Dualism põhineb kategooriaveal - ühte loogilisse kategooriasse kuuluvaid sündmusi või fakte käsitatakse nagu nad kuuluksid mõnda teise loogilisse kategooriasse. Dualism pani
Kõigil liigi isendeil stereotüüpne. TR kompleksidest moodustuvad instinktid. Tingitud refleks, kujunevad õppimise teel (klassikaline e assotsiatiivne õppimine) kogemuste põhjal sugenev harjumuslik kohanemisreaktsioon keskkonnatingimustele., Vähempüsiv, muutlik, paindlik või ajutine. (Pavlov) Operantne õppimine instrumentaalne. Efekti seadus: liigutused, mis viivad soodsale tulemusele, kinnistuvad. Edward L. Thorndike (1874-1949) B.F. Skinner (1904-1990). Käitumist põhjustab vajadus reageerida teatud kindlal viisil. Alateadlik soov eelistada positiivset ja vältida negatiivset. Suutlikkus õppida oma tegevuse ja käitumise tagajärgedest. Tagajärgedeks on kinnitus ehk tasu või karistus. Õppimine toimub katse ja eksituse meetodil Funktsionaalsed süsteemid NS-i teatud funktsionaalsed blokid: 1. Ajukoore toonuse tagamine e energeetiline blokk. Info vastuvõtu ja toimingute
Isiksuseomaduste klassifikatsioon; Arvas, et peaks olema vähem faktoreid- 3 "superfaktoriga" mudel (PEN). Ekstravertsus, neurootilisus, psühhotism Isiksuse bioloogiline mudel- võime isiksuse omadusi seletada aju mehhanismidega ja biol protsessidega; ekstravertsuse psühhobioloogia HJ Eysenck- Bioloogiline paradigma, PEN J Gray- kontseptuaalne närvisüsteem (ärevus ja impulsiivsus) Marvin Zuckerman- Avshalom Caspi- Kognitiivse paradigma algus -Watson, Skinner, Dollard, Miller- biheivioristid - sotsiaalne õppimine (social learning) (Eysenck ...) - Julian Rotter, väljast sõltuvus (field dependence); kontrollkese (locus of control) - George Kelly, personaalsed konstruktid - Albert Bandura, enesetõhusus - Walter Mischel Walter Mischel- 1930- Tasu edasilükkamine (delay of gratification)- vahukommi katse. Sellest sai alguse uurimine tasu edasi lükkamisest 1968 raamat "Personality and assessment";
sest aktuaalne oli süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia uurimine ja arendamine. Vaid üksikisikud tegelesid sellega omaette (Huxley, Heinroth, Whitman, Pavlov). Käitumisuuringute murranguline kasv 1930. aastatel, Euroopa ja Ameerika koolkondade panus ja nende koolkondade tuntumad esindajad. Eu: Lorenz ja Tinbergen – alus eu etoloogide koolkonnale, koostöös Frishiga Nobeli preemia meemesilaste tantsu dekodeerimise eest. Am: Watson ja Skinner – Watsoni raamat “Behaviourism” (1924) lõi alused eksperimentaalsele loomapsühholoogiale, loomade õppimisvõime uurimine laborieksperimentide abil. Käitumisvaatlus ja käitumise kirjeldamine, etogrammi mõiste, ogaliku näide. Vaatlus ja kirjeldamine on loodusteaduslike uuringute alus ning nende abil saab üles kirjutada käitumisaktide mustri e etogrammi. Ogaliku sigimisaegse käitumise etogrammi peamised
terviknähtusi? W. Köhler, K. Koffka, M. Wertheimer: Tervik on enam kui lihtsalt osade summa. Biheiviorism (käitumispsühholoogia) püüdis saavutada psühholoogia teaduslikkust ja eelkõige objektiivsust subjektiivse kogemuse, teadvuse uurimise välistamisega. Meetodiks käitumise täpne vaatlus ja registreerimine. Põhiküsimus: Kuidas saada võimalikult objektiivseid andmeid psüühika kohta? I.P. Pavlov, J. Watson, E.L. Thorndike, B.F. Skinner: Objektiivne vaatlus võimaldab uurida ainult käitumist; mõtteid ja tundmusi ei saa teaduslikult uurida. Biheivioristide arvates väärivad uurimist ainult käitumisaktid (kui psüühika välised ja seega objektiivsed avaldusvormid), ent psüühika seesmisi ja seega subjektiivseid avaldusvorme teaduslike meetoditega objektiivselt uurida ei saa. Äärmusliku biheivioristliku seisukoha järgi pole neid nähtusi, mida objektiivselt uurida ei saa, üldse olemaski.
Käitumine on siis justkui opereerimine soovitud tagajärgede esilekutsumine. Õppimine toimus katse ja eksituse teel. Operantne tingimine seisneb tegevuse tagajärgedest õppimises. Thorndike tuletas oma töö põhjal kaks tuntud õppimise seadust: 1. harjutamise seaduse järgi teeb harjutamine ehk kordamine õppimise edukamaks 2. efektiseadus ütleb, et kui käitumisele järgneb soovitud tulemus, siis on niisuguse käitumise tõenäosus edaspidi suurem. Skinner leidis, et õpitu kinnistub kõige paremini siis, kui õiget käitumist tasustatakse juhuslike ajavahemike tagant. • Assotsiatiivne e. seostav õppimine: Klassikaline tingimine, Operantne tingimine. Õppimine vaatluse teel, Implitsiitne õppimine Õppimise osakaal käitumise organiseerimisel: 1. Refleksid 2. Instinktid 3. Paindlik reageerimine varasemate kogemuste põhjal e. õppimisvõime Põhilised õpiteooriad psühholoogias:
(signaal on enne sündmust selles katses) Stiimul - emotsioon: 2-10sekundit Suur ajukoores toimub pikem mõtlemine - pikem tee emotsioonini Lühem tee - ei analüüsita ega mõelda ümbrusele, tunnetele ja juhtuvale Bioloogiline seletus - tingitud annab märku, et varsti tuleb tingimatu stiimul. Kui seos on olemas, siis tekib reaktsioon. Burrhus Frederic Skinner (1904-1990) Sotsiaalse õppimise teooria Operantne teooria Sarrustuse skeemid Inimesed käituvad katse eksituse teel - tõuseb see tegevus, mille ootus/tagasiside on positiivne Me käitume, et opereerida oma tagajärgi Tema meelest ei anna tingitud ja tingimata refleksid piisavalt materjali, et käitumist põhjalikult uurida Inimese olemus on neutraalne ja kogemused on need, mis inimest vormivad Sarrustuse skeemid: OPERANTNE ÕPPIMINE
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Krimi...
– Töövõtjate käitumise analüüs. – Tööturu mehhanismide (palk, mitterahalised stiimulid, töötingimused jms.) analüüs. – Valitsuse, a/ü jt. tööturgu mõjutavate subjektide käitumise analüüs. Positiivsest majandusteooriast lähtuv uurimissuund: Igasugustele positiivsetele mõjutustele reageerivad inimesed positiivselt, käitumise määravad ära preemiad ja karistused (B.F. Skinner “The Behavior of organism” -preemiad – rahalised ja mitterahalised hüvitised - karistused – kulud (trahvid) või kasutamata võimalused Põhipostulaadid on: resursside piiratuse postulaat – resursside kasutamine peab võimaldama suurimat tulu ja vältima suurimat kahju ratsionaalse käitumise postulaat Motivatsiooniteooriad: F. Herzenbergi kahe faktori teooria: 1) Hügeeni faktorid – mõjutavad tööga rahulolematust
Biheiviorism Biheiviorismi järgi pole vaim muud kui käitumine. Biheiviorism jaotub: metodoloogiline biheiviorism ja analüütiline biheiviorism. Metodoloogiline biheiviorism: psühholoogia peaks tegelema üksnes vaadeldava käitumisega, muu pole teaduslikult oluline, kuivõrd ta pole objektiivselt testitav. Pakub välja uue meetodi psühholoogiale, ei kaitse metafüüsilisi väiteid vaimu loomuse kohta. J.B.Watson (1878-1958), B.F. Skinner (1904-1990). Analüütiline biheiviorism: seisukoht vaimuseisunditele viitavate väljendite tähenduse ming seeläbi ka vaimuseisundite kohta. Nt: X usub, et vihma hakkab sadama. → sulgeb akna, välja minnes vihmavari. Biheiviorismi kriitika - Psühholoogilisi väiteid ei saa tõlkida väideteks käitumise ja füüsikaliste protsesside kohta. Tsirkulaarsuse probleem: antud vaimuseisundit saab parimal juhul taandada käitumisele vaid teisi vaimuseisundeid eeldades
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
