telgitagustest ja teha järgi mitmeid tuntuid ooperi lauljaid. Sellesse monoloog etendusse sobis antud näitleja suurepäraselt ta suutis väga veenvalt edasi anda antud olukorda. Etenduses ei kasutatud lisa tausta helisi. Ainsad helid mida kuulda sai oli aegajalt helisev telefoni helin ja rekvisiitori poolt lastud muusika raadiost. Telefon helisemine tähedas, et helistab direktor kes peaks andam edasised juhised, mida edasi teha antut situatsioonis kus publik on saalis ootamas etenduse algust kuid teatri poolt on etendus ära jäetud. Raadiost tulevat muusikat kasutas rekvisiitor, siis kui tal tekkis soov laulda mõni ooperi pala või etendada väike osa balletist. Rohekmat (helilist) muusikat kasutatud ei oldud ja kogu heli põhines monoloogil. Etendus rääkis revkisiitorist, kes teeb oma tööd väga hoolikalt ning ühel päeval leiab ta ennast
igapäevakaupade puhul luksuskaupade puhul b) teiste poolt mittemärgatavate d) teiste poolt mittemärgatavate luksuskaupade puhul igapäevakaupade puhul Arvamusliidrile on kõige tunnuslikum: a) väga kõrge sotsiaalne c) teadmised positsioon d) objektiivsus ja usaldatavus b) hea haridus Kui inimene käitub ühes situatsioonis töölisena, teises perekonnaliikmena, kolmandas linlasena ja neljandas sõbrana, siis seda saab käsitleda : a) sotsiaalse klassina c) sotsiaalse rollina b) võrdlusrühma liikmena d) tegevusvaldkondadena Maslow hierarhial on: a) neli astet c) viis astet b) kuus astet d) seitse astet Taju on:
EESTI KEELE VORMIÕPETUS. SISSEJUHATUS 1., 2. (17.09.18) MIS ON MORFOLOOGIA? MILLEKS SEDA ÕPPIDA? Pane õigesse vormi! Diivaniparadiisis on lai valik (voodid). Voodeid Narva Kolledzis õpib palju (tublid) tublisid üliõpilasi. Konkursil osalevad Narva Kolledzi (tublid) tublide üliõpilaste kirjalikud tööd. Narva Kolledzi üliõpilaste (kirjalikud) kirjalikkude/kirjalike tööde tase on väga kõrge. Sellel küsimusel on palju (võimalikud vastused) võimalikke vastuseid, sellel juhtumil on palju (põhjused) põhjuseid/põhjusi. Kiri on valmis, kuid mul kahjuks ei ole (ümbrik) ümbrikut/ümbrikku Kodanikud vajavad (loomulikud, inimlikud, mõistlikud) loomulikke, inimlikke, mõistlikke lahendusi, kodanikud ei vaja (õudne, vastik tingimus) õudset, vastikut tingimust. Tahaks magusat ja (suhkur) suhkrut. Carmen on kõhn, pikk ja õrn, kuid Claudia on temast (kõhn) kõhnem, (pikk) pikem, (õr...
mis Mart mõtles, kui ta seda tegi. Miks ta valis just sellise tee raha hankimiseks? Kui Mart tunnistab oma süüd ja saab selle eest karistada, siis kindlasti tuleks ikkagi tulevikus olla kahtlev tema usalduses. Vastasel juhul võib Mart samas vaimus edasi tegutseda. Samuti peaks see jällegi meelde tuletama kõigile ettevõttete omanikele, et alati tuleb kontrollida neid töötajaid, kes on nii öelda “SINU RAHALE” või “FIRMA ASJADELE” kõige lähemal. Selles situatsioonis ei ole austatud Juhanit, kuna tema andis Mardile töö ja võimaluse hästi teenida. Asjalood oleksid võinud olla veel hullemad, kui antud juhul raamatupidaja ei oleks avastanud kahtlast rendi firmat Hinnang vastavalt tagajärjele (s.o teleoloogilise printsiibi järgi) Mart tegutses vaid enda huvide piires, kahjustades Juhani ettevõtet sellega. Asjaolude tagajärg Juhani ja Mardi vahel peaksid oleme paika pandud. Nad peaksid koostama maksegraafiku, kus Mardi palgast
Täpsemalt, tööstress on kogum emotsionaalseid, kognitiivseid, käitumuslikke ja füsioloogilisi reaktsioone, mida kutsuvad esile töö sisu, töökorraldusega seotud ja töökeskoonnas esinevad faktorid. Läbipõlemis sündroom (kes ja kuidas võiksid olla ohustatud?) Läbipõlemine on vaimse, füüsilise ja emotsionaalse kurnatuse seisund, mis on kujunenud pikaajalise ülepinge situatsioonis. Läbipõlemine tekib töötajatel, kes oma töökohustuste täitmisel on sunnitud suhtlema paljude inimestega (kliendid, õpilased, patsiendid jne). Läbipõlemissündroomi on enim uuritud sotsiaaltöötajatel, õpetajatel ja meditsiinitöötajatel. Uuringud viitavad tõsiasjale, et ohustatud on peamiselt nende elualade esindajad, kelle töö eeldab intensiivset emotsionaalset kontakti klientidega. Siiski on viimaste aastate uuringutes
Xxx 38.Kuidas käitub ja suhtleb ,,agressiivse stiiliga" inimene? Sõnastage eluline/praktiline näide. Xxx 39.Kuidas käitub ja suhtleb ,,kehtestava stiiliga" inimene? Sõnastage eluline/praktiline näide. Kehtestav käitumine võimaldab inimesel väljendada oma mõtteid, soove ja vajadusi teistele vastuvõetavalt. Kehtestav inimene väljendab oma mõtteid vahetult kuid taktitundeliselt. Kehtestav käitumine on abivahendiks "ei" ütlemise situatsioonis. 40.Millised on tüüpilisemad suhtlemisbarjäärid? Personaalsed barjäärid o emotsioonid, o väärtushinnangud, o erinev haridustase, o sugu, o rass o sotsiaalne staatus o halb kuulamisharjumus jne. Füüsilised barjäärid o suur vahekaugus, o müra, o valgus. Semantilised barjäärid
Tulemuseks on ülejääk turul 40 ühikut. Turul tekib ülejääk siis kui turuhind on kõrgemal tasakaaluhinnast. Selline olukord võib tekkida näiteks siis kui valitsus kehtestab mingile kaubale miinimumhinna nii, et see ületab vabaturu tasakaaluhinda. Sellisel juhul pakkujad sooviksid sellise hinna juures rohkem pakkuda ja tarbijad vähem osta. b) Missugune on tasakaaluhind ja tasakaalukogus? Missugune oleks tarbija hinnavaru tasakaalu situatsioonis? Mida iseloomustab tarbija hinnavaru? Tasakaalu hind on 200 ja tasakaalu kogus on 40. Sellise hinna juures on nii nõutav kui pakutav kogus tasakaalus. Sellist vabaturu tasakaalu nimetame ka efektiivseks tasakaaluks. Tarbija hinnavaru iseloomustab tarbija valmisolekut maksta, mis on suurem kui tegelikud tarbimiskulutused. Tarbija hinnavaru tekkib siis kui tarbija on väiksemate koguste eest valmis maksma kõrgemat hinda ühiku
Keskkonnas on asi olemas psüühilises mõttes siis, kui me seda märkame. On mõjud mida me teadvustame ja mida ei teadvusta. Asi võib ilmuda keskkonda siis, kui geograafiliselt enam olemas ei ole. 3. Käitumiskeskkond on keskkond, millega vastasmõju meeleorganite vahendusel psüühikale kättesaadavateks närviimpulssideks transformeeritakse. Kogemused on erinevad, kuigi inimesed on sarnases situatsioonis või keskkonnas. Keskkonna määrab indiviid. Meile tundub, et me oleme iga päev samad. Kui me kogeme iga päev väikeseid ühekordseid õppimisi iga see kogemus teeb meid teistsuguseks, mistõttu me ei ole need, kes me olime eile. Meie jaoks keskkond muudab oma tähenduse, kui keegi nt hakkab millestki rääkima. Maailm meie ümber on suhteline ja tõlgenduslik. Me loome ise endale maailma. 4. Meie individuaalsus ei kujune ainult spontaanses vastasmõjus keskkonnaga, vahel toimub see
Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 Kovariatsioonimudel inimesed kasutavad omistamisel kovariatsiooni printsiipi selleks, et miski oleks mingi käitumise põhjuseks, peab see esinema siis, kui esineb teatud käitumise ja puuduma siis, kui seda käitumist ei esine. Et otsustada, kas on tegemist sisemise või välise atributsiooniga on vaja kolme liiki infot (vt slaidilt joonis): - konsensuse kohta kuivõrd katub meile huvipakkuva inimese käitumine teiste samas situatsioonis olevate inimeste käitumisega. Kui kattuvus kõrge, on põhjus situatsioonis. Nt matused. - püsivuse kohta - kui püsiv on huvialuse käitumine erinevate stiimulite puul. Kui käitumine ei ole püsiv, siis on olukord see, miks ta nii käitus. - erinevuse kohta mil määral erineb huvialuse käitumine situatsiooniti kui stiimul jääb samaks. Kui käitumine erineb palju, on põhjus situatsioonis. Omistamisel on 2 puudust:
Psühholoogia. Suhtlemispsühholoogia. Suhtes tuleks küsida tagasisidet. Kui keegi kuulab, siis tuleks anda tagasisidet, kas sa said aru, mida sulle räägiti. Tihti suhtlemisel, ei ole huvi kuulata teist vaid ise rääkida. Suhe on protsess, kus on rohkelt võimalusi suhet parandada/rikkuda. Suhtlemiselt tuleb ennas ANALÜÜSIDA. Inimene mõtleb tihti asju juurde mida situatsioonis pole. Üks ja sama tegevus on erineva tähendusega sõltuvalt meie emotsioonist/arvamusest. ,,Attributions made by happy and unhappy couples." Brehm & Kassin Mõjutamine on efektiivne kui sa tead mis mõjub ja tunned inimest. Mõjutatakse ka emotsioone n.kompliment ja tihti pärast seda esitatakse palve. Sotsiaalse võrgustiku kaudu saadava toetuse tüübid: · Psühholoogiline · Informaatiline · Materiaalne Psühholoogiline
Edukamad on need paarisuhted, kus Vanemat on minimaalselt ning tasakaalus on nii mehe kui naise puhul Täiskasvanu ja Lapse osakaal. See võimaldaks realistlikku ellusuhtumist, kohustuste täitmist ja edasipüüdlikkust, kuid samaaegselt ka oskust vallatleda, olla siiras ja loov ning ennast ja maailma mitte liiga tõsiselt võtta. Mina tasandid 8 Kuna Laps, Vanem ja Täiskasvanu esinevad erinevas situatsioonis igal inimesel, on edukad need, kes suhtlemises seda ära tabada oskavad ning ise vastavalt ka käituvad. (Signe Kõiv 01.03.2008) Mina tasandid 9 KOKKUVÕTE Esitatud töö kokkuvõttes võin öelda, et antud teemaga tutvudes olen tutvnud ka iseendada. Olen täheldanud enda juures käitumise märke, mis sobivad kõigi kolme mina-tasandiga. Seetõttu olen õppinud on mõtteid jälgima ja ratsionaalsemalt käituma.
ARMUMINE JA ARMASTUS. Inimest juhivad ja motiveerivad vajadused ja kuna paljude vajaduste rahuldamiseks on vaja teisi inimesi, siis seetõttu on olulised suhted, mis aitavad kujundada ja säilitada rahulolu eluga. Soov läheduse järgi viib meid partneri otsimise ja leidmiseni. Miks hakkab meeldima just see ja mitte teine inimene? Kas me sobime oma vahel? Mida teha et kellelegi meeldida? On tähtis, et inimene oskaks ära tunda, milline on tema mõtlemis- ja käitumisviis, millest ta lähtub usaldusisiku valikul ja perekonna loomisel, siis oskab ta ka hinnata ka oma valikuga kaasnevaid riske. Suhte kujunemist soodustavateks teguriteks on: Füüsiline ja ka ruumiline lähedus Kontaktide sagedus ja tuttavlikkus nt neiu või noormees võib ,,juhuslikult" sattuda pidevalt teise teele, kodu lähedale jne, suhtlemine neti keskkonnas ja seal kontaktide loomine. Isikute vaheline sarnasus ja füüsiline atraktiivsus ehk köitvus. Siin on oluliseks osaks ...
Kaudkulud on enamasti kõik püsikulud, va müügimeestega seotud kulud, kui saab tasu vastavalt toodete pealt. Koolituskulud- kaudkulud, püsikulud 8) Kontrollitavuse järgi-kontrollitavad, kui olemas kulu baas ja saab võrrelda tegelikega, vastutusala põhiselt, ja mitte kontrollitavad, vastutustasandite põhiselt, need mis ei kuulu minu tasandile, et saa mina kontrollida. 9) Alternatiivkulud ehk loobumiskulud, kulu, mida oleks võinud teha teises situatsioonis, teine võimalus; täiendkulu ehk lisakulu, kulu, mis tekib täiendavast tootmisest, muutuvkulud ja pöördumatud kulud, juba tehtud kulud, MOODLEST- Mainori- ettevõtlus instituut- kuluarvestus, parool kulu13. Ülesanne 5 lk 2 paberilt 1)muutuvkulu- materjalikulu 300 /tk, tööjõukulu, 350 /tk, komisjonitasu (konsignatsioonikaubad) 200/tk 2) püsikulu- amortisatsioon 2000 aastas ehk 167 kuus, reklaamikulu 1000, seadmete rent 2000
põgeneda või loobuda võitlemast. 2. Vastupanu faas vastuseis stressorile. 3. Kurnatuse faas - sellesse jõutakse siis, kui stressor mõjub pikemat aega. In. võib loobuda stressoriga võitlemast. Stressiga toimetulekuvõimalused. 3 peamist lähenemist stressiga toimetulekuks: 1. Tegevusel- põhinev: stressi põhjustavad probleemid, mida saame lahendada tehes muutusi keskkonnas või situatsioonis. 2. Emotsioonidel- põhinev: meie võimuses pole olukorda muuta, kuid stressiga toimetulekuks võime muuta oma tõlgendust olukorrale ja õppida toime tulema tunnetega. 3. Aktsepteerimisel põhinev: olukorrad, mida me muuta ei saa ja mille üle puudub ka emotsionaalne kontroll ning kus peame keskenduma vaid sellele, et stress lihtsalt üle elada. Stressi Tagajärjed: Individuaalsed tagajärjed. Tihti ilmnevad need ennastkahjustavas käitumises Psühholoogilised tagajärjed.
käigust. Ka jutu peegeldamine oli märgiks heast ning huvitatud kuulajast. Peegeldamine sisaldab endas jutustaja jutu ümbersõnastamist, et teada saada, kas kuulaja on kõigest õigesti aru saanud, et selles veenduda. Oma sõnadega jutustab kuulaja uuest üle jutus väljendatud mõtted või tunded ja see on rääkija jaoks samuti märk mõistmisest ning aksepteerimisest. Neljast võimalikust peegeldamise liigist oli antud situatsioonis kasutusel ümbersõnastamine, mille puhul keskendutakse rääkija jutu sisule. Inimese seksuaalne edu seisneb aga tema võimes saata välja kurameerimissignaale ja mõista neid, mis talle on lähetatud. Naised on neile liigutustele vastuvõtlikumad kui mehed, kes tihtipeale isegi ei märka neid signaale. Mis juhtub inimesega, kes satub vastassugupoolest koosnevasse seltskonda? Tema lihaste toonus tõuseb, justkui valmistumaks võimalikuks seksuaalkontaktiks
Isiksuseomadused Inimese isiksuseomadustel on oluline roll selles, kuidas konkreetne inimene tajub ja tõlgendab teatud olukordi ning kuidas ta nendes olukordades käitub. See on üks põhjustest, miks inimsed tihti teineteist ei mõista- ühes ja samas situatsioonis võib inimeste reaktsioon olla erinev. Näiteks kui inimesi kritiseeritakse, siis mõni neist võib solvuda ja ennast tükk aega halvasti tunda, mõni aga võtab asja rahulikult. Isiksuse iseloomustamiseks (mõõtmiseks) on võimalik kasutada tuhandeid mõisteid, analüüsimiseks on aga otstarbekas neid mõisteid grupeerida. Süstemaatilisi katseid leida hea meetod isiksuseomaduste mõõtmiseks alustati juba 1930- ndatel aastatel. Edasistel aastatel on tuntumad tegijad selles vallas R
Kuidas leida tasakaal saavutatavate hüvede ja kahjude osas õigustus optimiseerimine Limiteerimine - Kuidas rakendada seadusandlikke nõudeid ennetamine - Kuidas organiseerida Kiirgustegevus ja sekkumine: Kiirgustegevus on igasugune inimtegevus, millega võib kaasneda inimest ohustav kiiritamine Sekkumine on aga ülemäära suure doosi saamise situatsioonis rakendatavad meetmed Kiirgustegevuste ja sekkumiste jaoks kehtivad järgnevad põhimõtted: kiiritust tekitav või selleks võimeline kiirgustegevus on vastuvõetav ainult siis, kui ta annab kiiritatud indiviididele või ühiskonnale piisavalt selliseid hüvesid, mis kaaluvad üles tegelikud või võimalikud kiirguskahjustused (kiirgustegevuse õigustus); kõigi kiirgustegevuste poolt tekitatavad isikudoosid
konflikte ja probleeme. (organiseerimine, õp.lk 97) Antud situatsioonist lähtudes tundub, et mõni osakonna juhataja ei ole teadlik tööjaotusest. Haiglates on tööjaotus astmeline, ehk kohustused, vastutus ja õigused olenevad juhtimise tasemest. Igal osakonnal on oma ülemused ja alluvad ning teise osakonna juhataja ei saa/tohiks anda korraldusi teise osakonna juhataja alluvatele või teha teises osakonnas ümberkorraldusi nagu selles situatsioonis käitus kirurgiaosakonna juhataja, kes võttis sünnitusosakonna õdesid enda osakonda appi, arvestamata, et ka seal osakonnas oli neid hädasti vaja ning ei konsulteerinud sünnitusosakonna juhatajaga. Kirurgiaosakonna juhataja eiras samuti ka sünnitusosakonna vanemõe keeldumist, kes üritas selgeks teha, et ei saa laenata oma osakonna õdesid talle appi ,, sünnitusosakonna juhataja Jaana Jalakas küsis vanemõelt,
Depressiivne meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine ja suurenenud väsitatavus peamised sümptomid. Kerge depressioon: Peab esinema vähemalt 2 põhisümptomit ja 2 lisasümptomit, näiteks isu alanemine ja häiritud uni. 14. Mõõduka depressiivse episoodi diagnoosimise kriteeriumid 2/3 + 3/4 15. Korduva raske depressiooni diagnoosimise kriteeriumid 3+4 16. Paanikahäire diagnoosimise kriteeriumid 1 kuu vältel peab olema esinenud mitu tugevat paanikahoogu: - Situatsioonis, kus ei ole reaalset ohtu - Hood ei tohi olla piiritletud mingi kindla, ettearvatava situatsiooniga (foobse situatsiooniga) - Hoogude vahelisel perioodil ei tohi esineda ärevuse sümptomeid, kuigi ootusärevus uue paanikahoo ees on tavaline Saab diagnoosida ainult siis, kui esine ühtegi foobia tunnust. 17. Sotsiaalfoobia diagnoosimise kriteeriumid - Kardetud olukordi välditakse nii palju kui võimalik
Lugema õppija peab omandama järgmised oskused: 1) Teksti dekodeerimise oskus ( tähe-hääliku vastavus) 2) Teksti mõistmine 3) Teksti funktsionaalne kasutamine ( praktiliste ülesannete lahendamine teksti põhjal) 4) Teksti kriitiline analüüs ja muutmine (mõjutusvahendite esiletoomine ja vastandamine vestluse ja küsimuste abil 5 KOLLEKTIIVSED MEETODID 1. rõhutatakse õpilaste aktiivsust 2. õppimine toimub reaalse elu situatsioonis või lapsele lähedastes olukordades 3. on loodud võimalused omavaheliseks suhtlemiseks, kus õpetaja ja õpilased õpivad üksteiselt 4. õppematerjalid ja õpetus organiseeritud nii, et tekiks võimalus objekte ühiselt uurida 5. On probleeme tekitavaid materjale, mille abil võib ühiselt kaaluda erinevaid lahendusi. 6 MÄNG Lugema õppimist ja kõne arengut tuleb toetada mängude abil
selleks, et luua võimalused klientide ootuste täitmiseks ja ületamiseks. Turundusstrateegia moodustavad põhimõtted ja loogika, mille kaudu ettevõtja või turundusüksus soovib saavutada ettevõtte turunduseesmärke. Ettevõtte kasumlikkust silmas pidades peab iga ettevõtja ja juht kasutama ressursse otstarbekalt. See tähendab, et olemasolevate ressurssidega suudetakse saavutada antud situatsioonis parim võimalik tulemus. Ettevõte peab keskenduma sellele, mida ta teha oskab, ja tegema seda võimalikult hästi. Kõik, mis ei ole otseselt seotud ettevõtte põhitegevusega, on soovitatav sisse osta. Eriti kehtib see väikeettevõtete puhul. Ühistegevuse kaudu ühendatakse ühe ettevõtte tugevused ja ainulaadsed oskused teiste ettevõtete (partnerite) väljakujunenud oskustega. Üheskoos ollakse tugevam ja mõjuvõimsam, saavutatakse
Motiveerimise edukus sõltub juhtimisstiilist. Liidri käitumise viis alluva suhtes eesmärgiga saavutada püstitatud eesmärke nim ka juhtimisstiiliks. Siit tulevad juhtimisstiilid ehk ka käitumisstiilid : autokraatlik, demokraatlik, meurokraatlik, liberaalne, passiivne, bürokraatlik. 33.Situatsioonilised teooriad Situatiivsete teooriate tähtsaim järeldus on, et ei ole õige rääkida headest v halbadest juhtidest. Juht, kes saavutas edu ühes situatsioonis, võib olla ja võib ka mitte olla edukas teises situatsioonis. Juhid võivad olla edukamad, kui nad valivad oma juhtimisstiiliga sobiva situatsiooni. Juhtidel on võimalik õppida, kohaneda ja kompenseerida. Olukorraline teooria toob eestvedaja- alluva vahekorrale lisaks sisse veel olukorra ning asetab selle keskpunkti. Olukord on muutumatu, teised aga muutuvad suurused. 34.Võimu allikad French, Bell, Zawacki
PSÜHHOPATOLOOGIA Psüühikahäirete avaldumise tasemed: 1) sümptom väljendab haigusliku iseloomuga üksikhälvet psüühilises funktsioonis (nt. meeleolu alanemine, hallutsinatsioon) 2) sündroom enamus psüühilisi haigusi ei avaldu üksiku sümptomi, vaid teatud sageli koosesinevate sümptomite kogumina; nt. depressioonisündroom (meeleolu alanemine, energia vähenemine, rõõmutunde kadumine, lootusetus, süütunne jne), 3) maaniasündroom (meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine, energia lisandumise tunne jne), 4) hallutsinoosisündroom (elavad verbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, ärevus-hirmutunne jne). Sümptomeid võib liigitada: 1) PSÜÜHILISTE FUNKTSIOONIDE ALUSEL: a) teadvus, b) tajumine, c) mõtlemine, d) emotsioonid, e) mälu, f) intellekt, muud sümptomid; 2) POSITIIVSED JA NEGATIIVSED SÜMPTOMID; 3) PSÜHHOOTILISED JA MITTEPSÜHHOTILISED. Teadvuse seisund Mõistega "teadvuse seisund" tähistatakse meditsiinis psüühilise aktiivsuse üldist taset, millega...
Konflikt, kui inimesel tuleb valida kahe või enama võrdselt ebameeldiva võimaluse vahel. Tekkiva ebamugavustunde lahendamiseks peaks oma hoiakuid muutma või hankima täiendavat infot, mis kinnitaks tegevuse õigsust; Isiksustevaheline konflikt kujuneb siis, kui kaks või enam inimest tunnetavad omavahelist vastasseisu, mida põhjustavad huvide vastandlikkus, hoiakud, väärtused või käitumine tervikuna. Selles situatsioonis ilmneb eriti kujukalt, et inimkäitumist vormivad partnerite vastastikuse tegevuse tulemused. See konflikti liik on kõige levinum konflikti avaldumise tasand. Nende konfliktide lahendamine nõuab paindlikkust. Juhtimises aitab isikutevaheliste konfliktidega toime tulla kehtestav käiumine; Grupisisesed tekib kahe või enama grupiliikme kokkupõrke tagajärjel. Organisatsiooni tegevuses on sellised arusaamatused sagedased
kokkuleppepuudumisel pöördudapädeva riigiorgani poole. Kohtu kui erapooletu isiku ülesanne on lahendada inimeste vahel tekkinud vaidlus või otsustada süüteo toimepannud inimese karistamine. · Otsustusfunktsioon Inimesel on vaba voli otsustada, kas järgida seadust või panna toime õigusrikkumine. See on juhis, kuidas tuleks käituda ja kuidas ei tohiks käituda mingis situatsioonis. Seaduserakendaja kohustus on tuvastada, kas isiku käitumine mingis situatsioonis oli õiguspärane või ei. Kui tuleb välja, et inimese käitumine oli õigusvastane teeb õigusrakendaja ettekirjutuse kohaldab sunnivahendit, määrab karistuse või midagi muud sõltuvalt juhtumist. Õiguskord ehk õigussüsteem on ühe maa kehtivate õigusnormide kogum. Ühiskonnas on palju erinevaid õigusnorme, mis reguleerivad erinevaid eluvaldkondi ning üheskoos
Erinevad tajuliigid Tajunähtused hõlmavad suhtlemist kõigis selle aspektides. Teise isiku teate vastuvõtmisel saaks registreerida omaette tunnetusnähtuse - tekstitaju. Tekstitunnetus mõõdab seda, mis ulatuses ja kui täpselt vastuvõtja suudab mõista, mida teate edastaja ise oluliseks ja keskseks peab. Situatsioonitaju tähendab konkreetse olukorra põhiolemuse ja eripära mõistmist. See on alati subjektiivne, sest igaüks suhtleb omaenda pilgu läbi loodud situatsioonis. Kontaktitunnetus seisneb psüühilise kontakti olemasolu või puudumise tajumises. Kontaktitaju on vastastikuse mõistmise saavutamiseks äärmiselt oluline. Mõistmistaju on veendumus, et ollakse partneriga mingis küsimuses üksteisele mõistetavad. Mõistmistaju puudumisel on usalduslik suhtlemine raske, kui mitte võimatu. Distantsitaju mõõdab vastastikuse läheduse, avatuse ja intiimsuse määra tunnetamist. See
alati ta võib seda mitte olla. Siit järeldame, et tuleb kasutada instinkte, analüüsimaks sobilikke sitatsioone, mida saab kasutada taktikas, et üle kavaldada oma vastast. Kuid peame meeles pidama, et ka vastane kasutab samu komponente, mis võivad olla üles seatud näiteks lõkutaktikale, mis ahvatleb ja ahvatluselt järgi andes põrmustab. Tuntud Eesti vanasõna ütleb : "Kaks kõva kivi head jahu ei jahvata!" Sama on ka sellises situatsioonis, kus kokku saavad kaks head analüüsijat. Nende jutt muutub igavaks, nad ei tunne ennast vabalt, nad pidevalt analüüsivad, püüdes vastasele mitte midagi ette anda ja lootes ise just midagi saada, mida hiljem ära kasutada. Informatsiooni enda huvides ära kasutamine on auahnete ja ükskõiksete inimeste tegu. Auahnete seepärast, et nad loodavad midagi saada, kasutades ära teatud situatsioone, mil teine on vaimses mõttes haavatav ja
mõistetavad). Katsuge anda lastele täpsemat infot (surnud, südameatakk). Kontrollige, kas laps sai aru, mida te talle ütlesite ja selgitage välja, kas see on ainuke probleem, millele laps lahendust otsib. o Ole lastele kättesaadav. Laste turvalisuse taju saab kindlust juurde, kui nad teavad, et on keegi, kellega nad võivad vabalt rääkida kõigest, ka surmast. Kõik tunded, mida on antud situatsioonis loomulik väljendada (kurbus, kahjutunne, mure jne) ei avalda lapsele halba mõju, vaid võib-olla aitavad tal endal kunagi omi tundeid väljendada. o Ära planeeri või oota ühtegi tähtsat jutuajamist. Jätka seda dialoogi, mille lapsed ise juhuslikult üles võtavad. Lemmiklooma surm, stseenid filmides, ajaleheartiklid või televisioonisaated - kõik need pakuvad võimalusi diskussiooniks. See ei tähenda seda, et
15-da kükist üleshüppe juures sa tõukad ennast nii kõrgele üles, kui sa suudad. Setide vahel puhka 1-2 minutit. Mine nüüd välja mängima ja töötama nende jalgadega!!! Nendel päevadel kui sa ei tee Air Alert III, on tähtis et sa aitad oma jalgadel harjuda normaalsetes hüppamis situatsioonides. Air Alert III tõstab sind vertikaalselt, aga sa vajad treenimist oma jalgadega tegelikus hüppamis situatsioonis. Oma päevadel, mil oled vaba Air Alert III-est, mine välja ja mängi (korvpall). Ja harjuta hüppamist agresiivselt, kui sa mängid. See aitab arendada sul muskleid. Air Alert III progressi tabel Nädal 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 Kuupäev Kõrgus Air Alert III treening tabel ODD NUMBERED WEEKS ARE TO BE DONE ON MONDAY-WEDNESDAY-FRIDAY ONLY
1. Kapitali hulga muutust saab arvutada järgmiselt: a) investeeringud + amortisatsioon b) investeeringud amortisatsioon 3 c) investeeringud × amortisatsioon d) investeeringud ÷ amortisatsioon 2. Kapitali hulga muutus töötaja kohta k võrdub järgmise avaldisega: a) sy + k b) sy - k 3. Eeldades, et tasakaalulises situatsioonis ei toimu elanikkonna juurdekasvu ja tehnoloogilist progressi, on majanduse kohta õige järgmine: a) kapitali hulk töötaja kohta ei muutu b) investeeringud töötaja kohta võrduvad amortisatsiooniga töötaja kohta c) säästud töötaja kohta võrduvad amortisatsiooniga töötaja kohta d) kõik ülaltoodud 4. Elanikkonna kasvumäära tõus, ceteris paribus, a) suurendab tasakaalulise situatsiooni kapitali hulka töötaja kohta
ALKOHOL Alkoholi sisaldus veres. Kõige rohkem mõjub alkohol peaajule ja tema toime on narkootiline. Alkoholi akuutsest toimest sugenevate psüühikahäirete ulatus sõltub esmajoones alkoholi kontsentratsioonist (sisaldusest) veres ning kudedes. Olulist rolli etendab ka kesknärvisüsteemi tolerantsus ehk taluvus veres ringleva alkoholi suhtes. Alkoholi tarvitamisel oleneb tema sisaldus veres mitmetest teguritest. Määravaks on tarvitatava alkoholi hulk : mida suurem on joodud alkoholi annus, seda kõrgemale tõuseb tema sisaldus veres. Oluline on ka joomise tempo: sama annus lühikese ajavahemiku vältel jooduna põhjustab kõrgema kontsentratsiooni veres kui pikema aja jooksul vähehaaval juues, sest viimasel juhul alkoholi lagunemine ja eritumine piirab tema sisalduse tõusu. Tühja kõhuga imendub alkohol kiiremini ja täielikumalt kui täis kõhuga, näiteks rasvad ja valkained võivad alkoholi imendumist vähendada ...
tulemuse saavutamiseks. Mida sügavamale betooni on vedelik kapillaarides jõudnud, seda väiksemaks muutub tema läbivusvõime. Selle mõõtmiseks on välja töötatud mitmeid teste, mis on analoogsed läbitavustestidele. Enamlevinud testi puhul lastakse teatud kogusel veel voolata tsemenditükile, kus jälgitakse selle imendumist läbi proovi. Tulemused näitavad, et mida kauem betooni niisutada, seda paremad on tema lõppomadused. Katsetades antud mõõtmisi reaalses situatsioonis, tulevad mängu hallitustegurid, mis muudavad tulemuste võrdlemised raskemaks. Betooniomaduste halvenemine Üldiselt võib mõjutegurid jagada kaheks: 1. keemilised tegurid-sulfaadid, merevesi, happed jt 2. füüsikalised tegurid- tuli, jäätumine Teatud koguses kaltsiumsulfaadi lisamises tsemendile, parandab see kõvendumise protsessi. Teised sulfaadid nagu näiteks magneesium-, kaltsium-, naatrium-, kaalium sulfaadid võivad
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA12 Triin Samra ENESEKEHTESTAMINE Referaat Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2013 SISSEJUHATUS Kas sa leiad end tihti vastamas teistele "jah" ka siis, kui tegelikult tahaksid öelda "ei"? Kas tunned, et ei suuda sõbrale või kaaslasele oma rahulolematust väljendada isegi siis, kui leiad, et see on õigustatud? Kas tunned, et sinu mõtteid ja soove ei kuulata? Arvad, et sa ei suuda ennast maksma panna? Väga paljudel inimestel puudub oskus ennast kehtima panna. Tänapäeva inimesed annavad liiga kergesti alla. Antud referaadis käsitlen enesekehtestamist. Kirjutan lahti enesekehtestamise liigid ja enesekehtestamise mina-sõnumi. Defineerin enesekehtestamis mõistet ja käsitlen enesekehtestamise eesmärke. Lõpus võtan teema kokku ja annan hinnangu...
Seminari küsimused 1. Millistel tingimustel palga vähendamine taastab täieliku tööhõive? W Ls a b z W' Ld2 Ld1 Ld0 La Lb Lz L Tööhõive saab palkade languse arvelt kasvada vaid siis, kui tööturg on tasakaalutuse algstaadiumis. Selline stsenaarium on järgmine: punktis a töötavad töölised vähem, kui nad sooviksid sellise reaalpalga korral ja nad töötaksid rohkem ka siis, kui reaalpalk mõnevõrra langeks. Müügihinna tõus nihutab tööjõu kõvera paremale. Kui nominaalpalk eeldatakse olevat...
puhul d) teiste poolt b) teiste poolt mittemärgatavate luksuskaupade mittemärgatavate igapäevakaupade puhul puhul Arvamusliidrile on kõige tunnuslikum: a) väga kõrge sotsiaalne positsioon c) teadmised b) hea haridus d) objektiivsus ja usaldatavus Kui inimene käitub ühes situatsioonis töölisena, teises perekonnaliikmena, kolmandas linlasena ja neljandas sõbrana, siis seda saab käsitleda : a) sotsiaalse klassina c) sotsiaalse rollina b) võrdlusrühma liikmena d) tegevusvaldkondadena Maslow hierarhial on: a) neli astet c) viis astet b) kuus astet d) seitse astet Taju on:
pruunikamad või kollakamad kui nad tegelikult on. Millal uurida? Patsienti, kellel on nägemise kadu, tuleb uurida, et selgitada nägemishäire põhjus. Et selgitada katarakti esinemist, on väga oluline saada selgust selles, kas reetina ja nägemisnärv on terved, ja et nägemiskadu on tekkinud justnimelt ainult või põhiliselt muutsuste tõttu läätses. Kui lääts on tihedalt kataraktne, siis oftalmoskoobiga ei ole väga võimalik fundust hinnata. Sellises situatsioonis on oht, et ei märgata reetina või teiste struktuuride kahjustust. Samas on ka oht, et teostatakse operatsioon olemata kindel selles, kas nägemishäire on ikka ainult põhjustatud kataraktist, või on silmas ka teisi probleeme. Selleks, et funduses muutusi õigeaegselt märgata, võiks olla oftalmoskoopiline läbivaatus iga füüsilise läbivaatuse osaks. Erilist tähelepanu tuleks pöörata maakulale, kui patsient kaebab hägusat nägemist ja probleeme lähedale vaatamisega. Kuidas uurida?
emotsioonidele suunatud toimetulek, milleks on sotsiaalse toetuse otsimine, emotsionaalse toetuse otsimine (sh emaotsioonide väljaelamine) või situatsiooni ümberhindamine 3. põgenemisstrateegiad, milleks on probleemi eitamine, passiivsus, tegelemine ebaoluliste asjadega, leppimine olukorraga või liialdamine mõnuainetega. Ükski stressiga toimetuleku strateegia ei ole ei „hea“ ega „halb“, vaid rohkem või vähem adekvaatne või hoopis kõlbmatu konkreetses situatsioonis, konkreetse probleemi lahendamisel. Tööstressorile liiga tormiline, ülereageerimine või väära stressiga toimetuleku strateegia valimine muudab tööstressi ohtlikuks. Koguni nii ohtlikuks, et stressiga seostatakse mitmeid psühhosomaatilisi haigusi, nagu omandatud diabeet, kardiovaskulaarsed haigused jms. Ohtlikuks muutub tööstress ka selletõttu, et stressis oleva inimese tähelepanu kontsentratsioonivõime langeb ning ta teeb vigu, mis lisaks töö tulemuslikkuse vähenemisele
(Krull 2000: 371- 372) Nendes etappides eeldatav tegevus on kooskõlas tunnetusprotsessi kognitiiv- informatsioonilise käsitusega, see tähendab, et õpilased konstrueerivad edastatud kindlapiirilisest infost samalaadsed teadmised. Põhitähelepanu pööratakse õpisisule. Tulemuseks on vastavalt inertsed teadmised, mida õpilased on võimelised reprodutseerima, kui neil tuleb vastata kas suulistele või kirjalikele küsimustele või kasutada situatsioonis, mis on sarnane sellega, kus materjali õpiti. Kahjuks ei suudeta nii omandatud teadmisi sageli kasutada praktilistes situatsioonides, sest puudub kogemuslik baas. (Krull 2000: 229-230) Näiteks kui õpitav on õppijale mõttetu, ebahuvitav, elukauge, raskesti mõistetav, võib ta seda mehaaniliselt korrates pähe õppida (nt definitsiooni, tüüpülesande lahendamiseviisi). Selliseid teadmisi ei integreerita (seostata) üldjuhul olemasolevatega, vaid need liidetakse mehaaniliselt
Kas valetamisel on üldse tunnused? Vale oleks tegelikult öelda, et tunnused täiesti puuduvad. Enamike tunnuste phul peab lihtsalt jälgija olema niivõrd spets omal alal, et seda märgata. Nimetada tasuks, aga mõned faktid, mis üldjuhul inimese organismis paika peavad. Kehalihased: Just kehalihased on need, mida inimene tavahetkel tihtipeale ei kontrolli. Tihtipeale pole me lihtsalt niivõrd kiire reageeringuga nagu on seda meie närvid. Seetõttu tasub kahtlases situatsioonis tähelepanu suunata inimese näolihastele. Eelkõige kaela lihastele ning ka lõualihastele. Emotsioonide puhul pingulduvad esmalt just näolihased ennem kui inimene ennast jälle kontrollida suudab. Silmad: Silmade puhul on meie kõige suuremaks reetjateks pupillid. Nende vähenemine või suurenemine annavad kohe meie emotsioonidest märku. Samuti suudab vale reeta ka silma liikumine. Siinkohal mängib aga rolli juba omapärane süsteem. Just silmaliigutus näitab millist ajuosa me kasutame
Kehtestava käitumise üheks põhialuseks on adekvaatne, olukorrast lähtuv mõtlemine, mis on abiks oma soovide kohasele, teisi ja ennast arvestavale käitumisele. Mitteverbaalsed suhtlemise vahendid lisavad suhtlemisse värvi, võimaldavad rõhutada kontekstis olulist, tugevdavad ja aitavad reguleerida kontakti, reguleerida suhtlemise tempot ja annavad suurema osa meid huvitavast informatsioonist. Tavaelus toimib mitteverbaalne suhtlemine tahtmatult. Oleme kõik olnud situatsioonis, kus tekib tunne, et suhtluspartner ei ole meie vastu aus. Tundub, et sõnad olid usutavad, kuid kehakeeles oli midagi, mis tekitas võõristust, sest sisu ja mitteverbaalne teade pole meie jaoks kooskõlas. Vastuolu tekkimisel jäädakse tavaliselt uskuma kehakeelt, mitte sõnade sisu ning sellistel puhkudel on kasulik tähele panna vestluspartneri miimikat, naeratust ja silmsidet. Miimika ehk näoilme peegeldab põhiliselt tundeseisundit
1. Kapitali hulga muutust saab arvutada järgmiselt: a) investeeringud + amortisatsioon b) investeeringud amortisatsioon 3 c) investeeringud × amortisatsioon d) investeeringud ÷ amortisatsioon 2. Kapitali hulga muutus töötaja kohta k võrdub järgmise avaldisega: a) sy + k b) sy - k 3. Eeldades, et tasakaalulises situatsioonis ei toimu elanikkonna juurdekasvu ja tehnoloogilist progressi, on majanduse kohta õige järgmine: a) kapitali hulk töötaja kohta ei muutu b) investeeringud töötaja kohta võrduvad amortisatsiooniga töötaja kohta c) säästud töötaja kohta võrduvad amortisatsiooniga töötaja kohta d) kõik ülaltoodud 4. Elanikkonna kasvumäära tõus, ceteris paribus, a) suurendab tasakaalulise situatsiooni kapitali hulka töötaja kohta
Osade teadlaste arust saab intelligentsust käsitleda ainult paljude eri võimete kogumina. Mõne autori arvates võiks intelligentsuse tegureid olla koguni 150 ümber, ehkki neid ei ole suudetud eristada. Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria Robert Sternberg eristas intelligentsuses kolme osa: 1) Seesmine komponent – inimeses toimuvad kognitiivsed protsessid. Näiteks vajaliku info omandamine. 2) Kogemuslik komponent – kogemuse mõju intelligentsusele. Situatsioonis mis on juba kord olnud oma teadmiste automaatne kasutamine ja lahenduse leidmine. 3) Seotus väliskeskkonnaga – intelligentsuse avalik külg. Eri kultuurid seavad esiplaanile erinevaid ülesandeid. Sternberg rõhutas, et intelligentsus peab olema praktiline ning tähenduse annab talle ainult mingi kindel sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. INTELLIGENTSUSE MÕÕTMINE Intelligentsuse mõõtmiseks kasutatakse intelligentsusteste: Neist tuntumad on:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Õiguse instituut Online Lotto versus Elboonia Memorandum Õppeaine: EL Siseturuõigus Õppejõud: Kari Käsper Tallinn 2013 Memorandum Koostas: ..... Kuupäev: 24.05.2013 Teema: Õiguslik analüüs kaasuses ,,Online Lotto versus Elboonia" Kaasus: Online Lotto on EL liikmesriigis Tutoopias registreeritud ettevõte, mis pakub interneti teel loto mängimise võimalust veebilehel onlinelotto.eu. Ettevõtte tegevus on igati kooskõlas Tutoopia seadustega, need ei keela ega piira hasartmänguteenuste osutamist kuidagi. Tutoopias on ranged reeglid hasartmängukorraldajate tegevusele, et vältida pettust ja rahapesu, ning nende rikkumise eest on ette nähtud ranged sanktsio...
lihtsalt nii palju aega hakata tundma igat inimest ja kindlaks teha, et ta ei valeta. Mina arvan, et oleks mõtekas aidata sõjapõgenikke koha peal, kus nende elukoht on ja jääb. Ja just neid, kes tõesti seda abi vajavad, mitte majanduspõgenikke Põhja- Aafrikast, kes on kadedad me elu peale ja tahavad siia põgeneda paremate elamistingimuste nimel. Massiimmigratsioon ohustab ja lõhub kultuure. Väide, et erinevus rikastab võib olla tõsi, aga seda ainult kindlatel tingimustel, mis antud situatsioonis kahjuks puuduvad. Usud ja maailmavaated on Euroopas ja Lääne- Aafrikas liiga erinevad ning seetõttu Euroopat ohustabki massiimmigratsioon. See on ja jääb Euroopale ohtlikuks.
Paanilise kartuse all ei kannata küllaltki suur, nimelt 28% küsitluses osalenu. Keskmiselt väljendunuks loeb sellist hirmu 7% õpilastest ja kõigest 3% arvas, et foobne hirm on tugevalt väljendunud. 2.2.3. Õpilaste ärevus 18 Kas teil tekib mõningatel kindlatel hetkedel põhjendamatu ärevus? Joonis 1. 10.klassi õpilaste ärevuse esinemine Küsimusele, kas teil tekib põhjendamatu ärevus mingis kindlas situatsioonis, vastasid 10. klassi õpilased 14% sageli ja 69% aeg-ajalt. 7% 29-st vastanust leidis, et ärevus tekib enamasti ning 10% õpilastest ei koge ärevust ilma põhjuseta. 19 Kas teil tekib mõningatel kindlatel hetkedel põhjendamatu ärevus? Joonis 2. 11. Klassi õpilaste ärevuse esinemine 23-st õpilasest 65% märkis, et põhjendamatut ärevust esineb aeg-ajalt, samas 22% leidis, et ennetusteta rahutust esineb sageli. 11
Kui see juhtub, siis hakkab õpetaja vihastama, ärrituma ja karjuma. Selle tulemusena lihtne keelamine lõpeb sõimamise ja klassist välja tormamisega. Need pidevad vastasseisud hakkavad õpetaja autoriteedi klassi ees õõnestama ja tekitavad stressi. Selleks, et vältida vastasseisu juba eos, on vaja minu meelest last korrale kutsuda ja sanktsioone rakendada nii privaatses olukorras, kui see on võimalik. Selline taktika on parem, sest situatsioonis, kus klass on publik, on nii õpetajal kui õpilasel palju kaotada. On parem arutleda lapse käitumist nelja silma all kas kükitades lapse kõrvale (sel ajal, kui klass on tööga hõivatud) või klassi tahaotsa tulles. Aga tunni ajal on palju parem olla positiivne ja kiita õpetaja korraldusi järgivat last, kui keskenduda vastupidi käituvale õpilasele. Samuti võib suur osa halvast käitumisest olla tähelapanu otsimise vorm. Sel juhul ei tasu halvale käitumisele tähelepanu pöörata.
Organism on väga tundlik ja vastuvõtlik. Keha püüab hakkama saada, kohaneda selle stressoriga. Selleks, et kohaneda, on vaja toimetulekustrateegiaid. Kurnatus: Tekivad kahjustused, vastupanuvõime hakkab kahanema, ei jõua enam. Suureneb oht stressist tingitud haiguste tekkeks. Energiavarud on tühjenenud. Selye toimetuleku käsitlust on liiga laialt kasutatud, kuid see ei selgita, millesed faktorid kaitsevad inimest kurnatuse staadiumi eest ning mis mõjutavad toimetulekut stressi situatsioonis. Ehk: stressi situatsioon on palju keerulisem, kui ta esitas. Näiteks ei arvestanud ta sellega, millised on psühhosotsiaalsed faktorid stressi kujunemisel. Hindan ma olukorda välja kutsena või ohu/katastroofina? Klassikaline Henry psühhoneuroendokriinne stressimudel. Viha-reaktsioon: suureneb katoholamiinide toodang Hirmu-reaktsioon: kateholamiinid tõusevad (nt noradrenaliin), pisut tõuseb kortisool, testosteroon ei muutu Kurbus-reaktsioon: Pärsitakse testosterooni, tõuseb kortisool
16. Atributsioon e. põhjuste omistamine. · Kausaalne atributsioon- sündmuste, iseenda ja teiste käitumise põhjuste selgitamine. · Atributsiooniteooria - kogum ideid, kuidas inimesed põhjuseid omistavad, kuidas kasutavad nendele olemasolevat infot selleks, et põhjustest aru saada 16. Atributsiooniviga .Teise inimese puhul põhjused tulenevad enamasti inimesest, põhjused stabiilsed ja kontrollitavad.Iseenda käitumise põhjused situatsioonis. · Atributsiooniveale leitud erinevaid seletusi. 1. Tegutsejal ja vaatlejal erinevad vaatepunktid. Tegutseja jälgib teisi, et leida õigeid reageerimisviise. Vaatleja jälgib tegutsejat. 2. Enda tegutsemiste kohta rohkem kogemusi, tead endast rohkem kui teistest. 17. normid 1. . Deskriptiivsed normid näitavad seda, mida enamus inimesi antud olukorras teeb. 2. Suunavad normid annavad teada, mida tuleb heaks kiita ja mida mitte.
intelligentsuse liigid sõltuvad üksteisest võrdlemisi vähe. Robert Sternberg (1949-?) eristab intelligentsuses kolme koostisosa: 1. Seesmine komponent inimeses endas toimuvad kognitiivsed protsessid, mis jagunevad omakorda kolmeks: vajaliku info omandamine, probleemi käsitluse planeerimine ja teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel. 2. Kogemuslik komponent kogemuste mõju intelligentsusele. Korduvas situatsioonis kasutame teadmisi ja kogemusi automaatselt, uued olukorrad nõuavad uut lähenemist. Probleemi peab hoolikalt analüüsima, enne kui leiame sobiva lahenduse. Sarnaneb Catelli fluiidse ja kristalliseerunud intelligentsusega. 3. Seotus väliskeskkonnaga intelligentsuse avalik külg. Eri kultuurid seavad esiplaanile erinevaid ülesandeid. Sternberg rõhutas, et intelligentsus peab olema praktiline ning tähenduse annab ainult kindel
Erinevad tajuliigid Tajunähtused hõlmavad suhtlemist kõigis selle aspektides. Teise isiku teate vastuvõtmisel saaks registreerida omaette tunnetusnähtuse - tekstitaju. Tekstitunnetus mõõdab seda, mis ulatuses ja kui täpselt vastuvõtja suudab mõista, mida teate edastaja ise oluliseks ja keskseks peab. Situatsioonitaju tähendab konkreetse olukorra põhiolemuse ja eripära mõistmist. See on alati subjektiivne, sest igaüks suhtleb omaenda pilgu läbi loodud situatsioonis. Kontaktitunnetus seisneb psüühilise kontakti olemasolu või puudumise tajumises. Kontaktitaju on vastastikuse mõistmise saavutamiseks äärmiselt oluline. Mõistmistaju on veendumus, et ollakse partneriga mingis küsimuses üksteisele mõistetavad. Mõistmistaju puudumisel on usalduslik suhtlemine raske, kui mitte võimatu. Distantsitaju mõõdab vastastikuse läheduse, avatuse ja intiimsuse määra tunnetamist. See aitab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
