TALLINNA VABAÕHU MUUSEUM KOKKUVÕTE Tallinnas, kaunis paigas nimega Rocca al Mare, asub omamoodi küla, kus saab tutvuda Eesti 18.-20. sajandi maa-arhitektuuri ja eluoluga. Muuseumi 12 talus saab ülevaate sellest, kuidas elasid endistel aegadel erineva jõukusega pered. 1909. aastal Tartus asutatud Eesti Rahva Muuseum kuulutas 1913. a oma ülesandeks ka vabaõhumuuseumi rajamise. Idee said Eesti haritlased Skandinaavia ja Soome vabaõhumuuseumide külastamisest (Rootsis oli vabaõhumuuseum (Skansen) rajatud 1891, Norras 1897, Taanis 1901, Soomes (Seurasaari) 1909). 1925 - 1931 tegutses Tallinnas Eesti Vabaõhumuuseumi Ühing ja päevakorrale kerkis muuseumi loomine pealinna. Vabaõhumuuseumi tulevast ekspositsiooni propageerisid ning kavandasid 1920. ja 1930. aastail ka Eesti Rahva Muuseumi etnograafid I. Manninen, F. Linnus ja G. Rank. Muuseumi praktilise rajamiseni ei jõutud. Tallinnas oleks pidanud Pirita
Soome-ugri keelkond Uurali keelkond Algas Uurali mäestikus. Uurali keeli teatakse kui ühtesid kõige keerukamaid. Uurali keelkond hakkas umbes 7000 aastat tagasi jagunema. Uurali keelkond jaguneb samojeedi ja soome-ugri keelteks. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Samojeedi keeled Kõnelejaid umbes 33 000 inimest. Eellased liikusid Uuralist põhja poole. Soomeugri keelkond Uurali keelkonna suurim haru. Soome-ugri keelkond jaguneb omakorda: Ugri keel Volga keel Permi keel Saami keel Läänemeresoome keel Ugri keeled Ugri keelt kõnelevad hõimud eraldusid umbes 5000 aasta tagasi. Eraldumist põhjustas kliima soojenemine. Handi ja mansi keel Nende keelte eellased rändasid Siberi metsadesse. Neid keeli räägib umbes 25000 inimest. Ungari ke...
Mõisnik kaitses talupoega vägivalla ja röövlite eest. 7. Iseloomusta lühidalt keskaegset linna ja linnaühiskonda. Kihistunud ühiskond: ülemkiht, keskkiht, alamkiht. Linn kuulus maahärrale, kes kinnitas linnaõigused, linnajuhiks oli aga raad. 8. Mida tähendab ütlus ,,linnaõhk teeb vabaks"? Talupojad, kes olid teatud aeg linnas elanud said aja möödudes vabadeks inimesteks. 9. Mis oli Hansa Liit? Keskajal tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. 10. Kirjelda Hansa Liidu idakaubandust ehk milliseid tooteid veeti itta ja mida toodi Venemaalt? Läänest Venemaale: kalev, relvi, metallitooteid, vaske, heeringaid, soola, veini, õlut, vürtse. Venemaalt Läände: karusnahku, pargitud nahku, vaha, mett, puitu, tõrva, vilja, lina, kanepit. Peatükk 2.5 Euroopa rajamine: ilmalik ja vaimulik võim 1
Reformatsioon- usupuhastus Eelkäijaks oli ketserlus, mis oli suunatud allakäinud kiriku või rikastunud paavsti vastu. Peale ketserite hakkas järjest enam leiduma usuteadlasi, kes leidsid, et kirikut on vaja reformeerida. Alguse sai reformatsioon 14. saj Tsehhist, mis oli Kesk- Euroopa suurim riik. Eestvedajaks Praha ülikooli usuteaduuste professor Jan Hus: 1) simooniat ( kirikuametite müüki) pidas kuritegelikuks 2) leidis, et kirikutalituste eest ei või tasu võtta. 3) Kirik peaks alluma ilmalikule võimule. 4) Indulgentside müük tuleb keelata (patulunastus kirjad) Pandi algul kirikuvande alla. Hiljem vangi. Keeldus oma seisukohtadest loobumast ja põletati 1415 ketserina. Tsehhis järgnes pikaajaline hussiitide liikumine kiriku vastu, mis lõpuks maha suruti. Saksamaa 16. saj toimus seal esimene võitnud reformatsioon. Tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja oli Martin Luther. Alguse sai jälle seoses indulgentside müügiga. Seal...
Lääne-Euroopa varakeskajal Keskaja kronoloogia - keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma viimase keisri Romulus Augustuluse troonilt tõukamist aastal 476. keskaja lõpuks loetakse Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt aastal 1453, Ameerika avastamist Kolumbuse poolt aastal 1492, usupuhastuse algust Saksamaal aastal 1517. Frangi riigi teke - Reini alam- ja keskjooksul elanud frangid tungisid kuninga juhtimisel Galliasse ja rajasid sinna oma riigi. Nad võtsid vastu ka ristiusu. Kui kuningavõim nõrgenes hakkasid tekkima üksteisest sõltumatud suured piirkonnad, mida valitsesid kuninga kojaülemad majordoomused. Paavstiriigi teke Pippin Lühike kinkis paavstile Rooma ja Ravenna lähipiirkonna. Tekkis paavstiriik ehk kirikuriik. Ariaanlus usuvool, mille kohaselt on Kristus ajalik olend ja on oma olemasolu eest tänu võlgu Jumalale. Ariaanlus levis germaanlaste seas. Chlodovech Frangi riigi esimene kuningas ja selle looja ja tänu temale ...
suurtest raudkividest. Elutegevuse viitav kultuurkiht linnustel enamasti puudub. Surnutele hakati haudatesse kaasa panema relvi, mille järgi võib oletada, et tegemist oli rahutu ajaga. See linnuste ja relvade ajajärk jäi siiski lühikeseks: rooma rauaajal kaovad relvad Eesti kalmetest taas, nii nagu pole ka siit teada selleaegseid linnuseid. Rooma rauaaeg kestis 50-450 aastad pKr. Kuna haudades kaovad roomast pärit esemed, võib järeldada, et Eesti ja Skandinaavia vahelised kontaktid katkevad. Põllundus tõhustub ja asustus tiheneb. Eestis hakati tollal harima ka raskeid savikaid muldasid, mida senini laialdasemalt ei kasutatud. Kuigi tarandkalmeid rajati Eestis juba eelrooma rauaajal, võib alles rooma rauaagea pidada tarandkalmete ajastuks. Hauapanuste rohkus rooma rauaajal tarandkalmetes erineb silmatorkavalt varasemast ajast. Hauapanustena leidub aga peaaegu ainult ehteid. Rooma rauaajal hakati tuld lööma tuleraua ja tuluskivi abil.
Kariibi meri, Jaapani meri, Mehhiko laht, Guinea laht, Pärsia laht, Hudsoni laht; · Kanalid: Panama, Suessi, Kieli; · Väinad: Taani väinad, Inglise kanal e. La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Beringi, Magalhaesi; · Saared ja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island, Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar, Sri Lanka, Sumatra, Jaava, Kalimantan, Uus- Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa; · Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori; · Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatsid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; · Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; · Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississippi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik,
TALLINNA TEENINDUSKOOL MK13-TE2 Kaubarühma analüüs Referaat Juhendaja: Tiia Kirss Tallinn 2014 Contents 1.Tarbekaup.................................................................................... 3 1.1Voodipesu..............................................................................3 1.1.1Tekk natuur 220x200cm100%Co Lammas.......................3 1.1.2Delux - Tekk 220 x 200 cm...............................................3 1.1.3Krenholm - Tekikott 150 x 210 cm, satiin.........................5 2.Toidukaup.................................................................................... 6 2.1Jäätis...................................................................................... 6 2.1.1Vannilli - koorejäätis 57 g.................................................6 2.1.2Eriti Rammus 15 % vannilli koorejäätis............................9 ........................
- jõupingutused katoliku kiriku positsioonide taastamiseks - Pärtliöö (1572): Pariisis tapeti Prantsuse protestantide koorekiht, see murdis reformatsiooni selgroo Prantsusmaal - Henri IV andis välja Nantes’i edikti, millega riigiusuks kinnitati katoliiklus ja hugenottidelt (protestandid) võeti nende eriõigused (usuvabadus, tugipunktid) - Inglismaa rajas rahvusliku anglikaani kiriku, Inglismaal levis ja tugevnes ka puritaanlus, Šotimaal presbüterlus - Skandinaavia maad said protestantlikuks Hispaania, Portugal, Itaalia, Iirimaa säilitasid katoliikluse 1598.a. – Nantes’i edikt: - Prantsusmaa valitsevaks usuks tunnistati katoliiklus - protestantlikud jumalateenistused võisid toimuda väljaspool Pariisi (Lõuna-Prantsusmaal) - protestandid võisid teenida riigiametites - hugenottidele(kalvinistid Prantsusmaal) jäid nende väeosad ja kindlused Mõisted ja isikud: kirik - pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb
sootuks. Keisri tiitel kuulus Lõuna-Frangi valitsejale, ent riigi lagunedes kaotas tiitel oma tähtsuse. o Kuningad ei suutnud võimsaid ülikuid oma võimu all hoida ja riigid jagunesid sõltumatuteks valdusteks. Lääne-Euroopa killustatust kasutasid ära välisvaenlased araablased vallutasid Vahemere saari, Hispaania ja Põhja-Aafrika, tehes sealt Lääne-Euroopasse ründeretki. 9-10 sajanditel oli sage nähtus Skandinaavia viikingite rüüsteretked ja Aasiast pärit ungarlaste kiired ratsaväe vallutusretked. o Miks kujunes Frangi suurriigi iga lühikeseks? riik oli etnograafiliselt väga kirev- seal kõneldi üle 20 keele neid ei ühendanud usk, kuna paljud hõimud olid paganad hõimude arengutase oli väga erinev impeeriumi üksikud osad olid nõrgalt seotud, puudus isegi pealinn
universalistliku HR. Sots. kaitse juurutamise põhjus “belonging” and “sharing”. Skandinaavia HR 20. saj. I poolel: Vähem arenenud kui Mandri-Euroopa (eriti Soome, Norra). Talupoja ühiskonnad (paikkondlikud, egalitaarsed) Taani, Rootsi industriaalsemad. Ideoloogilised lõhed mõõdukad (lib-lab-green koalitsioonid). Riigi roll heaolu pakkumisel suurem (ühtluskool, tervishoid, vaesteabi). Kirik ja tööturu osapooled pole sotsiaalpoliitikas aktiivsed. Sellest tulenevalt Skandinaavia: Rakendab universaalse HR põhimõtted. Lähtekohaks vaeste seaduse traditsioon. Algselt pakutakse kaitset vaid eakatele abivajajatele, seega - means-tested. Hiljem vaesustest asendatakse universaalse flat-rate hüvitisega. Sotsiaalkaitse tugines sotsiaalse kodakondsuse printsiibile “citizenship as social right”. Skandinaavia HR väljakujunemine, 20. saj. Keskpaik: Sots–dem/universaalne/ Skandinaavia heaoluriik Heaolu riik: Ulatuslikud avalikud teenused, Maksud on tähtsamad kui sots.kindl
Liustikud katavad tänapäeval ligikaudu 10% maismaast. Geoloogilises minevikus on liustikud korduvalt hõlmanud vähemalt kolm korda suuremat ala. Viimane suurem jäätumine hakkas lõppema umbes 20 000 aastat tagasi. Ka Eesti oli siis veel täielikult kaetud paksu jääkilbiga. Liustikutekkelisi pinnavorme võib leida kõikjalt Eestist. Liustikud kujundavad reljeefi ka tänapäeval, kuid on taandunud poolusepoolsematele aladele. Lähim koht Eestile, kus võib näha liustikke on Skandinaavia mäestik. Liustikud ei kujunda mitte ainult pinnamoodi, vaid mõjutavad kliimat ja on ise selle indikaatoriks, reguleerivad merepinna taset, mõjutavad maapinna isostaatilisi liikumisi jne. Eristatakse palju erinevaid liustikutüüpe, kuid kõige üldisemalt võib nad jagada oruliustikeks ja mandriliustikeks.
surnud on kägarasendis ja kinniseotud. Pronksaeg Eesti alalt vanimad esemed 1300 eKr, sirp ja odaots. Valdavalt jätkati kivi ja luu kasutamist. Suuremad muutused: Põhja - ja Lääne-Eestis hakkasid inimesed elama kindlustatud asulakohtades. Tekkis põlispõllundus, hakati rajama põllupeenardega kahevälja süsteeme. Hakati rajama kivikirstkalmeid. Kasutusele tulid uued ehete ja savinõude tüübid. Kultuuris ilmneb väga palju Skandinaavia mõjusid. Rauaaeg Raua kasutamine muutus kiiresti tavaliseks (ligikaudu 200 eKr massiline). Matma hakati tarandkalmetesse. Ehitama hakati linnuseid. Perioodi nimetatakse peitleidude ajastuks. Muinasusund 1. Eestlaste 4 uskumust ,,väe" kohta Kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu Väge võis olla ka sõnades. Nende abil sai loitsuda, nõiduda ja haigusi ravida Inimene, kes omab mingit väge nimetatakse targakse või nõiaks.
võtet. Isolde" - Uuendas orkestri * ,,Nürnbergi koosseisu meisterlauljad" vaskpillide osas. * ,,Parsifal" * Teemad: Saksa või Skandinaavia eeposed, müüdid, legendid. * Harmoonia pingeline, kohati kadus tonaalsus. 9. G. Verdi Itaalia * Meloodiarikkus * Aktiivne - - - 26 ooperit: bel canto stiil. poliitik. * ,,Nabucco", * Meeldejäävad Valiti * ,,Rigoletto",
Viikingid olid muinas-skandinaavia (rootsi, norra, taani) päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.11. sajandil (nn viikingiaeg). Kõige põnevam ja väljakujunenum oli germaani kultuur Põhjamaades, kus see sai kõige kauem rahulikult areneda. Kuna siinseid elanikke, kes tegelesid 8.-10. saj. meresõidu, röövretkede ja ka rahuliku kauplemisega hakati nimetama viikingiteks, võime seda kultuurinähtust tinglikult nimetada ka viikingikultuuriks. Selle suurim saavutus oli viikingilaev, mis oli kasutatav nii sõitmiseks igalpool (Norra fjordidel, ookeanil jne). Laeva vorm on väga praktiline, kuid samas esteetiliselt mõjuv. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Retkel tegelesid nad kauplemise ja röövimisega. Mõnikord tehti ainult kaubareise j...
Selle kõrval on ka populaarsed hubase miljööga laulumängud, mis esindavad kodanliku suunda. Wagner Ooper oli tema loomingus juhtivaks. Tema ooperite esitamiseks ehitati Festspielhaus. Ooperiteooria põhiidee: kunstide ühtsus teoses, kus on ühendatud sõna, muusika ja ruumilised kunstid. Ta oli ooperireformaator ja Saksa romantilis-realistliku ooperi väljapaistvaim esindaja. Ooperid põhinesid Saksa ja Skandinaavia eepostel, legendidel ja müütidel, tal olid psühholoogilise probleemistikuga ooperid. Tuntud on tema lõputud meloodiad, tema orkestris pidi olema 4kordne, suur oli vaskpillide roll. Lauljatelt nõudis uutmoodi laulmist- ja näitlemisstiili. Wagneri ooperid olid grandioossed teosed, mis haarasid kuulaja jäägitult endasse. Wagneri ooperireform 1. Ta kustutas saalis tuled, et laval olev tegevus oleks paremini jälgitav. 2
1.Milles seisneb Wagneri ooperireform? Wagner loobus ooperimuusika jagamisest numbriteks, st aariateks, retsitatiivideks, ansambliteks, ja suundus järjest rohkem katkematult kulgeva muusika kirjutamisele. Loobus avamängust, laiendab orkestrikoosseisu jne 2.Wagneri ooperite ainestik! Millisteks kujuneb Wagneri ooperitegelaste saatus? Ainestik pärit eepostest, müütidest, muinasjuttudest või ajaloost. Ooperite süzeeliseks aluseks on Saksa ja Skandinaavia eeposed ning legendid. Ooperitegelased on traagilise saatusega-kangelased Hukkuvad või peavad hülgama inimeste maailma.
Norra Kuningriik 1. Looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis · Tema põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas, mistõttu pea 46% kogu mast on mägede, liustike ja tundrate all. · Norra asub parasvöötme alas, kus tänu Golfi hoovusele on väga mahe ja niiske kliima. · Keskmine aastane õhutemperatuur jab vahemikku 6°-8° C. Aasta keskmine sademete hulk on kuskil 500- 1000 mm. · Norra muldadele on iseloomulik karbonaatsus, mistõttu on nad vähearenenud ja väheviljakad. Sellest
tähtsuse. Seejärel tõusid esile suurfeodaalidest ratsaväelased. Välispoliitika: *Justianuse ajal võeti eesmärgiks kunagise Rooma keisririigi taastamine endistes piirides. *Konstantinoopolist sai tähtis sild Õhtu ja Hommikumaa vahel.*Bulgaaria riik sai Bütsantsi alaliseks vaenlaseks. (6. saj II pool) *7.9. saj piirasid araablased mitmel korral Konstantinoopolit. *9.10. saj korraldasid Konstantinoopoli vastu sõjakäike Skandinaavia sõdalased ja kaupmehed koos KiieviVene slaavlastega. *11. saj kujunesid Bütsantsi peamisteks vaenlasteks türklased, kes saavutasid 1071. a Mantzikerti lahingus Bütsantsi üle esimese suure võidu. *Vastuolusid LääneEuroopaga süvendas 1054. a kirikulõhe. Bütsantsi õigeusu kirik eraldus LääneEuroopa katoliiklusest lõplikult, jagades kogu kristliku maailma kahte vaenulikku leeri. *1204
1 mln. elanikuga Uusimaa lään, pindalalt suurim on Lappi lään. Peale soomlaste elab riigis umbes 300 000 soomerootslast, seetõttu on Soomel ka kaks riigikeelt: soome ja rootsi keel. Riigi põhjaosas on ligi 3000...4000 laplast ehk Saami. Inimasustus on kõige hõredam Lapimaal, seda piirkonda iseloomustab puutumata puhas loodus ja kõrged tundrud. Soome on madal riik, tema maapind tõuseb kirde ja põhja suunas ning ulatub harva üle 200 meetri üle merepinna. Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestikus asuv Haltiatunturi ehk lühidalt Halti mägi (1324 m.). Teistest kõrgustikest on kirdeosas veel Maanselka ja keskosas paiknev Suomenselkä kõrgustikud. Pinnamoe on kujundanud mandrijäätumised, nagu enamikes Põhja- Euroopa (kaasa arvatud ka Eestis) riikides. Mandrijää on kujundanud palju kõrgeid moreenseljakuid (Salpausselkä moreenseljakud) ja vallseljakuid ehk oose (Punkaharju vallseljakud).
Koostas: TAAVI. KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE Kokku- ja lahkukirjutamisel tuleb arvestada seda, et tavaliselt kirjutatakse sõnad lahku, sest nad on iseseisvad, iga sõna kohta saab esitada küsimuse. Kokkukirjutamiseks peab alati olema mingi põhjus: kas vormiline, sisuline või on kokkukirjutus saanud tavaks. Liitsõnal on üks pearõhk ja see on täiendsõnal. Iga teistest sõnadest lahku kirjutatud sõnal on oma pearõhk. NIMISÕNA + NIMISÕNA Reegel: ! Kui täiendsõna on ainsuse nimetavas, s-lõpuline või lühenenud tüvega, kirjutatakse see alati põhisõnaga kokku. Elamisvääriline, kinnipidamiskoht, kirjutamisoskus, kloonimisvastane, täienduskursustele, kasvatusmeetoditega, luksusjahid, kutseharidussüsteem, soovahetusoperatsioonid Reegel #2: ! Kui täiend on ainsuse omastavas, sõltub kokku- või lahkukirjutamine tähendusest. Täiendsõna näitab, kellele/millele miski kuulub, siis kirjutatakse lahku (venna raamat). Täiendsõna näitab põhisõna liiki...
Kellel on heaoluriigis hea elada ? Riik, mis püüab lihtsustada inimeste elu ning aidata kõigil inimestel toime tulla nimetatakse healoluriigiks. Nad hakkasid välja kujunema 19. sajandi lõpul, kui valitsevaks oli vabrikutöö ning toimusid kodanlikud revolutsioonid. Tänapäeval võib heaoluriikideks nimetada Põhja- Ameerikat, Skandinaavia riike, Saksamaad, Suurbritanniat, Prantsusmaad jne. Kõikides nendes riikides elab miljoneid inimesi, kuid miks nad tahavad just nendes riikides elada? Kellel on heaoluriikides hea elada ? Esiteks on kindlasti hea elada heaoluühiskonnas nendel, kes ei saa oma vanuse tõttu raha teenida nagu näiteks lapsed ja vanurid. Riik muretseb ja hoolitseb nende eest, et kõigil oleks hea elada ja sellepärast makstakse neile toetust, millega ära elada. Nii saavad pensionärid
Üldinfo Pealinn Stockholm Pindala 449 964 km2 Rahvaarv 2008 aasta seisuga 9,2 milj. Riigihümn Du gamla, Du fria Riigikord konstitutsiooniline monarhia Rahaühik rootsi kroon (SEK) Riiki valitseb kuningas Carl XVI Gustaf Euroopa Liidu liige 1995. aastast Click Click icon to icon addtopicture add picture Rootsi Kuningriik paikneb Skandinaavia poolsaarel. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Sümboolika
Viikingid Kelly Kala 10c Kes on viikingid? Viikingid olid Skandinaavia meresõitjad, kes olid pärit põhjamaadest Taanist, Rootsist või Norrast. Umbes 1200 aastat tagasi (8.-11. sajandil) sõitsid nad Lääne- ja Põhjamerel oma purjelaevadega ja olid Euroopa kõige vägevam rahvas. Nad käisid kauba- ja röövretkedel Euroopas ja isegi Põhja- Ameerikas. Lääne-Euroopas kutsuti viikingeid normannideks (põhjamaa meesteks) Venemaal varjaagideks (sõdalasteks). Rohkem kui 250 aastat tundsid nende ees hirmu paljude maade rannikuelanikud.
Asub Euroopa põhjaosas. Veerand territooriumist asub Põhjapolaarjoone taga. Asub Läänemere ääres (Läänes Botnia e. Põhjalaht ja lõunas soome laht) Piirinaabrid: Läänes Rootsi, põhjas Norra, idas Venemaa. Lähiriigid Eesti LOODUS Pinnamood: Praeguse pinnamoe on kujundanud peamiselt jääaeg. Enamus territooriumist on madal, kuni 200m. Maapind on valdavalt künklik. Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestiku äär Haltiatunturi (1328 m) Põhjaosas paikneb MAANSELKA kõrgustik, keskosas SUOMENSELKÄ ja lõunaosas SALAPAUSSELKÄ. Botnia lahe ja Soome lahe 30-100 km laiusel alal paiknevad rannikumadalikud. SISEVEED Kokku on ligikaudu 190 000 järve. Enamus järvi on ühenduses jõgedega ja paljud moodustavad järvistuid. Suurimad järved on: SAIMA, PÄIJÄNNE, INARI.
eakaaslastelt hea välimuse ning stiilsuse eest plusspunkte koguda, kui aktiivse ühiskondliku panustamisega laiemalt silma jääda. Samuti võib tekstist välja lugeda selle, et tema silmis on tänapäeva noored mugavad laiskvorstid, kes pikendavad oma lapsepõlve sellega, et venitavad oma kooliõpinguid kui nätsukumme, tähtsustavad üle meelelahutust ning ei suuda võtta vastustust oma otsuste ega tegude eest. Autori sõnul on Euroopa noored, näiteks Skandinaavia pealekasvav põlvkond, võrreldes Eesti noortega olulisel määral erinev ehk siis kordades aktiivsemad ning motiveeritumad. Mina leian samuti, et teiste Euroopa riikide noored panustavad ühiskonda rohkem ning ilmselt on neil selleks ka rohkem võimalusi kui Eesti noortel. Näiteks on teiste riikide noorte vabatahtlike arv kordades suurem kui Eesti oma, sest need noored kasutavad võimalust läbi selle näha maailma ning saada kogemusi. Samuti korraldavad teiste
Mandriliustik - ulatuslik, üldiselt kuplikujuline liustik, mille kuju aluspinna reljeef ei mõjuta ja mille jäämass liigub liustiku suhtes igas suunas. Liustikud tekivad polaaraladel, kus temperatuur on alla 0°C ja mägedes, lumepiirist kõrgemal, kus sademed langevad lumena ja ei sula. Lume kuhjudes ja tihenedes moodustub jää. Lumepiir - kujuteldav joon maapinnal, kus lume ja jää sulamine on tasakaalus tahkete sademetega. 7 mäestikku, kus on liustikud: Skandinaavia mäestik Karakorami mäestik(Pakistan) Liustik kujundab reljeefi, haarab kaasa materjali, süvendab orge, jätab maha kivimeid, tekib nn alpiinne reljeef, teravate kontuuridega kulutusvormid, mäeahelike harjad on teravad, nende vahel on u-kujulise ristlõikega ruhiorud. Tekivad veel jääkündenõod ja kaljuvoored. Firn - ehk sõmerlumi on omadustelt lume ja jää vahepealne materjal, mis esineb peamiselt liustike ülaosas
1) Euroopa Parlamendi sotsiaalkomisjon annulleeris kuust kuusse mitu varasemat õigusakti. 2) Litsentseeritud massaazisalongis tuleb hind koefitsiendiga 1,5 läbi korrutada. 3) Swedbanka ITjuht on sündinud Skorpioni tähtkujus, täpselt mardipäeval. 4) Brown'i liikumine oli epohhi suurimaid avastusi. 5) Astunud sisse ühte Tartu itaalia pitseeriasse, tellis ta cappuccino. 6) Üle 40aastasel uudisteagentuuri turundusjuhil läks Skandinaavia maade reisi ajal kaotsi vabakäeseade. 7) Sõumaailmas tegutsedes tuleb tunda autoriõiguseseadust. 8) Tohutu suur neljatärnihotelli tuba maksis Eesti rahas kaks tuhat eurot. 9) Milliseid Euroopa keeli on vaja osata, et seda stipendiumi taotleda? 10) Kuulan tihti Raadio 2 ja vaatan ETV. 11) Kontsertidele saab minna 3., 10. ja 14. mail. 12) Olen harjunud palju guugeldama ja skaipima. 13) Tartus on öösiti avatud Raekoja platsil raekojas asuv apteek.
Võrgupiirkonnad · Läänepiirkond · Põhjapiirkond · Idapiirkond · Lõunapiirkond Energia süsteemid Eesti energia süsteem on 330 kV liinide kaudu ühendatud Läti Leedu ja Venemaa energiasüsteemiga Venemaa ,SRÜ riigid ja Balti riigid moodustavad omavahel sünkroonis tegutseva energiasüsteemide kompleksi. Euroopa energiasüsteemid Euroopas on 3 erisuguste sagedusreguleerimisega kompleksi · Euroopa mandriosa · SB ja Iirimaa · Skandinaavia (soome ,rootsi,norra, osa taanist) Erinevate süsteemide koostöö - Erinevad energiasüsteemid on omavahel ühendatud alalisvooluliinide või alalisvoolumuundamisalajaamade kaudu Võrgu varustuskindlus - Varustuskindluse all mõistame elektrivõrgu võimet pakkuda kas pidevat minimaaalsete elektrikatkestustega elektrit. Pidev elektrivarustus keskpingel tähendab katkestusi pikkusega mitte üle 3 minuti.Tagada pidev elektrivarustus keskpingel ,kus katkestus võib põhjustada
Valitsus pool-presidentaalne- Rahvas valib parlament -> Parlament valib President ja hääletab ametisse/ tagandab Valitsuse > Valitsus annab aru parlament. parlamentaarne - Rahvas valib parlament -> parlament valib president ja hääletab ametisse/tagandab valitsuse -> Valitsus annab parlament aru. 3. Parlamendi kodade erinevus kuidas valitakse riigikogu? Kahekojaline: SB, Pra, Saks,Ühekojalised: Skandinaavia ( v.a Norra) ja Balti. Kahekojalisus jaguneb kaheks ülem-ja alamkoda. Alamkojad- enamasti rahva poolt otse valitud. Tähtsam! Ülemkoda-enamasti kaudselt valitud. Kinnitab/parandab alamkoja otsuseid ja piiratud otsustusõigusega. Põhiroll on kinnitada ja viia sisse parandusi alamkojas vastu võetud otsustele. Kaitseb vabariigi õigusi/vabadusi(USA) Ühekojaline parlament on vastand kahekojalisele parlamendile. Ühekojalises on otsustajaks ainult parlament. 4
pakutavale täielikule mudeliseeriale. Pärand ja teerajaja hing, mille eest hoolitseme tänaseni. Partner ajalugu Algselt kivipuure valmistanud AB Bergborrmaskiner, asukohaga Mölndalis, Göteborgis, alustas 1949. aastal täiesti uue toote arendamist. Tulemus mis sai tehase järgi nimeks Be-Bo oli esimene Rootsi mootorsaag. 1950ndatel aastatel sai Be-Bo juhtivaks mootorsaagide kaubamärgiks Rootsis ning aitas suuresti kaasa Skandinaavia metsanduse mehhaniseerimisele.1954. aastal tutvustas tehas Be-Bo järglast, mille nimeks sai Partner C6. Nimi jäi püsima ning edaspidi kutsuti kõiki uusi mudeleid Partneriks. Partner C6-le järgnes Partner R11 ja X21 6 rahvusvaheline edu ning varsti pärast seda sai ka ettevõte uueks nimeks AB Partner.1960ndatel aastatel sai pidevalt tõusva ekspordihulgaga Partnerist juhtiv mootorsaagide tootja Põhja-Euroopas. Ettevõte laiendas oma tooteseeriat
praegune Tornimäe) ja Liivalaia tänava kandis. Eestlased (rävalased) rajasid Toompeale (tollal kandis see tõenäoliselt Härjapea nime) Väikese linnuse arvatavasti 10. sajandi lõpul või 11. sajandil. Selle ümber oli aga Raekoja platsi kohal turg koos eesti kaubitsejate sesoonse asula ja kabeliga. Toompeal paiknes alates 11. sajandi keskpaigast linnus (Toompeal asuva Soome saatkonna remondi ajal avastati 8. sajandist pärit ehitiste jäänused), Oleviste kiriku kohal Skandinaavia kaubahoov kirikuga, sellest ida pool vene kaubahoov kirikuga. Tallinnale on omistatud paljudes Vene kroonikates mitmete tugevalt kindlustatud linnuste nimetamiseks kasutatud nimetust Kolõvan. 1154. aastal joonistas Sitsiilia kuningriigi kuninga Roger II õukondlane araablane Al-Idrs maailmakaardile linna qlwry või flwry, mida on loetud ka Kaleweny, mida Tallinnaks peetakse. VIDEO TALLINNAST KOKKUVÕTE
ei jaksa makse maksta. 8. Miks osa linnu kasvas varauusajal kiiremini kui teised? Selgita ja too näiteid. V: Need linnad kasvasid kiiremini, kust kaubateed läbi läksid. Seoses kolooniate tekkega kasvas Atlandi kaubanduse roll ja Vahemere kaubandus jäi soiku. 9. Kirjelda varauusaegse Euroopa konfessionaalset jaotust. V: Rooma-katoliku usk – Hispaania, Itaalia, Portugal, Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa, Habsburgide valdused, Poola. Luterlus- Skandinaavia maad, Põhja-Saksamaa. Kalvinism – Madalmaad, Šveits, mõned Saksa vürstiriigid. Anglikaani kirik – Inglismaa. 10.Milliseid ülesandeid täitis kirik varauusajal lisaks usulistele? Nimeta kiriku kolm täiendavat ülesannet ja selgita. V: Kirik haris inimesi, kiriku kaudu anti inimestele teada uusi seadusi ja nende kohustusi, hoolitseti haigete ja vaeste eest. 11.Mille poolest erinesid skolastiline ja empiiriline meetod? V: Skolastilises meetodis kasutati
Soovides suurendada nõudlust kodumaise kauba järele, kehtestas USA 1930. a suvel Smooti-Hawley tariifid, mille eesmärk oli sisseveetavale kaubale kehtestada kõrgemad tollimaksud. See samm viis ülemaailmse kaubavahetuse langusesse, sest USA kaubanduspartnerid vastasid samaga. Eestisse jõudis kriis 1930. a. Langema hakkasid Eesti ekspordist olulist osa moodustavate karjasaaduste hinnad, pangandussektoris algasid pankrotid. Negatiivselt mõjus Eesti majandusele Suurbritannia, Skandinaavia riikide ja Soome valuuta devalveerimine 1931. a, sest suur osa Eesti ekspordist läks nüüd riikidesse, mis olid oma valuuta 25–35% ulatuses devalveerinud. Eesti ekspordi konkurentsivõime vähenes, mis tõi kaasa suurema languse kogu majanduses. Põllumajanduse kogutoodangu väärtus langes 1929/30. a tasemega võrreldes 1932/33. aastaks 45%. Tööstusele avaldas kriis vähem mõju, kuid siiski vähenes
Riigikord: Parlamentaarne monarhia Rahvaarv: 4 691 500 (1.04.2007) Rahaühik: Norra kroon (NOK) Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg, Eestist 1 tunni võrra taga Haldusjaotus: 19 maakonda Riigikeel(ed): norra ja saami Riigihümn: Ja, vi elsker dette landet Riigitähis: N Usklikud: luterlased (89%), katoliiklased, muslimid Valitsusjuht: Peaminister Jens Stoltenberg Norra kuninga nimi on Harald V ja kuninganna on Sonja 6 1.2 Geograafiline asend Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosa, samuti Jan Mayeni ja Svalbardi saarestiku põhjapoolseid alasid ning Bouvet' saart, Peeter I saart ja Kuninganna Maudi maad lõunapoolkeral.Ida pool on Norra naabrid Rootsi, Soome ja Venemaa, põhjast, läänest ja lõunast piirneb riik aga ookeanivetega Barentsi mere, Norra mere, Põhjamere ja Skagerraki väinaga.Riik asub laiuskraadide vahel nagu 71°N ja 27°E ning 58°N ja 7°E. Illustratsioon 3: Norra geograafiline asend
aste, nt IE pod podium, 3) nullaste - ø kvantitatiivne ablaut täishääliku pikkus muutub, nt võivad esineda pikk e ja pikk o afrikaat häälikud ch, j; vastavad ühele foneemile analüütiline keel keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente, kasutab liidete asemel spetsiifilisi grammatilisi sõnu või partikleid, et väljendada süntaktilisi suhteid artikkel abisõna, mis määrab nimisõna soo või arvu. Skandinaavia keeltes võib olla liikuv artikkel. En bil üks auto; bilen konkreetne auto. aspiratsioon h-häälik, mis tekib vahel helitute sulghäälikute järel assimilatsioon (progressiivne ja regressiivne) assimilatsioon on nähtus, kus kõrvuti olevad häälikud sarnastuvad täielikult või osaliselt; võib esineda sõna sees või nt sõnu kokku hääldades (handbag, hot potato); progressiivne assimilatsioon on kui häälik sarnastub eelneva häälikuga,
rajatavatesse madaltiheda asustusega uusasumitesse. Seetõttu on viimastel aastatel suhteliselt kiirema rahvaarvu kasvuga linnaosadeks Tallinnas muutumas Pirita ja Nõmme. Ajalugu Eestlased (rävalased) rajasid Toompeale Väikese linnuse arvatavasti 10. sajandi lõpul või 11. sajandil. Selle ümber aga Raekoja platsi kohal oli turg koos eesti kaubitsejate sesoonse asula ja kabeliga, Toompeal alates 11. sajandi keskpaigast linnus, Oleviste kiriku kohal skandinaavia kaubahoov kirikuga, sellest ida pool vene kaubahoov kirikuga. Tallinnale on omistatud paljudes Vene kroonikates mitmete tugevalt kindlustatud linnuste nimetamiseks kasutatud nimetust Kolõvan. 1154 joonistas araablane Al-Idrs maailmakaardile linna Kaleweny, mida Tallinnaks peetakse. 1219 vallutasid linnuse taanlased. Henriku Liivimaa kroonikas kasutatakse nimetust Lindanise, mis tähendab sõna sõnalt Taani (danise) linna või linnust (lin) ning millega samatüveline on ka eesti keelne
Soome on üks maailma põhjapoolsemaid riike. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soome on tuntud kui tuhande järve maa: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m2), aga ka 179 584 saart Nime Suomi päritolu ei ole kindel, kuid võimalikuks päritolusõnaks peetakse balti sõna zeme (maa, pind). Soome keeles tähendab suo sood, mis on tavaliseks Soome biotüübiks, arvatakse et Soomet kutsuti varajaste soomlaste poolt Suomaaks (soomaa) Eksonüüm Finland on sarane Skandinaavia kohanimedega nagu Finnmark, Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast kütt-korilaste kohta, finn. Miks ja millal see hakkas tähendama soomlasi on teadmata. 4 2 ÜLDANDMED Pealinn: Helsingi Pindala: 338 145 km2 Riigikeel(ed): soome ja rootsi Riigihümn: Maamme (Vårt land) Rahvaarv: 5 276 955 (2006) Rahvastiku tihedus: 17,2 in/ km2 President: Tarja Halonen
Teab järgmisi geograafilisi objekte ja oskab need märkida kontuurkaardile: Mandrid ja ookeanid; Mered ja lahed: Läänemeri, Soome laht, Botnia laht e Põhjalaht, Põhjameri, Vahemeri, Must meri, Punane meri, Kariibi meri, Guinea laht, Pärsia laht; Väinad: Taani väinad, Inglise kanal e. La Manche, Gibraltar, Beringi, Magalhaesi; Saared ja saarestikud: Gotland, Öland, Ahvenamaa, Suurbritannia, Iiri, Island, Gröönimaa,Madagaskar, Uus-Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa; Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Araabia, Hindustani, Indo- Hiina, Labradori; Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Andid,Kordiljeerid, Kaljumäestik, Apalatsid, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Kaspia alamik, Suur- Hiina tasandik,Mississippi madalik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa,Sahara kiltmaa;
); õigusnormid. või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga Õigusüsteem võib olla ka õigusperekond. ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Õigusüsteemide tüübid: Mandri-Euroopa õigussüsteem; Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on teatud ajal ja kohas Angloameerika ehk common law süsteem; Skandinaavia kehtivate kirjutatud õigusnormide kogum. Loomuõigus on kõige õigussüsteem; Islami, hinduistlik, judaistlik õigusüsteem; Kaug- tähtsam, see on omane juba sünnist peale. Subjektiivne õigus on Ida õigussüsteem; Aafrika ja Madagaskari õigussüsteem; positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev õigustus. Sotsialistlik õigussüsteem. Eraõigus on õiguse valdkond, mis
Soome on üks maailma põhjapoolsemaid riike. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soome on tuntud kui tuhande järve maa: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m2), aga ka 179 584 saart. Nime Suomi päritolu ei ole kindel, kuid võimalikuks päritolusõnaks peetakse balti sõna zeme (maa, pind). Soome keeles tähendab suo sood, mis on tavaliseks Soome biotüübiks, arvatakse et Soomet kutsuti varajaste soomlaste poolt Suomaaks (soomaa) Eksonüüm Finland on sarane Skandinaavia kohanimedega nagu Finnmark, Finnveden ja Finnskogen, mis tulenevad germaani sõnast kütt-korilaste kohta, finn. Miks ja millal see hakkas tähendama soomlasi on teadmata. 4 ÜLDANDMED Pealinn: Helsingi Pindala: 338 145 km2 Riigikeel(ed): soome ja rootsi Riigihümn: Maamme (Vårt land) Rahvaarv: 5 276 955 (2006) Rahvastiku tihedus: 17,2 in/km2 President: Tarja Halonen
Nüüd sai asja käppa Torres. Slaalom on kasulik, annab murdmaaks kindlust. Andreas kerkis põnnina Eesti parimaks ja hoiab kohta. ETV-Swedbanki sarja lõpuetapil läks ta 20 km uisus üksi eest ja võitis enam kui nelja minutiga. Aga kui ta 2012 tuli noorteolümpial kaheksandaks, siis tänavu andis juunioride MM 35. koha. Näed probleemi? Tänavune hooaeg on eri rida. Lund oli vähe, lisaks jäi Andreas talve hakul korra haigeks ja vormitipp saabus hilja. Vastu kevadet suusatas ta Skandinaavia parimatega ühte auku. Vahe ei hirmuta. Andreas sai väiksena stardiedu ja et me pole teda forsseerinud, siis ongi teised nats ette jõudnud. Palju nemad forsseerivad, ma ei tea, aga kindlasti on norralaste trennid lühemad ja kiiremad. Meie jõuame koormuslöökideni meesteklassis. Andreas saab kohe 20. Sina tulid aasta vanemana Albertville´i olümpialt 21. kohaga. Millal poeg ,,graafikusse" peaks jõudma? Mulle sattus toona enne olümpiat eriti heade laagrite ahel, mul vedas
Neid peeti üleval kümnisega. Oluline koht oli sakramentidel ldn.k. sakramentum toimingud, mida võisid läbi viia ainult preestrid ja mis pidi usklikele edasi andma jumalaarmu. Neid sakramente oli 7: 1)Ristimine 2)Leeritatumine 3)Armulaud 4)Abielusõlmimine 5)Pihtimine koos meeleparandusega 6)Vaimuliku seisusesse pühitsemine 7) Viimne võidmine inimene hakkas surema ja värki, siis läks sinna. Asustus ja ühiskond Eesti ala asustus oli 9. aasta tuhat eKr, Skandinaavia maad asustati kunagi esimese aastatuhande keskpaigas eKr. Skandinaavia asutasid germaani keelt kõnelevad rahvad(rootslaste, norrakate, taanlased esivanemad). Põhitegevused : karjakasvatus, põlluharimine, rannikualadel kalapüük ja küttimine. Sugukondades: bond vabakogukondlane ting bondide koosolek, kus arutati tähtsamaid sugukonna küsimusi, hakati pidama ka alltinge suuremate piirkondade(maakondade). konung- Sugukondade pealikud
Skandinaavia põhjaosas ja Koola poolsaarel, hajutatuna mitme riigi (Venemaa, Soome, Rootsi ja Norra) territooriumil. Põhjamaades on palju tehtud saami keele ja kultuuri arnedamiseks ja saamide rahvuslik eneseteadvus on nende väikse arvu kiuste kõrge. Saamidel on ka oma kirjakeel, mis põhineb norralapi murretel. [7 lk 280-281] 2.4. Kõnelejate hulk Saami keelt kõneldakse Norras,Rootsis,Soomes ja Venemaal. See ei ole kuskil riigikeel,vaid vähemusrahvuse keel. Saamlaste asuala paikneb Skandinaavia põhjaosas. Norras elab umbes 40 000, Rootsis umbes 10 000, Soomes umbes 5 000 ja Venemaal umbes 2 000 saami. Oma kirjakeel on lõunasaami, luulesaami, põhjasaami, inarisaami, kolta ja kildini keelel. Saamide rahvaarvu on hinnatud ka mitmeid kordi suuremaks. Erinevused tulenevad peamiselt erinevatest saamluse määratlemise kriteeriumidest, kas aluseks võetakse emakeeleoskus või päritolu. [3; 2010, 03,06] 2.5. Lääne ja idasaami keelte jaotus · Läänesaami keeled:
dünastiast lahku löönud väed võitsid viimast Yorki soost kuningat Richard III. See lahing märgib ka sümboolset lõppu Inglise keskajale. BASTARD FEUDALISM: Termind, mida kasutatakse hiliskeskajal feodaalkorra iseloomustamiseks, põhiliselt Inglismaal. Termin pärineb Inglismaalt, kus kuningad asendasid feodaalide sõjaväekohustuse rahalise maksuga, mille eest palkasid endale palgasõdureid. PÕHJA-EUROOPA SKANDINAAVIA RISTIUSUSTAMINE JA RIIKIDE TEKE: Skandinaavia konungid tülitsesid pidevalt omavahel. Igaüks püüdis saada endale võimalikult rohkem maakondi. Vahel suutis mõni võimsam konung ühendada ulatuslikke piirkondi ja kuulutada end terve maa valitsejaks. Nii tekkisid 9.-11. sajandil riigid eesotsas kuningatega. Taanis sai 9. sajandil maa ühendajaks kuningas Harald Sinihammas, kes laiendas riiki Norra arvel. Taani valitsejate võim üha kasvas. Knut Suur valitses ühtaegu nii Taanis, Norras kui Inglismaal. (Taanist sai kõige võimsam
.......................................lk 3 4. Majandus.......................................................................................lk 4 5. Rahvastik.......................................................................................lk 5 6. kasutatud kirjandus........................................................................lk 6 Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige) paikneb Rootsi Kuningriik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast rootsi Konungariket Sverige Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi lipp Rootsi vapp
Aaviku keeleuuneduslik töö tõi endaga kaasa uut kirjanduslikku sõnavara. Alates "Noor-Eestist" võib kõneleda asjatundlikust kriitikast, mille kindlasti saavutuste hulka märkida võib. Üldiselt edendas rühmitus kirjastamiskultuuri ja kunstielu. Nende tegevuse toimel avardusid ka kirjanduslikud kontaktid. Kui varem oli eesti kirjandus peamiselt mõjutusi saanud saksa ja vene kirjandusest, siis nüüd süvendus huvi eeskätt prantsuse, skandinaavia ja some kirjanduse vastu. Eelkõige nende modernistlikele suundumustele. Et "Noor-Eesti" pärand on vaidlusobjektiks olnud ka 40. Ja 50. Aastatel, võime tõdeda, et rühmituse tegevus oli kirjandus- ja kultuurielus tähendusrikas. Kuigi esines liiasust ja vastuolusid, viidi tervikuna eesti kirjandus kõrgemale tasemele ja loodi pind edasiseks arenguks.
impressionistlik detailipeenus ja mitmekesine, kuid delikaatne stilisatsioon ("Trivium" flöödile, viiulile ja kitarrile, 1991; Flöödikontsert; Keelpillikvartett, 1999). Eespere uuemas loomingus on tugevnenud kõlalis-tämbriline mõtlemine ("In dies" klarnetile ja käsikellade ansamblile, 1999). Uudseks jooneks on kõlaplastikas väljendatud muusikaline huumor ("Skulptuuri hommik" viiulile, vibrafonile ja kitarrile, 2001). Eespere koorilooming ja instrumentaalteosed on kõlanud paljudes Skandinaavia ja Euroopa maades ning USA-s. Stiil Eespere muusika on enamasti rahulik, järskude murranguteta, toimuvat otsekui eemalt vaatlev. Muusikaline materjal on sageli napp ja teostes on palju korduste tehnikat. Heakõlalises, sageli minoorses muusikas on tihti tugev annus melanhooliat. Eespere ulatuslikust loomingust on laiemalt tähelepanu köitnud vokaalsümfoonilised suurvormid, siira tundetooniga lastemuusika ja peenekoeline kammermuusikastiil. Alates 70. aastate
See valmis 1876.a. Uuendused ooperimuusikas: enam ei kasutatud pikki teemasi vaid ainult juhtmotiive. ta arendas sellest motiivist pikka lõpmatu meloodia. loobus numbriooperitest(aariad ja soolod). laulja hääl pidi olema tasakaalus orkestris. Looming:lendav hollandlane, Volcuir, Tannhauser, Lohegrin, Tristan ja Isolde, Niebelungide sõrmus, Partsifaal, Nürnbergi meisterlaulja(koomiline ooper). Tema ainestik oli võetud eepostest, müütidest, ajaloost. Ta kasutas ka Skandinaavia eeposeid. Peategelasteks oli traagilise saatusega õilsad inimesed.(kurjad, rumalad, ahned inimesed surevad heade kõrval). Jumalad olid heade inimestega võrdsed. Naised olid ennast ohverdava armastusega kallima vastu. Lendav Hollandlane 3vaatuseline rahvalegendist ooper. teg: Daland: norra meremees; Senta- tütar; Erik - jahimees, senta peigmees; Hollandlane - tundmatu laeva kapten....Tegevus: 17saj. Norra rannik. Järsku maabub sina punaste purjete ja musta mastiga *lendav hollandlane*
Keskaeg Tegi: Helerin traat · Seos kiriku ja teoloogiaga Jumal domineeris nii tugevalt kõige üle, et kõik otsused käisid läbi Jumala. · Dualism ehk vastandamine, kogu inimese mõttemaailma oli seotud vastandamisega(nt. hea ja halb). · Sümbolite süsteem rõhutati tohutult mingeid numbreid, näiteks 7, 3, 2 ja 4. · Koolisüsteemi väljakujunemine 7 vabakunsti (trivium, quadrivium). · Tekkisid Euroopa vanimad ülikoolid. · Kunstide areng. · Kultuur keskajal on suures osas anonüümne. Kirjandus 4 põhisuunda · Kiriklik piibel, religioon. · Rahvaeeposed kangelaslaulud, näiteks Nibelungide laul (Germaan), Rodrigo (Hispaania), Edda laul (Skandinaavia). · Rahvaluule. · Rüütlikirjandus. Trubaduuride ajastu. Trubaduurid ja truväärid Prantsusmaal. Minnessinger Saksamaal. Rüütliromaan, paralleelselt eepostega. Kultuur · Rooma laguneb. · 1. Frangi kuningriik 7.-8. sajand valitseja...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
