turvatunde keset hirmu ja kaost. Aktsepteerides lapse vajadusi ja soove seoses turvalisusega , möödub see etapp leinaperioodist kiiremini. (Hiiemäe, Kivisaar, 2011, 208,209) Vanemate ja teiste surmast tulenev lein tuleb tagasi mälestuspäevadel, nagu surma-aastapäeval või kadunu sünnipäeval, jõuludel ja uusaasta ajal. Täiskasvanud peavad nendeks päevadeks valmistuma ega tohi neist vaikides mööda minna. Avalik, rituaalilaadne mälestamine on omal kohal. See aitab lastel nendes situatsioonides oma tundeid korrektselt väljendada. (Forlag, 1989, 36) KOKKUVÕTE Lahutus ja lein on protsessid, mis mõjutavad last igati. Lisaks suurtele emotsioonidele, muutub sellistel juhtudel igapäevane elukorraldus isegi siis, kui seda püütakse muutumatuna hoida. Täiskasvanu ülesandeks on olla lapsele igakülgselt toeks, temaga rääkida ning teda kõigega ausalt kursis hoida, et laps ei tunneks ennast kõrvalejäetuna.
vms. hõlmavad, olenevalt firma spetsiifikast. Või ka lihtsalt arvuti- või keelekursused ühe üksuse/firma töötajatele, et mitte ainult täiendada teadmisi mingis valdkonnas, vaid ka koos tegutseda tööst erinevas õhkkonnas ja õppida üksteist tundma teistsugustes oludes, mis pole enam töö aga mitte ka vaba aeg. Sellises õhkkonnas võib üksteise tundmaõppimisel tulla üllatusi, sest inimene kipub erinevates situatsioonides käituma erinevalt ja ainult töö kaudu 5 kokku puutudes jääb osa külgi paratamatult varju, millede avalikustamine tuleks kasuks ka tööalases lävimises. · asutusesisese interjööri, arhitektuurilise infrastruktuuri ja kodukorra inimsõbralik ja kollektiivsust soodustav kujundamine (näiteks kohvinurgad, ühiste lõunate korraldamine, mis tasutakse asutuse erisoodustuse arvele
„Need kujutised annavad edasi nähtuse füüsilisi omadusi, samuti võivad nad anda edasi meeldimise või mittemeeldimise reaktsiooni, mis inimesel võib nähtuse suhtes olla, plaane, mis inimesel nähtuse suhtes võivad tekkida, samuti suhete võrgustikke selle eseme ja teiste esemete vahel“ (Damasio 2000: 9). Imidži/kuvandi sotsiaalpsühholoogilistest alustest Sotsiaalpsühholoogia • Keskendub eelkõige indiviidide käitumisele ja mõtlemisele sotsiaalsetes situatsioonides, uurib faktoreid, mis mõjutavad inimese käitumist ja mõtlemist sotsiaalsetes situatsioonides, kirjeldab ja seletab indiviidi ja grupi käitumist, et käitumine oleks ennustatav Sotsiaalne identifikatsiooni teooria • Sotsiaalne identifikatsioon - samastumine teatud sotsiaalse grupiga. • Referentgrupp - grupp, kelle hulka tahaksime kuuluda ja kes on meile eeskujuks. • Sotsiaalse identifikatsiooni aluseks on:
Kahjuks puudub tänapäeval üldine teooria, mis selgitaks piisava põhjalikkusega, miks tarbijad käituvad just nii, nagu nad käituvad. “Pigem võib võlukepikese abil rauda kullaks muuta kui ostjaid tunda ja nende käitumist ennustada,” on kriitiliselt kommenteerinud selle valdkonna alaseid teadmisi oma turundusõpikus Geoffrey Randall (Randall, 1993: 37). Teisalt ei ole sugugi vähe teooriaid ja mudeleid, mis selgitavad tarbijate käitumist kindlates situatsioonides. Põhiliselt on need seotud sotsioloogiliste ja psühholoogiliste uurimustega. Turunduslikku käsitlust huvitab peamiselt tarbija ostukäitumise mõjutamine. Käesolevas peatükis analüüsitaksegi, mille abil on võimalik ostuotsustusi suunata. 5.1. Ostukäitumise mõjurid Kaasajal pakuvad tootjad üha rohkem valikuvõimalusi nii kaupade kvaliteedi, kujunduse, modifikatsiooni, hinna, järelmaksevõimaluse, teeninduse jms. osas. Et tugevas
VÄÄRTUSHINNANGUD Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad inimese tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides. Väärtushinnangud on teatud seisundi eelistamine teistele. Neid ei saa inimesele õpetada, need omandatakse teiste inimeste jälgimise ja jäljendamise teel. Väärtushinnangutel on oluline mõju inimese käitumisele ja tegevusele. Gordon Allport liigitas isiksused kuude tüüpi vastavalt nende väärtushinnangutele: (pane iseseisvalt kirja oluline isiksuse tüüpide kohta, sest eespool on meil neid ainult mainitud) 1. teoreetik- 2. ökonomist- 3. esteet- 4
ISESEISEV TÖÖ NR 3 Põhikooli riiklik õppekava: võimalused õpilaste hariduslike erivajaduste rahuldamiseks. NB! Olen püüdnud esitada enda meelest olulisemaid paragrahve kas terviklikult või osaliselt ning neid kommenteerida. Põhikooli riiklik õppekava Vastu võetud 06.01.2011 nr 1 RT I, 14.01.2011, 1 jõustumine 17.01.2011 § 2. Põhihariduse alusväärtused (1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks. (2) Põhikool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks. (3) Riiklikus õppekavas oluliseks peetud väärtused tulenevad ,,Eesti Vabariigi põhiseaduses", ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsio...
osa kestus on 120 minutit ja 2. osa kestus on 150 minutit. Kahe eksamiosa vahel on 45 minutiline vaheaeg. Käesoleva õppeaasta matemaatika riigieksam toimub 4. mail 2010.a, algusega kell 10.00. Eksaminandidele, kes mõjuvatel põhjustel põhieksamil osaleda ei saa, korraldatakse lisaeksam 17. mail 2010.a, algusega kell 10.00. Eksami 1. osa ülesannetega kontrollitakse gümnaasiumi ainekursuste põhiteadmiste ja -oskuste omandatust ning oskust neid teadmisi ja oskusi rakendada elulistes situatsioonides. Eksami 2. osa ülesannetega kontrollitakse, kuivõrd struktureeritud on eksaminandi teadmised, kui hästi ta suudab õpitud teadmisi seostada ja rakendada mitterutiinsete ülesannete korral ning milline on eksaminandi ettevalmistus õpingute jätkamiseks järgmisel haridusastmel (vt ,,Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava"; http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=174787). Matemaatika riigieksami 1. osas tuleb lahendada 5 (viis) 10-punktilist kohustuslikku ülesannet ja 2
suurem, mida tähtsam teema meie jaoks on. Näiteks kui usume midagi enda kohta ja siis käitume vastupidiselt sellele uskumusele (usun, et olen hea aga teen midagi paha). Näiteks suitsetajal, kes teab, et suitsetamine põhjustab kopsuvähki, on kaks vastuolulisust kognitsiooni: mina suitsetan ja suitsetamine põhjustab kopsuvähk 17. Mida nimetatakse väärtushinnanguteks? Väärtushinnangud on üldised tõekspdamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinavates situatsioonides, st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele. Väärtused on abstraktsed ning neid pole võimalik vahetult jälgida. Väärtuste tähendus on kodeeritud paljudesse omavahel seotud märkidesse, millest arusaamine nõuab kogemusi. Väärtusi võib iseloomustada kui inimeste eelistusi. Väärtushinnanguid ei saa inimesele õpetada, need omandatakse teiste inimeste jälgimise ja jäljendamise käigus. Inimese väärtussüsteem jaguneb
VI alastaadium. Representatsioonid. Imikuiga lõpeb võimega luua representatsioone. Piaget mõtleb selle all reaalsuse vaimset esitamist iseendale ehk reaalsuse tasesitamist. Rpres. Annavad tunnistust viivitusega imiteerimine, kujutlusmängu ja kne arenemine. Sümbolilised repres. Tekitavad reaalsuse ja kujutusvõime tajagajärjel. Sümboleid kasutatakse objektide asemel, nad esindavad.. PIAGET TEOORIA KRIITIKA: MARGARET DONALDSON Donaldsoni meelest tuleks lapsi testida situatsioonides, millel on nende jaoks „inimlik tähendus“. Testida ülesannetega, mis on sõnastatud lapsele igapäevaelust tuttavates sotsiaalsetes terminites. Donaldsoni ekkksperiment lapseea egotsentrismi kohta (lapse ülesandeks on peita nukupoissi ühe või 2 politseiniku eest): DONALDSONI KRIITIKA II Tema uurimuses lapsed määretlesid u. 90% juhtudest õigesti. Neid tulemusi ei saa kooskõlastada Piaget teooriaga. Aga uurijad peavad vastama 2 küsimusele:
· Protsessi konteksti esindab tema PCB, mis sisaldab nii protsessi hetkeseisu kuni CPU registrite sisud Programmi elutsükkel Lähtetekst Täitur (erimasinad); Interpretaator(eriprog, basic); Kompilaator; prügikast Kompilaator objektmoodul linkur;laadur Linkurlaadermoodullaadur Planeerija · Planeerija valib valmis protsesside nimekirjast sobiva annab talle protsessoriaja. · Planeerimiseotsuseid võidakse teha järgmistes situatsioonides: o 1. Protsess läheb tööolekust ooteolekusse o 2. Protsess läheb tööolekust valmis olekusse o 3. Protsess läheb ooteolekust valmis olekusse o 4. Protsess lõpetab töö · Juhud 1 ja 4on mitteväljatõrjuvad · Muud juhud on väljatõrjuvad. Planeerijad · Lühiajaline planeerija o Valmis protsesside hulgast sobiva tööks valimine o Töötab tihti, peab olema kiire · Pikaajaline planeerija
aktiivsusest. Enamusel inimestel pole aga välja arendatud mitte kõikehõlmavad kardinaalsed jooned, vaid teatud kogus tsentraalseid (keskseid) jooni, mis moodustavad isiksuse tuuma. 2. Tsentraalsed (kesksed) jooned.- umbes 5-10. Näiteks ausus ja sotsiaalsus. 3. Sekundaarsed (teisesed) jooned.- mõjutavad käitumist harvemini ettetulevates situatsioonides. Postuleeris erinevalt kaasaegsetest esimesena, et inimese intelligentsus põhiosas kaasasündinud. Tema arvates kaasaja kallid psühhoteraapiameetodid ei avalda ravialusele mingit toimet CATTELL, Raymond briti ja ameerika psühholoog. 16-faktorilise küsimustik EYSENCK, Hans (1916 - 1997) oli saksa päritolu Briti psühholoog.
jaoks on. Näiteks kui usume midagi enda kohta ja siis käitume vastupidiselt sellele uskumusele (usun, et olen hea aga teen midagi paha). Näiteks suitsetajal, kes teab, et suitsetamine põhjustab kopsuvähki, on kaks vastuolulisust kognitsiooni: mina suitsetan ja suitsetamine põhjustab kopsuvähki. 17. Mida nimetatakse väärtushinnanguteks? Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides, st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele. Väärtused on abstraktsed ning neid pole võimalik vahetult jälgida. Väärtuste tähendus on kodeeritud paljudesse omavahel seotud märkidesse, millest arusaamine nõuab kogemusi. Väärtusi võib iseloomustada kui inimeste eelistusi. Väärtushinnanguid ei saa inimesele õpetada, need omandatakse teiste inimeste jälgimise ja jäljendamise käigus. Inimese väärtussüsteem jaguneb kaheks:
- Seega kuulub negatoornõude alla suur hulk spetsiifilisi nõudeid. Vindikatsiooninõue: - Omandikaitse nõue, millega nõutakse asja välja kellegi ebaseaduslikust valdusest. Vinditseerimise puhul eeldatakse, et omanik kaitseb olulisemat õigust, kuna on jäänud asjast ilma ning seega on tema õigusi rohkem rikutud. Vindikatiivse nõudega on seotud ka vindikatiivsed kõrvalnõuded §80-st tulenevalt Valdaja omandi eeldus: - Valdaja omandi eeldus mängib rolli neis situatsioonides, kus ei suudeta tõestada, et valdaja on omanik või ei ole omanik. - Valdaja omandi eeldus käib ainult vallasasjade kohta, misjuures on tegemist justkui valduse säilitamise ehk kontinuiteediga.
3 Eesmärkide saavutamiseks ja hüpoteeside tõestamiseks on vajalikud järgmiste ülesannete täitmine: · Läbi töötada teemakohane kirjandus ja kasutada olulisemat teavet antud töös; · Viia läbi küsitlus antud teema kohta; · Analüüsida uurimistöö tulemusi ja teha kokkuvõte; Töö on jaotatud kahte osasse: esimene osa on referatiivne, kus räägitakse kasside eest hoolitsemise kohta erinevates situatsioonides. Ning teine osa on uurimus, kus esitatakse autori poolt läbi viidud küsitluse tulemused ja analüüs. Sooviksin tänada oma juhendajat Sirje Keremed, kes juhendas mind selles töös. 4 1.Kasside ajalugu Kassiarmastajate jaoks on kass (vaata joonis 1) ilu ja graatsia sümboliks. Kriitikud peavad kassi aga silmakirjalikuks ja liiga isepäiseks loomaks. Selline lummus ja vastuolulisus on kestnud juba sajandeid. (Purina 2011)
Kognitiivne ehk tunnetuslik komponent põhineb uskumustel, arvamustel ja teadmistel 34.Emotsionaalne komponent peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid. 35.Käitumuslik komponent näiteks palutakse nädalavahetusel töötada millised on inimese harjumused nädalavahetusel, soovid, plaanid jne. 36.Mis on väärtushinnangud? 37.Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides, st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele. 38.Väärtushinnanguid ei saa inimesele õpetada, need omandatakse teiste inimeste jälgimise ja jäljendamise käigus. 39.Kirjeldage isiksust kui tervikut Gordon Allport väärtustüüpide vahendusel. 40.Gordon Allport kirjeldas isiksust kui tervikut järgmiste väärtustüüpide vahendusel: 41. Teoreetiku tüüpi inimene 42. Ökonomisti tüüpi inimene 43. Esteedi tüüpi inimene 44
Edasi mängib rolli ka suhtlemine, mis selliste ressursside jagamisel toimub ja usalduse aste. Vahetussüsteemid: selline, kus domineerivaks väärtuseks sõltuvussuhtes on egoistlikud soovid või individualism. Sellisel puhul tahab iga osapool maksimiseerida oma kasumit. Need süsteemid ei pruugi olla ilmtingimata negatiivsed. Nad vahetavad neid ressursse, mis neil endil on, nendega, mis on teistel ja mida nad kõrgelt hindavad. Selline sotsiaalne vahetus toimub väga paljudes situatsioonides ja siin on tegemist väga mitmesuguste ressurssidega, mida jaotatakse. Foa and Foa pakkusid välja, et põhimõtteliselt on välja tuua kuut erinevat liiki ressursse, mida me võime omada - kaubad, teenused, raha, informatsioon, staatus ja armastus - neede erinevad üksteisest teatavate dimensioonide poolest - üheks on konkreetsus - sümboolsus , teiseks erandlikkus - universaalsus. Integratiivsed süsteemid:
dramaturgilist lähenemist. See pilt mida me endast teistele loome vib olla erinev meie enda mina käsitlusest. Mnikord inimesed manipuleerivad vi loovad mingi pildi endast, et soodustada suhtlemist vi siis järgitakse mingeid omi eesmärke. Mina-esitus (mida mnikord nimetatakse ka mulje kujundamiseks) on seotud protsessiga, kus inimesed manipuleerivad oma mina-pildi ja käitumisega selleks, et luua teistele endast teatavat muljet. Mina esitamise eesmärk võib erinevates situatsioonides olla erinev. Mningate eriliste inimeste puhul vtame me aga maski maha. Seda protsessi nimetatakse eneseavamiseks. Mina -esituse uurimist alustas Erving Goffman (1959). Ta vaatles inimeste tegevust teatrina, kus inimesed täidavad teatavaid rolle. Rolli esitatakse laval. Olles laval järgime me kindalt rolli ja sel puhul on tegemist lavapealse käitumisega. Me järgime teatavat käsikirja, teatavaid nudmisi, mida see roll meilt nuab
4 ja/või fonoloogiliselt, mitte leksikaalselt või morfoloogiliselt / süntaktiliselt (Chambers, Trudgill 1980: 5). Teise allkeelte rühma moodustavad situatiivsed variandid. Situatiivne variant tähendab kommunikatiivset situatsiooni, mis esineb regulaarselt ühiskonnas ja seostub kindlate keeleliste joontega (Ferguson 1994). Igaüks võib kasutada eri situatsioonides nt erinevaid murdeid, kuid ka situatsioonid ise mõjutavad tekstide keelelisi omadusi. Situatiivsete variantide määratlemisel on palju enam terminoloogilist segadust kui murrete määratlemisel. Osa autoreid ühendab kõik või suurema osa situatiivsetest variantidest ühe termini alla. Teine osa aga üritab jagada komplekti kaheks. Sellisel juhul on tüüpiline selline jaotus, nagu teeb Peter Trudgill, kes jagab situatiivsed variandid stiiliks ja registriks.
1 SPETSIIFILINE ISIKSUSHÄIRE on iseloomu ja käitumise raske häire, mis hõlmab tavaliselt isiksuse mitut valdkonda ja on seotud oluliste isiklike ja sotsiaalsete raskustega. Selle definitsiooni kehtestas diagnoosimise aluseks Maailma Tervishoiuorganisatsioon. Lisatakse veel, et ebanormaalsed on nii hoiakuid kui käitumine, mis võivad ilmneda näiteks emotsioonides, erutuvuses, impulsikontrollis, mõtlemis- ja tajumisviisis, suhtlemisstiilis. (Allik, Konstabel, Realo 2003: 110). Spetsiifiliste isiksushäirete üldised diagnostilised juhised on järgmised (Tartu Ülikooli Kliinikum 04.04.2007): - inimene omab märkimisväärselt disharmoonilisi hoiakuid ja käitumist, mis üldjuhul hõlmavad mitut valdkonda, näiteks emotsioone, erutuvust, impulsikontrolli, mõtlemis-...
depressiooni all kannatavad inimesed endasse, oma väljavaadetesse ning meeldivusse palju realistlikumalt. See on küll kurvem, aga targem lähenemine. Näib olevat paradoksaalne, et piiratud eneseteadvusega isik on võimeline hästi ja efektiivselt toime tulema. Nartsissismi ja enesehinnangu vaheline erinevus näib kaduvat. Üks moodus seda paradoksi väljendada on järgmine: liiga hea, kuid ähmane ja üldine arvamus enesest on sama, mis oma piiratuse mõistlik tunnistamine enamikus situatsioonides. Enesehinnang on seotud enda väärtustamisega ja selle telje alumine ots põhjustab depressiooni. Paljud psühhiaatrilised patsiendid kannatavad madala enesehinnangu all. See võib tekitada nõiaringi, ja kuna teised peavad pessimismi ning apaatiat alaväärsuse tunnusteks, on endast kerge säilitada halba arvamust. Lõpptulemusena leiab kinnitust ootuste mittetäitumine ja tugevneb lüüasaamise meeleolu.
Tõendid metsaraie ebaseaduslikkuse kohta tuleks koguda igal üksikjuhtumil eraldi. Tõestamise kohustus on sellel, kes väidab, et imporditud puittooted valmistatud ebaseaduslikult valmistatud puidust, see tähendab, et puittooted on seaduslikud senikaua kuni vastupidine on tõestatud. Vaidluste tekkimisel lahendatakse need Euroopa kohtuinstantsides. Importööril pole kohustust rakendada puidu liikumise ning päritolu kontrolli süsteeme, kuid ta võib seda teha kõrge riskiga situatsioonides. Madala riskiga piirkondades, kus ebaseaduslikku metsaraiet ei esine, ei pruugi täiendavate 6 kontrollsüsteemide rakendamine olla vajalik. (FLEGT-litsentsimissüsteemi kehtestamise...) See valikuvõimalus nõuab tarnijatelt, et tõendatakse puidu päritolu ning raie seaduslikkus päritolumaal. Kohustus esitada piisavad tõendid võiks hõlmata kõiki tarneid
viiside nägemine. Niisugune lähenemine ei eita seda, mis on erinevate organisatsioonide 11 Kaasaegsed juhtimisteooriad: Juhtimine Jaapani moodi, Z teooria juhtimises ühist, vaid ainult rõhutab, et meetodid, mis tagavad juhtide töö efektiivsuse, võivad erinevates situatsioonides olla väga erinevad. Niisugustest eeldustest lähtudes kontsentreerivad situatsioonilise lähenemise pooldajad oma tähelepanu organisatsioonide situatsioonilistele erinevustele, püüavad kindlaks teha, millised mõjurid on nende jaoks olulisemad ja kuidas need organisatsiooni tegevuse efektiivsust mõjutavad. Situatsioonilise lähenemisviisi kasutamise edukus sõltub suurel määral toimivate mõjurite ja nende mõju õigest kindlaks määramisest
tavaliselt peategelased. Ühemõõtmeline mitmemõõtmeline tegelane: Ühemõõtmeline tegelane esindab mingit üht omadust või nähtust. Mitmemõõtmeline tegelane on mitmekülgne isiksus. Peategelased avanevad ja täienevad tavaliselt igas stseenis, kõrvaltegelased jäävad aga tihti ühemõõtmeliseks. Muutumatu muutuv tegelane: muutumatu tegelane ei muutu tegevuse käigus, kuid ta võib uutes situatsioonides avaneda. Muutuv tegelane areneb tegevuse käigus kas järk- järgult või murranguliselt. Avatud suletud tegelane: avatud tegelane ja tema teod on arusaadavad ning motiveeritud. Suletud tegelane on raskestimõistetav ning tema käitumine on mitmeti tõlgendatav. 18.Millised on tegelaskuju loomise vahendid draamas ja teatris? Tegelaskuju loomise tehnikad on erinevad võimalused tegelase kohta info edastamiseks. Need võib jagada tegelase kommentaariks ja autori (kirjaniku, lavastaja)
võimalused töö otsimisel) 16.Milline peaks R.Nozicki meelest olema ideaalne riik ja ideaalne maksusüsteem? Minimaalriik - indiviidi omandi kaitsmine, mitte resursside ümberjaotamine. Maksud võivad olla ainult julgeoleku tagamiseks, kuid mitte tulumaks ja sotsiaalsed maksud. 17. USA - Nozicki maksusüsteem 18.Mis vahet on Rawlsi ja Nozicki nägemusel vabadusest? Rawlsi arvates vabadust võib piirata, kuid ainult erakorralikkes situatsioonides või kui väiksema vabadusega isikud on ise sellega nõus. Nozicki arvates vabadus on suurim hüve ning selle piirangut ei saa kunagi õigustada. 4.Kapitalism... 1.Kas tegutsemine ainult egoistlikel kaalutustel võib anda ka ühiskonna suhtes eetilise tulemi? Kas harva või sageli? Mida arvas selle kohta A.Smith? Võib, annab suurima võimaliku kasu alati. Smith põhjendas selle olemust. Kui igaüks turusuhetes käitub
Sotsiaalpsühholoogia Sissejuhatus SP mõiste: ...on selle uurimine, kuidas ini me ste tunded, m õtted, sõnad ja teod on teiste ini meste poolt m õ justatud; käsitleb individuaalse käitumise ole must ja p õhjusi sotsiaalsetes situatsioonides (Allport, 1954) ...on teadus sellest, kuidas ini mesed m õtlevad üksteisest, kuidas nad m õjutavad üksteist ja kuidas nad suhtuvad üksteisesse (Myers 1993) ... on psühholoogia haru, mis uurib ini mese hinge elu ja käitumist seoses teiste ini me stega (Lehtsaar,1998) Põhimõisted: · Isiksus · Grupp · Suhtle mine Sotsiaalpsühholoogia on teaduslik uurimine: · Sotsiaalsest m õtle misest
43. Defineerige tegelaskontseptsioonid: · ühemõõtmeline - esindab mingit üht omadust või nähtust · mitmemõõtmeline - mitmekülgne isiksus. Peategelased avanevad ja täienevad tavaliselt igas stseenis, kõrvaltegelased jäävad aga tihti ühemõõtmeliseks. · Staatiline - muutumatu tegelane ei muutu tegevuse käigus, kuid ta võib uutes situatsioonides avaneda. · Dünaamiline - Muutuv tegelane areneb tegevuse käigus kas järk-järgult või murranguliselt. · Avatud - avatud tegelane ja tema teod on arusaadavad ning motiveeritud · suletud - raskestimõistetav ning tema käitumine on mitmeti tõlgendatav · transpühholoogiline · psühholoogiline 44. Mis on nulltasand, mis on miinusvõte?
Kuigi liikmed hääletavad tsentraliseeritud ühistu tegevuse asjus volinike süsteemi või mingite teiste vahendite (piirkondlikud koosolekud) kaudu, tunnevad liikmed sageli, et nad on ühistu praktilisest tegevusest liiga kaugel ja ei oma võimalust piisavalt kaasa rääkida. Tsentraliseeritud süsteemide puhul on oht, et tulud jaotatakse kogu süsteemi peale ühesuguste reeglite järgi ning ei võeta arvesse mõne piirkonna liikmete suhteliselt suuremat tegevuse efektiivsust Millistes situatsioonides on avaliku sektoris võimu tsentraliseerimisel suurim mõju ? – ??????? 3. Millal on otstarbekas liidrile/ juhile tagada alluvatest paremad, võrdsed või halvemad tingimused? * EGALITAARNE ( võrdsus)- ehk juhil on alluvatega sarnased tingimused - sotsiaalse võrdsuse pooldamise süsteem on orienteeritud saavutustele. See tagab individuaalsuse. Sobib rohkem väiksemate kollektiividega ettevõtetele ;
Karakter: isikupärane tegelane, karaktereid soosib tragöödia, karakterid on tavaliselt peategelased. Ühemõõtmeline mitmemõõtmeline tegelane: Ühemõõtmeline tegelane esindab mingit üht omadust või nähtust. Mitmemõõtmeline tegelane on mitmekülgne isiksus. Peategelased avanevad ja täienevad tavaliselt igas stseenis, kõrvaltegelased jäävad aga tihti ühemõõtmeliseks. Muutumatu muutuv tegelane: muutumatu tegelane ei muutu tegevuse käigus, kuid ta võib uutes situatsioonides avaneda. Muutuv tegelane areneb tegevuse käigus kas järk- järgult või murranguliselt. Avatud suletud tegelane: avatud tegelane ja tema teod on arusaadavad ning motiveeritud. Suletud tegelane on raskestimõistetav ning tema käitumine on mitmeti tõlgendatav. 18.Millised on tegelaskuju loomise vahendid draamas ja teatris? Tegelaskuju loomise tehnikad on erinevad võimalused tegelase kohta info edastamiseks. Need võib jagada tegelase kommentaariks ja autori (kirjaniku, lavastaja)
apostel Pauluse kiri roomlastele on algallikaks nii augustiniaanlusele, jansenismile, protestantismile, kui ka tomistlikule filosoofiale. Jansenistide ja jesuiitide vaidlus dogmaatikavallas varjas ala, millel nende võitlus tegelikult toimus. Selleks oli arvatavasti jesuiitide isiklik viha janseniitide juhtide vastu, konkurents hariduse ja pedagoogika vallas, erimeelsused ka üldinimlike kõlblusnormide mõistmises, klassieinevused poliitilistes situatsioonides, mille poolest jesuiidid olid feodalismi ja absolutismi toeks, aga jansenistid nende kodanlikuks opsitsiooniks. Nii, et iga kord olid usuliste eksaltatsioonide taga vägagi maised huvid varjul. Jansenistide võitlusel jesuiitide ,,pehmendatud"moraali vastu oli kaugeleulatuvaid tagajärgi kogu jesuiitide ordu jaoks, aidates kaasa selle ideelisele diskrediteerimisele ja hiljem toimunud likvideerimisele.
väärtuste omandamiseeks. Omand, tulud, suhted. Teadvus või mitteteadvus pole oluline # teist tüüpi jaotus: seisused/staatusrühmad (Stände/ status groups). Erinev prestiiz, elulaad, haridus, päritolu. Ainult omamisest ei aita. Kolmas jaotus: erakonnad/huvirühmad (Parteien). Rühmad, mille liikmetel on ühised huvid ja on sellest teadlikud. Võib kattuda majandusliku ideoloogia ja positsiooniga, aga pigem mitte: rahvus, religion, perekond Kõik jaotused on olemas, aga erinevates situatsioonides on nendel erinev tähtsus. Staatusgrupid tähtsam ajal, kui sotsiaalsed muudatused on aeglased. Parteid muutuste ajal. 3. Marx: objektiivsed tegurid on klassisüsteemi aluseks. Ei olene arvamustest või sellest, milline on inimeste endi arusaam oma ühiskondlikust positsioonist. Tootmisvahendite omamine on olulisim tegur. # Lisakriteeriumid: kas kasutab võõrast tööjõudu? Kas teeb ise tööd? Osaliselt katuvad omavahel. # milline on nende kriteeriumide suhe
) Mis on omavahel sarnasemad, kas indiviidi X esmaspäevane ja teisipäevane keskmine ekstravertsus, või tema 1. ja 2. uuringus osaletud nädala keskmine? Miks? (Selline küsimus mõnevõrra kohendatud sõnastuses võib tulla ka eksamile. Sellest põhimõttest on oluline aru saada.) Mischel jt (2002): Mida tähendab “käitumissignatuur” (behavioral signature)? Millest tuleneb Mischeli ja kaasautorite meelest inimese mulje oma käitumise kooskõlalisusest (st et ta erinevates situatsioonides käitub ühtmoodi)? Milliseid eeliseid näevad Mischel jt käitumise tingimuslikul (conditional, “if-then”) käsitlusel võrreldes isiksusejoonte teooriaga? Märksõnad loengust Trait eesti keeles: (isiksuse/iseloomu)joon, (isiksuse)omadus, seadumus 8 1. Empiirilised, kontseptuaalsed, kausaalsed taksonoomiad Isiksuseomaduste hierarhia tasandid 1 Spetsiifilised käitumisaktid 2. 2 Harjumuspärased v korduma kippuvad käitumisviisid 3
Võimalused kas spordihall on avatud, lumi maas jne. Vaba aeg kas see omab väärtust. Kuidas tunnetatakse seda? Needus või õnnistus. Tegevused annavad ajale väärtuse. Nash püramiid. Kas inimene oskab aega sisustada või mitte. Vaba aeg kui tegevus. Inimene osaleb vabal tahtel. 90ndatel lisandus põgenemine. Vaba aega määratletakse sellena kui erinev on see tavapärasest rutiinist seltskonna või koha vms vahetus. Aeg iseendale. Inimesed tajuvad erinevates situatsioonides vaba aja tegevusi erinevalt. Kas on vabalt valitud? Vaba aeg kui olemise seisund. Platon Aristoteles. Vabaolu, miks seda peaks omama? Kas see on midagi kõrgemat? Seisund, mille kaudu spirituaalse jne arenguni jõuab. Vabaolu elamise viis, mis viib enesetäiustuseni. Paikneb väljaspool tavalist inimeksistentsi sfääri. Ei ole võimalik päriselus. Antiigis tegid töö ära orjad ja see oli võimalik. De Grazia: igaühel on vaba aeg, kuid vabaolu pole kõigile kättesaadav. Vabaolu on
17.veebruar.2018 Kasvatus Mõistekaart: keskne mõiste – kasvatus Fookusküsimus: Mis on kasvatus? Raskused defineerimisel - Tavakeel/tavamõisted - Laenatud teistest valdkondadest - Ajalooline arusaam Sõna „kasvatama“ tuleb sõnast „kasvama“ ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse, aidates loomulikku kasvamist. Järelikult – mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Areng – järjestikused muutused, mis kulgevad organismi elu jooksul elu algusest küpsuse saavutamise suunas kuni surmani Kasvamine – igasugusele arengule kuni täiskasvanuks saamiseni on aluseks kasvamine Järelikult peegeldab arengu terviklikkust ja arengu spontaanset/loomulikku kulgemist; muutus saab toimuda siis, kui miski kasvab suurenevad suunas ehk muutuse põhjustab see, kui kasvamine jõuab suurenem...
kuluurisiseslet antud kujutlus inimeste ja asjade vahel olevatest ruumivahelistest suhetest. Inimesed sageli teadlikud, et nende ja ruumi vahelist käitumist uuritakse ja iseloom on määratud katsete tegijate poolt, uuritakse, millise piirini laseb inimene endale läheneda, ilma, et ta väljendaks ebamugavust. Põhiliseks isikuruumi parameetriks on distants isikutevahelisele orientatsioonile ei ole eriti tähelepanu pööatud. Isikuruumi mõõtmist loomulikes situatsioonides kasutatakse võrdlemisi harva. Argyle & Dean - Mudel eeldab, et mitteverbaalsed käitumised nagu distantsi valik, silmside ja keha orientatsiooni valik on omavahel dünaamilises tasakaalus, sõltumata intiimsuse tasakaalust või määrast Kasutatud on ka Leibmani a`70, tema kujutus isikuruumist on teise inimese tajumine ruumis ja tema ootused ruumi suhtes. I.Altman on jaganud tegurid kolmeks 1. individuaalsed demograafilised näitajad( sugu, vanus), etniline kuuluvus, isiksuse omadused,
formaalne, vaid isiklik. Ta loob alluvatega isiklikud suhted ja jätab palju reguleerimata. Kuna reegleid ja infot on vähe, tekib alluvatel juhist sõltuvuse tunne. - Demokraatlik juhtimisstiil on osalev, kuid formaalne. Juht eeldab, et töötajad on huvitatud eneseteostusest, seetõttu on tähtis inimesi suunata mitte käskida. Kuna otsuseid võetakse vastu koos, kulub otsustamisele palju aega ja mõnedes situatsioonides muutub juhtimine ebaefektiivseks. - Meeskonda loova juhtimisstiili korral on juhtimine osalev ja isiklik. Juht on üks meeskonna liikmetest ning otsustamisse on kaasatud kogu meeskond. laissez faire - Doktriin viitab valitsuse sellisele poliitikale, mille järgi riik ei tohiks üldse majandusküsimustesse sekkuda. Toetub oletusele, et inimesi motiveerivad peamiselt isiklikud huvid, mis tervikuna on üksteisega kooskõlas. Kasutatakse tihti vabaturumajanduse sünonüümina. 18
kus on juhtunud selliseid situatsioone, kus kuritegude ärahoidmise süsteem ei toimi. Valem peaks olema: formaalne karistus + materiaalne hukkamõist. Arvesse ei võeta arvesse ainult formaalset karistust, vaid ka materiaalne hukkamõist. Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 Vaba tahte mudel vastu sõnavõtjad vahel ütlevad ka seda, et karistuste karmistamine ei oma kuritegevust vähendavat toimet. Jaan Ginter sellega päris ei nõustu ning leiab, et toime on võimalik mitmetes situatsioonides. Seisukorra tõendiks on sama, et kui üldse ei ole karistust, siis normikuulakat käitumist jääb palju vähemaks. Ei ole põhjust arvata, et mõju on ainult nulli ja ühe vahel. Kõigil vahepealsed omavad mingit toimet kurjategijate käitumisel. Vaba tahte mudel on küllalt pikalt levinud olnud. See on mudel, mida ka kaasajal kohtab ja justnimelt tavateaduses kipub olema sellist lähenemist üpris palju. Vähem mõeldakse selle peale, et
3) Mehhaniseerimine, automatiseerimine Mida täielikum on kontor, seda lihtsam on inimeste tööle panna, lähtudes seejurres konkreetsetest standartidest. TSENTRALISEERIMINE JA DETSENTRALI- SEERIMINE Kaks olulist erinevust tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise võrdluses: 1) tsentraliseerimine kontroll juhtimise üle keskpunktis 2) detsentraliseerimine kontroll võimalikult madalal tasandil, kliendile võimalikult lähemal Teatud situatsioonides on vaja organisatsiooni tsenraliseerida ja teatud olukordades detsentraliseerida. Detsentraliseerimise liigid: · võimu hajutamine (ruumiliselt) · võimu delegeerimine TSENTRALISEERIMINE DETSENTRALISEERIMINE 1) Funktsioonide koondamine juhtimiskulude 1) Mitmekesisus võimalik võtta vastu vähenemine olukorrale vastavaid otsuseid
tulemuste hindamine, plaanide koordineerimine ... 29) Millised on otsustamise mudelid (Daft) ja mis on nende mudelite sisu? 1. Klassikaline mudel- Ratsionaalsed otsused (loogilised), kogutakse võimalikult palju infot, alternatiivid ja tulemid arvutatakse välja, ühised eesmärgid on kõigile teada, probleemide sõnastustes vähe ebaselgust, otsustamise kriteeriumid toetavad kasumi suurendamist. 2. Administratiivne mudel- Kirjeldab otsuseid ebakindlates situatsioonides, piiratud ratsionaalsus, minimaalne kättesaadav informatsioon, intuitiivne otsustamine, eesmärgid ebamäärased ja konfliktsed, ratsionaalsust (protseduurid) rakendatakse piiratud kujul, enamus otsuseid on administratiivsed. 3. Poliitiline mudel- Peamiselt mitteprogrammeeritud otsused, ebamäärasus ja vähene informatsioon, ratsionaalsus piiratud, ebakõlad otsustajate vahel, eesmärgid
Sügav IQ väiksem kui 20 Haridussüsteemis: aluseks isiku potentsiaal omandada akadeemilist haridust ja iseseisva toimetuleku oskusi. Toimetulekuoskused Kohanemine ümbritsevaga 16 Kogum kontseptuaalseid, sotsiaalseid ja praktilisi oskusi, mille inimesed omandavad ning mis võimaldavad neil igapäevaelus funktsioneerida. Piirangud ses vallas kitsendavad isiku võimet erinevates situatsioonides või keskkondades adekvaatselt reageerida. Toimetulekuoskused: Kontseptuaalsed oskused o Kõne mõistmine ja produtseerimine o Lugemine ja kirjutamine o Arusaam raha tähendusest o Enesejuhtimine - Initsiatiiv - Eesmärgikindlus või püsivus - Vaba aja sisustamine Sotsiaalsed oskused o Interpersonaalsed oskused
- Kausaalne atributsioon - inimese käitumise põhjuste ja motiivide tõlgendamine. Mina-pildi aspektid: - hea mina - halb mina - mitte mine teistele / endale tuntud tundmatu tuntud AVATUD ALA PIME ALA tundmatu VARJATUD ALA TUNDMATU ALA - Väärtushinnangud - üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides. 7 - Väärtus - mõiste soovitavast, mis mõjutab kättesaadavate teguviiside, ahendite ja eesmärkide valikut ning on mitmesugustele nähtustele antavate hinnsngute ideaalkriteeriumiks. Peamised isiksuse väärtustüüpid: - Teoreetiku tüüpi inimene - peab tähtsaks tegelikkuse tunnetust süstemaatilise mõtlemise vahendusel. - Ökonomisti tüüpi inimene (majandusliku väärtustüüpiga) - peab kõige olulisemaks
oma õpilastelt nõudis mitte ainult oskust haigete eest hoolitseda, vaid ka oskust vastata küsimustele, miks nad midagi teevad. Õppekavaainete üleslugemine ei anna pilti sellest, mida õendus endast kujutab. Ka õendustegevuste üle diskuteerimine ei anna pilti sellest, kuidas õde teeb otsustusi igapäevatöös. Õed peavad oskama oma tööd analüüsida, märgata vigu, neid analüüsida mõista erinevaid mõtteviise erinevates situatsioonides. Õed peavad olema kriitilised ja omama sügavaid erialalisi teadmisi, et pidevalt edendada oma eriala ja leida uusi valdkondi uuringuteks. Filosoofia põhitraditsioonide mõistmine on selles protsessis loomulik, et õendust edendada ja edasi arendada. Õendusalaste teadmiste iseloom Õenduse uurijad ja teadlased on pööranud vähe tähelepanu mõistele õendusalased teadmised. Samal ajal ei ole ka praktikas töötavad õed harjunud diskuteerima oma
See meede on rakendatav vaid juhul, kui liigi teadaoleva levila sees pole enam sobivaid alasid. Tugiasustamise riskid: võimalik invasiivus; hübridiseeriumine; ökoloogilise kindluse puudumine; seaduslikkus; haigused: ühe liigiga liiguvad koos teised liigid: haigused, parasiidid….; milliseid liike viia koos siht-liigiga? Saa? Parasiidid? Kaaslejad ? ; avalik arvamus ; riskide mõistmine ning otustuste tegemine keerukates situatsioonides. Teadaolevad mitteteadmised liikide kohanemise võime; hajumise võime ; ökoloogilise dteadmised – liigikeskse empiirika puudulikkus Mis on taastamiseökoloogia? Taastamisökoloogia on rakendusökoloogia haru, mis tegeleb ökosüsteemide tasakaalu taastamisega, sealhulgas inimtegevuse mõjul hävinud koosluste taastamisega. Tegeleb populatsioonide, koosluste ja ökosüsteemide taastamise võimaluste ja vahendite uurimisega. • Mis on asenduskooslus, taastumatusemurdepunkt?
3.4.1. seiklusjanu 3.4.2. kogemusjanu 3.4.3. pidurdusest vabanemine 3.4.4. kalduvus igavlemisele Neid mõõdetakse sensuaalsusjanu skaala abil. 3.5. Õppimisteooriad. Seda tüüpi teooriad huvitatud probleemist, kuidas toimub uute motiivide omandamine. Üldjuhul eeldatakse, et on olemas teatud hulk esmaseid mitteomandatavaid vajadusi. Need vajadused toimivad esmaste ajejõududena. Esmaste ajejõudude rahuldamine toimub teatud situatsioonides ja organismi teatud seisundis. Situatsiooni omadused ja seisundid võivad assotsiatsiooni mõjul omandada teiseste ajejõudude tähenduse. J.Rotteri sotsiaalses õppimisteoorias on kaheks keskseks mõisteks ootus ja väärtus . Tegevuse tulemus sõltub sellest, milline on oodatav tagajärg (milline on selle saavutamise toenäosus) ja milline on selle väärtus inimese jaoks. Inimene on motiveritud tegevustele, mis küllalt sageli annavad tulemuse, mida ta hindab. Juhul kui
Isiksuseomaduste teooria käitumuslikud teooriad situatsioonipõhised käsitlused funktsionaalsed teooriad transformatsiooniline liider Käitumuslik liidrikäsitlus Liider võib olla mitmel erineval moel. Liider võib olla orienteeritud tulemusele/lõppseisundile või inimestele, kes rühma kuuluvad. Situatsiooniteooriad Inimesest ei sõltugi nii palju, vaid sõltub olukorrast, mis ootab teatud tüüp inimest. Erinevad olukorras `'ootavad ja loovad'' erinevat tüüpi liidreid. Erinevates situatsioonides tõusevad esile erinevat tüüpi inimesed. Situatiivne liider: liidriksolemine johtub liidri ja grupis olevate inimeste omaduste kokkulangemisest. Veel situatiivseid mõjureid, millest liider tuleneb: Tegevuse eesmärgist (sõjavägi vs laulukoor) Kultuurikeskkonnast (vana vs noor liider) Grupiootustest (kasvu- ja kriisiaja liidrid) Funktsionaalsed teooriad Liidriroll on rühma tegevuse korraldamine
On kohastumuslik väärtus seoses liigi kaitsemise ja säilitamisega. Liigi siseselt rituaalne. Ei saa olla veendunud, et on olemas geen, mis agressiivsust mõjutab ega ka uuringutega pole tehtud kindlaks, et see on bioloogiline. Loovuuringud on näidanud, et kui x-kromosoomis on defekt, on rotid äärmiselt agressiivsed. Destosterooni kõrgem tase pole otseselt seotud sellega, et indiviid agresiivselt käitub, vaid on kindlaks tehtud see, et teatud situatsioonides on agresiivsus suurem, mitte ülekaalus. Poistel on agressiivne käitumine suurem, kuna neil on destosterooni rohkem. 2. Psühhoanalüütiline teooria: S. Freud. Postuleeris, et agressiivne käitumine on sünnipärane, kaasasündinud efekt, kuid alateadlik tegevus. Osad indiviidid käituvad agressiivselt, kuna neil on alateadlikult rohkem energiat, kuna neil pole võimalus laadida agressiivset käitumist portsudena. Surmatungi ülekaal
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond MÕJUSTAMISE PSÜHHOLOOGIA R.B.Cialdini Referaat Juhendaja: Riin Seema Tallinn 2007 1. SISUKORD Tallinn 2007.................................................................................................................. 1 1. SISUKORD................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 MÕJUSTAMISRELVAD.............................................................................................4 Klõps, vurr ..............................................................................................................
legoauto väikevenna poole, tuleb tõenäoliselt sekkuda. Läbi distsiplineerimise ja õpetuse puutuvad lapsed kokku terve hulga erinevate sotsiaalsete reeglite ja ootustega erinevates keskkondades (vt Smetana, 1993). Nende reeglite mõistmine on vajalik eeldus sotsiaalselt kompetentseks käitumiseks. Reeglitest arusaamist täheldatakse juba alla kolmeaastastel lastel. Kuueaastased eristavad juba üsna hästi moraalseid ja konventsionaalseid reegleid ning teevad seda ennekõike tuttavates situatsioonides. Näiteks teab laps üsna varakult, et valetamine on halb, mis muidugi ei tähenda seda, et ta omab piisavat ettekujutust sellest, mis see valetamine on. Aja jooksul teadmine täpsustub ning ka reegli mõju käitumuslike valikute üle suureneb. Tuuakse välja ka seda, et mida vanemaks laps saab, seda erinevamatele situatsioonidele ta reegleid üldistab, reeglid muutuvad universaalsemaks ( Kikas 2008: 55-56). 3.2 Lastevanemate kolm rühma
· Atraktiivsus kui suhete kujunemist mõjutav tegur Atraktiivsusega kaasnevad nii tasud, kuid ka negatiivsemad tagajärjed (nt kadedus). Füüsiline atraktiivsus ja bias of beauty stereotüüp. Põhjused: · esteetiline aspekt - on arvatud, et põhjus on esteetilises naudingus, mida kogetakse kena inimest vaadates · lähtutakse stereotüübist "mis on ilus on ka hea" · sotsiaalsed oskused on leitud, et atraktiivsemad on enesekindlamad sotsiaalsetes situatsioonides ning neil on paremad suhtlemisoskused, kuid nad on ka rohkem enesest teadlikud (Feingold, 1992) · ülekanne - kui X-i seostatakse füüsiliselt atraktiivse inimesega, võib see omakorda head valgust ka X-le heita. Nt. ilmub X väga kena kaaslasega seltskonda, mis omakorda viib mõtted X-le kui "vägavale", kes on sellise ilusa inimese lähedane Kinnitamine, vajaduste rahuldamine, hüvede pakkumine ja kulude minimeerimine; võrdsuse
juba valmis kirjutanud. . . Ma kirjutan selle aruande homme Tulevik Ma hakkan seda aruannet valmis. homme kirjutama. u Kõneviis w Käskiv kõneviis Käskiva kõneviisi kasutamine Käskivat kõneviisi kasutatakse vene keeles peamiselt käskluse või palve väljen damisel. Võib aga kasutada ka teistes situatsioonides, nagu näiteks viisakas nõud- mine, kutse, vabandamine, ettepaneku tegemine või keelamine: Käsk: ! Tulge siia! Palve: . Tooge vett. Nõue: . Andke dokumendid. Kutse: . Tulge külla. Vabandus: ! Vabandage! Keeld:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Tõnis Teinemaa Ukraina lugu läbi Tõmosenko teekonna gaasiprintsessist peaministriks ja üheks daamiks Essee õppeaines Venemaa ja SRÜ Õppejõud: Mart Helme Tallinn 2013 SISSEJUHATUS "On vale panna Ukraina ja Eesti ning Ukraina ja ELi suhete saatus pelgalt üheleainsale kaardile, ühele daamile," tsiteeris Ukraina valitsuse pressiteenistus Eesti peaminister Andrus Ansipit (Eesti Päevaleht). Kuid kes on see kunagine maailmastaar, Ukraina ekspeaminister ja tänane poliitvang ning miks ta on nii oluline, et omavahel tülli ajada 45 miljoni elanikuga Ukraina ja 500 miljoniga Euroopa Liidu? Kuidas toimib Ukrain...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
