Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"sitsiilia" - 473 õppematerjali

sitsiilia

Kasutaja: sitsiilia

Faile: 0
thumbnail
26
doc

Keskaja geograafia

Ajalooline geograafia 1) Iirimaa 2) sotimaa 3)Wales 4)Mercia 5)Wessex 6) Sussex 7) Essex 8) Kent 9) Danelaw 10) Northumbria 11)Rootsi 12) Skåne 13)Soome 14)Dalmaatsia All Rooma impeeriumi ajal 15)Norra 16)Taani 17)Holstein 18)Schleswig 19)Brandenburg 20)Pommer (Pomerania? Või Pommern?) 21) Preisimaa 22)Masoovia 23)Kujaavia 24)Sileesia 25)Suur-Poola 26) Väike-Poola 27)Galiitsia 28)Leedu 29)Liivimaa 30)Tsehhimaa 31)Moraavia 32)Ungari 33)Horvaatia 34)Vestfaal 35)Ostfaal 36)Reinimaa 37)Lotring 38)Transilvaania 39)Elsass 40)svaabimaa 41)Tüüring 42)Saksimaa 43)Frankimaa 44)Baieri 45)Austria 46)Kärnten 47)Tirool 48)Lombardia 49)Toskaana 50)Apuulia 51)Kirkuriik 52)Sitsiilia 53)Itaalia linnriigid 54)Kataloonia 55)Gascone 56)Leon 57)Aragon...

Ajalugu
108 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Türenni meri

Türreeni meri piirneb kirdes Apenniini poolsaarega (Itaalia maakondade Toscana, Lazio, Campania ja Calabriaga), läänes Korsika ja Sardiiniaga ning lõunas Sitsiiliaga . Ta on 80 km kauguse Korsika väina kaudu Apenniini poolsaare ja Korsika vahel (Genova lahe juures) ühenduses Liguuria merega, 3 km laiuse Messina väina kaudu Apenniini poolsaare lõunatipu (Calabria) ja Sitsiilia vahel Joonia merega ning 11 km laiuse Bonifacio väina kaudu Baleaari merega. Sardiinia ja Sitsiilia vahel on 300 km laiune ilma kindla nimeta läbipääs, mis ühendab Türreeni merd Vahemere põhiosaga. Türreeni mere maksimaalne sügavus on 3785 m. Tähtsamad sadamad on: Apennniini poolsaarel põhjast lõunasse: Civitavecchia (Roma), Napoli ja Salerno, samuti Massina väina äärne Reggio di Calabria...

Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Austria valgustus

Selle teostumisel oleks Baieri võrra suurenenud Habsburgide riik. 1729. a. saab F. Stephanist Lotringi valitseja. 1732. a. mais saabub F. Stephan Viini. Keiser määrab ta Ungari asehalduriks. Pärast esialgseid kõhklusi võtab F. Stephan ametikoha vastu. 1733. a. puhkeb sõda Poola trooni pärast, mis lõpeb Karl VI ebasoodsalt. Ta pidi loovutama Napoli ja Sitsiilia , ähvardas ka Lotringi kaotamine Prantsusmaale. Sellega ei oleks F.Stephanile jäänud üldse maid. Aga Habsburgide järeletulija tohtis abielluda vaid vürstiga, kellel oleks riigis olulisi maavaldusi ja mitte väiksemaid kui Preisimaa või Baier. Niisiis muutus F.Stephani ja M.Theresia abielu üha ebatõenäolisemaks. Samal ajal ilmnes, et M. Theresia ei olnud noore F. Stephani vastu enam väha ükskõikne. Karl VI seisis raske valiku ees. M. Theresia ja F...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Nimetu

Tsivilisatsiooni uus tõus (8.-6. saj eKr) ehk arhailine ajajärk. Tekivad linnriigid ehk polised. Neis oli tavaliselt mõni tuhat elanikku (erandid Ateena ja Sparta). Tekkisid vastuolud aristokraatide ja lihtrahva vahel. Polised seetõttu tihti sisemiselt ebastabiilsed. Selle vältimiseks hakati seaduseid kirja panema. 8. saj eKr algab 7 kolooniate rajamine Lõuna-Itaaliasse, Sitsiilia saarele, Musta mere ja Egiptuse rannikule.. See maa oli pea eranditult kitsa ülikute ringi käes. 8. saj eKr võeti kasutusele tähestik. 7. saj lõpul eKr hakati müntima hõberaha ­ drahme. Alates 776. a eKr hakati pidama ka olümpiamänge. Klassikaline ajajärk (5. saj-338 eKr). Sel perioodil toimusid Kreeka-Pärsia sõjad ning ka Ateena ja Sparta omavaheline sõda ­ Peloponnesose sõda. Kreeka ja Pärsia sõjad (499-479 eKr). Tähtsam tegevus algas 490. a eKr, kui...

19 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Innocentius III referaat

Tema esimene tegu oli paavstivõimu taastamine Roomas. Prefekt, kes linna keisri esindajana valitses, vandus truudust Innocentiusele. Paavst nõudis, et Romagna ja Ancona mark tuleksid Anweileri margi koosseisust tagasi paavsti võimu alla, ning kasutas selle saavutamiseks paavstivägesid. Samamoodi võeti sakslaselt Conrad von Uerslingenilt ära Spoleto, Assisi ja Sora hersogiriigid. Paavst kasutas ära nelja-aastase Sitsiilia kuninga ja tulevase keisri Friedrich II nõrkust paavstivõimu taastamiseks Sitsiilias. Ta tunnistas Friedrich II kuningaks alles pärast seda, kui ta oli tagasi saanud Nelja peatüki privileegid, mis Sitsiilia kuningas Guglielmo I oli varem välja pressinud paavst Hadrianus IV-lt. Paavst tegi seepeale Friedrich II novembris 1198 Sitsiilia kuningaks. Samuti sundis ta noore kuninga 1209 abielluma Ungari kuninga Imre lesega....

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Spartacus

Spartacus mõistis surma kõige metsikuma leegioniülemaist ­ Orciluse, kes löödi tema enese leegionide juuresolekul risti. Laagrist kihutati ka minema Arvinius ja Cannitius ning löödi risti üle kahesaja gladiaatori. Seejärel korraldas Spartacus kõik leegionid ümber. Kui senat kokku tuli otsustati, et sõjakäik Spartacuse vastu tehakse ülesandeks Sitsiilia preetorile, kelle valimine pidi toimuma lähipäevil. Ka Julius Caesari sõbrad õhutasid teda esitama oma kandidatuuri, kuid ta keeldus sellest. Crassus valiti ühel häälel Sitsiilia preetoriks. Talle anti õigus kogudavajalik arv mehi ja nii sai ta oma käsutuse alla kaheksakümmend tuhat meest. Järgmisel päeval avaldas Crassus üleskutse, millega kutsus ka kodanikke haarama relvi sõjaks Spartacuse vastu....

Kirjandus
59 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Giuseppe Verdi

X 1813 ­ 27. I 1901) Referaat 2009 raserfsaerfaesfes- 1 - 1- -1- - 1 -- 1 - Sisukord: Elulugu........................................................................................................................................3 Huvitavaid fakte..........................................................................................................................4 Looming......................................................................................................................................4 Ooperid........................................................................................................................................5 raserfsaerfaesfes- 2 - 2-...

Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Tallinna minevik

Esiteks on ta meie riigi pealinn, teiseks on see paljude sünnilinn ja paljudele on ta ka kodulinn. Kuna Tallinn on ka mulle väga tähtis, siis kirjutan tema minevikust. Läbi ajaloo on Tallinnat nimetatud erinevate nimedega. Näiteks paljud Vene kroonikad nimetavad teda Kolõvaniks. Sitsiilia kuninga Roger II õukondlane joonistas 1154. aastal maailmakaardile Kaleweny, mida peetakse Tallinnaks. Läti Hendriku Liivimaa kroonikas nimetatakse Tallinna aga hoopis Lindaniseks. 1536. aastal mainiti esmakordselt seda Tallinnana. Sakslased on seda linna nimetanud ka Revalaks, mis on arvatavasti tuletatud teda ümbritsenud muinas-maakonna Rävala järgi. Tallinna nimi arvatakse olevat tulnud taani keelest, mis tõlkes tähendas Taani linna....

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Grappa

Pehmemast grappast tehakse limoncet, mille saamiseks lisatakse grappale suhkrut ja värskeid sidruneid. Itaalias teeb Peremehe sõnul iga kõrts endale ise suure purgiga sidruni-grappat. Pudeli grappa kohta tuleb selleks võtta viie sidruni koored ja kolme sisu. Kõik see pannakse poole kilo suhkruga kuuks ajaks seisma. Tulemuseks on hägusevõitu vedelik, mida kallatakse lahkelt kallitele külalistele digestiiviks. Õiget limoncet tehakse Sitsiilia sidrunitest. Grappatserveeritakse toatemperatuuril ning klaasi ei soojendata ega keerutata. Grappa joomiseks sobilik klaas on väike, kitsa kaela ja tulbikujulise põhjaga, mis näeb välja nagu toruga pallike. Ikka selleks, et kangeid alkoholiaure kammitseda ning et juues nina sisse ei mahuks. Selleks et vältida kõrvetavat maitset, tuleb keelele libistada vaid tilgake tulivett. Itaalias on grappade nimistu pikk, sest inimeste maitsed ja tujud on erinevad. Grappa on...

Joogiõpetus
35 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Antiik Kreeka arhitektuur

Selliseid keerdunud moodustisi nimetatakse voluutideks. Hellenistlikul ajastul, kui ehituskunstis hakati suuremat rõhku panema toredusele, said ülekaalu korintose stiilis kapiteelid. Neid katavad rikkalikult mitmesugused taimemotiivid, sealhulgas akantuse lehtede kujutised. Imelikul kombel on aeg kõige rohkem halastanud vanematele dooria templitele just väljaspool Kreekat. Neid leidub rohkesti Sitsiilia saarel ja Lõuna-Itaalias. Kuulsaim neist on võimas merejumal Poseidoni tempel Paestumis Napoli lähedal, mis mõjub veel raskepärase ning nagu madalajalgsena. Päris-Kreekas asunud vanemaist dooria templitest oli tähelepanuväärseim praegu varemeis seisev peajumal Zeusi tempel Olümpias (vt. ülalpool), kreeklaste pühas linnas, kust muide said alguse olümpiamängud. Kreeka ehituskunst hiilgeaeg algas 5. sajandil e. m. a. Lahutamatult seostub selle...

Kunstiajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Vana-Kreeka

KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad...

Ajalugu
137 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Itaalia Põllumajandus

Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis ? 1) Põllukultuuride ja püsivat põllumaad 26.41% Püsikultuuri maad on 9,09% Muud maad on 64,5 % 2) Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. 3) Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved, Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga...

Geograafia
78 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Itaalia põllumajandus

Alpide tipud on noorele, mitmes järgus kujunenud kurdmäestikule iseloomulikult teravad. Alpidest lõunasse jäävad sügavad orud. Alpide jätkuks Kirde- Itaalias on teravatipulised mäed - Dolomiidid. Mäestiku lõunajalamil asub Po madalik. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid, mis ääristavad Po madalikku lõunast ja ulatuvad üle terve poolsaare. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõuna-Itaalias asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Vaatamata mägisele pinnamoele on ligi pool Itaalia pindalast põldude ja istanduste all. Metsa on säilinud mägedes. 3. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, kuuma ja kuiva suve (keskmine temperatuur juulis 23-28oC) ja pehme sademerikka talvega (keskmine temp. jaanuaris 2-12oC) kliima...

Geograafia
111 allalaadimist
thumbnail
8
txt

Cosa Nostra

Kige esimene maffia, ehk kuritegelik juk sai alguse Itaaliast, lhem asukoht oli Itaalia krval asuv saar Sitsiilia. Selle kuritegeliku grupeeringu nimeks sai Cosa Nostra. Cosa Nostra oli maelma tuntum maffia, sest ta oli ka kige esimene maffi mis oli kunagi tehtud. Maffia Cosa Nostra tegevus laienes vga kiiresti ja mne ajaprast oli maffia Cosa Nostra laienenud Sitsiilia saarelt mandrile. Mjuvimu laiendamiseks kasutas maffia raostmist ja hvardamist. See oli vga edukas vimu laiendamis viis, sest kik le maelma teatsid sellest maffiast ja kellel siis poleks raha vaja. Maffias Cosa Nostra olid kik rikkamad ja samuti ka musta t tegijad, kes olid vaesemad. Kogu asi toimis hes perekonnas, vljaspoolt perekonda vrvati inimesi/mafioososid ainult mustat tegemiseks. Ajapikku tekkis maffiasse auastmed, olid mustat tegijast bossini vlja....

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Referaat Cicerost

Rhodosel õppis ta tuntud kõnekunstiõpetaja Apollonios Moloni juures, kellega ta oli tutvunud juba Roomas. Rhodose retoorikakoolkond asus asianismi ja atikismi vahelisel seisukohal ja selle mõjul eemaldus Cicero oma stiilis ja kõnemaneeris mõnevõrra asianismist, millest ta oli juhindunud oma esimestes kõnedes. Kui Cicero kahe aasta pärast Rooma naasis,oli Sulla surnud ja advokaadina tuntuks saanud Cicero võis alustada tegevust ka riigiameteis. Kvestorina Sitsiilia provintsis (a. 75) oli ta oma omakasupüüdmatusega jätnud endast hea mälestuse. Kui sitsiillased a. 71 alustasid kohtuprotsessi propeester Verrese vastu, kes oli nende provintsi julmalt riisunud, kutsusid nad süüdistajaks Cicero. Juba pärast esimest Cicero kõnetkohus pidas Verres oma olukorda lootusetuks ja läks vabatahtlikult maapakku. Cicero avaldas siiski viis süüdistusekõnet, mida ta enam ei saanud pidada, koos kahe ettekantud kõnega...

Kirjandus
39 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Renessanss

Selles on rohkelt suurendatud ja vähendatud intervalle. Polüfoonia tehnika 8 eiramine, mis mõjutas hiljem Saksa barokkheliloojaid (Shitz, Bach) Lassuse väljenduslaad seostub maneristliku stiiliga tolleaegses maalikunstis, näiteks Tintoretto ekstaatilise maalilaadiga. Lassuse elust: juba 12-aastasena võeti Sitsiilia asekuninga Ferrante Gonzoga teenistusse. 21- aastasena sai temast Rooma Lateraani basiilika kapellmeister. Ta on kirjutanud ligikaudu 2000 teost. Lassus on omaaegne Euroopa imetletuim ja enimtrükitud muusik, kes ühendas loomingus Itaalia, Prantsuse ja Saksa muusikale omased jooned. INSTRUMENDID RENESSANSI AJAL Instrumentide standardiseerimine langeb renessansi aega. LAUTO- renessansiaja kõige populaarsem pill. Nim. ka kulpmandoliin, keeled on paarikaupa...

Eesti keel
82 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Benito Mussolini ja fašism

Kõik muutus aga veelgi halvemaks siis, kui Saksamaa hakkas sõda kaotama. 1942. aastal toimusid ägedad lahingud Põhja-Aafrikas. Kuna Hitler aga otsustas, et tähtsam oleks rünnata Venemaad, siis võeti väed Põhja-Aafrikas välja ning see andis lääneliitlastele võimaluse alustada rünnakut teljeriikide purustamiseks. Selleks otsustati rünnata teljeriikide kõige nõrgemat punkti ehk Itaaliat. Juulis 1943 hõivasid väed Sitsiilia ning kui lõpuks Mandri-Itaaliasse jõuti, oli Mussolini juba võimult kõrvaldatud ning 8. septembril anti ametlikult liitlastele alla, kuid kuna sakslased okupeerisid Põhja-Itaalia, siis kestis sõda veel kaheksateist kuud edasi. 16 2.7 Antisemitism ja rassism 1920. aastatel polnud rassism Itaalias probleemiks, sest juute oli liiga vähe ning paljud neist olid fasistliku partei liikmed...

Ajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Itaalia

Riigi rahvaarv seisuga 2008 aastal on 59,8 miljonit inimest. Itaalia pealinn on Rooma (rahvaarv 3,8 miljonit). Teised suuremad linnad on Milano, Napoli, Torino, Genova, Palermo, Firenze ning Veneetsia. Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia , Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina (riik või selle osa, mida ümbritseb täielikult teise riigi territoorium) asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid. Loodus: (Anna-Margarita Nukk) Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad...

Kultuurikeskkond ja selle mõju...
84 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Spartacus ja Julius Caesar

Spartacus organiseeris nendest suure ning tugeva sõjaväe ning nad põgenesid Itaalia põhjaossa . Rooma konsulid said ülestõusnutelt lahingus lüüa . Äkki pöördus Spartacus tagasi lõunasse. Ilmselt polnud orjad oma sihtides kuigi üksmeelsed , kuid siiski liikus vägi põhjast Itaalia lõunatippu lootes pääseda Sitsiilia saarele . Nad leppisid piraatidega kokku , et nad viivad nad oma laevadega üle mere , kuid piraadid ei pidanud oma lubadusest kinni . Mõned ülestõusnud provisid üle mere pääseda parvedel , aga nad hukkusid tormis . Spartacusel ei jäänud muud üle kui pöörduda oma väega tagasi põhja suunda . Varsti toimus Crassuse leeginäride ja Spartacuse väe vahel otsustav lahing . Spartacus püüdis koos oma parimate võitlejatega tungida läbi roomlaste Crassuseni , et teda tappa...

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ajaloo kontrolltöö

millistest väeliikidest koosnes Rooma sõjavägi ? - raskerelvastuses jalaväelased - ratsaväelased - kergerelvastuses võitlejad 3 . mis eristas pleibeisid ja patriitse ? patritsid olid Rooma täisõiguslikud kodanikud . nad võisid astuda riigiametisse ja pääseda senatisse. Plebeildel neid õigusi polnud. Paljud plebeid olid vaesed. nad võisid patriitsidelt laenu võtta 4. puunia sõjad : puunia sõjad toimusid , 264201 eKR. 1. sõda sitsiilia saarel ­ võitsid roomlased 2.sõda Itaalias 3. sõda Cannae lahing Cannae linnas ­ võitis Hannibal 5 . Mida tähendab põhimõte ,,Jaga ja valitse '' ? kui rooma oli vallutanud endale suure ala, siis ta teadis et võib tekkida ta vastu suur ülestõus ning siis ta leppis iga linnaga mis ta vallutas kokku et see ei tee ülestõuse teatud reeglitega. Ehk siis rooma reeglid ei olnud karmid tänu teadmisele et võib tekkida ülestõus. Rahvas elas nii nagu elas,...

Ajalugu
33 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun