muutusid Ameerika Ühendriikide võlgnikeks. 5. Maailmakaardilt kadus 4 impeeriumi- Venemaa, Austria- Ungari, Saksamaa ja Türgi. Sõja algus- 1914. Sündmus- Saksamaa hõivas Luksemburgi. Ajend- ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos. Sõjalised plaanid- Saksamaa: Prantsusmaa kiire purustamine, vägede paiskamine itta Venemaa vastu. Prantsusmaa: vältida lüüasaamist, Prantsuse-Saksa piirile rajada tugev kindlustuste süsteem, Lotringi ja Elsassi hoogne hõivamine ja sissetung Saksamaale. Inglismaa: puudus sõjaplaan, koostöö Prantsuse vägedega. Venemaa: 2 rünnakusuunda:Ida- Preisimaa ja Austria-Ungari. Sõdivad pooled: Antant- Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa, hiljem lisandusid Itaalia, USA, kokku 34 riiki. Keskriigid- Saksamaa, Austria-Ungari ning hiljem Türgi ja Bulgaaria. kokku 4 riiki. Sõja lõpp: 1918 (11 november). Sündmus- Compiegne i vaherahu. muutused majanduses: elatustaseme langus,
· Vastasseis NSV Liiduga, majanduslangus 1970. aastatel · Vietnami sõda, tõi kaasa majandus- ja sõjaprobleeme · Rassiprobleemid, kuid lahenesid Nummerda sündmused või protsessid toimumise järjekorras. Alusta varaseimast . 1. Trumani doktriin ja Marshalli plaan 1947 2. Saksamaa lõhenemine 1949 3. Korea sõda 1950 4. uus idapoliitsika 1960 5. Berliini müüri ehitamine 1961 6. Kuuba raketikriis 1962 7. Nõukogude vägede sissetung Afganistaani 1979 8. Saksamaa taasühinemine 1990 3.okt. 9. Soome liitumine Euroopa Liiduga - 1995
vastu. Enamus jõududest koondati Prantsuse vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus nad pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaale minema, mööduma kaarega Pariisist ja siis selle vallutama. Esialgu jäi itta vähe üksusi. (Plaan 17)Prantsuse sõjaplaan: Prantsuse- saksa piirile seati tugev kindlustuste süsteem, kuid mitte Belgia piirile. Ei usutud, et Saksa rikub Belgia neutraliteeti. Plaanis oli hõivata Lotring ja Elsass ning sissetung Saksamaale. Hoogne pealetung. Inglismaal puudus plaan, nad olid valmis koostööks prantslastega, toetamaks nende vasakut tiiba. 70000 meest. Venemaa oli nõrgalt valmistunud: suur armee kuid vilets varustus, kogunemine võttis aega. Prantsuse palvel ründas Vene Ida-Preisimaad, kuigi ta oleks saanud rünnata ka A-U'd. Austria-U pidi võitlema mitmel rindel: Serbia ja Vene vastu, väiksem osa suunati Serbia, suurem Vene vastu
tootmisviis levis vaid tooraineterikastes maades. b) arenenumateks pealinnade ümbrused ja toorainerikkamad piirkonnad. c) sõltumine teistest riikidest 4. Milline neist pole OPECi liige: Venezuela, Alzeeria, Liibüa, Kuveit, Iraak,Iisrael, Nigeeria, Saudi Araabia 5. Teiste riikide maavarasid ja tööjõudu hakkasid kasutama kolmanda põlvkonna ette-võtted. Euroopa turgudele algas USA firmade sissetung. 6. Millised näitajad on seotud globaliseerumisega: suur rahvaarv, loodusvarade esinemine, riikidevaheline majanduslik teaduskoostöö, kohustuslik keskharidus, esindused välisriikides, osalemine Iraani maavärinaohvrite abistamises 7. Peamised importijad/eksportijad (2) on: USA, Saksamaa 8. RVE keemiafirma tütarettevõte rajatakse EestisseTartu lähedale. Kahju piirkonnale: a) linna levivad heitgaasid ja kahjulike ainete aurud inimeste haigestumine b) .....................................
Seepärast nimetasid nad keskaega ka tumedaks ajajärguks. Keskaja perioodid: 1) varane keskaeg 476-1000; 2) kõrgkeskaeg 1000-1300 (1350) 3) hiline keskaeg 1350-1453 (1500). 2. Rahvasterändamise põhjused on: 1) klimaatilised muutused 4.-5. sajandil toimus Euroopas miskipärast kliima jahenemine; 2) Demograafilised põhjused: elanikkonna juurdekasv, mis tekitas maapuuduse. Rahvasterände ajendiks on aga Aasia rändhõimu hunnide sissetung. 3. Hunnid on Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud. 4. Mõisted: 1) Saali õigus - frangi tavaõigus, mis pandi kirja ladina keeles 2) Majordoomus kojaülem 3) Naturaalmajandus majandus, milles saadusi ei toodeta vahetamiseks, vaid isiklikuks tarbimiseks. 4) Domeen Kuninga maavaldus 5) Benefiits maavaldused ilma pärandamisõiguseta. 6) Feood pärandamisõigusega lään
Constantinus ise suhtus kristlastesse sümpaatiaga ja toetas nende tegevust. Ristiusust hakkas peagi kujunema impeeriumi valitsev religioon. Veel lasi Constantinus rajada riigi idaossa, Euroopa ja Aasia piirile, uue pealinna Konstantinoopoli. Rooma linn kaotas oma poliitilise ja kultuurilise tähtsuse. 395. aastal jagunes impeerium lõplikult kaheks sisuliselt teineteisest sõltumatuks osaks Lääne rooma ja ida rooma riigiks. Samal ajal põhjustas Aasia sisealadel pärinevate hunnide sissetung Euroopasse paljude rahvaste ulatusliku ümberasumise, mis on ajaloost tuntud Suure rahvasterändamise all. 476. aastal kuulutas üks germaani soost väepealik end tollase Lääne Rooma keisri võimult kõrvaldatuks ja tunnistanud vormiliselt Ida-Rooma keisrit kui riigipead, hakkas tema asemikuna Itaalina Itaalia üle valitsema. See sündmus märgib Lääne-Rooma keisririigi ja ühe sellega kogu vanaaja lõppu. Hilis keisririigi ajal oli keisril piiramatu võim
plaani, ta oli Hitleri- vastane. W.Brandt- Saksamaa liidukantsler, töötas välja idapoliitika. M.Thatcher- Briti peaminister, kelle valitsuspoliitika kehtestas range rahanduspoliitika. ÜRO loomine- 1945 26.juuni (24.oktoober) Trumani doktriin ja Marshalli plaan- 1947 Berliini blokaad- 1948 NATO loomine- 4.aprill 1949 Saksamaa lõhenemine- 1949 Korea sõda- 25.juuni-27.juuli 1950 Rahuleping Jaapaniga-1951 Berliini müüri rajamine- 1961 Vietnami sõda- 1959-1973 Kariibi kriis- 1962 NSVL sissetung Afganistani- 1979 Saksamaa taasühinemine- 3.oktoober 1990
-1582, Pljussa - 1583) Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks 2015, Üldajalugu 1. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur, õp. Inimene, ühiskond, kultuur, I osa, lk 91-100 Kreeka geograafiline asend, Kreeta geograafiline asend, minoiline kultuur (kestvus, koht, kiri, losside eripära ja ülesanded, linnad, Knossos), minolise kultuuri eripärad võrreldes Mükeene kultuuriga (kestvus, koht, kiri, losside eripära ja ülesanded, linnad, Mükeene loss), 1100 a. eKr rahvaste sissetung. 2. Ülevaade klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost, õp. lk 101-106 Tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood (aeg, olulisemad sündmused ja kultuurisaavutused, olulisemad sõjad (Maratoni ja Salamise lahingud, Peloponnesose sõda, Pärsia riigivalitsejad) liidud (Peloponnesose ja Ateena mereliit), Makedoonia asupaik, Philippos II, Chaironeia lahing. 3. Riik ja ühiskond Vana-Kreekas, õp. lk 107-114
3) linn oli ümbritsetud 15m kõrge ja kuni 14m paksu müürgia, mille sees oli kindlustatud tsitadell. Tegemist oli hügieenile suurt rõhku paneva kultuuriga, sest leitud on suurel hulgal veetorustikke, vanne, pesemispaiku ja saunu. Induse kultuuri elanikud kastuasid seni veel desifreerimata kirja, mis võis tõenäoliselt olla pilt- või kiilkiri. Umbes 1700 eKr. jäeti linnad maha või need hääbusid järk-järgult. Kultuuri allakäigu põhjuseid võib olla mitmeid. Aarjalaste sissetung Aarjalased (sanskriti k. arya - õilis) kuulusid indoeuroopa keeli kõnelevate rahvaste hulka, kes III at. eKr. lahkusid oma algkodust ning jõudsid lainetena Pärsiasse ja Indiasse (u. 1500 eKr.) Nad asutasid Põhja-Indias järk-järgult piirkonna, kus varem oli eksisteerinud Induse kultuur. Sõjaliselt võimsamad aarjalased tõid kaasa sõjaväelise ja ülimalt hierarhilise ühiskonnakorralduse. Nad sulandusid suurel määral Induse kultuuri ning võtsid sealt üle ka selle vaimsed väärtused
milj), hiinlased (üle 1 miljoni), wad (u 1 milj), monid (u 1 milj), indialased (u 1 milj). Kui hiinlased ja indialased välja arvata, siis iga vähemusrühm asustab erinevat maa- ala. 4.Ajalugu Birma ala vanimad teadaolevad asukad olid negroidsed korilusest ja kõplapõllundusest elavad hõimud, II a-tuh e.m.a, assimileerusid need mon-khari hõimudega. II ja I a-tuh vahetuses e.m.a. algas põhjast tiibeti ja birma hõimude (arakanide, pjuude) sissetung , mis jätkus 17.sajandini e.m.a. 7.sajandil birmalaste pelatung laienes, 849 rajasid nad Ülem-Birmas Pagani riigi. Selle kuningas Anawratha (valitses 1044-1077) vallutas lõunas asuva monide pealinna Thatoni, võttis omaks monide kultuuri ja tegi theravada budismi 1057. aastal riigiusuks. Pagani õitsengu lõpetas 1287 mongolite sissetung Hiinast. 14.-18. sajand oli maa killustunud mitmeks üksteisega võilevaks riigiks(Arakan, Ava, monide Pegu, sanide riigid kirdes). Ajutiselt sai mõjukaks
1.Lääne-Euroopa varakeskajal. Ülevaade Frangi riik V-VII sajandil Kuningas Chlodovechi juhtimisel tungisid frangid Galliasse ja tõrjusid läänegoodid sealt Hispaaniasse; Chlodovech lasi end koos kaaskonnaga ristida; VI-VII sajandil frangi riigi ühtsus kadus ja kuningate võim nõrgenes;vennatapusõjad kuningasoo liimete vahel; majordoomused; Paavstid ja langobardid Itaalias VI-VII sajandil Itaaliat vallutas nüüd uus põhja poolt sisse tunginud germaani hõim- langobardid; Nende sissetung kiirendas tsivilisatsiooni langust Itaalias ja tõi kaasa vaenulikud suhted põlise Rooma elanikkonnaga; Paavstidest said Rooma linna ning ümbruskonna tegelikud valitsejad, nii hakkas kujunema tulevase paavstiriigi tuumikala; Karr Martell ja Frangi riigi tugevnemine Frangi kuningate võim oli nüüdsest vaid nimeline; majordoomuse võimutäiust suurendas veelgi Karl Martell; Portiers lahing; Järeltulevad põlved andsid Karlile liignime Martell ehk Haamer, sest ta oli suutnud
austria-ungari lammutatakse, venemaal kukutatakse tsaarivõim, tekib nõukogude venemaa ja jääb esialgu rahvusvahelisse isolatsiooni. türgist saab vabariik, sultanivõim kukutatakse 7. 1930. aastate kriisid mandzuuria kriis: Jaapan. eesmärk saada kogu aasia valitsejaks, sissetungid hiinasse ja mandzuuriasse, tagajärg: tekib mandzukou nukuriik, jaapan astub 33 aastal Rahvasteliidust välja ja hakkab valmistuma suureka sõjaksetioopia kriis: Itaalia. eesmärk on rooma impeeriumi taastamine; sissetung etioopiasse; tagajärg: etioopia kuulutatakse itaalia kolooniaks ja itaalia astub samuti Rahvasteliidust välja, 1937 hispaania kodusõda: eesmärkkukutada rahvarinde valitsus ja kehtestada sõjaväeline diktatuur. Tagajärg on Franco diktatuur
* Vallutab juurde maid. * Tsiviilkoodeks kõik võrdsed (Corpus iuris civilis) * Ehitab Konsta vääriliseks pealinnaks. * Hagia Sophia (Püha Tarkuse) katedraali ehitus. · Keiser Basileios II (976-1025) Bütsantsi väline hiilgus, võim ja heaolu haripunkt. Vallutas Bulgaaria riigi, Bütsants võimsaim. Turvalisus, käsitöö ja kaubanduse ja kultuuri õitseaeg. *Araablaste sissetung -7. saj vallutasid araablased Vahemere idaranniku ja Egiptuse, Küprose ja Kreeta, rüüstasid Väike-Aasiat, ründasid Konstantinoopolit. Araablasi võideti raskustega, tugevdati sõjaväge jm. *Türklased-seldzukid -11. saj alistanud suurema osa islamimaadest, tungisid Väike- Aasiasse. 1071. a purustasid Bütsantsi väe.Väike-Aasias võeti omaks islami usk ja türgi keel. *Ristisõjad Rooma paavstide ja Lääne-Euroopa feodaalide korrladtatud retks türklaste vastu
ESIAJALUGU. · Universum tekkis 12 miljardit aastat tagasi. · Maa tekkis 5 miljardit aastat tagasi. · Aeg tekkis siis, kui tekkisid inimesed, kes seda arvestama hakkasid. · Meie ajaarvamine on päris 6. sajandist. Inimese teke. (vt. tabel) Metallide teke. · Kuld · Vask · Pronks 2500 eKr · Raud 1300 eKr Üldine areng. · Rohumaale elama asumine · Anastav majandus toidu hankimine loodusest · Tööriistade valmistamine · Püstine kõnd · Kõne teke = tule kasutamine Valmistati palju naisekujukesi, millele on iseloomulikult rõhutatud sootunnused rinnad, puusad ja talje. TSIVILISATSIOON. Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. Tekkimise eeldused · Viljelusmajandus · Metallitöötlemine Tekkimise põhjused · Vägivalla kasutamine · Ühiskonna elu paremini korraldamine Tun...
395. a Lääne ja Ida Rooma eraldumine 1517. a - Reformatsioon 476. a Lääne Rooma häving Vali neist mõlemast 1 ja põhjenda valikut. Keskaeg algas 476. aastal, kuna siis hävines viimane antiikajast pärit suurriik ning tekkisid uued riigid. Keskaeg lõppes 1492. aastal, kuna avastati uus manner, inimeste maailmapilt muutus avaramaks. 2. Suur rahvasterändamine 375. a VI. Saj Ajend: 1. Rooma Rahu lagunemine 2. Hunnide sissetung Euroopasse Põhjused: 1. Impeeriumi kaitsepiiride lagunemine 2. Carcalla edikt, mis andis kõigile vabadele meestele kodanikuõigused Tagajärjed: 1. Impeeriumi sisevastuolud, mis tekitasid kaitsesse lüngad 2. Barbarite kommete omaksvõtmine 3. Bütsants 395. a 1453. a Miks suutis Bütsants püsima jääda, kuid Lääne-Rooma lagunes? · Bütsantsil olid soodsamad geograafilised tingimused · Rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid
Hallstein tunnistas vaid Saksa Liitvabariiki. Tulemus: Valmis Berliini müür KUUBA KRIIS Üliterav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis; Sotsialistlik revolutsioon. Kommunismimeelsus ja USA vastasus; maailm oli kolmanda maailmasõja äärel. Tulemus: NSV lubas oma väed Kuubalt ära viia juhul, kui USA lepib selle kommunismimeelsusega. Kokkulepe allkirjastati ja sõda jäi tulemata. Külma sõja pingete kasv 1970-1980 aastate vahetusel: 1. NSVL vägede sissetung Afganistani 1979, kus pandi ametisse Moskva-meelne valitsus. 2. Vastastikune olümpiamängude boikuteerimine. 1980 jäid paljud lääneriigid protestiks Afganistani sissetungimise vasti mitemata Moskvasse. 3. 1980-1981 sisepoliitiline olukorra tervanemine Poolas 4. Tähesõdade programm- USA tahtis militariseerida kosmost ja rajada sinna rakerikaitsekilp
- Tungiti mõisatesse, tapeti sakslasi, põletati mõisaid ja kirikuid - Tähtsaim sündmus Padise kloostri vallutamine Jüriöö ülestõus Kogu Harjumaa va Tallinn saadi talupoegade võimu alla Eestlaste 4 kuningat Oodati abi rootslastelt vastu lubati maa nende võimu alla anda Sakslaste ainus abi ordurüütlid eesti kuningad nendega kohtuma Ordurüütlid tapsid Eesti kuningad Ordu sissetung Taani aladele - võim neile Liivi sõda Kuna? - 1558-1583 a Kus? - Liivimaa Kes? - Venemaa, Liivimaa Miks? - vene vägi rüüstas Tartu piiskopkonda Mis toimus? - Vene väed käisid Tartu piiskopkonda rüüstamas - Tartu talupojad hakkasid vastu, et kaitsta oma vara veeti Venemaale orjadeks või tapeti Liivi sõda 1558.a üldine pealetund Vene vägede poolt,
aasta mäss kus tema ja paljud teised võitlesid tsaari sõdalaste vastu. Mäss langetati suure julmsusega, milles üle 500 eestlase suri. Pätsil oli õnne, et ta ära põgenes, aga teda siiski mõisteti surma. Kuna poliitiline seis Venemaal oli nõtke, ta sai tulla tagasi Eestisse paari aasta pärast ja olla lühema karistuse all. Aga ta siiamaani tegeles enda revolutsiooniliste tegevustega, ja aastal 1918 ta oli üks kolmest mehest, kes teatasid, et Eesti on iseseisev riik. Järgmine Eesti sissetung oli sakslaste poolt, kes tahtsid Saksa protektoraati saksa keisrile, ja jällegi sattus Päts vangi, seekord Poola vangikongi. Lõpuks ta sai tulla tagasi, ja peale Iseseisvussõda võideti aastal 1920, valiti ta noore riigi esimeseks tegevjuhiks. Eesti Iseseisvus Eestlastel polnud ühtegi kogemust isevalitsemises. Nad vaidlesid ja kaklesid omavahel, otsides midagi milles nad kõik saavad nõus olla. Puudus selline põhiseadus ja seal ei olnud sellist asja nagu president.
Referaat Kolmas maailm Jüri Gümnaasium 9.r Kristin Sõber 2012 õa. Hiina Rahvavabariik Aastatel 1911-1913 toimus Hiinas revolutsioon, mille käigus kukutati monarhia ja kuulutati välja vabariik. Kuid Hiina eri piirkondi valitsesid vaenutsevad rühmitused. Rahvuslikul Rahvaparteil õnnestus Hiina ühendada. Hiina Kommunistlik Partei alustas selle peale kodusõja. Jaapani sõjaväe sissetung lõpetas ajutiselt kodusõja, mis jätkus peale jaapanlaste väljatõrjumist 1945 aastal. NSV Liidu toetusel võitsid kommunistid kodusõja ja 1949. aastal kuulutati välja Hiina Rahvavabariik. Kommunistliku partei esimees Mao Zedong sai Hiina juhiks. Alustati kiiret sotsialismi ehitamist ja juba 1950. aastate algul muutus Hiina majanduses ...
Lihtsamad inimesed elasid sealsamas lähedal väikestes hurtsikutes. Nad käisid perekonniti kesklinnas suurtel usutalitustel. Neil puhkudel ehtis kuningas ennast kalliskividega ja preestrid kandsid leegitsevate värvidega pidurüüsid, mis olid kaunistatud haruldaste lindude sulgedega. MIKS KADUSID MAIA LINNAD? IX sajandil jäeti templid ja kuningapaleed maha. Mõnekumne aastaga kadusid needki ehitised paksu taimkatte alla. Välja on pakutud mitmeid selgitusi: maavärin, epideemia, sissetung, näljahäda... Tegelikult on aga tõenäoline, et talupojad tõstsid oma usu-ja poliitiliste juhtide vastu mässu ning sundisid nad põgenema ja linna maha jätma. Täheteadus Maia preestrid õppisid välja arvutama päikeseaastat, lunaarkuud ja koguni planeet Veenuse liikumisi. Nende arvutuste tegemiseks pidid maiadel olema mitmekülgsed matemaatilised teadmised, ka kasutasid nad kirja rohkem kui ükski teine Ameerika rahvas. Maiade mälestised
suuda) Idarindel 2. Mail 1915 Gorlice operatsioon, Saksamaa tungib läbi vene kaitseliinide, aga peatub Septembris Saksa pealetung Riia-Daugavpilsi-Pinski joonel Schliffeni plaan: Kõigepealt välksõjaga hävitada Prantsusmaa, seejärel Venemaad Schliffen Saksa kindralstaabi ülem Plaan 17 Prantsuse-Saksa piirile ehitati tugev kaitseliin Lotringi ja Elsassi hõivamine Sissetung Saksamaale Läänerindel: Marne´i lahing, 5.-12.september 1914,positsioonisõda Ypres´i lahing, 22.aprill 1914, mürgigaas Verduni lahing, 21.02-18.12, 1916, Saksamaa vägi sai lüüa Somme´i lahing, 1.07-18.11, 1916, esimest korda tankid, Briti ja Prantsuse vägede vastupealetung Idarindel: Tannenbergi lahing, 26.-30.august 1914,vene armee purustati Gorlice lahing, 2.mai 1915, vene rinne murti, vene väed lahkuvad Galiitsiast
Näide: Eesti probleemidele. Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon Mitteassotsiatsiooniline Lai elanikkonna rühm, kes esindavad oma huve. huvirühm Näide: kirik, ülikool Institutsiooniline huvirühm Kindlapiirilised, esindavad kindlat ideoloogiat. Eesmärgiks pääseda võimule. Näide: Reformierakond Anomaalne huvirühm Juhuslik või spontaalne sissetung poliitilisse süsteemia, antud juhul mõrvana. Näide: Anders Behring Breivik 6. Too näiteid erinevatest surverühmadest ja sellest, kuidas nad poliitikat mõjutada on üritanud. Tüüp Näide Kuidas proovinud poliitikat mõjutada Ärilis-institutsioonilised AS Tallinna vesi Kritiseerisid
46.liik- organismirühm, kes omavahel ristuvad ja annavad sigimisvõimelisi järglasi 47.kloon- ühe raku järglaskond 48.partenogenees- järglase areng viljastumata munarakust 49.tropism- liikumine välisärritaja(valgus) suunas 50.fotosüntees- protsess rohelistes taimedes ja vetikates, CO2 ja H2O toodetakse glükoosi, vabaneb O2 51. üheidulehelised- seemnes üks leht, idu; kaheidulehelised-seemnes 2 idulehte 52.bioinvasioon- võõrliikide sissetung 53. bioloogiline mitmekesisus- liikide elupaikade ja geenide rohkus 54.neoteenia- noorjärkude omaduste säilimine täiskasvanueas, aeglustunud areng 55.osteoporoos- luude hõrenemine, seotud Ca puudusega 56.bioloogiline kell- rütmiliselt toimuvad bioloogilised protsessid 57. viirus- bioobjektid, mis koosnevad pärilikkusainest ja valkkestast 58.Lüütiline- viirusnakkus- viirus tungides rakku surub alla raku ainevahetuse ja paneb raku
Rooma Keisririigi languse põhjused Rooma Keisririigi languse kohta on kaks teooriat: a) murenemisteooria b) katastroofi teooria Katastroofiteooria väidab, et Lääne-Rooma kokkuvarisemise peamiseks põhjuseks oli 4. sajandil alanud rahvasterändamine. See tõi kaasa barbarite (võõramaalaste) sissetungi Rooma riiki. Murenemisteooria väitel lagunes riik järkjärgult sisemiste probleemide tõttu. Täna on enamlevinud murenemisteooria. Barbarite sissetung vaid oli katalüsaatoriks, mis Lääne-Rooma lagunemist kiirendas. Rooma Keisririik lagunes järgmistel põhjustel: 1. Peamiseks põhjuseks olid probleemid majanduses. Seletus: suurriigi ülalpidamine oli väga kulukas. Et kulusid katta, selleks tõstis riik alguses makse. Kui peagi hakati kulude katmise eesmärgil vähendama ringluses olevate hõbemüntide väärismetalli sisaldust. Näiteks 3. sajand jooksul vähenes
riideid ja välja veeti karusnahku ja vaha. Eesti elanikkond oli suhteliselt ühtne. Suurema osa rahvast moodustasid vabad inimesed. Ebaselge on orjade osatähtsus. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Muinas usund oli eelkõige loodususund, tähtsal kohal oli ravimaagia. Selge piiriliste jumalate olemasolu muistetel eestlastel on vaieldav. Toon välja tähtsamad daatumid muistses vabadusvõitluses. I etapp- jõudude tasakaal. 1208- sakslaste sissetung Ugandisse. 1210 - Ümera lahing- rünnak kulges edukalt, kus eestlased võitsid. 1212- 1215- Toleida vaherahu. 1217- Madisepäeva lahing- eestlased said lüüa. II etapp- sakslased saavutavad edumaa. 1219- Taanlased ja Rootslased Tallinnas, kus eestlased kaotasid. III etapp- eestlaste meeleheitlik, kuid ka tulutu vastupanu ja lõplik alistumine. 1222- 1223- Eestlaste edu, 1224- Tartu alistamine, 1227- Saaremaa alistamine. Allajäämise põhjuseid on
SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1. KULTUURI MÕISTE.................................................................................................5 2. JAAPANI KULTUUR................................................................................................6 2.1. JAAPANI KULTUURI AJALUGU....................................................................6 2.2. HIINA KULTUURIMÕJUDE SISSETUNG......................................................7 2.3. EUROOPA KULTUURIMÕJUDE SISSETUNG...............................................8 3. JAAPANI VÕITLUSKUNSTID, MITTEVÕITLUSKUNSTID, KUNST, HAIKUD, MUUSIKA JA KEEL................................................................................................10 3.1. JAAPANI VÕITLUSKUNSTID........................................................................10 3.2. JAAPANI MITTEVÕITLUSKUNSTID.....................
· 1342 - Vürst Jerzy Witoldowiczi sõjakäik Vastseliina. Kallaletungijad lüüakse sakslaste poolt ränkade kaotustega tagasi. · 1343 - Mais tungivad pihkvalased oma vürsti Ivani, Irboska vürsti Ostapi ja possadnik Volodsa juhatusel 5000-mehelise sõjaväega Otepääni, rüüstates teel asetsevaid külasid. Viie päeva pärast pöörduvad nad rikkaliku röövsaagiga tagasi. · 1367 - Pihkvalaste sissetung kuni Vastseliinani, novgorodlased põletavad kolmandat korda Narva. · 1368 - Ordu väed Irboska all. · 1371 - Novgorodlaste ja pihkvalaste sissetung Vastseliinasse. Pihkvalased põletavad Kirumpää ja tapavad kõik kohalikud elanikud. · 1406 - Pihkva vürstide Danilo ja Juri sõjakäik Liivimaale, Vastseliina ja Kirumpääni. · 1407 - 29. juunil tungivad pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel
Kölni marga eest Saksa ordule. Järgmisel aastal andis viimane maa valitseda Liivi ordule. · Umbes 1350 - Suur üle-Euroopaline katkulaine ehk Must Surm jõudis Liivimaale. · 1362 - ordu organiseeritud kogunemine Pikasillal Tartu piiskopi Johann von Vyffhuseni vastu. · 1366 - Esimene Danzigi kongress: ordu lubas loobuda Riia linnast peapiiskopi kasuks, kui too ei nõua talt läänivannet. Paavst lepingut aga ei kinnitanud. · 1367 - Pihkvalaste sissetung kuni Vastseliinani, novgorodlased põletasid kolmandat korda Narva. · 1368 - Ordu väed Irboska all. · 1371 - Novgorodlaste ja pihkvalaste sissetung Vastseliinasse. Pihkvalased põletasid Kirumpää ja tapsid kohalikke. · 1396 - sõda Tartu piiskopi Dietrich Damerowi ja ordumeister Wennemar von Brüggenei vahel. Võitis ordu, sest Damerowi organioseeritud rahvusvaheline koalitsioon lagunes koost. · 1397 - Teine Danzigi kongress: Riia peapiiskopkond
Etruskite võimule. Aastal 510 eKs puhkes aga kuninga vastu ülestõus, niiet too pidi maapakku minema. Peale seda hakati kuninga asemel igal aastal valima riigiametnikke, millega oli kuningate aeg läbi ja algas vabariigi periood. VABARIIGI AEG Aastal 510 kehtestati Roomas vabariik ja riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast kõrgemad olid kaks konsulit. Vabariigi aeg jaguneb: 1. 510-265 eKr Gallide sissetung 387 eKr, keda Rooma pidi tagasi tõrjuma Sõjad samniitidega (3) Samniidid ja Etruskid alistati Rooma võimule, Gallid tõrjuti tagasi Vallutati kreeklaste linnriigid lõuna Itaalias 2. 265-133 eKr – Sõjad Kartagoga, ehk Puunia sõjad 1. Võitlus käis peamiselt merel ja Sitsiilias. Kartagol tuli osa oma valdusi Roomale loovutada 2. Kartaagolased püüdsid oma positsioone taastada.
aug.1914 ja siis prantsusmaale, läks kallale ka Belgiale, sõda laienes(34 riiki) ) 28.06-A-U troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos Serbia terroristi poolt. 23.07- A-U andis Serbiale üle oma noodi, esitades 10 nõudmist. 28.07- A-U kuulutas Serbiale sõja. 01.08- Saksamaa Prantsusmaale- Sm nõue Prantsusmaale jääda erapooletuks alanud sõjas. 02.08- Saksa väed hõivasid Luksemburgi 03.08. Saksamaa kuulutas sõja Prantsusmaale 04.08- Saksamaa sissetung Belgiasse. Saksamaa sõjaplaan: Nad nägid ette kiireid võidukaid pealetunge ja vähe mõeldi kaitsele Schlieffeni välksõjaplaan. Eesmärgiks oli vältida sõda üheaegselt lääne ja ida rindel. Esmalt tuli saavutada võit läänerindel. Saksamaa eeldas, et Venemaa Prantsusmaa liitlasena ei jõua lõpetada mobilisatsiooni ja rünnata enne 1,5 kuud. Sundides Saksamaa sõdima lääne ja idarindel korraga.
VAENLASED Frangid, bütsants, hindud, mongolid, türklased RELIGIOON Monoteism, ehk ainujumalakultus, OLULISED SAAVUTUSED Jama masjidi mosee , arendati antiikkultuuripärandit, araabia numbrid, malemäng, paljud üldkasutatavad mõisted pärinevad araabia keelest, medresed ehk kõrgemad koolid, tõlgit kreeka õpetlaste tööd, muinasjutukogu ,,Tuhat ja üks ööd" RIIGI LÕPP 10. sajandil hakkas kalifaat lagunema, 14.saj. mongolite sissetung Islam · Tekkimise aeg:?7. Sajand · Rajaja?Muhamed · Pühad raamatud? koraan, sariaat, sunna · Õpetuse põhiseisukohad?inimene on olemuselt hea, head saavad taevasse, halvad põrgusse. Usuntunnistus(monoteism, ainult 1 jumal!), palvus(5Xpäevas), almus(rahaline annetus vaestele), paast(keeld juua ja süüa 9 kuud päikesetõusust loojanguni), palverännak Mekasse(kõrghetk, aasta viimasel kuul) · Eluviisi puudutavad ettekirjutised
I Osteti kokku ülemeremaade saaduseid ja sõltusid päritolumaa Euroopa kaub.kompanii, Briti IdaIndia valitsusest kompanii II Toodeti kolooniates põl.saaduseid,toorme esmane töötlemine ja Naftakompanii Royal Dutch Shell sissevedu päritolumaale III Tootmisüksused hakkasid koonduma, USA firmade sissetung Reaktiivreisilennukid Euroopa turgudele. IV Põhirõhk on tootearendusel ja brändi müügil Rahandus ja teenindusettevõtted.
töötlemine. · Induse kaubandussidemed olid väga head. · Arvatavasti ulatusid need Mesopotaamiani. · Sumeri ja Akadi kuningad olid väga huvitatud idapoolsetest toorainetest ja luksuskaupadest. · Umbes 1700 a eKr leidis aset Induse tsivilisatsiooni langus, mille põhjused pole teada. · On teada, et linnad hüljati ja asuti elama väiksematesse asulatesse. · Arvatavasti tingisid selle välisvaenlaste sissetung ja sisevastuolud, või looduskatastroofid. Aarjalased veedade ajajärgul · II a.tuh. keskpaiku eKr tungisid Indiasse aarjalased. · Nad olid loodest pärit indoeuroopa keeli kõnelevad hõimud. · Nende kõneldud keelest arenes hiljem sanskriti keel, mis sai India kirjakeeleks. · Peagi hõivasid aarjalased ka Gangese madaliku ja alistasid suure osa Indiast. Geo ja looduslikud olud · Umbes 800 a. eKr algas Indias rauaaeg.
PRANTSUSE REVOLUTSIOON Aafrika pakkus eurooplastele huvi kuna meretee leidmine Indiasse ümber aafrika lõunatipu ning esimene ümbermaailmareis näitasid kätte uued võimalused ülemaailmse kaubavahetuse arendamiseks. Aafrika rahavd olid saavutanud kõrge arengutaseme oma aja kohta. Aafrikas ei teatud enne eurooplastest midagi. Eurooplased võeti hiinasse vastu umbusklikult .Eurooplastel õnnestus rajada väike kaubapunkt Aomeni poolsaarel Lõuna-Hiinas . Sellest sai peagi Hiina merevärav kauplemisel eurooplastega. Jaapanisse võeti eurooplased vastu hoopis sõbralikumalt. Jaapanlasedõppisid portugallastelt muskettide valmistamise ja kasutamise oskust ning tutvusid katoliku kirikuga. Võimule tulnud Tokugawa väepealikute dünastia, algas eurooplaste väljatörjumine jaapanist. Eurooplastel oli raskusi ka Hiinas peale tokugawa. Hiinat häiris ka euroopa misjonäride tegevus, venelaste edasiliikumine Siberis Amuuri aladele ja üha la...
Ehitati kirik ja kivilinnus. Kivilinnust pakuti liivlastele varjupaigaks. Mõned liivlased lasid ennast ristida. 1191. aastal läkitas Meinhard Theoderichi Eestimaale arvatavasti misjonitööd tegema. Liivlasetele sai peagi selgeks sakslaste plaanid ja nad pesid endid ristiusust puhtaks. Pärast Meinhardi surma nimetati uueks piiskopiks Berthold. Tal tekkisid kohe liivlastega teravad tülid ja nii pöördus piiskop tagasi Saksamaale. 13. Rüütlite esimene sissetung eestisse; 1208. aastal algas võitlus Eestimaa pärast. Juhuslikud kokkupõrked olid taanlastega ja sakslastega varem, aga õige sõda algas Ugandis sihipäraselt. Kroonikas mainitakse seda kui vahejuhtumit. Ugandlased olid varastanult Venemaale rännanud sakslastelt kaupa ja sellega nõuti tagasimaksmist. Latgalid õhutasid ja toetasid sakslasi. Nõudmisi ei võetud vastu. Läbirääkimised paraku üksteise vahel ei õnnestunud. 1208. aasta sügisel ründasid sakslased Ugandisse
Muistne vabadusvõitlusEesti aladel 1208 - 1227 Vabadusvõitlus Eesti aladel · Algas 1208 septembris saksa ristisõdijate ja nendega liidus olevate (alistunud) lätlaste sissetungiga UGANDI maakonda · Suuremad lahingud: · Lahing Otepääl 1208 sept Ümera lahing 1210 Madisepäeva lahing 21. september 1217 Lahing taanlastega 1219 Tartu kaitsmine 1224 Lõppvaatus Saaremaal 1227 1208 · Esimene sakslaste sissetung Eesti aladele - UGANDI maakonda Otepääle · Sakslased ristitud latgalite toel rüüstasid külasid ja süütasid Otepää linnuse · Pärast seda hakati Sakala vanema Lembitu juhtimisel vägesid koondama Muistset vabadusvõitlust käsitleb Henriku Liivimaa kroonika · Kroonikas nimetatud 8 tuntumat eestlast: Lembitu (armastatu) eestlaste üks kuulsamaid vanemaid) tema vend Õnnepäev Manivalde Wottele (võitleja) Tabelinus (tapleja) Meeme (meheke), Riitanus, Kirianus
Prantsusmaa: tahtis tagasi saada Elsass-Lotringi ja vallutada Saarimaa Venemaa: tahtis omada Galiitsiat ja kontrollida Musta mere väinasid ning suurendada oma võimu Balkanil, kust ta soovis minema ajada Austria-Ungarit Jaapan: vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid Sõjaplaanid: Saksa sõjaplaan ehk Schlieffeni plaan: Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu Prantsuse sõjaplaan ehk plaan 17: Lotringi ja Elsassi hõivamine ning seejärel sissetung Saksamaale Sõja ajend: ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914 Sõjategevus: 1914 2. augustil hõivasid Saksa väed Luksemburgi. 4.augustil alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse. 21.-25. august nn piirilahing Prantsuse-Inglise väed said Saksamaa käest lüüa 5.6. september Marne'i lahing Prantsuse ja Briti väed andsid löögi Saksa vägedele 1915 Algas positsioonisõda. 1915. aasta aprillis kasutasid Saksa väed Ypres'i juures mürkgaasi. 1916
1795. a sõlmisid Hispaania ja Preisimaa Prantsusmaaga rahu, 1797. a tegi seda ka Austria Veneetsia jagati Prantsusmaa ja Austria vahel, Itaalias ja Sveitsis moodustati mitu Prantsusmaast sõltuvat vabariiki Vallutussõdade algus Austria lüüasaamisega lagunes esimene Prantsusmaa-vastane koalitsioon Inglismaa, Venemaa, Austria ja Türgi moodustasid Prantsusmaa vastase koalitsiooni, kui Napoleoni väed alustasid Egiptuse alistamist Napoleoni vägede sissetung Egpitusesse 1798 Revolutsiooniaegne eluolu Vana korra kokkuvarisemisega püüti luua uut olustikku Üldine kõnevorm ,,sina", kaotati pöördumiosed ,,härra", ,,proua", ,,preili", viisakas kõnetusvorm ,,kodanik" Moodi läks lihtrahva rõivastus, loobuti aristokraatlikust rõivamoest Rõivamood enne ja pärast (vasakule Marie Antoinette, paremal Madame de Verninac) Revolutsiooniaegne eluolu
"Grupimõtlemise" termini autor on Irving Janis, kes avastas selle fenomeni aastal 1971. Janis märkas, et grupi mõtlemise idee ilmus, kui ta luges Ameerika presidendi John Kennedy ühe administratsiooni auaste mälestusi sellest, et kuidas korraldati sissetung Kuubasse. Selle Ameerika võimu idee kukkus läbi, mis rikkus nii Kennedy administratsiooni, kui ka terve riigi ühtsuse. Peale selle hukutava sündmuse USA ajaloos, on olnud ka teisi traagilised sündmusi. Näiteks sai tragöödiaks Pearl-Harbor`i sõjaväelise baasi mittevalmisolek Jaapani rünnakuks Teisel maailmasõja ajal. Tulemuseks oli atakk, mis viis hukule 18 laeva, 170 lennukit ja 3700 inimest.Neid Ameerika ajaloo episoode ühendas üks need olid ebaprofessionaalse otsustamise tagajärjed. Otsused aga olid vastu võetud kõrgema poliitika grupi või sõjaväeliste juhatajate poolt. Ühe sõnaga, kõik need olid kollektiivse vastuvõetud otsuste tagajärjed. Sellest saab järeldada, et grupi mõtlem...
poliitilisse üksusesse, pani avaaride vürstiriigid ja Doonau äärsed slaavlaste riigid sõltuvusse suurriigist, mille sarnast polnud nähtud Rooma riigist saadik. Muidugi oli selliste vallutuste jaoks vaja ka head sõjaväge ja selle eest Karl Suur juba hoolitses. Ta nõudis oma alamatelt militaarsfääris üpriski palju. Tema sõjakäikudel pidid osalema kõik vabad mehed. Kohusest kõrvale hiilimise korral võis oodata kopsakat trahvi. Ainus Karl Suure ebaõnnestumine, sissetung Hispaaniasse, peatas tema püüdlused valitseda kogu Euroopat. Kuid Karl Suure teised vallutused tegid temast keisri. Tema kroonimine Rooma paavsti poolt 800. aastal tõi kaasa pöördelise muutuse paavstiriigi poliitikas ehk Karl Suure keisrikssaamine seadustas tema võimu Rooma üle. Karl Suur mängis tähtsat rolli Lääne-Euroopa vaimu- ning kultuurielus. Oma õukonda Aachenisse kogus ta kokku Euroopa kõige silmapaistvamad õpetlased, et õpetada välja uus
Apollo Apollon, valguse, muusika jms jumal. Diana Artemis, jahijumal. Venus Aphrodite, ilu, armastuse- ja viljakusejumalanna. Vulcanus Hephaistos, tulejumal. Bacchus Dionysos, veinujumal. Ceres Demeter viljajumal. Vesta Hestia, kodukoldejumalanna. Mercurius Hermes jumalate käskjalg, teejuht. Victoria Nike, võidujumalanna. 17. Miks langer Rooma keisririik? Võõraste palgasõdurite kasutamine ebalojaalsus. Barbarite sissetung keldid, germaanlased. Hunnide tund Aasiast Euroopasse. Suutmatud nõrgad keisrid romulus augustus. 18. Mõisted proletariaat lihtrahvas, komiits - rahvakoosolek, patroon rikas roomlane, kelle alla läksid kliendid, akvedukt veejuhtmed, termid saunad, kus roomlased aega veetsid, aatrium avatud katusega ruum, nobiliteet vana-rooma aristokraatia, triumviraat kolme
·1479 a. algas Hispaania riigi kujunemine Kastiilia ja Aragoni ühinemisest dünastialise vorminguga liitu. ·1492 a. Ameerika avastamine, mis pani aluse Lõuna- ja Kesk Ameerikas Hispaania koloniaalvõimule. ·1581 a. Portugal liideti Hispaaniaga. Hispaania kaotas oma Põhja- Madalmaade maavaldused. ·1640 a. Portugal eraldus Hispaaniast. ·1808, 1814- 1833 a. Hispaania kuningas Fernando VII loobus troonist Napoleoni nõudmisel. ·1810 a. Napoleoni vägede sissetung Hispaaniasse. Rahvusliku vabadussõja algus Hispaanias. ·1873 a. kuulutati välja I Hispaania Vabariik. ·1931.a kuulutati välja II Hispaania Vabariik. ·1936 a. 17-18. juuli puhkes riigis fasistlik mäss ja algas Hispaania kodusõda. Kindral F. Franco kehtestas fasistliku diktatuuri riigis. ·1955 a. Hispaania võeti vastu ÜRO-sse. ·1973 a. 8. juuni kindral Franco loobus valitsusjuhi ametikohast. ·1977 a
9. Ramses II , tema tegevus nii sõja kui ka rahu ajal. 10.Perekonnaelu. 1. Umbes 3000 aastat eKr tekkis teineteisest sõltumatutest Alam- ja Ülem- Egiptusest ühtne Egiptuse riik. Pärimuse järgi olid need liidetud vaarao Menese poolt, kes oli Ülem-Egiptuse valitseja. Siiski vaieldakse teemal, kas Menes oli ikkagi ajalooline isik. 2. Hüksoslased on sissetungijad Aasiast, kes tungisid Niiluse deltasse umbes 1650 aastal eKr. Nende osa Egiptuse ajaloos on suur, kuna nende sissetung Egiptusesse tähistab Keskmise riigi lõppu ning pärast hüksoslaste väljatõrjumist algas Uue riigi periood, millest sai Egiptuse välise võimsuse hiilgeaeg. 3. Vaarao oli kogu Egiptuse vaidlustamatu isand ning kõik toimus tema määramisel. Oma võimu teostas ta ametnikkonna abil, mille mõjukam osa kõrgem ametnikkond koosnes suursugustest aukandjatest. Nende seast määras vaarao maakondade asevalitsejad nomarhid, kelle ülesanneteks oli
Minu jaoks oli balleti üldmeeleolu lustlik ning värvikas, oli palju kohti mis ajasid naerma. Samas oli see ka väga maagiline nagu muinasjutus. Ballett koosneb kahest Pipi raamatust. Esimene vaatus põhineb esimesel Pipi raamatul, mis võtab aset väikses Rootsi linnakeses Segasumma suvilas. Esimeses vaatuses nägin ma kõige tuttavamaid stseene Pipi teleseriaalist: pannkoogid ja põranda küürimine Tommi ja Annikaga, röövlite sissetung Segasumma suvilasse, teepeod toredate daamidega ja Pipi katse kooli minna. Väga tore oli üle pika aja neid stseene uuesti kogeda. Teine vaatus põhineb raamatul „Pipi Pikksukk Lõunamerel“, kus lapsed reisivad Pipi isa juurde Lõunamere saarele. Teel sinna saavad lapsed meres ujuda koos kalade, meduuside ja meritähtedega. See vaatus hõlmab muu hulgas Havai päritolu Lõunamere saare elanikke ja karja ahve. Tantsijad saavad oma paksudes kasukates korralikult higistada.
1. Rooma Vabariik Rooma Vabariik oli aastatel 510-30eKr. Riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast olid tähtsamad kaks konsulit. 5.saj lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Tagasilöögi andis gallide sissetung 387 eKr, kuid neid suudeti võita ja aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Roomas valitses patriitside aristokraatia. Patriitsid võisid olla riigiametnikud, preestrid ja senatiliikmed. Ülejäänud inimesi kutsuti plebeideks, kellel oli luba ainult rahvakoosolekutel osaleda. Patriitside ja plebeide suhted olid vaenulikud. Plebeide õiguste eest võitlesid rahvatribuunid. 450 eKr anti välja Rooma seadustekogu- 12 tahvli seadused
· Jaapan · Türgi · USA · Bulgaaria Sõdivate poolte plaanid: · Saksamaa Schlieffeni välksõja plaan (Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine Venemaa vastu, enamus meestest läänerindel, idas ainult katteüksused) · Prantsusmaa Plaan 17. hoogne pealetung (Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev süsteem, ajalooliste Prantsusmaa osade tagasi võitmine ning seejärel sissetung Saksamaale) · Inglismaa Plaan puudus (Oldi valmis koostööks Prantsusmaaga, toetamaks nende vasakut tiiba) · Venemaa Plaan puudus (Antanti juhtimisel ründas Ida-Preisimaad) · Austria-Ungari Austria-ungaril tuleb võidelda mitmel rindel (lõunas Serbia ja idas Venemaa vastu) Lahingud Läänerindel: · Luksemburgi hõivamine Saksamaa poolt ja sissetung Belgiasse
44...sa loe vähemalt läbi sest ta raudselt midagi sealt kysib:P ruunikirja kohta ma arvan:P:D:D Suurbritannia kujunemine 300 eKr indoeuroopa rahvad Suurbritannia aladele 10-5. saj eKr keltide sisseränne - edukas majandus, mis rajanes raua tootmisel - leiutasid uusi põllutööriistu(nt vikat, ader) 1. saj m.a.j. roomlaste vallutus - Britanniast sai Rooma provints - 5. saj tekkis barbarite ründeoht ja Rooma lahkus oma vägedega Britanniast 5. saj germaanihõimude massiline sissetung anglid, saksid, jüütid, friisid(anglosaksid) - orjastasid suure osa keltidst - rajasid sinna oma kuningriigid: Essex, sussex, Wessex, northurnbia, Kent. 829 ühendati need Inglise kuningriigiks. - Keldid jäid elama Wales'i , sotimaale ja Iirimaale Normannide sissetung (taanlased) - inglise kuningas Alfred suur sõlmis sõdade tulemusena taanlastega kokkuleppe riigi jagamiseks(876) taanlaste riiki nimetati Danelaev e taani õigus
Nii keraamika kui ka metallitöötlus saavutasid silmapaistvalt kõrge taseme. Induse linnade kaubandussidemed ulatusid arvatavasti Mesopotaamiani, mille valitsejad - Sumeri ja Akadi kuningad - olid huvitatud idapoolsetest toorainetest ja luksuskaupadest. Umbes 1700 a e.Kr aset leidnud Induse tsivilisatsiooni languse põhjused pole teada. Arheoloogilised leiud osutavad, et linnad jäeti maha ja edaspidi elati väiksemates ning vaesemates asulates. Oletatavasti tingisid selle välisvaenlaste sissetung ja sisevastuolud, aga ja hävitavad üleujutused või muud looduskatastroofid. Aarjalased veedade ajajärgul II aastatuhande keskpaiku eKr tungisid loodest Indiasse indoeuroopa keeli kõnelevad hõimud, kes nimetasid end aarjalasteks. Neist said tänapäeva hindude esivanemad. Aarjalaste kõneldud keelest arenes hiljem India klassikaliseks kirjakeeleks saanud sanskriti keel, samuti tänapäeva India arvukad keeled, mida sageli nimetatakse kokku hindi keeleks. Pole teada kas
Kokku umbes 160 miljonit inimest üle maailma räägib hispaania keelt. Es rahvastikust 75% on hispaanlased, õlejäänud on kataloonlased, galjeegod, baskid. *Linnaelanikke: 76,5% *Keskmine eluiga: 77 aastat *Imikute suremus: 5% *Kirjaoskamatus: 4,6% *Tööpuudus: 20% Es iive on positiivne. (0..0,4%). Majandus: Hispaania on tööstuse- ja põllumajanduse maa. 1960- 1980 aastatel toimus riigi tööstuse kiire areng, mida soodustasid: tööjõu odavus väliskapitali hoogne sissetung välisturismist saadud ja saadav tulu Maavarade poolest on Hispaania eriti rikas metallimaakidest. Leidub: kivisütt, rauamaaki, tsingimaaki, pruunsütt, kaalisoola, tinamaaksi, volframaaki, püriiti, vasemaaki. Elavhõbeda varudelt on Hispaania Euroopa maade seas esikohal. Väliskapitali abiga on riigis edendatud naftatööstust, autotööstust, elektrotehnikatööstust, jt. Varem juhtivat rolli omanud hankiva, toiduaine- ja tekstiilitööstuse osa on riigis tunduvalt vähenenud.
ja paljud teised tegurid. Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik. Alates sellest ajast seisid riigi eesotsas senat ja valitavad kaks konsulit.. Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 eKr. Rooma oli algul üks paljudest Latiumi maakonna linnriikidest, lühikese aja jooksul võttis ta Latiumi linna ja sõjaväe oma juhtimise alla. 5. sajandi lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik.. Tgasilöögi andis gallide sissetung, nad suutsid vallutada Rooma. Gallide vabanemiseks ja linna päästmiseks pidid roomlased maksma suurt lunaraha. Rooma pidas ka pikka võitlustItali hõimurühma samiinidega. Nii samiinid, kui ka etruskid alistati Rooma võimu alla ja aastaks 265 eKr oli kogu Itaali Rooma võimu all. Kogu Itaalia vallutamisega oli Rooma loomulikult tõusnud üheks tugevaimaks riigiks Vahemere ääras. Suurim vaenlane tol hetkel oli Põhja-Aafrikas asuv Kartaago, kellega Rooma pidas kolm sõda