S: 28-29 ; T 27-28 ; Sajab 2000-3000mm, aasta läbi. Ferralliitmullad->keemiline murenemisne rauda palju, vähe huumust.mitu puuderinnet.Taimed: palmid epifüüdid orhideed hevea tamm mahagon liaanid.Loomad: gara orangutang laiskloomad leopart maod gorilla jaaguar kapibaara. Inimesed: hõre asutus korilus küttimine, loodusrahvad,metsade ja maavarade väljavedu, traditsiooniline eluviis. Probleemid: puidu nõudlus, vihmametsade vähenemine, kliima soojenemine, väljasurevad loomad. SAVANN 10-20 pl, ll. Austraalia kuuba. Kv: lähisekvatoriaalne. S:28, T 24. sajab 300-1000 mm suvel e. vihmaperioodil. Ferralliit mullad. Vt.ülal.moodustub lateriitkiht, kuivad mullad. Punamullad. Kõrrelised taimed: pudelpuu, ahvileiva puu, baobab, ananass kohvipuu, kaktused, piimalillelised, tubakas, aurakaaria, akaatsiad. Loomad: marabu,ninasarvik, kaelkirjak, lõvid,elevandid, simpans, nandu, koaala, puuma, e...
Keskaeg (§1): mida pidada keskaja alguseks ja keskaja lõpuks (milliseid piire pooldaksid Sina), millal see mõiste kasutusele võeti, miks just selline nimetus, keskaja perioodid. - Keskaja alguseks võib pidada erinevaid sündmusi. Klassikaliselt loetakse keskaja alguseks aastat 476, mil langes Lääne-Rooma. Tegelikult võib lugeda keskaja alguseks ka varasemaid aastaid, näiteks 180 p.Kr. kui suri keiser MARCUS AURELIUS (sellest ajast alates hakaks lagunema Rooma rahu) või 330, kui Rooma riigi pealinnaks sai KONSTANTINOOPOL jms. - Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse BÜTSANTS. Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse ja toimub rekonkista. - Mõiste võeti kasutusele Giovanni ANDREA poolt, kes oli Itaalia humanist. Humanistide tõlgenduse kohaselt oli keskaeg paus, mis eraldas kahte ajastut. (Antiiki ja renessanssi) - Keskaega jaotatakse nii: 1)Varakeskaeg 5.-11. saj See...
Loo Keskkool MAADEAVASTAMINE Referaat Autor: Kauri Vaab 8b Loo 2006 Sissejuhatus Teadmiste kogumine teiste maade ja rahvaste kohta on sama vana kui inimkond. Geograafilisi uurimisi käivitasid enamasti majanduslikud huvid,millele on lisandunud inimeste teadlik soov maailmapilti laiendada ja seiklusjanu rahuldada. Tänapäeval on väga vähe piirkondi, mida saaks avastada. Ometi ei ole geograafilised avastused otsa saanud, muutunud on vaid nende olemus. Maadeavastamine Maakera tundmise ajalugu on kirju. Eurooplaste jaoks toimus maailmapildi avastamine järkjärgult, alates Vahemere ümbrusest ja hõlmates lõpuks ka Euroopas kõige kaugemal asuvaid maanurki. Sageli pole kaugus ainuke tegur, mis segab avastamist. Mandrite siseosad olid eurooplaste jaoks ohtlikud ja sageli ka läbimatud. Esimesed, kes...
Keskaja mõiste ja koht ajaloos. a. Üleminek antiigist keskaega oli pikk muutuste protsess: · Lääne-Rooma hävimine. · Germaanlaste ja slaavlaste rännete tulemusel uue ühtsuse Euroopa kujunemine. b. Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele itaalia humanistid (Giovanni Andrea 1469.a.): · Sellega tähistati vanaaja ja oma kaasaja vahelist perioodi, mil midagi olulist ei toimunud (nn pime ajajärk). c. See 1000aastane periood pani aluse läänemaailmale nagu me seda tänapäeval tunneme. d. Keskaeg ei olnud "pime" ega "kuldne", vaid sama mitmetahuline ja vastuoluline nagu tänapäev. e. Arenes kultuur, pandi alus paljudele tänapäeva väärtushinnangutele. 2. Keskaja piiritlemine a. Keskaega piiritletakse ruumiliselt alaga, kus kujunes feodaaltsivilisatsioon: PIIRID TUNNUSED Lääne- ja Lõuna-Euroo...
Peale ketserite hakkas järjest enam leiduma usuteadlasi, kes leidsid, et kirikut on vaja reformeerida. Alguse sai reformatsioon 14. saj Tsehhist, mis oli Kesk- Euroopa suurim riik. Eestvedajaks Praha ülikooli usuteaduuste professor Jan Hus: 1) simooniat ( kirikuametite müüki) pidas kuritegelikuks 2) leidis, et kirikutalituste eest ei või tasu võtta. 3) Kirik peaks alluma ilmalikule võimule. 4) Indulgentside müük tuleb keelata (patulunastus kirjad) Pandi algul kirikuvande alla. Hiljem vangi. Keeldus oma seisukohtadest loobumast ja põletati 1415 ketserina. Tsehhis järgnes pikaajaline hussiitide liikumine kiriku vastu, mis lõpuks maha suruti. Saksamaa 16. saj toimus seal esimene võitnud reformatsioon. Tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja oli Martin Luther. Alguse sai jälle seoses indulgentside müügiga. Seal hakati neid...
klass Raido Hiiuväin Rootsi Kuningriik Referaat Kihelkonna 2008 Sisukord · Sissejuhatus · Loodus o Kliima o Saared o Jõed o Järved o Loodusvarad o Taimestik o Loomastik o Keskkonnaohud o Igaüheõigus o UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud loodusobjektid Rootsis · Riik o Riigikord o Haldusjaotus Läänid · Ajalugu o Keskaeg o Suurvõim o Uusaeg o Lähiajalugu · Majandus o Väliskaubandus · Kultuur o Teadus o Haridus o UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud ajaloo- ja kultuuriobjektid Rootsis Vaata ka · Rahvastik o Keeled Rootsi Kuningriik Rootsi Kuningriik...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Joonas Laanela 9B klass NORRA referaat TALLINN 2008 Norra Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool. Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Peale Rootsi piirneb ta Venemaa ja Soomega. Norrale kuuluvad Svalbard ja Jan Mayen, mida peetakse kuningriigi lahutamatuks osaks. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid ning neid ei peeta kuningriigi osaks. Samuti pretendeerib Norra Kuninganna Maudi maale Antarktikas. Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks (kommune, mitmus kommuner, uusnorra kommunar). Neid on 454. Kaalumisel on haldusreform, mis asendab maakonnad suuremate piirkondadega. Norra on parlamentaarse valitsussüsteemiga konstitutsiooniline monarhia. Praegune kuningas on Harald V.Kuningal puudu...
1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed Tänapäeval elatab end põllumajandusliku tööga umbes 45 % maakera rahvastikust. Põllumajandustoodang ei saa praegu suureneda enam uute maade kasutuselevõtu, vaid ainult produktiivsema tootmise arvel. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandikku maismaast ning jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. Iga riigi põllumajanduse struktuur on erinev. See sõltub looduslikest tingimusest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaalmajanduslikest suhetest ja rahvuslikest traditsioonidest. Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloomustatakse tavaliselt põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse tähtsusega SKTs. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: elatus ehk naturaalmajanduslikuks (omatarbeline) ja turumajanduslikuks (kaubaline). Milliseid kultuure ja kariloomi ühes või teises maailma piirkonn...
Üldküsimused: ajalugu, teooria, mõisted, uurimisviisid 1. Rahvaluule mõiste eesti folkloristikas: mõiste kujunemise ajalugu, terminid ja definitsioonid; rõhuasetuste muutused ja nende põhjused. Rahvaluule mõiste on kujunenud kahte telge pidi: vertikaalne telg kujunes sõltuvalt eesti rahvaluule ja kultuuriajaloo, sh. teadusajaloo üldisest arengujoonest (19. sajandi kultuurimurrang; rahvaluule aine rohkus arhiivis; filoloogilise suuna domineerimine); horisontaalset telge kujundasid rahvusvahelised teaduskontaktid (saksa, nõukogude, soome, viimase vahendusel Põhjamaad ja Ameerika). Eestikeelne rahvaluulealane terminoloogia kujunes 19. sajandil saksa keele mõjul. Hurt 1896. a oma kõnes toob lõpuks saksakeelsetele terminitele eestikeelsed vasted. Kreutzwald ,,vana vara" Hurt ,,rahvamälestused" (kõik, mida rahvas oma minevikust mäletab: ne...
Poliitiliste ideoloogiate põhiteemad Liberalism - XVII-XIX saj. Seisukohad kirja pannud John Locke ja John Stuart Mill. Ülimaks väärtuseks on indiviidi vabadus. Tähtsaks peeti inimese õigust mõelda iseseisvalt ja teistmoodi, kui ühiskondlikud normid ette nägid. Inimõiguste, humanismi ja sallivuse ideed pärinevad just liberalismi filosoofiast. Majanduses pooldavad liberaalid vaba ettevõtlust, konkurentsi, avatud turgusid ja riikliku regulatsiooni minimaalsust. Sotsiaalsed nõudmised on tihedalt seotud majanduspoliitikaga. Rikkaid pole õige karistada kõrgete maksudega. Inimesele peab jääma võimalus ise otsustada, mida ta teenitud rahaga teeb. Riigilt saavad abi ainult väga vaesed ja puuetega inimesed. Propageeritakse avalikkuse kontrollile allutatud konstitutsioonilist valitsemist ja tugevat kodanikuühiskonda. Pooldatakse kõikvõimalikku rahvusvahelist koostööd. Konservatism - Liberalismi vastand. Aluse pani Thomas Hobbes XVII sajandil. Konservati...
3 Rootsi üldandmed.................................................................................4 Rootsi geograafiline asend.............................................................................................5 Ajatsoon.........................................................................................................................6 Pinnamood......................................................................................................................6 Pinnamoe mõju majandustegevusele...........................................................7 Maavarad..........................................................................................7 Kliima...
Jaanus Tammiste Avatud Ülikool I kursus Teoloogia tänapäevased probleemid. Eksami küsimuste vastused 1. Kas Jumal (või Taevane Isa) on olemas? Loomulikult on. Kui ma nii ei arvaks, ei õpiks ma teoloogiat vaid võib-olla majandust või midagi muud. Tõtt öelda ei ole ma alati arvanud, et Jumal on olemas. Samas ei ole ma kunagi juurelnud selle üle milline ta on. Tähtis on ta minu jaoks, et ta olemas on. Raske on Teda ka kuhugi paikselt elama panna kui ei tea, milline ta on. Kui ta on nagu heebrea keelne ,,ruah" või vaim, või nagu Polüneesia mana, siis kas tal ongi vaja paikset elukohta. Levinud on arvamus, et Jumal elab taevas. Aga miks mitte paradiisis? Ja kas paradiis asub taevas? Vaevalt, et Aadam ja Eva taevast alla aeti...
1. Keele käsitlemine antiikmaailmas a) India: Panini grammatika Avastati 18 saj koloniseerijate poolt, pärineb 5 või 4 sajandist eKr. Kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale hääldus!). Koosneb 8 raamatust. Pnini keeledefinitsioonid on peaaegu valemid, lühidad ja lihtsad. Kõik see viitab faktide äärmiselt täpsele uurimisele. Pnin on kirjeldanud klassikalist sanskriti keelt 4000 definitsiooniga. Pani aluse võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkele (sanskritoloogia 19. sajandil) avastati, et sanskriti keel on sugulaskeel ladina ja kreeka keelele. b) Kreeka Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning grammatilise süsteemi (sõnaliigid ja käänded). 1) filosoofide periood (Aristoteles, Platon jt): Alates 5 sajand eKr...
Saksamaa Sveits Inglismaa Sotimaa Prantsusmaa Skandinaavia Madalmaad Pahameel rikka, Nõuti nii kiriklikke Reformatsiooni Enamarenenud Üle 30 aasta (1562- 1397 Taani Madalmaad (Holland, Belgia) toretseva ja kui ka ilmalikke iseloomustas algul Lõuna-Sotimaal 1598) verised juhtimisel Kalmari kuulusid katoliikliku Hispaania amoraalse katoliku uuendusi. majanduslike ja levib kalvinism. ususõjad katoliiklaste unioon Rootsi ja alla. Reformatsiooni pooldajaid reformatsiooni kiriku vastu, kes Nõudmised Lutheri poliitiliste vastuolude Põhja-Sotimaa on ja hugenottide Norraga,...
Rahvastik ja poliitiline kaart Põhja ja Lõuna kujunemine: Põhjas domineeris hilisindustriaalne tootmisviis, Lõunas aga sõltuvindustrialiseerimine ja traditsioonilised tootmisviisid. Põhjus, miks mõned riigid on teistest arenenumad seisneb kolonialiseerimises ning sellest tulenevatest nähtustest nagu sundindustrialiseerimine ning orjandust jne. Põhjus seisnes selles, et kunagi ammu muudeti paljud maad kolooniateks ja sinna paigutati igasuguseid räpased või saastavad harud nagu maavarade hankimine. Selleks viidi sinna kõik vajaminevad masinad ning tehnoloogia ja emamaa kontrollis seda. Kui koloniseerimine lõppes ning emamaa enam ei aidanud, siis jäid koloniaalmaad majanduslikult sõltuvaks ning pidid tegema seda, mida oskasid, et sissetulekut saada maavarasi hankima või põllumajandus produkte kasvatama. Tänapäeval on, et arenenud riigid suudavad ise edasi areneda ja on tegusad tööstuses, infoajastu ettevõtetes ja kõrgtehnoloogias. Arengumaad on...
Rapla Ühisgümnaasium Katrin Kampura XI a klass ,,PREILI JULIE" August Strindberg Referaat Juhendaja: Ülle Mäekivi Rapla 2008 SISUKORD Sisukord............................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................... 3 Autorist.............................................................................................. 4 Lapsepõlv............................................................................... 5 Õpingud Töö ja Eraelu............................................................ 6 Poliitilised vaated................................................................... 7 Teised huvid...
KLASS HENDRIK VARBLANE HÜLGED UURIMUSTÖÖ JUHENDAJA: LAINE KÄGU KERGU 2008 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................... 3 Hüljeste elupaigad...............................................................................................................................4 Levila ja alamliigid..............................................................................................................................4 Alamliigid............................................................................................................................................4 Hülge liigikirjeldus...
Andekas helilooja, pedagoog, dirigent, muusika publitsist. Sündis saksakeelt kõnelevas Ungari piirkonnas. Isa tegeles harrastusmuusikuna. Koolis lisaainena prantsuse keelt. Alustas 9a pianistina. Õppis algul Viinis hiljem Pariisis. 1861 kolis Rooma, sinna ka jäi. Looming lõi uue klaverimängu stiili. Armastab esineda valitud publiku ees. Püüdis klaveril edasi andda selliseid varjundeid, mis meenutasid orkestri pille. Klaverikõla muutus enneolematult värvikaks ja jõuliseks. Kirjutas 3klaveripalade tsüklit. ,,Rännuaastad", ligi 40a kirjutas, 19 Ungari rapsoodiat, 2klaverikontserti, 2sümfooniat,(rapsoodia- vaba, rändav). Klaveripalad ilusa meloodia ja massiivsed. Parem käsi meloodiline, vasak kiire. Äärmuslikud kõlavõimalused võtab kasutusele, kasutades äärmuslikke heliregistreid. On ka kirjutanud vaimulikke teoseid: kandaate, missasid, oratooriumeid, 1reekviem. Fryderyk Chopin (1810-...
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperioodi....
SOOME VABARIIK Suomi(Soome keeles) Üldandmed: Soome Vabariik paikneb põhja euroopas, asub Rootsi ja Venemaa vahel ja piirneb Soome lahe ja Botnia merega. Pindala: 337 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid), natukene väiksem kui Montana.(osariik USAs) Naaberriigid:Venemaa, Rootsi, ja Norra. Riigipiiri pikkus:2,628 km Riigikord: Parlamentaarne demokraatia Rahvaarv:5,223,442 (Juuli 2005 ) Pealinn:Helsinki Pealinna rahvaarv: Helsinkis elab 2003. aasta seisuga 560,905 inimest. Rahaühik:Euro(varem Mark) Rahvuslik koosseis:Soomlased93.4%, Rootslased5,7%, Lapplased0.1%, Eestlased 0.2% Riigikeel: Soome keel ja Rootsi keel Usk: Luterlased 84%, teised Kristlased:1%, Kreeka Ordodoks:1%, ateistid:14% Kõrgeim koht on Halti tipp (1328m) Asub Enontekiö loodeoses. Soomes on 187 888 järve ja 176 584 saart ja 72 loojumatu päikesega polaarpäeva. Soome Vabariik asub Põhja-Euroopas. So...
annaabi.ee 
Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna!
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
