(valged), mongoliidid (kollased), omakorda 22 rassi]. Inimrassid on kehaehituse pärilike tunnuste poolest sarnaste inimeste ajalooliselt kujunenud piirkondlikud rühmad. Rasside eristamise tunnused on: I naha ja karvade värvus, juuste kasv, nina ja huulte kuju, II kasv, pea ja näo kuju, keha mõõtmed. Bioloogilise evolutsiooni tõenditeks on maakoorest leitud kivistised e fossiilid (saame teada, millised olid Maal varem elanud organismid, loomadel paremini säilinud skelett ja kojad, taimedel seemned ja tolmuterad; samuti ka merevaigus putukad, vulkaanituhas taimede lehed; mida sügavamalt kivistised on leitud seda vanemad ning erinevamad nad on), erinevate organismirühmade jäsemete ehituse (elusorganismide arengu võrdlemine) ja lootelise arengu sarnasus (lootelise arengu võrdlemine, selgroogsete organismide looted on varajastel elustaadiumitel väga sarnased) ning eellastele iseloomulike kehaosade e. rudimentide
EESTI GEENIVARAM Mis on Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu? TÜ Eesti Geenivaramu on Eesti rahva tervise-, sugupuu- ja geeniandmete kogu. Loodav andmekogu võimaldab tulevikus senisest täpsemalt diagnoosida haigusi, tõhustada ravi ning määrata haigestumise riske. Mis on Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu? Eesti Geenivaramu näol on tegemist maailma ühe suurema tervise- ja geeniandmete kogu loomisega. Kogutavad tervise-, sugupuu- ja geeniandmed on hindamatu uurimismaterjal paljude riikide teadlastele. Nii on uute avastuste juures alati ka Eesti spetsialistid. Eesti Geenivaramu projekti edu aitab kaasa mitme teadusharu arengule: inimese geneetika, bio- ja geenitehnoloogia, bioinformaatika, farmakogeneetika, proteoomika. Kes on geenidoonor? Vastavalt Inimgeeniuuringute seadusele on geenidoonor inimene, kes annab vereproovi ja kelle kohta koostatakse terviseseisundi kirjeldus. Eesti Geenivaramu Esimesed geenido...
organismi kaitsmine · Selleks et lihaed saaksid oma väliskeskkonna ebasoodsate jõud rakendada ja inimesed end mõjude eest. liigutada, peavad nad olema · Inimese väliskatteks on nahk, mis kinnitatud skeleti e toese külge. on üks suurimaid elundeid, · Inimese skelett koosneb moodustades 15-25% peamiselt luukoest, mille külge kehakaalust. kinnituvad kõõluste abil · Nahk koosneb põhiliselt epiteel- vöötlihased. ja sidekoest koos · Luustik koos lihastega närvirakkudega. moodustab u poole inimese
VALKUDE STRUKTUUR Aminohapped: -Kõik kodeeritud aminohapped on - aminohapped Kõik kodeeritud aminohapped on L- aminohapped -Valkude järjestuses saab eristada N- ja C- terminust- vastavalt amonohapete paiknemisele järjestuses -Kõik kodeeritud aminohapped on L-optilises isovormis -Aminohappeid iseloomustab spetsiifiline pH väärtus, mille juures ta ei ole laetud pI, isoelektriline punkt Hüdrofiilsed aminohapped Figure 3-2 Hüdrofoobsed ja mittepolaarsed aminohapped Peptiidside- tagab valkude primaarstruktuuri Moodustub kondensatsioonireaktsiooni käigus -oligopeptiidid -polüpeptiidid Peptiidside on planaarne, osaliselt kaksiksidemelise olemusega- tänu resonantsefektile Resonantsefekt tagab ka peptiidsideme pikkuse 1,33A (vs.1,45A) Tänu resonantsile on peptiidside jäik ja samatasapinnaline- trans peptiidside Pro- tsükliline kõrvalahel välistab pöörde-cis peptiidsidemed- - pööre Peptiidside on ke...
Oht seljavigastuste tekkeks on kõige suurem momendil, kui selja asend muutub tõste sooritamisel. Koormus lülisambale on 750 kg suurune, kui tõstetakse 50 kg kangi kõvera seljaga. Koormus on aga 250 kg suur, kui tõstetakse samat kangi sirge seljaga. Energiakulu (75kg kehakaalu korral) Jooksurada ( kiirusel 8,3 km/t ) 712 kcal/t Veloergomeeter ( kiirusel 20 km/t ) 635 kcal/t Stepper 476 kcal/t Crosstrainer 712 kcal/t Sõudeergomeeter 674 kcal/t Meie kehakuju loovad skelett, lihased ja rasvkude. Muutes lihas-ja rasvkoe omavahelist suhet ning arendades lihaseid proportsonaalselt, saab kehakuju teadlikult muuta. Nii on võimalik soovi korral vormida kitsaid õlgu laiemaks ja laiu puusi peenemaks. Ühegi treeninguga ei saa mõjutada lihaseid soovitud kehapiirkonnas nii tõhusalt kui jõusaalitreeninguga. Muutuse läbiviimiseks vajalikud seadmeid võib leida jõusaalis. Lihastreening lisab jõudu ja vastupidavust, tugevdab luustikku, aitab võidelda
oranziks. Colosseum Itaalias Colosseum on vaieldamatult Rooma impeeriumi ehituskunsti suurim saavutus. See on saanud nime läheduses seisnud Nero kolossi järgi. Seda kutsutakse ka Flaviuse amfiteatriks, sest Flaviuse perekonda kuuluv imperaator Vespasian alustas ehitust, ning avas 100 päeva kestnud tseremooniaga tema poeg Titus 80p.Kr. Colosseumist on tänaseks säilinud vaid skelett, kuid kujutle valget neljakorrulist ellipsikujulist ehitist, mille fassaadi kaunistavad imekaunid sambad- esimesel korrusel Dooria, teisel Joonia ja kolmandal Korintose stiilis. See aga igal korrusel 80 võlvi. Seal toimusid gladiaatorite võitlused, lõvide jahtimine või suurepäraselt lavastatud merelahingud. Pealtvaatajaid 50 000 kes jõudsid hoonest lahkuda 10 minutiga. Imeline. Taj Mahal Taj Mahal asub Agaras
energia. · Seedeelundkonna moodustavad seedekanal ja sellesse nõresid eritavad seedenäärmed. · Seedeelundkond on: suu söögitoru magu 12sõrmiksool peensool jämesool pärak. Tugi- ja liikumiselundkond · Võimaldab liikuda. · Tagab meile keha kindla asendi säilitamise. · Selleks et lihaed saaksid oma jõud rakendada ja inimesed end liigutada, peavad nad olema kinnitatud skeleti e toese külge. · Inimese skelett koosneb peamiselt luukoest, mille külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased. · Luustik koos lihastega moodustab u poole inimese kehakaalust. Hingamiselundkond · Varsutab organismi hapnikuga. · Tagab gaasivahetuse, mis on oluline eluegevuseks vajalike rasvade, süsivesikute, valkde jt ainete oksüdeerimisel. · Gaasivahetus on kudede pidev varustamine kapnikuga ja ühtlasi oksüdeerimisel tekkivad süsihappegaasi kehast eemaldamine.
ülesanded: → ainevahetuslik → platsentaarbarjäär → loote varustamine antikehadega → toodab hormoone Gastrulatsioon kujuneb karikloode ehk gastrula ektoderm (seedenäärme looteleht) → seedenäärmed: maks, soole ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre → hingamisteede epiteel ja kopsud entoderm (välimine looteleht) → kesknärvisüsteem ja meeleelundid → epidermis: marrasnahk mesoderm (keskmine looteleht) → skelett → lihased → sidekoed → kuse- ja suguelundkond → ringelundkond Rakkude diferentseerumine näiteks: närvirakud, maksarakud, lihasrakud, leukotsüüdid → kõik rakud on genotüübilt identsed v.a. küpsed sugurakud → seejärel kudede teke ehk histogenees → lõpuks toimub organogenees (tekivad organid) Loote väärarengu põhjused: → teratogeenid 1. bioloohilised teratogeenid → pärilikud haigused → haigusetekitajad → toitumisega seotud 2
ja enesekaitseks. · Närvirakud moodustavad võrkja närvisüsteemi, mis võimaldab ainuõõssatele loomadel reageerida ärritusele liikumise või keha kuju muutmisega. · Toit seeditakse kehaõõnes. Jäägid erituvad suuava kaudu. · Sigimine toimub pungumise teel või sugurakkude abil. · Ainuõõssetel esineb kaks eluvõrmi: kinnitunud polüüp ja ujuv meduus. · Korallidel moodustub õrna keha toeks ja kaitseks lubianest skelett. · Merirooside kehasein on paks ja lihaseline, selles puudub lubiaine. · Korallid elavad enamasti kolooniatena, meriroosid aga üksikult. · Korallide elutegevuse tulemusena moodustuvad soojaveelistes meredes korallrahud ja korallsaared. · Eesti magevetes elab varshüdra ning läänemeres meririst. · Maksa-kakssuulasel nagu enamikul imiussidel on puulehte meenutav lai, lame ja lülistumata keha. · Kinnitumiseks on neil kaks iminappa.
Koosneb järgnevatest elunditest: NINAÕÕS cavum nasi KÕRI larynx HINGETORU trachea PEABRONHID bronchi principales KOPSUD pulmones Vastavalt talitusele jagatakse hingamisteed kaheks: 1. Päris-hingamisteed kopsude alveoolid, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. 2. Hingamisteed kohad, kus õhk liigub. Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati õhuga täidetud. Seespoolt on hingamisteed vooderdatud limaskestaga, mis on varustatud ripsepiteeliga. Limaskest osaleb sissehingatava õhu puhastamises ja hoiab teda niiskena ning soojendab. Väline hingamine toimub ringkere rütmiliste liigutuste tõttu. Sissehingamisel satud õhk hingamisteede kaudu kopsu alveoolidesse ja väljahingamisel nendest välja. Hapnik jõuab kehasse tänu kopsudest väljavoolava arteriaalsele verele, mis kannab hapnikku
Paljunemine Mitoos - Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos toimub keharakkudes. - Mitoos jaguneb : - 1) Karüokinees - tuuma jagunemine - 2) Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine - Mõned rakud nagu näiteks mõned närvirakud ja punased verelibled ei jagune. Kromosoomid- Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. Interfaas Mitoosi faasid: Mitoosi tähtsus: Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Ainuraksete organismide paljunemine Embrüonaalne areng (sügoodi moodustumine) Suureneb rakkude arv, sellega tagatakse organismi kasv. Mitoos on vajalik surnud ja hukkunud rakkude asendamiseks. Meioos ...
Nad toitusidorgaanilistest ühenditest. Osadel neist avanes võime anaeroobesetest ainetest valguse abil teha aeroobsed ained ehk kemosüntees. Tekkis fotosüntees. Esimesed fotosünteesi kasutajad olid tsüanobakterid. Hapnikku hakkas kogunema. Moodustus osoonikiht. Tekkis eukarüootne rakk. Tekkisid hulkraksed organismid. Esimesed neist käsnad. Kehaväline viljasumine. Hiljem kehasisene viljastumine. Kambrium-välise skeletiga loomad (teod). Keelikloomad. Arenes skelett. Hiljem selgroog. Ordoviitsium- arenesid selroogsed. Süstakalade eellased ja lõuatud kalad. Silur- Taimed kolivad maismaale. Lõuatutele kaladele hakkasid kasvama lõuad. Devon- kaladest arenesid kahepaiksed uimedest tekkisid jäsemed. Luukalad ja kõhrkalad. Esimesed putukad ja hulkjalgsed. Karbon- tekkisid sõnajalad. Metsad. Esimesed roomajad. Perm- esimesed paljasseemnetaimed (paljunemine ei sõltu veest). Seemned. Triias- Algelised imetajad. Dinosaurused. Juura- Tekkisid linnud
Meritäht on okasnahkne. Okasnahksed loomad on välimuselt väga mitmekesised. Oma nime on nad saanud kehapinnal olevate ogade järgi.(5) Okasnahksed on mereloomade hõimkond, kuhu kuuluvad merisiilikud, meritähed, meriliiliad, madutähed ja meripurad. Okasnahksete keha on sümmeetriline. Kehaosad on paigutatud kas viiekaupa või mingi viiele kordse arvu kaupa, nii nagu asetsevad meritähe viis kiirt või merisiiliku viis sektsiooni. Pehmeid kehaosi kaitseb tugev skelett, mis moodustub keha sees. Kehas paikneb suurt tähtsust omav veega täidetud kanalite süsteem. Kanalid on omavahel ühendatud ja talitlevad vereringesüsteemina, mis kannab laiali seeditud toitu ja hapnikku. Kehapinnal ulatuvad välja arvukad silindrilised kanalite väljakasvud (ambulakraaljalakesed), mida loom saab liikumisel ja toitumisel kas välja sirutada või sisse tõmmata.(3) Kasutatud kirjandus 1. "Loomade elu" selgrootud 2
Luude ühendamise kõrval on liiges esiplaanil liikumisfuntsioon. 6. Liigeste ehitus ja jaotus Jaotatakse: *Sideliigesed * Kõhrliigesed * Sünoviaalliigesed Ehitus: *Ratasliiges *Plokkliiges *Munaliiges *Sadulliiges *Keraliiges *Lameliiges 7. Skeleti jaotus Skelett moodustabki erineva kuju ja suurusega luudest, mis on omavahel side-, kõhr- ja luu- koega ühendatud. Anatoomias jaotatakse skelett telg- ja jäsemete skeletiks. Telgskelett mooduatb kolju ning lülisamba ehk selgroo luudest. Jaotus: *Kolju *Selgroolülid *Rinnakorv *Eesjäseme luud *Tagajäseme luud 8. Lihaste kuju ja ehitus Lihas koosneb tahtele alluvatest vöötlihaskiudede kimpudest, mis on omavahel ühendatud närve ja veresooni sisaldava sidekoega. Lihas algab ja lõpped tavaliselt köölusega. Kuju järgi jagunevad lihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks
See osa küünejuurest, mille läheduses on valkjas poolkuukujuline piirkond, nimetatakse luunuliks. Küüs tekib naha läikekihist. Kutiikul on 3 küüne tagumise osa kohal asetsev kaarekujuline õhuke kile. Ööpäevas kasvavad inimese küüned ligikaudu 0,1 millimeetrit. 4. TUGI – JA LIIKUMISELUNDKOND 1. Inimese skelett e luustik Inimese skelett ehk luustik on kehale toeseks ning ka kaitseks näiteks peaajule ja südamele. Koostöös lihastega võimaldab skelett teha mitmesuguseid liigutusi. 1. Luustiku ehitus o 50% luude massist moodust.vesi, 15,7% rasva, 13% valgud ja süsivesikud, 21% anorgaanilisi aineid. Luudele annavad elastsuse orgaanilised ained, tugevuse aga anorgaanilised ained. o Toes koosneb luukoest ja kõhrest. o Luud ümbritseb luuümbris, mis moodustab luu kasvamisel või luumurdude paranemisel
See osa küünejuurest, mille läheduses on valkjas poolkuukujuline piirkond, nimetatakse luunuliks. Küüs tekib naha läikekihist. Kutiikul on 3 küüne tagumise osa kohal asetsev kaarekujuline õhuke kile. Ööpäevas kasvavad inimese küüned ligikaudu 0,1 millimeetrit. 4. TUGI JA LIIKUMISELUNDKOND 1. Inimese skelett e luustik Inimese skelett ehk luustik on kehale toeseks ning ka kaitseks näiteks peaajule ja südamele. Koostöös lihastega võimaldab skelett teha mitmesuguseid liigutusi. 1. Luustiku ehitus o 50% luude massist moodust.vesi, 15,7% rasva, 13% valgud ja süsivesikud, 21% anorgaanilisi aineid. Luudele annavad elastsuse orgaanilised ained, tugevuse aga anorgaanilised ained. o Toes koosneb luukoest ja kõhrest. o Luud ümbritseb luuümbris, mis moodustab luu kasvamisel või luumurdude paranemisel
Igal juhul aitab see looklev hiiddraakon paremini mõista nii Hiina ajalugu kui hiinlaste hinge. Colosseum on vaieldamatult Rooma impeeriumi ehituskunsti suurim saavutus. Amfiteater on saanud nime läheduses seisnud Nero kolossi järgi. Seda kutsutakse ka Flaviuse amfiteatriks, sest ehitust alustas Flaviuse perekonda kuuluv imperaator Vespasian ning avas 100 päeva kestnud tseremooniaga tema poeg Titus 80 p.Kr. Kuigi tänaseks on antiikmaailma suurimast areenist säilinud vaid skelett, on seal siiski küllaga vaatamist-uurimist, et manada pilti olnust. Kujutle üleni valget neljakorruselist ellipsikujulist ehitist, mille fassaadi kaunistavad imekaunid sambad esimesel korrusel Dooria, teisel Joonia ja kolmandal Korintose stiilis. Sees aga esimesel kolmel korrusel igaühel 80 võlvi, mis teisel-kolmandal kaunistatud hiiglaslike kujudega. Mõtle ennast 50 000 pealtvaataja hulka, kelle silme ees avaneb hingemattev
2.2 LINDUDE ANATOOMIA Lindude keha on kaetud sulgedega. Suled on nahamoodustised, nagu roomajate nahka katvad soomused. Suled on abiks lendamisel ning hoiavad keha sooja ja kuiva. Sulgi on linnul kahte tüüpi - katte- ehk kontuursuled ja alus- ehk udusuled. Kõige tugevamad kattesuled asuvad tiibadel (hoosuled) ning sabas (tüürsuled). Kontuursuled annavad kehale voolujoonelisuse ning teevad lendamise võimalikuks. Kohevad ja pehmed udusuled hoiavad kehasoojust. Lindude skelett on samuti lendamiseks kohastunud. Luud on erakordselt kerged, kuid samas väga vastupidavad. Massi vähendamiseks on enamik linnu suuremaid luid seest õõnsad, luudes on hulganisti õhutühikuid ning tugevuse suurendamiseks on need erilise struktuuriga. Vastupidavust tõstab ka see, et mitmed jäsemete luuelemendid on kokku kasvanud ning liigesed väga tugevad. Võimsad lennulihased (rinnalihased) kinnituvad rinnakukiilu külge.
LUUSTIK Click icon to add picture KPZYO Click icon to add picture Õpetus luudest osteoloogia Kaks põhifunktsiooni: mehhaaniline ja bioloogiline Mehhaaniline funktisoon toetamine, kaitsmine, liikumine Bioloogiline funktsioon osalemine mineraalainete (peamaiselt kaltsiumi ja fosfori) ainevahetuses Seesamluid, mille arv on inimestel erinev, arvestamata on inimesel kokku 206 luud Click mineraalainetest Luud koosnevad icon to add picture ja orgaanilistest ainetest Mineraalained annavad luudele kõvaduse, orgaanilised ühendid annavad elsastsuse ja painduvuse Iga luu on ümbritsetud luuümbrisega, ms ühendab teda ümbritsevate kudedega Luuümbris koosneb kahest kihist. Välimine kiht teostab kaitsefunktsiooni ja selle moodustab sidekude. Sisemine kiht koosneb kohevast sidekoest ja on rikkalikult varustatud närvide ja veresoontega ning sisald...
kuna aju suurus ja käe kuju viitasid perekonnale Homo. Elasid umbes 2,4-1,5 miljonit aastat tagasi. Mehed olid umbes 1,3 meetrit pikad ja kaalusid 37 kg, naised 1,2 meetrit ja kaalusid 32 kg. Osavamat inimest iseloomustab: · Suurem aju ( 460-800 cm) · Kolju kuju, mis sarnaneb tänapäeva inimesega · Lamedam nägu · Väiksemad hambad · Oskus valmistada ja kasutada kivist ja luust tööriistu Püstine inimene ehk Homo erectus 1891. aastal leiti osaline skelett Indoneesiast ( Dubois). Leide on Aafrikast, Aasiast ja Euroopast ( nt Inglismaalt). Kasutasid elamiseks koopaid. Mehed olid umbes 1,8 meetrit pikad ja naised 1,55 meetrit. Püstist inimest iseloomustab: · Jahipidamine · Tööriistade ja tule kasutamine · Suurem aju ( 850-1100 cm) · Lühemad käed · Pikem keha · Keha on lihaseline ja robustne võrreldes tänapäeva inimesega · Lühem nägu, suurem lõualuu ja teravam nina
Hai laskis kala lahti ja ujus eemale. See oli viimane hai sellest karjast, kes teda ründas. Tuulega purjetas otse väikese kruusaribakeseni ja tõmbas paadi nii kõrgele, kui vähegi suutis ja kinnitas kaljurahnu külge. Võttis masti maha ja keeras purje kokku. Hakkas mäkke astuma, üles jõudnud, ta aga kukkus. Veel viis korda pudu ta istuma, enne kui hurtsiku juurde jõudis. Tarre astunud, jõi vett, ja läks sängi magama. Püütud kalast oli alles skelett ja pikkust oli kaheksateist jalga ninast sabani! Kirjelda vanamehe ja poisi suhteid. Nad hoolisid üksteisest väga. Poiss austas vanameest kui õpetlast. Mis on selle romaani olulisim sõnum? Siiras ja põhiliselt optimistlik elufilosoofia, milles pole raske ära tunda autori enda siiraid mõtisklusi, tõekspidamisi ning kõhklusi. Inimene keset elu karmi ookeani – selline näib olevat “Vanamehe ja mere” allergooriline süžee.
alla praktiliselt ei deformeeru. Jämepurdpinnased - kivimite murenemiste saadused, milles üle 2 mm läbimõõduga osakesi on kaaluliselt üle poole (pearähk, kruus). Hea ehitusalus, pinnase vähe kokkusurutav ja pinnasevete suhtes uhutmiskindlad. Liivpinnased - kivimite murenemise saadused, kus alla 2 mm läbimõõduga osakesi on kaaluliselt üle poole. Liivpinnased jaotuvad: 1. Kruus-2. Jäme-3. Kesk-4. Peen-5. Tolmliiv Jämeliiv on tugev ehitusalus. Savipinnased Savipinnase skelett koosneb lapergustest saviosakestest läbimõõduga alla 0,005 mm ja paksusega 0,001 mm. Osakeste vahelised poorid on tavaliselt veega täitunud. Liigitakse 1) savideks 2)liivsavideks 3)saviliivadeks Kuivad ja väheniisked savipinnad on head eh. alused, plastse ja voolava on hoonete vundeerimine raskendatud. Ehitusaluseks kasutatavad pinnased Turvas on taimejäänuste mittetäielkult lagunemisel liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes tekkinud orgaaniline sete
mitraalklapp e. Bikuspidaalklapp (valva bicuspidalis): koosneb kahest hõlmast (hõlm – cuspis), mida pingutavad näsalihastele kinnituvad kõõluskeelikud. Parem koja-vatsakese klapp e. parem atrioventrikulaarklapp e. trikuspidaalklapp: koosneb kolmest hõlmast, muus osas sarnane eelmisega. Aordiklapp (valva aortae)– aordi alguses, koosneb kolmest poolkuuklapikust. Kopsutüve klapp (valva trunci pulmonalis)– kopsutüve alguses, sarnane aordiklapiga. Südame skelett: Südame lihaskiudude kinnituskohaks on tihedast sidekoest skelett. See koosneb kahest fibroosvõrust atrioventrikulaarklappide ümber (ka aordi ja kopsutüve alguskohtade sidekoest), sidekoelistest kolmnurkadest klappide vahel ja vatsakeste vaheseina ülemisest (sidekoest!) osast. Südame erutusjuhtesüsteem: Südame lihased ei saa otse motoorseid impulsse närvikiududelt! Motoorsete närvide erutus antakse üle sinuatriaalsõlmele, levib sealt edasi kodade lihastele (kodade süstol
e. sisusmist pinda. Pea kirjeldamisel kehtivad samad suunaterminiid nagu kere puhul, v.a. kraniaalne. Selle asemel kasutatakse rostraalset e. ninatipmist ehk nokmist suunda. 3. Luude ehitus Luu (os) on teataval määral plastiline organ, mille väliskuju ja sisestruktuur kohanevad pidevalt funktsionaalsete tingimustega. Lihaskehast eemaldatud luud on kõvad, elastsed, kollakasvalged organid. Luudest, kõhredest ja sidemetest moodustuv toes e. skelett on keha toeks ning samal ajal ka keha suuruse ja kuju määrajaks. Luude ehituses kehtib printsiip, et vähima materjalihulga ja kaalu juures saavutada suurim vastupidavus ja tugevus. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadaks, lühikesteks ja lameluudeks. Pikkadel e. toruluudel (ossa longa) on pikkus teistest mõõtmetest suurem. Pikad luud esinevad jäsemete skeletis ja funktsioneerivad kangidena. Pikkadel luudel eristatakse
pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Emaplaati võiks asendada kohutavalt jäme ja keeruline pundar juhtmeid ja mälukiipe. Emaplaate võib olla üpris erineva suurusega, erinevatele protsessoritele, erineva laienduspesade arvu ja tüübiga, erinevatele mäludele kohandatuid jne. Võrreldes inimorganismiga on emaplaat just nagu skelett, mis toestab kogu struktuuri ning nagu närvisüsteem, mis juhib edasi kogu organismi läbiva info. Emaplaat on tõesti väga oluline komponent arvuti struktuuris, mis juhib andmevood õigetesse sihtpunktidesse. Pole emaplaati, pole arvutit. Pildil nähtu on üks kõige tavalisemat tüüpi emaplaat, mille võime leida praegusel ajamomendil võib-olla veidi vananenud arvutist. 3
Lipiidid Alkohol + rasvhappejääk Biomolekulid Hüdrofoobsed (ei lahustu vees), orgaanilistes lahustites lahustuvad hästi. Pika ahelaga rasvhapped on praktiliselt lahustumatud vees, lahustuvus suureneb süsinike arvu vähenemisega ja cis-kaksiksidemete arvu suurenemisega. Kõik küllastumata rasvhapped, mis sisaldavad üksikut cis-kaksiksidet, absorbeerivad UV- valgust (190nm). Rasvade sulamisomadused sõltuvad atsüüljääkide asetusest kristallvõres. FUNKTSIOONID I. Energeetiline funktsioon (1g=9,3kcal) II. Ehituslik funktsioon (fosfolipiidid ja kolesterool rakumembraani koostises) III. Varuaine ja struktuurne funktsioon IV. Ainevahetuslik funktsioon (metaboolse vee teke -> lõplikul lõhustumisel CO2 ja vesi) V. Olulised sapiväljutajad VI. Kaitsefunktsioon (nahaalune ja siseorganite ümber olev lipiidide kiht, kehavõõraste ainete talletamin...
Mediaal ja sagitaaltasapind jaotab paremaks(dexter) ja vasakuks(sinister) Frontaaltasapind jaotab eesmiseks(ventraalne) ja tagumiseks(dorsaalseks) Horisontaaltasapind jaotab ülemiseks(kraniaalseks) ja alumiseks(kaudaalseks) Välimine externus sisemine - internus Süva profundus pindmine- superficialis Ülemine superior alumine inferior Eesmine anterior tagumine posterior Kahe vahel intermedius Kude on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Südame lihasel on nii silelihaskoe kui vöötlihaskoe omadused. Meeleelundite keskused: Nägemiskeskus kuklasagaras Kuulmiskeskus oimusagaras Haistmiskeskus otsmikusagaras Tasakaaluga on seotud enim tagaaju Silma adaptsioon on silma võime kohaneda erinevatel valgustugevustel. Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Lahkliha...
tõmbele ja venitusele väga vastupidav. Kõõlus on kaetud tupega, mis vähendab kõõluse hõõrdumist liikumisel ja hoiab teda kindlas asendis. Lihaste kokkutõmbed ja lõtvumised kanduvad kõõluste abil luudele ja liigutavad niiviisi ka luid. 4. LUUD JA NENDE ÜHENDUSED · Selleks, et inimene saaks liikuda ja tema kehakuju säiliks, on vaja tuge, milleks on luustik ehk skelett, mis koosneb omavahel seondunud luudest. Luustik on tugi-liikumiselundkonna passiivne osa ehk ta ei liigu ise, koosneb u 200 luust · Luustiku ülesanded on ümbritsevate pehmete kudede toetamine, mineraalainete säilituskohaks olemine, lihaste kinnituskoht, võimaldab inimesel liikuda, kaitseb, toimub vereloome ja talletatakse rasvasid. · Enamik luudevahelisi ühendusi on liikuvad, need on liigesed, mis on selline kahe või enama
Hai elab soojades vetes, 220 liiki suurus oleneb liigiti, 50 cm kuni 15 meetrini hail pole luid vaid on kõhred nahk on tugev ja kare hai kala sisaldab kusi ainet, isendi suremisel tekib tugev hais, süüa paari päeva pärast liha on valge ja maitsev, süüakse ka uimi Rai rinnauimed moodusatavad tiivad ligi 100 liiki 30cm kuni 6 meetrit Skelett kõhreline Saba katavad ogasid meenutavad , millest mõned mürgised Sisaldab kusiainet Väga hinnatud on rai maks Sardiin Suurte parvedena Vahemeres jms Heeringa sugukonda kuulub Oli esimene kala, mida hakati konserveerima Makrell (skumbria) Elab meres suurte parvedena 30-50 cm ja kaalub kuni 1kg Keha on kaetud õhukeste soomustega ja seljal iseloomulikud triibud Puudub ujupõis, peab pidevalt ujuma
Luud ja lihased Luud koosnevad luukoest ja neil on järgmised funktioonid: 1. Skelett on tugiaparaadiks 2. Luudel on kaitsefunktsioon: kolju peaaju kaitseks, lülisammas seljaaju kaitseks, roieded rindkere, vaagen on osalt seedeelundite aga suuremalt jaolt erituselundite kaitseks. Luukude sisaldab täiskasvanud 50 % vett, 16 % rasva, 12 % teisi orgaanilisi aineid ja 22 % anorgaanilisi aineid (kõige rohkem kaltsiumisoolasi). Lastel ja noortel on orgaanilisi aineid rohkem, mistõttu nende luud on elastsemad. Vanemas eas muutuvad luud hapramaks, ka selle
peamisi tegureid, mis on suunanud aju ja intelligentsuse arengut evolutsioonis Ei saa välja tuua ühte konkreetset põhjust, mis seletaks aju mahu suurenemist ja intelligentsuse arengut hominiididel, erinevad tegurid mõjutasid teineteist: - muutused elutingimustes - sotsiaalne ja keeleline areng - muutused toitumises - tööriistade kasutamine ontogeneetilise arengu erinevaid etappe Ontogeneetiline areng Embrüol 3 lootelehte: (1) Endoderm siseorganid (2) Mesoderm skelett ja lihased (3) Ektoderm närvisüsteem ja nahk 3 nädalat pärast viljastamist neuraalplaat neuraaltoru 7. nädalaks sarnaneb embrüo miniatuurse inimesega. Umbes 100-päevaselt näeb loote aju välja inimesele eriomasena. neuronite ja gliiarakkude tekkimise ja migreerumise mehhanisme Neuronite teke Esmalt sümmeetriline jagunemine tüvirakkude hulga mitmekordistamine (iga rakk jaguneb kaheks sarnaseks progenitorrakuks).
ka manööverdamisel ja tasakaalu hoidmisel. Soojades meredes kasutavad kalad uimi ka ,,lendamiseks". Nad sirutavad uimed välja, mis võivad olla 15-50cm pikad ja liuglevad nii läbi õhu kuni 400m. Küljejoone abil tajub kala vee liikumist ja võnkumist. Pime röövkala tunneb aga küljejoone abil kala liikumist ning saab nii saaki püüda. (Loomade elu, 4 köide; Eesti Entsüklopeedia 5; Bioloogia põhikoolile I) 2.2 Luukalade siseehitus Keha sisemuses on luukaladel luustik ehk skelett. Luustiku põhiosa moodustavad koljuluud ja paljudest lülidest koosnev selgroog. Selgroo lülidele kinnituvad roided, mis kaitsevad siseelundeid. Selgroole ja selgrooga ühenduses olevatele luudele kinnituvad ka lihased, mida kala kasutab ujumisel. Närvisüsteemi peamiseks ülesandeks on kooskõlastada ja reguleerida looma elundite tööd. Tähtsaim osa närvisüsteemis on peaaju, mis asetseb koljuõõnes ja mida kaitsevad koljuluud. Peaajuga on ühenduses ka seljaaju
Rasvkude rakuvaheainet vähe, palju nahaaluskoes ja rasvikutes Kohev sidekude ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel ja seostab elundeid omavahel Tihe sidekude kõõlused, sidemed, fastsiad paralleelkiulisest tihedast sidekoest, sassiskiulisest naha võrkkiht Kõhrkude liigese kõhrelised pinnad Luukude skelett Lihaskude Silelihas paikneb siseelundite seintes tagades siseelundite motoorika ja ei allu inimese tahtele Skeletilihas paneb keha liikuma, allub meie tahtele, ent väsib kiiresti Südamelihas ei allu meie tahtele. Südame lihaseline sein. Närvikude (vt. küs.2 4. Elund kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Koosneb mitmest
Impressionism e. muljetekunst Impressionism tähendab pr.k. muljet. Kuna oli leiutatud fotokunst kadus kunstis vajadus kujutada objekte ülima täpsusega. Impressionistid püüdsid edasi anda esemeid ümbritsevat õhku ja valgusemängu. Impressionismi eelkäijateks olid Goya, Delacroix, Constable ja Turner. Impressionistid eksponeerisid oma töid ateljees , sest ametlikele kunstinäitustele nende töid ei võetud. Talle heideti ette, et teoste sisu oli vabameelne. Manet kasutas raskeid tumedaid toone valgustatud pindade kontrastina. Varem oli ülesehitus läbimõeldud ja tasakaalukas. Impressionistid haarasid juhuslikke lõike ümbritsevast. Võis isegi juhtuda, et pildi serv lõikas pooleks mõne tegelase või eseme. Teostesse ei pandud erilist sisu. Ta ei maalinud niivõrd objekte kui valgust ja õhku mis teda ümbritsesid. Peamiselt kujutas inimesi. Ta maalid lastest, kaunitest naistest või...
GOOTI KUNST Referaat Juhendaja: Tartu 2013 SISUKORD ARENG JA ISELOOMUSTUS 2 ARHIDEKTUUR 2 SKULPTUUR 4 MAALIKUNST 5 TARBEKUNST 7 MOOD 7 KOKKUVÕTE 7 PILTE GOOTI KUNSTIST 8 KASUTATUD KIRJANDUS 11 1 GOOTI STIIL ARENG JA ISELOOMUSTUS Gooti stiil tekkis Põhja-Prantsusmaal 12. sajandil. Teke on täpselt teada, nimelt pisut ...
Häälitsemisel häälekurrud pingulduvad ja nende õhukesed servad muutuvad häälepaelteks. Väljahingatav õhk liigutab häälepaelu, mille tulemuseks on helide tekkimine. 6) Missugused faktorid kutsuvad esile reflektoorse köha? - Kõri ülemise osa limaskest on väga tundlik erinevate ärrituste suhtes (tolm, keemilised ained, toidu osakesed), mille tagajärjel tekib reflektoorne köha. 7) Mis takistab trahhea kokkuvajumist? - Trahheat hoiab kokkuvajumise eest trahhea skelett, mis koosneb 15-20st omavahel sidemetega ühendatud hobuserauakujulisest kõhrest. 8) Kuidas nimetatakse kopsusiseseid hingamisteid? - Bronhideks. 9) Mis kulgevad läbi kopsuvärati? - Läbi kopsuvärati kulgevad peabronh, kopsuarter, kopsuveenid, närvid ja lümfisõlmed. 10) Too välja 3 erinevust parema ja vasaku kopsu vahel. - Parem kops on vasakust laiem ja lühem. Vasaku kopsu alumiseesmise serva piirkonnas südamega külgnev südamesälk
joogi ja urineerimiskeskkond toodab hormoone Gastrulatsioon Kujuneb karikloode ehk gastrula Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm, hiljem mesoderm Neid rakukihte nimetatakse lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad Lootelehed Sisemine e. entoderm Keskmine e. mesoderm Välimine e. entoderm Seedenäärmed - maks, soole ja Skelett Kesknärvisüsteem ja maonäärmed, kõhunääre, Lihased meeleelundid kilpnääre Kõik sidekoetüübid Epidermis - marrasnahk, hingamisteede epiteel ja kopsud Kuse- ja suguelundid küüned, piimanäärmed, Ringeelundkond juuksed, karvad LOOTE VÄÄRARENGUTE PÕHJUSED Bioloogilised
pistikud. Pistikute abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. Emaplaati võiks asendada kohutavalt jäme ja keeruline pundar juhtmeid ja mälukiipe. Emaplaate võib olla üpris erineva suurusega, erinevatele protsessoritele, erineva laienduspesade arvu ja tüübiga, erinevatele mäludele kohandatuid jne. Võrreldes inimorganismiga on emaplaat just nagu skelett, mis toestab kogu struktuuri ning nagu närvisüsteem, mis juhib edasi kogu organismi läbiva info. Emaplaat on tõesti väga oluline komponent arvuti struktuuris, mis juhib andmevood õigetesse sihtpunktidesse. Pole emaplaati, pole arvutit. Pildil nähtu on üks kõige tavalisemat tüüpi emaplaat, mille võime leida praegusel ajamomendil võib-olla veidi vananenud arvutist. 2
1. CIM Common Information Model, MBS Multi Body Rakendusvaldkondade keeled; 5.-Tehisintellekti ja interfeisi Simulation, FEM - Finite Element Method, RP Rapid keeled; 6.-Neuronvõrgus 15.Operatsioonisüsteem on Prototyping, PDM - Product Data Management. programm, mis käitub kui vahendaja arvutikasutaja ja riistvara 2.Cam- (computer aided manufacturing; VR- Virtual reality ; vahel. Eesmärgid: -korraldada kasutaja programmide tööd; -teha LEM- Learnable Evolution Model, ;PLM- a computer arvutisüsteemi kasutamine mugavamaks;- organiseerida programming language ; CAT-computer-aided tolerancing efektiivne riistvara töö 16.ADA; Basic; JAVAScript; JAVA; C; 3.CAPP- Computer-aided Process Planning, ; NC- numerical 17. 2dmudel,2,05 Dmudel,3D traatmudel,3Dpinnamudel,3D control; CAD- computer-aided design ; MRP 1- Multiple ...
heksagonaalne krist.; teral. agreg.; sinine, MO; BK eksogeenne eksogeenne fosforiidid muguljad, kihilised punakaspruun, agreg., organismide pruun, must skelett SILIKAATIDE KLASS Singelstruktuuriga e singelsilikaadid Oliviin Prismalised krist.; Kollane, roheline Klaasi L puudub K 6,5 7 MUA, MA Forsteriit Mg-rikas erim (Mg, Fe)2SiO4 teralised agregaadid pruunikas T 3,3 4,3 duniitides Rombiline Granaadi pere: isostruktuursed mineraalsed liigid!
3. Rakukobarast areneb loode, ülejäänud rakukihist väline lootekest; põisloode ehk blastotsüst 4. Karikloode ehk gastrula; embrüo rakud jagunevad lootelehtedeks (rakukogud, millest tekivad erinevad elundid) Endoterm ehk sisemine looteleht hingamis- ja seedeelundkond (kopsud ja soolestik) Mesoderm ehk keskmine looteleht kehaõõned, vereringeelundkond, erituselundkond, suguelundid, lihaskude, skelett Ektoderm ehk välimine looteleht nahk ja närvisüsteem, juuksed, karvad 13. Millised lootekestad ja milleks on inimesel? Koorion ehk ird- või kõldkest kasvab emaka limaskestaga kokku areneb platsenta, mis ühendab loote emaga Allantois ehk kusekott loote jääkainete kogumine ja gaasivahetus; tekib nabaväät Amnion ehk vesikest selles vedelikus areneb loode; kaitseb põrutuste ja kuivamise eest 14. Miks on vaja platsentat? Nabanööri
11. Oskad omavahel võrrelda monosahhariide, oligosahhariide ja polüsahhariide. St. mitmest süsinikuaatomist nad koosnevad+näited iga sahhariidi juurde loodusest. (Vt. vihiku tabelit) 12. Süsivesikute ülesanded organismid+näited. a) Energiaallikas ja varuaine- Energiapuuduse korral hakkab organism kasutama süsivesikuid b) Ehitusmaterjal- Tselluloosist koosnevad taimerakkude kestad. Kitiinist koosnevad seenerakkude kestad ja putukate skelett c) Kaitse- Suhkrulahuse tekkimine rakkudes väldib jääkristallide teket ja kaitseb madala temperatuuri eest d) Lähteaine- Süsivesikud on fontosünteesi lõpp-produktiks 13. Mis on lipiidid ? Millised erilised omadused neil on? - Lipiidid on hüdrofoobsed või osaliselt hüdrofoobsed looduslikku päritolu molekulide klass (rasvad, õlid, vahad). Lipiidid ei lahustu vees, toatemperatuuril võivad lipiidid olla nii tahked kui ka vedelad 14
kasutada selle aja jooksul. 1.1. Asfaltsegude liigitus Asfaltbetoon Asfaltsegu, milles täitematerjali osised on vastavalt pideva või katkeva terakoostisega moodustamaks kandvat struktuuri. Leiavad kasutust aluskihtides (kandevkihtides), teekatendite kulumiskihtides. Killustikmastiksasfalt Katkeva terakoostisega asfaltsegu, mille sideaineks on bituumen ja jämedateralisest purustatud täitematerjalist skelett on kokku liidetud mastiksiga. Kasutatakse peamiselt kulumiskihtides. Mustsegu Vedelbituumenist, purustatud kruusast, liivast ja killustikust koosnev asfaltsegu. Kasutusala katete ehitamiseks tavalistele teedele, mille liiklussagedus on kuni 1500 autot ööpäevas, vanade asfaltkatete auguremondiks, aluste tegemiseks püsikatetele. Võib segada soojalt või külmalt, tsükkel- või pidevatoimega, statsionaarses või teisaldatavas seguris.
· Meditsiiniline biomehaanika- käsitleb proteesiehituse, traumatoloogia, ortopeedia, füsioteraapia jt. Probleem · Inimese liikumise biomehaanika- uurib inimese liikumisaparaadi ja liigutustegevuse biomehaanilis aspekte (tööprotsessis, spordis jne) Liigutustegevuse biomehaaniline analüüs: · Videokaamera · Kiirkaamera · Infrapunakaamera Inimese liikumisaparaadi üldiseloomustus · Inimese liikumisaparaadi moodustavad skelett ja skeletilihased · Skelett moodustab liikumisaparaadi pasiivse osa · Lihased moodustavad liikumisaparaadi aktiivse osa Liikumisaparaat kui biomehaaniline süsteem · Biomehaanikas käsitletakse liikumisaparaati lihtsustatud mudelina- biomehaanilise süsteemina, mille abil saab uurida keha mehaanilise liikumise nähtusi · Inimese liikumisaparaat kui biomehaaniline süsteem koosneb liigeste abil seonduvatest lülidest (kehaosadest), mis moodustavad kinemaatilisi paare ja ahelaid
uuendamisel. Uus Maarja kabel ehitati 1513-1523. Stiililiselt on see hiilgav hilisgootika, peene ja meisterliku töötlusega vormirikkaim ehitusmälestis Eestis. Kabel jäi pooleli: puuduvad skulptuurid, friisid on lõpetamata. Saabunud reformatsioon ei vajanud enam uhket kabelit. Maarja kabeli idapoolses välisseinas asub kiriku eestseisja ja kabeli ehitustööde ehitustööde peamise toetaja Hans Pawelsi kenotaaf. See koosneb kahest osast. All on orvakujuline seinahaud, kus lamab skelett rinnal kärnkonn ja kolba juures madu. Ülal asub kaks rida reljeefe Kristuse kannatusloo teemadel: 1.Sissesõit Jeruusalemma 2.Püha õhtusöömaaeg 3.Palvetamine Õlimäel 4.Vangistamine 5.Kaifase ees 6.Piitsutamine 7.Pilaatuse ees 8.Risti kandmine Orva seinal on alamsaksakeelne kiri, mis tähendab tõlkes: "Mis olen ära andnud, see mulle jääb, mis olen omanud - on mulle kadunud, ei või end keegi liialt kõrgeks pidada, sest nagu suitsuvine möödub inimese elu." Pildirüüste
viljastumine (nt. kalad, kahepaiksed). Sugurakud heitetakse vette. Kehasisene viljastumine on roomajatel ,lindudel ja imetajatel. Mehe sugurakud valmivad pidevalt alates suguküpsuse saavutamisest kuni kõrge vanuseni. Naistel küpsevad sugurakud tsükliliselt ja on võimeline lapsi saama kuni 50.eluaastani. Inimese munaraku viljastumine toimud munajuhas. Loote areng: 1.nädal sügoot lõigustub ja areneb blastotsiit, moodustub platsenta. 3. nädal areneb vereringe, närvisüsteem, algne skelett, süda alustab tööd. 9. nädal kujunevad nägu, silmad, sõrmed, varbad; saab eristada sugu. 12. nädal loode liigutab käsi ja jalgu, nägu välja kujunenud. 24. nädal hakkavad kasvama juuksed ja küüned. Enneaegsel sündimisel jääks ellu. Reageerib välisärritustele. 32. nädal elundkond välja kujunenud, pea allapoole. Enneaegsel sündimisel jääks ellu. 40. nädal õige sünnitus aeg PILET 10 1.Meioosi faasid, kirjeldus ja tähtsus.
küllastunuiks. Jämedateralised kuivad tihedad liivpinnased on tugevad ehitusalused, kui nad esinevad küllalt paksu kihina. Koormuste tekitatud vähesed deformatsioonid vaibuvad kiirelt. Jämedateralised liivpinnased lasevad vett kergelt läbi ja paisuvad külmumisel vähe. Halvemate ehituslike omadustega on tolmliivad, eriti veega küllastunud olekus. Liivpinnaste kandevõime on 1..4,5 kG/cm². Savipinnased on tekkinud aegade jooksul keemilise lagunemise tulemusena. Savipinnase skelett koosneb lapergustest saviosakestest Ø alla 0,005mm ja paksusega alla 0,001mm. Osakestevahelised üliõhukesed poorid on tavaliselt veega täitunud. Molekulidevaheliste jõudude tõttu on osakesed omavahel seotud, savipinnased on sidusad pinnased. Puhast savi leidub looduses harva, savis leidub liiva. Savipinnased liigitatakse osakeste, mille Ø alla 0,005mm, %- aalsuse alusel: savid üle 30%; liivsavid 10..30 % ja saviliivad 3..10 %. Oluline on savipinnases sisalduv vee hulk
osteoporoosi riski hilisemas eluaes. Kuna kaltsium on luude ainevahetuses tähtis, siis on kaltsiumi saamine toidu ja joogiga erakorsdelt oluline igas vanuses. 5. Pärilikkus, rass, sugu, kehaline aktiivsus, kaltsiumi defitsiit toidus need kõik mõjuvad luu massile, samuti suitsetamine. Mõnedes perkondades on tendents osteoporoosi arenguks. See võib olla seotud luu tiheduse geneetiliselt determineeritud puudulikkusega. Naistel on õrnem skelett. Mustanahalistel on tihedamad luud kui valgetel. Üllatav on see, et rasvumine kaitseb teatud määral osteoporoosi eest, eeskätt seetõttu et rasvunutel on östrogeenide tase kõrgenenud. Rasvumise puhul väheneb ka luude mehhaaniline pinge. 6. Teatav harjutuste programm lapseeas aitab saavutada maksimaalset luude tihedust. Sobiva kehalise aktiivsuse puhul on luude tiheduse vanuseline vähenemine väikem. 7
Bioloogia - Paljunemine 1) Selgita paljunemise mõistet - Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. 2) Iseloomusta mittesugulist ja sugulist paljunemist, too näiteid. Mittesuguline kõige lihtsam paljunemine (Prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad). Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Suguline paljunemine (nt inimene, koer jne) - Õistaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. 3) Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne); Eoseline paljunemine. 4) Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ...
CL karpvähid ostracoda CL ülemvähid malacostraca CL hooghännalised collembola CL tõukjalalised CL harkhännalised CL välislõugsed putukad insecta LEVIK: LIIKIDE ARV: suur mitmekesisus üle miljoni liigi PALJUNEMINE: enamus lahksugulised EHITUSE ERIPÄRAD: - tugev välisskelett - lihased kinnitunud skeleti külge (võimaldab teha kiireid ja täpseid liigutusi) - lülilised jäsemed - skelett kaitseb kuivamise eest - keha lüliline segmenteerunud - pea, rindmik ja tagakeha - hästi arenenud meeleelundid - 40 ANATOOMIA JOONIS: (ämbliku-, vähilaadne, putukas) PILT: (need, mis KTs) SubPH VÕRDLUS: Lõugtundlased Hulkjalgsed Vähid ja putukad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
