Tema arvates on elu eesmärk(püüdlus) olla õnnelik. Loogika(süllogistika) isa. Kui A=B ja C=A, siis B=C . Tegi 250 süllogismi. Miisu on kass. Kass on pehme. Miisu on pehme. Aleksander Suure surm põhjustas Makedooniavastase ülestõusu Ateenas ja kuna Aristoteles oli tuntud sidemetega Makedoonia õukonnas, siis esitati talle süüdistus jumalasalgamises. Erinevalt Sokratesest lahkus Ateenast ja suri üsna pea. 2. David Hume ja filosoofia 1711-1776 suur skeptik, šoti empiristlik filosoof. Oli raamatukoguhoidja, aga ka väga hea ajaloolane – kuni tänini hinnatakse väga tema 4-osalist Inglismaa ajaloo raamatut. Teosed „Traktaat inimloomusest“ , „Vestlusi loomulikust religioonist“(ilmub pärast surma, sest ta ei julgenud seda varem avaldada) Empirism levis eelkõige Briti saartel. Empiristide arvates: *Primaarsed teadmised jõuavad inimesteni läbi tajude(kogemuse) *Kõik ülejäänud teadmised tekivad
FILOSOOFIA VALGUSTUSAEG Ülevaade valgustusajast 17-18 sajand. I.Kant: mingis mõttes on valgustusaeg see aeg, mil inimene väljub alaealisusest, peab hakkama ise otsustama. 1740st aastast 1 leksikon ütleb, et filosoof on inimene kes oma vabaduseusus asetab end kõrgemale tavakodaniku kohustusest, ei keela endale midagi, ei austa piiranguid. Tähelepanu keskpunktis asub mõtlev inimene, inimene, kes kasutab oma mõistust, indiviid kes suudab end oma mõistuse abil ise juhtida. Toimub eemaldumine traditsioonist ja autoriteedist. 17.saj alguses tuleb käibele mõiste, mida keskajal väga ei kasutatud: KRIITIKA- esialgu tähendas asjatundlikku antiiktekstide analüüsi, kuid hiljem muutub hinnanguks ka muude elunähtuste kohta. 17.-18. Sajand pöördub kiriku vastu, siis riigi vastu, siis ka valgustusja enda vastu. Kriitika püüab olla erapooletu, aga hiljem pöördub valgustuse enda vastu. Valgustus Euroopas liigub 2 suunas: ...
tagasi oma teoses Discours de la Méthode. 5. Kokkuvõte Oma kahtlustes leidis Descrtes ühe pidepunkti,millest tal ei olnud võimalik kahelda, nimelt, et ta ise kahtleb, mõtleb. Selles univrsaalses kahtlemises jäi üle ainult lause: mina mõtlen, kahtlen. See ongi Descartes'i põhiaksioom, mllest ta tuletas kogu oma filosoofilise süsteemi.Ta ei kahelnud teadmiste võimaluses, vaid ainult kõige seinisse teadmise kehtivuses ja kindluses. Seega polnud ta põhimõtteline skeptik, vaid metoodiline kahtleja. Kahtlus oli talle vahendiks või mõtlemise instrumendiks, etselgitada mis on tõde. Descartes ise kasutas põhiliselt väljendit ma mõtlen, järelikult olen olemas, milles mina olen olemas- on esimenepõhiaksioomist tuletatud teoreem. Kasutades deduktiivset meetodit kõik,mis niisama kindel ja ilmne, peab peab olema samuti õige tuletab Descartes üldeegli:- kõik on tõde, mida ma selgesti tajun.
Mihhail Lermontov 1814 1841 elukäik, loe ôpikust rida-realt ja vasta: Mis määras saatuse? Lermontovi aeg oli pimedam ja umbsem kui Pu`skinil kusagil ei talunud rangust, oli heitlik ja isepäine: Moskva pansionaat (range kord), Moskva ûlikool (üliôpilasrahutused), sôjakool tundlik natuur: kustnikunatuur, Byroni jumaldamine, Pu`skini surm luules väljaelamine (üle300 luuletuse, avaldas vähe), duellid, tegi kaasa prassimised ja elunautimise, oli uhke skeptik aristokraatliku vanaema tugi: tôi ära Kaukaasiast, korraldas puhkuse tark reaalsuse taju: môtestas oma pôlvkonna olemust, alustas realistlikku kirjandust 27 loomingu ülevaade Luule MKL 467 Poeedi surm, Ma ônne taevastelt ei palu, Puri (romantilised, leia romantilise kangelase tunnusjooni), Môtisklus realistlik analüüs
Filosoofia Filosoofia läte asub kõrgemas puhtas uudishimus. Kaks koolkonda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. (vesi, tuli,maa, õhk) - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimustega ning otsivad elutarkust. Platon ühendab need suunad. Kolm filosoofia põhiküsimust: 1) Mis on tõene? (tõde on suhteline) 2) Mis on hea? 3) Mis on ilus? Uusajal I.Kant: -Mida ma võin teada? - metafüüsika -Mida ma pean tegema? - moraal -Mida ma võin loota? - religioon -Mis on inimene? - antropoloogia Filosoofia (tarkusearmastus) dedfinitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. TÖÖS! Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofia ainevaldkonnad: Filosoofia tegeleb kõigega, kuid erilisel viisil. METAFÜÜSIKA tegeleb maailma tervikuga, s.o. ''esimene filosoofia'' (Aristoteles), siin...
SISSEJUHATUS Veendumust, et loovus sünnib isiksustest- et inimkultuuri tipu moodustavad üksikisikud. See raamat esitab küsimuse, millised on oma hingelt ja stiililt, ilmelt ja temperamendilt mõtteajaloo tipud. Taval ei ole muud moraali kui enesesäilitamine. SOKRATES Just Platon on on vorminud Sokratese tegelaskuju filosoofina läänemaisesse mütoloogiasse. Sokratest ei oleks ilma Platonita. On võimatu öelda, kust algab üks ja lõpeb teine. ,,sokraatiline probleem". Sokrates ei olnud metafüüsik ega teoreetik- oletatavalt- vaid värvikas ja omapärane isiksus, elufilosoof ja filosoof oma elus. Sokrates sündis aastal 469 või 470 ning suri 399 eKr. ta oli rahvapärane, eetiline õpetaja, kes veetis oma aega vesteldes, vaieldes ja õpetades filosoofiat Ateena tänavatel. Ta oli tähelepanuäratav- ja tähelepanu nautiv- ärritav ekstsentrik. Ta hukati süüdimõistetuna ,,väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumises". Isiksus Sokratese käsitlus arma...
õiglane. Kõik rabelevad selle poole, järelikult on rumalad. Üldine inimesearmastus. Rõhutasid sõprust tarkade vahel, sotsiaalset võrdsust, humaansust, kosmopoliitsust. Mõju kristlusele. Markantseim esindaja on keiser MARCUS AURELIUS, teos "Iseendale". Oli sõdurkeiser, lihtsa eluviisiga, polnud kristlusesõbralik. ANTIIKNE SKEPTITSISM Skeptik on kahtleja, kes tõelist tunnetust peab võimatuks. Ta ei usu, et mingi kindel tulemus on võimalik. Kahtlus on skeptiku püsiv seisund. Skeptik ei eita ega jaata teadmiste võimalikkust. Arengus eristatakse 3 perioodi: Vanem suundPYRRHON Elisest (u.360-270 e.Kr.): asjade olemus on meile täiesti tundmatu, kuna meie tajud ei näita meile, kuidas asjad tõeliselt on. Me võtame vastu vaid seda, kuidas asjad meile näivad olevat. Skepsis on side otsusest loobumise ja hingerahu vahel. Õnnelikuks eluks on vaja jõuda selgusele kolmes küsimuses: 1)millised on asjade omadused; 2)kuidas asjadesse suhtuda; 3)mis kasu see suhtumine toob
4) Tuleb kirjeldavast süsteemist luua võimalikult ulatuslik loetelu. Eesmärgiks jõuda lihtsate olemuste juurde. D filosoofia tõeliseks lähtepunktiks on kahtlus. Ta otsib seda, milels ei saa enam kahelda. Oma teoses leiab, et kõiges peab kahtlema, milles saab kahelda. Kahtlus hõlmab kõike. Kõiges milles saab kahelda peabki kahtlema. See on teoreetiline, sest praktilises elus peame toetuma tõenäolistele teadmistele. Ta pole skeptik. Meie meelte kaudu saadavad andmed ei pruugi olla lõplikud. Reskognitas ehk mõtlev asi. Väline kehademaailm. Inimese seisundile vastab tunne. Kui mul janutunne, siis peaksin jooma. Loom on tema jaoks masin, inimene erineb loomast oma vaimu poolest. 2. PILET 1. F.Baconi empirism ja iidolite õpetus Peamised teosed ,,Instauratio Mango" suur taasalustamine ,,uus oreganon pidi esitama uue meetodi, kuid teadus peaks uuesti alustama. Metafüs
· Tohutu kirjanduse panus ASPAZIJA · Rainise naine Elza Rozenberga · Poetess (1865 1943) · Naistegelased LÄTI MAATUNDMINE · Naiste võitlus dogmade vastu, õigus elada elu tunnete kohaselt · ,,feminist" EDUARDS · Poeet VEIDENBAUMS · Tõlkija (1867 1892) · TÜ tudeng · Pessimist, emotsionaalne skeptik · Tööd avaldatud pärast surma · Kodumaa ja oma rahva armastus · Vaesuse tõttu jalgsi Riiga KARLIS SKALBE · Luuletaja, poliitik (1879 1945) · Proosa · Muinasjutuline ,,kuningas" · Inimene ja loodus · Usk, et kõik on südames head · ,,Kassi veski" hea olend visatud oma kodust, otsib maailmas
,,Õiglane sõda" on eelkõige kaitsesõda, mis on igal juhul lubatud. Ka siis, kuid vastasel on õiglane põhjus. Ka preventiivsõda lubatud. 6) Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Inimese 2 põhiinstinkti: enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Õigussüsteem toetub sellele alusele. Rahvaste õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasulikkuse. Mitte lähtuda hetkekasust (vastane: antiikaja skeptik Cameades: õiglus on lollus ja tuleb alati teha seda, mis on kasulik). Sõjaõiguse küsimustes balansi leidmine teoloogide ja humanistide vahel. Ennetav enesekaitse: piiratud õigus (vaid reaalsete ja vahetute ohtude tõrjumine). Õigustatud vaid kaitsesõda. Nimelt on sõda õiglane enesekaitseks või karistuseks osaks saanud purustuste puhul. Kuna sõjal peab olema õiglane põhjus, siis peab sõda olema sõditud sobiva autoriteedi poolt
2. Ratsionalism pidas uute kogemuste allikaks mõistust. Kerkis esile ka tõe probleem. Uusaja ratsionalism Rene Descartes (1596 1650) elegantne mees, peetakse ka geomeetria leiutajaks. Tema eesmärgiks oli leida tõsikindel teadmine, millele on kaks omadust: esiteks nad on paratamatud, nagu 2 x 2 on 4 ja teiseks nad on üldkehtivad. Süstemaatilise kahtlemise meetod Kõiges, milles saab, tuleb kahelda. Ta ei kahtle teadmiste võimalikkuses, vaid senise teadmise kehtivuses. Ta ei ole skeptik (vaatleb ja uurib, aga jätab otsuse tegemata), vaid kahtlemine on talle abivahendiks, kahtlemine on vahend uute teadmiste leidmisel. Nõudis vabanemist autoriteetidest, sest läbi autoriteedi ei muutu miski tõeks. Oma arutluskäiku alustab ta tõdemusega, et meie meeled petavad meid. Tõestuseks toob ta une argumendi, st et meie mõistuses puudub abivahend, mis ütleks meile, et see on ainult unenägu, mitte reaalsus. Võib olla ka nii, et jumal või kuri vaim väljaspool meie mõistust
pidevuseta elementidest. Aatomid on liitunud kosmoseks jumaliku mõistuse mõjul. Hinged koosnevat heledast eetrilisest ainest ja enne kui asusid maistesse kehadesse, olelesid nad Linnuteel. Eudoxos Knidosest (akmee . 367 eKr.). Uuendab Anaxagorase õpetuse homöomeeriaist. Ülim hüve on nauding. Kõik olendid väldivad kannatust ja taotlevad naudingut. Hiljem kaldus Akadeemia skeptitsismi. SKEPTITSISM Pyrrhon Elisest (360-270eKr). Skeptik ei usu, et üldse mingi kindel tulemus on võimalik, ta loobub ta seisukoha võtmisest. Ta ei eita ega jaata, vaid ütleb, et ei ole võimeline otsustama. Me ei või kunagi öelda, et asjad on nii, vaid need näivad meile sellistena. Tuleb hoiduda otsustustest ning sel teel on võimalik saavutada hingerahu. Arkesilaos (315-240 eKr.) muutis Platoni akadeemia kaheks sajandiks skeptitsistlikuks. Väga kuulus skeptik oli Karneades (214-120 eKr.), kes kritiseeris muuhulgas ka müstilisi
rõhutab tema pinnapealsust, kiindumust seltskondlikesse lõbustustesse, ballidesse ja kergetesse armuseiklustesse. Alustades lugemisega, ei suuda keegi arvata selle armastusloo tegelikku kulgu ning lõppu. Kõik tuli ilmsiks romaani edenedes. Noore mehe ja vaesevõitu mõisapere vanema tütre vaheline armastuslugu on väga omane sellele ajastule- Peterburi restorani-, teatri- ja baarimiljöös tähelepanu keskpunktis olev Onegin ning maamõisa vaikelus elav Tatjana. Pealinnast saabuv tark skeptik, kes ei uskunud armastusse. Ilmselt oli tema usk tapetud pealinna seltskonna kahepalgelisusega, kasuahnuse ning raha kummardamisega. Lapsepõlvest saati ei olnud Onegin kokku puutunud siira armastusega, vaid päevast päeva näinud kalki ja varandusel baseeruvat inimsuhete keeriseid. Küllap oli ka tema südames peidus hellus, armastus, hoolivus, kuid ta ei saanud seda välja näidata just elu heaolu pärast. Ja saabudes maale oma järjekordset rahasüsti päranduse näol kätte
Materiaalne maailm = loodus. Vaimne maailm = jumal. Jumal on res extensa = ulatuv asi. Asi = geomeetria. Seega jumal = geomeetriline ulatuvus. Inimest juhivad affektid = alateadvuslikud aktiivsed tunded. Mingit affekti saab välja suruda ainult sellele vastandliku affektiga, näiteks armastust vihkamisega. Eristas mõisteid natura naturata (loodud loodus) ja natura naturans (loov loodus). DAVID HUME (17111776) Empirist ja skeptik. Seniajani lähtuti kogemustest ja mõistusest, ülistati mõistust. Hume väitis, et ,,Ma ei ole muud kui üks pundar aistinguid". Põhjuslikkuse probleemis märkas ta, et inimesed on harjunud kahe sündmuse järgnevust pidama põhjuse ja tagajärje seoseks. Hume aga mõistis, et paljas sündmuste järgnevus ei anna alust väita, et kahe sündmuse vahel on põhjuse ja tagajärje seos. Sellest Hume järeldas, et metafüüsika (filosoofia) on võimatu.
lausa konkureerivaks evolutsiooniõpetusega. Uus õpetus (originaalis intelligent falling) seletab õuna kukkumist gravitatsiooni asemel "intelligentse toimija" käe mõjuga ning auto-rid 11 nõuavad -- kreatsionismi apologeete parodeerides --, et seda tuleb õpetada koolides koos Newtoni gravitatsiooniteooriaga, et õpilased saaksid "informeeritud otsustusi tehes" valida emma-kumma (Saari 2008, lk 2231). Projekt Alfa oli pettus, mille skeptik ja mustkuntstnik James Randi kavandas aastatel 1979- 1983. Sellega soovis ta pöörata tähelepanu üleloomulike võimete uuringu halvale kvaliteedile. Ta treenis välja kaks noort mustkunstnikku, kes hakkasid teesklema üleloomulike võimete olemas olu teadlaste poolt ettevalmistatud katsetes. Neli aastat õnnestus neil teadlasi petta, kui lõpuks Randi ja tema kaks abilist teatasid, et tegemist oli pettusega (kasutatud Skepdic 2009). 12
c Ei ole õige Kaks kilogrammi raudnaelu kaalub samapalju kui kaks kilogrammi udusulgi. 2 Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) a Õige! on mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad 3 John Locke'i arvates ("Essee inimmõistusest") pärinevad aistingutest näiteks järgmised ideed: a ? kollase, külma ja magusa ideed 4 Mis iseloomustab skeptikut? a Õige! Skeptik hoidub näiteks väitmast, et asjad on olemas ka siis, kui neid ei tajuta 5 William James'i arvates a Õige! On vältimatu, et inimesed jäävad reeglina midagi uskuma ilma erapooletu põhjenduseta (tõestuseta). 6 Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal. a Õige! Pooled tudengitest käivad tööl. 7 Matemaatika eksamil kirjutab üks tudeng teise pealt ülesande lahenduskäigu maha,
ja tõendeid veel igalt poolt mujalt juurdegi, kuid see on ikkagi vaid opereerimismaterjal. Elu tõsiasjadel pole mitte valitsevat ning juhtivat tähtsust, vaid rohkem tähtsust on loogikal ja tunnustatakse mõistuse enda tegevust kui kõige kindlamat teed tõdede selgitamisel ning leidmisel. Kõik oleks hästi, kui . . T. fikseeriks ja peaks kindlana silmas teatud algtõdesid, millele ta ehitaks kui nurgakividele. Aga ei, . . T. on skeptik, ta elumõistmine on liiga puretud relativismist; ta tarvitab küll intensiivselt antiteetilist arendust, kuid ei jõua lahenduseni. Nii tekibki olukord, et autor tungleb tõde otsima, tal oleksid ka nagu olemas mingid algtõed, kuid ta hoidub sellest, taandub relativismi - ses õilsas tungis, et leida veel kindlamat algtõde, seda tõdede tõde ennast. Kuid seda ei leita, ja nii looribki autori vaimset tegevust skeptitsism ja arutlus võtab mõnigi kord sofistliku ilme
püüavad), rääkis midagi eelnevatest eludest (nunn ja halastajaõde ja tantsija) ning soovitas lõpuks lavale tantsijaks minna (olin siis 32 - paras vanus alustada nt balletiga). Et tantsu kaudu õnnistan energiaga inimesi. No see ei haakunud. Reiki hakkas mu elus tööle, aga 'õnnistus' ei toiminud. Leidsin teise õpetaja. Just selle, keda vajasin. Usaldus tekkis, mis ongi õpetaja juures kõige tähtsam. Selle järel tuleb pühendumine. Eestlane (eurooplane) ongi oma olemuselt skeptik. Ida inimene usaldab oma guru ehk õpetajat lõpuni. Lääne inimene juurdleb, uurib, otsib tõestust. Imestada pole siin eriti midagi. Nii lihtsalt on. Energiatega (reikiga) tegelemine ei ole minu jaoks algus ega lõpp. See on rohkem tee, mida mööda minna ja areneda. Esialgu ma ei teagi, kuhu jõuda tahan. Lähen, kuhu tee viib. Huvitav on. Elule sai mõte. Elule sai värv. Kõik muutub kogu aeg, algul oli see valus, nüüd hakkan leppima.
ja väidab, et pole midagi suuremat kuskil kui asjaolu, et sa elad. Ta lükkab Jumala ja religiooni näitab, et kui seal oli Jumal, Ta ei mänginud julm nali talle lõpetada oma elu, kui tema hakanud just algamas. Ta üritab enesetappu pärast lugemist oma kirjas, kuid ei oma alanduse, sest ta unustab install süütamise mütsid. Ta on ka üks isikutest sügavalt mõjutanud Hans Holbein maal Kristuse. Ta visualiseerib Rogozhin sümboliks paha. 9. Radomsky: Radomsky on skeptik. Ta on touch küünilisust ja skeptitsismi kõnes ja käitumises. Ta muutub pere sõber Yepanchin on pärast ta on kehtestanud nendega. Tema ettepanek abielluda Aglaya on keelatud. Aasta lõpuks lugu ta tõuseb üks printsi väga head sõbrad. Lõpuks Radomsky aitab Prince mõtlema sündmuste jada, mis järgnes pärast Prince otsustab jääda Nastasya. Radomsky teab, mida see tuleb vene keeles. Ta kritiseerib Vene liberalism liikumine
omandanud eeskuju kaudu. Traditsioon õpetab ka asjadesse kriitiliselt suhtuma, kriitikat taluma. Teadmised ei saa lähtuda tühjalt kohalt, vaid varasemate teadmiste teisenemisest. Peaksime otsima vigu, kriitiline suhtumine, tõestu lugu pidamine. Vigu leida on meie võimuses, meil pole täit kindlust vaatlusel, me ei saa öelda autoriteetselt, et miski on läbini õige, aga me saame alati leida vigu, ümberlükkamisi. Skeptik (popper) - pole absoluutset tõe leidmise kriteeriumi, läbinisti ei saa usaldada ei vaatlust, intuitsiooni, põhjendust ega kujutlust. Iga probleemi lahendus tekitab aina sügavamaid uusi probleeme – kasvab meie teadmatus. Inimeste teadmised on inimlikud, pole autoriteetset ainuteadmist. Vastuolu võib kaduda, kui teeme muudatuse kusagil oma süsteemis (?) Kriitiline ratsionalism – vea kõrvaldamiseks on ainus võimalus olemasolevaid teooriaid, oletusi kritiseerida
entsüklopeedia. Seal pandi kirja kogu ajastu. See on ka valgustuslik suurteos (aga mitte kirjanduslik teos!). Voltaire’ile iseloomulikud jooned: Pidev kontakt tollaste sündmustega Tegeleb palju zanritega, ideoloogiatega Idamaisus, idamaise jutu struktuur (katsumuste jada) Jutud on keerulised, sisaldavad palju detaile (müstifikatsioonid, pseudonüümid) Kuigi Voltaire oli skeptik, polnud ta samas pessimist. Lugemissoovitus: Voltaire’i „Mikromegas“, mis haakub hästi valgustuse taustaga. Seal vaatleb maailma asju Saturni elanik. 5. loeng 05.10.15 – jätkame prantsuse valgustusega Voltaire mõjub rohkem valgustusajastul, Rousseau mõjutab aga rohkem hilisemaid autoreid. Rousseau’st (1712-1778) räägitakse kui filosoofist (nagu ka paljudest teistest valgustusaja autoritest). Ta on valgustuse radikaalsema suuna esindaja. Temast on
Tooge välja ja selgitage kolme põhiseisukohta selles küsimuses (objektivism, skeptitsism ja subjektivism). Objektiivselt on võimalik eristada, sest eemaldades subjektiivsuse peaks teoorias jääma vaid faktid. Skeptitsismi tõttu ei saagi olla meil kõiki fakte ning seega ei saa ka eristada. Subjektiivselt suudame me küll eristada, kuid kasutades vaid meie enda vaatepunkti. Objektiivselt ma arvan, et Su arvutused on õiged. Skeptik minus arvab, et Sa varjad midagi, kuid subjektiivselt arvan, et kõik klapib. Milline on empiristlik seisukoht epistemoloogias? Millised filosoofid on empirirstlikul positsioonil? Teadmine lähtub alati meelelisest kogemusest. Me saame aru mida ja kuidas me teame juhul kui me oma meelelist kogemust analüüsime. Kogu teadmine tuleb meelte kaudu. John Locke- Hing on sündides tabula rhasa ja kui meil nende viie meele aknaid tegelikkuse
Kafka ja Prousti mõju. Stanisław Lem (1921 – 2006) – ulmekirjanik, kes paistab silma sügavasisuliste süžeede ja peenelt väljapeetud stiiliga. Czesław Miłosz (1911 – 2004) – lüürik ja esseist, emigreerus hiljem Ameerikasse, kirjutas peale poola keele ka inglise keeles. Sündis Leedus, tundis huvi Baltimaade kirjanduste vastu. Elu lõpukümnendeil maailma mõjukamaid kirjanduskorüfeesid. Wisława Szymborska (1923 - 2012) – luuletaja, esseist ja tõlkija, healoomuline skeptik. Prantsusmaa Jean Anouilh (1910 – 1987) – väga produktiivne ja mitmekülgne näitekirjanik, aastail 1945 – 1955 menukaim prantsuse näitekirjanik. Järgnenud absurdi- ja eksistentsialismiteatriga võrreldes suhteliselt traditsionaalne. Peategelased tavaliselt muserdatud idealistid. Tuntumaid teoseid „Antigone“, „Lõoke“ (Jeanne d’Arcist), „Becket ehk Jumala au“. Jean Cocteau (1889 – 1963) – näitekirjanik ja režisöör, samuti sürrealistlik luuletaja. Viljeles oma
Machiavelli ja Lipsius pooldasid ''riigi huvi'' teooriat: sõda aitab mobiliseerida inimkonda; valitseja peab tagama riigi säilimise. 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Hugo Grotius õiglasest sõjast: Inimese 2 põhiinstinkti: enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Õigussüsteem toetub sellele alusele Rahvaste õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasulikkuse. Mitte lähtuda hetkekasust (vastane: antiikaja skeptik Carneades: õiglus on lollus ja tuleb alati teha seda, mis on kasulik) Sõjaõiguse küsimustes tasakaalu leidmine neoskolastikute ja Gentili vahel(Gentili: sõda on juriidiline küsimus, sellega tegelgu juristid, mitte teoloogid. ,,Õiglane sõda" on eelkõige kaitsesõda ja seega lubatud.) Teoloogidelt: õiguste ja kohustuste korrelatsioon. Gentili'lt: suveräänidel universaalne karistusõigus kogu maailmas
Autor küllalt sageli kujutanud oma elu, ajastu kohta haruldus selline terviklikkus. Lugejale sisendatakse mõtet, et teose autor jäänukski hukatusse, kui Jumal poleks halastanud. Eluloolisi seiku mainitakse üksnes selleks, et juhtmõte veenvamalt mõjuks. Amfiteatrite kirjeldus on elav ja haarav, et väljendada lugejale tagamõtet. Augustinuse jaoks tähendas Tõde ülimat. Autoris esinesid läbisegi ratsionalist, müstik, skeptik, dogmaatik, meelas inimene ja askeet. Nende esinemine ühes inimeses põhjustaski kõhklusi ja kahtlusi teose üks ühes mõistmises. Autor kutseline retoorikaõpetaja. Loomulikle otsesõnalisusele eelistati leidlikku kaudeütlemist, sõnaohtrust. Autor on oma teosegi kohta öelnud, et ebaselguse tõttu on see teos talle endalegi vaevu arusaadav. 18. Renessansi üldiseloomustus (ajaline piiritlus, uus inimese kontseptsioon) Renessanss (14-16/17 saj
FILOSOOFIA MÄÄRATLUSED Filosoofia on seotud antiikaja klassiku Sokratesega (469-399 eKr). Tema nimetas filosoofiat tarkuse armastuseks (sophia- tarkus, philo- armastus). ,,Ma pole tark, ma armastan tarkust, ma olen filosoof" (Sokrates). Antiikajal peeti pikka aega tarkadeks Jumalaid. Sokratese hinnang- ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea ("Ma tean, et ma midagi ei tea"). Rumalal inimesel on lihtne elada, sest ta ei tea mida ta ei tea. Saksa klassik (uusajast) Johan Gottik Fichte (1762-1814) kasutas filosoofia mõttena Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine alga...
· Tõusid esile uued kultuuri ja filosoofia keskused Uus kultuuri keskus Aleksandria (raamatukogu jne) · Muutus Kreeklaste enesemääratlemine Kui enne Kreeklased määratlesid end oma linnriigi (polise) järgi (ateenlane, teebalane jne), siis nüüd Kreeklasena ehk helleenina. 3 olulist õpetust: 1. skeptisism kahtlejad, uuriv. Liidriks sai Pyrrhon : Kunagi ei saa midagi otseselt väita, sest igale väitele on võimalik leida vastuväide. Skeptik hoidub tõsikindlate otsuste langetamisest, ta leiab et nii on parem. Ja samas aitab vältida ka vigu. Iga asi on näiline. Pyrrhoni kõige kuulsam õpilane Timon mesi on magus, seda ma ei tea, aga ma tean vaid, et ta tundub mulle magus. Skeptitsismi keskuseks saab Platoni akadeemia. Akadeemiline skepsis. Seotud tihedalt ratsionalismiga. Uusaja skeptitsism. 2. Epikureism Rajaja paistis silma sellega, et küsis hästi palju koguaeg noorena. Läks
· Humanistlik (Machiavelli, Lipsius) "riigi huvi" teooria (valitseja peab tagama riigi säilimise) -> juriidilisse keelde Oxfordi juuraprofessor Alberico Gentili 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin · Inimese 2 põhiinstinkti: enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Õigussüsteem toetub sellele alusele · Rahvaste õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasulikkuse. Mitte lähtuda hetkekasust (vastane: antiikaja skeptik Carneades: õiglus on lollus ja tuleb alati teha seda, mis on kasulik) · Sõjaõiguse küsimustes tasakaalu leidmine neoskolastikute ja Gentili vahel · Teoloogidelt: õiguste ja kohustuste korrelatsioon. · Gentili'lt: suveräänidel universaalne karistusõigus kogu maailmas · Ennetav enesekaitse: piiratud õigus (vaid reaalsete ja vahetute ohtude tõrjumine) Impeerium 1. Rooma imperiaalne ideoloogia · Rooma impeerium:
allpool Eelsokraatikute allikad). Eelsokraatikute allikad Allikad eelsokraatikute filosoofia kohta jagunevad otseseid tsitaate ja tunnistusi sisaldavateks. Vahendajateks on olnud filosoofid ja hilisemad kreeka kirjanikud. Viimastest ei tundnud kõik sügavat huvi mõtteajaloo vastu. Suuremateks otseste tsitaatide vahendajateks on olnud neoplatoonik Simplikios (6. saj I pool p.Kr.), akadeemiline filosoof ja kirjanik Plutarchos (2. saj p. Kr.), skeptik Sextus Empiricus (2. saj. p.Kr.), kristlik teoloog Clemens Alexandrinus (2. saj. II pool p.Kr.), kreeka apologeet Hippolytos (3. saj. p. Kr.), kirjanik Diogenes Laërtios (3. saj. p. Kr.) ja Ioannes Stobaios (5. saj. p.Kr.). Platon ja Aristoteles on olnud väga napid 6 tsiteerijad, kuigi esitavad oma teostes varasema filosoofiatraditsiooni põhjalikke analüüse.
vallutatud rahvad Ekspordiekspansioon Tööstustoodangu massiline eksport osade arengumaade strateegia Arengu diferentseerumine Äsjaindustraliseerunud riikide kujunemine Globaliseerumisprojekt Astub moderniseerumisprojekti asemele Eesmärk juhtida globaalseid turge lääneliku elustiili alalhoidmiseks Alternatiivide juhtimine (kaasahaaramine, vaoshoidmine, hävitamine) Rahvusriigi rolli murenemine Kas globaliseerumine on uus nähtus? Skeptik: globaliseerumine on ülehinnatud, mõjutab tibatillukest osa maailma rahvastikust ega erine oluliselt varasematest protsessidest Evolutsionist: muutus ei ole toimunud mitte kvaliteedis vaid määras Hüberglobalist: mitmerahvuselised linnastunud lääne ühiskonnad, moodsa haridussüsteemi, lääne elustiilide ja poliitiliste ideede levik: postindustriaalne ajastu, üleilmsed rahavood, seninähtamatud
Kahelda tuleb olemasoleva olemasolus. Kindel saab vaid olla mina olemaolus, sest see kahtleb. “Cogito ergo sum”. Hinge ja keha eraldatus. Teine uusaja filosoofia suund on EMPIRISM, mille lähtekohaks on, et tõde ja teadmised tulevad inimeseni läbi meeleliste kogemuste, tajude. Kogemusele ei eelne mingit teadmist. Empirismi eelkäija Fr. Bacon, tähtsamad esindajad John Locke, DAVID HUME (1711 - 1776). David Hume oli empiirikute hulgas veidi erandlik - skeptik. Kogu teave tuleb inimeseni küll meelte kaudu, kuid asjade omavaheline seosevõrgustiku pole empiiriliselt võimalik tõestada. Seega ei saa reaalsuses ikkagi kindel olla. Seega pole reaalsus meile meelte kaudu ka kättesaadav. Kogetav on vaid väikene osa. Kindel ei saa olla mis juhtub tulevikus ega ka selles, mis oli. David Hume`i jaoks oli inimene üks loomade seas. Ratsionaalne arutelu religiooni üle on mõtetu. Inimkäitumine pole samuti kunagi ratsionaalne
tuleb korda saata korraga ja kiiresti, pärast taastada stabiilsus. Ebaõiglus tuleb korda saata kiiresti ja siis taastada stabiilsus. · Vastandudes täielikult humanistidele sõda pole iseenesest halb, sest mobiliseerib. Samuti sisetülid, sest lahkhelid aitavad võimu säilitada Humanistide mõjud 16.17. Sajandil Erasmus poliitikat on võimalik üles ehitada aususele ja õiglusele Machiavelli skeptik, seadis kahtluse alla selle, et ka valitsejad peavad järgmina eetilisi printsiipe, vastupidi neil on kõrgemaid ülesanded. Valitseja jaoks on tähtis kogukonna heaolu ja säilimine ning selle nimel peab olema valmis eetilisi printsiipe rikkuma ning ka ise pattu tegema. Kuidas neid ühendada? · Kuidas teha pealtnäha võimatut: ühendada Erasmus ja Machiavelli (iustitia/honestas+utilitas)
suuda leida harmooniat. Selle jutu puhul on tegemist romantismipoeetikaga. Lisaks talupoegadele kirjeldatakse ka aadlikke. ,,Stsigrovi valla Hamlet" Shakespeare'i Hamletist oli 30-40ndatel palju juttu. Hamletiga võrreldi tolleaegseid vene haritlasi. See jutt on otseselt seotud Turgenevi biograafiaga. Peategelane õppis filosoofiat Berliinis. Ja Vm-le naastes mõistis ta, et selle tarkusega pole tal Vm-l midagi peale hakata. Temast saab ironiseerija, skeptik, kes on kõiges, k.a iseendas pettunud. Irooniliselt kujutab ta ka saksa filosoofilist kultuuri, mis oli romantilise kultuuri üks koostisosasid. Vene filosoofia oli liiga illusoorne, ideaalne. T naerab välja filosoofilisi ringe Moskva ülikooli juures. Filosoofilised ringid röövisid iseseisvuse. Nendes ringides austati Schellingit, kes käsitles maailma vaimu arengut ja samastas selle maailmavaimu maailma hingega die Weltseele (naissoost). Maailma
priori, seega enne igasugust kogemust meie mõistuses, võivad suhestuda meie kogemuse objektidega - ja seda nii, et me just nende apriorsete vormide kaudu saame objekte tunnetada? Selle vastuse annab Kant oma puhaste mõistuse mõistete transtsendentaalses deduktsioonis (tuletuses). Võtame näiteks kausaalsuse. Empirist J.Lock ütleb: Kui me võtame kahe sündmuse põhjusliku seose, siis tunneme me siin ära jõu, mis on "tõeliste" asjade (substantside) vahel toimiv. Skeptik Hume ütleb: Me ei suuda mingit kausaalset seost avastada. Me registreerime vaid üksteisele järgnevust. Kausaalsusprintsiibil ei ole selletõttu objektiivset kehtivust. See on vaid omamoodi õigustatud harjumuslik õigus. Kant ütleb: Selles on Hume'l täiesti õigus, et kausaalsusprintsiip ei ole aistingust tuletatav. See pärineb nimelt mõistusest. Ja siiski on see üldiselt ja paratamatult maksev kõigi kogemuste kohta!
Seda, millal lõpeb üks etapp ja algab teine, ei määra kellaaeg, ehk midagi välist, vaid sisemiste tajude vool, see, mis tundub olema loomulik.Aja või rütmi loomulik tunnetamine võib olla ka maise elu osa. Aja subjektiivsus, ehk fakt, mida tunnetatakse erinevates ajasituatsioonides erinevalt, on teile kõigile tuttav. Te ütlete, et "aeg lendab" kui te tunnete end hästi ja "seisab" kui olete hambaarsti ukse taga või seisate järjekorras. Nüüd võis teie sisemine skeptik öelda: aja kulg tundub aeglane, kui olukorda tajutakse kui negatiivset, ja kiire, kui situatsioon on positiivne, kuid iseenesest on aeg alati muutumatu. Ta voolab alati samal kindlal moel, lihtsalt meie tajume seda erinevalt.Aja mõiste "objektiivset alust" nimetatakse aja lineaarseks mõisteks. See kasvab välja teaduslik-ratsionaalsest suhtumisest aega.Kuid kujutage ette, et puudub kell, pole ei ööd ega päeva, puuduvad muud loomulikud
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................
Varauusaegsed traditsioonid I: uus-skolastikud Hugo Grotius õiglasest sõjast Dominiiklane Francisco de Vitoria (1492-1546), jesuiit Francisco Suárez Inimloomuse 2 põhiinstinkti: enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Õigussüsteemi (1548-1617). Ka protestandid. alus Toetusid Augustinusele ja Aquino Thomasele Skeptik Carneades: õiglus = kasulikkus Keskmes individuaalne patt: kuidas sõdida patuta? Grotius: rahvusvahelise õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasulikkuse. Mitte lähtuda hetkekasust Kuna sõda on vastus õigusrikkumisele, saab see olla õiglane vaid ühel poolel.
6_fl_vi-x ÜLESANDEID: 6. Teostage otsustuse muutmine, ümberpööramine, vastandamine ja transpositsioon. 6.1. Kõik intellektuaalid on skeptikud. See on üldjaatav otsustus SaP. S intellektuaalid, P skeptikud. Muutmine (S e ¬P): Mitte ükski intellektuaal ei ole mitteskeptik. Ümberpööramine (P i S): Mõni skeptik on intellektuaal. (Lim!) Vastandamine (¬P e S): Mitte ükski mitteskeptik ole intellektuaal. Transpositsioon (¬P a ¬S): Kõik mitteskeptikud on mitteintellektuaalid. 6.2. Tõeline õpetlane on tagasihoidlik. (Ilmutatud kujul: Kõik tõelised õpetlased on tagasihoidlikud) See on üldjaatav otsustus SaP. S tõeline õpetlane, P tagasihoidlikud. Muutmine (S e ¬P): Mitte ükski tõeline õpetlane ei ole mittetagasihoidlik.
tervisesse/haigusesse, rahasse/vaesusesse, tuleb suhtuda rahulikult). *) Sarnaneb Buddha õpetusega: selleks, et kannatusi vältida, tuleb ihad ja tungid surmata. * Nad ülistasid inimlikkust, humaansust. * Nemad olid need, kes valmistasid ette Kristluse leviku. Skeptikud * Pürrhon Elisest (360-270 eKr) teda loetakse skeptikute koolkonna juhtivaks figuuriks. -) Skpetitism tähendas alguspäraselt uurimist ning skeptik oli selline kahtleja, kes pidas võimatuks, et on midagi kindlat. Ta ei soovi end siduda ühegi argumendiga, vaid püüab näha erinevaid pooli ja seda seetõttu, et säilitada südamerahu -) Skeptitsism on kui filosoofia väsimus. -) Skeptikud ütlevad, et igal lausel on võrdne vastulause. -) Tegutseda tuleb lähtudes tõenäolsusest. * Teatud perioodil võeti skeptitsism vastu Platoni akadeemias ning seal tekkis akadeemiline skeptitsism. Eklektikud
· Kahtlus · Jumala abil ehitub siin sild subjektiivse teadvuse ja · Süstemaatilisel kahtlusel ei ole piire see hõlmab objektiivse reaalsuse vahele. kõike. See on teoreetiline kahtlus, praktilises elus · Tõene saab olla üksnes loogiline ja ratsionaalselt peaksime lähtuma tõenäolisusest. arusaadav. · Descartes pole skeptik. Ta ei väida, et midagi ei · Mõistuslik tegevus on niisiis ainus tõe garantii. ole võimalik teada. · Dualistlik maailma- ja inimesekäsitlus · Ta kahtleb ettevalmistavalt ja prooviks, teatava · Mina on res cogitans mõtlev asi. eesmärgiga see on metodoloogiline kahtlus.
Alguses võib hind küll tõusta, kuid kõrgem hind vähendab nõudlust ja vähenenud 17 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 nõudlus langetab hinna endisele tasemele." Kõrgem hind ei vähenda nõudlust, vaid nõutavat kogust. Ø Turutasakaalu olemus Mõni skeptik võib väita järgmist:" Kuidas saab olla ainult üks tasakaalukogus? Turul müüdav kogus ja ostetav kogus on ju alati võrdsed!" See on küll tõsi, aga näiteks liialt kõrge hinna korral on müüjad väga aktiivsed müüma oma müümata toodangut, mis lõppkokkuvõttes põhjustab hindade languse. Seetõttu, ainult selles punktis, kus nõudlus ja pakkumiskõverad ristuvad, on kõik osapooled rahul.
(Ta siiski rikub nende koodeksit ja läheb sealt maalt ära.) Sellel samal maal elavad teised inimesed Jähuud. Hobused on väga ülusad, aga jähuud on väga jäledad tegelased. Need oleksid hobustega võrreldes justkui inimesed. Ta tunneb ära , et need on justkui tolle maailma inimesed ja nad on keerulisemad isegi kui lihtsalt inimese paralleel. Pigem loodusliku inimese karikatuur nö ,,ahv"inimesed. Swift on inorist, skeptik. Ta ei mõtle inimesest hästi. Kõike, mida ta vaatleb, ta leiab viga. Ükski asi pole hea. Niipea kui leiab ideaali- on see mitteinimlik. Jähuud on nö primitiivid. Nad pole saanud kasvatust ega midagi. Nad võiksid olla inimesed ilma hariduseta vms. Tal pole ilmselt väga palju humanistlikku usku inimestesse. See humanism võib olla ka varjatud. Swift on ülikriitiline ja see tuleb ka soovist neid halbu asju parandada. Tigeda hoiakuga inimene (swift) ei ole just halb inimene
1. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. Ratsionalismi seisukoht on, et 1. tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? 1. Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi. Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) on 1. mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad Mis iseloomustab skeptikut? 1. Skeptik hoidub näiteks väitmast, et asjad on olemas ka siis, kui neid ei tajuta 2. Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 3. Vali üks: 4. a. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. 5. b. Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised. 6. c. Mõlemad tuginevad autoriteetide arvamustele (dogmadele). 7. Ei, Russelli arvates ei tugine kumbki neist dogmadele. 8. Tagasiside 9
1. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. Ratsionalismi seisukoht on, et 1. tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. Milline järgmistest väidetest väljendab empiirilist teadmist? 1. Kaks kilogrammi raudnaelu võtab vähem ruumi kui kaks kilogrammi udusulgi. Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) on 1. mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad Mis iseloomustab skeptikut? 1. Skeptik hoidub näiteks väitmast, et asjad on olemas ka siis, kui neid ei tajuta 2. Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest 3. Vali üks: 4. a. Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. 5. b. Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised. 6. c. Mõlemad tuginevad autoriteetide arvamustele (dogmadele). 7. Ei, Russelli arvates ei tugine kumbki neist dogmadele. 8. Tagasiside 9
Epikurose eetika on stoikude eetika vastand. 47 Skeptikud. Koolkonna rajas Pyrrhon Elisest (365-275 e. Kr.). Ise ei kirjutanud midagi Tema õpilane Timon püüdis Pyrrhoni seisukohti Ateenas propageerida; katkendid tema pilkelauludest on peaaegu ainus allikas vanema skepsise kohta. Skeptikud kahtlevad tõe objektiivse tunnetamise võimalikkuses. Pidevalt vaadeldes ja uurides jätab skeptik otsuse tegemata, sest nii poolt kui vastu on võrdselt tugevaid argumente. Tõde on olemas, sest mida pole, seda pole mõtet otsida. Tõde on meie eest lihtsalt peidus. Väita saab vaid nähtumuste (akatalepsia) kohta, s.t. selle kohta, kuidas meile miski t u n d u b , mitte asjade olemuse kohta. Otsustustest hoidumine (epoche) annab skeptikuile hingerahu ja häirimatuse (ataraksia). Kui väitele saab vastata samaväärsega, pole mõtet vaielda. Skeptikud tahtsid kummutada
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
sioon. See kahtlus on igati õigustatud – on ju nii palju erinevaid perioodilisi funktsioone, miks peaks loodus just trigonomeetriliste funktsioonide otsa komistama? Ometigi komistab. Selle põhjendamine on aga juba pisut keerulisem ning nõuab ka paras- jagu füüsikat – huvitunu ja skeptik saab sellest lugeda lisapeatükist [lk 236]. Järgnevalt üritame aga intuitiivselt aru saada, kuidas perioodilised liikumised trigo- nomeetriaga seotud on, ja teeme seda kõige kaunima perioodilise liikumise, ring- liikumise näitel. 230 Ringliikumine ja trigonomeetria
Suurtähed on soovitatav valida nii, et oleks kerge ära tunda, millest terminit nad tähistavad. Tähistagu I – intellektuaale (eelduse subjekt) ning S – skeptikuid (eelduse predikaat). Vasturääkivat terminit võiks tähistada eituse märgi ¬ abil, nt terminile S vasturääkiva termint tähistuseks olgu ¬S ning terminile I vasturääkiva termint tähistuseks olgu ¬I. Eelduse valem: I+aS–. Ümberpööramine: S–iI–, Mõni skeptik on intellektuaal. (Lim.) Muutmine: I+e(¬S)+, Mitte ükski intellektuaal ei ole mitteskeptik. Vastandamine (¬S)+eI+, Mitte ükski mitteskeptik pole intellektuaal. Transpositsioon (¬S)+a(¬I)–, Kõik mitteskeptikud on mitteintellektuaalid. (Võimalik vabatõlgendus, edaspidi VVT: Kergeusklikud on lihtsameelsed.15 ☺ ) 15 Vabatõlgendus on pigem tuletisväite kohandus keele argikasutusega ja see ei ole üldjuhul tähenduselt identne loogiliselt range väitega
Suurtähed on soovitatav valida nii, et oleks kerge ära tunda, millest terminit nad tähistavad. Tähistagu I intellektuaale (eelduse subjekt) ning S skeptikuid (eelduse predikaat). Vasturääkivat terminit võiks tähistada eituse märgi ¬ abil, nt terminile S vasturääkiva termint tähistuseks olgu ¬S ning terminile I vasturääkiva termint tähistuseks olgu ¬I. Eelduse valem: I+aS. Ümberpööramine: SiI, Mõni skeptik on intellektuaal. (Lim.) Muutmine: I+e(¬S)+, Mitte ükski intellektuaal ei ole mitteskeptik. Vastandamine (¬S)+eI+, Mitte ükski mitteskeptik pole intellektuaal. Transpositsioon (¬S)+a(¬I), Kõik mitteskeptikud on mitteintellektuaalid. (Võimalik vabatõlgendus, edaspidi VVT: Kergeusklikud on lihtsameelsed.15 ) 15 Vabatõlgendus on pigem tuletisväite kohandus keele argikasutusega ja see ei ole üldjuhul tähenduselt identne loogiliselt range väitega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
