Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Veendun, et inimene on teadvusetu (ei reageeri häälele, raputamisele, valule). Veendun, et ta ei hinga, kontrollin pulssi kaelal või käel. Seejärel helistan 112. Avan ülemised hingamisteed: painutan pea kuklasse ja tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks üles ja hingamisteed vabaneksid. Kontrollin suhu vaadates võõrkeha esinemist ja võimaluse korral eemaldan selle. Kui spontaanne hingamine taastub, keeran kannatanu stabiilsesse külilisendisse. Kui inimene ei hakka hingama, siis jälgin pulssi kaelal. Kui pulss puudub, alustan kaduse südamemassaažiga (kuni kiirabi saabumiseni või elustamiseni). Võõrale inimesele kunstlikku hingamist ilma abivahenditeta ei tee. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtl...
ülesanndeid allpool), lähtudes oma elukogemusest ning iseseisvalt läbi töötatud Esmaabi õppematerjalist. 3 Esitama individuaalselt sooritatud situatsioonülesanded seminari tunnis 02.10.2017 a. Esmaabi aine vastutavale õppejõule Taimi Taimalu´le e-mailile või paberkandjal peale seminari. 4 Seminaril arutame situatsioonid läbi! Arutleme tekkinud probleemide ja erinevate tegutsemisvõimaluste üle. Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Helistan esmaabisse, kontrolliksingi pulsi, kui ei ole, siis hakkan elustama ja vaatan kas hingamisteed on avatud, üritaks saada aru, mis juhtub. 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti, siis panen poolistuvasse asendisse ja kutsun kiirabi
AM17 Esmaabi Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1 Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Kontrollin, et hingamisteed oleksid vabad, kontrollin pulssi, helistan kiirabisse ja alustan südamemassaaziga kui olen veendunud, et see on ohutu ning olen selleks võimeline. 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Südameinfarkti. Panen mugavalt istuma ning kutsun kiirabi. Jään mehe juurde kuni kiirabi saabumiseni. 3 Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Pindmine haav on venoosse vereeritusega, pole ohtlik, tupsutan ning seon vajadusel kinni või katan mõne olemasoleva riidetükiga. Väike haav- lasen algul veritseda (väljutab mikroobid), enamasti jääb verejooks isee...
Kehakeel Võtsin endale ülesandeks mõnda aega uurida ja tõlgendada teiste inimeste liigutusi ning analüüsida enda omi. Jälgisin teadlikult erinevates situatsioonides inimeste mitteverbaalset käitumist ehk kehakeelt. Me omandame paljud liigutused lapsepõlves. Eitava suhtumise märgiks raputame pead. Näiteks, kui väikesel lapsel on kõht täis, liigutab ta pead kahele poole, et ema ei saaks talle lusikat suhu panna. Kõige kergemini mõistetavad liigutused ongi lastel. Kui laps valetab, püüab ta kätega suud katta. Kõrvade katmine kätega või sõrmede toppimine kõrvadesse, väljendab, et laps ei taha vanemate moraalijutlust kuulata
Rehepapp Andrus Kivirähk 1. Millistes situatsioonides võib täheldada iroonia ilminguid, millistes huumorit? Kindlasti leidub irooniat selles, kui Jaan käis mõisa sahvris head ja paremat söömas. Mitte just otseselt söömises ei peitu iroonia, vaid eelkõige just tagajärgedes. Teda nimetati sõna otseses mõttes lolliks, kuna oli oma lihtsameelsuse tõttu seepi toiduks pidanud ning vitsutas seda mõlema suupoolega. Pärast hakkast kõht koledasti valutama ning asjale oma hinnangut andma kutsuti rehepapp
tuleks. Tõde võib olla hoopis teise kaaluga ja erineda sellest, mis õige, drastiliselt. Rousseau järgi võib õigust pidada ühiskondliku leppe ehk ühise tahte peegelduseks. Nii on sellel, kes mingis vaidluses peale jääb, õigus. Ja ma arvangi, et selline defineerimine jõuab kõige lähemale ka Tammsaare teose mõtestatusele. Tõde aga on see, kuidas asjalood tegelikult on ja toimivad. Need kaks tähendust põimuvad ühiskonnas eri situatsioonides erinevalt. Lähtudes Anton Hansen Tammsaare raamatus ,,Tõde ja õigus" kirjeldatud lihtsaimast sündmusest, mis pole kindlasti ainus, pole tegelikult vahet, mis on tõde. Kui naabrite vaheline vaen ulatub tõesti sellistesse kõrgustesse nagu selles teoses, on õigus selle poolel, kes kõige rohkem suudab teist süüdi lavastada. Rahva ees hea näo tegemine ja targa, sageli paljudele arusaamatu, jutu rääkimine tulevad väga kasuks. Kõige lihtsamat paralleeli võib siin tõmmata
Inimesed on ikka olnud huvitatud sellest, mis toimub nende sisemaailmas ning ka suhetes teistega. Kuidas me tajume ennast ja teisi, milliseid põhjusi omistame enda ja teistega toimuvatele sündmustele, miks oleme just sellised nagu oleme ning miks käitume sageli endalegi ootamatult? Lisaks igapäevaeluga seotud pisiraskustele tuleb kahjuks ette ka ekstreemseid olukordi, mis nõuavad meilt eriti suuri pingutusi. Tuleb ju säilitada eneseusaldus konfliktsetes situatsioonides ning juhul kui oled kaotanud töö või lähedase inimese. See ei ole just lihtne ja mõnikord võib olukord tõesti lootusetuna näida. Siin saabki suuresti aidata teadmine sellest, mis minuga toimub, kui kaua see kesta võib või kelle poole pöörduda abi saamiseks. Elu rasked hetked pakuvad meile võimalust õppimiseks kuivõrd just sellistes situatsioonides avastame enese ja oma võimete kohta asju, millest enne aimugi ei olnud.
Inimesed on ikka olnud huvitatud sellest, mis toimub nende sisemaailmas ning ka suhetes teistega. Kuidas me tajume ennast ja teisi, milliseid põhjusi omistame enda ja teistega toimuvatele sündmustele, miks oleme just sellised nagu oleme ning miks käitume sageli endalegi ootamatult? Lisaks igapäevaeluga seotud pisiraskustele tuleb kahjuks ette ka ekstreemseid olukordi, mis nõuavad meilt eriti suuri pingutusi. Tuleb ju säilitada eneseusaldus konfliktsetes situatsioonides ning juhul kui oled kaotanud töö või lähedase inimese. See ei ole just lihtne ja mõnikord võib olukord tõesti lootusetuna näida. Siin saabki suuresti aidata teadmine sellest, mis minuga toimub, kui kaua see kesta võib või kelle poole pöörduda abi saamiseks. Elu rasked hetked pakuvad meile võimalust õppimiseks kuivõrd just sellistes situatsioonides avastame enese ja oma võimete kohta asju, millest enne aimugi ei olnud.
Inimesed on ikka olnud huvitatud sellest, mis toimub nende sisemaailmas ning ka suhetes teistega. Kuidas me tajume ennast ja teisi, milliseid põhjusi omistame enda ja teistega toimuvatele sündmustele, miks oleme just sellised nagu oleme ning miks käitume sageli eneselegi ootamatult? Lisaks igapäevaeluga seotud pisiraskustele tuleb kahjuks ette ka ekstreemseid olukordi, mis nõuavad meilt eriti suuri pingutusi. Tuleb ju säilitada eneseusaldus konfliktsetes situatsioonides ning juhul kui oled kaotanud töö või lähedase inimese. See ei ole just lihtne ja mõnikord võib olukord tõesti lootusetuna näida. Siin saabki suuresti aidata teadmine sellest, mis minuga toimub, kui kaua see kesta võib või kelle poole pöörduda abi saamiseks. Elu rasked hetked pakuvad meile võimalust õppimiseks kuivõrd just sellistes situatsioonides avastame enese ja oma võimete kohta asju, millest enne aimugi ei olnud
Tema lõigi 1985. aastal kolmekomponendilise intelligentsusteooria. Selle teooria põhiaspektid olid: 3 1. komponendiline aspekt: informatsiooni analüüsis osalevad vaimsed võimed ehk analüütiline komponent 2. kogemuslik aspekt: kogemuste kasutamine probleemi lahendamisel ehk loov intelligentsuse komponent 3. kontekstiline aspekt: intelligentsuse rakendamine igapäevastes situatsioonides ehk pratiline komponent. (Krull 2000: 77-80) Viimane aspekt vastab mitmetele uuematele teooriatele, kus pööratakse suurt tähelepanu praktilisele intelligentsusele, mis on seoses üleüldise eduga elus. Vaimse intelligentsuse mõiste ütleb, et üldjuhul peetakse inetlligentseks inimesi, kellel on terav ja originaalne mõtlemine, kes saavad probleemidest aru või oskavad neid lahendada ja kes on võimelised varasematest kogemustest õppima. Nüüd kui vaimsele
teistega. Muutused toimuvad meis endis kogu aeg, isegi kui me neid tähele ei pane. Olgu need siis kas sisemised või välised, head või halvad. Arvan, et elu teeb oma kannapöörde just siis, kui seda kõige vähem ootan, olgu see siis kas hea või halb. Lisaks igapäevaeluga seotud pisiraskustele tuleb enamustel meil kahjuks ette ka ekstreemseid olukordi, mis nõuavad eriti suuri pingutusi. Tuleb ju säilitada eneseusaldus konfliktsetes situatsioonides ning juhul kui oled kaotanud töö või lähedase inimese. See ei ole just lihtne ja mõnikord võib olukord tõesti lootusetuna näida, kuid annan endast parima sellistes olukordades positiivseks jääda ning negatiivsetele teguritele oma elus astun vastu tugevuse ning kaine mõistusega. Elu rasked hetked pakuvad meile võimalust õppimiseks kuivõrd just sellistes situatsioonides avastame enese ja oma võimete kohta asju, millest enne aimugi ei olnud. Õnneks on elul ka
1. Igasugune negatiivsus on täiesti ebapraktiline. Eestlane on ju praktiline inimene. Milleks praktiseerida negatiivsust, kui see mitte midagi ei anna? Ta ei loo häid inimsuhteid, ta ei ravi su tervist, ta ei tee su tuju heaks ega su päeva kaunimaks. Kõikides situatsioonides on võimalik jääda positiivseks. Kõigis situatsioonides tuleb jääda iseendaks. Tuleb aru saada, mis on elus tähtis ja mis ei ole tähtis. 2. Inimsuhetes tuleb olla aus. On inimesi, kellega me suhtleme viisakusest või harjumusest, kes tegelikult ammu ei kuulu enam meie vibratsiooni. Hinda seda, mis on sulle tõeliselt tähtis ja neid inimesi, kes on sulle tähtsad ja tee neid asju, mis on sulle rõõmu valmistavad. Ma arvan, et rõõmsameelsus on meie ainus kohustus looja ees, sest rõõmsameelsusest algavad kõik ülejäänud head asjad. 3
Kokkuvõte Jaan Aru "Ajust inimeseni" põhjal Kõik me oleme tajunud ennast ümbritsevate inimeste mõttelaadides iseärasusi, selliste iseärastuste tagamaaks on meie aju. Maailm, mida tunneme ja kogeme on loodud meie aju poolt. Mitte ükski aju ei ole identne, seetõttu olemegi enda loomult kõik erinevad: reageerime erinevates situatsioonides teisiti, talletame informatsiooni erinevalt. Inimeste ajud erinevad üksteisest geneetika tõttu, peamiselt aga elus eelnevate kogemuste tõttu. Inimesi ei tohiks nende eripärade tõttu vaadata imelikult, pigem tuleks vaadata asja sellise nurga alt, et me olemegi kõik erinevad. Valisin endale sobivaks märksõnaks just mälu. Mälu on organismi võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Aju on petlik.
guaraniiniks, matest leitud kofeiini mateiiniks ja teest leitud kofeiini teiiniks. Esimesel pildil on kohvipuu taim ning teisel pildil guaraana-pauliinia marjad. Omadused Kofeiini nomenklatuurnimetus on 1,3,7-trimetüül-1H-puriin-2,6(3H,7H)- dioon ja keemiline valem on C8H10N4O2. Kofeiini füsioloogilised omadused on näiteks parema mälu tagamine, ainevahetuse kiirendamine, aitab püsida ärkvel ning olla tähelepanelikum erinevates situatsioonides. Pildil kofeiini graafiline kujutis. Kasutamine Kofeiini kasutatakse väga laialdaselt. Enamasti tarbitakse seda kas tee või kohvina, kuna päris mitmetel maadel on tasside viisi kohvi ja tee joomine päevas tavaline, kuulub traditsioonide hulka. Mõju organismile Suured kofeiinikogused võivad avalduda erinevalt, näiteks ärrituvuse, närvilisuse, ärevustunde, rahutuse, segaduse, paranoia,
Pressiteade Merle Põesaste 29.09.2016 KAITSELIIT KORRALDAB NOORTE KOTKASTE LAAGRI SEL AASTAL MIILI KÜLAS. Koolilaste sügisvaheaja esimesel nädalavahetusel toimub Kaitseliidu Noorte Kotkaste metsalaager Lääne-Virumaal Miila külas juba neljandat korda. Kaitseliidu Viru maleva pealik Jaan Tooming ütles, et hetkel on juba registreerunuid laagrisse 42 noort ja plaanis on erinevad orienteerimis-ja laskmismängud. Lisades veel, et jätkuvalt on keelatud laagrisse kaasa võtta ja tarvitada alkoholi ja suitsu. Noorte Kotkaste organisatsiooni eesmärk on tõuke andmine noortele iseseisvalt elus erinevates situatsioonides ja teineteisest erinevate ülesannetega hakkama saamisel. Organisatsioon alustas tegevust 1991. aastal 19 Tapa Keskkooli poisiga ja tänaseks on Viru malevas 20 rühma 316 erinevas vanuses noorkotkast. Toomas Sirel Viru maleva Noorte Kotkaste instruktor tel.(+372)5248 5963 [email protected] www.nooredkotkad.ee ...
juuni-14.juuli. Kuulsin ka tuttavatelt, et seal on meeldiv, tore ning koostööaldis seltskond ja arvan, et saaksin seal edukalt hakkama nii tööga kui ka seal töötavate töötajate läbisaamisega. Mina õpin hetkel Pärnumaa Kutsehariduskeskuses, I kursus, laohoidja eriala, olen hästi omandanud koolis õpitut. Usun, et saaksin sealt meeldiva kogemuse praktikal olles ja saaksin ka ise rohkem aimu, mis seal laos täpsemalt teha tuleb ja kuidas erinevates situatsioonides käituda. Lugupidamisega Allkiri 23.02.2012 Lisa: CV 1 lehel
9) mõistab töö vajalikkust, valdab baasoskusi, suudab tööaja jooksul alluda töödistsipliinile; 10) teeb jõukohast tööd, on valmis jätkuõppeks." "2.4. Õpetamine ja kasvatamine toimub jõukohase praktilise tegevuse protsessis, millega kaasneb õpilastele mõistetav verbaalne teave. Eesmärk on, et õpilased omandaksid jõukohased praktilised oskused ja selleks vajalikud minimaalsed teadmised igapäevastes korduvates situatsioonides toimetulekuks. Oskused konkretiseeritakse õpitulemustes, mis on kooli õppekavas ainekavade koostamise aluseks." Õpetamises on järgmised valdkonnad, millest lähtudes hinnatakse ka õpitulemusi (§6): · Elu- ja toimetulekuõpe · Eesti keel/vene keel (kooliõppekeel) · Matemaatika · Tööõpe · Kunst ja käeline tegevus · Muusikaõpetus · Kehaline kasvatus · Rütmika · Lisakse nendele ainetele on 7-9 klassis valikõppeained (§4.6, §4.7) "2
Peeter :" Tarkus tuleb...sellest, kuidas iga üks seda pead, mis jumal tema õlale loonud, seestpidi kohe hoiab ja harib" Igaühele meist antakse võimalus õppida, teadmisi omandada ning targaks saada. See kõik on kinni meie viitsimises ja tahtmises. Tarkus avaldub ütlemiste ja tegemiste kaudu. Alles siis, kui inimene rääkima või tegutsema hakab, saame teada kas tegemist on rumala või targa inimesega. Näiteks targa inimesega võiks rääkida tunde, ta teab paljust ning mis on kõige tähtsam, oskab rääkida. Mõned inimesed arvavad, et kui nad lõpetavad keskkooli, on nad piisavalt targad, ja teavad kõike, kuid tegelikult see nii ei ole. Inimene õpib kogu elu, me saame pidevalt uusi teadmisi, omandame kogemusi ning meie silmaring laieneb. Tarkus tuleb ka väga suurel osal kogemustest. Inimene, kes näiteks on palu reisinud ja erinevates situatsioonides olnud, oskab inimestele millestki rääkida ning on suurema silmaringiga. Sellised inimesed on huvit...
Sipsik (raamat) Sisu Sipsik on rääkiv, mõtlev ja võrdlemisi isepäiselt tegutsev kaltsunukk, mille Mart õmbles sünnipäevaks oma pisemale õele Anule. Kaltsunukk on nagu väike laps – rõõmus, uudishimulik, kohati hulljulge, vahel mõtlik ja nukkergi. Sipsik satub koos Anuga kaasahaaravatesse seiklustesse; koos käiakse katusel ja ujumas, õpitakse sukeldumist, sõidetakse taksos, ollakse üksi kodus jm. Kirjanik tabab hästi väikse lapse mõtte- ja tundemaailma erisugustes situatsioonides. Kui peamiselt on jutukestes just Anu see, kes seletab Sipsikule "elutõdesid", nö kasvatab teda, siis viimane peatükk toob muutuse. Sipsik tabab end mõttelt, et kui Anu suuremaks sirgub, ei tahagi ta enam temaga mängida. Ta palub Anu, et see ei unustaks teda, vaid asetaks ta mõnesse tühja kingakarpi, kust Anu ta vahel, kasvõi juba suure tüdrukuna, vahel välja võtaks ja meenutaks nende ühiseid seiklusi – sedasama katuselkäiku, ujumist jne.
Juhi ja alluva rollid ja ülesanded Juhi roll Juht ühendab eesmärkide saavutamise nimel tegutsevate inimeste eeldused ja pingutused. Seetõttu oodatakse, et juht esindaks, mõjutaks inimesi, koguks ja jagaks vajalikku informatsiooni, otsustaks kriitilistes situatsioonides, jagaks vahendeid. Seega püstitavad peamised rolliootused juhile alluvad. Nad ootavad, et juht laseks neil tegutseda ja tagaks kindlustunde rasketes olukordades. Rollikujutlus peaks seonduma juhtimise ülesannetega. 1. Planeerimine. Juht peab oskama ette näha organisatsiooni tulevikku ja koostada tulevikuplaane. 2. Organiseerimine. Juht peab looma vastutuse ja tööjaotuse süsteemi, mis tagaks ülesande täitmise. 3. Mõjutamine. Juhi ülesandeks on alluvate juhtimine ja juhendamine
Intelligentsus on defineeritud kui üldist võimekust käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime. Inglise psühholoog Charles Spearmani uurimuse alusel sisaldab intelligentsus nii üldist võimekust kui mitmesugust spetsiifilist võimekust. Raymond Cattel:l Fluiidne (voolav) intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi, haripunkt 20 eluaasta paiku. Kristalliseernunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades, see kasvab kogu elu jooksul. Howard Gardner: *Keelealane intel seondub keele kasutusega.*Loogilis-matemaatiline intel oluline mitmete abstraktsete probleemide ja ül. lahendamisel.*Ruumiline intel hea ruumitaju ja orjenteerumis võime.*Kehalis- kinesteetiline intel keha ja liigutuste tunnetamine ja taujumine
Otsustavus, julgus võime õigeaegselt ilma liigsete kõhklusteta ja mõtestatult leida lahendusi raskuste ületamiseks ja õigeaegselt otsused praktikas realiseerida Initsiatiiv, iseseisvus võime suunata oma tegevus püstitatud tähiste saavutamisele Enesevalitsemine, kannatlikus võime valitseda ja juhtida oma mõtteid, tundeid ja tegevust ka kõige keerulisemates ja raskemates situatsioonides Vastupidavusaladel loetakse juhtivaks tahteomaduseks PÜSIVUST, VISADUST Tugevat tahet on võimalik arendada ainult ,,KATEGOORILISE HOIAKU" puhul Kategoorilist hoiakut iseloomustab valmidus täita igal juhul ja täielikult treeningülesanne, saada vastav koormus ! Tahte arendamine ¤ Tee alati teadlikult just seda, mida vaja ja mis ei taha õnnestuda, mitte aga seda, mis meeldib ¤ Kujunda välja kategooriline hoiak treeningülesande täitmisse, loobu tingimuste esitamisest.
Sotsiaalne identsus (social identity) kujuneb ühiskonna ootustest indiviidile ja viimase Isiksuslik identsus (personal identity) reageerimisest neile, erinevate on ühiskonna ootustele vastamise rollide täitmisest 10 alusel loodud nägemus iseendast, mis mitmesugustes situatsioonides, teeb inimesest "mina ise", mitte "ühe vanematelt ja teistelt lähedastelt neist". Isiksuslik identsus kujuneb ning kiiremine kui sotsiaalne identsus ning erinevatest eluolukordadest õpitu samuti on see ebastabiilsem, kuna
Filmikunst on saanud meie elu lahutamatuks osaks. See viib meid teise maailma, annab võimaluse olla kellegi teise olukorras. Kuid mis saab siis olla ühes liikuvas pildis erilist? Koos filmikunsti tulekuga sai näitlemine uue tähenduse, tulles välja sageli kinnisest ruumist ja lavalaudadelt. Näitlejaid sai kujutada kõikvõimalikes kohtades ja situatsioonides. Paljud esimesed filmid rõhusidki ootamatustele ja huumorile. Koos tehnika arenguga lisandusid pildile ka heli ja värv, mistõttu muutusid filmid vaatajale palju mõistetavamaks ja südamelähedasemaks. Tänapäeval on filmide tootmine totaalselt muutunud. Arvutitega on võimalik teha eriefekte, mis muidu oleksid võimatud või väga ohtlikud, näiteks plahvatused ja loodusõnnetused. Kuid see on korraga nii õnn kui ka õnnetus. Efektid teevad filmi realistlikumaks, aga selle üleküllus hoopis üksluiseks. See ongi paljude kaasaegsete filmide probleem: nad on suuremas osas märulid, kus erilist tähele...
Suhtlemisstiil on üks inimest iseloomustavaid komplekse, mis kujuneb tema tõekspidamiste, huvide ja võimete koostoimes. Iga suhtlemisstiili kasutamine on tagajärjekas erinevates situatsioonides. Suhtlemisstiilide erinevuste tunnetamine ja nende rakendamine käitumises on aluseks paindlikule suhtlemisele. Tuntud on H. W. Polsky poolt esitatud inimestevahelise suhtlemise stiili eristaminekahe tunnuse abil. Nendeks on avatus, mida hinnatakse kõrgeks või madalaks. Avatuse määrab, kuivõrd teised inimesed tunnetavad teda avatuna või suletuna. Tagasiside märkamine näitab, kuivõrd inimene võtab arvesse partnerilt saadud teavet või mõjutusi
isegi väiksem .Pandad söövad peale bambuse ka muid taimi ja vilju ning putukaid. Välimus Sündides näeb bambuskaru välja nagu väike rott või hiir. Hiidpanda on musta-valgekirju karvastikuga. Panda kasukas on kergelt rasvane, mis muudab selle veekindlaks. Täiskasvanud panda on 5-6 jala pikk ja kaalub 165-242 naela. Musta silmaümbruse ülesanne võib olla panda silmade suuremaks tegemine ja teistele loomadele hirmuäratavamaks muutmine. Panda oskab teha erinevates situatsioonides erinevaid häälitsusi . 2 Paljunemine Innaaeg kestab bambuskarul teadlaste arvates märtsist maini. Sündides on bambuskaru pojad umbes 13 cm pikad. Välimuse poolest sarnaneb ta hiirega. Kui bambuskaru emal sünnib kaks poega, suudab ta hoolitseda vaid ühe eest. Bambuskarud saavad suguküpseks 5-6 aastaselt. 3 KASUTATUD KIRJANDUS : http://et.wikipedia.org/wiki/Hiidpanda http://www.miksike
situatsioonides veelgi paremini hakkama ning ei korda oma eksimusi. Emotsionaalne, nagu ma olen, on mul raske jääda ükskõikseks ning mitte lasta end häirida mind ümbritsevate inimeste arvamusest. Eeldan, et ka selle oskuse omandan vanemaks ning targemaks saades, kui see iseenesest ei tule, siis tuleb kindlasti sellega tõsiselt tegelema hakata. Suhtlemine on küllaltki keeruline, kuid kindlasti vajalik tegevus, seda läheb tarvis igapäeva elus ning paljudes erinevates situatsioonides. Seetõttu oleks väga kasulik kõik me kõik aeg- ajalt end kõrvalt vaataks ja endale hinnangu annaks ja prooviks negatiivseid aspekte positiivseks muuta.
Konstruktlivistlik õppimiskäsitlus on selline, mis põhineb õppija enese aktiivsusel reaaleluliste probleemida lahendamisel. See õppimiskäsitlus ütleb, et teadmisi ei saa õpilastele valmiskujul anda. Õppija seob oma uued teadmised ise kokku, toetudes enda varasematele kogemustele ja teadmistele. Uued teadmised seab ta ühte süsteemi varemõpituga. Teadmised, mis õppijal kujunevad, on paindlikud ja elulähedased. Neid saab kergesti kasutada uutes situatsioonides, probleemide lahendamisel, aruteludes ning edasises õppimises. Õpetaja roll konstruktivistliku õppimiskäsitluse juures on olla toetaja, juhendaja, mentor, mitte teadmiste ainuvaldaja ja esitaja. Õpetaja peab julgustama õppijat mõtlema kriitiliselt ning aitama tal arendada analüüsimise oskusi. Tähtis on see, et õpetaja õpib ka ise õppeprotsessi käigus, mitte ei ole kõiketeadja. Seosed alusharidusega: § 3. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid (2) Üldeesmärgist lähtuvalt toetab
Kuna pärast põhikooli pead sa otsustama kuhu ja millisele erialale sa tahad õppima minna ja mis tööd sa tulevikus teha tahaksid ning seal ka edukat karjääri teha. Kui sa tahad tulevikus teha tasuvat tööd mõnes suures firmas või lausa oma firma luua, siis peaksid valima gümnaasiumi ja kõrgema hariduse. Miks gümnaasium ja kõrgkool !? Aga sellepärast, et siis sul on tugevam teadmiste laegas kuhu peale toetuda ja saad paremini teatud keerulistes situatsioonides hakkama. Alati muidugi ei pea pool elu õppima vaid võib ka minna kutsekooli ja õppida ära mingi amet, kus saaksid tööle asuda liinitöölisena või kellegi teisena, kuid sellistel töökohtadel tavaliselt puudub eriline ameti kõrgenduse saamine ja palgatõus. Tegelikult on kärjääri täielikult väga pikaks ajaks raske ette planeerida, sest aja jooksul toimuvad muutused nii inimese vajadustes, huvides ja väärtushinnangutes kui ka tööturul ja ühiskonnas tervikuna
H. Tammsaare. Ärist ja inimestest) Mis on ärieetika? - Eetikavaldkond,mis reguleerib ettevõtte ja juhi käitumist konfliktiolukorras -Vastuolu osapoolte vajadustes ja ootustes -Aitab kaaluda kasude ja kahjude vahekorda Tegelikult ei ole ärieetikas midagi müstilist -Kõik algab inimesest endast -Väärtused määravad inimesed -Organisatsiooni põhimõtted saavad alguse inimeste põhimõtetest ÄRIEETIKA TEMAATIKA ALLA VÕIKS PAIGUTADA JÄRGNEVAD KÜSIMUSED Küsimused Erinevates situatsioonides on vaja hinnata ka teisi tegureid peal õige ja vale Milleks eetika äris? Eetilised küsimused kerkivad üles seoses: -Juhtimise -Turunduse -Tootmise -Uurimistöö -Äritegevuse strateegia kui ka ettevõtte valitsemisega Eetika on... -inimmõtte ja käitumise mõõde -katse määrata reeglid -kuidas inimesed peaksid üksteist kohtlema -väärtuste kogum Juhi eetika Moodustavad teatavad käitumise normid ja moraalsed
ning nendevahelisi seoseid. Me puutume sellega igapäeva elus pidevalt kokku ning see on meie elu lahutamatu osa. Tihtipeale mõjutab see meie tegusid ning olemist. Meie käitumine võib olla tihtipeale võõras, sest me ei kontrolli ennast igas olukorras. Me võime käituda emotsioonide ajal hoopis nagu teine inimene, me võime viha tõttu hakata tegema seda, mida me endale parasjagu õigeks peame. Tuleb ju säilitada eneseusaldus konfliktsetes situatsioonides ning juhul kui oled kaotanud töö või lähedase inimese. See ei ole just lihtne ja mõnikord võib olukord tõesti lootusetuna näida. Siin saabki suuresti aidata teadmine sellest, mis minuga toimub, kui kaua see kesta võib või kelle poole pöörduda abi saamiseks. Nagu ka Carl Gustav Jung on öelnud:,, Teadvuse tahtlik pool tuleneb inimese Mina- isiksusest, tahtmatu osa aga selle teisest poolest, mis pole Minaga identne,''
Mats ja vurle tänapäeval Maailmas on kahte tüüpi inimesi: matsid ja vurled. Kui kellelegi tänapäeval öeldakse mats, siis mõeldakse kohe kindlasti, et see inimene käitub ebaviisakalt ja tal on halvad kombed. Arvatakse, et mats on kombetu inimene, kes ei oska teatud situatsioonides vastavalt käituda. Tegelikult on mats traditsioone austav, visa, tagasihoidlik ja mittemateriaalseid väärtuseid hindav isik. Vargamäe Andres romaanist "Tõde ja õigus" oli mats, kelle eesmärk oli muuta oma põllud viljakaks. Mats on aus ja kodumaast hooliv isik ning pühendub alati täielikult, nagu Andres oli hingega alati töö juures. Vargamäe Andres oli tõeline mats, pidades verist võitlust ja kannatades selle käes, mis tal on, samas seda armastades.
(nt prioriteetide seadmine, aja säästmine jne). Pragmaatik õpib kõige vähem: ·kui ei ole näha kohest ja selget kasu tema tegevusele, ·kui puudub praktiline juhend või käsiraamat, kuidas midagi rakendada, ·toetudes ainult teooriale. TEOREETIK Teoreetik õpib kõige paremini: ·olukordades, mis pakuvad selget loogikat ja mudeleid, ·keerulistes olukordades, kus ta peab kasutama oma oskusi ja teadmisi, ·struktureeritud situatsioonides, millel on selge eesmärk, ·kui talle pakutakse huvitavaid ideid, kuigi need ei ole koheselt antud situatsiooniga seotud, ·kui tal on võimalus esitada küsimusi ning uurida ideede tagamaid. Teoreetik õpib kõige vähem: ·situatsioonides, mis rõhutavad emotsioone ja tundeid, ·kui tegevus on struktureerimata, ·tehes asju, kui nad ei tea põhimõtteid ja kontseptsiooni,
4. Mis on teodiike? Teodiike on jumalaõigustuse teooria. Teodiike moraalse kurjuse kohta: vaba tahe. Teodiike loodusliku kurjuse kohta: illusiooni argument, kosmilise disaini paratamatuse argument, meie maailm on parim kõigist võimalikest maailmadest. 5. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. Ratsionaalne seisukoht ( T.Aquinos )- loomupärased ja ilmutuslikud tõed. Mõõdukas seisukoht ( D. Hume, W. James )- teatud situatsioonides on mõistlik panustada asjadesse, milles me ei saa tõsikindlad olla ( sõprus, armastus ) Irratsionaalne ( Augustinus Kierkegaard )- usun, kuna ei mõista.
suure tüdrukuna, vahel välja võtaks ja meenutaks nende ühiseid seiklusi sedasama katuselkäiku, ujumist jne. -Peategelased: Anu, Mart ja Sipsik, Kõrvaltegelased: herilased, vanaema, taksojuht, tihased -Põhiteema: Sipsik satub koos Anuga kaasahaaravatesse seiklustesse; koos käiakse katusel ja ujumas, õpitakse sukeldumist, sõidetakse taksos, ollakse üksi kodus jm. Kirjanik tabab hästi väikse lapse mõtte- ja tundemaailma erisugustes situatsioonides. -Olustik: -Jutustaja: Huvitav fakt: Kirjanik Eno Raua isa nimi oli Mart ja ta õde on Anu Raud. Teoses on huvitav tähele panna, et samu nimesid kannavad ka raamatu peategelased. Raamatut soovitaks lastele vanuses 7-9 aastat. Kindlasti on see kaasahaarav ja mõtlemapanev, samas hea võimalus harjutada kirjatähtedes lugemist, sest tekst on lihtne. Raamatul on palju värvilisi pilte, mis lastele meeldivad.
saavutada oma eesmärke poliitiliste vahenditega. Tuntuim terroristlik rühmitus on Al-Q`idah, kes korraldas 2001. aastal 11. septembril New Yorgis Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornide hävitamise. Kes on terrorist? Terroristiks loetakse isikut, kes poliitilistel või materiaalsetel motiividel teostab akte, mille eesmärgiks on materiaalse ja moraalse kahju tekitamine teatud eraisikutele, riikidele või organisatsioonidele. Teatud situatsioonides on võimatu või keeruline eristada vabadusvõitlejat terroristist. Eesti Vabariigi Karistuseadustiku §237 alusel on terrorism - Tervisekahjustuse tekitamisele, surma põhjustamisele või vara hõivamisele, rikkumisele või hävitamisele suunatud teo toimepanemine sõja või rahvusvahelise konflikti provotseerimise või poliitilisel või usulisel eesmärgil. Tuntuim terrorist on Usmah ibn Ldin , kes on terroriorganisatsiooni Al- Q`idah' asutaja
KUIDAS LAHENDADA KAASUSEID Väljavõte Advig Kiris, Ants Kukrus, Enno Oidermaa. ÕIGUSE ALUSED. Tööõigus. Ülesannete kogu. 2010. ...Kaasusülesannete lahendamisest 1 Kaasusülesannete lahendamise eesmärk on üliõpilasel õppimise protsessis omandatud teoreetiliste teadmiste kinnistamine nende rakendamise kaudu konkreetsetes elulistes situatsioonides ning teatud kogemuste omandamine õigussuhtele ja selle subjektide käitumisele juriidilise hinnangu andmiseks. 2 Ülesande lahendamist peab alustama kaasuses kirjeldatud juhtumile üldise juriidilise hinnangu andmisest: kas tegemist on üldse õigusliku vahekorraga ja kui on, siis kas see suhe on tööõiguslik või kuulub mingi muu õigusharu (nt tsiviilõiguse ) valdkonda. Selleks tuleb eelkõige kindlaks määrata õigussuhte
Newman (1983) Õenduse metaparadigma teema (1) Eluprotsessi juhtivad printsiibid ja seadused, mis on vajalikud inimeste heaolu ja optimaalse funktsioneerimise tagamiseks, /haige, terve ·inimene ja tervis ning nendevahelisi suhteid ·Newman tervise teooria Õenduse metaparadigma teema (2) Inimese käitumismustrid interaktsioonis keskkonnaga normaalsetes elutingimustes ja kriitilises elu situatsioonides ·inimene, keskkond ja tervis ning nendevahelisi suhteid ·Roy ja Robertsi (1981) adaptatsiooni teooria Õenduse metaparadigma teema (3) Protsess, milles leiavad aset positiivsed muutused inimese tervise seisundis ·praktiline õendus ·inimene, tervis ja õendustegevus ning nendevahelised suhted (+ keskkond) ·Kingi (1981) eesmärgi saavutamise teooria Kokkuvõtte (1) On aeg õenduse keskseid mõisteid ja teemasid
III Eksperimentaalne etapp (alates 1940) V. Moede F. Allport K. Lewin Peamised suunad sotsiaalpsühholoogias · Psühhoanalüüs · Biheiviorism · Kognitivism Sotsioloogiline sotsiaalpsühholoogia Sotsioloogilise sotsiaalpsühholoogia esindajaid huvitab eelkõige, kuidas sotsiaalne positsioon mõjutab inimeste individuaalset taju, veendumusi, väärtusi, identiteeti ja käitumist. Sotsiaalpsühholoogia Keskendub eelkõige indiviidide käitumisele ja mõtlemisele sotsiaalsetes situatsioonides Uurib faktoreid, mis mõjutavad inimese käitumist ja mõtlemist sotsiaalsetes situatsioonides Kirjeldab ja seletab indiviidi ja grupi käitumist, et käitumine oleks ennustatav Uurib, kuidas sotsiaalse keskkonna ja sidemete muutumine mõjutab identiteeti, kognitiivseid ja emotsionaalseid protsesse ning inimese võimeid Uurimisobjekt · Sotsiaalsete jõudude interaktsioon individuaalse käitumisega ja sotsiaalsete jõudude mõju indiviidi käitumisele ja väikese grupi dünaamikale
pärilikkus kui ka keskkond. Assimilatsioon uus info püütakse sovitada olemasolevasse skeemi Egotsentrism olukord, kus laps ei suuda kohanduda teiste inimeste vaadetega. Kaob 4-5 aastaselt Emotsionaalne areng kõne areng, sotsiaalses keskkonnas toimetulek, õpitulemused Fenotüüp ei kandu järgmistele põlvedele edasi. Millised näeme välja ja kuidas käitume Fluiidne intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides Formaalsete operatsioonide staadium Arengu eesmärgiks on täiskasvanuliku mõtlemisvõime saavutamine. Kestab alates 11. eluaastast Füüsiline areng motoorne areng. Keha kasvamine Genotüüp Vanematelt päritud geenide kogu Intelligentsuskvoot e IQ on intelligentsustesti tulemus Kasvamine on keha või selle osade muutus Keskkond kõik ümbritsev Kognitiivne areng Piageti arenguteooria. ''Miks lapsed samas eas teevad samu vigu?'' Konkreetsete operatsioonide staadiumis Arengu eesmärgiks on
rahvaste kultuurilisi erinevusi; 4) õpilane tunneb ja järgib võimetekohaselt õigusnorme ja demokraatia põhimõtteid; 5) õpilane hoidub eetiliselt valedest ahvatlustest ja ettepanekutest; 6) õpilane tunneb terveid eluviise ning püüab neid järgida; 7) õpilane teab loodushoiu peamisi seisukohti ja püüab tegutseda keskkonda säästes; 8) õpilane eesmärgistab, kavandab ja hindab oma igapäevast tegevust; 9) õpilane oskab tuttavates situatsioonides valida, nõu küsida, otsustada ja vastutust kanda; 10) õpilane on valmis koostööks; 11) õpilane osaleb võimetele vastavas täiendusõppes; 12) õpilane mõistab lihtsat teavet, oskab teavet hankida (sh Internetist); 13) õpilane valdab järgmisi elementaaroskusi: vaatlemine, kuulamine ja kõne mõistmine, kõnelemine; lugemine, kirjutamine, arvutamine; 14) õpilane mõistab töö vajalikkust, valdab baasoskusi, suudab tööaja jooksul alluda
Keskvepsa Lõunavepsa Erinevused pole kuigi suured. Vene laene on kõikides murretes palju. Vepsa keel Vanimad kirjalikud ülestähendused pärinevad 19. sajandi algusest. Ladinatähestikuline kirjakeel, loodi 1932. aastal. 1937. aastal katsetati vepsa keele kirjutamist kirillitsaga. Uuesti hakati vepsa kirjakeelt elustama 1990. aasta paiku. Vepsa keel on jäänud vanemasse põlvkonda kuuluvate külainimeste omavaheliseks suhtlukeeleks. Ametlikes situatsioonides eelistatakse rääkida vene keeles. Omavahel räägitakse samuti tihti vene keeles. Kogu laiem ühiskond on venekeelne ning vepsa keelega pole seal midagi peale hakata. Tähestik 1932. aasta tähestik. A a, Ä ä, B b, C c, Ç ç, D d, E e, F f, G g, H h, I i, J j, K k, L l, M m, N n, O o, Ö ö, P p, R r, S s, Þ þ, T t, U u, V v, Y y, Z z, , | ' Tänapäeva vepsa tähestikus on 28 tähte ja üks lisamärk. a A, b B, c C, c C, d D, e E, f F, g G, h H, i I, j J, k K, l L,
Tõeline sõprussuhe baseerubki just austusel, hoolivusel, usaldusel ja üksteise mõistmisel. Häid kaaslasi võib elu jooksul palju olla, aga neid õigeid sõpru on vaid käputäis. Me kõik oleme väikesed olnud ja liivakastis mängides uusi tuttavaid juurde saanud- nemad olid meie lapsepõlvesõbrad, kaaslased läbi nutu ja naeru. Paraku on aeg näidanud, et sellised sõbrad ei jää kogu eluks, me unustame nad. Õiget sõpra ei unusta inimene iialgi ! Võime olla erinevates situatsioonides, kuid alati on teatud nüansid, millega sõbrad meile meenuvad- olgu selleks mõni laul, teine inimene, pilt või sarnane probleem. Igaüks on õnnelik kui tal on keegi, kelle peale saab mõelda kui on nukker meel, või vastupidi- kui tahaks oma kordaminekute üle koos rõõmu tunda. Rõõmu tundmine ja koos naermine on ühed tugevamad emotsioonid, mida ühed head sõbrad koos läbi saavad elada. Õige sõber rõõmustab kui mul läheb koolis hästi, on õnnelik
jaolt toimub automaatselt ja alateadlikult. Kõige levinumad rühmituse liigid mida inimesed kasutavad on vanus, soo, okupatsioon ja rass. Sotsiaalsel liigitamisel on nii positiivseid kui ka negatiivseid aspekte. Üks tugevamaid külgi on see, et sotsiaalne liigitamine võimaldab inimestel teha otsuseid väga kiiresti. Realistlikult ei ole inimestel aega iga inimesega individuaalselt kokku puutuda. Sotsiaalne liigitamine võimaldab teha otsuseid ning luua ootusi, kuidas inimesed käituvad teatud situatsioonides. 1 References Bargh, J. A., Chen, M., & Burrows, L. (1996). Automaticity of social behavior: Direct effects of trait construct and stereotype activation on action. Journal of Personality and Social Psychology, 71, 230-244. 2
tagusest perioodist tulenevalt. Esmalt näide politsei tööst kurjategija süüdimõistmisel või tabamisel. Olukorras, kus politsei saaks ja võiks kasutada kurjategija tabamisel ja süüdimõistmisel ainult eetilisel teel hangitud teadmisi, oleksid kurjategijad suure tõenäosusega enamikel juhtudel vabaduses või jääks muu karistuseta. Seda seetõttu, et on ju tavapäraselt ebaeetiline hankida teadmisi salajase pealtkuulamise teel või teatud situatsioonides psühholoogilist manipulatsiooni kasutades või esitades muid erinevaid mittetõeseid väiteid, eesmärgiga saada kurjategija ülestunnistus. Samas politsei töös tavapäraselt ebaeetilisi viise kasutades hangitud teadmisi on kurjategija süüdmõistmisel aga eetiline kasutada. Teisalt näide, mis seob teema osaliselt kaugema minevikuga. Teada on fakt, et Indias on lehmad pühad loomad ning nende mistahes häirimine on keelatud ehk kui mitte minna väga detailseks, siis
Mäeküla piimamees 1916. aastal Eduard Vilde poolt loodud ,,Mäeküla piimamees" kuulub eesti kirjanduse klassikute hulka. Realistliku kujutluslaadiga ning süvenenud psühholoogilise vaatlusega teost peetakse Vilde tugevaimaks tööks. ,,Mäeküla piimamees" annab hea ülevaate 19. sajandi maainimeste elust ja olust. Antud teosest on tehtud täispikk mängufilm resissöör Leida Laiuse poolt, mis esilinastus aastal 1965. Teose tegevus toimub 19. sajandil peamiselt Mäekülas ja vähesel määral ka Tallinnas. Kõik saab alguse sellest, kui hädise mõisa omanik Ulrich von Kremer jõuab arusaamale, et tal oleks aeg lõpetada vallalise elu. Sobivaks kandidaadiks peab ta Tõnu Prillupi noort naist Mari, keda ta ühel pärastlõunal tema enese kodus kohtab. Kuna Kremeri majanduslik olukord on väga hea, siis pakub ta Tõnule paremat ning suuremat piimatalu, et too Mari temale annaks. Tõnu Prillup on sellest ahvatlevast pakkumis...
Sotsiaalne taju. Isikutaju Sotsiaalne taju on (isikutaju ja sotsiaalne järeldamine) protsess, mille käigus inimene püüab mõista ja mõtestada teiste inimeste kavatsusi, omadusi, motiive ja käitumist. Sotsiaalse taju, seaduspärasused ja mõjutavad protsessid: Valivus Organiseeritus Terviklikkus Meie taju on mõjutatud: Isiksus Intelligentsus Motivatsioon Võimed Kogemused Vilumused Eesmärgid Huvid Ootused Karikas või profiil? Mina-pilt. Enesehinnang Mina-pilt on psühholoogias inimese ettekujutus endast ja oma võimetest. Mina- pilt koosneb uskumustest ja teadmistest oma välimuse, tausta, päritolu, oskuste, huvide, võimete ja teadmiste kohta. Mina-pilt ja enesehinnang on otseses seoses - üks mõjutab teist ja vastupidi, kuid need on erinevad mõisted. Mina-pilt aitab juhtida, kontrollida ja reguleerida inimese tegevusi ja mõjutab inimese kohanemist uute olukordade, inimeste ja tegevustega. Mina-pilt ei ole kaasa sündinud, vaid kujune...
Tähelepanu pööratakse kontaktile ja koostegevusele täiskasvanuga, oma välimuse ja õppevahendite korrashoiule. Õpilane kohaneb uute inimestega enda ümber ja uue keskkonnaga. 6.1.2.2. Õpetuse põhitaotluseks on õppimiseks vajalike baasoskuste omandamine koostegevuse ja matkimise tasandil. 6.1.2.3. Õppetöös rakendatakse üldõpetuslikku tööviisi, kasutatakse praktilisi ja mängulisi tegevusi. Oluline on, et õpetamine toimuks võimalikult reaalsetes praktilistes situatsioonides. Väga oluliseks tuleb pidada eneseteeninduse alusoskuste õpetamist praktilises tegevuses. 6.1.4. Elu- ja toimetulekuõppe rõhuasetused II arengutasemel 6.1.4.1. Rõhuasetus on suhte MINA-MEIE teadvustamisel. Õpilane õpib mõistma õpilase rolli. Endiselt on oluline välimuse ja õppevahendite korrashoid. Õpetuse põhitaotluseks on kujundada I arengutaseme lõpuks omandatud baasoskuste harjumuslik sooritamine tuttavas situatsioonis
Näiteks on mõned inimesed väga kohmakad sotsiaalses suhtluses, nad rikuvad sageli sotsiaalsele suhtlusele vajalikke distantsinorme, põhjustades nii ebamugavustunnet suhtluskaaslases. Teistel jällegi on probleeme käitumisega intiimsetes ja personaalsetes tsoonides, kuna nende nö. “isiklik mull” on tavapärasest suurem ning nad ei suuda taluda kaasinimeste lähedust. Enamasti inimesed ei teadvusta endale neid protsesse, mis tingivad ühe või teise distantsivaliku eri situatsioonides. Tajume küll, kas kaasinimene on (liiga) lähedal või kaugel, kuid me ei tea isegi täpselt, miks me teatud asetusele vastavalt reageerime: kas meie reaktsioone mõjutab teise inimese hääletoon, asend või kaugus? Või sõltub meie reaktsioon hoopiski kindlast indiviidist? Selguse saamiseks tuleb teha vaatlusi pikema aja jooksul mitmetes situatsioonides, fikseerides sealjuures iga väiksemagi muutuse. Näiteks, teise
,,Ma armastasin sakslast"- Anton Hansen Tammsaare Romaani peategelasteks on kaks eri rahvusest ja seisusest inimest. Noormees on vaene eestlane, tütarlaps aga baltisaksa paruness. Sellest tulenevalt käitub Oskar Erikaga üsna diskreetselt ja näitab oma armastust väga aladlikul viisil. Samal ajal Erika ei tunne üldse, et neil mingi selline vahe oleks ja seetõttu tunneb erinevates situatsioonides piinlikkust( näiteks ta tahtis mehega ära põgeneda, et nenede armastus teostuks, kuid mees mõtles reaalselt, et siis ta kaotaks töökoha ja kuskilt ei saaks raha). Tammsaare meestegelased on tihti oma nooruses sellised kergelt mömmid, kes ei taipa naiste märke (sama oli ju ka Vargamäe Indrekuga ning miks ka mitte Katku Villuga) Meeste suutmatus naisi mõista on ju igati eluline. Oleme ju ikka nagu kahest eri puust, mis puudutab tundeküsimusi ning eluvaateid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
