Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"sissetulekust" - 529 õppematerjali

sissetulekust on suurem, on ka nõudluse elastsus suurem.
thumbnail
2
docx

Reggae

Vähemalt 2 miljonit jamaikalast elab väljaspool Jamaicat. Suur migratsioon aitab tasakaalustada kõrget sündivust - 20 sündi 1000 elaniku kohta (2001), mis siiski on viimasel ajal vähenenud (1990 registreeriti 1000 elaniku kohta 25 sündi. S aareriik oma loodus, kaunite randade, sportimisvõimalustega ja atraktiivse elanikkonnaga on tõeline turistide paradiis. Aastal 2000 käis siin 1,8 miljonit turisti, kes jätsid saarele 1,3 miljardit USD-d. See moodustas 45% Jamaica välisvaluuta sissetulekust. Turism annab otseselt tööd 75 000 jamaikalasele ja kaudselt 225 000-le. Rastafari liikumine on on Jamaical sündinud usulis-ühiskondlik liikumine, mille keskmes on Etioopia keisri Haile Selassie I (1892-1975) austamine jumala ja messiana, mustanahaliste orjastamise-eelse Aafrika vaimse pärandi ja vabaduse väärtustamine ning vastuseis läänemaailmale. Bob Marley (Robert Nesta Marley) (6. veebruar 1945 ­ 11. mai 1981)

Muusika → Muusika
4 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kas inimeste tarbimiskäitumine vastab Maslow vajaduste hierarhiale?

Vajadus jätta jälg kasutades ära enda täielikku potentsiaali, milleks inimesel jätkub võimeid, oskusi ja teadmisi. Tarbimist võib jaotada kaheks: avalik tarbimine, mis on valitsuse kulutused, mida tehakse et toodangute või teenuste hankimiseks või eratarbimine, milleks on kõigi inimeste kulutused eraldi, et täita kõiki enda vajadusi. Kahjuks aga ei ole kõiki vajadusi võimalik tarbimiseks täita kuid vähemalt osad nendest on. Tänapäeval ei sõltu tarbimine enam suuresti sissetulekust. Kui inimestel on ikka vajadused, mis tuleb eelnevalt täita kui näiteks juuksuris käimine või ükskõik milline teine teenus, siis need vajadused täidetakse ka kõige esimesena. Me ei jäta tarbimata neid tooteid või teenuseid, mida me tunneme, milleks on vajadus, isegi siis kui meil rahaga probleeme, üritame ikka täita enda füsioloogilised vajadused. Tarbimisega on alati seotud pakkumine, kui mingit toodet või teenust parasjagu ei pakuta, ei

Inimeseõpetus → Inimeseõpetus
5 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Tulude jaotus ühiskonnas konspekt

Vaesus on tihti suhteline ja küsimus on, kuhu tõmmata piir? Normaalne elukvaliteet – tagab lisaks bioloogilistele ka sotsiaalsete vajaduste rahuldamise. Elatusmiinimum – vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab ka tööl käia. Minimaalse toidukorvi maksumus. Vaesuspiir. Iga ühiskond peab siin ise otsustama vastavalt oma võimalustele. RIKKUS. KUIDAS SAADA? Rahalises mõttes rikas on see inimene, kelle sissetulekust piisab, et hoida oma elujärge soovitud tasemel ja koguda piisavalt sääste ajaks, kui ta ei jõua enam tööd teha. Finantsiline vabadus – raha ei sea soovidele piire või on need piirid piisavalt kaugel. Rikkaid on kahesuguseid: kellel on palju raha ja kellel on väikesed soovid. Rikkus on suhteline mõiste: - võrdlus teistega - võrdlus eesmärkidega - aja jooksul eesmärgid muutuvad Rikkaks saamine ja rikas olemine ei sõltu otseselt sissetuleku suurusest, vaid oskusest

Majandus → Majandus
16 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Inflatsioon

osakaaluga tarbekaupadest ja kajastab keskmist tarbimist. Kuna inimeste tarbimistharjumused ja suhtelised hinnad on riigiti erinevad, erineb ka ostukorvi koostis. Inflatsiooni mõju tarbijale Inflatsioon mõjutab küll kõigi inimeste tulusid, kuid erinavalt, sest kõikide toodete hinnad ei tõuse samas ulatuses, samuti ei tarbi kõik samu tooteid. Näiteks kui kallinevad esmatarbekaubad, siis langeb eelkõigr vaesemate inimeste heaolu, sest nende sissetulekust klub suurem osa esmatarbekaupadele. Kui tõusevad luksuskaupade hinnad, mõjutab see eelkõige rikkamaid elanikkonnakihte. Inimene, kes on pangast laenu võtnud, võidab inflatsioonist, kuna peab inflatsiooni võrra vähem laenu tagasi maksma. Too aga, kellel on suured säästud, kaotab, kuna tema hoiused kaotavad inflatsiooni võrra oma väärtust. Seega võib mõne majapidamise heaolu inflatsiooni tulemusena suureneda, samal ajal kui teise oma väheneb

Majandus → Majandus
12 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Seminar 3: tervisekindlustus

Käesolevas töös arutlen, kas avaliku sektori tervishoiukulutusi peaks suurendama 50 miljoni euro võrra või tuleks eelistada erakindlustus firmade tekkimist Eestis. Enne arutluse kirjutamist tutvusin Health Care and the Public Sector plaaniga ja J. Stiglitzi Ühiskondliku sektori ökonoomika raamatuga. Põhilised arutluses kasutatud andmed on võetud Rahandusministeeriumi ja Eesti Haigekassa kodulehelt. Eesti ravikindlustuse eesmärk on katta kindlustatud isikute tervishoiukulud haiguste ennetamiseks ja raviks, rahastada ravimite ja meditsiiniliste abivahendite ostmist ja maksta ajutise töövõimetuse ja muid rahalisi hüvitisi. Samuti jälgib Eesti ravikindlustus solidaarsuse printsiipi: haigestumisel ei sõltu haigekassa tasutava tervishoiuteenuse maksumus sellest, kui palju on konkreetse inimese eest makstud sotsialamaksu. Tööd tegevate inimeste eest makstud sotsialamaksust tasub haigekassa ka nende inimeste tervishoiuteenuste eest, kes parasja...

Majandus → Majandus
20 allalaadimist
thumbnail
2
docx

TÖÖTLEV TÖÖSTUS

11. Millistesse piirkondadesse on mõtet ehitada kaasaaegseid terasetootmiseettevõtteid? Piirkondadesse kus on odav elekter. Sadamalinnadesse kuhu maak sisse veetakse 12. Nimeta kergetööstuse koosseisu kuuluvaid majandusharusid. · Tekstiili- ja rõivatööstus · Naha- ja jalatsitööstus 13. Millised tegurid mõjutavad kõige enam kergetööstusettevõtete paigutust? Paiknemist mõjutab oluliselt moe muutus, tööjõu maksumus, nõudlus, inimeste sissetulekust. 14. Millal ja miks koondusid kergetööstusettevõtted söebasseinidesse? 15. Miks eelistavad rahvusvahelised firmad toota suure osa kergetööstuse toodangust Ida- ja Kagu-Aasia riikides? Kuna seal on odav tööjõud ja tootmine odav. 16. Selgita kergetööstuses toimunud globaliseerumise positiivseid ja negatiivseid külgi vähem arenenud riikides. Positiivsed: · Oli odavam toota mõnes riigis · Reklaam levis · Nõudlus suurenes Negatiivne: · Must tööjõud

Geograafia → Geograafia
33 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Fiskaal- ja monetaarpoliitika

muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Maksud:  maksud sissetulekutelt-tulumaks  maksud kulutustelt-käibemaks  maksud omandilt-maamaks Maksud: 1. otsesed maksud-isikutele, maksustatakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikute sissetulekuid. 2. kaudsed maksud-kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist. Maksusüsteemid:  Regressiivne maksusüsteem-kõrgema sissetulekuga isikud maksvad oma sissetulekust proportsionaalselt vähem kui madalama sissetulekuga inimesed.  Proportsionaalne maksusüsteem-kõik isikud sõltumata oma sissetuleku suurusest maksvad maksudeks ühesuguse protsendi oma sissetulekust.  Progressiivne maksusüsteem-väiksema sissetulekuga isikud maksvad proportsionaalset vähem kui suurema sissetulekuga isikud. Avaliku sektori kulutused: 1

Politoloogia → Politoloogia
28 allalaadimist
thumbnail
1
doc

USA ja Itaalia kahe maailmasõja vahel

Uute toodete jaoks polnud aga piisavalt ostjaskonda, kuna tööviljakus kasvas tänu uutele tehnoloogiatele palkadest kiiremini. Mõni majandusteadlane arvab, et kriisi oleks saanud vältida, kui uutesse tööstusharudesse oleks vähem raha investeeritud), majanduse riikliku regulatsiooni puudumine (sissetulekute ebaühtlast jaotumist on samuti peetud kriisi peapõhjuseks, USAs kuulus 1%-le rikastele 63% elanikkonna sissetulekust, samas kui 93%-le vaestele langes vaid 4%sissetulekutest), Euroopa majanduse nõrkus (reparatsioonide ja sõjavõlgade tasumisega hädas olnud eurooplased ei suutnud oma majandust korda seada ega ka Ameerika kaupu osta. Ka president Hoover süüdistas kriisi puhkemises eurooplasi), USA impordipoliitika (ameeriklased kehtestasid liiga kõrged tollitariifid sisseveetavatele kaupadele, mis põhjustas majanduslikku langust ka teistes riikides) ning USA immigratsioonipoliitika (sisserände

Ajalugu → Ajalugu
92 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rahandus- ja hariduspoliitika

väga piiratud. Ei saa ulatuslikult muuta raha pakkumist, kuna raha hulga majanduses määrab välisvaluutareserv. 4)Fiskaalpoliitika Kui rahapoliitika on suunatud hindade stabiilsusele, siis fiskaalpoliitikaga püüab riik toetada majanduse arengut ning vähendada tööpuudust.Fiskaalpoliitika peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. Maksude alandamine soodustab tarbimist ja tarbimise kasv elavdab majandust. Maksukoormuse tõstmine piirab tarbimist, sest osa sissetulekust peab riigile andma. 5)Maksud riigi majanduses Makduse osatähtsust riigi majanduselus näitab maksukoormus, mida väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-sse. Maksukoormust peab vaatama ühes riigi funktsioonidega. Kui on suuremad maksud, peab riik tagama ka rohkem. Näiteks Skandinaavia riikides on kõrgem maksukoormus kui Lõuna-Euroopas, kuid seal pakutakse ja tasuta haridust ja meditsiiniabi oluliselt suuremal määral. Võib muuta ka maksude struktuuri

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
33 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ühiskonna kontrolltöö

Vasakpoolsed ideoloogia vormid tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas, levinumad on: * Sotsiaaldemokraatia (keskseks väärtuseks võrdsus, ühiskond peab tagama igale inimesele võrdse võimaluse haridusele,arstiabile,tööle ja elukutse omandamisele) * Kommunism (radikaalne ühiskonna käsitlus, mis nõuab majanduse riigistamist ja rikkuse võrdset jaotamist) * Sotsiaaldemokraatia (solidaarsus; kõigile värdselt olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest; nt Skandinaaviamaad) * Konservatism (ajalooliselt vanim; orienteeritud inimestele,kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused; inimese töö panus määrab tema heaolu taseme; nt Saksamaa,Prantsusmaa) * Liberalism (kõrge tööhõive tagamine, konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine kõigis valdkondades ehk kõik sõltub rahakoti paksusest; nt Austraalia,SB,Iirimaa,USA, ka Eesti)

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
59 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Senaatori argipäev

Meie heakskiiduta ei panda ühtegi seaduseelnõud rahvakoosolekule arutlusele. Me ei võta vastu seadusi, aga kaudselt juhime me siiski riiki. Minu seisusesse tõusmiseks peab olema piisavalt jõukas. Kuna ma olen pärit rikkast perekonnast,siis pole see mulle probleemiks osutunud. Ka mu isa oli senaator, see amet pärineb tihti ka põlvest põlve. Ma olen suurmaavaldaja. Mul on palju põllumaad, mida harivad orjad . Sealt teenin ka ühe osa oma sissetulekust. Samuti on mul orjadena ka osavaid käistöölisi, kes teenivad mulle raha. Mind võib juba juba eemalt ära tunda minu toogat ehtiva purpurpunase triibu järgi. Seda panen ma alati selga oma orja abiga, kuna kõik peab olema korrektne, kui ei taha saada laimu ja irvituse ohvriks. Jalas kannan ma tavaliselt nahast sandaale. Mul on naine ja 2 last- tütar Celsia ja poeg Klaudius. Nende üle on mul täielik võim. Lastel on hetkel koduõpetaja

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Tulude ja kulude ringkäik

I MK V FINANTSTURG MAJAPIDAMISED VALITSUS ETTEVÕTTED SÄÄST S MÜ MO Y Joonis 13.3. Tulude­kulude ringkäik III Sääst ­ osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade ja teenuste ostmiseks Investeering ­ kulutus seadmetele, masinatele, hoonetele (tootmis- vahenditele) ning kaubavarudele; laiemalt võttes loetakse investeerimiseks igasugust kapitali kasva- tamist ühiskonnas Finantsturg ­ turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja

Majandus → Majandus
5 allalaadimist
thumbnail
34
docx

MAKSEVAHENDID EESTIS LÄBI AEGADE

temast ka akumulatsioonivahend, sest ta kujutab endast üldistatud ostujõudu. Akumulatsioonivahend – kogumine, kuhjamine. Raha võimaldab tarbimise aega valida ning tulusid ja kulusid paremini planeerida. Inimene, kellel on raha, saab selle eest kohe soovitud kaupa osta. 4 Raha on hea akumulatsioonivahend ootamatute kulutuste katteks. Inimesed kasutavad osa oma sissetulekust tarbimiseks ja osa oma sissetulekust säästmiseks. Säästmiseks saab kasutada erinevaid võimalusi – võlakirjad, aktsiad, kinnisvara või isegi tarbekaubad. Samas ei saa muul moel (väärtpaberitena, kinnisvarana jne) akumuleeritud vara iga kord kaotusi kandmata rahaks vahetada. Siiski on raha hea akumulatsioonivahend vaid stabiilsete või alanevate hindade korral. Kui hinnad tõusevad, siis raha ostujõud ja säästude tegelik väärtus vähenevad.

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Rembrandt

1634. aastal abiellus Rembrandt viimase nõbu, Saskia van Uylenburgiga. Samal aastal sai Rembrandtist Amsterdami linnakodanik ja kohaliku kunstnike gildi liige. 1635.a avanes neil võimalus osta maja, koguda kunstiteoseid ja sõlmida uusi kontakte. 1639. aastal koliti uuesti ja seekord veelgi esinduslikumasse majja (selles majas asub tänapäeval Rembrandti majamuuseum) ning sellest sai hiljem ka peamine finantsraskuste põhjus. Rembrandti suurest sissetulekust oleks pidama hõlpsasti piisama, kuid ta kulutused kasvasid koos ta sissetulekutega. Paari tabasid esimesed mured, kui nende poeg Rumbartus 1635. aastal suri ja seda kõigest mõni kuu pärast oma sündi. Samuti suri ka nende 1638. aastal sündinud tütar Cornelia kõigest kolme nädala vanuselt. 1640. aastal sündis neil teine tütar, kellele samuti Cornelia nimeks pandi, kuid kes suri, kui oli elanud natuke enam kui ühe kuu vanuseks. Alles nende neljas laps, Titus, kes sündis 1641.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Nimetu

Varakeskaegne Euroopa. 1) Millal ja kelle poolt tuli kasutusele termin ,,keskaeg"? Mõiste keskaeg võttis 1469. Aastal kasutusele Giovanni Andrea. 2) Milliseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Algus lõpp *180a.-Marcus Aureliuse surm *1453a.-vallutati Konstantinoopol *313a.-Roomas lubati ristiusk *1592a.-Kolumbus avastas Ameerika *330a.-Rooma pealinnaks sai *1517a.-Saksamaal algas reformatsioon Konstantinoopol *375a.-algas nn suur rahvasterändamine *395a.-Rooma jagati lääne- ja idaimpeeriumiks *476a.-hukati viimane Lääne-Rooma keiser 3) Kuidas jagune keskaeg? Varakeskaeg- ( 5-11 saj) *feodaalide kujunemine *neutraalmajandus *algab linnade kujunemine *feodaalkorra killustumine Kõrgkeskaeg- (12-14 saj) ...

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Colgate total - uurimustöö

Joonis 1. Meie rühm küsitles võrdselt mehi ja naisi. Joonis 2. Nagu ilmneb jooniselt 2,kasutavad hambapastat Colgate enamasti noored inimesed vanuses 14 kuni 25 aastat. Kõige vähem seda toodet ostavad ja kasutavad vanemad inimesed alates 51 eluaastat. See võib olla seotud sellega, et nooremad inimesed on rohkem mõjutatavad reklaami poolt.Nad väärtustavad rohkem terveid ja valgeid hambaid. Samas on madal kasutuse protsent vanuserühmas 51+.See võib olla tingitud madalamast sissetulekust, sest enamus vanemaealisi elavad peamiselt ainult pensionist ning ostavad odavamaid tooteid.Colgate hambapasta nende hulka ei kuulu. 4 Joonis 3. Jooniselt 3 on näha , et 40% inimestest kasutavad Colgate hambapastat kogu aeg.See on arvatavasti tingitud sellest ,et nad on selle tootega rahul.Inimeste protsent kes kasutavad Colgate hambapastat aeg-ajalt on 52%. See võib olla tingitud sellest,et inimesed tahavad proovida vahepeal midagi uut

Eesti keel → Eesti keel
36 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Valgustus ja sõjandus

monopolide ja privileegide kaotamist *halvustasid linnade kunstlikkust Friedrich Wilhelm I (1713-1740) Friedrich II Suur (1740-1786) *äärmusliku merkantilismi esindaja *keelustas piinamise ning deklareeris *kärpis õukonna kulutusi, õukonna asendas usuvabadust tubakakolleegiumiga *õukonnas Voltaire, rajas Sanssouci lossi *valdav osa riigi sissetulekust sõjaväele *ministritega suhtles kirja teel *palgavägi asendati nekrutitega, kes vabal *nõunikud puudusid ajal elatasid end põllutööga *uuendati õiguskorraldust: lühendati *arendas välja Preisi bürokraatia kohtuasjade menetlusaega, kohtunikel (ametnikuvõim) õigusalane haridus *riigiasjade üle otsustas kuningas *seadustekogu, valmis pärast kuninga surma

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Ühiskonnaõpetuse konspekt

võrdsusesse. Konservatiivne heaolumudel on ajalooliselt vanim, Otto von Bismarck 1880. Orienteerub eeskätt töötavatele inimestele, kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma ka ülalpeetavate perekonnaliikmete vajadused, saab kõrgemat kompensatsiooni vanaduses, tunnusjooneks sotsiaalpartenluse tugevus. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel seostub Skandinaaviaga, märksõnaks solidaarsus, mis tähendab, et sotsiaalhüviseid peaksid saama kõik kodanikud, 6) olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest, selle peamiseks pakkujaks on riik,et selleks raha saada kehtestatakse kõrged maksud, jõukad inimesed on nõus seda maksma, kuna tasuta arstiabi ja haridus, pension on kõigile. Liberaalse heaolumudeli etalon on USA, põhiväärtused inimeste vabadus ja võrdõiguslikkus ninf minimaalriik, selle ülesandeks pole heaoluteenuste osutamine, vaid kõrge tööhõive tagamine nin

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
31 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Rembrandt Harmenszoon van Rijn

Rembrandt Harmenszoon van Rijn 1606 ­ 1669 Rembrandt Harmenszoon van Rijn (15. juuli 1606 Leiden ­ 4. oktoober 1669 Amsterdam) oli üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Elulugu Rembrandt sündis 1606. aastal Leidenis Harmen Gerritszoon van Rijni ja Neeltgen Willemsdochter van Zuytbroucki üheksanda lapsena. Tema isa oli veskiomanik ja ema pagari tütar ning perekond oli üpris heal järjel. Emapoolsed sugulased jäid katoliiklasteks isegi pärast Madalmaade kodanlikku revolutsiooni. Peatselt pärast Leideni Ülikooli astumist katkestas Rembrandt filosoofiaõpingud. Soovides saada maalikunstialast õpetust, asus ta õppima Leideni katoliiklasest maalija Jacob van Swanenburgi käe alla. Tema juures õppis Rembrandt järgnevad kolm aastat, omandades põhilised maalimisvõtted. Kahjuks pole avastatud Rembrandti töid selle...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Vene aeg ja rootsi aeg

Pärnu kaubanduse osatähtsus. • Rootsi ajal rajatud manufaktuurid olid kas sõjas hävinud või oma töö lõpetanud. • 1734 asutati Räpina mõisasse paberivabrik ja 18.sajandi teisel poolel manufaktuuride rajamine hoogustus taas. Valmistati klaase, peegleid, küünlaid, seepi, tubakat, tärklist jm. Põllumajandus Põllumajanduse taastamisel etendas peamist osa viljakaubandus, mis andis läbi kogu XVIII saj põhiosa Eesti mõisate ja tulude sissetulekust. Suureks viljatarbijaks sai Baltikumi toodud Vene 50 000 meheline sõjavägi. Peamiseks väljaveetavaks kaubaks Vene turule kujunes viljast põletatud viin, mille tegemise tarvis raiuti maha põlismetsad, et kütta viinakööke. Viinaköögi jäägiga (praaga) nuumati härgi, kes samuti Peterburi turule viidi. Sellega pandi alus ulatuslikumale loomakasvatusele mõisas ja härjasõnnik tõstis maa saagikust. Linnad, kaubandus, tööstus Linnad, kaubandus, tööstus

Ajalugu → Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Uurimustöö referaat, Austria

klass_Ken · Geograafia õpik 10.klassile · http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/9d/EU-Austria.svg/250px- EU-Austria.svg.png SISUKORD 1.Sissejuhatus 2.Mis on Austria? 3.Üldandmed 4.Riigilipp ja geograafiline asend 5.Poliitiline süsteem 6.Maa ja rahvas 7.Kasutatud materjal 8.Sisukord 9.Kokkuvõte KOKKUVÕTE Austria on ka suur turismiriik, nende aastasissetulek oli viimastel andmetel 22.432.000.000 US $ ja moodustab 1.2 % kogu maailma sissetulekust .Üldiselt on Austria väga hea transpordis. Austria üle võib uhke olla , kuna ta on ammu aega tagasi juba iseseisev ja majanduses on ka kõik korras.

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Majanduse põhimõisted

müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel Turupakkumine ­ kõikide individuaalsete pakkumiste kogusumma antud turul kindlal ajahetkel Turu tasakaal ­ olukord, kus nõutava ja pakutava kauba kogused on mingil hinnatasandil võrdsed Defitsiit ­ olukord turul, kus nõudmine ületab pakkumise Ülejääk ­ olukord turul, kus pakkumine ületab nõudluse Tarbija ­ inimene, kes ostab tooteid või teenuseid isiklikuks kasutamiseks Säästud ­ osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks Eelarve ­ finantsplaan, mis koostatakse tulevaste tulude ja kulude kasvandamiseks Eelarve tasakaal ­ tulud ja kulud on võrdsed. Defitsiit ilmneb siis, kui kulud ületavad tulud ja ülejäägiga on tegemist juhul, kui tulud on kuludest suuremad Aktsia ­ väärtpaber, mis näitab selle omaniku(aktsionäri) õigust osale ettevõtte varast ja kasutamist Intressimäär ­ näitab mitu protsenti tasu raha põhisummalt tuleb kindlal

Majandus → Majandus
114 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Nõudluse ja pakkumise elastsus

madal. Konstantse elastsuskoefitsendiga nõudluskõverad 1) Täielikult elastne nõudluskõver Horisontaalne nõudludkõver näitab, et tarvbijad nõuavad kogu seda kogust, mida müügiks pakutakse, hinnaga pe. Kui hind tõuseb, langeb nõutav kogus nullile. 2) Täielikult mitteelastne nõudluskõver Vertikaalne nõudluskõver kujutab olukorda, kus nõutav kogus ei muutu üldse, kui hüvise hind muutub. Nõudluse hinnaelastsuse mõjurid Ostjat mõjutab: 1) Osatähtsus sissetulekust 2) Asenduskauba olemasolu 3) Hädavajalik või luksusese 4) Ajaperioodi pikkus 3.2. PAKKUMISE HINNAELASTSUS Pakkumise hinnaelastsus mõõdab, kuidas reageerivad hinnamuutustele pakkujad. Pakkumise hinnaelastsuskoefitsent = pakutava koguse suhteline muutus : hüvise hinna suhteline muutus. Pakkumise hinnaelastsuse liigid: ED <1 mitteelastne ED > 1 elastne ED =1 ühikuelastne ­ hinna protsentuaalne muutus toob kaasa täpselt sama suure pakutava

Majandus → Micro_macro ökonoomika
303 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Põllumajandusökonoomika kursusetöö

peredest/majapidamistest (Kall, 2008, lk1). Esimesse detsiili on arvatud kõige väiksema sissetulekuga inimesed, kümnendassse aga kõige jõukamad. Võrreldes kuludetsiile on näha, kuidas on omavahel seotud ning kuidas muutub leibkonnaliikme kulutuste osakaal erinevatele toodetele ja kaupadele tema sissetuleku suurenemisega. Näiteks esimesse detsiili kuuluvatel leibkonnaliikmetel kulus kõige suurem osa, peaaegu pool oma sissetulekust toidu ja alkoholita joogi peale, kõige vähem aga hotellide, kohvikute ja restoranide ning üldse vaba aja peale. Teistest suurema osa moodustasid ka kulutused eluasemele ning majapidamisele. 5 Kuludetsiilide keskmises osas oli protsentuaalselt vähenenud toidu, sideteenuste ja aktsiisikaupade kulutuste osakaal. Suurem osa oma sissetulekust kulus nüüd hoopiski

Põllumajandus → Põllumajanduse alused
188 allalaadimist
thumbnail
60
docx

Mikro- ja makroökonoomika kontrolltöö nr 2

Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 26 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Lõbustusmaks ja hasartmängumaks on riiklikud maksud. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 27 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Kaudsed maksud on oma olemuselt progressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetulekust suhteliselt suurema osa kaudseteks maksudeks võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 28 Vale Hindepunkte 0.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Rahvamajanduse koguprodukt on aasta jooksul riigi residentide poolt riigis valmistatud lõpptoodete ja -teenuste väärtus turuhindades Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 29

Majandus → Majandus (mikro ja...
685 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Sotsiaalhooldusõigus konspekt

jääb riiki sisse ja seda me ei pea jagama, kui isik lahkub, siis lõpeb ka kaitse; - kohaldatav õigussüsteem ­ kindl.kaitse tekib ainult ühes riigis, ainult ühe riigi süsteem võtab vastutuse; kohaldame töökoha riigi õigust, kui korraga töötab kahes riigis, kohaldame selle riigi õigust, kus isik töötab 25% (tööaeg) või saab 25% sissetulekust ­ sots.kindl. makset me maksame ainult ühte riiki; - välisriiki lähetamine ­ lähetatud töötaja on töötajate liik nt Eesti tööandja võidab riigihanget teises riigis ja läheb teenust osutama koos töötajatega; töötajate puhul teatud aja vältel sots.kindl. kaitse ei muutu, 24 kuu jooksul kaitset makstakse Eestisse; kui lihtsalt lähme välismaale tööle, siis

Sotsioloogia → Sotsiaaltöö
30 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kuritöö ja karistus

Omamoodi karistus on ka südametunnistuspiinade kannatamine, kuid see ei ole harilikult kaaskodanike silmis piisav. Nii raamatu põhjal kui ka muidu tundub mulle, et alles pärast karistuse kandmist suudab terve inimene oma lähedastele ausalt silma vaadata. Armastus oli olulisel kohal terves raamatus. Kõige tähtsam tundus just ema Pulheeria Aleksandrovna ja õe Dunja suhtumine Raskolikovi. Nemad tahtsid teda aidata igas olukorras, loovutades noormehe õpingute jaoks suure osa oma sissetulekust ning tundes temast kodus olles suurt puudust. Jõudes Uve Poom G2C 5. november 2001 Peterburi mõjus neile pereliikme haigusest teada saamine suure shokina. Asja tegi hullemaks ka poja mõneti negatiivne suhtumine lähedaste külaskäiku ning asjaolu, et ta oli Dunja kosilasega tülli läinud. Liiatigi ei soovinud Raskolnikov, et teda külastama hakataks

Kirjandus → Kirjandus
840 allalaadimist
thumbnail
1
doc

12.kl Sp

Võimu olemus ja ressursid: Max Weber on määratlenud võimu kui kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võim on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimusuhete kirjeldamiseks kasutatakse sõna domineerimine e valitsemine, ülekaalus olemine. Ressursid võivad olla ainelised ja vaimsed. Ainelised-omand ja kapital, vaimsed-teadmised ja kogemused. Lisaks päritolule ja ainelisele kapitalile (maa, raha, kinnisvara) on ka tähtsaks kujunenud inimkapital (teadmised-oskused) ning sotsiaalne kapital (suhted, usaldus ja koostöö teiste ühiskonnaliikmetega). Võimu teostamise meetodid: sunni võimu korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla v karistuse eest. Teatud mõttes väljendavad ka seadused õiguslikku sundi, sest nende mittetäitmine toob kaasa karistuse-trahvi, ametist vallandamise, vabaduse võtmise. Vajadus rakendada sundi kerkib tavaliselt üksikutel juhtudel...

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
179 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Usk, Suur kirikulõhe ja Vaimulikud ordud

USK: inimesed olid veendunud, et maine ja ajalik elu on ainult ettevalmistus igaveseks eluks peale surma. Keha on ajutine ja kaduv, hing igavene. Kõik maine on hingelise kõrval tühine. Usutõe peamine allikas oli Piibel ja vanaaja kirikuisade teosed. Hilisemate kirjanike eesmärk oli autoriteetidele tuginedes jumalikust tõest õigesti aru saada. Keskaegne ettekujutus: jumal troonib inglitest ümbritsetuna taevasel aujärjel. Lucifer kaaslastega tõstis oma ülbuses mässu jumala vastu, ta heideti taevast alla. Tast sai allmaailma e põrgu peremees saatan ja ta kaaslastest deemonid. Saatan on jumala looming ning pole temaga võrdväärne. Saatan kiusas Aadamat ja Evat-võttis mao kuju ja ahvatles õuna sööma. Jumal ajas nad paradiisist välja. Sai alguse inimkonnal lasuv pärispatt-kurjus, mille saatan oli inimestesse sisendanud. Inimene ei suudaks kurjusele vastu seista, kui poleks jumala piiritut armastust. Armastusest inimkonna vastu saatis ta oma po...

Ajalugu → Ajalugu
68 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Varakeskaegne Euroopa

Kordamine (Varakeskaegne Euroopa) ­ Õp. Lk. 7-9; 15-32; 39-66 1. Millal ja kelle poolt võeti kasutusele termin ,,keskaeg"? 1469 ­ Giovanni Andrea (paavst Paulus II raamatukoguhoidja). 2. Milliseid sündmuseid peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Alguseks: 330 ­ Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol; 395 ­ Rooma riik jagati lääne- ja idaimpeeriumiks; 476 ­ Viimane Lääne-Rooma keiser kukutati. Lõpuks: 1453 ­ Türklased vallutasid Konstantinoopoli; 1492 ­ Avastati Ameerika (Columbus); 1517 ­ algas Saksamaa revolutsioon (Marthin Luther). 3. Kuidas jaguneb keskaeg? Vara Keskaeg (4-10. saj); Kõrgkeskaeg (11-14. saj); Hiliskeskaeg (15-16. saj). 4. Millised seisused on keskajale iseloomulikud? Preestrid, sõdurid, talupojad. 5. Miks Ida-Rooma riik jäi püsima? Kui kaua püsis? 395 ­ 1453; parem sõjaväe ülesehitus, aktiivne kaubanduselu (head kaubateed), Bütsantsi kuldmü...

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Heaolu riikide võrdlev analüüs

põhjamaa riigi pensionäre oma vanaduspõlve rohkem veetmas soojadel maadel kui Eesti või näiteks Läti pensionäre 3) pool avaliku sektori kulutustest sotsiaalsfäärile Sotsiaalhoolekande ülesanneteks on isikule või perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks abi osutamine ja sotsiaalsete erivajadustega isiku sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine. Taanis saavad kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest sotsiaalhüvesid. Heaolusüsteemi puuduseks saab pidada ühe Taanis töötava eesti arsti tegevusel, et tal soovitatakse mitte nii palju tööd teha, sest see näitab halvas valguses Taani arstide mugavust, mitte olla efektiivne. Kui puudub võrdlusmoment, saab põhjendada kergemini suurt ajakulu teatud tegevustele.Eesti seevastu ei suuda seda kriteeriumit täita ning paigaldab umbes 1/3 vajalikust summast sotsiaalsfääri

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
15 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Varakeskaeg

1. Millal ja kelle poolt võeti kasutusele termin ,,keskaeg"?1469­Giovanni Andrea,(Paavst Paulus II raamatukoguhoidja) 2. Milliseid sündmuseid peetakse keskaja alguseks ja lõpuks?Algus ­ Rooma pealinnaks Konstantinoopol, Rooma riik jagati ida ja lääne impeeriumiks, Lääne-Rooma keiser kukutati. Lõpp ­ Konstantinoopol vallutati türklaste poolt, Columbus avastas Ameerika, algas Saksa reformatsioon. 3. Kuidas jaguneb keskaeg?Varakeskaeg ­ kujunes feodaalkord, valitses naturaalmaj., algas linnade kujunemine, Kõrgkeskaeg ­ kujunes välja seisuslik korraldus, areneb rahamaj., kaubanduse õitseng. Hiliskeskaeg ­ kapitalistliku maj areng, linnade allakäik. 4. Millised seisused on keskajale iseloomulikud?Vaimulikud, feodaalid, talupojad ja käsitöölised ning kaupmehed. 5. Mika Ida-Rooma riik jäi püsima? Kui kaua püsis?Parem sõjaväe ülesehitus ­ said töö eest palka, aktiivne kaubanduselu, bütsantsi kuldmünt ­ rahvusvaheline valuuta...

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Säästud ja investeerimine konspekt

SÄÄSTUD JA INVESTEERIMINE Winston Churchill: “Säästmine on väga tore asi. Eriti siis, kui seda on teie eest teinud vanemad.” Säästud – on osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks. Investeerimine – rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest. Mida arvestada säästude paigutamisel? 1.Ohutus. 2.Tulusus. Säästa, et teenida. Hoiuselt ja võlakirjalt saab intressi. Aktsiatelt võib saada dividende või teenida hinna tõusult. 3.Likviidsus. Vara raha vastu vahetamise kiirus ja odavus. Mida kergem, seda suurem likviidsus.

Majandus → Majandus
13 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Majandus- ja ettevõtluskeskkonna tundmine

vajalikke kulutusi ka ilma jooksva sissetulekuta. Vähe leidub inimesi, kellel rahaasjus on enam-vähem ükskõik, kuhu välja jõuda – olgu siis avalikult, salamisi või eneselegi tunnistamata, lõviosa inimesi unistab muuhulgas või päris esimeses järjekorras ikka oma materiaalse heaolu parandamisest. See tähendab – liikumisest ühes kindlas suunas, mitte ükskõik kuhu. Sissetulekust ja välistest atribuutidest õigem rikkuse mõõdupuu on puhasväärtus, mis näitab, kui palju vara jääb inimesele alles pärast kõigi tema võlgade tasumist. Üldjuhul on suure puhasväärtusega niisugune inimene, kes teenib palju, aga kulutab oma teenistusega võrreldes vähe. Teisiti öeldes – elab alla oma võimaluste. Rahandusliku sõltumatuse poole aitab püüelda isikliku eelarve ja finantsplaani koostamine.

Majandus → Majandus
4 allalaadimist
thumbnail
21
pptx

Eesti pangandussektori areng aastatel 1993-2012

Nüüdseks kasutavad pangad kaasaegseid internetipanku ja ka m-panganduse võimalust. Pangateenused on inimestele kättesaadavad igal ajahetkel sõltumata sellest, kus keegi parasjagu viibib. Vähenenud on kontorite kasutatavus, mille tagajärjel on pangakontoreid suletud ja tekkinud on pangabussid ja postipangad. Pensionireform 2002. aastal käivitus Eesti riigi ning suuremate pankade poolt suunatud pensionireform, mis aktiivselt suunas kõiki Eesti kodanikke investeerima osa oma igakuisest sissetulekust pankade ja kindlustusseltside poolt juhitavate nn. II samba pensionifondide osakutesse. 2005. aasta lõpuks oli II samba pensionifondidega liitunud juba 481 271 inimest mis ületas kõik ootused. Majandussurutise ajal said hoobi ka pensionifondid, mille tootlikkus muutus negatiivseks Tänapäeval on võimalik täiendavat pensionit koguda ka III sambasse Euroopa Liiduga liitumine ja laenubuum Eesti liitus Euroopa Liiduga 2004. aastal.

Majandus → Mikro- ja makroökonoomika
29 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Naine ja perekond keskajal

alustalaks abiellunud said. Naised jäid perekonna taastootmisele allutatud hammasrattaks. Kuigi naise allutatust ei eitatud, sai see aina sagedamini õigustamise, seletamise ja arutelu objektiks. Tähendab, enam ei olnud tegemist päris enesestmõistetava tavaga. KOKKUVÕTE Tänapäeval naised vinguvad, et mehed arvavad et nad on nõrgemad ja ei saa millegagi hakkama. Mehed väidavad sedagi, et naised ei oska autoga sõita ja kulutavad suurema osa sissetulekust riietele ja see teeb naised krvaks. Need kurvad naised võiksid mõelda keskaegsete naiste peale, kuna siis ei olnud nõrgemal sool vähimatki sõnaõigust kui ta just mingi kuninganna ei olnud. Mehed võisid naisi ära kasutada ja see on minu arvates täielik absurd. Mul on hea meel, et naised said ka sõnaõiguse ja nüüd oleme me ühiskonnas võrdsed. KASUTATUD KIRJANDUS Jacgues Le Goff "Keskaja inimene" 2002

Ajalugu → Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Tõde ja õigus- "Eesti taluperemeeste võitlused läbi aegade"

Eesti taluperemeeste Anton Hansen Tammsaare teos ,, Tõde ja õigus" kujutab Eesti ühiskonna arengut 19. sajandi teisest poolest kuni 20. sajandi esimese kahe kümnendini. Epopöa käsitleb inimeste suhet maa, jumala, ühiskonna ja iseendaga. ,, Tõde ja õiguse" esimene raamat räägib umbes 1870. aastast, kus kirjeldatakse pidevalt naaberperemeestevahelist konkurentsi ning suurt vajadust teisele kaikaid kodarasse vista. Teose keskseks teemaks on lakkamatu töö, mis kehastub lõputuks võitluseks maaga ning rikub nii mõnegi tegelase elu. Samuti kaasneb sellega tõe ja õiguse otsingud. Eestis on läbi aegade peremeestel olnud raske elu. Põlde on haritud ja seal söögipoolist kasvatatud juba aastasadu. 19. sajandi lõpul, kus puudusid tänapäevased võimalused künda maad traktoritega ja lõigata vilja kombainidega, pidid inimesed praktiliselt hakkama saama oma kahe palja käega. Saagi kättesaamiseks pidi nägema ränka vae...

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
22
docx

I mikrökonoomika

pakkumisekle Punktielastsus Kaare elastsus e keskpunkti eastsus Nt: p1=10 a1=100 Q=40/100=40% p=5/10=50% P2=5 a2=140 Ed=40%/50%=0,8 Kaare elastsus Ed= g(p1+p2)/p(q1+q2) Ed= 40*15/-5*240=-1/2 Elastsus ja kogutulu TR=Q*p TR- kogutulu(total return) Kui tootja tõstab hinda, siis selle osa peale läheb Ed<1, sest tarbijad ei ole elastsed. Nõudluse hinnaelastsuse mõjurid 1. Osatähtsus sissetulekust- kui moodustab sissetulekust suure osa, siis mõjutab rohkem. Kui aga moodustab sissetulekust väikse osa siis aga reageeritakse vähem tundlikult. 2. Asenduskaupade olemasolu-Kui on asenduskaupasid siis reageeritakse tundlikult. 3. Hädavajalik või luksusese- luksuskaupade osas reageeritakse tundlikumalt 4. Ajaperioodi pikkus Nt:p1=100 P2=150 Esimesel päeval peale muutust ostetakse vähem, kuu möödudes ostetakse veel vähem. Leitakse asenduskaupu.

Majandus → Micro_macro ökonoomika
508 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Värska valla regionaalanaüüs

vähenemine kohaliku omavalitsuse tulubaasi kasvu ning üldist arengut. 12 Joonis 13 Palgatöötaja keskmine brutotulu Kuna maapiirkondades on sissetulekud võrreldes linnadega tunduvalt väiksemad, siis tekib nn kihistumine nende piirkondade vahel. Madala sissetuleku tasemest on tingitud vajadus toimetulekutoetuste ja teiste sotsiaaltoetuste järele. Madalast sissetulekust tuleneb ka madal ostujõud ja maapiirkondades kalduvus alkoholismile. Piiratud on ka paljude vajalike teenuste kasutamine. Piirkonnas on madal arvestatavate tulude tase elaniku kohta (42-69% Eesti keskmisest), mis näitab ka vajadust suuremate riiklike toetuste järele. 13 Joonis 14 Toimetulekutoetust saanud leibkondade arv 100 elaniku kohta Eesti leibkonna suuruseks on võetud 2,5 liiget

Politoloogia → Regionaalpoliitika
22 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Makroökonoomika I kontrolltöö, Nuuter

Keskmine tarbimiskalduvus (APC) on kogutarbimise ja kogusissetuleku suhe C/Q APC on suurem kui MPC, kuid väheneb sissetuleku suurenemisel, saades võrdseks MPC- ga sissetuleku väga kõrge taseme korral. AIH viitab APC lühiajalisele stabiilsusele, suurenev kalduvus hoiustamisele võib viia sajandupikkuse stagnatsioonini. SUHTELISE SISSETULEKU HÜPOTEES (RIH) Madalamas sissetulekurühmas olevad inimesed kulutavad enamiku sissetulekust näitamaks, et neil läheb hästi. See teeb nende APC kõrgeks- demonstratsiooniefekt. Demonstratsiooniefekti aluseks on suhteline sissetulek. Kui inimesed on kasvanud mingi elatustaseme tingimustes, siis püüavad nad sissetuleku vähenedes jääda samale tasemele. Paljud majandusteadlased ei nõustu, et tarbimisotsuste aluseks on suhteline sissetulek. Teine vastuargument on jõukuse mõju tarbimisele.

Majandus → Mikroökonoomika
392 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ettevõtte rahanduse arvestus

5. Võib sisaldada eelisaktsiaid nimiväärtusega 1/3 ulatuses aktsiakapitalist 6. Aktsiakapitali võib vähendada 1. Aktsiate nimiväärtuse vähendamisega 2. Aktsiate turuväärtuse vähendamisega 3. Fondiemissiooniga 4. Aktsiate tühistamisega 5. Oma aktsiate tagasiostmisega 7. Tekkepõhine arvestus tähendab 1. Sõltuvust raha laekumisest 2. Kulu arvestust hetkel kui see tekkis 3. Tulu arvestamist raha sissetulekust kassasse 4. Kohustuse teket kui kauba hankimisel saadakse arve 5. Tulu arvestamist I kvartalis, kui sel perioodil toimub rendi ettemaks II kvartalisse 8. Finantsanalüüsi põhietapid on 1. Arvutamine ja interpreteerimine 2. Järelduste tegemine 3. Suhtarvude analüüs 4. Ettevalmistav etapp 5. Järelkontrolli sooritamine 9. Õige on väide 1. Tootmistegureid liigitatakse kolme rühma 2. Vastavalt seadusele firma ei pea, vaid võib toota kasumit 3

Majandus → Ettevõtte rahandus
404 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Ühiskonna sidusus (konspekt)

kohustusi (nt looma töökohti, kontrollima palgapoliitikat) Millised on peamised heaolureziimid. Mis on konservatiivse, sotsiaaldemokraatliku ja liberaalse heaolumudelite peamised erinevused? Millise heaolumudeliga on Eestil kõige rohkem sarnasusi? Peamised heaolureziimid: sotsiaaldemokraatia, konservatism ja liberalism. Nende peamised erinevused: · Sotsiaaldemokraatia (solidaarsus; kõigile värdselt olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest; nt Skandinaaviamaad) · Konservatism (ajalooliselt vanim; orienteeritud inimestele,kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused; inimese töö panus määrab tema heaolu taseme; nt Saksamaa,Prantsusmaa) · Liberalism (kõrge tööhõive tagamine, konkurentsi ja valikuvabaduse kindlustamine kõigis valdkondades ehk kõik sõltub rahakoti paksusest; nt

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
78 allalaadimist
thumbnail
5
doc

KORDAMISKÜSIMUSED ÜHISKONNAÕPETUSE KTKS

Konservatiivne Sotsiaaldemokr. Liberaalne heaolumudel heaolumudel heaolumudel Peamised Orienteerub eeskätt 1.Sotsiaalhüvitist Lähtub liberalismi tunnused töötavatele inimestele, peaksid saama põhiväärtustest - kelle plk ja kõik kodanikud, inimeste vabadus ja sotsiaaltagatised olenemata võrdõiguslikkus peaksid katma ka sissetulekust või ning minimaalriik. ülalpeetavate sotsiaalsest Kõrge tööhõive pereliikmete staatusest. tagamine ning vajadused.2. 2.Õigus saada konkurents, Sotsiaalpartnerluse sots toetust, valikuvabaduse tugevus, tööandjate tasuta haridust kindlustamine kõigis ühendused ja või arstiabi on valdkondades.

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
36 allalaadimist
thumbnail
26
pptx

Sissejuhatus majandusse VI osa Tarbijad ja säästjad

Sissejuhatus majandusse VI osa Tarbijad ja säästjad Viimsi Kool 10ml 2018 Tarbijad ja säästjad • Tarbija on inimene, kes ostab tooteid või teenuseid isiklikuks kasutamiseks • Säästud on osa sissetulekust, mida kohe toodete ja teenuste ostmiseks ei kulutada • Küsimus, mis kujul on inimestel säästud ja missugused säästud on kõige mõttekamad/kasulikumad? Tarbijad ja säästjad Likviidsu Tulusu Kuluku Keeruku   s s Risk s s Sularaha 5 0 2 4 0 Krüptoraha 5 5 5 1 5 Arvelduskonto 5 1 1 1 0

Majandus → Majandus
2 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Keskaeg

Keskaeg 7. MUHAMED JA KALIFAAT Araablaste ühiskond ja usk: Araablaste usk oli polüteistlik. Peamiselt loodusjõude kehastatavatele jumalatele püstitati kujusid. Austati loodusobjekte: must meteoriit – asub Mekas, Kaaba templis – selle juurde tehti iga-aastaseid palverännakuid. Judaismi ja kristluse mõjul tõusis araabia jumalate seast esile Allah. Muhamed ja tema kuulutus: VII sajandi algul hakkas Meka kaupmees Muhamed araablastelt nõudma Allahi austamist ainujumalana -> („islam“ – allumine, „muslim“ – see, kes allub). Muhamed sündis Mekas, jäi varakult orvuks, kasvas onuga üles ning abiellus rikka kaupmehelesega. Meka lähedal Hira mäe koopas olla Allah end talle ilmutanud ja käskinud oma sõnumit edestada. Koraan – islami püha raamat Hakkas juudi usku ja kristlust pidama väärõpetuseks -> vihastas välja mekalased (eriti ülemkihi) -> 622. põgeneb Jathribi ehk Mediinasse -> Muhamedi lahkumist loeva...

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Kontrolltöö nüüdisühiskonnast. Kordamis küsimused koos vastustega

1) * konservatiiv-korporatiivne (omane Mandri-Euroopale, nt Saksamaa, Belgia) – aluspõhimõtteks tööpanusega arvestamine, sh kindlustusmaksete tegemisel, see süsteem soosib kõrge kvalifikatsiooniga ning pika tööstaaziga palgatöötajaid; vt nt O.Bismarcki reformid 1880-ndatel; 2) * sotsiaal-demokraatlik (eriti omane Skandinaaviamaadele) – aluspõhimõtteks universalism, st pakkuda sotsiaalseid hüvesid kõigile, sõltumata sissetulekust või ühiskondlikust staatusest, eriti kasulik ülalpeetavatele ja tõrjututele; riik on peamine heaolu pakkuja, kindla baasosaku pakkumine kõigile; vt nt Briti valitsus peale II maailmasõda; 3) liberaalne (omane USA-le, Jaapanile) – aluspõhimõtteks riigipoolne jääkfinantseerimine, st “igaüks on oma õnne sepp”: riigi ülesanne ei ole pakkuda heaolu, vaid tagada konkurents ja kõrge tööhõive; maksud olgu madalad, et raha

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
24 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kontrolltöö NÜÜDISÜHISKOND

· ühishüme pakkumine · heaolu maksimeerimine MUDELID · Konservatiivne heaolumudel (Saksamaa, Prantsusmaa). -töötavad inimesed -inimese töö panus on peamine,mis määrab tema heaolutaseme -töötaja kes on pikka aega maksnud kõrgeid makes saab vanaduse ja haiguse korral kõrgemat kompensatsiooni -sotsiaalpartneluse tugevus · Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel (Rootsi, Norra jne.) -solidaarsus s.t sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest -peamine heaolupakkuja on riik -kõrged maksud et rahastada haridus,tervishoid,pension -varanduslike erinevuste vähendamine · Liberaalne heaolumudel (Austraalia, Eesti, Suurbritannia jne). -inimeste võrdõiguslikkus ja vabadus -riigi ülesandeks tööhõive tagamine ja konkurentsi ning valikuvabaduse kindlustamine kõigis valdkondades -inimese võimalus saada arstiavi ja haridust määrab tema rahakoti paksus. 6. Mida tähendab sotsiaalne tõrjutus

Ühiskond → Ühiskond
6 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mõisted ühiskonnas

Kaubahind-peab olema omahinnast kõrgem Omahind- väljendab kauba tootmiseks tehtud kulutusi Müügi ehk turuhind- millega ostetakse/ müüakse Asenduskaup. Kaup.mille asendatakse soodsamaga Täienduskaup- toote ostmisel loobutakse mingist osast Eelarve- rahaline plaan, tehtud perioodil laekuvate tulude ja tehtavate kulude kohta Tuludeklaratsioon-inimese või abikaasade aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik aruanne maksuametile Otsene maks- maksumaksja maksab riigile oma sissetulekust (tulumaks, maamaks) Kaudne maks-osakaal suureneb tänu tarbimisele (käibemaks, aktsiisimaks) Nominaaltulu-summa , mida inimene palgana saab Reaaltulu- kaupade ja teenuste hulk, mida saab osta teatava rahalise sissetuleku eest Sotsiaaldialoog- regulaarsed läbirääkimised valitsuse, ametiühingute ja tööandjate vahel töötajate töö ning palgatingimuste üle Heaoluühiskond- ühiskond, kus inimesed on piisavalt materiaalselt kindlustatud

Ühiskond → Avalik haldus
9 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Raha, maksud, riigieelarve ja tulude jaotamine ühiskonnas.

teke ja kasv, hinnapoliitika) ja individuaalsed (kohanemisvõime, oskused, haridus). Eristatakse absoluutset vaesust (sissetulek allapoole teatud minimaalset taset) ja suhtelist vaesust (nt 10% vaesemaid peresid). Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tööjõu säilimist ja taastamist ning sisaldab minimaalse toidukorvi ning esmase tööstuskaupade ja teenuste maksumuse. Inimesel, kellel kulub rohkem, kui 50% sissetulekust söögile, puudub võimalus osaleda sotsiaalsetes protsessides. 1990. aastate keskpaigas oli Eesti ühiskond kihistunud edukateks (10%), tõrjututeks (10-15%) ja ülejäänuteks (75-80%). Eestis kehtestati nn vaesuspiir esimest korda 1993. aasta augustis (280kr). 1994. aasta lõpus jäi allapoole vaesuspiiri iga kolmas pere. Aastal 2001 oli arvestlikuks elatusmiinimumiks 1282 kr. Maailmapanga poolt

Majandus → Majandus
312 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Haridus Soomes

tasuta võimetekohase hariduse tagamine. Oma töös valisin teemaks Eesti naaberriigi Soome hariduspoliitika . Üldjoontes tuginevad poliitilised otsused mingile kindlale ideoloogiale, olulist mõju avaldavad ka kultuuri ­ ja ajalootraditsioonid. Sotsiaaldemokraatlik heaolumudel seostub tänapäeval eeskätt Skandinaaviaga. Selle mudeli märksõnaks on solidaarsus, mis tähendab, et sotsiaalhüvesid peaksid saama kõik kodanikud, olenemata sissetulekust või sotsiaalsest staatusest. Õigus saada sotsiaaltoetust, tasuta haridust või arstiabi on samasugune kodanikuõigus nagu õigus valida või pöörduda kohtusse. Peamiseks heaolu pakkujaks on sotsiaaldemokraatlikus heaolumudelis riik (valitsus). Et rahastada haridus ­ ja tervishoiusüsteemi ning teha väljamakseid pensionideks, abirahadeks ja lastetoetusteks, kehtestatakse kõrged maksud. Soome on sõjajärgsest ülesehitusperioodist saadik järjekindlalt järginud põhjamaise heaoluriigi

Pedagoogika → Heaoluriikide mudel
72 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun