Õpilaste vaimsed võimed ja kaasaegsed intelligentsusteooriad 1. Millised kolm põhijoont iseloomustavad (Snydermani ja Rothami, 1987, uurimuse põhjal) inimeste vaimseid võimeid? 1) Võime toetuda arutluses abstraktsioonidele (ideedele, seostele, mõistetele ja printsiipidele) vastandatult konkreetsete esemete või objektide keeles mõtlemisele (mehhaanilised tööriistad, esemed jne). 2) Võime lahendada probleeme: toimetulek uutes situatsioonides vastandatuna harjumuslikele reageeringutele tuntud situatsioonides. 3) Võime õppida, seal hulgas võime mõista abstraktsioone (näiteks sõnu ja sümboleid) ning kasutada neid. 2. Keda peetakse intelligentsuse testide loojaks? Esimesed katsed õpilaste vaimse arengu taseme mõõtmiseks tegid prantsuse psühholoogid Alfred Binet ja Theodor Simon 1905. aastal.
järeldusele, et ei olekski enam tahtnud selles koolis õppida. Suhtumisega direktorisse, kes vahetult enne külastuspäeva laseb õpilastele pakkuda parimat sööki, et vanematele kool südamelähedasem oleks, näitab Holden lugejatele oma viha kõige silmakirjaliku ja võltsi vastu. See on poisi üks paremini nähtavaid iseloomujooni ja sallimatus pealiskaudse ja võltsi vastu ilmneb raamatus väga paljudes situatsioonides. Ühiselamus tutvustab Holden noormehi, kellega ta enim kokku puutus. Näiteks, Robert Ackley, keda ta kirglikult vihkas, kuid samas pärast pikka eemaloldud aega taga igatses. Peategelane räägib ka oma toakaaslasest, Straddler'ist, kes läheb kohtama Holden'i vana sümpaatia, Jane Gallagher'iga. Holden lubab samal ajal sõbrale kirjutada lühikirjelduse inglise keeles. Ta hakkab aga meenutama vanu aegu ja oma venda Allie't, kes on surnud
1. kulunud väljendid 2. faktid 3. mõtted ja uskumused 4. tunded ja emotsioonid Kuulajana me tegelema tasemega,mis meie arvates on kõige olulisem. Kui me ei tunne ära kõneleja jaokskõige olulisemat ja asjakohasemat ,siis see võib juhtida olukorda, kus kaks inimest ei ole samal lainel. Kontakti eesmärk ja meie suhte iseloom antud isikuga võib tavaliselt otsustada millised tasemed on kohased konkreetnseks vastastikuseks toimeks. Erinevad tingimused sarnastes situatsioonides: - Oled eksinud ja küsid võõralt juhiseid - Sinu laps tuleb nuttes sinu juurde - Su abikaasa on südamlik ja mänguhimuline - Vastas-volikogu ristküsitleb sind kohtus Kui me ei adresseeri sobivaid elemente, siis me ei ole väga tõhusad ja võime tegelikult situatsiooni hullemaks muuta. Näiteks: Kui su naine räägib sulle oma tõelistest tunnetest ja sa keskendud olukorra faktidele ja ei tunnusta tema tundeid, siis ta võib veelgi rohkem endast välja minna.
rasvade ainevahetushäirete ja mitmete psühhosotsiaalsete probleemide teket. Kehalised harjutused aitavad inimestel vabaneda stressist. Inimene on looduse poolt ehitatud nii, et ohu ilmnemisel vabaneb adrenaliin vereringesse, mis võimaldab teravdada ja kiirendada kehalisi reaktsioone. Varasematel aegadel kui inimene seisis päev päeva kõrval võideldes oma eksistentsi eest, olid need reaktsioonid vajalikud, et jääda ellu. Kaasaegses maailmas me oleme pidevalt stressirohketes situatsioonides ning kuigi meie elu ei ole otseses ohus ja me ei vaja enda päästmiseks kehalist võitlust, käitub meie keha siiski endiselt. 2 Ilmselt on seda tundnud igaüks, kuidas tema keha reageerib ootamatule ärritajale, sama tekib ka pingelises seisundis näiteks eksamil (tõuseb südame löögisagedus, sageneb hingamine, käed higistavad, suu muutub kuivaks jne.). Keha on valmis
hukkamõistu me kõige rohkem kardame. Rollikonfliktid Võivad olla sisemised. Siis on eri inimeste ootused mingi rolli suhtes on väga erinevad. Või siis välised. Eri rollid nõuavad meilt erinevat käitumist (nt töö juures sõbraga). Ladus rollikäitumine : · Tagab inimeste vaheliste suhete stabiilsuse, annab meile kindlus ja julgeolekutunde (me teame, mida kelleltki oodata võib) · Muudab suhtlemise ökonoomsemaks, hästi rolle vallates ei pea me korduvates situatsioonides pead murdma, kuidas käituda või mida öelda. · Roll isegi kaitseb meid, aitab hoida piire ja enesehinnangut. Eriti olukordades, mis muidu tooksid kaasa alandust, ärritumist, solvumist jne Hea suhtlemisoskus eeldab: · Head orienteerumist rollides, mida teised täidavad · Oma põhirollide valdamist · Oskust paindlikult rolli siseneda ja rollist väljuda kui situatsioon muutub · Oskust kujutleda ennast partneri rolli
vabandamine kaaslaste eest seismine (kaitsmine) osalemine ühistes tegevustes osalemine vestlustes juhtimisoskuste omamine tundlikkus kaaslaste tunnete suhtes (empaatia, sümpaatia) huumorimeel sõprussuhete loomine, sõprade omamine enesejuhtimine oskus jääda rahulikuks, kui ilmnevad probleemid oskus kontrollida oma käitumist tugevate emotsioonide (viha) korral koostöö erinevates situatsioonides kriitika talumine reeglite ja piirangute järgimine konfliktide korral oskus minna kompromissile 9 Sotisaalse intelligentsi mõõtmine Hea viis mõõta sotsiaalset IQ on kasutada algmääruse IQ süsteemile kohandatud sotsiaalseid oskusi. Enamikul inimestel on sotsiaalne IQ 85-115. Inimesel kelle sotsiaalse IQ on alla 80 võib olla autismi spektri häire, nagu Aspergeri sündroom.
konfliktidevabalt suhelda. Autorid keskenduvad inimese kehakeelele põhiliselt läbirääkimistel ja seminaridel/loengutel. Seisukohtade olulisust põhjendatakse sellega, et kui vähemalt üks osapooltest mõistab kehakeelt lugeda, on tõenäosus eesmärgini jõuda suurem ning vestlus edukam. Sain teada ning nõustun väitega, et kehakeele õppimine võtab aega ning kõige lihtsam variant seda õppida on igapäevaselt inimesi erinevates situatsioonides jälgida. Leian, et igapäevaelus tuleb kasuks informatsioon inimeste suhtumise kohta, avatud ja kaitsepoosid, eriti esmakohtumisel, sest see annab mulle kui suhtlemispartnerile märku kas ja kuidas ma peaksin suhtlemist jätkama.
- Hood ei tohi olla piiritletud mingi kindla, ettearvatava situatsiooniga (foobse situatsiooniga) - Hoogude vahelisel perioodil ei tohi esineda ärevuse sümptomeid, kuigi ootusärevus uue paanikahoo ees on tavaline Saab diagnoosida ainult siis, kui esine ühtegi foobia tunnust. 17. Sotsiaalfoobia diagnoosimise kriteeriumid - Kardetud olukordi välditakse nii palju kui võimalik - Ärevus peab esinema vaid kindlates sotsiaalsetes situatsioonides - Psüühilised ja vegetatiivsed sümptomid peavad olema primaarsed, mitte sekundaarsed teistele sümptomitele nagu obsessiivsed mõtted ja luul Sotsiaalfoobia psüühilised sümptomid: madal enesehinnang, kriitikakartus Sotsiaalfoobia võib olla piiritletud (esineb ainult avalikul esinemisel, söömisel avaikus kohas või suhetes vastassoost inimestega) või difuusne ehk üldistunud (esineb kõigis perekonnavälistes sotsiaalsetes olukordades) 18
kohanud. Mida lähedasemad nad meile on, seda järsumalt nad selja pööravad. Hirm teise inimese ning enda ,,mina" ohverdamise ees võib skisoidset isikut muuta üha isoleeritumaks, eriti siis kui nad ise kellelegile või neile keegi eriti lähedaseks muutub. Sellised tunded nagu sümpaatia,sõprus ja armastus viivad inimesi üksteisele maksimaalselt lähendavad. Skisoidse isikud peavad neid tundeid eriti ohtlikeks. See ongi põhjuseks, miks nad sellistes situatsioonides on vaenulikud ja tõukavad teisi eemale. Äkitselt nad lõpetavad kontakti, tõmbuvad endasse ja on jälle ligipääsmatud. Skisoidse isiku ja teda ümbritseva maailma vahel tekib aastatega üha laienev, teda teistest eraldav lõhe. Kuna ta teistest kaugeneb, siis on tal nende kohta liiga vähe teadmisis, kogemused ümbruskonna lävimisel jäävad lünklikumaks, sellega sugeneb suhtlemise ebakindlus.
pane seda enam pahaks, püüan mõista, et nende suhtumine aega on lihtsalt palju erinev kui minu suhtumine. Koostöö sujus meil hoolimata erinevast mõtlemisest siiski hästi, mind küll häiris hilinemine, aga tunnen, et olen üsna hea kohaneja ja seetõttu ei tekkinud meil ka probleeme. Eks kindlasti mõjutas minu käitumist ja oma arvamuse mitte välja ütlemist nii väga see, et minu hispaania keel ei olnud tol hetkel nii sorav, kui see on praegu. Ma arvan, et kui oleksin sellistes situatsioonides praegu, siis oleks mul võib-olla ka keeleliselt julgem oma mõtteid välja öelda. Aga enam ma seda ei teeks, sellepärast, et nüüd ma mõistan meie erinevat suhtumist aega. Kriitiline juhtum kultuuridevahelises kommunikatsioonis Mirjam-Marleen Kond HJ1 2015
Üks võimalik vaade on see, et kõik inimeste erinevused tulenevad keskkonnast ja kasvatusest, ehk siis keskkond määrab isiksuse, palju sõltub ka lapsevanema kasvatustest ja eelistusest. Darwini arvates ei ole omadused tekkinud koos ja ühekorraga, vaid kumuleerunud evolutsiooni käigus pisikeste muutuste kaudu. Samaajal oli Watson, kes arvas, et inimestel ei ole selliseid püsiomadusi, mis suudaks inimkäitumist järjekindlalt suunata.Tema arvates võib inimene käituda erinevalt situatsioonides erinavalt, nt ta võib ühes seltskonnas olla jutukas, töökaaslastega aga hoopis vaoshoitud.Walter Mischel avaldas raamatu, mille keskne sõnum oli et inimese käitumist pole võimalik ennustada. Epstein aga arvas, et kõik ei ole määratlev keskkonnast. Et teha usaldusväärseid otsuseid inimese kohta tuleb teda jälgida erinevates olukordades. Leksikaalse lähenemise olemus Galton oli esimene, kes tuli sellepeale, et võtta kätte sõnaraamat ja kirjutada sealt välja
Segadusse ajamine – klient justkui uputatakse info sisse ära, 3-5 minutit räägitakse nii, et klient ei saa hingata ka, seejärel küsitakse „Saite ju aru? Teeme siis niimoodi?!“ Hämamine – kliendile arusaamatute mõistete ja väljendite kasutamine. Näiteks küsige IT- teenindajalt, et mis mu arvutil viga on ja kuulete reeglina üsna palju hämamist. ERINEVAD KLIENDITÜÜBID Hea klienditeeninduse juures on väga oluline osa veenval esinemisel. Teenindajal tuleb keerulistes situatsioonides tunda end kindlalt nii oma igapäevatöös kui ka kliendi ees. Kuidas mõjustamisvõtete efektiivne tundmine ja kasutamine aitab kliendi mõtteviisi soovitud suunas muuta? Rääkides mõjustamisest ja mõjutamisest, tuleb tajuda eetilist piiri. Mõjustamine on teise inimese suunamine meile soovitud suunas, meie soovitud eesmärgil. Seejuures võidakse muuta teise inimese hoiakuid. Mõjustamist on eelkõige vaja kasutada „raskete“ klientidega suheldes.
Mina tavaliselt teatan selgelt ja ülevaatlikult mida ma teatud inimeselt ootan ja miks. Läbi sellise keele kasutusviisi on tavaliselt mind kohe kuulda võetud ja minu arvamust arvesse võetud. Ma ei ütle seda lahkel toonil, vaid konkreetselt ja julgelt. Kui ma aga kellelegi midagi teatama lähen, siis ma lähenen alati eestpoolt, sest kogemus on näidanud, et tagant ligi minna ei ole mõistlik, mõnele inimesele ei sobi ja mõni võib sellise käitumise peale ebaviisakas olla. Erinevates situatsioonides sotsiaaltöös on ka konfliktid kerged tekkima kui sotsiaaltöötaja ei valda head suhtlusoskust. Konflikt laheneb, kui mõlemad leiavad sobivaid lahendusi mõlema osapoole jaoks. Ka äraütlemisel olen ma konkreetne, hoian end sirgelt ja enesekindlalt öeldes, ei ja et miks ma ei ütlesin. Või siis vabandan vastavalt olukorrale, ning lisan ka mõjuva põhjuse. 5. Mina koostööaldi isikuna Olen enda meelest piisavalt koostööaldis. Mulle meeldib kõiki osapooli kuulata ära, ja siis
**Alati kontrolli vigastusi Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Kontrollin teadvust Kontrollin pulssi Vaatan, ega tal ei ole silmnähtavaid vigastusi, verejookse vms Kutsun kiirabi. Alustan südame massaasiga- kuni kiirabi kohale jõudmiseni Kui kiirabi on jõudnud räägin neile mis juhtunud on ja annan patsiendi neile üle 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust,
tegurid. Selle koolkonna ühed esimesed ja tuntumad esindajad on A. Maslow ja F. Herzberg. Maslow väitis, et inimeste kõrgemad vajadused tekivad ja arenevad alles siis, kui madalamad on rahuldatud. See vajaduste arv ja nende tekkimise järjekord pole aga teiste uurijate poolt kinnitust leidnud. (Haav, 2006) 2.1 Herzberg'i kahe faktori teooria 1950. aasta lõpul intervjueerisid Ameerika teadlane Frederick Herzberg ja tema kaastöötajad 203 raamatupidajat ja inseneri, uurimaks, millistes situatsioonides tundsid küsitletavad end tööga eriti rahul või rahulolematuna olevat. Töötajate vastuste analüüsimisel selgus, et tööga rahulolu ja rahulolematus ilmnes täiesti erinevat laadi olukordades. Rahulolevana tunti end situatsioonides, mil töötajad said näidata enesealgatust, töö pakkus arenemisvõimalusi, jagati tunnustust ja tajuti edutunnet. Rahulolematus toodi esile töötingimuste, rahalise kompenseerimise, administratsiooni
Kihtide osakaal üldkogumis peab olema uurijale teada. Mitmeastmeline valik: Valim moodustatakse mitme sammuga, kuni viimaks jõutakse huvipakkuvate uuritavateni. Seda meetodit rakendatakse, kui uuritavad on selgelt rühmitunud kobaratesse. 10.Iseloomustage võrdlevalt põhilisi andmekogumismeetodid sotsiaalteadustes (vaatlus, eksperiment, küsitlus, sekundaarandmed). Milles seisneb iga meetodi eripära? - Vaatlus : inimeste tegevust uuritakse loomulikes tingimustes,spontaanselt tekkivates situatsioonides, vahetult selle toimumise ajal. Vaatluse kaudu saab uurija vahetult kogeda,mis tegelikult juhtub. Teised meetodid annavad selle kohta vaid kaudset, vahendatud infot. Vaatlus on kõrge valiidsusega andmekogumismeetod. Eksperiment: uuritakse inimeste käitumist uurija poolt kujundatud ja kontrollitud tingimustes .Selle asemel et püüda minimeerida uurija mõju,tekitab uurija tahtlikult sihipärase ja kontrollitud muutuse, mille mõjusid uuritavatele ta vaatleb ja registreerib
LOODUS JA LIIKUMINE SISUKORD: · Sissejuhatus · Liikumine ja tervis · Liikumine looduses- uues sajandi elustiil · Kokkuvõtteks · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus: Liikumine ja aktiivne puhkus on meie elu lahutamatud osad, otsitakse juurde uusi ja erinevaid võimalusi lõõgastumiseks, enese vormishoidmiseks, haiguste ennetamiseks ja uue energia ammutamiseks. Nimelt on just looduses liikumine olnud inimesele omane juba ürgsetest aegadest peale. Loodus on kõige tervislikum ja kättesaadavam harjutuspaik, kus liikudes saab lahti liigsest närvipingest ja ülemäärasest kehakaalust. Meie Eestimaa loodus on eriline ja kütkestav, samas aga paljudele tundmatu ja mõistmatu. Liikumine vabas looduses on viimasel ajal enim populaarsust võitnud harrastus. Looduses võib liikuda nii veel kui maismaal. Metsades tohib vabalt marju korjata ning seenel käia. Matkamine on enamasti jõukohane igas eas inimestele. Viimasel ajal on ka Eestis tekkinud palju ...
Vanakreeka plastikat jäljendati nii vormikäsitluses kui ka motiivide valikul. Materjalidest oli eelistatuim marmor. Väga armastatud olid antiikmütoloogiast võetud süeed. Kreeka kujusid meenutasid ka igasugused allegoorilised figuurid, mis pidid kujutama Võitu, Armastust, Õiglust jne. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alasti figuurid. Hoiduti detailidest, mistõttu kujud tunduvad üldistatuna ja idealiseerituna. Klassitsism püüdis ka dramaatilistes situatsioonides jääda soliidseks, rangeks ja suursuguseks. Kogu klassitsism näib olevat liiga mõistuspärane ja külmalt kaalutlev. Varaklassitsismi tuntuim skulptor oli itaallane ANTONIO CANOVA [kanoova] (1757-1822), kelle töödes on näha veel rokokoolikku pehmust, sarmikust ja meelelist värskust. Populaarsed teosed on tema "Kolm graatsiat" ja "Amor ja Psyche" [psühhe]. Parim prantsuse skulptor ja portreebüstide meister oli JEAN ANTOINE HOUDON [an antuann u`don] (1741-1828)
Samm 5- Lõppedes( seti lõppus) seti juures, tõuka ennast õhku nii kõrgele kui sa saad. Näiteks kui sul on nõutud teha 1 set 15 kordusest, sul on vaja teha 14 kükist üleshüpet ja 15-da kükist üleshüppe juures sa tõukad ennast nii kõrgele üles, kui sa suudad. Setide vahel puhka 1-2 minutit. Mine nüüd välja mängima ja töötama nende jalgadega!!! Nendel päevadel kui sa ei tee Air Alert III, on tähtis et sa aitad oma jalgadel harjuda normaalsetes hüppamis situatsioonides. Air Alert III tõstab sind vertikaalselt, aga sa vajad treenimist oma jalgadega tegelikus hüppamis situatsioonis. Oma päevadel, mil oled vaba Air Alert III-est, mine välja ja mängi (korvpall). Ja harjuta hüppamist agresiivselt, kui sa mängid. See aitab arendada sul muskleid. Air Alert III progressi tabel Nädal 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 Kuupäev Kõrgus
reputatsiooni saavutamisele aitavad kaasa hea haridus, oskused, kogemused. Staatuse allikad informaalses grupis: a) välimus, b) iseloom, b) suhtlemisoskus, d) osavus ja jõud. Staatuse tõusu tagajärjed: a)enesekindlus, b)töörõõm, c)töörahulolu jne. Staatuse languse tagajärjed: a) ebakindlus, b) stress, c) rahulolematus, d)konfliktid, e)lahkumine (töölt) VÄÄRTUSHINNANGUD Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad inimese tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides. Väärtushinnangud on teatud seisundi eelistamine teistele. Neid ei saa inimesele õpetada, need omandatakse teiste inimeste jälgimise ja jäljendamise teel. Väärtushinnangutel on oluline mõju inimese käitumisele ja tegevusele. Gordon Allport liigitas isiksused kuude tüüpi vastavalt nende väärtushinnangutele: (pane iseseisvalt kirja oluline isiksuse tüüpide kohta, sest eespool on meil neid ainult mainitud) 1. teoreetik- 2. ökonomist- 3. esteet- 4
· Paindlikkus · Probleemide lahendamine Stressi juhtimise skaala · Stressitaluvus · Impulsi kontroll Üldine tuju skaala · Optimism · Õnn 11 Kokkuvõte Emotsionaalne intelligentsus on inimese võime aru saada oma tunnetest, neid juhtida elu erinevates situatsioonides ja läbi sellise mõistmise reguleerida oma käitumist. Mõistes iseenda tundeid, suudab emotsionaalselt intelligentne inimene läbi iseenda aru saada ka oma kaaslasest, mõista tema tundeid, tegevusi ja käitumismotiive ning juhtida ja kohandada vastavalt olukorrale oma käitumist. 12 Kasutatud kirjandus Raamatud: Daniel Goleman ,,Emotsionaalne intelligentsus" 2003, kirjatus Väike Vanker Internet: http://et.wikipedia
arendamiseks · toimusid vestluse juhtimise koolitused ning sisekoolitajate poolt läbi viidud töökeskse nõustamise koolitus; · juhtimis- ja eestvedamisoskuse parendamiseks läbisid kõik juhid coachingu- koolituse; · erialaspetsialistide kvalifikatsiooni tõstmiseks korraldati esinemisoskuste koolitus teenusekonsultantidele ning grupitöö oskuste koolitus karjäärinõustajatele ja karjääriinfo spetsialistidele; · probleemsetes situatsioonides toimetulekuks läbisid infospetsialistid ning osakondade ja büroode juhatajad konfliktse situatsiooni koolituse, suuremates osakondades toimusid turvakoolitused kõigi töötajate osalusel. 6 4. Kas ülesandeid tuleb täita haldusorganisatsiooni poolt või täidetaks paremini erasektoris? Eesti töötukassa on haldusorganisatsioon, mis tegutseb Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud põhikirja alusel RT I 2001, 58, 354, vastu võetud 06.06.2001, jõustumine 01. 01.2002
Juhtimise alused Donald Trumpi edulugu. "Tõenäoliselt elus iga ühele on antud võimalus olla edukas , kuid mitte kõik suudavad seda võimalust ära kasutada . Paljude jaoks see võimalus jääb kasutamata. " Arvatakse, et edukad firmad peaksid pidevalt olema õppe-ja teadustöö käigus. Ainult see võimaldab neil teha uusi avastusi . Mitte kunagi ei tohi otsuseid tehes kiirustada ja saavutatud tasemele seisma jääda. Miski pole võimatu. Edu saavutumiseks on tähtis ühte hoidva kollektiivi olemasolu. Samuti me arvame, et töö põhimõtteks võib nimetada pidevaid investeeringuid oma spetsialiistide arenguks, kasvatamine parimatest veelgi paremaid. Edukus on meie jaoks pikk tee eesmärgini, mille jooksul inimene peab olema suuteline kiiresti reageeruma ning otsima välja sobivaid ning targaid lahendusi tekkitavatele probleemidele. See on ka suutlikkus pärast kukkumist uuesti tõusta ning minna edasi, võttes minevikkust õppetund...
vägivaldse sisu vaatamiseks. Videomängude mängijad reageerivad sokeerivatele piltidele ja võigastele juhtumitele rahulikumalt kui mittemängijad, kuna nende aju on seda harjunud vastu võtma.(Philips, 2007) Uuringud näitavad, et lapsed talletavad mällu vägivaldsust rohkem, mis võivad pähe tulla igal hetkel kui meenutus. Efekte paigutatakse kolme kategooriasse: 1)imiteerimisefekt, kus me õpime näidete abil, kuidas käituda eri situatsioonides, 2)tunnete vähenemine, mis tähendab olla tolerantsem ja vähem isoleeritud, 3)"õela maailma"efekt, kus inimesed tunnevad end haavatuna peale vägivalla nägemist. Need efektid pole alati pahad - meditsiinitudengitel tunnete vähenemine sokeerivate juhtumite ees. Suur osa on perel, kui pere suudab luua teise pildi kui vägivaldses meedias suudab laps eristada situatsioone ja mitte tuua vägivalda ekraanilt päris ellu.(Philips, 2007) 2.INTERNETIS EI TEA KEEGI, ET MA OLEN INTROVERT
tootega. Tegevusjärgsed elemendid leiavad aset pärast toote müüki: 1. Installatsioon, garantii, ümberehitamine, varuosad. 2. Toote jälgimine, tagasivõtmine 3. Klientide kaebused, tagastamine. Logistilised süsteemid on ettenähtud kauba liikumiseks ühte pidi tootjalt kliendile. Vastupidi liikumine osutub äärmiselt kulukaks. Ettevõtte strateegias peaks olema ettekirjutused kuidas antud situatsioonides toimida ehk tegelemine kauguste ja reklamatsioonidega. Eesmärk koostada andmepank , mis sisaldab siis väärt infot, kasutamiseks turunduses, tootearenduses ja logistikas. Toote tase Ostja vaatenurk Turundusjuhi Arvuti näide vaatenurk 4
kuidas teha. Kindlasti tuleks pöörduda informatsiooni saamiseks oma ala spetsialistide poole, ning tänapäeval on selline teave täiesti tasuta, on erinevaid treeningprogramme mis tutvustavad inimesele kuidas mida kasutada, ja mis millele mõjub. Kindlasti tuntakse end üsna võhikuna kui minnakse esimest korda jõusaali, ja seal midagi teha ei osata, usun, et oleme sellist valehäbi kõik tundnud erinevates situatsioonides, kuid see on täiesti normaalne, inimene kes ei ole kunagi autot juhtinud, ei saagi kohe teada kuidas see käib, samamoodi trenni ja toitumisega. Treeningutega alustades peakski alustama a-st ja o-st, et saavutada lõpuks see, mille pärast üldse alustati et selle juures ka püsida. On palju inimesi kellel ei oleks iial raha, et osta pääse kallisse treeningsaali, ning peab hakkama saama koduste vahenditega. Tänapäeval on tohutult palju erinevaid võimalusi
Jällegi võttis Nipernaadi enda otsustada, mis võiks vendadele parim variant olla. Kuid ta ei teinud seda südameheadusest vaid uudishimust. Talle meeldis inimesi kõrvalt jälgida, neid õpetada. Tavaliselt oligi ta alati õpetaja rollis. Ükskõik, kas oli vaja põlevat talu kustutada või Hansuoja peremeest härja käest päästa- tema oma käsi üldjuhul ei määrinud. Inimeste kannatused teda ei huvitanud, talle meeldis vaadata, kuidas inimesed teatud situatsioonides käituvad ja talle pakkus see nalja. Ühest talust võttis kaasa noore neiu Kati. Fantaseeris talle ilusa jutu oma uhkest talust, kus ei puudunud ka lehmad, mida tüdruk väga armastas. Nipernaadi ei mõelnud oma elus mitte midagi ette. Ta ei sõltunud mitte millestki, kuid samas oli nagu õrn leht, mida tuul omale meelepäraselt edasi kannab. Mehel puudus kontroll oma elu üle. Kui lõpuks Katiga suvalisse tallu jõudsid, tekkisid neiul tunded hoopis sealse peremehe vastu
12% vastajatest võtavad alati isiklikud mured tööle kaasa. 4% vastajatest võtavad sageli isiklikud mured tööle kaasa. 4% vastajatest valis variandiks muu, lisadeks kommentaari: tavaliselt unustan mured ära. 20 4. JÄRELDUS Järelduseks võib öelda, et küsitluse tulemusena leidis kinnitust see, et inimesed on väga erinevad ja kõik suhtlevad klientidega samuti erinevalt. Käitumine erinevates situatsioonides on erinev, see tuleneb ilmselt kehakeelest kui ka käitumismaneeridest ja reageerimistest. Mõned inimesed on emotsionaalsemad, kui teised. Sellepärast on ka diagrammist nr 10 näha, et tulemused on väga erinevad. Kuigi tegelikkuses peaks teenindaja ehk siis müüja-kassiir olema kliendiga viisakas, kuulama teda lõpuni, küsima vajalike küsimusi, et klient oleks rahuldatud. Samuti on silmsideme loomine ülimalt oluline, sest siis näeb klient, et teda on märgatud
Andekate arengut toetavad hariduslikud meetmed Andekate laste arendamiseks ja nende motiveerimiseks on vaja leida sobivaid viise. Aktselereerimine on kõige tõhusam andekate arendamise moodus. Loomulik õppimine tekitab huvi, on loominguline, arendab mitmekülgseid oskusi, on konkreetse väljundiga ja tekitab sotsiaalse kaasatuse tunde. Andekatele lastele antavad ülesanded peaksid hõlmama mõtlemise kõrgemaid tasemeid, nõudes üldistuste ja abstraktsioonide rakendamist uudsetes situatsioonides, analüüsi, sünteesi ja hindamist. Õppetöö diferentseerimine ja individualiseerimine peab olema selgelt eesmärgistatud ning tuginema lapse võimete ja isiksuse arvestamisele – vaid nii saame parimal viisil kaasa aidata andekate laste arengule. Võistlused andeka lapse elus Võistlusmoment on laste ja täiskasvanute igapäevaellu sügavalt juurdunud, eriti Lääne kultuuriruumis, kus konkurents on peaaegu vältimatu. Eriti aktuaalsed on võistlused andekate laste elus.
ülesanndeid allpool), lähtudes oma elukogemusest ning iseseisvalt läbi töötatud Esmaabi õppematerjalist. 3. Esitama individuaalselt sooritatud situatsioonülesanded seminari tunnis 02.10.2017 a. Esmaabi aine vastutavale õppejõule Taimi Taimalu´le e-mailile või paberkandjal peale seminari. 4. Seminaril arutame situatsioonid läbi! Arutleme tekkinud probleemide ja erinevate tegutsemisvõimaluste üle. Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Helistan kiirabisse, kontrollin pulssi, kui puudub hakkan elustama. Pulsi olemasolul panen inimese stabiilsesse külili asendisse ning avan hingamisteed ja kontrollin, et poleks võõrkeha hingamisteedes. Olen kannatanu juures kiirabi saabumiseni. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres
ISIKSUS käitumise, mõtlemise ja tunnete aspektid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erineval määral (Allik jt. 2006) - kaasasündinud eeldused (bioloogiline lähenemine) - sotsiaalne keskkond ja kasvatus (keskkondlik lähenemine) - isiksuseomadused *vaimsed võimed *temperament *väärtused *iseloom - Montesquieu (1689-1755) (kliima on oluline inimese isiksuse kujunemisel) - Charles Darwin (1809-1882) – EVOLUTSIOONITEOORIA - ANTROPOLOOGILINE LÄHENEMINE (pole oluline mitte kliima, vaid kultuuriline keskkond) *Margatet Mead (1901-1978) *Ruth Benedict (1887-1948) - BIHEIVIORISM *J. B. Watson (1878-1959) PSÜHHODÜNAAMILINE TEOORIA (Sigmund Freud) *alateadvus, tungid *id/ego/superego (ego peab hoidma teisi ohjes) *kaitsemehhanismid TUNNUSJOONTE TEOORIAD 1) -Hippokrates: 4 temperamenditüüpi -Galenos *koleerik – kollane sapp (kergesti ärrituv, ülereageeriv) *melanhoolik – must sapp (kurvameelne, murelik)...
Di Virgilio Paljud uurijad ilma kahtlusteta kinnitanud, et eeskirjad on olulised lahendamaks töökohal esinevaid konfliktsituatsioone. Konflikti protsess on suuresti mõjutatud organisatsioonikultuurist. Väiksem grupp uurijaid on uurinud ka organisatsioonikultuuri mõjusid erinevatel viisidel konfliktide lahendamisel, eelnevate uuringute korral ei ole tehtud võrdlevat uuringut mitte- ametlikes konfliktide lahendamise situatsioonides. Selles uuringus uuritaksegi konflikti tüüpe ja konfliktide arvu organisatsioonis eesmärgiga uurida suhet organisatsioonikultuuri ja käitumisnormide vahel, ehk kuidas lahendatakse konflikte nö mitteametliku reeglistiku järel. Ankeet anti 68 töötajale avalikus sektoris. Tulemused näitasid, et on seos organisatsioonikultuuri ja käitumisnormide vahel. Selle stsenaariumi järgi saab ametlik probleemide lahendamise reglement kõigest sisutühjaks
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Enesekehtestamine Referaat Õppejõud: 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks enesekehtestamine. Kuna arvan, et selle teema põhjalik uurimine annab mulle tulevikus suured eelised. Varem oli mul enda kehtestamisega probleeme, kuid praegu oskan juba ennast maksma panna ja avaldada enda arvamust, seda ainult teatud situatsioonides. Suheldes võõraste inimestega olen siiski väga häbelik ning enesekehtestamisest ei tule mitte midagi välja. Samuti ei oska ma võõraste juures olekul ennast piisavalt hästi väljendada ning võõrastega vabalt suhtlemine tundub utoopiline. Valitud erialal ei ole tagasihoidlikkus just voorus vaid pigem takistv faktor. Tulevase juhiabina pean oskama ennast kehtestada ning väljendada. Enesekehtestajana pean oskama öelda ka ei. Enesekehtestamine on kunst saada oma tahtmi...
kihtide või stiiliga, inimene tunneb ära ja oskab kategoriseerida, kes millisesse rühma kuulub; c) stereotüübid. Uurimismetoodika on juhuslik, inimesi valitakse igast sotsiaalsest grupist enam-vähem võrdselt. Labov uskus, et pole võimalik pelgalt ühe inimese keelekasutuse põhjal kindlaks määrata kõigi samasse gruppi kuuluvate inimeste kõnejooni. Uuritakse linnakeelt tavainimese poolt tavalistes situatsioonides kasutatav igapäevakeel ehk vernacular, mis on kõige vähem mõjutatud teistest allkeeltest ja korrektsusest. Stiilide määramine tuleneb sellest, kas inimene mõtleb sellele, mida ta räägib või ei, nt põllumees vs riigikogulane. Stiilid vabast ametliku vestluseni, madalama klassi inimesed kasutavad hüperkorrektsust tahetakse näidata, et nad kuuluvad kõrgemasse gruppi. Observer's paradox keeleuurimise eesmärk on uurida, kuidas inimesed kõnelevad, kui neid ei jälgita
üleval muude raamatute peal. Sunna- prohveti tava ja eluviis ehk kuidas igapäevaelus tõlgendada Koraani. On teine püha raamat, mis kujutab endast pärimust Muhamedi sõnadest ja tegudest. Koraan on piisavalt keerukas aru saamaks, kuidas selle järgi igapäevaelus kombeliselt ja tõsiuskselt elada ja seetõttu on aluseks võetud jutustused ja mälestused Muhamediga kokkupuutunud inimestelt, kes on kirja pannud tema sõnad ja teod erinevates situatsioonides. Moslemid sätivadki selle järgi oma praktilist elu kindlameelselt, sest nad teavad, et Muhamed oli eksimuste eest kaitstud ja elas oma elu praktiliselt midagi valesti tegemata. Nt. Puudub nii Koraanis kui Sunnas teadmine selle kohta, kas Muhamed sõi melonit- järelikult oleks targem ka ise mitte melonit süüa, kui me kindlalt ei tea, kas ta tegi või ei teinud seda, et mitte eksida (radikaalne näide, mitte üldistada). Õpetuse sisu. Islami 5 sammast.
informatsioonilise käsitusega, see tähendab, et õpilased konstrueerivad edastatud kindlapiirilisest infost samalaadsed teadmised. Põhitähelepanu pööratakse õpisisule. Tulemuseks on vastavalt inertsed teadmised, mida õpilased on võimelised reprodutseerima, kui neil tuleb vastata kas suulistele või kirjalikele küsimustele või kasutada situatsioonis, mis on sarnane sellega, kus materjali õpiti. Kahjuks ei suudeta nii omandatud teadmisi sageli kasutada praktilistes situatsioonides, sest puudub kogemuslik baas. (Krull 2000: 229-230) Näiteks kui õpitav on õppijale mõttetu, ebahuvitav, elukauge, raskesti mõistetav, võib ta seda mehaaniliselt korrates pähe õppida (nt definitsiooni, tüüpülesande lahendamiseviisi). Selliseid teadmisi ei integreerita (seostata) üldjuhul olemasolevatega, vaid need liidetakse mehaaniliselt. Niisugused teadmised on fragmentaarsed, tihti ebapüsivad (võivad ununeda kergesti) ja mittekasutatavad (mälust
Ennastkehtestav isik toetub oma rollile, õigusele, väärikusele, põhjendatud huvidele, millele lisanduvad ka korrektne välimus, head kombed, moraalne kindlus, rõõmsameelsus, headus, osavõtlikkus ja siirus. Suhtlemisel eristub kolm käitumisviisi. Alistuva käitumise korral loovutatakse oma õigused ja huvid teistele. Tehakse ja ollakse nii nagu teised tahavad, kuigi ise sooviksid hoopis midagi muud. Kui lähtuda käitumise eesmärkidest, siis alistuv käitumine oin mitmetes situatsioonides õigustatud. Samuti ei tähenda enese huvide teadlik ohverdamine teistele tingimata seda, et selline alistuja oleks õnnetu või tahulolematu. Agressiivse käitumise puhul kahjustatakse teiste huve ja rikutakse teiste õigusi. Tänapäeva tavaelus peetakse sellise käitumise alla füüsilist vägivalda, sõimu, karjumist või teiste alandamist. Mõnikord ei pruugi agressiivsus määratleda mitte niivõrd väljendusviisis kuivõrd käitumisviisis. Agressiivsus on teise isiku
enesekontroll, loogiline mõtlemine, püsivus jne. - 360-kraadi tagasiside juhile antakse tagasisidet tema omaduste kohta, uuritakse juhi omadusi, seostatakse firma edu või ebaeduga. Eestis raske läbi viia, sest pole piisavalt firmasid, kus on palju alluvaid kolleege ja ülemusi. II koolkond (u 1950ndad) käitumispõhine teooria (biheivoristlik). Juhtide isikuomadustest ei piisa, juhid käituvad erinevates situatsioonides erinevalt. Ohio ülikoolis 40ndatel-50ndatel läbi viidud uuringud algatav või hooliv stiil. - Tennenbaum ja Schmidt (1973): eestvedamise kontiinium: atokraatlik (,,tee seda või vallandame su") vs demokraatlik (annab käsu, müüd, annab nõu, lööb kaasa). Probleem ühes mõõtmes: nt innovatsioon ei kajastu. - Blake & Mouton'i (1964) juhtimisvõrgustik: Juhi ülesanded sõltuvad rühma ülesannetest. Instrumentaalsed (eesmärkide saavutamise funktsioon)
seondub indiviidi endaga – oma võimete ja seesmiste seisundite, tunnete ning käitumise põhjuste tajumise ja eristamisega. Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus USA psühholoog Raymond Cattell nägi erisusi just üldvõimekuses. Ta leidis, et on kaks teineteisest erinevat intelligentsuse vormi – fluiidne ja kristalliseerunud intelligents. Fluiidne ehk voolav intelligentsus selgitab inimese võimet arutleda ja tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja saada uusi teadmisi. Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist teatud asjades. Fluiidse intelligentsuse tipphetk saabub inimesel 20. eluaasta ümbruses, hiljem järgneb väikene langus. Lristalliseerunud intelligentsus aga kasvab kogu elu jooksul, kuni inimene on terve ja aktiivne. Näiteks võib 25-aastane edukamalt kui 70-aastane lahendada mõlemale tundmatud olukorda, ent 70-aastane
modelleerimise viisi ja sellesse maailma suhtumise ühtsust. Selles mõttes on kultuur isomorfne üksikisiku intellektuaalse maailmaga ja justkui kordab seda teisel struktuurse korrastatuse tasandil. Kuid samaaegselt kujutab ta endast ka individuaalse teadvuse antiteesi, mehhanismi, mis peaks kõrvaldama üksikindiviidi intellekti raskused ja traagilised vastuolud. Mis aga ei välista, et teatud ajaloolistes situatsioonides võib kultuurimehhanism lisada individuaalse intellekti vastuoludele veel omapoolseid raskusi. Algne kahesus kultuuri ja inimisiksuse suhetes (kultuur kui reaalse isiksuse intellektuaalse struktuuri täiendus, kultuur kui isiksusega isomorfne korrastatus, mis aga asetseb teisel struktuuritasandil) määrab ära kaks põhilist kultuurimehhanismi dünaamilist tendentsi. Mitmekesisuse kasvu tendents ... Terviku püsivus kasvab koos süsteemi sisemise mitmekesisuse kasvuga
Eristatakse mitmeid mõtlemise protsesse- arutlemist, probleemide lahendamist, hüpoteeside püstitamist jm. Mõteldes tegutsetakse mälus asuva infoga ehk ka mälu ühikutega- mõistete, kategooriate ja stsenaariumidega. Koolieelses eas laste mõtlemine erineb oluliselt täiskasvanu omast. Laste teadmised ja arutlemise tase on piiratumad, sõltudes rohkem kontekstist kui täiskasvanutel. Nad mõtlevad erinevatel ajahetkel, erinevates situatsioonides ja valdkondades erinevalt, nende seletused on suuresti isiklikud ja ajas muutuvad (Kikas, 2008:20). Lastel areneb koolieelses eas mõtlemise kolm üksteisega põimunud vormi: kaemuslik-praktiline, kaemuslik-kujundiline ja verbaalne mõtlemine. Arengu käigus domineerib kord üks, kord teine vorm, moodustades ühtse terviku last ümbritseva reaalse maailma tundmaõppimiseks. Seejuures tuleb rõhutada, et mõtlemine kujuneb ja areneb eelkõige mõtestatud ja sihipärases esemelises tegevuses
Näiteks pidime me loetud raamatu põhjal näideldes analüüsima mõne karakteri iseloomu ja jõudma arusaamisele miks see karakter vastavalt käituda võis. 2 Kognitiivsete õppimisteooriate olemus 2.1 Tunnetusprotsess ja õppimine Piaget' tunnetusprotsessi mudeli järgi kujunevad skeemid inimese teadvuses, et kogetut ja õpitut iseenda jaoks korrastada (Tankler, 2005). Kogemus, mis laekub mällu skeemidena võimaldab inimesel ette näha sündmuse arengut tuttavates situatsioonides ja käituda eesmärgipäraselt. Sisemise aktiivsuse käivitab kognitiivne dissonants ehk ebakõla. See on olukord, kus inimene tunneb ebamugavust, kuna tal olemasolev skeem erineb välismaailmas tajutavast. Kui ebamugavustunne jääb mõõdukuse piiridesse, siis püüab inimene seda vähendada läbi mõtlemise struktuuride muutmise, et need oleksid kooskõlas tajutavaga või siis vastupidi, inimene üritab mõjutada välismaailma nii, et see vastaks tema arusaamadele.
Seevastu ,,ehtsat" naeratust saadavad tavaliselt ülespoole tõstetud põsed ning väikesed nahapaksendid ja kortsud silmade all. Me jagame alati oma tunnete kohta infot, sõltumata sellest, mida me ise arvame end signaliseerivat. ,,Ei ole tähtis, mida sa ütled, oluline on see, milline sa välja näed!" - väidab Samy Molcho. Kehasignaalide muutmine teisendab automaatselt ka meie enda tundeid ja mõtteid. Kui oleme teatud situatsioonides ebakindlad ja näitame seda alateadlikult mingite teatud zestidega, suurendavad just need märgid ka meie ebakindlust. Kes suudab ennast treenida, nt ebakindlates situatsioonides oma käsi püksitaskutesse mitte toppida, ei saa lahti ainult ebakindlust väljendavast signaalist, vaid vabaneb ka osast ebakindlusest. 12 Kasutatud materjalid 1. http://sekretar.ee/index.php?id=10994 (21.10.09) 2. McKay, M., Davis, M., Fanning, P
täiskasvanule, hiljemise-endale. Kui tegevus või lahenduskäik on saanud lapsele tuttavaks või omaseks, ei vaja ta enam väljuhäälset juhendamist ning algab sisekõne kujunemine. Lapse käitumist mõjutavad suulised juhised, kuid nende pidurdav roll on veel nõrk. Lapse kõne ja mälu areng võimaldavad tal lahendada ülesandeid ja probleeme ning jõuda kokkuleppele. Ta on suuteline järgima mitmeastmelisi korraldusi uutes situatsioonides, eriti kui järgnev tegevus on eelneva loomulik jätk. Kujuneb sidus kõne, laps suudab vestelda asjadest ja sündmustest, mis pole parasjagu käsil, vaid mis toimusid varem või hakkavad toimuma edaspidi. Laps suudab edasi anda kujutluspilte, hakkab aru saama mõistete kuuluvusest, alluvusest ja üldistusastmest(seelik, püksid-riided), mõistab ning kasutab lihtsamaid ruumi-(ees, taga, kõrval, all, peal) ja ajamõisteid( eile, täna, homme). Ta hakkab mõista nalju, mõistatusi,
Veelgi peenekoelisem võimu avaldumine ilmneb Ivo võimes hoida ära potentsiaalselt verist konflikti vastasleeri sõdurite vahel. Ühe jao sellest võib muidugi omistada faktile, et Ivo on sõdurite päästja, kuid Ivo on oma rahumeelsuse ja tuntava 9 elukogemusega tugev autoriteet ning mehed ei hakka talle vastu. Ühtlasi mainis Ahmed, et nad austavad oma kultuuris vanemaid inimesi. Ivo suudab säilitada kindluse ka ägedamates situatsioonides. Lause ,,Pravilna, ja Ivo" on taolise relvaga kättesaamatu võimu väga hea näide. Marguse ja Ivo dialoogi käigus ristitakse käimasolev sõda tsitrusesõjaks, selgitades, et võideldaks maa pärast, millel kasvavad Marguse mandariinid. Ja nii ka on, omavahel sõdivad võimud, poliitilised jõud, vaated ja võitluspaatos, kuid kannatajateks jääb lihtrahvas, jäädes kahe tule vahele ning sundolukordadesse. 10 2
Me peaaegu ei kohta tema loomingus purupahelist inimest, sest põhiliselt negatiivnegi tegelane osutab äkitselt inimlikkust, headust või otsekohesust. Ei tule kultiveerida sallimatust inimese, vaid inimlike pahede vastu sellist ellusuhtumist kiirgab A. H. Tammsaare looming. Erilist huvi ja juurdlemist pälvivad sellised komplitseeritud karakterid nagu Pearu, Maurus, Karin, kes osutavad suuremat vastuvõtlikkust ümbritseva maailma heale ning kurjale, kes väljendavad ootamatuis situatsioonides ajajärgu ja oma iseloomu puudusi. Kõigis neis on kirjanik tabanud inimliku headuse, siiruse, suuremeelsuse või tundemeele nõtkuse üllatavaid hetki. Meenutagu vaid Pearut Krõõda matusteks teed sillutamas või tema tundehellust üle soode ja rabade kaikuvat "veart" kelli kuulates.
1904.aastal testis Charles Spearman(1863-1945) lapsi, kus tulemused eri testides olid võrdlemisi sarnased. Spearman jõudis seisukohale, et intelligentsus võib sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust. USA psühholoog Raymond Catell leidis on olemas 2 erinevat intelligentsuse vormi: fluiidne ja kristalliseerunud. Fluiidne ehk voolav intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Haripunkt saabub inimesel 20. eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus. Kristalliseerunud intelligents sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Kasvab kogu elu jooksul, kuni inimene on terve ja aktiivne. Ameerika psühholoog Howard Gardner kirjeldab oma mitmese intelligentsuse teooriat, kus on kuus võrdse osatähtsusega intellektuaalset võimet, millel on igaühel oma seaduspärasused ja loogika. 1
elanud ainult iseenesele mõeldes ja olnud surnud kõigele loovale. Jürgents läheb linnast välja ja upub turbahauda, nagu nekroloogis oli kirjutatud. Tõelus ja unenäolikkus on läbi põimunud. Unenägu ongi omamoodi tõde. Tuglas võtab oma teoste kangelaseks halva moraaliga inimese. Ta näitab äärmuslikke hingeseisundeid erinevaid elumõistmisi. Igas inimese on midagi, mis äratab kaastunnet. Tegelaste tundeid ja mõtteid ei anna kirjanik edasi otse. Need on situatsioonides, ümbruses või liikumises. Olilune on fantastilise ja olustikulise momendi põimumine. Kirjaniku sümbolistlikud teosed toetuvad ühelt poolt müüdile ja fantaasiale, teiselt poolt aga realistlikule igapäevaelule. Olukorrad ebareaalsed (« Vabadus ja surm », « Inimese vari », « Taevased ratsanikud » jt) Tuglase elu jooksul toimus mitu ühiskondlikku murrangut. Tuglase novellides on palju õuduselamusi, katastroofe ja võikaid juhtumeid
· annab sõjaväelisi auastmeid Välissuhete ja esindusülesannete alal: · esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises · valitsuse ettepanekul nimetab ja kutsub tagasi eesti diplomaatilisi esindajaid · annab diplomaatilisi auastmeid · annab riiklikke teenetemärke Rahanduse alal: · esitab riigikogule kinnitamiseks eesti panga nõukogu esimehe ja riigikontrolöri kandidaadi · nimetab ametisse eesti panga presidendi Presidendi ülesanded erakorralistes situatsioonides Valitsuskriisi korral · kui riigikogu on valitsusele või peaministrile umbusaldust avaldanud, peab president kas vabastama valitsuse ametist või kuulutama välja erakorralised valimised Riiki ähvardava välis- või siseohu korral · teeb riigikogule ettepaneku sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni väljakuulutamiseks · kui riiki rünnatakse, teeb ise otsuse, ei oota kaitseväe ülema ja riigikogu otsust Eesti riigipead
-Nauditavus – tööl on lõbus ning tihti võetakse olukordi huumoriga -Areng – Fookus on sellel, kuidas teha asju paremaks, mitte ei vaielda ega viriseta. -Paindlikkus – inimesed on avatud vaheldustele ja muutustele -Edasiviiv jõud – meeskonnaliikmed tunnevad ennast motiveerituna, tähtsatena ning efektiivsetena -Entusiasm – Inimestel on palju energiat -Head kavatsused – inimesed eelistavad rahu konfliktidele -Enesekontroll – inimesed jäävad rahulikeks pingelistes situatsioonides -Õppimine – väljakutsuvad olukorrad on teretulnud -Koostöö – olles lõpetanud oma töö, inimesed pakuvad abi, et lõpetada ka teiste oma -Avatus – kui inimestel on mingi probleem kellegi teisega, siis nad räägivad sellest kohe. Ausalt ja austavalt. Kuidas õppida lahendama konflikte edukates meeskondades? Lapsed ei õpi enamasti efektiivseid kommunikatsioonivõtteid ja probleemi lahendamist kodus. Austust ei õpetata alati koolis. Ja kui lapsed kasvavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
