Saksimaast Apenniini poolsaareni. Hiljem jaotati Frangi riik Verduni lepinguga kolmeks osaks, millest kaks on üsnagi sarnasel geograafilisel kujul tänaseni säilinud tänapäeva Prantsusmaa ja Saksamaa. Verduni lepingust on möödas ligi 1200 aastat. Frangi riigi lagunemisega algas killustatuse ajajärk, mil kuningad ei suutnud võimsaid ülikuid oma käpa all hoida. Segadusi kasutasid ära välisvaenlased, sealhulgas Skandinaaviast pärit viikingid. Mitmed skandinaavia rahvad - nende hulgas näiteks norrakad ja rootslased - olid end tolleks ajaks juba tänasestele asualadele sisse seadnud, kuid oli ka rahvaid, kes tegelesid alles varakeskajal oma ,,kodu" otsimisega. Väljarännet Skandinaaviast põhjustas elanikkonna kasvuga kaasnev maapuudus. Elatist hakati otsima kaubandusest ja mereröövist - viikingeid tuntaksegi kui ühtesid ajaloo suurimaid meremehi. Nõnda seadsid mõningad neist end sisse üsnagi loogilistel asualadel - saartel
laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht.Soome kogupindala on 337 000 km. Soome on madal riik, tema maapind tõuseb kirde ja põhja suunas ning ulatub harva üle 200 meetri üle merepinna. Meie põhjanaaber on soine maa- need moodustavad riigi üldpindalast 30% ning seetõttu on Soomegi nime saanud just sõnas "soo". Valdavalt esinevad need siiski Pohjanmaal ja Lapimaal.Lõuna-Soome on tasane ja Põhja- Soomes on palju mäestikke.Lapimaa ongi võrdlemisi mägine, kuna tema piiresse jäävad Skandinaavia mäestiku põhjaosa ning Hibiinid Soome kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi (1324 m.),mis asub samuti Lapimaal. Ka tasasematel Lapimaa aladel kõrgub siin-seal omapäraseid künkaid, mida nimetatakse tundruteks. Mida põhja poole seda vähemaks jääb puid ja mägisemaks läheb maastik.Lapimaa on Euroopa suurim kõnnumaaregioon ja seal on metsik ja avar loodus.Teistest kõrgustikest on kirdeosas
sissetuleku tõttu kustunud. Olles lõpetanud keskkooli, läbis ta üheaastase sekretärikoolituse ning 16-aastaselt asus sekretärina tööle suurde Kristiania tehasesse, mis kuulus sakslastele. Tema peaülesandeks oli teenida raha kahele nooremale õele ja emale. Sigrid töötas firmas 10 aastat. Tööpuhkustel ja nädalavahetustel kirjutas ta luuletusi ja tegeles maalimisega. 16-aastaselt tegi ta esimese katse kirjutada romaan Skandinaavia keskajast. Samuti luges ta palju võõrkirjandust, eriti ingliskeelset. Sigridile meeldis väga William Shakespeare'i ja Geoffrey Chauceri looming, samuti kütkestasid teda kuningas Arthuri legendid. Ta süüvis ka Skandinaavia kirjanikesse nagu Ibsen, Strindberg, Brandes. 22-aastaselt valmis Sigridi mahukas ajaloolise romaani tsükkel, millega ta oli alustanud juba 16-aastaselt. Romaaniseeria rääkis peamiselt Taani keskajast, teos oli kohati romantiline
Silo söötmine väljas (karjamaal) Silo söötmine laudas, silorullid tuuakse lauta, kus need ülessulavad, silo laotatakse söödalavale. Ute kohta peab olema tagatud 0,4 m söödafronti Silo söötmine laudas Skandinaavia tüüpi metallsõim, millest saab sööta lammastele kõiki söötasid Skandinaavia tüüpi metallsõim. Täiskasvanud lammaste ja tallede sõime pääsemise hoiavad ära kaldu paigaldatud metallvardad Skandinaavia tüüpi sõime võib ehitada ka puidust. Seda tüüpi sõimes toimub sööda valimine sõime sees ja söödajäägid jäävad sõime alles ja neid võib kasutada kas allapanuks või teiste loomade söötmiseks Metallist ümarsõim on hea heina, põhu või silo söötmiseks nii laudas kui välitingimustes Aastaringselt on vajalik mineraalsöötade (mineraalsöödasegu+ sool või lakukivi) söötmine Mineraalsööda söötmisel välitingimustes peab
6) inglased endi ja teiste silmis Tööülesanded: lk 32-36, TV ptk 6, mõisted: sufrazetid, autonoomia, statuut. 7. Prantsusmaa 1) Prantsusmaa pärast I MS 2) põllumajandusmaast tööstusriigiks 3) majanduskriisi aastad 4) rünnakud demokraatia vastu 5) Rahvarinde reformid 6) Prantsusmaa välispoliitika 1920.-1930. aastail Tööülesanded: lk 37-41, TV ptk 7, mõisted: agraarmaa, koalitsioonivalitsus, sotsiaalsed tagatised. 8. Põhjamaad 1) Skandinaavia maad pärast I MS 2) Soome pärast I MS 3) Soome-Rootsi tüli Ahvenamaa pärast 4) Põhjamaade sisepoliitiline olukord 1920. aastail 5) Soome suhted Skandinaavia maadega 1930. aastail Tööülesanded: lk 42-46, TV 8 ptk, mõisted: neutraliteedipoliitika, orientatsioon. 9. Läänemere maade koostöökatsed 1) Läänemere maad pärast I MS 2) koostöökatsed 1920. aastail 3) Balti riikide ja Poola koostöö 1930. aastail Tööülesanded: lk 47-50, TV ptk 9 ja kordamine (ptk 5-9).
*Ringvall-linnused ehitati tasesele maale, ümber kuhjati kõrged kuntslikud vallid *Mägilinnused Rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitsutd küngastele Nimeta külade tüübid ja millistes Eestimaa piirkondades olid nad levinud? *sumbkülad Lääne-, Kesk- ja Põhja-Eestis *Ridakülad Ida-Eestis *Hajakülad Lõuna-Eestis Tooge 1 konkreetne näide selle kohta, et skaninaavlased ja venelased korraldasid sõjakäike Eestimaale? * Skandinaavia saagad kõnelevad viikingite süjakäikudest Eestisse ning on leitud ka viikingite nooliotsi. * Kas Eestis oleks kujunenud riik lähemas tulevikus ka siis kui poles olnud muistset vabadusvõitlust ja Eesti alistamist sakslaste poolt? Jah, kuna olid tekkimas juba maakonnad ning igal kevadel kogunesid pealikud kokku arupidamisele Kas Eestisse oleks ristiusk jõudnud ka ilma muistse vabadus võitluseta ? Jah, kuna ka enne sõda oli eestlastel kokkupuuteid ristiusuga.
(586 km piiri). 3 Regina Peterson Soome Vabariik Pinnakate koosneb peamiselt õhukesest moreenist,levinud on ka turvas.Pinnamoe on kujundanud mandrijäätumised ning mandrijää on kujundanud palju kõrgeid moreenseljakuid ja vallseljakuid ehk oose.Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi (1324 m ).Aluspõhja kivimid on üle 1,5miljardi aasta vanad ja koosnevad peamiselt graniidist ja gneisist. Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Põhja- Soomes, eriti Lapimaa läänis on lähisarktiline kliima,mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved.Soomele on loomulik lumine ja külm talv,üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine,tuuline ja vihmane sügis
Esimene teadaolev röövretk toimus 793. aastal. Algul polnud viikingitel erilist sihti, kuid hiljem, olid kindlaks sihiks kaubanduskeskused ja suured linnad. Ristiusu vastuvõtmine: Viikingid olid paganad, kes kummardasid paljusid jumalaid. Kõhklematult tapsid nad preestreid ja kloostreid, kuid tihenevad kontaktid kristlike kunungriikidega muutusid aegamisi nende suhtumist. Kristlus levis skandinaavias käsikäes tugeva kunungavõimu rajamisega. Skandinaavia kuningad taipasid, et koostöö kristliku kirikuga tugevdab kuninga võimu, nii leviski tasapisi ristiuks. Lõpuks võeti ristiuks vastu. Ehitati palju püstpalkkirikuid ning käsitöös hakati valmistama väiksemaid riste. Kiri ja kirjandus: Skandinaavlased kõnelesid lähedasi suguluskeeli. Enne kristluse tulekut oli viikingite hulgas vähe kirjaoskajaid, polnud ka raamatuid. Kuid viikingitel oli ka oma kiri, ruunid, mida me teame enamasti ruunikivide kaudu
Läänemere asend Jürgen Koll 31.01.11 Paiknemine maailmameres · Sisemeri, mis on ühendatud Atlandi ookeaniga Põhjamere ja Taani väinade kaudu Põhjameri an oke i o Taani väinad nd t la A Läänemeri Ümbritsevad riigid · Asub Skandinaavia poolsaare ja mandri Euroopa vahel · Läänemere äärsed riigid on: Soome Rootsi Eesti Venemaa Läänemeri Taani Läti Leedu Saksamaa Poola Haruline meri · Koosneb mitmest suurest lahest:
Rahvuspüha: 17. mai (Põhiseaduse vastuvõtmise päev) Rahvastiku kasv (2008): 1,3 Keskmine oodatav eluiga naised: 83 aastat (2008): mehed: 78 aastat 2 Asend, piir ja suurus Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool (põhjaosa loode pool) ning selle põhjaosal on maapiir ka Venemaaga (idast) ja Soomega (idast ja lõunast). Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes kagust Skagerraki, läänest ja edelast Põhjamere, loodest Norra mere ja kirdest Barentsi merega. Norra põhiosa asetseb kitsa ribana Skandinaavia poolsaare looderannikul. Selliseid pindala ja rahvaarvu kohta kitsa kujuga maid on maailmas vähe.
· Kõrged kasuminäitajad · Suur välisnõudlus · Väikese- ja keskmise suurusega ettevõtted · Näitena: Emex, Kuusakoski, Skanska, Favor Teguriolud Nõudlusolud Piisav finantsvahendite Koostöö Skandinaavia kättesaadavus masinatööstusega Head investeerimisvõimalused Tugev sisemaine nõudlus Tegurite kvaliteedi paranemine ehitussektori poolt Tööjõupuudus Ekspordi laienemine
Tallinna Muusikakeskkool 7.klass Viikingid Tallinn 2014 Kes olid viikingid Viikingid olid Skandinaavia meresõitjad kes põlvnesid germaani hõimudest, nad olid pärit Taanist, Rootsist või Norrast.Umbes 1200 aastat tagasi (8.-11. sajandil) sõitsid nad Lääne- ja Põhjamerel oma purjelaevadega ja olid Euroopa kõige vägevam rahvas. Nad käisid kauba- ja röövretkedel Euroopas ja isegi Põhja-Ameerikas. Lääne-Euroopas kutsuti viikingeid normannideks (põhjamaa meesteks), Venemaal varjaagideks (sõdalasteks).Rohkem kui 250
Põhiväärtused, missioon ja visioon Põhiväärtused: · Pühendumus Täidame oma lubadusi ja teeme kõik endast oleneva, et saavutada klientide soove ning ületada nende ootusi. · Usaldus Väärtustame püsivast koostööst sündivat usaldust nii suhetes kliendiga kui ka meeskonnas. · Areng Saavutame arengu läbi eesmärgistatud, kasuliku ja asjatundliku koostöö. · Klient Otsime kliendi vajadustele vastavat parimat lahendust ja pakume oma toodete seast sobivaimat. · Kvaliteet Taotleme kvaliteeti igal tasandil toodetes, suhetes, teeninduses ja kokkulepetes. Missioon: Olla usaldusväärne ja proffesionaalne palkmajade tootja. Pakkuda kliendile soovikohase hinnaklassiga ning parima kvaliteediga palkmaju. Visioon: Olla juhtiv palkmaju valmistav ettevõte skandinaavia turgudel.
TAANI ENERGIAMAJANDUS Nastja Sassova TAANI Pealinn: Kopenhaagen Pindala: 43 094 km² Asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel Maismaapiir lõunas Saksamaaga, teisel pool Põhjamerd põhjas Norra, kirdes Rootsi; Läänes Põhjameri, kirdes Läänemeri Gröönimaa Energiavarad Maagaas ja nafta Põhjamerest Kivisüsi Tuuleenergia Päikeseenergia Bioenergia Geotermaalne Tuuleenergia Taanis Moodustab umbes 30% kogu elektrist, mida riigis tarbitakse; Suuremad tootjad Vestas ja Siemens Wind Power; 2008. aastal moodustas tuuleenergia 18,9% Taani elektritoodangust ja 24,1%
korrektsus? Poliitiline korrektsus on mõiste, mis tähistab mõtteviisi, keelepruuki ja poliitikaid, mis püüavad vältida vähemusrühmadele või muudele huvirühmadele potentsiaalselt solvavaid väljendeid, stereotüüpe ja eelarvamuslikke hinnanguid. Poliitilise korrektsuse teke 20. sajandi teine pool USAs Feministlik ja rassivastane liikumine Liberaalse vasakideoloogia mõjul Poliitiline korrektsus Konservatiivide vastasseis poliitilisele korrektsusele Ingliskeelse ja Skandinaavia kultuuriruumi mõjul jõudis ka Eestisse Näiteid poliitilise korrektsuse kohta Puuetega inimesed erivajadustega inimesed Neeger mustanahaline Gei homoseksuaal Veel näiteid
Informatsioon viikingite saagadest, nt. Noorem ja Vanem Edda. Toimusid ka sõjaretked Eestisse, nt. kaks viikingite laevamatust Salmes. Ingvari sõjaretk 600pkr, Eestlased võitsid. 18. Viikingiaeg 800-1050. Selle iseloomustus. Viikingite mõju Eestile, „idatee“. Majanduslik areng Eestis. Viikingid rüüstasid Lääne-Euroopat, Araabia ja Bütsantsi alasid. Viikingid liikusid mööda idateed st. mööda jõgesid Bütsantsi, käidi kaubaretkedel. Eestlased kauplesid Skandinaavia ja Novgorodiga, kiire majanduslik areng. Ka eestlased võisid olla viikingid. Saaremaal oli rauatöötlemiskeskus, Eesti rikkaim piirkond. Pingelised suhted Vana-Vene riigiga. 19. Vana-Vene riigi loomine aastal 862 Rjuriku poolt. Vana-vene riigi seosed Eestiga. Mõiste „tšuudid“. Eestlaste ja venelaste vahelised konfliktid. Kagu-Eesti ja Tartu vallutamine Jaroslav Targa poolt aastal 1030 ja Tartu nimetamine Jurjevi linnaks.
konsulteerimise ja infovahetamise võrk. Seega võib öelda, et neil puudub mõningane informatsioon ja nad peavad selle saamiseks pisut rohkem tööd tegema. Samas võib asumine väljaspool Euroopa Liitu anda neile mõningat manööverdamisruumi, neil on rohkem sõltumatust. Pinnamood: Norra on karmi, ent kauni loodusega mägede, fjordide, jugade ja liustike maa. Rannikumere arvukatest saarestikest on suurimad Lofoodid ja Vesterälen. Enamik Norra territooriumist asub Skandinaavia mäestikus. Madalikke leidub Oslo ja Trondheimi ümbruses, vähemal määral ka mujal rannikul. Tänu Norra võrratutele fjordidele ja mägisele pinnamoele külastab riiki palju turiste. See mõjub majandusele väga hästi, sest turistid kasutavad mitmeid teenuseid nagu hotellid, mägimajad ja ekskursioonid. Suur osa külastajaid on arvatavasti matkajad. Infrastruktuuri on sellisele maastikule raske rajada. Teesid ei saa rajada sirgeid vaid tuleb mägede ümber juhtida või külgedele ehitada
Viikingite retked Koostaja: Annemari Aasoja Klass: 10.a Kes olid viikingid? · Skandinaavia päritoluga merematkajad · Kavalad kaupmehed · Kogenud meresõitjad · Osavad käsitöölised · Osavad laevaehitajad Viikingiretkede eesmärgid · Piraatlus · Kauplemine · Kolonisatsioon · Maadevallutused Kuhu viikingid rändasid? · Lääne-Euroopa mandriosa · Island · Sotimaa ja Mani saar · Iirimaa · Inglismaa · Fääri saared · Gröönimaa ja Ameerika Kus tekkisid viikingite kolooniad? · Venemaa
sõdalased, kaupmehed ja asunikud, kes võtsid ette ulatuslikke ekspeditsioone, mis viisid neid isegi Kaspia merele ja Põhja-Ameerikasse. Viikingid koloniseerisid Islandi ja Gröönimaa, tõusid Normandia hertsogiks ja valitsesid Knudi ajal Inglismaad. Rahu, mille Lääne-Euroopas kindlustasid tugevad valitsejad nagu Karl Suur ja Offa, rikkusid viikingite kallaletungid. Paganatest sõdalased, keda ilmselt tugevamad Skandinaavia kuningad olid välja tõrjunud, lahkusid oma kodumaalt ja võtsid ette rea välkrünnakuid mandrile. Oma kiirete ja merekindlate laevadega rüüstasid nad jõesadamaid ja rannikuäärseid asundusi, röövisid kloostreid ja linnu, võtsid pantvange ja müüsid neid orjadeks. Esimesed viikingitest rüüstajad olid huvitatud vaid röövsaagist, hiljem hakkasid nad vallutatud alasid koloniseerima. Nad võtsid omaks ristiusu ja asutasid kaubalinnu. Nende kaubandussidemed
Suurimad saared on seal (lõunast põhja suunas) Moskenesoya, Vestvägoya, Austvägoya, Langoya, Hinnoya, Andoya, Senja, Kvaloya, Ringvassoya, Arnoya, Soroya, Seiland ja Mageroya. Suurimad poolsaared Nordkinn ja Varangeri poolsaar (vt lisad Joonis ). Ida-Lapimaal (Venemaal) asub Lapimaa suurim poolsaar: Koola poolsaar.(Wikipedia, 2013) 2. RELJEEF Lapimaa asub Fennoskandia kilbil, mis omakorda asub Ida-Euroopa platvormi põhja osas ja Euraasia laama loode osas. Lääne Lapimaal olev Skandinaavia mäestik tekkis Kaledoonia kurrutuse käigus, kus Põhja-Ameerika ja Gröönimaa põrkusid vastu Euraasiat (vt lisad Joonis ). Kuurutus tegevused kestsid kambriumist devonini. Skandinaavia kõrgeim tipp, Kebnekaise 2117 m (Norra), jääb Lapimaale. Ida-Lapimaal kõrgeim tipp on Koola poolsaare lähistel Hibiinide mäestikus olev Judõtsvomtsorri mägi 1200m-ga. Lapimaa on justkui hoburaua kujuliselt ümbritsetud läänest, põhjast ja idast mägedega. Kesk-Lapimaa on madalam ja
Eesmärgiks oli edendada eesti kirjandust, arvustust ja tõlkekultuuri. Ideaaliks võeti tõlkida algkeelest. ,,Noor-Eesti" esimene album ilmus 1905 a. suvel. 1907. A. teine 1909 aastal kolmas 1912 neljas ja 1915 viies album. ,, Noor-Eesti" rühmituse juhtkujud olid algusest peale G.Suits ja Fr. Tuglas. Peale nende veel ka J. Aavik, V.Grünthal-Ridala, A.Kallas, B.Linde. Tõlgitult tutvustasid nooreestlased prantsuse, itaalia, skandinaavia, vene ja poola modernluulet. Alates ,,Noor-Eestist" võime me kõneleda asjatundlikust kirjanduskriitikast. Eriti viljakas kriitik oli Tuglas, kes kirjutas kriitikat eriti tähelepanelikult. Samuti edendasid nooreestlased kirjutamiskultuuri. Tänu neile avardusid kirjanduslikud kontaktid. Kui eelnevalt oli mõjutusi saadud põhiliselt saksa ja vene kirjandusest, siis nüüd oli huvi prantsuse, skandinaavia ja soome kirjanduse vastu. ,,Noor-Eesti
I perioodis populaarsed keisrinna ja keisri temaatika (Theodora ja Justinianus) TL nr 4: Rooma stiil kujunes 10-12 saj. Gooti stiil 12-16 saj. Romaani stiili silmapaistvamad tunnused 1. ümarkaar 2. massiivsus (väiksed aknad, paksud müürid) 3. horisontaalne joon NÄITED ROMAANI ARHITEKTUURIS 1. Prants. CLUNY kloostrikirik ,SAINT-SENINI KIRIK 2. SAKSA Hildesheim toomkirik, Wormsi kirik, Maria Laachi 68 kirik. 3. Itaalia Pisa katedraal, Püha Marcuse katedraal. 4. Skandinaavia Lundi toomkirik. Romaani stiilis kirikute skulptuurid ja reljeefid- skulptuurid seotud arhitektuuriga, skulptuurid tihti stiliseeritud, kaugelt vaatamiseks, mõeldud kirjaoskamatule rahvale lahti seletamaks piiblilugusid- hüüdnimi `vaestepiibel` Lemmikteemaks `VIIMNE KOHTUPÄEV` seal lähevad vooruslikud taevariiki ja patused põrgusse. Tähtsaim Romaani ajastu tekstiili teos- BAYEUX VAIP- PILTJUTUSTUS- Varaseim säilinud 11 saj lõpp- 12 saj algus Euroopa tikandivaip
sotsiaaldemokraadid. Soome · Verine kodusõda ning kuningriigiks saamise tõsine kaalumine. (Kuningriik jäi loomata, sest Saksamaa kaotas sõja.) · 1919. aastal otsustasid soomlased vabariigi kasuks, kehtestasid põhiseaduse ja valisid esimese presidendi. · 1920. aastal sõlmiti Tartus rahu Nõukogude Venemaaga. Soome · 1920.-1930. aastail sai Soomest, mida seinini oli liigitatud Baltimaade hulka, Skandinaavia riik. · Võrreldes Rootsiga oli Soome sisepoliitiline elu pingelisem. Kodusõda polnud kommunistide mõju kaotanud. Vastukaaluks Lapua liikumine. · Püsima jäänud demokraatia võis olla põhjus, mis hoidis ära 1939. aastal Soome alistumise NSV Liidule ja tagas iseseisvuse säilimise. Sotsiaaldemokraatia areng · Sotsiaaldemokraatia on vasaktsentristlik ideoloogia. Pooldab sotsiaalset õiglust, riigi sekkumist majandusse stabiilsuse huvides ja demokraatiat. · Tekkis 19
VIIKINGID Viikingite välimus Pikka kasvu Habe ja pikad juuksed Nägid välja pesemata ja räpased Kandsid sõjarüüd (kilp ja terariist) Sarvedega kiivrid Viikingite vallutusretked Viikingiretked jagunesid Lääne- ja Idateeks. Euroopa äärealade asustamine Skandinaaviast väljarännanud inimestega. (Island) Kestsid 1-6 kuud, vahel kauem Viikingite usk Loodusjõud (Päike) ja loodusobjektid Esivanemad Skandinaavia jumalad (Aasid ja vaanid jne) Ruunikivi püstitamine surnute auks Valhalla Ruunikivi Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Viikingite ülesanded Käisid röövretkedel Käsitöö ja kaubandus Põlluharimine Raha ja toidu hankimine ehk pere ülalpidamine Viikingiks saamine Viikingiks saadi pärimuse kaudu Viikingite pojad tahtsid olla isade moodi, et raha teenida ja oma võimu suurendada Naise positsioon Meestega ...
Poolsaared, saared 1)Skandinaavia ps 15)Iiri s 29)Kesk-Vene k 2)Koola ps 16)Suurbritannia s 30)Karpaadid 3)Jüüti ps 17)Baleaari s 31)Dinaarid 4) Pürenee e.Ibeeria ps 18)Korsika s 32) Alpid 5)Apenniini ps 19)Sardiinia s 33)Püreneed 6)Balkani ps 20)Sitsiilia s 34)Sudeedid 7)Krimmi ps 21)Malta s 35)Vogeesid 8)Novaja Zemlija s 22)Kreeta s 36)Shwarzwald 9)Franz Josephi maa 23) Bornholm'i s 37)Kesk-Doonau m 10)Teravmäed 24) Öland'I s 38)Alam-Doonau m 11)Islandi saar 25)Gotland e. Ojamaa 39)Hibiinid 12)Fääri saared 26)Ahvenamaa stk 13)Shetlandi s 27) Sjalland Lolland 14)Briti saared 28) Valdai Kõrgustik Lahed mered väinad
sisevete (peamiselt järvede) all. Rootsi ja tema naabridLääne ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed.Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks loodusprovintsideks:Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, KeskRootsi madalik ja Småland. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skåne. Keskosas laiub KeskRootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadilähedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek(2090 m). Kliima Oma geograafilisele asendile vaatamata valitseb Rootsis suhteliselt pehme kliima, seda
Henrik Ibsen Ibsen sündis 1828 ja suri 1906. Oli pärit Lõuna-Norra Skieni linnast kaupmehe perekonnast. Alustas 15 aastaselt iseseisvat elu apteekrina. Unistus oli saada luuletajaks. Ibseni esimene näidend oli ,,Catilina" 1849 aastal. Esimene loomeperiood oli 19. sajandi keskel, mille teostes valitses peamiselt rahvusromantism, teemad pärinesid Norra ajaloost ja skandinaavia saagadest. Oli aktiivne ka poliitikas ja kultuurielus. 1864-1891 elas Saksamaal ja Itaalias. Oma loomingus läks üle kaasaja teemadele. Näidenditest võib leida ka naturalismi jooni. ,,Peer Gynt" oli Ibseni viimane värssdraama. ,,Nukumaja" näidendis rõhutas Ibsen, et ühiskonna ettekirjutatud reeglid ei tohi võtta naiselt õigust täisväärtuslikule elule. See tekitas ühiskonnas aga suurt skandaali ja poleemikat. Ibseni hilisemasse loomingusse tuleb järjest enam sümbolismi
GIUSEPPE VERDI-itaallane 1813-1901 RICHARD WAGNER-sakslane 1812-1883 Eraviisiline haridus Klassikaliselt väga hea haridus.N:lõpetanud Lieifzigi ülikooli. Varajane andekus Varajane andekus Kaasahaaratud poliitilistest sündmustest Kaasahaaratud poliitilistest sündmustest Veendunud rahvuslane Venndunud rahvuslane Põhiteosed ooperid 1849 hakati tagakiusama. Kolis sveitsi 1838 esimene oooper Põhiteosed ooperis Itaalia suurooper e. numbriooper 1832 esimene ooper Ooperi reformaator -muusikaline draama(sümfooniline arendus, orkestri Bel canto "La traviata" osatähtsus kasvas,tegelaste juhtmotiiv...
Sissejuhatus Antud referaadis kirjutasin Rootsi Kuningriigist. Infot sain nii internetist kui ka paari tuttava käest, kes seal maal elavad. Valisin just selle maa, sest Rootsi on päris tihedalt olnud seotud Eestiga ja ka sellepärast, et mu tulevane gümnaasium käsitleb seda maad väga palju. Referaadis on kirjutatud natuke ajaloost, riigikorrast, loodusest, aga ka eluolust ja Rootsi- Eesti sidemest. Üldiseloomustus Rootsi Kuningriik paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on ühendatud Taaniga Öresundi silla kaudu. Pindala on 449 964 km², mis teeb Rootsist suuruselt neljandal
1.Geograafiline asend Norra asub Euroopa põhja osas, põhiliselt Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saatel. Norra naabrid on Rootsi (läänes ja loodes), Soome (idas ja lõunas) ja Venemaa (idas). Norra põhi osa asetseb kirsa ribana ning on tugevalt liigestatud rannajoonega. Riik asetseb Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Norra mere, Põhjamere ja Barentsi merega. Umbes kolmandik territooriumist asetseb põhja pool põhjapolaarjoont. 2. Üldandmed Norra pealinn on Oslo. Rahvaarv on 4 799 300
ÕIGUSE ALUSED Õigust on vaja selleks, et luua korda ja stabiilsust. Mitte ükski õigus ei ole piiramatu. Õigus võib välja kasvada tavast, normaalist vms. Õiguse mõistmine on erinev kui õigus pole kirja pandud. Õiguspärane on normaane käitumine. ÕIGUS on inimeste poolt ja inimeste jaoks loodud süsteem, selleks, et luua turvaline ja stabiilne elukeskkond inimestele. ,,Õigus on headuse ja õigluse kunst" (Celsius). Õiguse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: 1.) Õiglus 2.) Õiguskindlus 3.) Õiguslik garanteeritus Õiglus võib olla jaotav ja võrdsustav. (nt;rohkem tööd, rohkem palka). Igaüks peab saama selle, millele tal on õigus. Õiguskindlus on ühetähenduslik, tagatud riigi poolt. - Objektiivne õigus (positiivne, sisemine õigustunne) - Subjektiivne õigus(ülipositiivne indiviid) - Normatiivne informatsiooni ja kommunikatsioonisüsteem (Riigi Teataja) ...
PINNAMOOD Suurema osa Norra pinnas katavad mäed. Norra mägismaa keskmine kõrgus on 500 m üle merepinna, aga mõned kiltmaa osad ulatuvad 2000 meetrini. Suurema osa Norras pindalast hõlmab Skandinaavia mäestik. Selle idanõlvad on lauged, läänenõlvad laskuvad järsult merre, moodustades Norrale nii iseloomuliku fjord- ja skäärranniku. Madalikke on vähe: kohati rannikul ning Oslo fjordi ja Trondheimi fjordi ümbruses. Rannikumeres on palju saari (umbes 150 000). Sellistest mägedest, mille suhteline kõrgus on enamasti mõnisada meetrit on tuntumad Dovrefjell ja Rondane, mis jagavad Norra lõuna ja põhjaosaks, siis Kjøleni ahelik
ROOTSI DIANA LAAR 7.A KLASS VÕRU KESKLINNA KOOL RIIGI GEOGRAAFILINE ASEND • ASUB EUROOPA SKANDINAAVIA POOLSAARE IDAOSAS • 62° PÕHJALAIUST, 15° IDAPIKKUST • MAISMAA JA MEREPIIR • LÕUNAST PIIRAVAD TEDA BOTNIA LAHT,BALTI MERI JA SKAGERRAKI VÄIN • RAHVASTIK 9,760,1421,313,271 (7KORDA ROHKEM) • PINDALA 175,896 17,413 (10 KORDA SUUREM) • KUJU ON PIKLIK VEIDI OVAALNE RASSID,RAHVAD,PEAMISED KEELED • EUROPIID • RAHVAD: SOOME,IRAAK,POOLA,IRAAN • ROOTSI KEEL • SOOME KEEL KOMBED, TAVAD • NUUSKTUBAKA TARBIMINE
ROOTSI ROOTSI KUNINGRIIK Kätlin Lumi Ülenurme Gümnaasium 10B Üldiselt Rootsi Kuningriik Skandinaavia poolsaare idaosas. Pealinn Stockholm Pindala 449 964 km2 Rahvaarv 9 347 900 Rahaühik rootsi kroon Rootsi kuningas Carl XVI Gustav(15.09.1973) Loodusvarad Tähtsamad loodusvarad: tsingi, raua, vase, plii, hõbeda ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Kliima Mandriline kliima. Mägedes lähisarktiline kliima. Pikk ja soe sügis. Keskkond P inna s t ja jä rve s id o h us ta va d h a p p e vih m a d ning P õ h ja m e re ja
Vees olev hapnik läheb läbi lõpuste verre. Samal ajal antakse süsihappegaas vette tagasi. Seda kala enam ei vaja. Kaladele on hapnik väga vajalik. Kui seda vees piisavalt ei ole, tulevad nad pinnale õhku ahmima. Kui talvel veekogu jäätub, võivad kalad hukkuda. kus ahvenad pesitsevad. Ahvena levila (areaal) on väga suur ulatudes läänes Briti saartest kuni idas Kolõmani. Euroopas puudub ahven vaid Pürenee ja Apenniini poolsaaartel ja Skandinaavia põhjaosas. Aasias ühtib leviku lõunapiir kõrgmäestike tsooni põhjapiiriga. Põhjapiiriks ahvena levikule on Arktiline ookean. Eestis leidub ahvenat enam kui 96% järvedes, kõigis vooluvetes ja kõik-jal kogu rannikumere ulatuses. Ka meie naaberaladel on ta tavaline.
· Ajalugu o Keskaeg o Suurvõim o Uusaeg o Lähiajalugu · Majandus o Väliskaubandus · Kultuur o Teadus o Haridus o UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud ajaloo- ja kultuuriobjektid Rootsis Vaata ka · Rahvastik o Keeled Rootsi Kuningriik Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige) paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Loodus Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all.Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu.
Kehtestati Austrias nekruvõtmine. Maria rõhutas kõlblust ja kombelisust. Raskem löök oli Sileesia kaotamine Preisimaale. Joseph Jätkas valgustatud absolutismi reforme. Jättis seisuslikud privileegid kinnitamata ning deklareeris kõigi inimeste vabadust ja võrdsust. Keelas Austrias piinamised ning kaotas surmanuhtluse. Pööras suurt tähelepanu hariduse edendamisele. Kehtestati 7 aastane koolikohustus. 12.Iseloomusta Skandinaavia muistset ühiskonnakorraldust ! Kuidas olid sellega seotud viikingiretked ? skandinaavlased elatusid peamiselt põlluharimisest ja karjapidamisest, küttimisest ja rannikualadel kalapüügist. Enamik isiklikult vabad, elasid taluperedena mida juhtisid taluperemehed e. Bondid. Peres peeti orje. Taluperede nooremad pojad, kellele kodus maavaldust ei jätkunud olid sunnitud põllutöö asemel otsima elatist kaubandusest ja mereröövist. Jagunesid viikingite salgad,
Liigne tarbimine See ühiskond, kus me elame, võib nimetada tarbimisühiskonnaks. Päev päevalt tarbivad inimesed rohkem ning see kahjustab nii meid ennast, kui ka meie planeeti, kus elame. Eestlane on hakanud tarbima liiga palju peae iseseisvumist, sest vanasti ei olnud nii suurt valikut ja asjad ei olnud kätte saadavad. Kuid Eesti pole ainuke, kes liigselt tarbib. Skandinaavia poolsaar ja Euroopa, Aasia, Ameerika ja ülejaäänud maailm on juba tarbinud rohkem ja kauem kui meie. Kõige halvemaks tagajärjeks on planeedi reostamine. Kogu see pakend, mis on tarbitavate kaupade ümber, näiteks kohukeste paber kohukeste ümber, kilekotid poest ja nii edasi, visatakse loodusesse. Looduses ei lagune plastmass, kilekotid ning Lisaks planeedi reostamisele on ka inimestel liigsest tarbimisest šoppamis hullused. Kuna raha raisatakse poodides riiete, tehnika, reisimiste, aksessuaaride peale ära, siis inimesed muut...
Küsimustele vastamiseks kasuta slaidiprogramme "Ebapärlikarbi ökoloogia", "Karbid ja vähid" ja ning 8. ja 9. klassi bioloogiaõpikut ning teatmeteoseid. Soovitavalt ka Euroopa kaarti. http://www.ebu.ee/esitlus/Ebaparlikarp.ppt http://www.ebu.ee/esitlus/Karbidteod.ppt http://www.ebu.ee/esitlus/Karbid.ppt http://www.ebu.ee/esitlus/teod_ja_karbid_looduses1.ppt 1. Ebapärlikarbi levialal Euroopas on kolm põhilist piirkonda Skandinaavia, Briti saared ja Kesk- Euroopa. Miks on ebapärlikarp arvukas just Kesk Euroopas, mujal aga esineb vähearvukalt või puudub hoopis? .............................................................................................................................. .............................................................................................................................. .........................................................................
KLIIMA EESTI KLIIMAT KUJUNDAVAD TEGURID PÄIKESEKIIRGUSE HULK, ATMOSFÄÄRIPROTSESSID (ÕHU LIIKUMINE) KIIRGUSE ERINEVUSED TINGITUD AASTAAJALISED ERINEVUSED. ÕHUMASSIDE LIIKUMINE. ALUSPINNA OMADUSED. MILLISED SUUREMAD KÕRG-JA MADALRÕHUALAD MÕJUTAVAD EESTI KLIIMAT? SKANDINAAVIA MAKSIMUM JA ASSOORI SAARTE KOHAL PAIKNEV KÕRGRÕHUALA. KUIDAS MÕJUTAB PINNAMOOD SADEMETE HULKA? MÕJUTAB NII PÄIKESEKIIRGUSEST TULEVAT ENERGIAHULKA KUI KA ÕHUMASSIDE LIIKUMIST. EESTI ASUB PARASVÖÖTME PARASKONTINENTAALSES VALDKONNAS. KIIRGUSE JAOTUS EESTIS SÕLTUB KAUGUS MEREST, ALUSPINNA KÕRGUS MERETASEMEST JA SELLE KALDENURK PÄIKESEKIIRTE SUHTES. KLIIMA ON PALJUAASTANE ILMADE REZIIM TEATUD KOHAS. PÕHJA-ATLANDI HOOVUS MUUDAB KOGU EUROOPA KLIIMA PEHMEMAKS JA MERELISEMAKS
Edvard Ggrieg Klaverikontserdi komponeerimist alustas Edvard Grieg 1868. aasta suvel, mil ta veetis puhkust Söllerödes. Heliloojaga koos elasid seal ka ta sõbrad Emil Horneman ja Edmund Neupert. Viimane oli tunnustatud pianist, tuntud mitte üksnes Norras, vaid kõikides Skandinaavia maades. Kontserdi kirjutamise käigus konsulteeris Grieg Neupertiga pidevalt ja seepärast on igati seaduspärane, et teos on pühendatud talle. Teose esiettekanne toimus 1869. aasta 3. aprillil Casino suures saalis. Klaveripartii esitas Edmund Neupert, orkestrit juhatas Kuningliku Teatri peadirigent Holger Simon Paulli. Griegi klaverikontsert sai kiiresti väga populaarseks ja praegugi seisab ta pianistide tipprepertuaaris. Kui kusagil räägitakse "a-moll kontserdist", siis on enamasti tegemist Griegi klaverikontserdiga, nii nagu "b-moll kontsert" on seotud Tsaikovski nimega. Kontserdi kirjutamisel oli Griegi eeskujuks ilmselt Robert Schuma...
(1813-1901) (1813-1883) lõpetatud muusikalised numbrid, laulja hääl muusikalised draamad (katkematult areneva valitseb orkestri üle, üksiknumbrid osaliselt muusikaga, jagunevad stseenideks; koos asendatud stseenidaga muusika, draama, tants, poeesia), loobus numbriooperist süzee aluseks väärtkirjandus (Shakespeare, süzeeliseks aluseks Saksa ja Skandinaavia Schiller, Hugo) eeposed, legendid, müüdid ja ajalugu eredad karakterid peategelasteks traagilise saatusega õilsad kangelased (hukkuvad või on sunnitud hülgama inimeste maailma) harmoonias oli talle eeskujuks Liszt
Ta on pruuni värvi karvastikuga, millel kurgu all ja kaelal on oranzikas laik, mis ulatub esikäppadeni. Talvel on neil tallad karvased. Metsnugis on poole meetri pikkuneja kuni pooleteise kilo raskune. Metsnugison levinud kogu Euroopas v.a. Skandinaavia põhjaserv ja Hispaania. Ida suunas on levinud Obi jõe taha. Eestis on laialt levinud nii mandril kui ka saartel, kokku umbes 4000 looma. Metsnugised on üksikeluviisilised, öise aktiivsusega kiskjad. Ta on tihedalt metsadega seotud loom, keda lagedal võib kohata ainult saagijahil. Eelistab ta vanu risustunud okas- ja segametsi. Jahti peab ta nii puu otsas kui ka maapinnal. Toiduks on talle peamiselt pisiimetajad, kuid võib murda ka jäneseid, linde.
KESKAJA KIRJANDUS · Keskaeg algas 5.saj (Lääne-Rooma riigi lagunemine, lõppes 15.saj (renessansi algus). · Keskaja kultuur oli kosmopoliitne rahvustunnet eitav ideoloogia. · Maise olemuse määras inimese seisus (aadlik, vaimulik, käsitööline, talupoeg). · Hingelise olemuse määras see, et inimene on Jumalariigi sõnakuulelik poeg või tütar. · Keskaegse Euroopa ainuideoloogia oli kristlus ehk ristiusk. · Kristluse sisu: Kristlus on lunastusreligioon. Kristuse järgi on inimese elu eesmärk isikliku lunastuse saavutamine. · Varakeskaegsed kangelaslood: 1) ,,Nibelungide laul" (vana germaani) 2) ,,Vanem Edda" (islandi-skandinaavia) 3) ,,Beowulf" (hispaania) 4) ,,Laul minu Cidist" (hispaania) 5) ,,Rolandi laul" (prantsuse) 6) ,,Lugu Igori sõjaretkest" (vene) · Rüütlikirjandus kujutab daamikultust. Rüütlikirjandus oli ilmalik. · Daamikultus kirjandus e...
Kui viikingid seiklesid algul mööda ookeane, siis hiljem sai neil kombeks jõgesid mööda üles sõita, et vallutada ja rüüstata kallastel asuvaid suurlinnu. Niimoodi rüüstati Madalmaid ja sealset ilusat linna Antverpenit. Viikingid käisid vallutusretkel ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel ning jõuti isegi Põhja - Aafrikasse. Kaugeim koht Lääneteed sõites oli Kreeka. Pireuse sadamas Ateena lähedal seisab antiik- Kreeka lõvi, millele on peale raiutud skandinaavia ruunikirjad. Viikingiretkede käigus toimus Euroopa äärealade asustamine Skandinaaviast väljarännanud inimestega. Suurim ja püsivam uutest asualadest oli Island. Island oli sel ajal kaetud metsaga, kuid küllaldaselt leidus ka põllunduseks sobivaid maid. Veed olid kalarikkad ja linde võis püüda lausa palja käega. Tolle aja suhteliselt pehme kliima võimaldas asustada ka Gröönimaa. Kasutamiskõlbulik maa jagati viikingitest asukate vahel
• Tiinus vältab 63-74 päeva • Pojad sünnivad mais • Järeltulijaid on enamasti 2-3 • Imetamisperiood kuni 3 kuud • Suguküpsed kaheaastaselt METSSIGA Liigikirjeldus • Eestis levinud alates 1920-ndatest aastatest • Keskmine kaal: isastel- 100-150 kg (max 350 kg); emastel- 80-100 kg (max 300 kg) • Kuldil suured kihvad, mis kasvavad kogu elu • Eluiga kuni 10 a. Levik • Esineb peaaegu kõikjal Euroopas, v.a Suurbritannia, Skandinaavia • Leidub ka Lõuna-Siberis, Põhja-Ameerikas ja Aasias Arvukus • Arvukus tõsumas • 2008- 21300 isendit- aega max • Mitmes maakonnas probleemne • 2007 kütiti 13818 isendit Elupaik • Niiksed lopsaka taimestikud kuuse-, sega- ja lehtmetsad, sooservad ja veekogude kaldad • Lemmikud tiheda alusmetsaga kuusikud ja kuusenoorendikud • Põldudega piirnevad alad. Toitumine • Segatoiduline- omnivoor
(suuremad ettevõtted: Ruukki Products, Scanfil, Efore, Note Eesti) ● Keemia- ja plastitööstus ca 25% käibest, (Henkel Makroflex, Rapala Eesti, Reideni Plaat) ● Tekstiili-rõiva- ja jalatsitööstus ca 17% käibest, (Wendre (Padja-teki vabrik), Protex, Pomarfin) ● Puidu- ja mööblitööstus ca 14% käibest, (Ecobirch, Laesti, Preab) ● Toiduainetetööstus- kalatöötlemise ettevõtted. 2011. on Pärnus kasvanud Skandinaavia tervisetaastajatest–puhkajatest pensionäride arv. Tugevalt arenenud on majutussektor ja spaade võrgustik.2008 seisuga oli linnas 23 hotelli (millest 5 spaahotellid), 13 külalistemaja, 8 hostelit, 5 puhkemaja, 2 motelli, 1 puhkeküla ja mitmeid kodumajutust pakkuvaid ettevõtteid ning arvukalt külaliskortereid. Samal ajal oli linnas ka 43 restorani, 54 baari, 62 kohvikut ja arvukalt teisi toitlustusasutusi. Arhitektuur Vanimad ehitusmälestised on linnakindlustused:
sellega leppida. Seitsesada aastat tagasi Eesti maale tulnud võõras haritud rahvas ning endale kodu lõi, aga saksastamiseks polnud neil piisavalt jõudu. Baltlased arvasid, et ilma nendeta ei jääks eestlased püsima. Väidetakse, et sakslased tõid meile kultuuri, aga tegelikult eestlased ise otsisid endale kultuuri. Kui sakslaseid poleks tulnud, ega me kultuurist ilma poleks jäänud. Eesti asub läänemere kaldal, küll oleks kultuur tulnud Skandinaavia riikidest või Taanist. Baltlased väidavad, et nad tõid protestantismi meile, aga tegelikult said nad said nad protestantismi osaliseks samamoodi nagu meie, väljaspoolt saanud. Nad lihtsalt kandsid seda edasi. Protestantis oleks tulnud ka ilma sakslasteta, kuna see oli vool mis levis üle maailma. Baltlased kinnitavad, et nende tööga kuulutati meie maal välja isikuvabadus 1819, varem kui kuskil Venemaal. Tegelikult saime vabaduse täna Prantsuse revolutsioonile
MEREVAIK Merevaik Iidsetest männipuudest välja "higistatud" fossiilne vaik, mida leidus Skandinaavia lõunapoolsaarel ja selle naaberegioonidel juba 50 miljonit aastat tagasi. Omadused · Kõvadus: 2-2,5 · Tihedus: 1,05-1,1 g/cm3 · Värvus: luuvalgest tumepruunini, mustani; enamasti helekollane · Läbipaistvus: läbipaistev või läbikumav · Läige: matt või rasvaläige · Lõhenevus: puudub · Murdepind: karpjas või tasane · Sulamistemperatuur: 350-375°C · Kogub endasse elektrostaatilist energiat Leiukohad Koostis
1) maad, kus absolutism tegutses tihedas seoses katoliikliku vastureformatsiooniga ehk siis kunstis olid esikohal kiriku huvid. Nt. Itaalia, Hispaania, Austria.. 2) absolutistlikud maad, kus kirik oli allutatud ilmalikule võimule ehk kunsti mõjutas enim õukonna tahtmine. Nt. Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa 3) maad, mis olid protestantlikud ja kapitalistlikud. Ei hoolitud absolutismist ja põlati rikkalikku ja paraadilikku kunsti. Nt. Holland, Flandria, Skandinaavia, Eesti Kirjelda barokk-kiriku fassaadi! Barokk-kirik jätab rahutu ja dünaamilise mulje. Barokk-kiriku fassaad oli kahekorruseline. Korruseid ühendavad voluudid. Kaunistusteks kasutati antiikseid sambaid ja viilusid. Iseloomulik on dekoori kuhjamine, detailide kahekordistamine ning eenduivate ja taanduvate hooneosade kasutamine. Vahel tehti ka kogu fassaad laineline või astmeline. Nimeta kaks barokkmaali suunda Itaalias?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
