ANTIIK-KREEKA. ÜLEVAADE KREEKA TSIVILISATSIOONI AJALOOST Kreeka asub Balkani poolsaarel ja seda piirava Egeuse mere saartel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Peamine ühendustee on tuhandeid aastaid olnud meri, mida mööda on peetud sidet ka välismaaiilmaga. Niisugused olud tingisid ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes ja teisalt sügava sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel täitis Kreeka vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli. Antiik-Kreeka ajalugu võib jaotada 5 perioodi: 1) Kreeta-Mükeene periood (u 2000-1100 eKr), 2) nn tume aeg (u 1100-800 eKr), 3) arhailine periood (u 800-500 eKr), 4) klassikaline ajajärk (u 500-338 eKr), 5) hellenismiperiood (338-146 eKr). Kreeta-Mükeene periood sai alguse E...
Dionysos · dionüüsiad(peod) kestsid 5-6 päeva, olid kohustuslikud · rongkäikudest võtsid osa saatürid (sokulaadsed; tegelikult mehed) ja nümfid(neiud) · 4. päeval saabus peo kõrghetk, kui algasid 2-3 päeva kestvad teatrietendused · etendati vabaõhuteatrites · orkestra ringikujuline väljak, kus esines koor; seal oli ka Dionysose altar · inimesed istusid poolringina ümber lava · hea akustika · orkestra taga oli skenee ruum, kus näitlejad riietusid; rohked kaunistused · orkestra ja skenee vahel on pikk lava , seal esinesid näitlejad põhiline osa näitemängust · teatrid oli suure mahutavusega: <700 000 vaatajat · varahommikul mindi teatrisse(läksid kõik: nii vangid ja orjad kui ka tavainimesed) · padi pandi istumise alla + toit 6ks päevaks teatris viibiti terve päev, kuni pimedani · päeva lõpus oli komöödia
vahendiks · Ateena suurim teater asus akropoli jalamil Dionysose teater (u. 20 000 kohta) · Epidaurose teater mahutas üle 10 000 vaataja ning seal korraldatakse ka praegu etendusi · Kreeka teater koosnes kolmest osast: teatron mäenõlval asuvad istmed orkestra ümmargune mänguplats, seal laulis ja mängis pille koor, seal mängisid ka näitlejad skenee garderoobiruumid näitlejatele ja koori liikmetele, asus orkestra taga · Tänapäevast lava esialgu ei tuntud, see tekkis alles hellenismiajastul (proskeenion) III Kreeka skulptuur arhailisel ja klassikalisel ajastul · Ka Kreeka skulptuur on väga palju mõjutanud hilisemat Euroopa kunsti · Kreeka skulptuuri õitseajaks peetakse klassikalist ajastut 5.-4. saj eKr · Ka vanad roomlased imetlesid kreeka skulptorite töid
16. Kuidas saate aru tragöödiast ,,Kuningas Oidipus"? Põhjendage oma arvamust. 17. Milles seisneb kunsti olemus Aristotelese järgi? Millises teoses ta sellest kirjutas? Jäljendamises. Poeetika 18. Mida tähendavad sõnad ,,orkestra", ,,skenee" ja ,,theatron"? Mida tähendab väljend ,,deus ex machina"? Vana-Kreeka teatri osad: · Orkestra (ringikujuline tantsuväljak, läbimõõduga umbes 24 m. Põhiliselt paiknes seal koor. Titürambide ettekandjad paiknesid tavaliselt orkestras. · Skenee (koht, kus näitlejad oma välimust muutsid, kuna üks inimene etendas mitut inimest). · Theatron (vaatajate isteread. 5. sajandil olid tarvitusel puupingid. Ei olnud vajadust püsiva ehitise jaoks, sest etendused ei toimunud väga tihti. Olid jagatud nii horisontaalselt kui vertikaalselt. Horisontaalselt tavaliselt 3 osaks). ,,Deus ex machina"- ,,Jumal masinast". 19. Millistest luuleliikidest räägib Aristoteles oma teoses ,,Poeetika"? 20
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Antiikkirjanduseks nimetatakse Kreeka ja Rooma orjandusliku ühiskonna kirjandust u I aastatuhande algusest e.m.a. kuni 5. sajandini m.a.j. 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? Vanakreeka kirjandus on Euroopas vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus. Rooma kirjandus arenes hiljem kreeka omast (3. saj eKr), kasutas selle kogemusi ning saavutusi ning oli kreeka kirjanduse vahendaja Euroopale ning maailmale tervikuna. 3. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Kas oskate zanriti tuua näiteid murrete kasutamise kohta? Kreeka kirjanduskeelteks said aioolia murre (arhailine keel; osaliselt Homerose eepostes; monoodilises lüürikas), ...
· Draamakunst (kr.k. drama tegevus) sai alguse veinijumal Dionysose igakevadistest pidustustest. b. Kreeka teater koosnes 3 osast: · Theotron (kr.k. vaatamise koht) hoburauakujuline pealtvaatajate koht mäejalamil. · Orkestra (kr.k. tantsuplats) ringikujuline plats, kus esines koor, kes selgitas laval toimuvat. · Skenee (kr.k. telk) puust dekoratsioonidega lava, kus esinesid näitlejad. c. Etenduse korraldus: · Näitlejateks ainult mehed, kes vahetasid näo ees maske. · Hommikust õhtuni 3 päeva Dionysose pühadel (2-3 korda aastas) · Sealsamas söödi-joodi. · Vaesed said poliselt raha teatri külastamiseks.
Ajaloo tunni shaiss Ma sain töö kolme whoooooohooooooooooooooooooooooooo Now i can die happy Kysimused Weeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeee!!!!!!!!!!!!! 1)Millest tuleb nimetus Foiniikia? 2)Mille poolest on sarnased ja mille poolest erinevad Sumeri ja Foiniikia riigid? 3)Miks sai foiniiklaste tähtsamaks tegevusalaks kaubandus? 4)Mis tingis foiniikia tähestiku kiire leviku ja mis see omakorda kaasa tõi? 5)Iseloomusta juutide esiisasid? 6)Kelle poolt ja millal panti kirja vana testament ja millest see jutustab? 7)Mille poolest erineb juudi usk kõigist seni õpitud uskudest? 8)Mida tähendab Moosese käsuõpetus? 9)Võrdle juudi naiste olukorda naiste olukorraga Mesopotaamias ja Egiptuses? Vastused Aaaaaaaaaaaaaaaarrrrrrrrghhhhhhhhhhhhhhhh!!!!!!!!!!!!!!!! 1)Tuleb Kreeka keelest ja tähendab ,,purpurpunane" 2)Sarnanevad selle poolest, et mõlemis olid linnriigid, aga Foiniikias oli võim jagatud kuninga ja aupmeeste vahel. Foiniiklased rajas...
Draamakunst (kr k drama tegevus) sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Ateenas toimunud talvistel Dionysose pidustustel- dionüüsiatel toodi jumala kuju rongkäiguga akropoli jalamil asuvasse Dionysose teatrisse (kr k theatron vaatamise koht). Teater oli hobuserauakujulise põhiplaaniga avatud ehitis, mille keskmes asus näiteplats (kr k orkestra tantsuplats), mille taga taustaks olid puust dekoratsioonid (kr k skenee telk). Etendati nii tõsise sisu ja enamasti kurva lõpuga müüdisüzeedel põhinevaid tragöödiaid kui ka lõbusa sisuga ning igapäevaelu ja poliitikat käsitlevaid komöödiaid. Kui algselt kasutati laval ainult ühte näitlejat ja koori, kelle vahel toimus dialoog, siis aja möödudes lisandus näitlejaid. Kõiki osi mängisid näidendites mehed, kandes tegelaskuju iseloomustavaid maske. Kas naisi lubati pealtvaatajate hulka, pole tänapäeval teada.
Draamakunst (kr k drama tegevus) sai alguse veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Ateenas toimunud talvistel Dionysose pidustustel- dionüüsiatel toodi jumala kuju rongkäiguga akropoli jalamil asuvasse Dionysose teatrisse (kr k theatron vaatamise koht). Teater oli hobuserauakujulise põhiplaaniga avatud ehitis, mille keskmes asus näiteplats (kr k orkestra tantsuplats), mille taga taustaks olid puust dekoratsioonid (kr k skenee telk). Etendati nii tõsise sisu ja enamasti kurva lõpuga müüdisüzeedel põhinevaid tragöödiaid kui ka lõbusa sisuga ning igapäevaelu ja poliitikat käsitlevaid komöödiaid. Kui algselt kasutati laval ainult ühte näitlejat ja koori, kelle vahel toimus dialoog, siis aja möödudes lisandus näitlejaid. Kõiki osi mängisid näidendites mehed, kandes tegelaskuju iseloomustavaid maske. Kas naisi lubati pealtvaatajate hulka, pole tänapäeval teada.
Kuna näidendites etendati olulisi poliitilisi ja kõlbelisi teemasid, olid nad kodanike kasvatamise vahendiks. Ateena suurim teater asus akropoli jalamil Dionysose teater (u. 20 000 kohta). Epidaurose teater mahutas üle 10 000 vaataja ning seal korraldatakse ka praegu etendusi. Kreeka teater koosnes kolmest osast: teatron mäenõlval asuvad istmed; orkestra ümmargune mänguplats, seal laulis ja mängis pille koor, seal mängisid ka näitlejad; Skenee garderoobiruumid näitlejatele ja koori liikmetele, asus orkestra taga. Tänapäevast lava esialgu ei tuntud, see tekkis alles hellenismiajastul (proskeenion). Kreeka skulptuur arhailisel ja klassikalisel ajastul. Ka Kreeka skulptuur on väga palju mõjutanud hilisemat Euroopa kunsti. Kreeka skulptuuri õitseajaks peetakse klassikalist ajastut 5.-4. saj eKr. Ka vanad roomlased imetlesid kreeka skulptorite töid. Rooma ülikutel oli kombeks kaunistada oma villasid kuulsate kreeka
Kunstiajalugu 1. Hanukka Rõõmupüha. 2. saj. e.Kr oli Jeruusalemm hellenistliku Süüria kuninga Antiochos IV ülemavõimu all. Puhkes Juudas Makabeuse juhitud ülestõus ning 165. aastal e.Kr Jeruusalemm vabastati. Tempel, mida vahepeal olid rüvetanud paganlikud kujud, tuli puhastada ja uuesti pühitseda. Puhastamise ajal olevat Makabeuse sõjamehed leidnud üheainsa tillukese pühitsetud õli kannu. Sellest õlist oleks piisanud ainult üheks päevaks, et säilitada tuluke Seaduselaeka ees. Juhtus aga ime, ning seda õli jätkus tervelt kaheksaks päevaks, kuni leiti täiendav kogus. Siis kuulutas Makabeus välja kaheksapäevased pühad hanukka (pühitsemine). Selle ajal süüdatakse juudi kodudes igal õhtul üks täinedav küünal, nii et viimasel päeval siravad üheksaharulisel küünlajalal kõik üheksa leeki (üheksas küünal põleb algusest saati, sellega süüdatakse ülejäänud küünlad teenerküünal). Liikuv püha, muidu k...
§13 Kreeta-Mükeene kultuur (2000-1100 eKr) Kreeka varaseim periood 2. at eKr Kreeta-Mükeene kultuur, mis jaguneb kaheks: Minose kultuur Kreeta saarel (2000-1400 eKr) ja Mükeene kultuur Kreeka mandril (1600-1100 eKr). TV TABEL LK. 45. Kreeta-Mükeene usundis austati eelköige jumalannasid, neile ohverdati loomi (härjad), korraldati rongkäike ja tantsudega pidustusi. Lineaarkirjas B leidub sanaseid nimesid hilisemate Kreeka jumalatega. Kreetalaste lossimajandus sarnaneb sumerite ja egiplaste eluasemega (kindlustamata), samas ei ole nende kiri üldse sarnane. Kreeklased vötsid arvatavasti kreetalaste materiaalse kultuuri üle, muutes selle kohaseks söjakale kultuurile ja meelelaadile. Kreeta-Mükeene ajastu tähistab Euroopa tsivilisatsiooni algust. Teadmata asjaoludel see kultuur hävis. §14 Tume ajajärk (1100-800 eKr). Peale Egeuse kultuuri löppu hävis köik: lossid, kiri, rahvaarv, välissuhted. Sellest perioodist on väga vähe teada, mistöttu s...
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Antiikkirjandus vanakreeka ja -rooma kirjandus, ajaliselt 8. saj eKr5. saj pKr. ,,Antiik" võeti kasutusele 18. Sajandi prantsusmaal, kultuuri ja kunsti tähistamiseks. Antiikkirjandus tekkis 1. Aastatuhandel. See oli muutuste aeg. Sel ajal tekkisid omapärased ja uued religioonid. Tekkis ka teadus, mis ei olnud enam religiooniga nii tihedalt seotud. Samuti ka väljapaistvad kultuuritegelased. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared (Küklaadid, Sporaadid) ja Väike-Aasia lääneranniku.Suure kolonisatsiooni ajal (8.6. sajandil eKr) levis Kreeka linnriikide (poliste) poliitiline, majanduslik ja kultuuriline mõju Vahemere lääneosa rannikualadele (eriti Sitsiiliasse ja Lõuna-Itaaliasse, nn. Suur-Kreeka), Egeuse me...
AJALUGU-Kreeka Peamiseks ühendusteeks Kreekas oli meri. See tingis ühelt poolt avatuse maailma suhtes, teisalt sügava sisemise killustatuse. Kreeka koosnes maakondadest, kes kõik kaitsesid oma iseseisvust. Kuna Kreeka asus arenenud Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja vähearenenud Euroopa vahel, täitis ta pidevalt kultuurivahendaja rolli. Nad võtsid üle ida kultuuri silmapaistvaid saavutusi, mugandasid neid ja rajasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. KREETA-MÜKEENE KULTUUR Minoiline kultuur (~2000-1400 eKr) · Peeti tihedat ülemereühendust idarikidega ja õppiti ~3000 eKr kasutama vaske · 2000 ekr jõudis Kreeta saar tsivilisatsiooni tasemele. Seda seostatakse kuningas Minosega. · Kasutati kirja savitahvlitel (lineaarkiri A). Seda on leitud, kuid ei osata lugeda. Seetõttu teatakse varajasest Minose kultuurist väga vähe (ainult varemete järgi). Kiri oli omapärane ning ei pärinenu...
Teatrietendus - draama (kr k drama - ,,tegevus") oli välja kasvanud Dionysose pidustuste raames lauldavatest koorilauludest. Kogu klassikalise ajajärgu kuulusid etendused Dionysose auks peetavate pidustuste kavva. Etendused toimusid vabas õhus spetsiaalselt selleks rajatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris (kr k theatron - ,,vaatamise koht"). Teatri keskel paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats - orkestra ja selle taga enamasti puust lavakonstruktsioon - skenee. Koor ja varasemal ajal ka näitlejad esinesid orkestral, skenee täitis taustdekoratsiooni ja kulissi ülesannet. Kreeka näitemäng polnud üksnes sõnaline, vaid tähtis koht selles kuulus ka muusikale. Mehed esitasid ka naiste osi. Esineti maskides, valju, tugeva häälega ja ilmekalt zestikuleerides. Ette kanti lõbusama sisuga näitemänge komöödiaid ja tõsisema sisuga tragöödiaid. 5.sajandi kuulsamad tragöödiakirjanikud olid Aischylos, Sophokles ja Euripides
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Antiikkirjandus on vanim Euroopa kirjandus (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus), Kreeka ja Rooma orjandusliku ühiskonna kirjeldus (u. I aastatuhande algus e.m.a- 5. Saj. m.a.j.) Termin on mõnevõrra tinglik, kuna olemas on veel vanemat kirjandust (Egiptus, Babüloonia, sumeri, samaaegne- heebrea, iraani, pärsia). Termini võtsid kasutusele 18. saj prantslased. Aeg: 8. Saj eKr- 5. Saj eKr. 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? Kreeka kirjandus on ainus kirjandus Euroopas, mis on arenenud iseseisvalt ilma ida mõjutusteta, ta on esimene Euroopas. Vanad kreeklased arendasid välja enamuse Euroopa kirjanduslikest zanritest. Kreeka ja room...
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Atiikkirjanduse moodustavad vana-kreeka ja -rooma kirjandused, mis langeb ajavahemikku 8. saj eKr. kuni 5. saj pKr.. 2. Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kreeka kirjandust loodi Vahemeremaade idaosas (Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia läänerannik). Hiljem levis kirjanduse ja kultuuri mõju Kreeka kolooniate tõttu nii ida kui ka lääne poole (Itaalia, Põhja-Aafrika rannik). 3. Mille poolest on vanakreeka kirjandus teiste Euroopa kirjanduste hulgas iseäralik? Kreeka kirjandus on Euroopa kirjandustest kõige vanem ja ainus kirjandus, mis on arenenud täiesti iseseisvalt, ilma teistele kirjandustele toetumata. Võrsus suulisest folkloorist ja on ilma ida mõjutusteta. 4. Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Rooma kirjandus tekkis ja hakkas arenema a...
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kust olid pärit rooma kirjanikud? * Antiik kirjanudse all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused u (I aastatuhande algusest) 8. saj eKr 5. saj pKr. Rooma kirjandus alates III saj eKr. * Vanakreeka kirjandus loodi Põhja- ja Kesk-Kreekas, Peloponnesose saarel, Kreetal Balkani poolsaarel; Väike-Aasia läänerannikul ja seal lähedal asuvatel saartel, Joonias kujunes välja kreeka kirjandus. * Rooma kirjandus on pärit Roomast, selle tõeline rajaja oli kreeklane Livius Andronicus kohandas ladina keelde kreeka tragöödiad ja komöödiad ning Homerose eeposed. Tekkis 3. saj eKr. * Rooma kirjanikud olid pärit Kreekast, Roomast, Põhja-Italias, Aafrikast (orjana) 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa...
Selle kaudu veeti Hiina kaupu Iraani, Mesopotaamiasse ja Vahemere maadesse. Hiina kaupadest hinnatai läänepoolsetes maades kõige enam siidriiet ja seetõttu hakatigi kaubateed nimetama Suureks Siiditeeks. Vahemere äärest, Pärsiast või Indiast saabunud vahetasid Kashi oaasis (kaupmeeste kokkusaamiskoht) klaasi, parüüme ja kalliskive Hiina siidi vastu. SKENEE – Kreeka teatri puust lavaehitis, mis täitis ka dekoratsiooni , taustaks olemise ülesannet. Skenee ees asetses näitemänguplats, mille ümber paiknesid poolringis vaatajate kohad. Skenee oli ka mõeldud näitlejatele kostüümide ja maskide vahetamiseks. SKULPTOR – (Kreeka) kujusid (skulptuure) valmistav kunstnik. Raidkujud näitasid inimkeha ilu, mille proportsioone ja anatoomiat skulptorid põhjalikult uurisid-õppisid. Suur osa kunstnikest (sh skulptoritest) olid tegelikult käsitöölised, kes oma töökodades endale igapäevast leiba teenisid.
437-432 e.m.a. Arvutirekonstruktsioon. 5.saj templite kulminatsiooni aeg TEATER Keskel Dionysuse altar Ajutiselt algselt puidust istmed Hiljem kujuneb välja, et raiutakse mäeküljesse Rooma teater on autonoomne ehitis U 14 000 - 17 000 inimest mahutasid istmed Ees paremini töödeldus seljatugedega VIP-ide tsoon, ülevalpool pööbel Publiku vastas reeglina ühekorruseline hoone - skenee - garderoob, rekvisiidiladu, esinetakse selle ees, selle ette tekib proskeenion (poodium) solistidele Rooma teater ja amfiteater arenevad sellest edasi 4.saj tekib arhitektuuri all üks halikarnassos - linn Väike-Aasias, mille kohalik valitseja sureb ära, talle ehitatakse hauaehitis. KUJUTAV KUNST: 5. sajand eKr õitseaeg ehk kõrgklassika. Skulptuur saavutab täieliku vabaduse ja meisterlikkuse loodusvormide edasiandmise oskuses
vahendiks · Ateena suurim teater asus akropoli jalamil Dionysose teater (u. 20 000 kohta) · Epidaurose teater mahutas üle 10 000 vaataja ning seal korraldatakse ka praegu etendusi · Kreeka teater koosnes kolmest osast: teatron mäenõlval asuvad istmed orkestra ümmargune mänguplats, seal laulis ja mängis pille koor, seal mängisid ka näitlejad skenee garderoobiruumid näitlejatele ja koori liikmetele, asus orkestra taga · Tänapäevast lava esialgu ei tuntud, see tekkis alles hellenismiajastul (proskeenion) X Kreeka skulptuur arhailisel ja klassikalisel ajastul · Ka Kreeka skulptuur on väga palju mõjutanud hilisemat Euroopa kunsti · Kreeka skulptuuri õitseajaks peetakse klassikalist ajastut 5.-4. saj eKr · Ka vanad roomlased imetlesid kreeka skulptorite töid
Esimesena kujunes välja tragöödia, tähtis osa on kooril 24 inimest, pikkades rüüdes. Üles ehitatud sõnale, jumalate auks peetuks viljaskuspidude ehk orgiate ajal etendatakse. Kooris eeslaulja ehk protahonist. Dialoog toimub näitleja ja koori vahel, need jumalate auks loodud kiidulauludes ehk ditürambedes. Kolm näitlejat tavaliselt. Ehitist, kus esitati, nimetati amfiteatriks. Selle keskel oli orkestra lava, kus asus koor, kuni 24m diameertiga. Selle taga oli skenee lavatagune majalaadne ehitis, mis oli näitlejate kostüümide ja maskide vahetamiseks. Samuti proskeenion eeslava, kus olid näitljad. Theatron oli pealtvaatajate pinkide osa. Näidendeid esitati võistluse vormis, võrdlus nii autorite, lavastajate kui näitlejate seas. Lavastaja koreeg, kuludekandja. Näitekirjanik võistlusele esitada tetraloogiana kolm tragöödiat ja ühe satiirdraama, mille aineks Vana-Kreeka müüt. Välja valiti kolm kirjanikku, vaheaegu
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
tseremoonial. 48 päeva aastas võis etendusi jälgida. Kulud kandis riik, otsiti ka annetajaid, sponsoriteks kõrged riigiametnikud. Teatrisse sai tasuta. Teatrihoone oli ajutine (võeti peale etendust maha). 1 saj tekkisid püsivad hooned. 55 eKr sai Rooma linn endale teatri, mis oli väiksem kui Kreekal (714 tuhat). Teatriehitis on muutunud, ära jäeti ümmargune orkestra, see asendati poolringiga (funktsioon: istekohad tähtsatele isikutele). Skenee oli madalam ja laiem kui Kreekas, sellelt läksid trepid orkestrale. Võeti kasutusele algeline eesriie, päikese eest kaitsmiseks tõmmati kangast katus amfiteatrile pääle. Dekoratsioonide kasutamine, butafooria. Naised ei tohtinud ka siin mängida, näitleja amet põlualune, soodustusi polnud. Ei austatud palgalist näitlejat, tasuta tegijate vastu polnud neil aga midagi. Algul maskide asemel grimm, maskid tulid hiljem. Mida kergem ja lõbusam etendus, seda
Esimesena kujunes välja tragöödia, tähtis osa on kooril 24 inimest, pikkades rüüdes. Üles ehitatud sõnale, jumalate auks peetuks viljaskuspidude ehk orgiate ajal etendatakse. Kooris eeslaulja ehk protagonist. Dialoog toimub näitleja ja koori vahel, need jumalate auks loodud kiidulauludes ehk ditürambedes. Kolm näitlejat tavaliselt. Ehitist, kus esitati, nimetati amfiteatriks. Selle keskel oli orkestra lava, kus asus koor, kuni 24m diameertiga. Selle taga oli skenee lavatagune majalaadne ehitis, mis oli näitlejate kostüümide ja maskide vahetamiseks. Samuti proskeenion eeslava, kus olid näitljad. Theatron oli pealtvaatajate pinkide osa. Näidendeid esitati võistluse vormis, võrdlus nii autorite, lavastajate kui näitlejate seas. Lavastaja koreeg, kuludekandja. Näitekirjanik võistlusele esitada tetraloogiana kolm tragöödiat ja ühe satiirdraama, mille aineks Vana-Kreeka müüt. Välja valiti kolm kirjanikku, vaheaegu polnud,
autoreist ei jäänud seega auhinnast ilma, auhind täitis ühtlasi ka honorari osa. Etendused toimusid päevavalgel vabas õhus teatri keskmes paikneval näiteplatsil orkestral, mille tausta moodustasid puust deokratsioonid ehk skenee. Esines kolm näitljeat ja koor. Kõik nad olid mehed, kes makse vahetades etendasid nii meeste kui ka naiste rolle. Näitlejate soolonumbrid ja dialoog vaheldusid koori etteastetega ja sõnalised osad lauludega. Võib arvata, et publik, mille arv ulatus tuhandetesse, elas etendusele kohati häälekalt kaasa. Etenduse mõju suurendamiseks kasutati mitmeid tehnilisi võtteid
ettekandmiseks määratud ümmargusest platsist ja koosnes kolmest osast: orkestra, pealtvaatajate istmeread ja lavaehitised. Ümmarguse või poolümmarguse kujuga orkestra asus teatri keskel, seda ümbritses 2/3 ulatuses theatron, vaatajate kohad, mille kaarekujuliselt paigutatud seljatugedeta istmeread paiknesid stmeti mäeküljel. Theatron oli kahe ringkäiguga jaotatud kolmeks kaarjaks osaks ja püstkäikudega paljudeks sektoriteks. Orkestra taga, istmeridadest vabal kohal asetses skenee lavaehitis kus asusid rõivistu ja rekvisiitide ruum. Skenee kaarjate külgtiibade vahel oli näitlejate esinemiskoht, orkestral aga paiknes koor, mis näitlejate sõnu kordas. Linnarahva peamiseks kogunemiskohaks oli turuplats e. agoraa, mille ümber paiknesid mitmesugused ühiskondlikud hooned ja templid. Suur osa oli spordirajatistel: staadionil, palestral, gümnaasiumil, hipodroomil. Kreeka arhitektuuri tähtsaimaks ehitiseks on tempel. Võtnud üle egeuse (mükeene
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis ...
Kreekas tekib 2 näideniliiki: tragöödia ja komöödia. Tragöödia lõpus pidi olema saatiirdraama, mis pidi pärast kurba näidendit inimestel tuju heaks tegema. Teater oma mütoloogilisema sisuga tekkis 6 saj. eKr.. Esimene dateeritud etendus toimus 534. eKr kirjanik Thespise poolt toob sisse esimese näitleja. Ehitist, kus etendusi esitati, nim. amfiteater: keskel oli orkestra (lava, koor asus sellel, kuni 24 m diameetriga), selle taga olid skenee (lavatagune majalaadne ehitis, mis oli näitlejate kostüümide ja maskide vahetamisex) ja proskeenion (eeslava, kus olid näitlejad), theatron (pealtvaatajate pinkide osa, poolring). Laval on üks näitleja ja koor. Näitleja teadustab, vahetab välimus, kommenteerib, mängib erinevaid isikuid, ei lula, vaid deklameerib. Koor ja näitleja jag. Etenduse mitmeks osaks. Enne koori lavaletulemist esitab näitleja proloogi. Siis tuleb kahel poolt orkestrale koor
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
