Sotsiaalse interaktsiooni puhul on inimestel tarvis teiste kohta midagi teada ja nad saavad seda, tajudes teatud märke teiste käitumises. Viimane asjaolu võimaldab meil mõjutada teiste inimeste ettekujutusi endast, kujundades infot, mida nad meilt saavad; me anname ,,etendusi", mille eesmärgiks on jätta sobivat muljet. Selle käsituse järgi on rollid sotsiaalse staatusega seotud sotsiaalsete ootuste ,,etendused". Meil võib olla mitmesuguseid osi rolli mängimisel ja eri situatsioonides võime etendada erinevaid osi. Meie esinemine on tavaliselt ,,idealiseeritud" nõnda, et see sisaldab tavalisi sotsiaalseid ootusi. Rolli mõningaid aspekte rõhutatakse, mõndasid aga peidetakse. Oma teises tuntud raamatus tegeleb Goffman sellega, kuidas stigmatiseeritud inimesed tulevad toime sotsiaalselt ebasoovitava külje peitmisega teiste inimeste eest nõnda, et neid peetakse suhteliselt normaalseteks. Sageli töötavad inimesed ,,meeskonnas," eriti
vastuolu, mis tekitab ebamugava motivatsioonilise pinge ning nõuab ebakõla leevendamise viiside otsimist. Seda saab vähendada oma käitumise, hoiakute või uskumuste muutmisega, samuti vähendatakse dissonantsi õigustamise, süüdistamise ja eitamisega. Otsuste tegemine/langetamine. 17. Mida nimetatakse väärtushinnanguteks? Üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides. St teatud seisundite eelistamine teistele. 18. Milliste väärtustüüpide kaudu kirjeldas G. Allport isikut kui tervikut? Sõnastage vähemalt üks näide. Teoreetiku, ökonomisti, esteedi, sotsiaalset, poliitiku ja religioosset tüüpi inimene. Nt: Mallele meeldivad erinevad iluga seotud asjad, sealjuures hindab ta kõrgelt kauneid portreesid (esteedi tüüpi inimene). 19. Selgitage lõppväärtuste ja abistavate väärtuste erinevust vastavalt (vastavalt M. Rokeachile)
Julgelt astub situatsiooni kui on hästi sellega tutvunud, hoolikalt on kõik ette valmistanud. Ootab, mõtiskleb läbi kogu situatsiooni, kindlustub kõikidest võimalikest ebameeldivustest ja alles siis tegutseb kindlapeale. Strateeg, teab kuidas jaotada oma jõudu ajas. Igasse töösse suhtub tõsiselt, suure vastutusega, üritab seda lõpule viia. Saavutada võidu iga hinnaga; talle on kergem kaotada kui minna kompromissile. Ekstreemsetes situatsioonides tema ettevaatlikkusest ei jää jälgigi. Iial ei tee seda mida peab kurjuseks, väga sallimatu kurjusele teistes. Kuid eetilist teooriat loob enesele ise arvestamata tavadega ja autoriteetidega. Mõnikord on tema vaated headuse ja kurjuse probleemidele üsna omapärased. Igal juhul neid järjekindlusega hoidub ning kangekaelselt kaitseb. ähelepanelik inimeste suhtes, vahest isegi pealetükkiv ja nõudlik, tunneb neile kaasa, püüab abistada raskel hetkel.
Sellest tingimusest lähtudes pandi paika kaardistatavad teeninduskomponendid, mis on kõikidel teenindusorganisatsioonidel olenemata nende "riiklikust staatusest" ühised - nii näiteks peaks iga teeninduskontakti juurde kuuluma meeldiv tervitus, sõbralik hüvastijätt, kliendile sobiva lahenduse otsimine jne. Tulemuste maksimaalset võrreldavust aitab tagada ka ETI metoodika eripära kõik ostlused viiakse läbi kindlatel päevadel kindlatel kellaaegadel sarnastes situatsioonides ja spetsiaalselt ETI projekti jaoks koolitatud ostlejate poolt. Organisatsioonide suurenevat huvi teeninduse vastu üldiselt ja selle taustal ka ETI vastu näitab kindlasti asjaolu, et kui eelmise aasta kevadel alustasime 21 ettevõtte-asutuse ja 5 valdkonna kaardistamisega, siis viimases uuringulaines võrdlesime omavahel juba 32 teenindusorganisatsiooni 8 valdkonnast. Mida enam on uuringus osalejaid, seda täpsemini võimaldab see hinnata Eesti teeninduse üldist taset. Uuringulahendus areneb
võimalikult kiiresti ja kliinilise surma teket on märgatud (nähtud või kuuldud) ning kardiopulmonaarset elustamist alustatud otsekohe. Ravimitest Adrenaliin (ühekordne doos 1mg). Pärast kolme defibrillatsiooni korratakse doosi iga 3 minuti järel. Esmaabi VF ja pulsita kulgeva VT puhul: 1)massaaż,2) defibrillatsioon, intubatsioon, mehaaniline ventilatsioon 100% hapnikuga (ainult elustamise puhul kasutatakse 100% hapnikku,3) erakorralistes situatsioonides ka :uppumine, poomine ca 2 tundi võib anda puhast hapnikku),4) veenitee,5) ravimid. 1)massaaż 2) intubatsioon 3) mehaaniline ventilatsioon 100 % hapnikuga 4) veenitee 5) ravimid 6 III ASÜSTOOLIA = ASY (asystolia) – vereringeseiskuse vorm, mille korral kodade ja vatsakeste bioelektriline aktiivsus puudub või esineb kodade rütm vatsakeste seiskumisega.
); • segased rolliootused - töötajale pole selge, mida talt oodatakse ja nõutakse; • suur vastutus. 49. Selgitage mõistet läbipõlemine. Läbipõlemine (burnout) on psühhofüüsiline väsimusseisund, mille ilminguteks on pidev väsimustunne, ükskõiksus, masendus ning nendega kaasnev tegutsemisvõime vähenemine. Vältimiseks: 1. Õppida märkama stressi tunnuseid. 2. Analüüsida, millised ülesanded põhjustavad stressi. 3. Kindlaks teha situatsioonid ja oma roll nendes situatsioonides, mis põhjustavad stressi. 4. Töö ja vaba aeg tuleb teineteisest lahus hoida. 5. Oma töö tuleb kujundada meelepäraseks 6. Tööalaseid probleeme arutada kindla inimesega. 50. Selgitage kaasava juhtimise olemust. Sõnastage eluline/praktiline näide. Kaasav juhtimine on juhtimispraktika, mis on oluline meie meeskondades, organisatsioonides kui ka perekonnas. See lähtub eeldusest, et lahenduste leidmiseks on
Enamus esimesi sõnu on täiskasvanu grammatika järgi substantiivid, kuid ka muid. näit gone "miski puudub ootamatult"; tegevuse edukus - there või did-it; ebaõnnestumine uh-uh või oh dear, kordamine more või again. Tüüpilised esimesed omadussõnad on suur ja väike. Vihman: opositsioonide puhul kasut. ühte sõna mõlemas tähenduse up/down, anna/võta. Neid nimetatakse suhtesõnadeks. Vihman nimetab situatsioonisõnu protoword, näit oi-oi `kõik põnev', tähh igasugustes situatsioonides. Lapsed kitsendavad või laiendavad oma mõisteid. Laien-dused toimuvad üldiselt sama sõnavälja sees (õun apelsini kohta) või kognitiivse sarnasuse alusel (pall kuu kohta). Imitatiivid on onomatopoeetilised sõnad (st nende referent on akustiline), mis a) mõnikord varieeruvad häälikuliselt; b) ei muutu morfoloogiliselt; c) tihti ei kuulu leksikoni püsiossa, vaid võib olla spontaanselt moodustatud sõna; näiteks iiu-iiu Lähtuvalt konstruktivistlikust keeleomandamisteooriast:
8 Mäng ja lapse areng uurimistegevuse. Mängu vaadeldi kui stiimulit otsivale käitumisele. Lõpuks viisid need teooriad uurimise ja mängu eristamisele. Uurimine toimus uudsete situatsioonides, kui laps küsis, mida see objekt teeb. Mäng ilmnes tuttavates olukordades, mil laps küsis, mida ta saab selle objektiga teha. Psühhodünaamiline mänguteooria (Freud, Need teooriad selgitavad mängu osatähtsust 1961; Erikson, 1985) lapse emotsionaalses arengus. Mängu abil
väike. Situatsiooniline ja sellega tihedalt seotud süsteemne lähenemisviis ei ole lihtsalt mingi juhtidele mõeldud teadusprintsiipide ja ettekirjutuste kogum. See on eelkõige nende probleemide, millega organisatsioonid pidevalt kokku põrkavad, mõistmine ja lahendamise viiside nägemine. Niisugune lähenemine ei eita seda, mis on erinevate organisatsioonide juhtimises ühist, vaid ainult rõhutab, et meetodid, mis tagavad juhtide töö efektiivsuse, võivad erinevates situatsioonides olla väga erinevad. Niisugustest eeldustest lähtudes kontsentreerivad situatsioonilise lähenemise pooldajad oma tähelepanu organisatsioonide situatsioonilistele erinevustele, püüavad kindlaks teha, millised mõjurid on nende jaoks olulisemad ja kuidas need organisatsiooni tegevuse efektiivsust mõjutavad. Situatsioonilise lähenemisviisi kasutamise edukus sõltub suurel määral toimivate mõjurite ja nende mõju õigest kindlaks määramisest
Tihti oli sõjameestel kiivri asemel lihtsalt rõngaskapuuts, mis oli hea kerge, kuid loomulikult pakkus vähem kaitset. Kask või kinnine kiiver kuulus täisraudrüü juurde, see kinnitati nahkrihmadega rinnaplaadi külge ning ise seda peast saada oli suhteliselt keeruline Tihtipeale kanti mitut kiivrit ülestikku: kõige all rõngaskapuutsi, siis pottkiivrit. Ilmselt oli selle põhjuseks esiteks löökide pehmendamine ja arvan, et suurt pottkiivrit kasutati harvemini ja vaid teatud situatsioonides. Linnused Keskajal Linnus on kaitseehitis, sümboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle ja selle ümber rajati asulaid. Paljud linnusekohad on tänapäeva linnad. Linnused Kesk-Euroopas Esimesed kaitserajatised tekivad kõikjal Euroopas pronksiajal. Pärast Rooma riigi kokkuvarisemist on kindlused aga kõikjal Euroopas ligi pool tuhat aastat puidust. 6.10. sajandini on Euroopas teada umbes 800 puitlinnust, suur enamik neist oli kasutusel vaid ajutiselt
KANEPI MITTE LEGALISEERIMINE ! :) Paljud inimesed usuvad, et kanep on kahjutum ka tubakast ning selle kasutamine peaks olema seadusega lubatud. on tõestatud, et kanep tekitab vaimset sõltuvust!!!!!!!!!!!!!. Kui tubakas rikub üksnes inimese tervist, siis kanep tekitab veel ka näiteks mäluhäireid. Sageli on pikaajalised kanepisuitsetajad apaatsed ja teotahtetud. Kanep on ka väga ohtlik liikluses. Kanep on taim, mille tähtsamate alaliikide ladinakeelsed nimed on Cannabis sativa ja Cannabis indica. Kanepitaimed ja selle ekstraktid sisaldavad üle 60 keemilise aine, mille koondnimetus on kannabinoidid. Nende ühendite tõttu ongi kanepil psühhoaktiivsed omadused: kanepit tarvitades muutuvad inimese maailmataju ja käitumine ning asju hakkab juhtuma...' Kanepist kui levinud uimastist Kanep on maailmas kahtlemata kõige enam levinud keelatud uimasti ning Eesti pole siin mingi erand. Näiteks 1516aastaste noorte seas on kanepi tarvit...
tehnoloogiate rakendamine kirjeldab arenenud maade reformisuundumusi. Paraku on sellised meetodid erinevate lahenduste ja rõhkudega (Lindquist 1999). Kuna meetodid on erinevad ja lahendused suuresti teiste prioriteetidega ei saa Eesti kasutada valmistehtud lahendusi, vaid peab keskenduma leidmaks enda riigi sisese unikaalsele poliitilisele olukorrale vastavaid lahendusi.Teiste maade vead ja kogemused on meile heaks võimaluseks õppida, kuidas on mõistlikum teatud situatsioonides toimida, ning samuti ei tohi välja jätta Eesti stardipositsioon- kohad, kus on vaja kardinaalseid muutusi ja lahendusi pole meie haldussüsteem veel täies mahus välja arenenud. Seega tõuseb tugevalt esile strateegiline planeerimine, nimelt vajadus kiirete lahenduste järgi tuleb siduda pikemaajaliste sihtmärkidega ja samal ajal tuleb plaane välja töödata. Riigi kiire muutumise vahel peavad esile tõusma strateegilised töögrupid, mille ülesanne on tagada Eestile kõige sobivamad
kus F [N] on elektriline jõud, mis mõjutab üht laenguühikut elektriväljas piki laenguid ühendatavat joont, q1 [C] punktlaeng,0 - dielektrilise läbitavuse konstant või vakuumi dielektriline läbitavus. Elektrivälja voog ja Gaussi seadus: Gaussi seadus on üks Maxwelli võrranditest. Ta võimaldab hinnata elektrivälja paljudes praktilistes situatsioonides, moodustades laengut ümbritseva sümmeetrilise Gaussi pinna, ja leida elektrivälja voo läbi selle pinna. Väljatugevuse vektori E voog E läbi väikese tasapinna määratakse seda pinda läbivate jõujoonte arvuga. Seega elektrivälja voog läbi pinnaelemendi ds elektriväljas on defineeritud kui selle pinna suhtes perpendikulaarne (e normaalisuunaline) elektrivälja komponent korda pindala.
· märkimisväärsed mitteharmoonilised hoiakud ja käitumine, mis hõlmab paljusi valdkondi, näiteks emotsioone, erutuvust, impulsikontrolli, mõtlemis-, suhtlus- ja tajumisviisi; · eelmainitud käitumine on püsiv ja pikaajaline ning ei piirdu vaid episoodidega; 6 · ebanormaalne käitumine on kõikehõlmav ja paljudes isiklikes ning sotsiaalsetes situatsioonides normidele mittevastav; · kirjeldatud käitumine ilmub alati lapse- või noorukieas püsides täiskasvanueani; · häire tekitab olulisi kannatusi isikule, mis võivad ilmsiks tulla alles hilisemas arengus; · käitumine on tavaliselt seotud tööalase ja sotsiaalse sooritustaseme olulise langusega. 2.3.Isiksushäirete tüübid Isiksusepsühholoogias eristatakse mitmesuguseid isiksushäirete tüüpe, mis vastavad kindlatele omadustele:
Rollikonfliktid Võivad olla sisemised. Siis on eri inimeste ootused mingi rolli suhtes on väga erinevad. Või siis välised. Eri rollid nõuavad meilt erinevat käitumist (nt töö juures sõbraga). Ladus rollikäitumine Tagab inimeste vaheliste suhete stabiilsuse, annab meile kindlus ja julgeolekutunde (me teame, mida kelleltki oodata võib). Muudab suhtlemise ökonoomsemaks, hästi rolle vallates ei pea me korduvates situatsioonides pead murdma, kuidas käituda või mida öelda. Roll isegi kaitseb meid, aitab hoida piire ja enesehinnangut. Eriti olukordades, mis muidu tooksid kaasa alandust, ärritumist, solvumist jne. Hea suhtlemisoskus eeldab: Head orienteerumist rollides, mida teised täidavad Oma põhirollide valdamist Oskust paindlikult rolli siseneda ja rollist väljuda kui situatsioon muutub Oskust kujutleda ennast partneri rolli
Keti Lõpp Külastasin 28.septembril Tallinna Linnateatri Taevalava ning etenduseks oli „Keti lõpp“. Teksti autor Paavo Piik, lavastaja Priit Võigemast, kunstnik Marion Undusk ja muusikaline kujundaja Veiko Tubin. Mängivad Andero Ermel, Alo Kõrve, Veiko Tubin, Priit Võigemast, Elisabet Tamm, Sandra Uusberg ja Evelin Võigemast. Etendus algas sellega, kui astusin saalist sisse- nimelt oli laval täispuhutav bassein, mille sees oli palju-palju palle ning seal sees omakorda lamas mees, hiljem tuli välja, et see oli luuletaja. Algus venis, nimelt tundus, et terve teatritükk koosnebki vaid graafilistest pallidest ning muusikast. Tegelikult, kui juba asjaks läks, siis see tükk oli väga huvitav tänapäeva maailmapildi tõlgendus. Tegevuspaigaks on moodsa, isetu ja voolujoonelise sisekujundusega kiirtoidukoht, nimelt kiirtoiduketi viimane, linna ääres asuv lüli, kus keegi ei käi. Atmosfäär on 1980.ndatest loodud muusikaga ning teenindaja (Evelin V...
alguses. 5. Unustamise roll ülekandel. Mõnikord liigne keskendumine vaid süvendab probleemi ühekülgset mõistmist. Selleks et pingutust nõudnud probleemi uues valguses näha, tuleb see mõneks ajaks unustada. Parimaid tulemusi saavutakse siis kui pingutav töö konkreetse teema õppimisel vaheldub lõõgastusperioodiga, mil probleemi võib ajutiselt unustada. 6. Õpitu üldistamist ja ülekannet soodustavad võtted. Alamastmete ülekanne- lihtreeglite ja lihtoskuste rakendamine uudsetes situatsioonides. Kõrgema astme ülekanne seisneb käsitlusviiside rakendamises protseduurilise sarnasuse äratundmise alusel. Mõlema ülekandeliigi arendamisks vajab õpilane eelkõige praktikat sobivate rakendussituatsioonide äratundmiseks ja mõistmiseks. Ülekandeks tuleb lahendust pakkuv teadmine isoleerida kontekstist, milles see õpiti ja seejärel rakandada uutes oludes. 7. D. Ausubeli tähendusliku õppimise konseptsioon (osutamisvõtete, ennetetavate struktuuride, seostamise
Lisaks üsna suurele definitsioonide valikule on ka terve hulk intelligentsuse teooriaid. [4] 2.1 Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus USA psühholoog Raymond Cattell(1905-1998) nägi erisusi just üldvõimekuses. Ta leidis, et on kaks teineteisest põhimõtteliselt erinevat intelligentsuse vormi fluiidne ja kristalliseerunud intelligents.[1;116] Fluiidne ehk voolav intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Fluiidse intelligentsuse haripunkt saabub inimesel 20. eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus, kristalliseerunud intelligentsus aga kasvab kogu elu jooksul, kuni inimene on terve ja aktiivne. Näiteks võib 20- aastane edukamalt kui 65-aastane lahendada mõlemale tundmatud olukorda, ent 65-
olemasolu ühe ja sellesama objekti suhtes: armastus viha, rõõm kurbus, veetlus vastumeelsus jne. Polaarsus on nende suhete tulemus, mis kujunevad inimesel ümbritseva tegelikkusega. Negatiivseid tundmusi on rohkem kui positiivseid. Emotsioonide esmane bioloogiline roll on signaalne, printsiibil meeldiv ebameeldiv, ohutu ohtlik. Signaalid "ohtlik" ja "ebameeldiv" on eluliselt tähtsamad, sest nad suunavad käitumist ohtlikes situatsioonides. On võimalik ka vastupidiste tundmuste üheaegne üleelamine. Tundmuste kaksipidisus (ambivalentsus) tuleneb nende liikuvusest, dünaamilisusest, keerukusest ja ühtsusest. Ka inimese käitumist ei määra sageli üks vajadus, vaid mitu vajadust. Ühtede soovide rahuldamisel jäävad teised sageli rahuldamata. See põhjustab positiivsete ja negatiivsete tundmuste segunemise ja kaksipidiseid tundmusi: "Kui piinavalt õnnelik olen ma sinuga", "Mul on lõbus ja kurb, mu mure on helge" (Puskin)
Oluline on ära tunda ka konflikti positiivsed küljed. Traditsiooniliselt on arvatud, et igasugune konflikt on halb ja selle olemasolu näitab, et midagi on valesti. Siit järeldub, et konflikte tuleks vältida. Tavaliselt viib selline arusaam konfliktide allasurumiseni, kuid sellega ei kõrvaldata põhjusi ning seega ka mitte konflikti ennast. ,,Tänapäeval kirjeldatakse konflikti kui mitte tingimata head või halba, vaid kui paratamatut. Siit ka 2 olulist järeldust: a) paljudes situatsioonides võib konflikt olla hea, sest võib kaasa tuua positiivseid tulemusi. Enamus meist kardab konflikte kuna on näinud, et tõsised lahkarvamused kahjustavad suhteid. Tegelikult võib konfliktide edukas lahendamine muuta head suhted veelgi paremaks; 7 b) konflikt iseenesest ei ole ei hea ega halb ning võib viia nii negatiivsete kui positiivsete tagajärgedeni. Siit tulenevalt on peamiseks, millele tähelepanu pöörata, konflikti lahendamine
Käitumisteaduste õppetool Estonian Business School EMOTSIONIDE VÄLJENDAMINE Kursusetöö LK Beb-1 Õppejõud: Jaan Ennulo Tallinn 2013 Sisukord SISSEJUHATUS Lugedes Ota Kraus ja Erich Kulka ''Surmavabrikut'' või siis Raimod Kaugvere ''Kirjad laagrist'' tundsin ma viha, ärevustunnet, pettumust, kurbust ja ängistust ning kõiki neid tundeid veel üheaegselt. Vastupidiselt negatiivsetele tunnetele tundsin ma siirast rõõmu, kui sain aidata ühel vanainimesel toidukotid kolmandale korrusele viia, sest ta ise seda teha ei jaksanud.(autor) Tegemist on inimese tundmuste ehk emotsioonidega, millega oleme me kõik ka tuttavad. Emotsioonides või tundmustes väljendab inimene rahulolu või rahulolematust oma käitumise, tegevuse, teiste inimeste ja maailma asjade suhtes. (Lunge, 1980) Kursusetöö üheks eesmärgiks on uurida, kust saavad need tundmu...
Seda kontrollis ta näidendiga, mis sarnanes vägagi tema isa mõrvaga ning Claudiuse minemajooksmine poole etenduse pealt tõestas Hamletile tema süüd. Nii leidiski ta tänu kavalusele ja tarkusele kinnitust oma kahtlustele. Samuti lasi Hamlet teistel arvata, et on hull. Arvan, et ta tegi seda selleks, et keegi tema tegelikest plaanidest enne õiget aega midagi aimata ei oskaks. Hamlet on väga emotsionaalne, kuigi ta suudab seda mõningates situatsioonides varjata. Näiteks see koht, kus Hamlet ei suuda oma viha kontrollida ning kogu raevu Ophelia peale välja elab. Tänu sellele saab Claudius aru, et Hamleti hullusel on mingi sügavam põhjus, kui armastus Ophelia vastu. Lõpuks ei suuda ta end enam vaos hoida ja paljastab end emale, süüdistades teda mõrva kaasosaluses ning isa petmises, kuna vahetult peale viimase surma kuninganna Claudiusega abiellus. Hamlet oli samuti väga lojaalne, kuna õukondlaste hulgast kandis tema ainsana leina
Vana-Rooma keisrite loend kuni riigi lahknemiseni 1)Augustus 27 eKr 14 pKr Augusruse sünninimi Gaius Octavius (Thurinus); varem Octavianus. Augustus sündis Roomas nimega Gaius Octavius Thurinus. Tema isa, kelle nimi oli samuti Gaius Octavius, pärines auväärsest, kuid silmapaistmatust ratsanikuseisusest perekonnast ning oli enne oma surma 58 eKr Makedoonia haldur. Augustuse ema Atia oli Julius Caesari venna- või õetütar.; Augustus oli esimene Rooma keiser. Ta suri 75- aastasena aastal 14. Augustus võis surra loomulikel põhjustel, kuid on kinnitamata kuulujutte, et tema naine Livia mürgitas ta. Augustuse järeltulijaks sai tema lapsendatud poeg Tiberius. Kuigi Augustus säilitas Rooma vabariigi välised vormid, valitses ta autokraadina üle 40 aasta. Ta tegi lõpu sajandi kestnud kodusõdadele ning tõi Rooma riigile rahu, õitsengu ja suurriikliku hiilguse ajastu. Lisanime "Augustus" 'auväärne', mille järgi teda tänapäeval põhiliselt tunt...
Sipsik on rääkiv, mõtlev ja võrdlemisi isepäiselt tegutsev kaltsunukk, mille Mart õmbles sünnipäevaks oma pisemale õele Anule. Kaltsunukk on nagu väike laps rõõmus, uudishimulik, kohati hulljulge, vahel mõtlik ja nukkergi. Sipsik satub koos Anuga kaasahaaravatesse seiklustesse; koos käiakse katusel ja ujumas, õpitakse sukeldumist, sõidetakse taksos, ollakse üksi kodus jm. Kirjanik tabab hästi väikse lapse mõtte- ja tundemaailma erisugustes situatsioonides. Kui peamiselt on jutukestes just Anu see, kes seletab Sipsikule "elutõdesid", nö kasvatab teda, siis viimane peatükk toob muutuse. Sipsik tabab end mõttelt, et kui Anu suuremaks sirgub, ei tahagi ta enam temaga mängida. Ta palub Anu, et see ei unustaks teda, vaid asetaks ta mõnesse tühja kingakarpi, kust Anu ta vahel, kasvõi juba suure tüdrukuna, vahel välja võtaks ja meenutaks nende ühiseid seiklusi sedasama katuselkäiku, ujumist jne.
Depressioonist võivad omakorda areneda eri psühhosomaatilised häired, näiteks eespool mainitud ärevushäired jne. Tahtetuse sündroom. 1968. aastal võeti esimest korda kasutusele tahtetuse sündroomi (amotivational syndrome) mõiste. Pikka aega kanepit tarvitanud inimene muutub ükskõikseks, apaatseks ega suuda millelegi pikemalt keskenduda. Ta võib küll teha tulevikuplaane, kuid ei suuda neid ellu viia. Samuti on tal raske kohaneda uute olukordadega või keerukamates situatsioonides hakkama saada. Eluhoiak muutub passiivsemaks. Tekivad probleemid lühimäluga: inimene ei suuda meenutada, mida hetk tagasi öeldi või mis äsja juhtus. Halveneb eneseväljendusoskus ja analüüsivõime. Tähelepanuvõime on puudulik, samuti on sellises etapis kanepitarvitajatel harilikest inimestest palju kehvem reaktsioonikiirus ja ajataju. Pahatihti on nad üksildased ja isoleeritud inimesed, kes ei talu kriitikat ning kipuvad arvama, et nende olukorras on süüdi teised, mitte nemad ise
(http://www.hot.ee/wlavio/Est/Per_Iseloom.htm). See on ühtlasi ka pöördepunktiks, kus inimene on võimeline lahti laskma oma tõekspidamistest ning vastu võtma uued . Karakterjooned kujunevad välja psüühiliste seisundite kordumise tagajärjel. Psüühilistele seisunditele vastavad käitumisaktid jaotatakse vastavalt nende toimumise tingimustele kolme rühma: käitumine raskustes; käitumine rõõmsate sündmuste puhul ja käitumine vastuolulistes, konfliktsetes situatsioonides. Karakterijoontest kujunevad esmajärjekorras välja headus, abivalmidus, seltsivus aga ka negatiivsed omadused, nagu egoism, südametus, ükskõiksus need omadused võivad lastel kujuneda juba maimikueas. Omadused, mis kõige sagedamini avalduvad töös kujunevad välja koolieelses eas laste mängudes ja jõukohastes kodustes töödes. Kainikueas formeerub suhtumine inimestesse, mida soodustab ka lapse suhtlusringi laienemine
Oluline on ära tunda ka konflikti positiivseid külgi. Traditsiooniliselt on arvatud, et igasugune konflikt on halb ja selle olemasolu näitab, et midagi on valesti. Siit järeldub, et konflikte tuleks vältida. Tavaliselt viib selline arusaam konfliktide allasurumiseni, kuid sellega ei kõrvaldata põhjusi ning seega ka mitte konflikti ennast. Tänapäeval kirjeldatakse konflikti kui mitte tingimata head või halba, vaid kui paratamatut. Siit ka 2 olulist järeldust: a) paljudes situatsioonides võib konflikt olla hea, sest võib kaasa tuua positiivseid tulemusi. Enamus meist kardab konflikte kuna on näinud, et tõsised lahkarvamused kahjustavad suhteid. Tegelikult võib konfliktide edukas lahendamine muuta head suhted veelgi paremaks; b) konflikt iseenesest ei ole ei hea ega halb ning võib viia nii negatiivsete kui positiivsete tagajärgedeni. Siit tulenevalt on peamiseks, millele tähelepanu pöörata, konflikti lahendamine (mitte selle vältimine ja allasurumine).
oodatud tulemusele. Protseduuridest, rituaalidest ja ajatäidetest eristab mänge jooned: 1) Nende peidetud loomus. 2) Tasu. Protseduurid võivad olla edukad, rituaalid tõhusad ja ajatäited tulemuslikud, kuid nad on kõik avatud. - Operatsioon - lihtne transaktsioon või nende seeria, mida kasutatakse spetsiifilisel selgel eesmärgil. Mänguanalüüsid: 1) Praktiline - tegeleb eri juhtudega, mis tulevad ette kindlates situatsioonides. 2) Teoreetiline - püüab erinevate mängude tunnusjooni abstraheeria ja üldistada, et need oleksid äratuntavad ka oma hetkelisest sõnalisest sisust ja kultuurimustrist eraldiseisvatena. Allistatud teoreetilise mänguanalüüsi skeem: 1) Jälgida, et teatav manöövrite järgnevus vastaks mängu tunnustele. 2) Seejärel kogutakse mängu kohta võimalikult palju näiteid. 3) Eraldatakse olulised tunnused. 4) Muist aspekte kerkib esmatähtsatena esile.
ebamugava motivatsioonilise pinge. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste ja käitumise muutmisega ning ka õigustamise, süüdistamise ja eitamisega. Näiteks küsib laps jäätist. Ema ütleb: "Saad siis kui oma toa ära koristad.". Mille peale laps ütleb: "Aa... mul läkski tegelikult isu üle. 17. Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised , mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides, st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele. Väärtus on mõiste soovitavast, mis mõjutab kättesaadavate teguviiside, vahendite ja eesmärkide valikut. Näit. raha ei saa pidada väärtuseks, aga rikkust küll. 18. Gordon Allport kirjeldas isiksust kui tervikut järgmiste väärtustüüpide vahendusel: Teoreetiku tüüpi inimene ( ) Ökonomisti tüüpi inimene ( ) Esteedi tüüpi inimene (, )
Nende kohaselt on sugu situatsiooniline käitumine, oma sookategooriale sobivaks peetud normatiivsete hoiakute ja tegevuste valguses. Sugu ei ole fikseeritud tunnuste kogum, roll või staatiline identiteedi komponent, vaid mitmesuguste sotsiaalsete toimingute tulem, mida me korduvalt teeme või toodame (West & Zimmerman, 1987; Kimmel, 2004). Seega ei ole lapsed vaid passiivsed sotsialisatsiooniprotsessi osalejad, vaid neil on oluline osa soo konstrueerimisel igapäevastes situatsioonides. Järgnevalt vaadeldaksegi sootundliku pedagoogika kujunemist ja rakendamist koolis. Soolised erinevused Juba väga varakult teadvustavad lapsed, et täiskasvanud jagunevad meesteks ja naisteks ning umbes 3-aastaselt hakkavad lapsed mõistma, et nad jagunevad tüdrukuteks ja poisteks. Selles vanuses märkavad lapsed ühtlasi, et kummalegi soole omistatakse erinevaid omadusi ja hoiakuid
lõigu lõppu jõudes, tundus kõik kuidagi imelik ning kui uuesti lugesin, siis alles sain sõna õigesti loetud. 19) „Yübari melonid ehk kas valge on parem kui kollane?“ – Selle lause kirjutasin koheselt välja kui seda lugesin. See tõstatas ka minus küsimust, kuid ega ma eriti ei teadnud ega ka siiamaani tea, mida see Yübari melon üldsegi on, kuid see tundus päris muhe ja omapärane küsimus. Eks meil kõigil tuleb taolisi elus ette erinevates situatsioonides erinevate sõnastustega, mis ei ole praegusega kindlasti üks ühele sama. 20) „Meie ikebanaõpetaja proua Kazuko Ogura oli suur läänefänn.“ – Kui ma nüüd ausalt ütlema peaks, siis mina ei saa sellest lausest kohe mitte mõhkugi aru. Kes see ikebanaõpetaja on? Isegi internetist ma ei leidnud vastust. Oleks minuarust võinud selle siis lehekülje lõpus ära selgitada, kuid see selleks. 21) „Välismaalasi, keda oli seal vähe, võrreldes
väärtustekesksele koolile? Missusgused elemendid Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas (RÕK) peaksid sellele pöördele kaasa aitama? Takistused? Arvamus ja põhjendus. Uus RÕK on juba muutnud suunda väärtuskasvatuse suunalisemaks, kui see enne oli. See on ühiskonna vajaduspõhine muutus hariduse vallas. Eesmärgiks on väikse inimese kasvatamine loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudavad ennast täisväärtuslikult teostada erinevates situatsioonides. Rõhk on ka koolikultuuri uuendamisel koostöö suunaliseks õpetaja- õpilase vahel, vanema ja õpetaja vahel ja vanema ja lapse vahel ning ka õpilaste endi vahel. Õpitava seostamine reaalse eluga, kujundav hindamine kannab väärtusi ja aitab seoseid luua. Areneb õpilase enesehindamise oskus kartmata ,,karistust" halva hinde näol. Teadmised muutuvad tähenduslikuks Üks oluline element, mis RÕK kohaselt soodustab väärtustekeskset hoiakute
Organisatsioonikäitumise kordamisküsimused 1. Organisatsiooni tegevust mõjutavad sisekeskkonna ja väliskeskkonna tegurid Sisekeskkond: · Eesmärk o organisatsiooni poliitika; o organisatsiooni strateegia. · Inimesed: o nende teadmised ja oskused; o nende tegelikkuse tajumine ja väärtused. · Tehnoloogia: o masinad; o info töötlemine. · Struktuur: o ülesanded; o rollid. · Kultuur: o organisatsiooni väärtused; o juhtimisstiil. Väliskeskkond: · Majanduskeskkond majanduslikud tingimused, mille raames organisatsioon tegutseb: o Majanduskasv o Majanduse stabiilsus o Majanduskasv globaalsel turul (IKT areng, glob...
9. Rahvusvaheline humanitaarõigus ja keelatud relvade kasutamine Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: 1) omab ülevaadet kaasajal keelatud relvadest ; 2) teab käsuandjate ja käsutäitjate vastutuse ulatust konfliktikoldes. Õppesisu Keelatud relvad, nt maamiinid, USA sõdurite ja ohvitseride valikud Vietnami sõjas. 10. Rahvusvaheline humanitaarõigus ja õigusemõistmine Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: 1) oskab käituda probleemsetes situatsioonides ning oma õiguste kaitsmiseks abi otsida; 2) on teadlik ja õiglane kodanik. Õppesisu Kodaniku õigused ja kohustused, inimväärikus, tõekomisjonid, rahvusvahelised sõjatribunalid, Nürnbergi põhimõtted, kohtualused, kaitsja ja süüdistaja, sõjakuriteod, inimsusevastased kuriteod. 11. Rahvusvaheline humanitaarõigus ja kannatuste ning kuritegude avalikustamine Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: tunneb ja järgib ning oskab põhjendada valikut: vaikida või rääkida (avalikustada).
täisväärtuslikkust, püüavad grupiliikmed kaitsta oma positsiooni teist poolt ära kuulamata. Tekitatakse võimu blokaad kaitsmaks üht seisukohta teise vastu. Esialgsed grupi sihid ja eesmärgid kaovad tahaplaanile, sest sõdivate osapoolte eesmärgiks saab võit. 12 Karmel Tall (Tartu Ülikool), 2011 Võit-kaotus situatsioonides kaotab grupp tervikuna, sest tal ei õnnestu saavutada oma pikaajalisi sihte ja eesmärke. Kaotaja pool ei ole võitja osapoole otsuste täideviimiseks motiveeritud. Kaotajad põlgavad võitjaid ning võivad püüda otsust ümber lükata või ümber pöörata või selle täideviimist tõkestada. Sellises õhkkonnas kasvab oponeerivate poolte vastastikune usaldamatus, suhtlus muutub piiratuks ja ebatäpseks ning grupi ühtekuuluvus langeb
sensoorses vormingus. ,,Need kujutised annavad edasi nähtuse füüsilisi omadusi, samuti võivad nad anda edasi meeldimise või mittemeeldimise reaktsiooni, mis inimesel võib nähtuse suhtes olla, plaane, mis inimesel nähtuse suhtes võivad tekkida, samuti suhete võrgustikke selle eseme ja teiste esemete vahel" (Damasio 2000: 9). Sotsiaalpsühholoogia · Keskendub eelkõige indiviidide käitumisele ja mõtlemisele sotsiaalsetes situatsioonides, uurib faktoreid, mis mõjutavad inimese käitumist ja mõtlemist sotsiaalsetes situatsioonides, kirjeldab ja seletab indiviidi ja grupi käitumist, et käitumine oleks ennustatav Sotsiaalne identifikatsioon · Sotsiaalne identifikatsioon - samastumine teatud sotsiaalse grupiga. · Referentgrupp - grupp, kelle hulka tahaksime kuuluda ja kes on meile eeskujuks. · Sotsiaalse identifikatsiooni aluseks on:
Ootust võib pidada tasustuseks või ka negatiivseks tasustuseks (ebaedu tähenduses), kui tõmmata paralleele biheivioristliku õppimise seletusega, kuid selle erinevusega, et seos reageeringu ja tasustuse vahel ei ole sotsiaalkognitiivse õppimisteooria puhul vahetu ega automaatne. 2. Millise kolme faktori vastastikuse toimena näeb sotsiaalkognitiivne teooria käitumist konkreetsetes situatsioonides? Sotsiaalkognitiivne õppimisteooria on seisukohal, et (edu)ootus, keskkonna olud ja käitumine, on vastastikuses toimes. 3. Millist kolme jäljendava käitumise liiki/tüüpi eristatakse sotsiaalkognitiivse õppimisteooria järgi? 1) otsene jäljendamine [Lihtne mudeli imiteerimine. Näide: Jüri jäljendab täpselt Mari poolt ette näidatud samme keerulise ülesande lahendamisel
*Filosoofia- mõtlemmise õpetus, maailma kirjeldus, mõtlemise õpetus või mõtlemine järjekindlal süstemaatilisel viisil. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi ( Eetika- Eetika tegeleb hea elu ja õige käitumise küsimustega: kuidas me peaksime elama, mis on Hea (ehk hüve), mis on ,,õige" ning ,,väär." Oma olemuselt normatiivne ei tegele mitte niivõrd küsimusega, mis on (olemas) kuivõrd, mis/kuidas peaks olema. Eetikat saab omakorda mitmeti jaotada. Näiteks metaeetikaks (tegeleb eetika teoreetiliste alustega; milline on/milles seisenb hea/ hüveline elu), normatiivseks eetikaks (tegeleb normide põhjendamisega; millised normid tagaksid hea elu; hea elu õpetus) ja rakenduslikuks eetikaks (püüab leida vastuseid väga konkreetsetele küsimustele, käitumisjuhiseid mingites konkreetses situatsioonides). Esteetika tegeleb vastavalt küsimusega, mis on ilus/inetu. *Metafüüsika- on filosoofia haru, mis tegeleb kõige üldisemalt küsimust...
Lisaks üsna suurele definitsioonide valikule on ka terve hulk intelligentsuse teooriaid. Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus USA psühholoog Raymond Cattell(1905-1998) nägi erisusi just üldvõimekuses. Ta leidis, et on kaks teineteisest põhimõtteliselt erinevat intelligentsuse vormi fluiidne ja kristalliseerunud intelligents. Fluiidne ehk voolav intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Fluiidse intelligentsuse haripunkt saabub inimesel 20. eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus, kristalliseerunud intelligentsus aga kasvab kogu elu jooksul, kuni inimene on terve ja aktiivne. Näiteks võib 20-aastane edukamalt kui 65-aastane lahendada mõlemale tundmatud olukorda, ent 65-aastane tuleb paremini toime nende ülesannetega, mis
Elu lõpul varjutasid kunstniku elu laastavad sündmused: ta pidi matma oma naise ja ka poja. Selle mure ja valu tõttu surigi ta, jättes endast maha suurel hulgal hinnalisi ja hindamatu väärtusega teoseid, mis tõeliselt avastati alles 19. sajandil. Tema tööd on väga mitmekesised nii ainestikult kui teostuselt. Läbi aastate on näha tohutut arengut. Tänu tema väga mitmetele autoportreedele saame hea kujutluse temast endast. Rembrandt on kujutanud ennast väga erinevates situatsioonides ja rollides ning tõetruult. Tema kuulsamateks töödeks on ,,Dr. Tulpi anatoomiatund", ,,Danae", ,,Öine vahtkond" ja ,,Kadunud poja tagasitulek". Minu arvates oli Rembrandt oma ajastu kuulasim kunstnik, keda maailm teab veel tänapäevalgi tema suurte teoste kaudu. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Piper, D. Kunstiajalugu. Tallinn Varrak. 2006. 538 lk. 2. Raud, A. 21 maailmakuulsat kunstnikku. Odamees. 2005. 215 lk. 3. Ricketts, M. Rembrandt. Tarian Invest OÜ. 2006. 128 lk. 4
ööbijate arvu ja keskmist toa hinda ning seejärel arvutada võimalik tulu ja kasum. Vastuvõttutöötaja peab andma kliendile kiireid ja selgeid vastuseid, küsimustele peab oskama vastata, peab tundma enda ettevõttet ja seda kohta kus ettevõtte asub. Profesionaalne ja viisakas käitumine. Telefoniga suhtleb töötaja korralikult ja usaldusväärselt. Oskused teenindajal peaksid olema- teenindusoskused(oskus esindada ettevõtet, käituda probleemsetes situatsioonides, vastutada oma otsuste eest). Üldised teadmised kogu hotellist ja pakutavatest teenustest ( hoone ajalugu, tubade asetsus, hinnad, reklaamitavad pakettid, soodustused). Vastuvõtuletiga seotud tööprotsetuurid- dokumentatsiooni tundimine, telefoni valdamine, oskus töötada rahaga, hotellijuhtimissüsteemide tundmine. Sotsiaalsed oskused-isiklikud omadused, meeskonnatöö oskus. Müügitöö oskus-teadmised toodetest ja
· Muutused huvides, käitumise ja õppeedukuse langemine · silmatorkav meeleolu kõikumine, närvilisus, rahutus, kärsitus · normide ja reeglite ignoreerimine, vägivaldne käitumine · koolist puudumine, ei viibita kodus, uus seltskond · eneseisoleerimine · raha ülemäärane kulutamine ja laenamine, asjade ja raha vargused Ohumärgid: · "pilves" olek · huvi puudumine oma välimuse vastu · haavandid, lööbed nahal, süstimisjäljed · päikeseprillide kandmine kohatutes situatsioonides · narkomaanide slängi kasutamine · foolium, vormitud tassikujuliseks · kuumuses tahmunud lusikad · plastik-, tsellofaan- või metallpakendid · lehe- või varrepuru · süstlad, nõelad, sigaretipaberid, tulemasinad Mida teha? Vanemate ja õpetajate roll: - rääkida lapsega avameelselt kõigest, ka uimastitest - seada lapsele kindlad piirid, tunda huvi selle vastu, kus laps käib ja kellega seltsib - soodustada tervislikke harrastusi - isiklik eeskuju keeldude asemel
Soovi korral võite linnasõitudeks kasutada pingevaba, kütusesäästlikku Intelligent reziimi, üleminek Sport reziimile pakub suurepärast sõidunaudingut maanteel sõites ning Sport Sharp reziim on aga hea siis, kui tahate kogeda kolmeliitrise mootori maksimumvõimsust. Vehicle Dynamics Control System Veojõukontroll jälgib ja analüüsib sõidu ajal erinevatelt anduritelt saadavat infot, et aidata vältida ekstreemsetes situatsioonides suunataju ja stabiilsuse kadumist. Kui kontroll läheneb piirile, siis on nelikveo pöördemomendijaotur, mootori efektiivvõimsus ja iga ratta pidurid valmis vastama eeldatavale ohule. Drivers Control Center Differential DCCD (Drivers Control Center Differential) on elektrooniline keskdiferentsiaali reguleerimisüsteem, mis tegeleb diferentsiaali lukustamisega olenevalt sõidusituatsioonist. Süsteemi kasutatakse STI mudelil, mille tavaülekanne on 41% ette ja 59% taha. DCCD Auto asendis
ebakõla leevendamise viiside otsimist. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste ja käitumise muutmisega. Lisaks vähendatakse dissonantsi ka õigustamise, süüdistamise ja eitamisega. Tegemist on sotsiaalpsühholoogia kõige mõjukama ja laialdasemalt uuritud nähtusega ning olulise mõistega, mis seostub hoiakute ja käitumise vahelise suhte uurimisega. 21. Väärtus (value) -- on üldine tõekspidamine, mis juhib tegevusi ja otsustusi mitmesugustes situatsioonides. 22. Intelligentsus (intelligence) -- põhijooned on hea otsustusvõime, hea arusaamisvõime, hea arutlusvõime, praktiline arukus ja algatusvõime. Intelligentsus tähendab võimet keskkonnaga paindlikult kohaneda. 23. Praktiline intelligentsus (practical intelligence) -- on see, mida inimesed nimetavad harilikult kaineks praktiliseks mõtlemiseks. See on võime kohaneda igapäevase keskkonnaga ning seda kujundada ja valida. Seda on põhjalikult uurinud Robert Sternberg. PI korral on
6. LAHKUMISETAPP 6.1. Vastuvõtupersonali tegevused külastajate hotellist lahkumisel Lahkumine on kliendi külalistsükli viimane etapp. Kliendi hotellikülastuse lõpetab tema väljaregistreerimine ja arveldamine. Hotellides on paika pandud toast välja registreerimise aeg. Tavaliselt loetakse arvestustunniks kella 12. Kui klient ei vabasta oma tuba õigeks ajaks, võib hotell tema arvele lisada tasu toa hilise vabastamise eest. Arusaamatuste vältimiseks kliendi ja hotelli vahel tuleb klienti juba sisseregistreerimisel teavitada toa vabastamisajast. Vastuvõtutöötajad on kohustatud külastajaid informeerima lisanduvatest tasudest hilisel väljaregistreerimisel. Väljaregistreerimise aeg on mõnikord reisigruppidele liiga varane. Puhkereisijad, kelle buss lahkub alles kell 16, ei pruugi soovida oma tube kell 12 vabastada. Sellistes situatsioonides organiseerib hotell klientide pagasi kas ühte hotellituppa või pagasiruumi ning selle eest lisatasu e...
kuluvast energiast (10%). 60-70 % põhiainevahetus, 25-35% töö ja liikumine 5-10 % seedimine. 22.ATP kui organismi universaalne energia vahendaja Organismis on 1023 ATP-molekuli (85 g), 1 min kulutatakse see kogus ära 3 korda. Rakk sureb kui energia varustamine katkeb. Rakus on energiavaru 4-5 töösekundiks. ATP laguneb iseeneslikult, kui teda ei kasutata. Organismis on ATP universaalne energia vahendaja erinevat tööd tegevate rakkude vahel. Vahendaja, mis aitab toota energiat erinevates situatsioonides. ATP lagunedes vabaneb energia. 23.ATP taastootmise mehhanismid organismis ATP-d toodetakse kogu aeg. Iga minut kasutatakse ära 3*85 g ATP-d. Kui ATP süntees katkeb on rakus energiat 4-5 sekundiks (ehk kui ATP süntees katkeb, on organism 4-5 sek pärast surnud). kui ATP-d ei kasutata ära, siis see laguneb ise ära. ATP taastootmine: - Kreatiin-fosforhappe mehhanism. Energiat on võimalik selle arvelt saada kõige kiiremini. Kestab 10-15 sekundit, rohkemaks kretiin-fosfaati ei jätku
1.Tervise definitsioon ja tervise olulisemad tegurid. *Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, tulla samas toime ka keskkonnaga ja seda vajaduse korral muuta *Tervis on füüsiline, pshüühiline ja sotsiaalne heaolu. *Tervis on seotud aja, asukoha ja vanusega. *Tervis on haiguse puudumine. MÕJURID · ELUSTIIL, KESKKOND, PÄRILIKKUS, TERVISHOID, HARIDUS, SOTSIAALNE TURVALISUS, PEAVARI, STABIILNE ÖKOSÜSTEEM 2.Tervisedenduse eesmärgid. * Protsessi eesmärk on suurendada inimeste oskusi ja võimet tegutseda, samuti võimestada gruppe ja paikkondi kollektiivseks tegutsemiseks suurendamaks kontrolli tervisemõjurite üle. *Tervisedendusliku tegevuse eesmärk on väärtustada ja tugevdada tervist. 3. Tervisekasvatuse sisu lasteaias. *on sihiteadlik tegevus terviseteabe levitamisel, et kujundada ja soodustada käitumismuutusi vastavalt seatud eesmärkidele. *ülitähtis on füüsiline, vaimne ja sotsiaaln...
• millestki meeldivast ilmajätmine Teatav vanemlik kontroll on oluline laste parema sotsiaalse kompetentsuse kujunemisel. Läbi distsiplineerimise ja õpetuse puutuvad lapsed kokku terve hulga erinevate sotsiaalsete reeglite ja ootustega erinevates keskkondades. Nende reeglite mõistmine on vajalik eeldus sotsiaalselt kompetentseks käitumiseks. Reeglitest saab aru juba 3 aastane laps. Kuue aastased eristavad juba moraalseid ja konventsionaalseid reegleid ning teevad seda tuttavates situatsioonides. Paljud erinevad omandatud uskumused ja sotsiaalsed reeglid püsivad kogu elu (“ütle tädile nüüd aitähh”). Mida väiksem on laps, seda rohkem on vanema kontrolli all tema kogemused. 2 Laps ja lasteaed Lapse eelsoodumused ja suhete ajalugu, varasemad kogemused. Lasteaeda tulles on olemas lapsel hulk isiklikke eelsoodumusi, näiteks emotsioonide ja impulsi
W. Shakespeare "Hamlet" Üldistus (7 lauset) Sügavas leinas prints Hamlet näeb öösel oma isa vaimu, kes talle räägib, kuidas Claudius ta mürgitas ning nõuab, et poeg talle kätte maksaks. Claudius on abiellunud Hamleti ema Gertrudiga ning nad peavad Hamletit hulluks ja selle põhjuseks arvatakse suurt armastust kantsleri tütre Ophelia vastu. Helsingöri lossi saabuvatel rändnäitlejatel laseb Hamlet neil näidelda tükki, kus kuningas mõrvatakse sarnaselt tema isale ning see näidend ajab Claudiuse endast nii välja, et viimane minema jookseb ja veel samal päeval Hamleti Inglismaale saadab koos käsuga viimane tappa. Enne minekut süüdistab Hamlet ema mõrvas osalemises ning tapab kantsleri pidades teda kuningaks. Hamlet pöörab Claudiuse vandenõu enda kasuks ja tänu piraatidele naaseb Taanimaale, kus ootab teda Claudiuse poolt üles ässitatud Laertes. Hamlet ja Laertes peavad duelli ning kuning...
Põhikooli riiklik õppekava: võimalused hariduslike erivajaduste rahuldamiseks § 1. Määruse reguleerimisala ja ülesehitus (1) Põhikooli riiklik õppekava kehtestab riigi põhiharidusstandardi. (2) Põhikooli riiklikku õppekava (edaspidi riiklik õppekava) rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi põhikoolides olenemata kooli õiguslikust seisundist, kui seadus ei sätesta teisiti. (3) Riiklik õppekava koosneb üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse valdkonniti koondatud ainekavad ning läbivate teemade kavad. (4) Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste – 1.–3. klass; 2) II kooliaste – 4.–6. klass; 3) III kooliaste – 7.–9. klass. § 2. Põhihariduse alusväärtused (1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maail...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
