kuues varvas), mille abil saab toitu haarata. Panda sööb istudes. Välimus Hiidpanda on musta-valgekirju karvastikuga. Täiskasvanud panda on 5-6 jala pikk ja kaalub 165-242 naela. Musta silmaümbruse ülesanne võib olla panda silmade suuremaks tegemine ja teistele loomadele hirmuäratavamaks muutmine. Panda kasukas on kergelt rasvane, mis muudab selle veekindlaks. Panda häälitsus on lamba määgimise moodi, kuid ta oskab teha 11 erinevat häält erinevates situatsioonides. Paljunemine Innaaeg on ebaselge, mõnede teadlaste hinnangul märtsist maini. Sündides näeb bambuskaru välja nagu väike rott või hiir. Ta on umbes 13 cm pikk ning vaid 85-130 grammi raske. Ka värvuse poolest sarnaneb ta hiirele: tal on pehme valge karvkate, millel pole täiskasvanud loomadele iseloomulikke musti laike alles umbes kolmenädalaselt muutuvad tema silmaümbrused ja käpad tumedaks. Viiekuune hiidpandapoeg suudab
- Takistavad organismi tavapäraseid kaitsemehhanisme effektiivselt toimimast KNS, vere ja liikvori barjäärid Vere-aju tõke ehk hematoentsefaalbarjäär (BBB) kapillaari endoteelirakkude ja astrotsüütide vahel Vere-liikvori tõke koroidpleksuses Liikvori-aju tõke Närvisüsteemi immuunprivileeg Vere-aju tõke - immuunprivileeg kaob, kui 1. Põletik 2. Massmuutused 3. Kiirelt suurenenud koljusisene rõhk 4. Hüperosmootilistes situatsioonides Monro-Kelli doktriin Koljusiselt paiknevad · aju parenhüüm · veri · liikvor = pole kokku surutavad teisi suurusi mõjutamata Teisene aju kahjustus · Rebenenud kapillaarid · Vähenenud perfusioon = O2+glükoosi defitsiit · Rakukahjustus · Raku ödeem · Suurenenud intrakraniaalne rõhk · Nekroos, apoptoos Ajusongad Falksi-alune song (subfalcial) Ajusong läbi tentoriumi (transtentorial) Ajusong foramen magnumisse
(praktikaperioodist õpitu selge juures veel arendada ja kuidas praktikaperiood teda esiletoomine, põhjendamine ning selgitamine, miks see on oluline ja 3 arenemisel toetas. Tema soov toime tulla just erinevates kuidas seda teadmist edaspidi probleemsetes situatsioonides on mõistetav ja eripedagoogi rakendada) töös igapäevaoskuste hulka kuuluv oskus. Hea oli lugeda tema olukorra lahendust praktikal kus noormees keeldus tahvli juures ülesannet lahendamast.
KUST TULEVAD HEAD LAPSED? Kuidas me defineerime head last? Kas me saame öelda, et üks laps on hea ja teine halb? Kuidas me saaksime neid eristada või kas me peaksime seda üldse tegema? Igal inimesel on erinev isikupära, osad on rahulikud, tasakaalukad, aeglased, teised seevastu väga tundlikud kergelt haavatavad, vajavad suuremat tähelepanu, mõni on vaiksem või kiirem, mõni väga elurõõmus jne. Sellepärast me ei saagi öelda, kas laps on hea või halb, lihtsalt iga laps vajab erinevat kohtlemist oma kasvamise jooksul. Igal lapsel on samuti oma isikupära ja nendega tuleb arvestada lapse kasvatamisel. Täpselt nii nagu igal inimesel on oma isikupärane väline kehakuju on tal ka kindel temperamenditüüp. Temperamenditüübid on suhteliselt püsivad ega sõltu east ja olukorrast. Näiteks lapse kohanemine ei sõltu mitte ainult temperamendist või ümbrusest, vaid nende kokkusobimisest. Teades lapse temperamenditüübi eripära saa...
NÕUSTAMISPROBLEEMID 1. Agressiivne laps lasteaias Probleem: 4-aastane lasteaias käiv poiss ei suuda enamasti teiste lastega koos sõbralikult mängida, läheb kaaslastega tülli, mis teda omakorda viib löömiseni. Kui õpetaja tahab suunata ta aega maha võtma ja sellest lapsega rahulikult vestelda, saab poiss väga vihaseks, võib lüüa ka õpetajat, loopida toole, visata ennast pikali jne. Poisil on raskusi ka keskendumise ja kuulamisega(eriti suures rühmas) ning lõunauinakuga. Ta ei suuda või ei taha uinuda, häälitseb, räägib ja hõigub voodis, võib tulla ka voodist välja. Seega häirib kogu rühma laste uinumist. Lapsevanemaga on sellest räägitud, kuid lapsevanem ei ole osanud ka ise selle olukorra parandamiseks midagi ette võtta. Ema on öelnud, et kodus on poiss rahulik, samas tundub, et laste isa ei taha laste (peres veel kaks last) kasvatamisest osa võtta. Mida võiks lasteaiaõpetaja sellises olukorras veel teha? Lahendus: Vägivallaga (...
Iga inimene on isiksus.!? Käitumise, mõtlemise ja tunnete aspekte, mille poolest inimesed üksteisest erinevad ning mis iseloomustavad eri inimesi erisugusel määral tähistatakse tavaliselt sõnaga isiksus. Need eripärad ilmnevad tema käitumises, suhetes teistega ja keskkonnaga. Inimeste käitumised on erinevad ja igaüks reageerib erinevalt teatud situatsioonides. Inimesed võid liigitada kahte rühma: optimistid ja pessimistid. Optimistid on elavaloomulised, aktiivsed ja õnnelikud. Pessimistid aga seltsimatud, kartlikud, kinnised ja ütlevad tihti paljudele asjadele ,,ei". Keegi tark on öelnud, et optimistid elavad kauem kui pessimistid. Kuid kas see nii on ei tea. Faktoranalüüsi kasutades on leitud, et isiksuseomadusi saab enamasti kokku võtta vaid viie dimensiooni abil, kuhu kuuluvad neurootilisus,
Kas mõeldakse ainult materiaalselt ja arvatakse, et rikkus = jõukus? Või mõeldakse selle all hoopis õnne? Neile küsimustele on raske vastata ja arvatavasti pole ükski neist ka tegelikult vale. Arvatavasti on rikkusel igale inimesele erinev tähendus. Aga keelteoskus, kas seda võib samuti pidada rikkuseks? Minu arvates on nüüdseks väga tähsalt kohal oskus rääkida. Oskus suhelda erinevate inimestega erinevates situatsioonides on alatihti edukuse võtmeks. Enam ei elata ainult oma perega kuskil sügavas metsasopis, kus kilomeetrite raadiuses pole ainsatki hinge. Puhtalt oma põllulapikese harimisega on raske, kui mitte võimatu, ära elada. Ükskõik milleks on vaja kellegagi suhelda ja tänu ülemaailmsele, kiirelt arenevale, infovahetusele tuleb seda ka võõrkeeltes teha. Lisaks sellele, et neid on vaja, on nad huvitavad
Mida toob kaasa teadmatus? Teadmatus võib erinevates olukordades erinevaid emotsioone kaasa tuua, sõltudes sinu vastupidavusest ja kujutlusvõimest. Näiteks teadmatus võib tekkida mõne lähedase haiguse puhul, kui sa ei tea, kui palju sinu jaoks kallil inimesel veel elada on jäänud ja kuidas saaks temaga kvaliteetaega veeta. Sellistes situatsioonides tekib paanika selle üle, mida sa oleksid võinud paremini enda ja selle lähedase jaoks teha ning et koosviibitud aeg teil mõlemal elu lõpuni ei ununeks. Muidugi kaasneb nende mõtetega nii viha kui ka pisaraid, sest võid aru saada kui vähe sa enda lähedasest hoolinud oled. Teadmatus võib tekkida ka igas teises situatsioonis, näiteks sattudes uute, tundmatusse paika võõraste inimestega ja abivahenditeta.
Noored mässavad. Noored need on inimesed, kes pole või on varakult suguküpseks saanud. Üheks nooreks on kindlasti ka J.D.Salinger'i raamatu ,,Kuristik rukkis" peategelane Holden Caulfield. Nüüd ma kirjutangi, mis või kes teda ärritasid, kuidas käitus ning mida ta koos teiste noortega tegi. Holden, nagu ka teised noored on suhteliselt kergesti ärrituvad. Peategelasel on koguaeg viha kõige silmakirjaliku ja võltsi vastu. See on poisi üks paremini nähtavaid iseloomujooni ja sallimatus pealiskaudse ja võltsi vastu ilmneb raamatus väga paljudes situatsioonides. Halva õppeedukuse tõttu visati noormees koolist välja. Viimastel päevadel koolis külastab ta temale sümpaatsena näinud õpetajaid ja jõuab endas järeldusele , et ei olekski enam tahtnud selles koolis õppida. Direktor, kes vahetult enne külastuspäeva laseb õpilastele pakkuda pealtnäha parimat sööki, et vanematele kool südamelähedasem...
ühe faktori mudelid; b) esmaste e. primaarsete võimete mudelid ning c) võimete hierarhilisteks mudeliteks. 2) See rühm järgib peamiselt Robert Sternbergi ,,intelligentsuse triaadilist teooriat", mille järgi on intelligentsusel kolm peamist aspekti: a) komponendiline aspekt: informatsiooni analüüsis osalevad vaimsed võimed; b) kogemuslik aspekt: kogemuste kasutamine probleemi lahendamisel ja c) kontekstiline aspekt: intelligentsuse rakendamine igapäevastes situatsioonides. Intelligentsitaset mõjutavad nii pärilikkus kui keskkond. Tänapäeval mõõdetakse intelligentsust juba ka imikutel ning selles eas mõõdetud tase ei pruugigi elu jooksul eriti muutuda. Kuid samuti mängib rolli intelligentsitaseme kujunemisel ümbritsev keskkond. On leitud, et algklassides võrdseid tulemusi saanud laste intelligentsitase muutub hilisemas elus kõrge sotsiaal-majandusliku staatuse ja haridustasemega
) Kindlasti oli Hamlet ka tark ning kaval. (Prints ei olnud alguses täiesti kindel selles, mis vaim talle isa surma kohta rääkis. Seda kontrollis ta näidendiga, mis sarnanes vägagi tema isa mõrvaga ning Claudiuse minemajooksmine poole etenduse pealt tõestas Hamletile tema süüd.) (Hamlet laskis teistel arvata, et on hull ning tema kaval plaan läks läbi. Kõik jäid teda uskuma.) Hamlet on väga emotsionaalne, kuigi ta suudab seda mõningates situatsioonides varjata. (Näiteks ei suutnud Hamlet viha kontrollida ning elas kogu raevu Ophelia peale välja. Tänu sellele sai Claudius aru, et Hamleti hullusel on mingi sügavam põhjus, kui armastus Ophelia vastu. Lõpuks ei suuda ta end enam vaos hoida ja paljastab end emale, süüdistades teda mõrva kaasosaluses ning isa petmises, kuna vahetult peale viimase surma kuninganna Claudiusega abiellus.) Hamlet oli samuti väga lojaalne, kuna õukondlaste hulgast kandis tema ainsana leina
Ained aga, mis mulle huvi pakuvad, nendes ma tihti süvenen teksti, hiljem analüüsin ja uurin ka mujalt materjalidest. Pinnapealse õppimise juures on halb aga see, et juba varsti on need pähe tuubitud teadmised kadunud ja raske on neid hiljem ka millegagi seostada, kuna asi pole enda jaoks selgeks tehtud. Süvakihtidesse tunigides aga, jääb asi meelde pikemaks ajaks ning uusi asju õppides oskad sa neid teadmisi seostada ja ära kasutada uutes situatsioonides. Üldiselt pean ennast õppimises teaoreetik, aga samas ka natuke pragmaatik. Tunnen, et mul on kergem õppida siis, kui mul on asju millega võrrelda ja millest eristada. Samuti jääb asi paremini meelde, kui seda saab lõpuni lahti harutada, et oleks teada kõik põhjused. Samas kui mul on võimalik kuidagitpidi saada näiteks arvutiga asi lihtsamini tehtud, siis ilmselt ma ka selle tee valin. Kokkuvõtteks võib öelda, et kui oleks mul vähem laiskust ja rohkem oskust õppida, võiks ma
Meil tuleb tagajärgede eest vastutust kanda. Samuti mõjutab meie käitumine suhteid teiste inimestega. Teistele halba tehes, tuleb meile endile kõik tagasi. Seetõttu öeldaksegi, et tee teisele seda, mida tahad et sulle tehtaks. Meie tegudel võib olla nii suurem kui ka väiksem tagajärg ehk hind. Kõik meie halvad teod maksavad meile kunagi elu jooksul kätte. Meie ühiskonnas saab raha kasutada paljudes erinevates situatsioonides. Raha annab paremaid võimalusi, võimu ning edukust. Mitte kõigel siin ilmas ei ole hinda. Suure pangaarvega ei saa osta me tervist ega tõelist õnne. Rikkuse nimel on sooritatud kohutavaid tegusid, kuid kõik see halb tuleb meile endale tagasi. Kõigel siin ilmas ei ole oma hinda, on olemas erandeid mida saab ainult südamega.
I ÜLESANNE 1. Teksti teema ja autori uurimisprobleem. Moraalobjektivismi põhjendamine. Autor püüab vaatlema ja tugevdada järgimist positsiooni: mõistus võib inimese ja ühiskonna loomust uurides avastada kehtivad moraaliprintsiibid. 2.Väited 1. 1. Inimkonna funktsiooniks on ilmutada mõistusepärasust kõigis selle vormides:kaemuses, kaalutluses ja tegutsemises. 2. Inimloomus on oma olemuselt ratsionaalne, ning mõistus võib igas olukorras kindalks määrata õige teo, järgides kohaseid, eranditeta printsiipe. 3. Loomusseadus on tihedalt seotud inimloomuse teoloogilise käsitlusegaarusaamaga,mille järgi inimkonna ja igaüksisiku aluseks on jumalik plaan või jumalasarnane loomus, nii et mistahes hälve normist on moraalselt väär. 4. Moraali tuumreeglid on analoogsed vitamiinidega, mis on vajalikud tervislikuks toitumiseks. 3. Argumendid 1. Kõik need asjad, millele inime...
3 teadmisstruktuurid. Õpetamise meetodina domineerivad loeng ja ühesuguste tööülesannete täitmine kõigi õpilaste poolt."2 Krull rõhutab, et sellise õppimise suurimaks hüveks on, et õppijatel kujunevad ainest süstemaatilised teadmised. Puudustena võib aga välja tuua, et õppimise tulemusena moodustavad inertsed teadmised, mida suudetakse kasutada reeglina situatsioonides, mis on õpiolukorrale sarnased, ent kahjuks uutes praktilistes situatsioonides ei suudeta neid sageli kasutada, sest puudub kogemus. Omast kogemusest võin väita, et sellist õpetamisviisi olen nii kooli kui ülikoolis enda nahal palju kogenud. Reeglina ei tunta sellisest õppimisest suurt rõõmu aga kuna see mudel on nii levinud ja tuntud, siis ka ise õpetajaks õppides kiputakse minema kergemat vastupanu teed ja eelistama loengut ja töölehti nagu ka meie seminaride
Arvatavasti on iga inimene vähemalt korra elus mõelnud sellest, et kes ta on ja miks ta on. Need küsimused toovad aga endaga kaasa keerulise diskussiooni iseendaga ning vajavad sügavat enese sisse vaatamist. Iseendaks jäämine on väga keeruline, sest kõige pealt tuleb välja selgitada, kes see "mina" siis õigupoolest on. . End päriselt tundma õppides on vaja näha palju vaeva ning pöörata suurt tähelepanu oma käitumisele erinevates situatsioonides. Tuleb mõista, kes ma olen. See "mina", on mu isiksus- minu mõtted, tunded, ideed. Igaühe isiksus kujuneb sõltuvalt tema kultuurist ja geenidest. Kuna kultuur ja geenid on igalühel väga erinevad, siis on meie maailm täis tohutult palju erineva isiksusega inimesi. Veel aasta tagasi arvasin end läbi ja lõhki tundvat. Nüüd aga, mõeldes oma aastatagusele minale, võin julgelt väita, et eksisin. Enese mõistmiseks on vaja suurel määral tagasihoidlikuks
seotud vastavuses oleva käitumise pideva mustriga. Kõige olulisem on see, et kõikidel inimestel on 3 ego-seisundid ja need on väga erinevad.Mis ego seisund inimene kasutab see sõltub situatsioonist ja iga inimeste iseloomust.Juba lapsepõlves kui me mängime mänguasjadega meil on juba olemas neid koml seisundid ja me juba mängime rolli vanema Estiteks on vaja õppida märkama endas kolm neid ego-seisundit , kuna nad on väga erinevad ja kõikides situatsioonides mängib ainult üks ego-seisund. Näiteks kui on vaja teha karm otsus , siis seda teeb täiskasvanu , kui keegi sõpradest midagi valesti tegi , siis mängib lapsevanem, kui on näiteks midagi hirmutavat, siis mängib laps.Teiseks on vaja õppida eristada neid ja kasutada õigel ajal. Kasutatud allikad: http://lauraonlahe.weebly.com/transaktsionaalne-analuumluumls-kuumlsitlemine-ja- kuumlsitlemine.html
omama kontrolli iseenese üle ning Erich Maria Remarque on öelnud, et teiste üle valitsemiseks on vaja ainult üht: enesevalitsemist. Aga mis üldse on enese üle valitsemine? Esmapilgul võib see tunduda lihtne ülesanne, kuid tegelikult võib see paljudele osutuda kaelamurdvaks. Enese üle valitsemine, see on oskus jääda kriisiolukordades rahulikuks, oskus vajadusel vaikida ning kogu viha või rõõm endasse jätta. Inimene, kes suudab enese üle valitseda, jääb ka kõige raskemates situatsioonides iseendaks ning see ongi eelduseks sellele, et valitseda ka kõigi teiste üle. Kui kõik teised kaotavad pea ning paanitsevad, peavad nad leidma tuge oma juhilt, kes peab vähemalt väliselt suutma rahuneda. Siinkohal põruvadki enamus valitsejatest, kes usuvad, et inimeste üle kontrolli omamine on lihtne ülesanne. Juba sadu aastaid tagasi nägid inimesed valitsejate põrumisi ning läbikukkumisi. Sel ajal oli
kus nad saaksid end turvaliselt ja armastatutena tunda. Isegi kui nende mitte-kuritarvitajast lapsevanem üritab neile turvalisust ja eluks vajalikke tugevaid baasarusaamu võimaldada teeb kuritarvitajast lapsevanem need kõik maatasa. Selleks, et me saaksime sellistes peredes elavaid lapsi paremini aidata tuleb meil mõista, milliselt mõjub lähisuhtevägivalla pealtnägemine NEILE. Samuti tuleb meil selgeks teha, milliselt kuritarvitaja lapsi erinevates situatsioonides ära võib kasutada. Veel tuleb osata ära määrata kuivõrd kõrge on oht laste jaoks sellises vägivaldses kodus ka ise otsese vägivalla ohvriks saada. Lõpetuseks aga tuleb kindlasti leida mitmeid erinevaid viise aitamaks lapsi – mõlemal juhul – nii siis, kui nad elavad edasi koos kuritarvitajaga või on ühisest kodust lahkunud. Soovitatavat kirjandust - „The Batterer as Parent: Addressing the Impact of Domestic Violence on Family
1. Mis on ja mida uurib genoomika Genoomika on geneetika edasiarendus tegeledes: Genoomi kaartide ja ülesehitusega, DNA sekveneerimisprobleemidega, Andmete säilitamise ja töötlemisega (bioinformaatika),Geenide identifitseerimise, Funktsionaalse analüüsiga (funktsionaalne genoomika), Genoomide evolutsiooniga, Farmakogeneetiliste probleemid jne. Genoomika uurib põhjusi, miks konkreetne DNA järjestus on evolutsioonis välja valitud (säilunud)"Sussmann, 2006. "Genoomika ülesandeks on mitte ainult teada konkreetse geeni ja selle produkti funktsiooni organismis vaid ka kõikide geenide, nende produktide, funktsioonide ja regulatsiooni seoseid, mis viivad organismi tekkeni." Smit 2006. 3. Genoomika suundumused ja probleemid Paradigmade muut on viinud genoomika: 1. Strukturaalsetest uuringutest funktsionaalsetele. 2.Geenikaardi põhiselt geenide tuvastamisest järjestuspõhilisele. 3.Haiguste etioloogia (põhjusest) uuringutest patogeneesi uurimise...
asub tema hoopis kööki, et ema tema pärast ei muretseks. Lisaks valetas ta oma sõbra Kemmerichi emale, öeldes, et ta poeg hukkus silmapilkselt ja valutult, kui tegelikult ei vastanud see tõele. Paul ei tahtnud Franzi emale haiget teha ning otsustas selle asemel valetada. See näitab, et mitte ainult mainitud teoses, vaid ka muudes olukordades elus on mõnikord raske jääda ausaks, sest tuntakse, et aus jutt võib teisele laastavalt mõjuda. Usun ka ise, et säärastes situatsioonides on vale vahel õigustatud. Inimesed teevad seda, mis tundub neile õige. Tahtes kõige hullemat ära hoida võib sellest tulla suur kaos, kuid kui inimene suudab andestada, ei pruugi midagi juhtuda. Mõnikord tundub väikest valet lihtsam öelda kui tõtt rääkida. Siiski, vastastikune usaldus mängib tähtsat rolli inimeste omavahelistes suhetes ning usaldust on väga raske tagasi võita, kui eelnevalt on seda lõhutud. Targem oleks kaalutleda iga enda otsust ning mõelda tagajärgedele.
Lühidalt kuulutas Nietzsche seda, et Lääne kultuur oli end lahutanud transtsendentsest. Tema võimutahte kontseptsiooni taga peitub väide, et kõigis elusolendites on peamine instinkt rakendada oma võimu. (Kraavi 2005: 120; Grenz 2003: 97) Prantsuse filosoof Michel Foucault käsitleb võimu kui erinevate ühiskonnagruppide ja valdkondade vahelist keerulist suhetevõrgustikku, mis muutub vastavalt olukordadele ja ajastutele. Foucault' arvates eksisteerib võim erinevates lihtsates situatsioonides, argipäeva kogemustes, institutsionaalsetes süsteemides jne. Kõigis situatsioonides toimuvad omamoodi võimusuhted. Võim eksisteerib ühiskondlikesse suhetesse laialipihustunud võimusuhetena, lokaalsete võimu täideviimise praktikatena. (Kraavi 2005: 121) Näiteks võib tuua võimu ja keha vahekorra. Tänapäeval näeme, kuidas mingi teatud väljanägemise nimel suunatakse inimesi tegelema kõikvõimalike aeroobika või teiste keha mõjutavate protseduuridega
3 KONFLIKTILAHENDUS Konflikti tuleb lahendada, konflikti eest ei saa põgeneda, mõ võime vastu võtta erinevaid meetmeid, näiteks vahetada töökohta, kui konflikt tekkis seal. Aga kui puudub kogemus seda lahendada, siis tekkib uus konflikt. Konfliktide tekkimine on loomulik nähtus, kuna kõik inimesed on erinevad. (Konflikt kui väljakutse, 2011) Ka kõige paremas töökollektiivis võivad tekkida konfliktid. Konflikti lahendus sõltub inimese kogemusest konflit situatsioonides olles, intelligentsusest ja suhtlemisoskusest. (Kuidas lahendada konflikte, 2012) Kõige tähtsam konfliktisituatsioonis säilitada mõistus ja emotsioonid kõrvale lükkata, kuna ainus asi võib konflikti lahendada, on ühiste joonte otsimine. Kui aga emotsioonid võtavad võidu, siis ei suudeta ratsionaalset võidelda ja vestlus läheb kontrolli alt välja. (Ibid) Konflikti lahendamise strateegiad: Domineerimine/võitlus – sellisel juhul kas üks või mõlemad osapooled
domineeriv, oma huve ja vajadusi peale suruv, ennast esiletõstev, isegi pealetükkiv; kehtestav endast lugupidav, enda vajadusi rahuldav koos teiste vajaduste arvestamisega (Vadi, 1995, lk 137) 1.2 Alistuv käitumine Alistuv käitumine on toimimisviis, mille kaudu loovutatakse oma õigused ja huvid teistele. Tehakse seda, mida teised tahavad, kuigi ise soovitakse midagi muud. Alistuv käitumine on mitmetes situatsioonides õigustatud, kui lähtuda käitumise eesmärkidest. Indiviididele on küllalt omane olla arukas ja toorele jõule alistuda, et ennast mitte kahjustada. Kohtudes agressiivse, ennast halvasti kontrolliva nt: narkojoobes, purjus või psüühikahäiretega inimesega mingis suhtlemissituatsioonis ja tundes e´allajäämise ohtu, valib inimene enamasti arukalt alistuva käitumisviisi. Samuti ei tähenda enese huvide teadlik ohverdamine teisele tingimata seda, et selline
(kaudne ja otsene) Agressiivsuse teooriad Instinktidel põhinevad agressiivsuse käsitlused Frustratsioon kui agressiivsuse tekitaja Sotsiaalse õppimise käsitlus Näteks: Väike laps on läbi Laps teeb teiste oma kogemuste käitumist jälgides õppinud, et järeldusi selle kohta, agressiivselt kuidas teatud käitudes situatsioonides oleks õnnestub õigem tegutseda. tal saada kõik, mis ta tahab. Faktorid, mis võivad suurendada agressiivsuse käitumise tõenäosust Uimastavad ained(alkohol,ravimid,narkootikumid) Psühhootiline seisund(häiritud tegelikkuse tunnetus, näiteks skisofreenia puhul) Isiksusehäired(antisotsiaalne ehk düssotsiaalne) Orgaanilised ajukahjustused(näiteks kasvajad teatud ajupiirkonnas) Varasem vägivaldsus Jõuguna toimimine
ning tegi õigesti. Ja piisavalt umbusklik ei olnud ta seetõttu, et läks kergemeelselt Laertesega mõõgavõitlusele, kuigi selleks ajaks oleks pidanud tal juba piisavalt kogemusi olema seoses salakavalate ja reetlike inimestega. Kindlasti oli Hamlet ka tark ning kaval. Prints ei olnud alguses kindel, kas vaim, keda ta nägi, oli tema enda ettekujutus või tõepoolest tema isa rahutu hing. Hamlet on väga emotsionaalne, kuigi ta suudab seda mõningates situatsioonides varjata. Näiteks see koht, kus Hamlet ei suuda oma viha kontrollida ning kogu raevu Ophelia peale välja elab. Tänu sellele saab Claudius aru, et Hamleti hullusel on mingi sügavam põhjus, kui armastus Ophelia vastu. Lõpuks ei suuda ta end enam vaos hoida ja paljastab end emale, süüdistades teda mõrva kaasosaluses ning isa petmises, kuna vahetult peale isa surma kuninganna Claudiusega abiellus. Hamlet oli samuti väga lojaalne, kuna õukondlaste hulgast
Üheks suureks intelligentsuse teooriate rühmaks on (2) informatsioonitöötluslikud lähenemised. Selle rühma tuntuimaks esindajaks on Robert Sternbergi (1985) intelligentsuse triaadiline teooria, mille järgi on intelligentsusel kolm peamist aspekti: (a) komponendiline aspekt: informatsiooni analüüsis osalevad vaimsed võimed; (b) kogemuslik aspekt: kogemuste kasutamine probleemi lahendamisel ja (c) kontekstiline aspekt: intelligentsuse rakendamine igapäevastes situatsioonides. 1)Analüütiline intelligentsus seostub inimeste seesmiste kognitiivsete protsessidega: vajaliku teabe omandamine; probleemi käsitluse plaanimine; teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel; 2) Loovus ehk kreatiivne intelligentsus seostub inimese kogemustega - teadmisi ja kogemusi kasutatakse uute olukordade lahendamisel ja millegi loomisel (sarnaneb Raymond Cattelli liikuva ja ladestunud intelligentsuse teooriaga);
Charles Spearman lapsi testides tähele, et nende tulemused olid eri testide puhul võrdlemisi sarnased. Nt. said need lapsed, kes sooritasid edukalt mälutesti, hea tulemuse ka loogilise põhjendamise ja taibukuse testidest. Ta jõudis seisukohale mille järgi võib intelligentsus sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust. Fluiidne(voolav) intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Fluiidse intelligentsuse haripunkt saabub inimesel 20.eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus, kristalliseerunud intelligentsus aga kasvab kogu elu jooksul, kuni inimene on terve ja aktiivne. Mitmese intelligentsuse teooria(Howard Gardner) 1.Keelealane intelligentsus seondub keelekasutusega. Nt: kirjanikud, kõnemehed. 2
Ülesanne: Kuidas toimiksite järgmistes situatsioonides? 1. Kuidas kliendiga ,,ühele lainele ,,saada, kui klient on kinnine inimene, et mõista paremini tema soove, ootusi? Et saada kinnise inimesega ,,ühele lainele" tuleks ise aktiivselt suhtlemist alustada, esitada hästi meelestatud küsimusi. Kliendis tuleks tekitada sooja ja sõbraliku suhtumisega usaldust, nii saab muuta suhtluskeskkonna vabamaks. Kliendiga tuleb olla kannatlik ning täpsustada, kas ta sai aru. 2. Mida teha turismiinfokeskuses, kui linnakaardid on otsas ja turistid pahased? Esimese asjana tuleb vabandada kliendi ees. Kliendile tuleb pakkuda mingi kompromiss, mis rahuldaks mõlemaid osapooli. Kliendile ei tohi ütelda jäika EI-d. Alati saab teha veel midagi, mis aitaks viga parandada, sest see, et linnakaardid on otsas on turisiimfokeskuse viga. Näiteks juhatada klient lähimasse kohta, kus võib linnakaarte leida. 3...
õrnale jääle saatis ja seetõttu teine sisse kukkus. Raamatus aitas ta Teele ja Arno välja tõmmata, filmis aga mitte. Filmis pole lisaks kõigele näidatud ka kurba ja mõtlikku Tootsi, kes enne koolist lahkumist nukralt kännul istub. Ilmselt soovis režissöör Tootsi tegelaskujust Arnole, kui vagurale koolipoisile, antagonisti teha. Toots ütles Arnole, et ta hakkab ise Teelega plaani pidama raamatus ja filmis erinevates situatsioonides. Raamatus oli Toots Arno peale pahane, aga kui Arno talle võrust rääkis ja lubas selle ka kooli ühes võtta, rahunes Toots maha. Seepeale aga ähvardas Toots Arnot, et kui ta võru kaasa ei võta, hakkab tema ise Raja Teelega mehkeldama. Tema eesmärgiks oli võru endale saada. Filmis juhtus see aga sel hetkel, kui Toots nägi Arnot ja Teelet koos koolitükke tegemas ja ütles siis, et tema ammu teadvat, et Arno Teele kord ära võtab
Hamleti iseloomustus Hamlet oli Taanimaa prints, mõrvatud kuninga Hamleti ning Gertrudise poeg. Hamletit võib pidada ausaks, väärikaks ja sõnapidajaks. Tema isa palus pojal kätte maksta alatu mõrva eest ning Hamlet tegigi seda. Enne isa vaimuga kohtumist ei kahtlustanud Hamlet Claudiust ega oma ema. Ta ise oli aus ning ehk just sellepärast ei osanud oodata ka teistest midagi nii alatut ja vääritut. Hamletit võiks pidada suhteliselt umbusklikuks, kuid siiski mitte piisavalt. Kui tema endised koolikaaslased kuninga soosingu nimel tema järele nuhkima tulid, siis Hamlet ei usaldanud neid hoolimata vanast sõprusest ning testis neid osava sõnamänguga ning tegi õigesti. Ja piisavalt umbusklik ei olnud ta seetõttu, et läks kergemeelselt Laertesega mõõgavõitlusele, kuigi selleks ajaks oleks pidanud tal juba piisavalt kogemusi olema seoses salakavalate ja reetlike inimestega. Kindlasti oli Hamlet ka tark ning kaval. Prin...
on sillaks sotsiaalse ja intellektuaalse funktsiooni vahel. Seega on endamisi kõnelev laps hõivatud oma edaspidise tegevuse planeerimise ja mõtete korrastamisega. Endamisi räägitud jutt internaliseeritakse hiljem sisekõneks või mõtteks. On leitud, et koostööl põhineval õppimisel on ka oma negatiivsed küljed. Võgotski seisukohtade sümpaatsusest hoolimata pole sõprade grupid probleemide lahendamisel alati kõige tulemuslikumad ning sellistes situatsioonides suureneb võimalus jääda ülesande lahendamisel kõrvalseisjaks. 4. : , - . , , . . - , , . , . , , , . "" . , : - ? , : , . - , . , : ! , . - , - - , , ), - - (, ), - (, , ). , - , , . , , , , , . " ", . ,
Jällegi võttis Nipernaadi enda otsustada, mis võiks vendadele parim variant olla. Kuid ta ei teinud seda südameheadusest vaid uudishimust. Talle meeldis inimesi kõrvalt jälgida, neid õpetada. Tavaliselt oligi ta alati õpetaja rollis. Ükskõik, kas oli vaja põlevat talu kustutada või Hansuoja peremeest härja käest päästa- tema oma käsi üldjuhul ei määrinud. Inimeste kannatused teda ei huvitanud, talle meeldis vaadata, kuidas inimesed teatud situatsioonides käituvad ja talle pakkus see nalja. Rändurlik eluviis on omane inimestele, kellel puudub püsivus ning vajadus end jäädavalt kellegi või millegagi siduda - võtta elult kõik, mida võtta annab ja seda kõike süüdimatult. Palju ringi liikudes, nagu seda tegi ka Nipernaadi, kohtub paljude erinevate inimestega, ilmselt neid nähes esimest ja viimast korda elus. Selle teadmisega elades, võivad nad teha ja rääkida kõike, mida vaid hing ihaldab
Aga ka täidab kõiki oma ametiülesandeid õigeaegselt. Nõuded kvalifikatsioonile Kõikidel valdadel on nõutud vastav ametialane haridus, samas ka arvuti oskus ja ka eesti keele oskus kõrgtasemel ja ühe võõrkeele oskus suhtlustasandil. Kahel vallal on nõutud ka varasem töökogemus. Ühel aga eraldi autojuhtimisoskus. Määratletud on ka ametialane iseloomustus milline isik peaks olema. Enne kõike peab olema tasakaalukas, hea kuulamisoskusega, ja säilitama rahu probleemsetes situatsioonides. Kindlasti peab olema ka hea suhtleja, korrektne ja viisakas. Selle kohapealt on Halinga vallal kõige paremini lahti kirjutatud nõudmised teistel jäävad natuke kesiseks. Kõige väiksema mahuga ametijuhend on Salme Vallavalitsusel aga kõige põhjalikum ametijuhend on Halinga Vallavalitsusel. Kohtla-Nõmme oma on konkreetne, kus ei ole lisatud midagi ülemäärast ega ka puuduliku st hõlmab kõiki sotsiaalvalla aspekte. Allikad. http://www.halingavald
omandatakse ainult sellega, et keegi tasustab õigeid reageeringuid, peaksid inimesed läbi katsetama tohutul hulgal sobimatuid ja ebaolulisi variante, leidmaks lõpuks need, mis pälvivad teiste heakskiitu. Kui kaugele me sellisel juhul enda arengutasemega jõuaksime? Arvatavasti mitte algklassiõpilase tasemest kaugemale. Ilmselge, et inimesed, puutudes kokku uute esemete või situatsioonidega käituvad viisil, mida nad on kusagil juba näinud või näevad teisi sarnastes situatsioonides tegemas. Seega jätavad inimesed uusi käitumisviise meelde/õpivad igasuguse välise tasustamiseta (Skinner - õppimise efektiivsus sõltub tasustamisega). Näiteks vastuvõtul pakutakse kuuekäigulist õhtusööki. Seega on laual, võrreldes tavalise õhtusöögiga, tunduvalt rohkem nõusid ning erinevaid söögiriistu. Inimene, kes puutub esmakordselt kokku mitmekordse õhtusöögiga, püüab hoolega jälgida, milliseid söögiriistu ja millises järjekorras kasutavad temast pädevamad
Valmikirjanikud- Jean de la Fontaine 8.Moliere näidendid-Meeste kool " "Naiste kool" "Don Juan" "Ihnus" "Õpetatud naised " "Ebahaige" (1673) "Tartuffe" (1664) . iseloomu jooned-ta naeruvääristas üldinimlikke (nt ahnus) ja sotsiaalseid pahesid. Kui Moliére astus draamakirjandusse, olid moes jandid, mille eesmärgiks oli publikut üllatada ja igasuguste veidrustega naerma panna. Tolleaegne farss ei paistnud silma tõepäraste karakteritega, kogu koomika seisis intriigis ja situatsioonides. Moliére'i varasematest naljamängudest võis juba leida karakteriseerimise algeid, kuid pearõhk oli neis siiski intriigil ja elaval kõnel. 9.valgustus ideed pääsesid esile 18. Sajandil eelkõige Prantsusmaal ja Inglismaal. 10.Valgustajad võitlesid õiglase ühiskonna eest, mis pidi rajanema mõistuse, õigluse põhimõtteil.Kuulutasid vabaduse ja võrdsuse ideid. Õnneliku elu pidid kindlustama haridus ja teadmised.Valgustajate ideaaliks oli nn loomulik inimene. 11
KLASSITSISM DS-1-P-E-tal 2009 KLASSITSISM Klassitsism on 16.-19. sajandi kirjanduse, arhitektuuri, muusika ja kunstide suund, mis antiikkultuurist eeskuju võttes rõhutab vaimset kooskõlalisust, selgust, lihtsust ja reeglipärast vormitäiust. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Teine põhjus antiikajastu jäljendamiseks oli see, et 18. sajandil oli saadud selle kohta palju uusi teadmisi, näiteks Itaalias korraldatud Pompeji väljakaevamistel. Klassitsism lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Klassitsimis pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Klassitsism on ka viimane kunstistiil, mis võrdselt hõlmas kõik kunstiharud. Tavaliselt...
Hamlet keerulises inimsuhete maailmas Hamlet, kui raamatu keskne persoon suhtleb läbi raamatu väga erinevate inimestega, erinevatel viisidel ning erinevates situatsioonides. Kõikidesse inimestesse suhtub hamlet erinevalt. Kirjandis käsitleksin hamleti ning teiste tegelaste suhteid. Terve teose vältel oli hamletile vaid üks tegelane, kellesse ta suhtus peaaegu algusest lõpuni samamoodi. Selleks osutus tema kadunud isa vaim. Hamlet algul suhtus temasse küll umbusklikult, kuid ajapikku õppis hamlet teda usaldama ning uskus kõike, mida ta rääkis. Kuna vaim oli talle rääkinud, et ta polnud surnud mitte
geeniuse ja hullu vahel on. Seda ei oska mina öelda, kuid tundub, et ''Suvekool'' is moondus piir päris tublisti ning arusaada kus on reaalsus ja ebareaalsus oli raske. Analüüsida sellist teatrimängu on üpriski keeruline ning ei oska öelda, kellele sellised etteasted ka meeldivad. See ei ole tavaline komödia ega tragöödia ega ulme, müne kohapealt paneb film ikkagi mõtle, kuidas sarnastes situatsioonides käituksime meie. Tuleb vahel idee ka isegi näiteks selline katse läbi teha. Kuidas minule kallid inimesed siis käituksid ja kuidas saaks nende käitumist sarnastuda nähtu põhjal. Ma ei tahaks ega tohiks etenduse kohta midagi head või halba öelda, kuna minu jaoks oli see totaalselt võõras sellele mida ma muidu vaatan. Huvitav on see, et tegelased filmis põhimõtteliselt olid väga erinevad, võib öelda et kõik
Minu jaoks on võõrkeelte õppimine üks tähtsamaid väljakutseid juhiabi töös, sest sellega kaasneb rohkesti uusi võimalusi. Eestlastele on väga oluline osata oma suure naaberriigi Venemaa emakeelt, samuti elab meie ühiskonnas väga palju vene rahvusest inimesi. Nimetatud asjaolu võib olla probleemiks praegustel noortel, sest vene keel on raske ja ainult koolitunnis õppides seda selgeks ei saa. Vaja on keelepraktikat. Juhiabi peab kindlasti hakkama saama situatsioonides, kus on vaja rääkida võõrkeeles ja kliendile ennast arusaadavaks teha, samuti mõistma kliendi soove ja vajadusi, jäädes ise rahulikuks ning viisakaks. Inglise keelega on meie ühiskonnas kergem hakkama saada. Noored vaatavad palju televiisorit ja kasutavad arvutit, kust saavad ka rohkem keelepraktikat. Samuti on neil tutvusi välismaal ning sealtkaudu on võimalik oma keeleoskust parandada. Arthur Schopenhauer on öelnud: ,,Viisakus on tarkus, järelikult on ebaviisakus rumalus
Ettevõtte edu ei sõltu ainult heast tootest või teenusest, vaid ka parimast kvaliteedist, mis eelkõige on seotud teenidajaga. Teenindaja peab olema just selline, kes oskab kõike ja suudab igast probleemist välja tulla. Inimesed on väga erinevad. Inimsesed erinevad rahalise seisu, suhtumisega, samas ka rahvuselt. Koos kõige sellega on välja kujunenud teistsugused isiksused, kellel on oma arvamused, soovid ja vajadused. Inimesed käituvad erinevates situatsioonides väga erinevalt. Teenindamisel on väga suur osa kliendiga suhtlemisel. Suhtlemisel tuleks eelkõige jälgida oma hääletooni ja sõbralikkust. Teenindaja peab olema mõistev ja arusaama kliendi soovidest, mitte ei suru oma soovitusi talle peale, ei tohi olla pealetükkiv. Alati tuleb kuulata klienti, kaebuste puhul tuleb need võimlikult ruttu lahendada. Inimesed, ked teenindatakse hästi tunnevad turvalisust selle üle, et nad teavad, et
põhiliik. Põhitunnuseks jutustaja ja jutustatava olemasolu. Peegeldab elu jutustamise vorm novellist hajusam, pole nii tihe, sündmused rahulikumad, väldib fantastikat. kaudu. Teosed jutustavad inimestest ja sündmustest, millest inimene osa võttis, inimese Novell eepika väikevorm (novella jutt). Pühendub inimese elu üksikule sündmusele, käitumisest, elamustest eri situatsioonides, suhtumisest mitmesugustesse nähtustesse, ei anna, mis juhtus enne või pärast. Lühike periood seega tuuakse esile vaid olulised, tegelikkuses või fantaasiaga loodust. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem tüüpilised jooned. Zanri rajas Giovanni Boccaccio "Dekameroniga", milles nn suletud e kui dramaatika
Thomas Lawrence "Master Lambton" Thomas Lawrence "George IV" William Blake (1757 - 1827) Inglise luuletaja, graafik ja maalija. Oli sügavalt usklik inimene, elas enda loodud fantaasiamaailmas. Tuntuim teos on "Muistsed ajad", mis illustreeris luuletust "Euroopa, prohvetlik ettekuulutus". William Blake "Muistsed ajad" Edwin Landseer (1802 - 1873) Kuulsaim inglise loomademaailija. Loomad esinevad tema piltidel tihti inimlikkudes situatsioonides. Edwin Landseer "Päästetud" John Crome (1768 - 1821) 19. sajandi maastikumaali teerajaja. Maalis vaid inglise loodust. Maalid on lihtsad, motiivid vaesed ja väheütlevad. Poolehoidu võitis siiruse ja peene realismiga. John Crome "Kuutõus Yares" John Crome "Poringlandi tamm" John Constable (1776 - 1837) Sai tuntuks maastikumaalijana. Maalis loodust nii, nagu seda nägi. Töötab laiade, vabade, skitseerivate pintslitõmmetega.
Et kofeiin stimuleerib kesknärvisüsteemi, tõhustab ta nõnda ainevahetuse tööd ning aitab kehal põletada enam kaloreid. · Peojärgsel pohmelusehommikul pole pea ja mõistuse selgeks löömisel kofeiinile konkurenti; niisama palju abi on kofeiinist ka liikumist nõudva tegevuse tarvis lihaste koordinatsiooni parandamiseks. · Tänu oma stimuleerivatele omadustele aitab kofeiin püsida ärkvel ning olla tähelepanelikum situatsioonides, mis nõuavad inimeselt rohkem kontsentreerumist. Huvitavad faktid · Kofeiini on kasutatud spermide liikumiskiiruse tõstmisel ja vastava puudulikkusega võib selle kasutamine kaasa aidata viljastumisel, kuid teisest küljest väheneb spermide võime munarakku pääseda ja kokkuvõttes pigem takistab viljastumist. · On teada, et ka naised, kes tarbivad ülemääraselt kofeiini sisaldavaid, ei viljastu
Sekretäril on palju ja erinevaid tööülesandeid, mida tuleb ära teha. Kohusetundlik inimene teeb need ära ega jäta viimaseks hetkeks. Samuti peab sekretär olema abivalmis ning assisteerima oma juhte või kolleege. Mina tunnen ennast alati hästi kui saan kellegile abiks olla. Sekretär puutub igapäevaselt kokku erinevate inimestega, mõni on sõbralik, mõni jälle toriseja või vihane. Seega on väga oluline, et sekretär tuleks toime erinevates situatsioonides. Oluline on jääda kliendisõbralikuks, sest sekretärist sõltub edasine maine Kuna sekretäril on palju töö ülesandeid, mis võivad tekitada pingeid, siis peab tulema toime stressitaluvusega. Olen elus palju kokkupuutunud pingeliste olukordadega, mis toob mulle sekretäritöös kasuks. Olen läbinud meeskonnatöö koolituse, kõrgkoolis teinud palju meeskonnatööd ja igapäevaselt pean tööl meeskonnas tööd tegema. Olen positiivne, avatud ja julge inimene, mis annab aluse
Filmis võib näha seda, mis toimub igapäevases elus. Mis vahe on filmis ja elus? Filmis kõik on hästi nähtav, aga elus me ei näe midagi. Võib olla näene, aga mitte enda kohta vaid teiste inimeste elus. Siin ka võib leida vanasõnu ,,Teiste puru silmas näeme, aga enda silmas puud ei näe ( , )". Minu soovitus on teile vaadake filmi ja mõelge, kas te olete sellised. Panke ennast peategelaste kohtadele ja mõelge, kuidas teie käituksite selletes situatsioonides. Muudke paremaks! Ainult siis kui inimene leiab enda ta suudab elada.... Soovitan seda filmi kõigile!!! Tunniks (gümnaasiumi valik kursus): Kirjandus ja film
Sotsiaalne kategooria – kindlate tunnuste alustel moodustatud grupp Conjunctive task – projekt, mis nõuab kõigi panust Coactive task – rohkem kui 2 inimest töötavad sama projekti juures individuaalselt Social loafing effect – indiviid panustab grupis vähem kui individuaalselt töötades Eesmärk Uurimisfookus on faktoritel, mis vähendavad motivatsiooni Vähem on uuritud motivatsiooni tõusu kollektiivsetes situatsioonides Uurimisfookus on olnud varasemalt sellel, kuidas rühmadevahelised aspektid mõjutavad indiviidi tulemuslikkust Eksperiment 1 : hüpotees Kui madalamate tulemustega indiviid on koos grupivälise isikuga, siis see isik panustab rohkem ja sooritab ülesande paremini kui indiviid, kes töötab grupisisese isikuga. Eksperiment 1: kirjeldus 63 naisüliõpilast, kellele maksti $10 2 x 2 gruppi conjunctive, coactive
..................................................................................... 2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Minu ülesandeks on käesoleva konspektiga anda ülevaade protsentülesannetele. Eesmärgiks on teadmiste ja oskuste arendamine protsentülesannete näol. Konspekt tutvustab protsentülesandeid erinevates valdkondades. Matemaatika ümbritseb meid kõikvõimalikes situatsioonides igapäevaelus ja need ülesanded tõestavad seda. Matemaatika ei ole igav. .................................................................................................................................................3 1. Osa leidmine tervikust........................................................................................................ 4 1.1 Osa leidmine tervikust arvuna:......................................................................................4 1
käitumist ning miks, millal ja kuidas inimesed oma tundeid varjavad. Saamaks teada, mis on emotsioon, uuritakse erinevaid algallikaid ja tehakse kindlaks kuidas emotsioonid jagunevad ja milline on nende mõju inimestele. Samuti soovitakse teada saada erinevaid käitumisvorme kindla emotsiooni puhul. Selleks jälgitakse paar päeva inimesi ja tehakse üldistus teises osas. Pannakse kirja inimeste käitumine ja selle muutus erinevates situatsioonides. 3 1. MIS ON EMOTSIOON Emotsioonid on protsessid, mis seisnevad inimese isiklikus suhtumises ja väljendusviisis teda ümbritseva keskkonna ja tema kogemuste vastastikusel mõjul, ja mis toovad kaasa teatud üleelamisi. Järelikult on see, mida me kogeme, emotsioon. Emotsioonil on algus ja lõpp. Emotsioonide ühest määratlust on raske leida, sest inimesed reageerivad erinevatele sündmustele isemoodi
tähelepanuhäire e. ATH (F90.0). Tähelepanuhäiret ilma hüperaktiivsuseta klassifitseeritakse kui täpsustamata psüühikahäiret (F99). 4 Hüperkineetilisi häireid iseloomustab algus varajases lapseeas, halvasti juhitav käitumine kombinatsioonis väljendunud tähelepanuhäirete ja püsimatusega ning sellise käitumisviisi ajaline püsivus ja sõltumatus situatsioonides. Hüperkineetiliste häiretega võib kaasneda ka muid häireid. Hüperkineetiline laps on tavaliselt hoolimatu ja impulsiivne, temaga juhtub sageli õnnetusi ning pigem mõtlematuse kui sihiliku vastuhaku tõttu eksib ta kergesti distsipliininõuete vastu. Suhetes täiskasvanuga on see laps pidurdamatu, puuduliku austusega ja vähese tagasihoidlikkusega; teiste laste hulgas on ta ebapopulaarne või tõrjutud. Reeglina esineb tal kognitiivsete protsesside kahjustusi, laste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
