Tegevus Romaani tegevus toimub aastail 19371944, kui klassitäis eragümnaasiumi poisse erinevate õpetajate käe all haridust omandab. Vahele mahub ka tembutamist ja esimesi armulugusid noormeeste ja neiude vahel. Peamiselt leiavad teose sündmused aset Wikmani gümnaasiumis Tallinnas. Peale kooli lôppu toimub ekskursioon ning minnakse Rootsi. Ka seal juhtub nii mõndagi huvitavat. Ollakse ka Pukspuude majas, kus toimub klassikokkutulek. Erinevad sündmused toimuvad ka lahinguväljal, Viini haiglas ningi erinevate õpilaste kodudes. Tegelased Romaani peategelane/tegelased : Peategelane oli Jaak Sirkel, kes oli klassi priimus, tal oli annet luuletuste ja kirjandite kirjutamise peale. Kutsuti Vaimukultuuri Ühingusse esinema, kuhu Jaak kutsus kaasa tüdruku nimega Virve, kellesse ta armunud oli. Jaak sai enam-vähem kõigiga hästi läbi ja tema staatus ühiskonnas oli pigem kõrgel, kui madalal tasemel. Eriti truu noormees ta polnud kuna Rootsi reisi...
''Kõrboja peremees'' Sisukokkuvõte Tegelased: Katku Villu ema ja isa Jüri Katku Neero Kõrboja Anna isa Rein ja tädi Madli Kõrboja Mousi Kõrboja eestegija Mikk Liisa Leena Jaan Kokkuvõte: Teos algab Villu vangist tulekuga, kus ta pidi olema ühe mehe tapmise pärast üle aasta. Niipea, kui ta vangist oli välja saanud, taasavastas ta kõik ilusa, mis maailmas on: lindude laulu, kase kohina jms. Ta võeti koju vastu nagu ta poleks kunagi vangis olnudki ja meest tapnud, aga ise ta nii ei tundnud
Tallinna 21. Kool Nero Margus Peil 11.C klass Sisukokkuvõte Nero sündis 15. detsembril 37. aastal meie aja järgi. 49. aastal abiellus Nero ema Agrippina keiser Claudiusega. Samal ajal kihlus Nero noore tüdruku Octaviaga. 50. aastal adopteeris Claudius Nero, mis tähendas imperaatorile sisuliselt surmaotsust. Raamatu esimestes peatükkides kirjeldatakse, kuidas Agrippina tappis Claudiuse, lastes surmavat mürki sampinjonide peale tilgutada. Mürk mõjus aeglaselt ning Agrippina tegevusest ei jäänud jälgegi
· "Hukkamõistetu viimne päev" (1829) · "Jumalaema kirik Pariisis" (1831) · "Hüljatud" (1862) · "Meretöölised" (1866) · "Mees, kes naerab" (1869) · "93. aasta" (1873) Näidendid · "Cromwell" (1827) · "Hernani" (1830; · "Marion de Lorme" (1831) · "Kuningas lõbutseb" (1832) · "Lucrezia Borgia" (1833) · "Mary Tudor" (1833) · "Ruy Blas" (1838) 6 ,,Jumalaema kirik Pariisis" sisukokkuvõte: Teos keskendub peamiselt kahele süzeeliinile: ühelt poolt räägib Hugo tegelaste elust ja kannatustest, teisalt aga kirjeldab XV sajandi elu ja ehitisi Prantsusmaal. Tegevuskohtadeks on Pariisi erinevad paigad, eelkõige Jumalaema kirik ja Imetegude Õu. Tegevus algab 6. jaanuaril ja lõpeb sama aasta augustis, kestes umbes 8 kuud. Tagasihaaravalt kujutab Hugo ka sündmusi, mis leidsid aset varem; romaani lõpupeatükis räägib aga sellest, mis toimub hiljem.
JÜRI PARIJÕGI ,,TERASPOISS" SISUKOKKUVÕTE Jaani ema põeb rasket haigust ning kahjuks sureb. Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hästi, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub või lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on läbi saanud, jääb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal üksinda, ta on seal koos üliõpilase härra Pärnaga. Üliõpilane oli alati tema ja tema ema vast väga hea olnud ning ta erines teistest. Kõik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema võttis Jaani kui endavanust päris meest. Koos sammusid nad üliõpilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt õhtupooliku ning Jaan veetis esimese öö seal, kuid järgmistel öödel läks ta kojanaise ja mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid töid teha, raius puid ning tõi puid tuppa, viis pesu välja ja aitas igasugustes teistes töödes meelsasti. Kui ta tööd valmis sai, jooksis ta linna ajalehti müüma ning teenis nii ...
,,Kalevipoeg" Sisukokkuvõte Kalevite talu asus Taara tammemetsa ääres, seal elasid kolm poega, kes lahkusid kodust, kui nad olid meesteks sirgunud. Üks nendest, Kalev, lendas kotka seljas Viru randa, kus ta sai maa esimeseks valitsejaks. Ta hakkas kosjas käima ja kohtus Lindaga. Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast ta suri. Lindale sündis kolmas vägilane Kalevipoeg. Noored pojad käisid tihti jahil oma kolme koeraga. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda
Berta von Bruneck, rikas pärija Hermann Gessler, riigifoogt Schwysis ja Uris Werner, vabahärra von Attinghausen, lipuhärra Ulrich von Rudenz, Attinghauseni õepoeg Rudolf Harras, Gessleri tallmeister Johannes Parricida, Svaabimaa hertsog Stüssi, väljavaht Uri pasunamees Riigisaadik Kubjas Müürseppmeister, sellid ja käealused Heeroldid Halastajad vennad Gessleri ja Landenbergi ratsasõdurid Maarahvast, mehi ja naisi metsakantonitest Sisukokkuvõte ESIMENE VAATUS Esimene pilt Kaluripoiss, karjane ja alpi kütt laulavad. Äkitselt muutub ilm tormiseks vaja kari kokku ajada ja paat järvest välja tõmmata. Roudi märkab eemal Baumgartenit, kel tõsiselt kiire maafoogti ratsanikud on tal jälil, kuna too oli kaitsnud enda ja oma naise au. Baumgarten palub ennast üle järve viia. Ruodi keeldub, kuna järvel on suur torm (ei taha enda elu ohtu seada). Mõne aja pärast saabub sündmuspaika Tell, kes kõhklemata pakub Baumgartenile abi
ilmnesid ka kõik need omadused just tütardega seoses. Isa lubas neile minema võimalikult kaugele, et saavutada rikkus ja edu. kõike ning oli valmis isegi sunnitööle minema, et Anastasie'l oleks ballil seljas kõige uhkem ja ilusam kleit. Pansionisse oligi ta sattunud just tänu Lühike sisukokkuvõte Anastasie ja Delfphine'i suurtele nõudmistele ja rahavajadusele, mis 1. Vaqueri pansioni ja selle külaliste/asukate kirjeldamine. sundis isa ennast tagasihoidlikult elama ning oma kõige kallimaid varasid 2. Isa Goriot tutvustus. Vaquer soovis rikkuse tõttu Goriot'ga abielluda, pantima.
Teose "Kalevipoeg" põhjalik kokkuvõte ,,Kalevipoeg" Sisukokkuvõte Kalevite talu asus Taara tammemetsa ääres, seal elasid kolm poega, kes lahkusid kodust siis, kui nad olid meesteks sirgunud. Üks nendest, Kalev, lendas kotka seljas Viru randa, kus ta sai maa esimeseks valitsejaks. Ta hakkas kosjas käima ja kohtus Lindaga. Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast ta suri. Lindale sündis kolmas vägilane Kalevipoeg. Noored pojad käisid tihti jahil oma kolme koeraga. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda
JÜRI PARIJÕGI ,,TERASPOISS" SISUKOKKUVÕTE Jaani ema põeb rasket haigust ning kahjuks sureb. Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hästi, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub või lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on läbi saanud, jääb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal üksinda, ta on seal koos üliõpilase härra Pärnaga. Üliõpilane oli alati tema ja tema ema vast väga hea olnud ning ta erines teistest. Kõik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema võttis Jaani kui endavanust päris meest. Koos sammusid nad üliõpilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt õhtupooliku ning Jaan veetis esimese öö seal, kuid järgmistel öödel läks ta kojanaise ja mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid töid teha, raius puid ning tõi puid tuppa, viis pesu välja ja aitas igasugustes teistes töödes meelsasti. Kui ta tööd valmis sai, jooksis ta linna ajalehti müüma ning teenis nii ...
Sisukokkuvõte Raamat "Kuu külm kuma" algab sõnadega: Elas kord... ...kuus miljardit sada kuuskümmend kolm miljonit kaheksasada kaheksakümmend viis tuhat nelisada üheksateist inimest pisikesel planeedil nimega Maa, kus iga kuu suri USAs 42 815 inimest liiklusõnnetustes, kus aasta jooksul suri Inglismaal ja Walesis 11 500 naist rinnavähki, kus igal aastal suri Indias 300 000 inimest vähki, kus Hiinas oli selleks ajaks SARSi surnud 349 inimest, Iraagi sõjas kes-teab-kui-palju inimesi ning kus üldse suri igal aastal rohkem kui 50 000 000 inimest (6 300 000 neist südamerabandusse ning 4 300 000 kopsupõletikku). Kuid sina ei olnud surnud. Sina olid elus. Miks ometi? See lühike raamatu algkatkend iseloomustab romaani "Kuu külm kuma" keskse tegelase Mione arutelu elu üle. Mione on neljateistkümneaastane Taisse õppima sõitnud tüdruk, kes teeb pidevalt valikuid suhetes, tuleviku otsinguis, elamises ja suremises. Raamatu põhiline arutelu toimub...
Referaat Eesti Kirjanikud Koostaja: Klass: Juhendaja: 2010 Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................4 HENRIK VISNAPUU....................................................................................................................................5 LOOMING......................................................................................................................................................5 MUUD TEOSED..............................................................................................................................................6 AUGUST GAILIT...............................................................................................
TEOSE PEALKIRI : KÕRBOJA PEREMEES SISU LÜHIKOKKUVÕTE : Lapsepõlvesõprade Kõrboja Anna ja Katku Villu taaskohtumine pärast Anna pikka eemalolekut ning Villu vanglas veedetud aastat. Vangi sattus ta sellepärast, et lõi maha mehe, kes tema poja ema Kuusiku Eevit kimbutas. Kõrboja Rein annab talu tütrele Annale. Nd on Kõrboja perenaisel peremeest vaja. Vastupidiselt ülejäänud külarahvale, arvab Anna selleks just Villu sobivat. Villu saab peale Anna sünnipäevapidu Kivimäel vigastada. Alles nd teeb Anna talle ettepaneku, kuid Villu ei võta seda vastu, sest arvab, et Annale ei kõlba sant meheks ning ei saa ta jätta ka Eevit. Villu laseb end samal öösel Katku aidas maha. Raamat lõpeb sellega, et Anna kutsub Eevi ka Kõrbojale elama ning hakkab endale Kõrboja peremeest väikesest Villust kasvatama. PEATEGELASE VÕI ENAM MEELDINUD TEGELASE ISELOOMUSTUS: Mulle meeldis kõige enam Katku Villu, sest ta oli väga töökas mees. Kuigi oma isa arvates tegi ta...
Hamleti kahtlused Nähtuste, asjade olemus? Elu mõttekus, elu pärast surma. Moraaliküsimused: kas maksta kätte või ei? Vaimude olemasolu ja kavatsused. Milline kättemaks on vääriline mõrtsukale? Teemad Mis on inimeste valiku taga? Inimene olemuselt. Naise roll Inimeses peaks olema kõike. Inimese kestvus, inimese mõttekus. ,,Et kui olete aus ja ilus, peaks teie au vältima läbikäimist teie iluga." Teose ,,Hamlet" sisukokkuvõte Hamlet oli Taani prints. Tema isa, kuningas Hamlet, suri. Arvati, et loomulikku surma. Pärast kuninga surma võttis kuninganna Gertrud kohe uue mehe, endise kuninga venna, Claudiuse, kes asus kohe troonile. Hamletil tekkis kuri kahtlus, et kuninga surmas on kindlasti Claudiuse käsi mängus. Ta arvas et Claudius tappis kuninga, et saada omale riigi võim ja ka kuninganna. Lisaks isa kaotusle kaotas Hamlet seega trooni. Ta oli löödud
Sisukokkuvõte "Kuristik rukkis" on 17-aastase Holden Caulfieldi mina-vormis jutustus. Holden on sanatooriumis ja annab mõista, et tal on tuberkuloos, aga et ta on juba paranemas. Holden meenutab aasta varem toimunud sündmusi vahetult enne jõuluvaheaja algust, kui ta oli välja visatud Pencey erainternaatkoolist, olles läbi kukkunud kõigil eksamitel peale inglise keele. Peategelane jutustab, et ta on pärit korralikust ja jõukast perest, et tema vanem vend on andekas kirjanik, kes on aga oma ande "maha müünud" ja Hollywoodi tööle läinud; tema noorem vend Allie on mõni aasta tagasi leukeemiasse surnud ning noorem õde Phoebe on oma vanuse kohta väga terane ja asjalik laps. Holden ise on elava fantaasiaga teda häirivad pisiasjad teda endast välja ja ta käitub ebamõistlikult. Pencey kooli vihkab Holden seal valitseva sumbunud õhkkonna, snobismi, silmakirjalikkuse ja klassivahede rõhutamise pärast. See on juba neljas kool, kust ta on pidanud la...
tunneb inimesi ja teab, et tema ja Kitty on kokku loodud), kuid Kitty ei võta tema abieluettepanekut vastu. Põhjuseks on Vronski, sümpaatne sõjaväelane, keda pooldab Kitty ema. Levin on äärmiselt õnnetu ning läheb tagasi maaelu juurde, mida ta armastas. *Kui Stiiva läheb Annat vastu võtma ning Vronski oma ema, keda ta väga austab, kohtub Vronski Annaga, kes talle suurt sümpaatiat pakub. Rongi alla jääb mees. Anna võtab seda kui halba ennet. 4. Sisukokkuvõte: *Anna tegeleb Stiiva ja Dolly vahelise tüliga ning veenab Dolly Stiivaga leppima. Tulevasel ballil kohtuvad Vronski ning Anna taas. Kitty ootab Vronskilt abieluettepanekut, kuid pettub kui näeb, et Vronski on ilmselgelt lummatud Annast. Anna läheb tagasi koju mehe ja lapse juurde. Vronski avaldab talle armastust, kuid Anna lükkab selle tagasi. Samal ajal halveneb Kitty tervis, kuna tema tundeid on riivatud ning ta kahetseb, et oli Levinile ära öelnud. Ta läheb tervisvetele paranema.
Saanud teada Timo ja Eeva põgenemisplaanist ta muidugi kahetses, aga oli hilja. Hiljem, kui ta oli abiellunud Annaga, kes talle mõnevõrra Jetet meenutas, sai ta tolle emalt surivoodil teada, et Anna on ka tegelikult Lamingi sohilaps (ainult 10 aastat vanem) - see põhjustas jälle mõningast Jakobi meelehärmi (mingid targemad inimesed tõlgitsevad seda momenti veel sellise moraaliga - oma saatuse eest ei põgene). Arvustus: Kui eelnev oli sisukokkuvõte, siis peaks kuidagi ära kajastama ka selle, mis mulje teosest yldiselt jäi. Raamat oli väga hästi loetav, hästi kirjutatud ja huvitav. Hea oli ka aeg-ruumi valik: kahtlased ajad XIX saj alguse Eestimaal. Ajalooliste romaanide puhul on hea muidugi see, et need laiendavad antud perioodi kohta silmaringi (eeldusel muidugi, et autori eeltöö on korralik olnud), aga need võivad põhjustada ka segadust raamatu sisu ja tegelikkuse erinevusel. Nii hilise aja puhul on see tõenäeosus, et millegi
4) Manus on e-kirja lisana saadetav fail. 4. E-kiri koosneb päisest ja sõnumi kehast. 5. Adressaat: 1) ,,To" järele sisestatakse adressaadi (adressaatide) meiliaadress(id). Kõik saajad näevad üksteise nime ja aadressi. 2) ,,Cc" järele sisestatakse adressaadid, kellele saadetakse meili koopia. 3) ,,Bcc" järele sisestatakse salakoopia saavate isikute meiliaadressid. 6. Pealkiri on asjalik, lühike ja selgesti sõnastatud sisukokkuvõte. Ei kirjutata suurtähtedega, ei lisata mitmekordseid hüüumärke, tärnikesi vms, et muuta pealkirja silmatorkavaks. 7. Meili kuupäev ja viit vormistatakse registreeritud kirjavahetuse puhul teisele reale tekstiväljal, seosviite all. 8. Pöördumine: lugupeetud proua Rebane; lugupeetud AS Äpu töötajad. Adressaat: nagu ametikirjal. Valida tuleb emb-kumb. 9. Tekst kirjutatakse lühidalt, viisakalt ning plokkstiilis. Suurtähti ei kasutata, kui on vaja midagi rõhutada, on
Lasteriiete pood asjaajamisjuhend 1. ÜLDALUSED 1. Riidepood edaspidi pood asjaajamisperiood on 1. Jaanuarist 31. Detsembrini. 2. Poe asjaajamiskorralduse eest vastutab ja seda korraldab direktor. 3. Poe asjaajamiskord kuulub täitmisele kõigile töötajatele. 4. Poe asjaajamise korraldus ja dokumendi teabekandja valik peab tagama asutuse tegevuse, õigusaktidest lähtuva dokumenteerimise ning paberkandjal dokumentide ja digitaalsel kandjal dokumentide, kui ka muudel kandjatel olevate dokumentide säilimise ja kasutatavuse neile kehtestatud säilitustähtaegade jooksul. 5. Asjaajamiskord on kõigile kättesaadav veebis. 6. Poe aadress : registrikood 10240235 Telefon: +37255908888 e-post: eesti@ee koduleht: 2. DOKUMENDI RINGLUSE KORD Dokumendiringlus hõlmab: 2.1. Dokumentide registreerimist; 2.2. Dokumentide läbivaatamist 2.3. Dokumentide täitmist; 2.4. Dokumentide hoidmist ja säilitamist. 3. DOKUME...
Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus SISSEJUHATUS MAJANDUSSE Käsitletakse: · Majandusteadust ja majandusteooriat ja selle alustalasid · Majanduse põhiprobleemi · Majandusmõtte arengut · Majandusteaduse meetodit ja analüüsi vahendeid · Majandusliku ringvoo mudelit 1.1. Majandusteooria olemus Tänapäeva inimest on nimetatud mitmeti, muuhulgas ka homo economicus'eks, s.t. majanduslikult mõtlevaks ja käituvaks inimeseks. Seda enam, et turumajanduslikes riikides pole inimene enam mitte passiivne turujõudude objekt, vaid aktiivne ja majandussuhteid kujundav subjekt. Sajandivahetusele iseloomulikus tehno- ja infoühiskonnas (vahel nimetatud ka uueks majanduseks) oleneb iga üksikinimese edukus väga suurel määral tema majanduslikust edukusest. Viimane sõltub omakorda oskusest end ümbritsevat majanduskeskkonda tunnetada, teiste ja iseenda majanduslikku käitumist analüüsid...
* Kooli nimi * William Shakespeare "Hamlet" * Enda nimi * * Mis klass * 2010 William Shakespeare · inglise luuletaja ja näitekirjanik · Elas 23. aprill 1564 3. mai (23. aprill Juliuse kalendri järgi) 1616 · Sündis Lõuna-Inglismaal Stratfordis Avoni jõe ääres jõuka kaupmehe ja põlluharija peres · Isa (John Shakespeare) jõukas majaomanik · Ema (Mary Arden) maa-aadliku tütar · Õppis ladinakoolis ladina ja kreeka keelt, ka ajalugu · Oskas itaalia ja prantsuse keelt · 1582 abiellus 18-aastaselt endast 8 aastat vanema Anna Hathawayga · 1583 sündis esimene laps Susanna · 1585 sü...
Jean Rouch Moi, un noir Lühiuurimus 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Jean Rouch ja antropoloogia, lühike elulugu.......................................................................... 4 2. Rouch ja film..........................................................................................................................6 2.1 La Nouvelle Vague........................................................................................................... 6 2.2 Cinéma vérité, jagatud antropoloogia ja etnofiktsioon..................................................... 7 3. Moi, un noir.................................................................
Jne Regilaulu väljaanded Monumenta Estoniae Antiquae - Vana Kannel I Põlva (1875-1886), II Kolga-Jaani (1886) Rahvaluule valdkonnad III: Jutupärimus Risto Järv Tüüp Rahvapärane arusaam – vrd tavaväljend „Tuhkatriinu“ lugu, lood, mis arenevad samal moel: vaene ja silmapaistmatu (nais)kangelane saavutab kuulsuse ja rikkuse (vrd Apo 1995: 23-25) Antti Aarne tüübikataloog Kättesaadavas keeles (saksa) Lühike sisukokkuvõte Tabav pealkiri Number - Kataloogi tiendatud Stith Thompson (1928/1961), Hans-Jörg Uther (2004) ATU tüübinäide: ATU 510A „Tuhkatriinu“ Tales of Magic Supernatural Helpers 500-559 ATU 510A Cindrella. (Cenerentola, Cendrillon, Aschenputtel.) Isikukogemuse jutt Isikukogemuse jutt, isikliku kogemuse jutt – personal ecperience narrative Keskmine ameetika täiskasvanu: vähemalt 3-4 sellist juttu
Arvatavasti säilitas romaan nii parimal viisil oma tõepärasuse ja usutavuse. Äratas mingil määral lootust alal hoidma ka kõige lootusetumates olukordades, kuid jääda uskuma juhusesse, et miski praegusel hetkel kättesaamatu ja kauge aastakümnete pärast teoks saab, on siiski liialt utoopiline ning samuti ahistav ja piirav. Säärast mõtet võiks kaugeimas südamesopis vaikselt heietada vaid juhul, kui see elamist-olemist segama ei kipu. ,,Jevgeni Onegini" sisukokkuvõte ,,Jevgeni Onegini" peategelaseks on romaaniga sama nime kandev Vene aristokraatia hulka kuuluv noormees. Jevgeni veetis oma päevad Leningradi kõrgseltskonnas, nautides elu hüvesid. Päevad möödusid tal teatrites ja restoranides sõprade seltsis. Siiski, Onegin tüdines kõrgseltskonnast, naistest ning kõigest muust, mis teda seni köitnud oli. Spleen võttis Jevgeni üle võimust. Onegin tahtis pääseda Leningradi lõpututest pidudest ning tema õnneks lamas surivoodis Jevgeni
Jane Eyre Sisukokkuvõte Lapsepõlv Jane Eyre on orb. Tema vanemad surid tüüfusesse, kui ta veel väike oli. Raamatu alguses on ta 10-aastane ja elab Gatesheadis. Seal elab ta oma tädi, Sarah Reed'i, ja tema pere juures. Sarah Reed on tema onunaine. Tema onu on samuti surnud. Sarah vihkab Jane'i algusest peale. Onu viimaseks sooviks, olles oma surivoodil, oli ,et Sarah lubaks, et hoolitseb Jane'i eest. Tema onu oli alati eelistanud Jane'i oma lastele, ning sellepärast Sarah Jane'i ei salli. Onu surmaga lõppes Jane'i hea põli Gatesheadis (raamatu alguses oli onu juba surnud). Peres elab peale tema veel kolm last: John, Eliza ja Georgiana. John peksab teda pidevalt ilma põhjuseta, kuid keegi ei kaitse teda. Kõik kohtlevad teda kui valetajat ja kurjategijat. Ainus, kes tema vastu vähegi lahkust üles näitab, on üks majateenija Bessy. Tema laulab talle ja räägib lugusi. Jane armastab nimelt üle kõige lugeda, eriti meeldib talle vaadata reisi...
Faust saab teada, et Mefistofeles on tema eest tõde varjanud ning tõttab Margaretat päästma. Margareta ei tunne teda alguses ära, Margareta ajab väga segast juttu ning ei ole nõus Faustiga kaasa minema. Faustil ei jää muud võimalust kui lahkuda kuigi see talle raske on. Margareta arvab, et ta väärib karistust, mis talle pannakse, usub oma süüd. Faust ja Mefistofeles lahkuvad. 3. Lõik materjalist: Fausti sisukokkuvõte Faust algab proloogiga, kus Mefistofeles ja Issand arutavad headuse ja kurjuse üle Mefistofeles on kindel, et faust pöördub kurja poole kuid Issand usub, et fausti usk on suurem ja et ta ei pöörduks kurjuse poole ning et ta jääks õige tee peale. Nad sõlmivad kokkuleppe. Faust on doktor, kes on väga haritud, tark, teab palju maailmast, kuid siiski ta on sellest kõigest tüdinenud, teda ei rahulda enam ainult
artikli põhiargument? Loe sissejuhatust ja otsi üles uurimisküsimus; loe kokkuvõtet/järeldusi Viska pilk tabelitele/joonistele Aga meetod?, analüüsi käik? YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 12 4 16.10.2016 Artikli sisukokkuvõte näidis (abiks praktikum 4 ülesande juures) · Artikli uurimisfookus või teema · Uurimisprobleem (uurimuslik intriig miks on antud teemad oluline uurida?) · Peamised teoreetilised seisukohad või varasemad analüüsid millele viidatakse · Peamised analüüsi tulemused (kõige pikemalt) · Artikli panus senistesse teadmistesse (mida uut siis teada saadi ja kuidas see suhestub varasema teadmisega?) · Analüüsi piirangud (kui mainitud) YKI6001.YK
August Gailit "Toomas nipernaadi" väga põhjalik sisukokkuvõte PARVEPOISS See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk. Kirjeldatakse, kuidas Mustjõgi on öö jooksul jääst vabanenud ning seda, et mets on ärganud ellu. Siis räägitakse sellest, etHabahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised – parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rä...
Lühike sisukokkuvõte "Idioot" I osa Fjodor Dostojevski romaan "Idioot" algab tegevusega Peterburi- Varssavi raudteerongis. Sel udusel ja niiskel novembrilõpu hommikul kella üheksa paiku liikus rong Peterburi poole. Teose peategelane vürst Mõskin saabus just Sveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis
Pärast Majori kõnet ja mõni päev hiljem aset leidnud surma, hakkasid farmis levima revolutsiooni meeleolud. [Revolutsioon on riigipööre, mille tulemusena vana poliitiline kord asendatakse (vägivaldselt) uuega.] "Kolm siga olid arendanud vana Majori õpetused terviklikuks mõttesüsteemiks, millele nad andsid nime animalism. Mitu ööd nädalas, siis kui Jones oli magama jäänud, pidasid nad küünis salakoosolekuid ja selgitasid teistele animalismi põhimõtteid (lk 21)." 3. Sisukokkuvõte, tuues välja kesksed tegelased, probleemid, farmi muutumise põhjused ja tagajärjed. Arhetüübid. Teos algab vana Majori kõnega. Major on näituse kult ja väga lugupeetud loom farmis. "Ta oli kaksteist aastat vana, viimasel ajal üpris tüsedaks läinud, kuid endist viisi majesteetliku väljanägemisega siga, väliselt targa ja heatahtliku moega, ehkki tal polnud kunagi kihvu murtud (lk12)." Major on teoses kui prohvet, kes kuulutab, milline peaks tegelikult elu olema ja mida selleks
Puskin. Talllinn: Eesti raamat, 1966. 448 lk. Lotman, J. Vene kirjandus. Tallinn: Valgus, 1986. 165 lk. Lotman, J. Aleksander Puskin. Tallinn: Varrak, 2003. 331 lk. Puskin, A. S. Jevgeni Onegin, Muinasjutud, Draamateosed. Tallinn: Eesti raamat, 1973. - 572 lk. Puskin, A. S. Proosa. Tallinn: Eesti raamat, 1970. 374 lk. Puskin, A. S. Luuletused, Poeemid. Tallinn: Eesti raamat, 1972. - 498 lk Saare, I. Jevgeni Onegini sisukokkuvõte. Kättesaadav: http://alar.kvell.pri.ee/kool/primamaterjalid/kirjandus-sisu- ingvarjevgenionegin.doc+jevgeni+onegin+sisukokkuvõte&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee (01.06.2010). Tõnjanov, J. Puskin. Tallinn: Eesti raamat, 1985. 478 lk. 38
vaid kurjus, vale ja egoism tahtis ta ilukirjanduslikust loomingust loobuda. Nüüd võttis ta vaatluse alla vene tegelikkuse kõik küljed, nii ulatuslikku kriitikat ei olnud 19 saj vene kirjandus veel näinud. Teos ametnike ükskõiksusest ,,Elav laip". Teos kuritegelikest suhetest rahaasjus ,,Võltsitud kupong". Tolstoi on kirjutanud ka näidendeid ,,Pimeduse võim" (masendav pilt Vene külast) ja ,,Elav laip" (kõrgklassi silmakirjalikkus). 9. ,,Sõda ja rahu" sisukokkuvõte, põhiliinid, tegelased, probleemistik Andrei Bolkonski, maa-aadli esindaja, läheb sõjaväkke eneseteostuse eesmärgil, temast jääb maha lapseootel naine. Naine sureb sünnitusel, Andrei jaoks muutub see kinnisideeks ja tekitab temas sügavaid süümepiinu. Ta tõmbub elust kõrvale ning hakkab nägema sõja mõttetust. Kord ühele ballile sõites nägi Andrei tee ääres kuivanud, surnud tamme. Ta samastas end sellega. Ballil kohtub ta Natasaga, tema hing ärkas ellu
spiooni oma katuse alla. Saanud teada Timo ja Eeva põgenemisplaanist ta muidugi kahetses, aga oli hilja. Hiljem, kui ta oli abiellunud Annaga, kes talle mõnevõrra Jetet meenutas, sai ta tolle emalt surivoodil teada, et Anna on ka tegelikult Lamingi sohilaps (ainult 10 aastat vanem) - see põhjustas jälle mõningast Jakobi meelehärmi (mingid targemad inimesed tõlgitsevad seda momenti veel sellise moraaliga - oma saatuse eest ei põgene). Arvustus: Kui eelnev oli sisukokkuvõte, siis peaks kuidagi ära kajastama ka selle, mis mulje teosest yldiselt jäi. Raamat oli väga hästi loetav, hästi kirjutatud ja huvitav. Hea oli ka aeg- ruumi valik: kahtlased ajad XIX saj alguse Eestimaal. Ajalooliste romaanide puhul on hea muidugi see, et need laiendavad antud perioodi kohta silmaringi (eeldusel muidugi, et autori eeltöö on korralik olnud), aga need võivad põhjustada ka segadust raamatu sisu ja tegelikkuse erinevusel
Tegelase F + Jutustaja H Tegelase F ja H (teadvuse vool) Jutustaja F ja H + Tegelase F ja H "segu"(vabas vormis kaudne kõne) Jutustaja F + Tegelase H Genette: narratiivne aeg Kord (anakrooniad: ette- ja tagasivaated ehk prolepsis ja analepsis) Kestus (paus, kokkuvõte, kirjeldus, stseen või dialoog, ellips ehk vahelejätt) Sagedus (ühekordne, korduv ja koondav jutustus) W. Labov: suulised isikukogemuse narratiivid Sisukokkuvõte Kuulaja orienteerumine (kes, kus, millal) Komplitseeriv tegevus Hinnang Tulemus, lõpplahendus Kooda (lõpetamine) Performance'i mõiste suuliste narratiivide uurimisel Paralingvistika-puhtalt kõlalised nähtused Kineesika- kehakeel Okuleesika- nägemis, silmakontakt Taktiilne kommunikatsioon- puudutamine Prokseemika- kommunikatsiooni distants Poliitilise ja ideoloogilise diskursuse kriitika (R. Fowler, G. Kress, T
DOKUMENDIHALDUS Dokumendihalduse korraldamine Iga organisatsioon vajab tegutsemiseks informatsiooni ja jäädvustab eda oma tegevuse käigus loodud ja saadud dokumentides. Dokumendi on organisatsiooni mälu. Informatsioon peab säilima ettenähtud aja jooksul ja olem kättesaadav ning kasutatav. Dokumentide haldamise all mõistetakse administratiivset tegevust, mille kaudu orgsnisatsioon loob, säilitab, kssutab, kaitseb ja eraldab temale kuuluvaid dokumente. Dokumendihaldus on asutuste kui ka äriettevõtete halduse ala, juhtimise ning strateegilise planeerimise oluline osa. Infoajastul on informatsiooni hulk kiiresti kasvanud, arvutite kasutajad vajavad pääsu dokumentide juurde. Informatsioon on iga organisatsiooni väärtuslik resurss, mida tuleb oskuslikult hallata. Dokument- on mistahes teabekandjal jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegev...
Põhimõisted asjaajamises Asjaajamine- kõik tegevused, mis on seotud ettevõtte erinevate dokumentidega Dokument (,,arhiivi seadusest" võetud definitsioon) mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks; jäädvustatud teave. Arhiiv- kogu, kuhu viiakse dokumendid pikemaajaliseks säilitamiseks (ettevõttes neid siis enam ei vajata); arhiiv on tule- ja veekindel Arhivaal- dokument, mis kuulub säilitamisele Toimik- samaliigiliste dokumentide kogu (võivad olla määratud ajaliselt, liigi järgi, nt. töölepingud) Dokumendi tüüp- andmekandja (materjal) Dokumendi liik- avaldus, protokoll Dokumendisüsteem- dokumentide korrashoiuks loodud süsteem (toimikud) Dokumendi registreerimine- dokumendi süsteemi kandmine, kui see ettevõttesse jõuab; (kõigile kirjadele tuleb korrektselt vastata) Dokumentide omadused: · ...
Karl Ristikivi ,,Hingede öö" sisukokkuvõte ja lühike analüüs Raamat koosneb kolmest osast ,,Surnud mehe maja", ,,Kiri proua Agnes Rohumaale" ja ,,Seitse tunnistajat". Esimese osa peatükid ei ole nummerdatud. Iga uus peatükk algab tsitaadiga, tavaliselt värsireaga mõnelt luuletajalt. Esimene osa algab kirjeldusega vana-aasta õhtust. Autor jutustab kogu lugu mina-vormis, seega nimetagem peategelast siin ja edaspidi jutustajaks. Jutustaja kirjeldab oma suhtumist vana-aasta õhtusse. Ta on loo toimumise hetkel üksi pagulasena võõras riigis, Rootsis, ja hulgub mööda Stockholmi tänavaid, lihtsalt et vana-aasta õhtut mitte kodus mööda saata. Jutustaja ei tahtnud õhtuks minna tuttavate poole, ehkki oli kutsutud. Ta sooviski veeta õhtu teatud üksinduses. Niimoodi mööda tänavaid hulkudes kohtab ta igalpool rõõmsaid nägusid, mis temas vastumeelsust tekitavad. Ta püüab leida kõrvalisemat tänavat, et mööda seda edasi liikuda ja sa...
maksukohustuslasega seotud teabe vahetamiseks Euroopa Liidu õigusaktides ettenähtud korras. ** Maksu- ja Tolliamet võib välislepingu alusel edastada asjaomase välisriigi või jurisdiktsiooni pädevale asutusele käesoleva seaduse §-s 911 nimetatud eelotsuse kohta järgmise teabe: 1) maksukohustuslast tuvastada võimaldavad andmed ning vajaduse korral andmed isikute grupi kohta, millesse isik kuulub; 2) sisukokkuvõte, juhindudes ärisaladuse hoidmise kohustusest; 3) eelotsuse andmise kuupäev; 4) eelotsuse võimaliku kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev; 5) eelotsuse liik; 6) asjassepuutuva toimingu või toimingute kogumi rahaline väärtus, kui sellele on eelotsuses viidatud; 7) selgitus, kuidas eelotsus välisriiki võib puudutada; 8) viide välisriigis asuvale või tegutsevale isikule, keda eelotsus puudutab. **
Karl Ristikivi ,,Hingede öö" sisukokkuvõte ja lühike analüüs Raamat koosneb kolmest osast ,,Surnud mehe maja", ,,Kiri proua Agnes Rohumaale" ja ,,Seitse tunnistajat". Esimese osa peatükid ei ole nummerdatud. Iga uus peatükk algab tsitaadiga, tavaliselt värsireaga mõnelt luuletajalt. Esimene osa algab kirjeldusega vana-aasta õhtust. Autor jutustab kogu lugu mina-vormis, seega nimetagem peategelast siin ja edaspidi jutustajaks. Jutustaja kirjeldab oma suhtumist vana-aasta õhtusse. Ta on loo toimumise hetkel üksi pagulasena võõras riigis, Rootsis, ja hulgub mööda Stockholmi tänavaid, lihtsalt et vana-aasta õhtut mitte kodus mööda saata. Jutustaja ei tahtnud õhtuks minna tuttavate poole, ehkki oli kutsutud. Ta sooviski veeta õhtu teatud üksinduses. Niimoodi mööda tänavaid hulkudes kohtab ta igalpool rõõmsaid nägusid, mis temas vastumeelsust tekitavad. Ta püüab leida kõrvalisemat tänavat, et mööda seda edasi liikuda ja satub nii ...
Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Teos ilmus aastal 2007 ja sai kaks kirjandusauhinda. Tegevus toimub muistsel ajal, kui eestlased olid veel metsarahvas ja oskasid ussikeelt. See on peategelase Leemeti tagasivaade oma traagilisele, kannatusi täis elule. Siin põrkub 3 maailma: vanadele tavadele truuks jäänud metsarahvas; külla kolinud ja kõik uue omaks võtnud rasket tööd armastavad inimesed ja munkade ning raudmeeste maailm, keda külarahvas ülistab. Põhiprobleem on see, kuidas inimesed on võimelised uskuma ja omaks võtma kõike, mida neile ette söödetakse. Leemet jääb kahe leeri vahele ja teeb otsuse jääda metsa. Autor taunib kaasaegset mentaliteeti- uue jumaldamist ja vana põlgust. Teose meeleolu on pessimistlik, seda leevendab kivirähalik huumor. Autor küsib: ,,Kui kaugel on aeg, kus meie endi raamatud tunduvad meile ussikeelsed? Tegelased: Leemet- viimane mees, kes teadis ussisõnu, meenutab oma elu, mis on täis nukrust ja...
Saanud teada Timo ja Eeva põgenemisplaanist ta muidugi kahetses, aga oli hilja. Hiljem, kui ta oli abiellunud Annaga, kes talle mõnevõrra Jetet meenutas, sai ta tolle emalt surivoodil teada, et Anna on ka tegelikult Lamingi sohilaps (ainult 10 aastat vanem) - see põhjustas jälle mõningast Jakobi meelehärmi (mingid targemad inimesed tõlgitsevad seda momenti veel sellise moraaliga - oma saatuse eest ei põgene). Arvustus: Kui eelnev oli sisukokkuvõte, siis peaks kuidagi ära kajastama ka selle, mis mulje teosest yldiselt jäi. Raamat oli väga hästi loetav, hästi kirjutatud ja huvitav. Hea oli ka aeg-ruumi valik: kahtlased ajad XIX saj alguse Eestimaal. Ajalooliste romaanide puhul on hea muidugi see, et need laiendavad antud perioodi kohta silmaringi (eeldusel muidugi, et autori eeltöö on korralik olnud), aga need võivad põhjustada ka segadust raamatu sisu ja tegelikkuse erinevusel. Nii hilise aja puhul on see tõenäeosus, et
,,Isa Goriot"-Balzac Tegelased: Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua. Ahne, kuid võttis inimesi oma katuse alla. Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud härrasmees, hakkas mõjutama Eugene'i->hakkas kasutama inetumaid võtteid oma eesmärkide täitmiseks. Üritas Eugen'i kasutades raha, tahtis et ta abielluks Victorine'iga. Libeda keelega, sujuva jutuga mees. Tegelikult oli ,,surmanarritaja" ja suli. Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast, kes isegi tema matuste eest ei maksa, vaid saadavad ainult kaariku. Isa Goriot üritas oma laste armastust osta neile kõige jaoks raha andes-> ärahellitatud lapsed. Eugene de Rastignac Vaene, tahtis paremat elu ja läks juurat õppima. Küsib perekonnalt toetust, et näha välja rikas ja piisavalt sulanduda kõrgklassi. Ta oli noo...
Harry Potter ja tulepeeker SISUKOKKUVÕTE Harry Potter on igas mõttes ebatavaline poiss: ta vihkab suvevaheaega, talle meeldib koolis käia ja koduseid ülesandeid teha. Samuti on ta võlur. Tema lemmikspordiala on lendluudpall ja lemmikloomana peab ta lumekakku. Veel on tal süütu mõrvarist ristiisa, keda jälitavad dementorid ning ta on üle võlurimaailma kuulus selle poolest, et ta kukutas väikeses beebina võimult kõigi aegade suurima musta maagi Voldemorti. 11 aastat elas Harry oma onu ja tema perekonna juures, kuna ta vanemad hukkusid autoõnnetuses, millest Harry pääses õnnekombel ja ainult välgukujulise armiga laubal. Tegelikult tappis Harry vanemad Voldemort ja ta püüdis seda teha ka Harryga, aga iidne kaitse, mille ema Harryt kaitstes sai, andis Voldmorti surmavale needusele (Avada Kedavra) vastulöögi, nii et Voldemort ise oli peaaegu suremas. Talle jäi alles ainult...
Idioot sisukokkuvõte Romaan algab tutvustav lugeja kaks peategelastest: Prince Lev Nikolaevick Myshkin (idioot) ja Parfion Semyonovich Rogozhin. Kaks reisivad Peterburi rongis, kui nad kohtuvad, siin, autor märgib "erakordsust" käesoleva juhuslikku kohtumist. Myshkin ja Rogozhin start to talk, väiklane ametnik nimega Lebedyev ühineb ja millised kolm arutada kujundeid, mida arendab ülejäänud romaan. Kuigi Myshkin ja Rogozhin on vastandid sisse everyway, jagavad nad peaaegu salapärane vastastikune külgetõmme üksteist, see peaks juhtida lugeja tähelepanu veelgi arendada oma suhet. Myshkin tema riietus ja lugusid nii väita, et vaatamata tema vana vene pere liini, ta on rohkem välismaalane või välismaalane oma riigis. Seda seetõttu, Myshkin on veetnud viimased neli aastat vaimuhaiglasse Sveitsis. Ilma reservi, aga Myshkin jagab seda tegelikult koos Rogozhin ja Lebedyev. ...
Alkoholitarbimine. Eesti talunaise saatus. Tõe väänamine. Talude päriseksostmine. Olulised tegelased: Mäe Andres: Tõsine. Uskus alguses tõesse ja õigusesse, kuid see muutus romaani käigus. Peksis laste nähes Marit. Hoolimatu, tähelepanematu. Praktiline, kasu otsiv. Pearu: Noris lõbu tõttu. Rohkem õnne. Kohtles naist halvasti. Ärples purjus peaga. Hingelisem mees kui Andres (tee sillutamine surnud Krõõdale). Mari: Vaene. Sõnapidaja. Soovis paremat elu. Lühike sisukokkuvõte: Andres ja Krõõt ostavad Vargamäe. Pearu on seal taluperemees. Raske töö. Krõõt sureb. Andresele Sauna-Amri, tema mees Juss tapab end. Rõõmsad on vaid lapsed. Kaklused Pearuga, käivad kohut. Mari ja Jussi lapsed surevad. Andrese ja Krõõda lapsed. Vanemate vihgavaen ei kandu lastele Andrese tütar Liisi ja Pearu poeg Joosep, kuid Andres ei andesta. Indreku soov õppida. Lugupidamine esimese põlve haritlaste ja talumeeste vastu. Sõnum: Töö tegemine ei tähenda veel armastust
· "Ülestähendusi põranda alt" · "Kuritöö ja karistus" · "Mängur" · "Idioot" · "Kurjad vaimud" · "Kirjaniku päevik" (1873) · "Nooruk" (1875, eesti keeles 1940) · "Kirjaniku päevik" (1876-1877) · "Vennad Karamazovid" · "Kirjaniku päevik" (1880-1881) Pilet nr. 9 Dostojevski ,,Idioodi" või ,,Kuritöö ja karistuse" analüüs. (Idioot) Lühike sisukokkuvõte "Idioot" I osa Fjodor Dostojevski romaan "Idioot" algab tegevusega Peterburi- Varssavi raudteerongis. Sel udusel ja niiskel novembrilõpu hommikul kella üheksa paiku liikus rong Peterburi poole. Teose peategelane vürst Mõskin saabus just Sveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetajate ...
· Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega,millel üks klaas katki · Hella punased juuksed, arm kaelal, fosforrohelised silmad, alasti · Azazello väike, laiad õlad, kihv, vastik nägu, tulipunased juuksed, silmal kae · Meister tumedad juuksed, terav nina, ärevad pruunid silmad Sisukokkuvõte I osa Patriarhi tiikide juures arutavad Berlioz ja Bezdomnõi, kas Jeesus Kristus oli olemas, ning leiavad et kindlasti mitte. Inimesi tänavatel ei liigu. Mingil hetkel ühineb nendega veider välismaalane, kes asub jutustama kõikvõimalikest (uskumatutest) asjadest, näiteks et ta sõi koos Kantiga hommikueinet, et Jeesus Kristus oli kindlasti olemas ning et Berliozil lõigatakse pea otsast. "Annuska ostis juba päevalilleõli, ostis ja jõudis maha pillata
Sirkka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Sissejuhatus kasvatusteadusesse (Sisukokkuvõte) Sisukord Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid..............................................................................................4 Terve mõistus...............................................................................................................................4 Uskumused...................................................................................................................................4 Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused................................................................................4 Teadus kasvab välja argiteadmistest............................................................................................4 Teaduse tunnused.........................................................................................................................4 Põhjendatavus................
Seletuskiri Kaitseliidu seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Kaitseliidu seaduse (edaspidi KaLS), kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) ja kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) viiakse nimetatud seadustesse sisse muudatused, mis on seotud 20.12.2012.a Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud ,,Poliitika Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide osas" meetmetega. Eelnõus toodud täiendavad tagatised on vaid osa veteranipoliitikaga seotud meetmete paketist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
