Bütsants. IV-XV Riik mis eksisteerib IV-XV sajand.Asub tänapäeva Kreeka, Türgi ja Egiptuse aladel. Keiser Basileus- piiramatu jõuga, kes juhib sõjaväge,- kõrgeim kohtumõistja ja kõrgeim usujuht Eestis. Bütsantsi peeti kaua aega Rooma riigi alguseks. 1453 a. kui langes Konstantinopol, lõppes ka keskaeg. Bütsants oli ka Kreeka keelne, seal valitses õigeusk ehk ortodoksia . Õigeusu kiriku juhiks oli Patriarh,- kes pidi alluma keisrile. Bütsants oli idamaade Euroopa vahendaja. Luksuskaubad liikusid Ida-maadest Euroopasse. Keiser Justianus,- elas 6. Sajand , tema valitsusaega peetakse bütsantsi õigeusuks. Riik saavutas oma maksimaalse suuruse,- tema ajal ehitatakse ümber Konstantinoopol. Tema ajal reformeeritakse ( Rooma õigus ) ehk seaduste kogumik. Rooma Õigus on kogu Euroopa õigussüsteemi aluseks. „Ida –Euroopa ehk Bütsants” Kirik.- Bütsantsi kirikut nimetati ortotoksiks ehk õigeusukirikuks. Kirikupeaks oli patriarh.- kes allus keisrile,...
1. Soome pindala on ligikaudu 300 000 km2 2. Rootsi rahvaarv on ~10 miljonit 3. Soome pealinn on Helsinki 4. Rootsi kaks suuremat linna on Göteborg, Malmö 5. Soome riigikord on parlamentaarne vabariik II. Iseloomusta Soome geograafilist asendit kahe lausega Soome asub Euroopa põhjaosas, Läänemere ääres. Piirinaabrid on läänes Rootsi, põhjas Norra ja idas Venemaa, lähisriik on Eesti. III. Rootsi pinnamood 1. Lääneosas asub Skandinaavia mäestik, mille kõrgeim punkt on Kebnekajse (üle 2000m) 2. Põhjaosas asub Norrlandi platoo ja äärmises lõunaosas asub madal ja tasane Smålandi tasandik IV. Soome siseveed 1. Nimeta kolm Soome suurimat järve: Saima, Päijänne, Inari 2. Nimeta kaks Soome pikimat jõge: Kemi, Tornio V. Rootsi kliima, iseloomusta Rootsi kliimat kahe lausega 15% territooriumist asub polaarjoonest Põhja pool, kus on lähispolaarne kliima,
sai endale Nõukogude Liit. Soomes on jõgesid, mis suubuvad Põhja- Jäämerre. Soome kogupiiri pikkus naaberriikidega. 2,628 km. Soome suurimad linnad on: Helsingi 560 000 elanikku (Suur-Helsingi koos 221 000 elanikuga Espoo, 182 000 elanikuga Vantaa ja Kauniaisega üle 900 000), Tampere 200 000 elanikku, Turu 175 000 elanikku, Oulu 125 000 elanikku, Lahti 98 000 elanikku, Kuopio 88 000 elanikku, Jyväskylä 81 000 elanikku, Pori 76 000 elanikku. Soome riigi lipp kujutab skandinaavia risti nagu Rootsi, Norra, Taani ja Islandi omagi. See sümbol pärineb Taani kuninga Valdemar II aegadest, kes kuuldavasti nägi taevavõlvile ilmunud risti ööl vastu võidukat lahingut Tallinna all. Soome riigilipuna kehtestati sinine rist valgel taustal 1863. aastal, samal ajal umbes, kui soome keel tunnistati riigikeeleks. Sinine värv tähistab Soomet kui järvedemaad, valge lund, mis sajab maha viieks kuuks aastas. Pinnamood:
Mis takistas Balti riikide koostööd? EestiPoola koostööd takistas Poola konflikt Leeduga. Balti Liidu loomine ebaõnnestus kuna leping ei suurendanud oluliselt Eesti ega Läti julgeolekut ja Poola oli Lätiga tülis. Selle lepingu sõlmimis takistas ka Soome poolne külm suhtumine sellesse. Seda lepngut takistas ka see et Helsingis kardeti, et liit Poolaga võib neid tõmmata mõnda KeskEuroopa konflikti. Peale selle seadsid Soomlased eesmärgiks lähenemise Skandinaavia maadega ega näinud kasu sõjalisest koostööst ebastabiilse Balti regiooniga. Milliste poliitiliste voolude mõju suurenes kahe maailmasõja vahelisel perioodil? Pärast sõda suurenes ka erinevate ideelispoliitiliste voolude arv Euroopas. Lisandusid uued poliitilised suunad nagu kommunism, fasism ja natsionaalsotsialism. Liberaalide langus soodustas aga tööliskonna huve kaitsvate sotsialistide ning sotsiaaldemokraatlike esiletõusu. Vabaturumajanduse
· Roostile oli sõdade vaheline ajajärk edukas · Üle maailma olid hinnatud Rootsi: 1. Masinad 2. Tööriistad 3. Puidutooted 4. Tuletikud · 1932 tulid Rootsis võimule sotsiaaldemokraadid (nende juhitud valitsus püsis 44 aastat) · Rootsi oli demokraatlik ja mitme partei süsteem SOOME · 1919 kehtestati Soomes vabariik, võeti vastu põhiseadus ja valiti esimene president · 1920-1930 sai Soomest Skandinaavia riik · Paljud riigijuhid nägid Soomest Baltimaade ja Skandinaavia vahendajana · Sisepoliitiline elu riigis oli pingeline (vähesel määral olid säilinud kommunistide mõju) · Kommunistide vastu võitlemiseks loodi Lapua liikumine · Soomes säilis demokraatlik riigikord · 1930 keelustas Eduskund kommunistide liikumise POOLA · Enne I maailmasõda ei olnud olemas Poolat iseseisva riigina · Poola ja Nõukogude Venemaa sõda lõppes Riia rahuga 19..
Ringvall-linnused ja Kalevipoja säng tüüpi linnused · Arheoloogilistel kaevamistel on avastatud linnuste korduvaid põlemisi ja leitud relvade katkeid · Matustel hakati hauapanustena kaasa panema relvi · Sagenes väärismetallist ehete, müntide ja relvade peitmine nn peitleiud Suhted Skandinaaviamaadega: · kuni 7. sajandini olid suhted rahumeelsed, piirdudes tõenäoliselt vastastikuse kauplemisega · alates 7. sajandi algusest kirjeldavad Skandinaavia saagad ja ruunikivid ka sõjakäike Eesti alale · viikingiajal (800- 1050) võisid viikingite kauba- ja sõjaretked Eesti alale olla suhteliselt sagedased, kuna Eesti asus Bütsantsi ja Idamaadesse viiva kaubatee ääres. Püsivat edu viikingid siiski ei saavutanud. Saagad ja ruunikivid annavad teavet ka paljude viikingite langemisest sõjakäikudel Eestisse. · Pärast Skandinaavia ristiusustamist ja riikide teket viikingite sõjakäigud lõppesid · alates 12
Seal on säilinud viikingite päritolu kohanimed. Oma võimu kindlustamiseks lõid viikingid praeguse Iirimaa pealinna Dublini. Mõistes, et ei saada jagu normannidest, hakkasid Frangi riigi valitsejad otsima lepitusi üksikute viikingipealikutega, läänistades neile maid. Selle tulemusena tekkis Normandia hertsogkond. Lõpuks, kui oldi ka vallutatud Lõuna-Itaalia, tekkis Sitsiilia kuningriik. Viikingite retked, millel rööviti kokku suuri rikkusi, suurendasid Skandinaavia ühiskonna varanduslikku kihistatust. Meresõitjate ja kaupmeestena jõudsid viikingid ka asustamata maadele. Viikingid rändasid, kauplesid ja rüüstasid kogu Euroopas, jõudsid idas kuni Bagdadini ja läänes koguni Ameerikasse. Island avastati aastal 870 ning Gröönimaa aastal 985.Viikingiteajal algas ka Skandinaavias ristiusu levitamine. Viikingid hoidsid küll inimesi hirmu all ja tegid suurt laastamistööd, kuid ikkagi arvan ma, et viikingid olid vajalikud meie ajaloos
Uusaja üldiseloomustus + daatumid 1) ... Uusaja arengujooned 1) Pärast reformatsiooni jagunes senine ühtne katoliku kirik erinevate ristiusu suundade vahel (Skandinaavia ja Eesti luterlikud, Lõuna ja Lääne Euroopa katoliku kirik, Inglismaa anglokanide riigid) 2) 16saj. Euroopa poliitilist kaarti iseloomustas võimas Poola-Leeduriik, Türgi piiride Kesk- Euroopani, killustatud Saksamaa ja Itaalia 3) 1618-1648 toimus Euroopa 30a. sõda, sõja põhjuseks Euroopa usuline lõhenemine ning tagajärjeks oli selle lõhenemise püsimine ning selgete riigipiiride väljakujunemine. 4) 19saj. algul muutus Euroopa poliitilne kaart. Poola-Leedu riik oli jagatud Venemaa, Preisi ja Austria vahel. Eesti alad olid Vene Impeeriumi koosseisus. Tekkis Suurbritannia ja Iirimaa suur Ühendkuningriik. Saksamaa ja Itaalia alad ühendati terviklikeks riikideks 19saj. II poolel. Valgustus Valgust...
luksuskaupu ja maitseaineid, vürtse. Bütsantsis jäi linnaelu langus ajutiseks ja peagi hakkas taas elavnema. Lääne-Euroopa areng jäi päris pikaks ajaks madalseisu. Veel hullemini läks Põhja-Euroopal, kus suri linnaelu peaaegu välja. Suur majanduse allakäik soodustas naturaalmajanduse tegevust. Raha kasutati järjest vähem, rohkem kasutati asjade vahetamist. Varakeskajal hakkas ka ristiusustamise periood, mis levis paljudele nendele aladelegi, kus seda varem polnud, nagu Skandinaavia. Araabiamaades säilis islam. 756 aastal loodi Kirikuriik Kesk-Itaaliasse, mis kuulus paavstile. Enne keskaega olid linnad ka uhked ja võimsad, nagu Rooma. Keskaja alguses ei saanud linnadest aga rääkidagi, need nägid välja nagu külad. Inimsestel ei olnud kindlat keskust millele toetuda ja kuhu luua keskne võim. Just see killustatus oli üks madalseisu märke. Varakeskajal toimus ka aktiivne viikingite tegevus. Nad tegid palju avastusretki
ooperi üksikuid tegelasi või isegi tegevustiku seisukohalt tähtsaid esemeid. Juhtmotiivid - tõid sündmustiku arengu otseselt muusikasse. Loobus esimesena numbriooperist - ta ehitas ooperi üles katkematult areneva muusikaga stseenidele. Tema novatuurlikud ooperid sarnanevad tohutute smf teostega. Laulja hääl on siin nagu juhtivaks instrumendiks orkestris. Tõsise ooperi ainestik: eepostest, müütidest, muinasjuttudest, või ajaloost. Wagneri ooperite süzeeliseks aluseks on Saksa ja Skandinaavia eeposed ning legendid. Wagneri ooper Tegelasteks on traagilise saatusega õilsad kangelased. Wagneri kangelased- kangelased hukkuvad või on sunnitud hülgama inimeste maailma. Maailma saab päästa vaid - Parsifal , ainus kangelane ooperites, kes suudab jumalaid päästa hukkumisest. See on lihtne puhtahingeline lollike kes saab targaks täna võimele kaasa tunda. Seda ideed kannavad Wagneri ooprites "Parsifal" ja " Nürnbergi meisterlauljad,,. Muusikas väljenduvad ülevus ja armutunded
Kühmsoo e. palsad Vaipsoo peenarsood Levik Ta on tüüpiline Ta on iseloomulik Väga niiskes merelises taigavööni põhjaosale. metsatundravööndile. parasvöötmes nagu Nende peamine Iiri- ja Šotimaal on levikuala on levinud vaipsood, mis Skandinaavia mäestik, katavad ühtlase kihina Kesk-Soome, Karjala kogu maastikku. ja Põhja-Siber. Asend Aabasoo on laiade Künkliku pinnaga soo, Vaipsood hõlmavad älveste ja kitsaste kus turbast küngaste enda alla väga suure piklike või kaarjate tuumikuks on jää. ala, nagu ka nimi
Norra meri 7b Rait Rehemets ja Kenor Pille Norra mere geograafiline asend · Norra meri on Põhja-Jäämere osa. · Piirneb põhjas Teravmägedega, läänes Jan Mayeni saare, edelas Islandi, Fääri saarte ja Shetlandi saartega, kagus Skandinaavia poolsaarega. · Norra meri on ääremeri. Norra mere kaart Norra mere pindala · Mere pindala on 1 380 000 km². · Norra mere soolsus on 35. · Norra mere sügavus on kuni 3960 meetrit. · Keskmine sügavus:1383 meetrit. · Maksimaalne sügavus:3970 meetrit. Norra mere paiknemine · Norra meri paikneb külmas kliimas · Vesi ei külmu sest, seda läbib Põhja- Atlandi hoovus. Norra meres elavad taimed/loomad 1/2 · Loomad:
3. “A bar at the Folles-Bergère” Èdouard Monet 4. “Impression, soleil levant” Claude Monet 5. “Paris street; Rainy day” Gustave Gaillebotte 6. “L’Absinthe” Edgar Degas 7. “The floor scrapers” Gustave Gaillebotte 8. “The Dance Class” Edgar Degas 9. “Woman with a Parsol-Madame Monet and her son” Claude Monet 10. “Bain a la Grenouillere” Claude Monet Impressionism kirjanduses ● 19.-20. saj. vahetusel saksa, skandinaavia, prantsuse kultuurialas ● Armastus ja loodus ● Luuletused, novellid ja lühiromaanid ● Iseloomulikud jooned: vähe tegevust, detailirohkus, süüvimine hingeellu, hetkemeeleolude ja tundmuste esitamine, maalilisus kirjelduses ja mämglev stiil ● Modernsed euroopalikud voolud jõudsid eesti kirjandusse 20.saj. alguses ● Kirjandus rühmitus “Siuru” Marie Under (1883-1980) ● Impressionistlik noorusluuletaja ● Kuulus kirjandus rühmitusse “siuru”
Kiiruisutamine Ingrid Hakmann II LO Ajalugu Vanaajal (loomaluust, kepid) Raudteraga puu-uiske Hollandis 13. saj keskel Varaseimad teadaolevad uisutamisvõistlused 16. sajandil Friisimaal Esimene uisutajate klubi asutati 1742. aastal Edinburghis Võistlusspordina hakati kiiruisutamist harrastama 18. sajandil Inglismaal ning 19. sajandil Hollandis, Skandinaavia maades, Saksamaal, Venemaal ja Põhja-Ameerikas 1848 esimesed terasuisud (E. W. Bushall, Philadelpias) 1889 Amsterdamis mitteametlikult esimesed maailmameistrivõistlused. Eripära ja uisud Kestvusala (erinevad distantsid) - 500 m (kiire start, kiirendus, kurvitehnika) - 1500 m - 3000 - 10 000 m (jõukestvus, maksimaalset hapnikutarbimist) Aastast 1997 kasutusel nn klappuisud - uisusaapa külge kinnitatud ühest punktist - liikumisulatus suurem - uisutamine dünaamilisem
algas nn vaikiv ajastu. Sest vaikival ajastul, saadeti riigikogu laiali ehk riigikogu oli vaikivas olekus. Tunnused: riigikogu saadeti laiali, seadusi võttis vastu riigipea Konstantin Päts, 1 partei lubatud (Isamaaliit) , kehtis tsensuur ajakirjanduse üle. 5) Miks ei suudetud Balti Liitu luua? Balti riikides olid omavahelised vastuolud, s.o Poola-Leedu konflikt Vilniuse piirkonna pärast, samuti Soome püüded kaugeneda ohustatud Balti regioonist ja läheneda erapooletutele Skandinaavia riikidele, Venemaa oli väga teravalt vastuseis Balti Liidu loomisele. 6) Ajaline järjekord Landeswehri sõda- (1918-1919 23.juuni) 1. I Eesti põhiseadus- (1920, peale iseseisvuse väljakuulutamist ) 3. Pätsi valimine presidendiks- (1938 ) 6. Eesti Vabariigi väljakuulutamine- (24.veebruar 1918) 2. Konstantin Pätsi riigipööre- (12.märts 1934 ) 4. Vaikiva ajastu algus- (1934, peale riigipööret) 5.
Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Sotsiaalne struktuur- mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. Avalik sektor- võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad. Ül: rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine. Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest instit. Riik- võimu- ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste institutsioonide (kohus, keskpank, seadusandlik ja täidesaatev võim, järelvalveinst.) kaudu. Erasektor- kuuluvad kasumit taotlevad ettevõtted. Turg juhib majandust nähtamatu käega. Riik peab sekkuma kui esinevad turutõrked. Mittetulundus sektorite eesmärk ei ole teenida kasumit. Nad teevad seda oma algatuslikult, nn oma lõbuks, ...
kõigil oma vanemad. Enamasti valitses Venemaa, kuid peale Liivi sõda läks kogu Eesti ala Rootsile MAJANDUS Muinasajal olid Eestis tihedad Oluliseimaks majandus- kaubandussuhted Skandinaavia haruks oli põllumajandus, maadega. Sellega tegelesid sisuliselt kõik väljaspool linna elanud inimesed, kes polnud aadlikud. Maa- käsitöölisi oli vähe ja nad
Keskaeg Jüri Gross Kirjandus 4 põhisuunda: Kiriklik põhisõna – piibli ja religiooniga seotud. Rahvaeeposed – kangelaslaulud nt. Laul minu Cidist, Rodriga, Niebelungide laul(germaani), Eddo laul(skandinaavia), rolandi laul(prantsuse). Rahvaluule. Rüütlikirjandus. Trubaduuride ajastu Prantsusmaal – trubaduurid ja truväärid. Kultuur Rooma lagunemine. Frangi kuningriigi tekkimine – Euroopa selginemine. Valitseja Karl Suur – tekib kodanlus. Ülikoolide teke. Keskaja kujutav kunst ja arhitektuur 2 põhisuunda: Gooti ja Romaani Skaraalarhitektuur – kiriklik Profaanarhitektuur - ilmalik Gooti (12-16 sajand) akRoosen, teravkaar, kõrged ehitised, lääne fassaad kõige ilusam, palju kunsti teoseid. Näiteks: Chartres(pildil), Piisa katedral. Romaani (10.-12. sajand) Basiilikad – kirikute t...
Rajati ka linnuseid. 1. Muistne vabadusvõitlus: (1180 1920) -Eellugu: Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste tegevuse aktiviseerumisega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Lisaks saksa kaupmeestele tundsid Baltimaade vastu huvi ka Taani kaupmehed ja kirikutegelased; idamisjonist huvitus ka Rootsi. Skandinaavia riikide huvi oli seotud idapoolsete paganarahvaste allutamisega ka seetõttu, et nood korraldasid tihti rüüsteretki nende aladele. -Põhjused: Muistne vabadusvõitlus algas, sest sõdijad ei suutnud kompromissi leida. Eestlasi taheti ristida, aga nood seda ei soovinud. Algas rüüsteretkega Ugandisse. -Algusperiood 1208-1212: Tõenäoliselt 1208. aasta suvel toimus latgalite ja saksa ristisõdijate sissetung Ugandisse, mis tipnes Otepää linnuse süütamisega. Ugalased
Jõed : Rein Doonau Volga Elbe Wisla Daugava Seine Loire Thames Tejo Po Dnepr Rhone Odra Neeva Jõed on olnud sageli riikidevaheliseks piiriks, samuti sobivad nad laevatranspordiks. Enamik Euroopa jõgesid kuulub Atlandi ookeani vesikonda, väiksem osa Kaspia mere ja Põhja-Jäämere vesikonda. Jõed toituvad põhiliselt sademeteveest. Euroopa jõgedevõrk on tihe ja inimeste poolt suurel määral ümber kujundatud. Ida-Euroopa tasandikujõgedele ja Skandinaavia mäestikejõgedele on arvukalt rajatud hüdroelektrijaamu. Mäestikujõed on suure languga, kärestikulised, kiirevoolulised, suvise suurveega. Järvi on rohkem Põhja-Euroopas Mäestikujärved on sügavad ja puhta veega Euroopa suurimad järved on Laadoga ja Oonega e Äänisjärv(asuvad Venemaal) ja Vänern Rootsis. Suuruselt neljas järv on Peipsi-Pihkva, mis asub Eesti idapiiril. Enamasti on Põhja-Euroopa järved kujunenud liustikutekkelistesse nõgudesse.
Elas Londonis, Pariisis, Berliinis 1843.aastal töötas Dresdeni ooperiteatri kapellmeistrina 1849.aastal võttis osa Dresdeni ülestõusust 1861.aastal tuli tagasi kodumaale 1876.aastal avati välismaal spetsiaalselt Wagneri ooperite esitamiseks ooperimaja Suri Veneetsias Looming Ooperiteooria põhiidee: muusika, tantsu, draama ja poeesia süntees Ooperid: katkematu lavalise tegevusega draama, jaguneb stseenideks Orkestris on suur osa vaskpuhkpillidel Ainestik Ooperid põhinevad saksa ja Skandinaavia eepostel, legendidel ja müütidel. Oma ooperite libretod kirjutas Wagner ise Meloodia Wagneri muusikale on iseloomulik jõuline pingelisus, kõlaküllus, tihe harmoonia ja värvikas orkestratsioon. Mida uut tõi? Wagner tõi ooperimuusikasse leitmotiivid tegelast või tunnet iseloomustavad lühikesed meloodialõigud. Ooperid olid läbikomponeeritud - see tähendas et numbrid olid ühendatud terviklikeks stseenideks ja vaatusteks Tähtsamad Teosed
Alle. 1912. aastal registreeriti Tartus Eesti Kirjanikkude Selts "Noor-Eesti", millel oli 61 asutajaliiget. Noor-Eesti tegutses Tartu-Helsingi teljel, saades oma vahetud impulsid väga paljus Soomest, kus õppisid G. Suits, J. Aavik ja V. Grünthal ja elas pikki perioode F. Tuglas. Soomest oli pärit Aino Kallas. Noor-Eesti üks eesmärkidest oli avardada eesti vaimset vaatepiiri senistest saksa ja vene mõjudest laiemale euroopalikule pinnale: integreerida prantsuse, skandinaavia ja itaalia kirjanduste uusi suundi. Kuigi Noor-Eesti ideoloog ja juht oli luuletaja Gustav Suits, ei ole Noor-Eesti tähendus ainult kirjanduse uuendamises - samamoodi uuendati kujutavat kunsti ja muusikat. Noor-Eesti motoks oli:" "Enam kultuuri! Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased,aga saagem ka eurooplasteks!" Rühmituse "Noor-Eesti" tegevus vaibus kantult Esimese maailmasõja tunnetest, edasi tegutses vaid kirjastus "Noor-Eesti" Tähtsus: "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919
Peamiselt ümarpuidu eksport (vähetulus). Arenenud riigid- Raie ja juurdekasvu tasakaal, metsade hooldamine (istutamine, kahjurite tõrje, hooldusraie jne). Puidu täielik kasutamine, kaasaegne raietehnoloogia. Peamiselt paberi- ja puidutoodete eksport (tulutoov). 63.Peamised puidu ja puidutoodete kabavood: Maailma suurim puidu tarbija on USA. Kõige enam toodab ümarpuitu USA. Suurtootjad on veel Venemaa, Brasiilia ja Hiina. Enamik maailma paberipuudest raiutakse USA, Skandinaavia, Venemaa, Brasiilia ja Kanada metsadest. 64.Metsamajanduse ja puidutööstusega kaasnevadkeskkonnaprobleemid: Arengumaade vihmametsades toimub metsade üleraie, mis võib rikkuda ökoloogilise tasakaalu ja põhjustada keskkonnakatastroofe üleujutusi; muldade hävimist. Metsa peetakse üheks keskkonnaseisundi näitajaks. Ta hoiab ringes toitaineid, reguleerib kliimat, kaitseb muldi, ühtlustab jõgede veetaset, pakub elupaika paljudele elukatele ja inimestele puhkamisvõimalusi
2.Euroopat ümbritsevad mered, väinad. Barentsi meri, Norra Meri, Põhjameri, Vahemeri, Läänemeri. Skagerrak, Kattegat, La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Kertsi väin. 3.Euroopa pinnamoe üldiseloomustus. Suuremad mäestikud ja tasandikud. Euroopa on keskmiselt kõrguselt (300 m) kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineerivad lauskmaad, madalikud ning madalad (alla 2000 m) mäestikud. Ida-Euroopa lauskmaa, Kaspia alamik, Skandinaavia mäestik, Alpid, Karpaadid, Pürenee, Kesk-Doonau madalik, Alam-Doonau madalik, Lombardia madalik. 4.Euroopa kliimavöötmete iseloomustus. Eri piirkondade kliima erinevused. Asend parasvöötmes neli aastaaega, niiske, jahe. Atlandi ookeani läheduses (Põhja-Atlandi hoovus) soe. Islandi miinimum tekib Atlandi ookeani põhjaosa kohal ning tekitab itta suunduvaid tsükloneid. Assoori maksimum paikneb 35-40o pl ning toodab kuiva ja sooja õhku.
Viikingid - loojad või hävitajad? Viikingid olid skandinaavia meresõitjad, kes käisid kauba- ja rüüsteretkedel. Viikingite ajal oli palju rüüstamist ja vägivalda. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja areng põhjamaade kultuuris. Viikingid ei olnud vaid rüüstajad, vaid ka kavalad kaupmehed, kogenud meresõitjad, osavad käsitöölised ja laevaehitajad. Kes olid siis viikingid, kas loojad või hävitajad? Viikingid käisid rüüsteretkedel, ,mille käigus põletati linnasid, tapeti inimesi ja rööviti nende
Rootsi Loodus Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik. Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise(2104 m) ja Sarek (2090 m). Muidu Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal Kliima Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Sademeid on 500–800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm. Rootsi lõunaosas on soojad suved ~17°C ja talvel keskmine temperatuur ~ −2°C. Rootsi põhjaosas on ilm külmem. Saared
Euroopa vs Hiina Erik Allorg, Gervin Ansi, Kadri Assin, Linda Blande Maastik/pinnamood Euroopa ja Hiina maastikul/pinnamoel on mõningad olulised erinevused. Kuigi Hiina oma pindalalt väga palju Euroopa omale alla ei jää, on Hiina pinnamood veidi mitmekesisem. • Hiinast võib leida nii mägesid kui ka madalamat maad. • Euroopa pinnamood on valdavalt madal. Kuigi Euroopas on ka mitmeid mäestikke (nt. Skandinaavia mäestik, Alpid, Pürenee mäestik, Apenniinid jne). Hiina maastik Laojunshan’i rahvuspark Maastik Suure Hiina müüri ümbruses Euroopa maastik Durmitor’i rahvuspark, Montenegro Lahemaa rahvuspark, Eesti Hiina kliima Tänu suurele territooriumile on ka klimaatilised erinevused suured. • Kõige külmem on Kirde-Hiinas Suur-Hingani mäestiku põhjaosas (talvel keskmiselt -28°, madalaim mõõdetud temperatuur -50°). Troopilises
Munadepühad Eestis Lihavõtted ehk munadepühad ehk ülestõusmispüha · Sündmusterohke ajalugu on mõjutanud kõiki Eesti traditsioone ja pühasid. · Lihavõtted ehk munadepühad on meil kiriklikule tähtpäevale lisaks seotud mitmete paganlike kommetega. · Tänased traditsioonid ühendavad Vene,Saksa ja Skandinaavia kombeid. Toit ja traditsioonid Eestis · Eesti peredes hoitakse au sees nii munade värvimist kui ka koksimist. · Nii mõneski Eesti peres pannakse lihavõtete ajal süte vahele valmima esimesed tuhlid. · Munadepühade ajal toimub mitmeid jumalateenistusi. · Söödakse nii mune kui munavõid ja saiu. · Vanasti lihavõteteks liha. · Öösiti käib aga lihavõttejaänes ja peidab aeda,majja või korterisse sokolaadimune, kujukesi või päris mune.
Mereline kliima-sademeid,väike temp kõikumine. Mandriline kl-sademetevaene, suur temp kõikumine.Eesti kl-üleminekuline e.paraskontinentaalne kl.suur päike-rannikualad,saared.vähe päikest kõrgustikel.madalrõhkkond e tsüklon-ümbritsevast õhkkonnast madalama õhurõhuga.' tõusvad õhuvoolud''vihmased, tuulised ilmad,talvel sula''eestit mõjutab islandi miinimum.kõrgr- õhkkond e.antitsüklon-ümb. Õhkkonnast kõrgema õhurõhuga.'laskuvad õhuvoolud.''selged,tuule- vaiksed ilmad''eestit mõjutab Assooni,Skandinaavia, (suvel)ja sileeri maks(talvel)''Eesti kl mõjutab: päikesekiirguse hulk,õhumassid,aluspind,läänemeri. Rannik-maismaa ja mere kokkupuuteala,mille piires on kujunenud meterekkelised pinnavormid. Rand- mais- maa osa rannikul,mis jääb lainetuse tegevuse piirkonda.Järskrannik- järsult sügavneva merepõhjaga rannik, nt fjordrannik.Lauskrannik- lauge reljeefiga rannik,väikesed kõrguste vahed.Järsakrand-kujuneb kohas,kus meri randa murrutab. Pankr...
madalik, PõhjaLäti madalik, Vidzeme kõrgustik, Latgale kõrgustik, Valdai kõrgustik, Kurzeme kõrgustik Mered: Egeuse meri, Aadria meri, Aasovi meri, Iiri meri, Norra meri, Barentsi meri, Põhjameri, Vahemeri, Must meri Väinad: La Manche, Gibraltar, Kattegat, Skagerrak, Bosporus, Kerts, Dardanellid Lahed: Põhjalaht, Biskaia laht, Soome laht, Liivi laht Poolsaared: Pürenee ehk Ibeeria, Skandinaavia, Koola, Jüüti, Krimm, Balkan, Kerts, Apenniini Järved: Laadoga, Oneega, Saimaa, Inari, Vänern, Vättern 2. Mõõda kaardil Euroopa maksimaalne ulatus põhjast lõunasse: ........................ km, idast läände ........................... km. 3. Loetle Euroopa poliitilise kaardi abil riigid, millel puudub merepiir. .............................. .................................................................................................
kõrged, näitlejate suhtes oli ta nõudlik ning repertuaaris ta publikumenu ja kunstiväärtuse vahel kompromissi tegema ei soostunud. Kohaliku publiku maitsega pidevalt konflikti sattudes, oli ta sunnitud 1914.aastal Vanemuisest lahkuma ning pärast seda loobus ta lavastamisest üldse. Peale seda tegutses ta 19141918.aastani Tallinnas Päevalehe toimetuses teatri- ja kontserdiarvustajana, seejärel alustas aktiivset poliitikatööd. Menning oli alates 1918aastast kolm aastat Eesti esindaja Skandinaavia riikides, seejärel kaksteist aastat saadik Saksamaal, Sveitsis ja Austrias ning neli aastat Lätis. 1936.aastal valiti Menning Eesti Näitlejate Liidu auliikmeks. 1937. aastast jäi ta Tartusse vanaduspõlve veetma ning suri siin 5. märtsil 1941. Ta on maetud Raadi kalmistule. Mälestuste jäädvustamine - 15. mail 2006.aastal avati mälestusmärk Karl Menningu haual Tartus Raadi kalmistul. 12. augustil 2006 avati Karl Menningu kuju Tartus Vanemuise teatri juures
Kes olid need kardetud viikingid? Olen kuulnud erinevaid müüte viikingitest, nooremas eas näinud mitmesuguseid multikaid ja filme,lugenud neist raamatuid ning millegi pärast on tekkinud viikingitest ettekujutus kui röövlitest. Kuid kas tegelikult on viikingid nii kardetud ja pahatahtlikud? Tegelikkuses olid viikingid Skandinaavia meresõitjad, kes kauplesid ning võtsid ette ka rüüsteretkesid. Selleks, et meredel seilata ja pikki distantse läbida, kasutati väga heade sõiduomadustega laevi. Samas ei saa maha vaikida vägivalda,rüüstamisi ja põletamist, mis viikingite ajal aset leidsid. Viikingite ajal arenes ka kaubandus ja asustati uusi alasid ning kultuure. Viikingiteks said enamasti taluperede nooremad pojad, kellele kodust maavaldust ei jätkunud
MUSTRÄSTAS Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Mustr %C3%A4stas http://www.miksike.ee/docs/lisa/2klass/8li nnule/mustr.htm http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/TURMER 2.htm Punane raamat Tallinn ,,Valgus" 1982 lk 204 Musträstas... Pojad Levik ...ehk turdus merula on levinud peaaegu Musträstas muneb pessa 3-5 muna, Musträstas on levinud Euroopas ja Loode kogu Euroopas, v.a Põhja-Skandinaavia ja tavaliselt 4. Munad on sinakasrohelist Aafrikas, Väike- ja Kesk-Aasias, Põhja- suurem osa Soomest. värvi punakuspruunide tähnidega. Pojad Indias ja Lõuna-Hiinas. Eestis on kooruvad tavaliselt paari päeva pärast. musträstas tavaline, kuid väikesearvuline Välimus ...
kaudu Väiksed pintslilöögid Värvusõpetuse teooria Värvilised varjud PEAMISED ESINDAJAD * Peamised esindajad: Claude Monet, Edgar Degas, Camille Pissarro, Auguste Renoir, Alfred Sisley, Édouard Manet ja skulptor Auguste Rodin. * Eesti kunstis on impressionismi mõjusid: Konrad Mäe, Paul Burmani ja Aleksander Vardi loomingus. IMPRESSIONISM KIRJANDUSES * Kirjanduses avaldus impressionism1880– 1910 (19.-20. saj.) vahetusel saksa, skandinaavia, prantsuse kultuurialas. TUNNUSJOONED * Armastus ja loodus * Vähe tegevust * Detailirohkus * Süüvimine hingeellu * Hetkemeeleolude ja tundmuste esitamine * Värvirohkus * Maalilisus kirjeldustes aforistlik * Vaimukas, mänglev stiil * Lühižanrid - luuletus, novell, lühiromaan PEAMISED ESINDAJAD * Peamised esindajad: Eduard von Keyserling,Thomas Mann, Hugo von Hofmannstahl, jpt. * Eesti kirjandusse ulatus impressionismi mõju „Noor-Eesti” vahendusel (Friedebert
aastal sõlmitud eesti saksa mittekallaletungilepingut käsitleti kui eetsi astumist saksamaa poolele. Balti liit- 1920. Aastate algu poolel otsautati moodustada balti liit. Balti liit tähendas 5 balti riigi-soome, eesti, läti, leedu, poola- tihedat sõjalis-poliitilist koostööd, mõeldud venemaa tagsi löömiseks. Paraku ebaõnnestusid balti liidu loomise katsed täielikult, põhjuseks olid omavahelised vastuolud poole-leedu konflikt ning soome-tahtis läheneda skandinaavia riikidele, venemaa terav vatsuseis selle liidu loomisele. Ainuk tegelik samm oli Balti liidu loomisele oli 1923 aastal sõlmitud Eesti-Läti kaitseliidu leping. Eesti riiklikkord/poliitiline elu(1918-1934 ) pärast venevõimu oli eestlastel suur soov rajada iseseisev dem. vabariik. Eesti esimese PS-i koostas asutav kogu 1920a. Selle kohaselt teostas seadusandliku võimu ühekojaline parlament e. riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse riiigikogu ja
Norra Referaat 2008 Norra Geograafiline asend Norra asub Euraasia mandril, Euroopas. Skandinaavia poolsaare kirdeotsast edelatipuni. Rootsist läänes. Põhjapoolne osa asub põhjapolaarjoone taga. Maismaast piirneb Rootsi, Venemaa ja Soomega. Läänest ja lõunast on Norra ääristatud
Nägemismeel ei ole just kõige parem, enamasti näeb ainult liikuvat saaki. Rästik hingab kopsude abil. Rästikul on suhteliselt suur suu, kus asuvad suured mürgihambad. Mürgihambad on mürki täis. Seal asetsevad ka teised hambad, mis on palju väisemad. 4 LEVIALA Rästik on levinud kogu Euraasias: Inglismaast kuni Sahhalini saareni. Rästiklastest on ainult harilik rästik levinud ka polaarjoone taha Koola ja Skandinaavia poolsaarel. Mägedes esineb ta kuni 3000 m kõrgusel üle merepinna. Eestis on levinu peaaegu kõikjal, rohkem esineb neid Saaremaal, Hiiumaal, Virumaal, Tartumaal ja Läänemaal. Rästilkastele meeldib pesitseda metsamaastikes. Soos võib rästiklastega enamasti kokku puutuda ainult metsamaastikes ja nedne servades. Peale metsamaastike meeldib nele pestitseda mägimaastikel, kõrbemaastikel, juurviljaaedades ja kultuurmaastikel. 5 TOITUMINE
ajalukku? Viikingite retked mõjutasid rahvaid, kellega nad kokku puutusid. Erinevatesse maadesse jõudsid nende esemed, uskumused ja tavad. Paljud oskused ja kombed võeti ka mujal kasutusele. Näiteks viikingite poolt loodud metallesemed olid ühed Euroopa parimatest ja nende järgi õppisid teised osavamalt metalli töötlema. Viikingite retkedest Inglismaale annavad tunnistust paljud Skandinaavia päritoluga kohanimed. Islandil võib tänapäeval kuulda peaaegu muutumatul kujul endisaegsete viikingite keelt. Ka paljud ingliskeelsed sõnad on pärit viikingitelt, näiteks ,,knife", ,,window", ,,egg", ,,die", ,,take". freenet-homepage.de Mõned ingliskeelsed nädalapäevade nimed tulenevad viikingite jumalate nimedest. Näiteks
MAJANDUSE JAHTUMINE KUI VÕIMALUS · Paindlikkus. Muudatusteks peab olema sisemiselt valmis. Jahtuvat majandust ei tohi karta, sest ütleb ju vanasõnagi, et sogases vees on kõige parem kala püüda. Ära otsi võimalusi ainult firma kaitsmiseks otsi ka võimalusi rünnakuks. · Strateegiast kinnipidamine. Ära tegutse äkiliselt, kui majanduskasv pidurdub. Strateegiast tuleb kinni pidada nii heal kui halval ajal. Ära vaata ainult tänast päeva, vaid ka seda, mis tuleb kahe aasta pärast. See on edu valem, kui ehitad üles pikaajalist äri. · Rõhk ekspordile. Tugeva ekspordibaasiga ettevõttele tuleb mõõdukas majanduslangus ainult kasuks, nii tooraine hindade, tööjõu kui uute kasvuvõimaluste poolest. · Varude tekitamine. Kui on n-ö küllusliku viljasaagiga aasta, siis pane ühte- ...
grimstadis kirjutas ta oma esimese näidendi, värssdraama "catilina" (1849). see oli romantiline, mässumeelne ja vabadust ihalev teos. küpseks dramaturgiks kujumes ibsen 1860-ndail aastail ja 1870-ndate hakul, kui ta töötas bergenis norra teatri kunstilise juhi ja lavastajana ja samal kohal ka kristiaania norra teatris. see oli rahvusromantiline periood ibseni loomingus. ("Östräti proua inger", "helgelandi südalased", "võitlus trooni pärast"). need valdasid teemasid norra ajaloost ja skandinaavia saagadest. ta oli veendunud patrioot, ühtlasi skandinaaviamaade kokkuhoidmise ja kostöö tuline pooldaja.ibseni näidendid õhutasid tugevat riiklust ning norra rahvuslikku uhkust, jätsid publiku külmaks ja kutsusid esile kriitikute iroonilisi märkusi. see sundis 1864 aastal vabatahtlikult maapakku minema - ibsen elas itaalias ja saksamaal. pagulasaastal lõi ibsen näidendid, mis andsi uued sihid ja eesmärgid kogu euroopa dramaturiale. kirjaniku uue loominguperioodi juhatasid sisse
ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire 'impeerium'). Skandinaavia- Skandinaavia stiil eristub paljudest teistest stiilidest oma lihtsuse ja naturaalsusega absoluutselt kõiges: alustades põrandatest ja seintest ja lõpetades väiksemate dekoorelementidega. Sellises interjööris on peaaegu kõik valmistatud naturaalpuidust, mida töödeldatakse uute tehnoloogiate kasutamisega. Skandinaavia stiil osavalt kombineerub selliste kaasaegsete materjalidega nagu klaas ja kroomitud metall. Konstruktivism- Konstruktivismi eesmärgiks on maailma ja inimese täielik muutmine, kõikide traditsioonide likvideerimine, luua absoluutselt puhas lehet kunsti ajaloos. Konstruktivistid, kes on kategooriliselt loobunud mineviku igasugustest näidistest, tahtsid modelleerida tulevikku, mida nad kujutasid ette selgete geomeetriliste vormide harmooniana.
ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire 'impeerium'). Skandinaavia- Skandinaavia stiil eristub paljudest teistest stiilidest oma lihtsuse ja naturaalsusega absoluutselt kõiges: alustades põrandatest ja seintest ja lõpetades väiksemate dekoorelementidega. Sellises interjööris on peaaegu kõik valmistatud naturaalpuidust, mida töödeldatakse uute tehnoloogiate kasutamisega. Skandinaavia stiil osavalt kombineerub selliste kaasaegsete materjalidega nagu klaas ja kroomitud metall. Konstruktivism- Konstruktivismi eesmärgiks on maailma ja inimese täielik muutmine, kõikide traditsioonide likvideerimine, luua absoluutselt puhas lehet kunsti ajaloos. Konstruktivistid, kes on kategooriliselt loobunud mineviku igasugustest näidistest, tahtsid modelleerida tulevikku, mida nad kujutasid ette selgete geomeetriliste vormide harmooniana
on eepos "Aeneis" KESKAEG: 5 1. MÕISTED: Filid Iirimaa jutuvestjad (ka ennustajad, seadusetundjad ja nõuandjad), kes pajatasid jutte esiisade vägevusest. Looming kandus põlvest põlve edasi suuliselt. Bardid rändlaulikud, kes esitasid muusika saatel ülistuslaule jumalate, valitsejate ja kangelaste auks. Looming kandus põlvest põlve edasi suuliselt. Skaldid viikingiajastu skandinaavia poeedid ja laulikud. Luuletusi esitasid nad ilma muusikalise saateta, mis oli vanade kangelaslaulude puhul olnud kohustuslikud. Zonglöörid rändartistid ja muusikud keskaegsel Prantsusmaal. Huglaarid rändartistid ja muusikud keskaegsel Hispaanias. Spiilmanid rändartistid ja muusikud keskaegsel Saksamaal. Trubatuurid keskaegsed luuletajadrändlaulikud Prantsusmaal. Viljelesid eeskätt armastusluulet.
Taara kummardajate maale. Järgmine, esimeste kirjalike allikate põhjal jälgitav eesti keele arengujärk algas 13. sajandil, mil Eestisse, ühte viimastest paganlikest maadest kogu Euroopas, jõudsid saksa ja skandinaavia ristisõdijad. Eestlaste vastast ristisõda kirjeldab 13. sajandi algusest pärit ladinakeelne Henriku Liivimaa kroonika mis sisaldab juba ka eestikeelseid sõnu ja lausekatkeid. Samast, 13. sajandist on teada arvukalt
Eestis on paraskontinentaalne kliima (merelise ja mandrilise vahepealne). Mereline kliima on sademeterohke ning väikese temperatuurikõikumisega, mandrilist kliimat iseloomustab sademete vähesus ning õhutemperatuuri suur kõikumine. Talvel on merelise kliimaga aladel soojem kui mandrilise kliimaga aladel, suvel vastupidi. Geograafiline laius 57º-59º pl. määrab, millises kliimavöötmes Eesti asub ning samuti päiksekiirguse hulga. Eestis on geograafilistele laiuskraadidele vastav õhutemperatuur maailma keskmisest suvel mõnevõrra madalam, talvel aga oluliselt kõrgem. Mida rohkem Läänemere või ookeani poole, seda pehmem on kliima. Valitsevad lääne- ja edelatuuled, mis seostuvad eelkõige sagedaste tsüklonitega. Novembrist jaanuarini on tsüklonaalne tegevus kõige aktiivsem ja puhuvad tugevamad tuuled (läänest itta). Tormipäevi (tuulekiirus üle 15 m/s) on Vilsandil 40, Võrus aga 4. Eestist möödub P-Atlandi soe hoovus. Madalrõhualadega kaasnevad t...
laiendamisel. Katoliku kiriku organisatsioon taastati ka Liivimaal: taasloodi katoliku piiskopkond, vahepeal luterlaste poolt üle võetud kirikuid anti tagasi katoliiklastele.Poola Liivimaa-poliitikas tõusis usuküsimus keskseks 1582. aastast. Tollane paavst Gregorius XIII (ametis 15721585) oli võtnud eesmärgiks taastada katoliiklus Põhja-Euroopas ja ühtlasi tugevdada Rooma kiriku mõju idas. Liivimaad käsitati võtmealana protestantliku Skandinaavia ja "skismaatilise" (s.t. kreeka õigeuskliku) Venemaa vahel, mistõttu sellele pöörati erilist tähelepanu. Liivimaa rekatoliseerimist juhtis isiklikult paavsti legaat, rahvusvahelise tuntusega jesuiit, itaallane Antonio Possevino. Oma tegevust Põhja-Euroopas 1570. aastail Rootsist alustanud Possevino oli muuhulgas ka vahendajaks 1582. aasta Vene-Poola rahulepingu sõlmimisele.Eesti alal seati jesuiitide residents sisse Tartusse. Nagu mujalgi, olid ka Liivimaal nende
ASULAD liivastel muldadel, iru piirkondadesse,kus äärest(ojamaa) kindlustatud Kindlustatud asutusjälgi ei asulad(asvas,ridalas,k asulad, ringvall tunta, balti ja aalis) linnused. Põhja- skandinaavia eesti mõjud-lihula, martna,kullamaa ELATUSALAD Põllumajandus ja põllumajandus Põlluharimine, põlluharimine Kaubandus, karjakasvatus, karjakasvatus, väärismetall,
" N: Lääne-Eesti, Ees-Aasia. · Sõna maa, kohanimega kokku. N: Saaremaa. Lahku: · Kohanimi kirjutatakse liigisõnast lahku kui ta käändub, teda saab ilma liigisõnata kasutada samas tähenduses. N: Pärnu linn · Sõnad tänav, manatee, väljak, plats lahku. N: Nooruse tänav. · Kui kohanimi on käänduv. · Sõna maad kirjutan kohanimest lahku kui kasutan seda riikide märkimiseks N: Skandinaavia maad. Tegusõnad: Kokku: · Liitegusõnad. N: Esietenduma Lahku: · -ma tegevusnimed. N: Jalga laskma. · -da tegevus nimed. N: Valmis kirjutada · -des võrmid. N: Käsi pestes · Tegusõna pöördelised vormid. N: Olin pähe õppinud
Pooldajate ligikaudne arv 300 miljonit üle miljardi 900 miljonit 160 miljonit 350 miljonit Levila Tiibet, Hiina, Jaapan, Lähis-ja Kesk-Ida, Türgi, Port. ,Hispaania, Poola, Venemaa, Ukraina, Põhja-Euroopa, Korea, Vietnam, Tai, Kesk-Aasia, Indoneesia, Leedu, Prantsusmaa Valgevene, Balkan Skandinaavia, Baltikum, Indias enam mitte Palestiina Iirimaa, Ladina.-Ameerika Sotimaa Usu looja Siddharta Gautama Muhamed Jeesus Kristus Luther, Calvin (Buddha)
Mis muutus rahvuskultuuri arengus pärast 1905 aastat Eesti kultuur on Eesti territooriumi kui eestlaste kultuur. See on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid tulnud teistelt kultuuridelt. Mõningad rahvakultuuri nt usundiliste nähtuste juured ulatuvad aastatuhandete taha. Kujunesid rahavkultuuri iseloomulikud piirkonnad- Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti ning Lääne-Eesti ja saared. Lääne-Eestile ja saartele olid iseloomulikud Skandinaavia mõjutused. Eesti territooriumi ja eesti kultuuriga on seotud ka baltisakslaste, setude, rannarootslaste ja vene vanausuliste kultuur. Eestis taotleti eesti keele kasutusala laiendamist ning omavalitsuse-, kooli-,kiriku- ja maareformi.Eesti kultuuri mõjutas industrialiseerimine ja moderniseerimine ning linnade kiire areng. 1905. ja 1907. aasta revolutsioonide mõjul tekkis rahvusliku liikumise teine laine, mis suunati omariikluse rajamise...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
