Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"skandinaavia" - 501 õppematerjali

skandinaavia - Norra oli Taani võimu all. Rootsis põimusid reformatsioon ja püüded vabaneda Taani võimu alt. 1523 Rootsi kuningaks valitud Gustav I Vasa lõi Taanist lahku. Soome oli Rootsi võimu all.Itaalia-poliitiliselt killustunud, jõukas, meelitas ligi vallutajaid. Põhja-Itaalia pärast pidasid Itaalia sõdu Hispaania ja Prantsusmaa.
thumbnail
2
doc

Kliimavööndid

sametpuu. Loomad: pesukaru, punahirv. Nirk, tiiger, leopard, tähnik, karud, kuradihaigur, vesihirv, mägilammas, korkas, kährik, kurvits metsnugis, metskass, piison. Inimesed: soodasad elutingimused, tihe inimasustus, tihe teedevõrk, palju maavarasid, looduskaitse alad, kõrgtehnoloogiline tootmine, kalapüük, siid, põllukultuurid, vähe säilinud traditsioone. Keskond: heitgaasid, happevihmad. OKASMETS 45-62 pl.ll, põhi ameerika, skandinaavia , venemaa, siber. Kv: mereline-kontinentaalne parasvööde. S 20-10 T -10-130 sajab 400-1000 mm suve lõpp, sügis. Pinnas: sügaval huumus, Nim. Leetmullad, igikelts e. kirsmaa. Taimed: kuusk, nulg, mänd, lehis, kask ,haab, seedermänd, pohl, mustikas, kanarbik, põdrasamblik, leseleht, jänesekapsas, kanada tsuuga, ebatsuuga, sekvoia, lepp. Loomad: hunt, soobel, pruunkaru, põder, saarmas, jalgkakk, nugis, ilves, orav, jänes, grisli, saarmas, ahm, siidisaba, käbilinnud, tuvi, kakulised...

Geograafia
102 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ajalugu II kursuse kokkuvõte

Ida-Frangi riiki hakkas valitsema Otiidide dünastia (hiljem Saksa-Rooma riik). Lääne-Frangi riigis haarasid võimu Kapetingid ja panid aluse Prantsuse kuningriigile. Lõuna-Frangi riigiiknes Itaalia aladel. 4. Viikingid (§7): kes nad olid, kuhu sõitsid, kuidas neist said Normandia valitsejad, usund. normannid, varjaagid, Valhalla, Thor, Oden, ruunid, saagad Viikingid olid skandinaavia päritolu meresõitjad. Neid oli kõigist ühiskonnakihtidest.1) Talupojad, kes käisid kaupa müümas, ostmas, vahetamas, talvel kui polnud muud teha. 2) Mõned olid elukselised, näiteks pere noorimad pojad. 3) Oma meeste eesotsas olevad kuningad, kes kukutati võimult. Sõdalased - läksid rüüstama, kauplejad - läksid kauplema, kolonistid - läksid otsima paremaid maid. Viikingite rännetes eristatakse peamiselt kahte suunda: lääneteed ja idateed...

Ajalugu
216 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Maadeavastamised

Loo Keskkool MAADEAVASTAMINE Referaat Autor: Kauri Vaab 8b Loo 2006 Sissejuhatus Teadmiste kogumine teiste maade ja rahvaste kohta on sama vana kui inimkond. Geograafilisi uurimisi käivitasid enamasti majanduslikud huvid,millele on lisandunud inimeste teadlik soov maailmapilti laiendada ja seiklusjanu rahuldada. Tänapäeval on väga vähe piirkondi, mida saaks avastada. Ometi ei ole geograafilised avastused otsa saanud, muutunud on vaid nende olemus. Maadeavastamine Maakera tundmise ajalugu on kirju. Eurooplaste jaoks toimus maailmapildi avastamine järkjärgult, alates Vahemere ümbrusest ja hõlmates lõpuks ka Euroopas kõige kaugemal asuvaid maanurki. Sageli pole kaugus ainuke tegur, mis segab avastamist. Mandrite siseosad olid eurooplaste jaoks ohtlikud ja sageli ka läbimatud....

Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Vara-Keskaeg Euroopas (konspekt)

Euroopa ülikoolid, konkreetsetest laenudest aga araabia numbrid (mille araablased võtsid üle Indiast). · Tehnika ­ astrolaab ja kompass kergendasid meresõitu ja võeti araablaste poolt üle Hiinast, nagu ka paber ja püssirohi. · Arhitektuur ­ gootika laenas araablastelt võlvide ja sammaste rütmi ning vitraazide värvikuse. 3. Viikingite retked 9. ­ 11. sajandil. a. Ühiskondlik kord: · Viiking ­ Skandinaavia sõdalane (-normann Lääne-Euroopas ja varjaag Venemaal) · Enamus skandinaavlasi olid vabad inimesed. · Tähtsamaid asju otsustasid bardid ­ vabad taluperemehed tingidel ­ suurtel koosolekutel. · Tegeldi põlluharimise ja kaubandusega. · Kaubandus ja meresõit kujunesid tegevuseks põhiliselt noorematele poegadele, kuna isa pärandas talu vanemale pojale. · Jõukamate ülikute esilekerkimine ­ sugukonnavanemad ja hõimujuhid....

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Reformatsioon

Peale ketserite hakkas järjest enam leiduma usuteadlasi, kes leidsid, et kirikut on vaja reformeerida. Alguse sai reformatsioon 14. saj Tsehhist, mis oli Kesk- Euroopa suurim riik. Eestvedajaks Praha ülikooli usuteaduuste professor Jan Hus: 1) simooniat ( kirikuametite müüki) pidas kuritegelikuks 2) leidis, et kirikutalituste eest ei või tasu võtta. 3) Kirik peaks alluma ilmalikule võimule. 4) Indulgentside müük tuleb keelata (patulunastus kirjad) Pandi algul kirikuvande alla. Hiljem vangi. Keeldus oma seisukohtadest loobumast ja põletati 1415 ketserina. Tsehhis järgnes pikaajaline hussiitide liikumine kiriku vastu, mis lõpuks maha suruti. Saksamaa 16. saj toimus seal esimene võitnud reformatsioon. Tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja oli Martin Luther. Alguse sai jälle seoses indulgentside müügiga. Seal...

Ajalugu
183 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Rootsi Kuningriik

· Ajalugu o Keskaeg o Suurvõim o Uusaeg o Lähiajalugu · Majandus o Väliskaubandus · Kultuur o Teadus o Haridus o UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud ajaloo- ja kultuuriobjektid Rootsis Vaata ka · Rahvastik o Keeled Rootsi Kuningriik Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige) paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast Soomega (586 km piiri) ja läänest Norraga (1619 km piiri). Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Loodus Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all.Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu....

Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Norra

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Joonas Laanela 9B klass NORRA referaat TALLINN 2008 Norra Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool. Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Peale Rootsi piirneb ta Venemaa ja Soomega. Norrale kuuluvad Svalbard ja Jan Mayen, mida peetakse kuningriigi lahutamatuks osaks. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid ning neid ei peeta kuningriigi osaks. Samuti pretendeerib Norra Kuninganna Maudi maale Antarktikas...

Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Lõpueksami sooritajale - kokkuvõtted

Metsatööstus tegeleb puidu varumise, töötlemise, ouidutoodete valmistamise ning paberi ja tselluloosi tootmisega. 55% raiutavast puidust kasutatakse kütteks, 1/5 paberi tootmiseks ja ülejäänu puidutoodete valmistamiseks. Maailma suurim puidu tarbija on USA. Kõige enam toodab ümarpuitu USA, kes koos Kanadaga annab üle poole maailma toodangust. Enamik maailma paberipuudest raiutakse USA, Skandinaavia , Venemaa, Brasiilia ja Kanada metsadest. Puidu ja paberi kõrge hinna tõttu rajavad rikkad riigid istandikke soojematesse piirkondadesse, kus metsade juurdekasv on suurem ja majandamiskulud väiksemad. Puit veel niipea otsa ei saa, probleemiks on selle kvaliteet ja väärispuidu nappus ning metsa kui elukeskkonna halvenemine. Riigi metsastust võib pidada üheks keskkonnaseisundi näitajaks. Mets hoiab ringes toitaineid, ühtlustab jõgede veetaset,...

Geograafia
186 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Folkloristika aluste kordamisteemade konspekt

Oma kultuuri uurimine, tekstide struktuuri ja teemade leviku uuringud. Valitsevad teadusruumid eestis: o 18.-19. saj ­ saksakeelne teadusruum o 19. saj lõpp ­ 20. saj algus ­ soomekeelne teadusruum o 1940-1980 ­ Nõuk Vene teadusruum o 1990. aastad ­ USA, vähemal määral Euroopa, Skandinaavia . Folkloristika kesksemad suunad 20. saj Teemad Strukturalism Kommunikatsiooni-uuringud Süzeed Semiootika (et mismoodi siis on pärimus Nende levik Vene strukturaal- pärimuskeskkonnas olemas) (Eesti, Soome) semiootilised uuringud 3. Rahvaluuleteaduse kujunemise eellugu valgustusajastul ja selle mõju edasisele...

Folkloori ?anrisüsteem
246 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ühiskonnaõpetuse konspekt

Prantsusmaal, Soomes, Venemaal jne. PARLAMENTARISM: 3 Riigi tähtsaim võimuinstitutsioon on parlament. Seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel eksisteerib tugev vastastikune sõltuvus, nende konflikt võib viia võimukriisini. Ministrid jäävad täieõiguslikeks parlamendiliikmeteks. Parlamentarism on Euroopas ülekaalus, nt. Skandinaavia riigid, Itaalia, Saksamaa jt. Indikaator Eelindustriaalne Industriaalne Postindustriaalne ehk traditsiooniline ühiskond ühiskond ühiskond Arengu juhtprintsiip Traditsionalism Majanduskasv Teadmis- ja infokesksus...

Ühiskonnaõpetus
640 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Rootsi

a.) Rahvastiku tihedus: 20,1 in/km² Etniline koosseis: 91% rootslased, 3% soomlasi ja saame, 6% muid eurooplasi Sündimus: 12% Suremus: 11 ELiga ühinemise aasta: 1995 Rahaühik: euro Usutunnistus: 94% luterlasi, 2% katoliiklasi, 1% nelipühilasi, 3% muid 4 Rootsi geograafiline asend Rootsi asub Põhja-Euroopas, Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos, Skandinaavia poolsaarel. Lõunast piiravad teda Botnia Laht, Balti Meri ja Skagerraki Väin. Naaberriigid on Soome(idast), Norra(läänest) ja Taani(lõunast). Rootsi asub koordinaatidel 62° põhjalaiust, 15° idapikkust. Rootsi pealinn Stockholm asub koordinaatidel 17,5° põhjaliust, 59° läänepikkst. Rootsi kaugus Eestist on ligikaudu 250km (linnulennul). 5 Ajatsoon Rootsi asub ajatsoonis GMT + 1...

Geograafia
46 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Teoloogia

Järelikult asub paradiis kuskil maa peal. Jumal ei kirjelda ise kusagil oma välimust. Moosesele ütleb ta:" Ma olen see, kes Ma olen." (2 Mo 3-14) Enamasti kujutatakse Teda tõesti pika habeme ja kergelt kiilanevate vanemate meestena. Võib-olla tuleb see sellest, et selliste meeste ees tunti mingit aukartust ja seetõttu neid sellistena kujutatigi. Hilisemad kunstnikud lihtsalt jätkasid alustatud traditsiooni. Kreeklaste Zeus ja Skandinaavia Odis on ju Jumalaga küllalt sarnased. Järelikult, kui ta näeb välja nagu inimene, siis on tal vajadused nagu inimesel ja ta elab Paradiisis. Selline järeldus oleks vast kõige lihtsam. Samas, kui ta on nagu vaim, siis elab ta kõikjal. Kui me vaatleme kahe-raamatu- käsitlust, siis sellest tuleneb, et üks raamat (Pühakiri) on tunduvalt hilisem Looduse raamatust. Uku Masing kirjutab ,,Üldises usundiloos", et:" ülijumaluse idee pole sündinud kaasa...

Üldine usundilugu
30 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Keeleteaduse ajaloo eksami konspekt

Rajajad: - Franz Bopp (1791-1867): põhiline alusepanija. uurimus (1816), mis tõestas, et sanskriti, kreeka, ladina, pärsia ja germaani keelte verbide muutmine on sarnane ning et sellel on sama päritolu. Sanskriti ja indoeuroopa keelte konjugatsioonisüsteemi võrdlemine. Indoeuroopa keelte võrdlev grammatika. - Rasmus Rask (1787-1832): indoeuroopa keeleuurimise rajajaid, uurimisobjektiks vanaislandi keel ja teised skandinaavia keeled. On kirjutanud ka saami, hispaania, itaalia, muinasfriisi ja Lääne-Aafrika akra keele grammatika. Etümoloogia, keelte sugulus, germaani keeled - Jacob Grimm (1785-1863): saksa keeleteaduse rajajaid. ,,Saksa keele grammatika" (1819). Võrdlev ülevaade kogu germaani rühma (gooti, saksa, hollandi, inglise, friisi ja Skandinaavia) keelte grammatilistest iseloomujoontest. Parandatud trükis (1822) ülevaade germaani ja teiste indo-euroopa keelte konsonantide vahekordadest Grimmi seadus....

Keeleteadus
239 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Reformatsioon

Saksamaa Sveits Inglismaa Sotimaa Prantsusmaa Skandinaavia Madalmaad Pahameel rikka, Nõuti nii kiriklikke Reformatsiooni Enamarenenud Üle 30 aasta (1562- 1397 Taani Madalmaad (Holland, Belgia) toretseva ja kui ka ilmalikke iseloomustas algul Lõuna-Sotimaal 1598) verised juhtimisel Kalmari kuulusid katoliikliku Hispaania amoraalse katoliku uuendusi...

Ajalugu
257 allalaadimist
thumbnail
15
odt

Kordamine Geograafia eksamiks

Tihedam vesi on madalama veetasemega ja selle kompenseerimiseks voolab väiksema veetihedusega piirkonnast vett suurema tihedusega piirkonda. Vahemere vesi on Atlandi ookeani omast tihedam ja seetõttu on Vahemerel veetase madalam. Külma ja sooja hoovuse mõju kliimale Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse, pehmendades sealset kliimat. Külmad hoovused seevastu jahutavad soojade merede vett ja rannikute kliimat. Hoovuse soe vesi hoiab Skandinaavia ps fjordid pikalt jäävabad, see on aidanud kaasa nt omaaegse viikingite meresõidukultuuri tekkele. Soe õhk, mis jõuab koos Golfi hoovusega Atlandi ookeani kohale, kandub ülekaalus olevate läänetuultel ka Eestisse. Kui võrdleme meie kliimat samal laiuskraadil asuvate Siberi aladega, siis selgub, et Läänemere ääres asuvate maade aasta keskmine temp. On enam kui 10c kõrgem. Ometigi on päikesekiirguse hulk enam-vähem võrdne....

Geograafia
664 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Preili Julie

· Tänu Strindbergile jõudis rootsi kirjandus maailmatasemele. · Asutas Intiimteatri, kus lõi mitmeid tehnilisi uuendusi · Tänapäeval tuntakse teda kui modernse teatri isa. · Suurimaid autoreid rootsi kirjanduses · Üks mõjukaimaid Skandinaavia kirjanikke · Tema looming hõlmab ühiskonnakriitikat, naise ja mehe vahelist võitlust, pihtimusi ning ajalookäsitlusi. 11 KOKKUVÕTE Selle referaadi koostamine andis mulle palju juurde nii silmaringi laienemise kui referaadi tegemise meenutamise kohapealt. Sain teada August Strindbergi biograafiast kogu tema eluaja ulatuses, loomingust ning mõjutustest, tema maailmavaadetest ja ideaalidest. Analüüsisin...

Kirjandus
102 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Hülged, eksamimahuline uurimustöö

1,9 m. Kehamass Täiskasvanud isaslooma kaal on 250...300 kg ja emasloomal 180...250 kg. Levik Eestis ja Eestis on elupaigaks Läänemere ulguosa saarte ja laidude ümbrus. Maailmas maailmas on veel kaks eraldi levilat. Üks asub Atlandi ookeani loodeosas Ameerika ranniku lähedal, Saint Lawrence'i lahe piirkonnas ja Gröönimaa ümbruses. Teine Atlandi ookeani kirdeosas, Briti saarte, Skandinaavia poolsaare, Murmanski ranniku ja teravmägede ümbruse rannavetes. Arvukus Eestis Elupaik ja -viis Elupaigaks ulgumere saarte ja laidude ümbruses. Paikse eluviisiga. Toitumine Toiduks peamiselt kalad - tursk, lest. lõhilased, heeringlased. Kalade kõrval sööb märgatavas koguses veeselgrootuid ja taimi. Sigimine Innaaeg on varakevadel. Isasloomad omavad sellel ajal 6...7 emasloomaga...

Bioloogia
65 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Liszt, Chopin, Wagner

Ta oli juba ammu unistanud ideaalsest ooperimajast ja 1876a avatigi Wagneri pooldajatest loodud seltsi toetusel Bayreuth'is spetsiaalselt Wagneri ooperite esitamiseks ooperi-muusikamaja. Avamiseks etendati suurejooneline ooperitetraloogia "Nibelungide sõrmus". Looming Wagner oli 19saj suurim ooperireformaator. Tema ooperid olid pideva sümfoonilise arenduse ja katkematu lavalise tegevusega draamad., mis ei jagunenud mitte numbriteks vaid stseenideks. Paljud ooperid põhinerid saksa ja skandinaavia eeposte legendidel ja müütidel(libretod kirjutas ise). Harmoonias oli tal suurteks eeskujudeks Liszt: kromantismid ja pingelised kooskõlad viisid Wagneri puhul juba tonaalsuse kadumiseni. Erakordselt võimas oli ta orkester- tavalisest 4*'ne, suur oli vaskpuhkpillide osatähtsus....

Muusika
41 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

Oht tuli eeskätt naabritelt. Lõunas tõrjusid balti hõimud (tänapäeva lätlaste ja leedulaste esivanemad) läänemere-soomlased Põhja-Läti aladelt peaaegu välja (vaid liivlastel õnnestus paigale jääda). Peipsist ida pool jõudsid pärale slaavi hõimud, kes asusid hõlvama vadjalaste ja vepslastega asustatud suuri maa-alasid. Üha enam hakkasid siia sõjaretki tegema skandinaavia hõimud. Aastal 600 olevat rootslaste kuningas Ingvar terve suve siin rüüstanud, lõpuks aga lahingus eestlastega langenud. Aastaid 800-1050 nim. Euroopas viikingiajaks. Sel perioodil domineerisid viikingid ühel või teistsugusel moel kogu Euroopas kas vallutajatena, röövlitena, kaupmeestena või valitsejatena. Viikingite sõjakus tähendas arvukate relvakonfliktide olemasolu ka Eesti aladel, sest Eesti jäi viikingite idapoolsemate kaubateede lähedusse....

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Soome Vabariik

Soomes on jõgesid, mis suubuvad Põhja- Jäämerre. Soome kogupiiri pikkus naaberriikidega. 2,628 km. Soome suurimad linnad on: Helsingi 560 000 elanikku (Suur-Helsingi koos 221 000 elanikuga Espoo, 182 000 elanikuga Vantaa ja Kauniaisega üle 900 000), Tampere 200 000 elanikku, Turu 175 000 elanikku, Oulu 125 000 elanikku, Lahti 98 000 elanikku, Kuopio 88 000 elanikku, Jyväskylä 81 000 elanikku, Pori 76 000 elanikku. Soome riigi lipp kujutab skandinaavia risti nagu Rootsi, Norra, Taani ja Islandi omagi. See sümbol pärineb Taani kuninga Valdemar II aegadest, kes kuuldavasti nägi taevavõlvile ilmunud risti ööl vastu võidukat lahingut Tallinna all. Soome riigilipuna kehtestati sinine rist valgel taustal 1863. aastal, samal ajal umbes, kui soome keel tunnistati riigikeeleks. Sinine värv tähistab Soomet kui järvedemaad, valge lund, mis sajab maha viieks kuuks aastas. Pinnamood:...

Geograafia
53 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun