· Käibevara kokku · PÕHIVARA Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtte aktsiad või osakud Pikaajalised nõuded tütar- ja emaettevõttele Sidusettevõtete aktsiad või osakud Pikaajalised nõuded sidusettevõtetele Muud aktsiad, osakud, võlatähed Mitmesugused pikaajalised nõuded Pikaajalised ostjatelt laekumata arved Kokku · Materiaalne põhivara Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) Muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud (soetusmaksumuses) Akumuleeritud põhivara kulum (miinus) Ettemaksed materiaalse põhivara eest Kokku · Immateriaalne põhivara (jääkmaksumuses) Arenguväljaminekud Ostetud kontsessioonid, patendid, litsentsid, kaubamärgid jne Firmaväärtus Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku · Põhivara kokku · Aktiva kokku · PASSIVA (kohustused ja omakapital) · KOHUSTUSED · LÜHIAJALISED KOHUSTUSED · Võlakohustused
Ruumid loovad avarustunde külmad toonid. Väikestes ruumides vähendab teav väliskontrast nägemis teravust. Soojade värvide keskkonnas väheneb kuulmisteravus, siis saab müra värvilahendus niisketes ruumides tekitab aga kuivuse toone. Tööstusmüra: Igasugune häirivana mõjuv heli on müra.Müra tugevust mõõdetakse detsibellide(dB) . Kuumiskahjustuse piir on 85 dB.Tööstusmüra on mitmesuguse tugevuse ja sagedusega helide kogum , mida tekitab tehnoloogiline sisseseade ( nt: Masinad, tööriistad) . Tugev , jätkuv müra häirib sisekõrva närvikude müra lõikava valuna. Kuulmine ei taastu ja müraga harjumist i toimu- kui kurdiks jäädakse siis igavesti. Kõrged helid on kahjulikumad kui madalad.Muutliku tugevuse ja kvaliteediga heli häirib rohkem kui ühtalne müra. Müra on stressogeense toimega. Müra annab inimesele lisakoormuse, mis mõjutab kesknärvisüsteemi talitusele , vererungele, südametegevusele, ainevahetus. Konsentreerumisraskused
näidates ära selle asukoht, valmimisaasta, renoveerimisaasta. Kontol Masinad ja seadmed toimub analüütiline arvestus erinevate masinate ja seadmete viisi. Märgitakse täpsustavalt juurde nende soetamise aeg, tehnilised andmed, inventari number, ühikute arv, registrinumber, nende eest vastutavad isikud. Kontol Muu materiaalne põhivara näidatakse vara, mis ei kuulu eelnevatesse rühmadesse (näiteks administratiivsetel eesmärkidel kasutatav vara, inventar, sisseseade, tööriistad). Kontol Lõpetamata ehitised kajastatakse omatarbeks valmistatavale pooleliolevale ehitisele tegelikult tehtud väljaminekud materjalidele, tööjõule, masinatele. Kontol Ettemaksed materiaalse põhivara eest arvestatakse põhivara tarnijatele tehtud ettemaksed erinevate tarnijate viisi. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele soetusmaksumuses. Soetusmaksumus on vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud raha või üleantud
15. Tegutseva ettevõtte ostmine Ostmise eelised: 1) kui ettevõte tegutseb edukalt, siis on risk väiksem ja lihtsam on leida ka krediteerijaid; 2) ettevõtte hea maine kandub edasi; 3) asukoha sobivus on tõestatud; 4) kasum tekib kiiremini, pole käivitusperioodi; 5) tegevuse planeerimine on lihtsam, sest saab arvestada eelmiste perioodide tulemustega; 6) klientuur on juba välja kujunenud; 7) olemas on vajalikud partnerid, hankijad, krediteerijad; 8) sisseseade ja kauba- või materjalivarud on olemas; 9) ettevõtjaks saamine piirdub ostutehinguga; 10 ) üks konkurent jääb vähemaks; 11) olemas on väljakoolitatud personal; 12) teiste ostjate puudumisel võib ettevõtte müügihind olla madal. Ostmise puudused: 1) päritakse halb maine ja tegevuses esinevad vead; 2) kaubavalik, toodang, tegevuse korraldu jms ei pruugi osbida uue omaniku arvates; 3) võib pärida ebasoovitavaid töötajaid, vallandamine on keeruline ja tekitab pingeid;
enda töö planeerimisel hinnatakse sageli võimeid üle ja alustatakse liiga hilja – sõltumata tähtaja pikkusest jääb mingi % hiljaks. 12.Laondus Märksõnad: laonduse põhifunktsioonid, eraladustamine, üldkasutatav ladu, lepinguline ladustamine, otsetarned. Lao tüübid. Kauba paigutusviisid. Komplekteerimisviisid. Logistiline pakendipüramiid. Pakendi logistilised rollid. Lao traditsiooniline sisseseade: madalad kaubaaluste riiulid, peenkaubariiulid, virnastamine, sügavlaadimise riiulid. Lao tulemuslikkuse näitajad. Laokulud. Laonduse põhifunktsioonid Varude kogumine ja täiendamine (stockpiling). Kui mingi toote pakkumine (tootmine, tarnimine) ja nõudlus (tarbimine, kasutamine) toimub erinevas rütmis, toimib ladu pakkumist ja nõudlust tasakaalustava reservuaarina. TL – truckload , täiskoorem LTL – less than truckload osakoorem
tabavamalt käsitlenud kui sellele ajale vahetult eelnenud kümnendite lugu ümberpööratud kujul .1930.aastate maltusiaanlikust rõhuasetusest protektsionismile ja kulude piiramisele loobuti kaubavahetuse vabaduse kasuks.Selle asemel , et kulutusi ja eelarvet vähendada, asusid valitsused neid hoopiski suurendama .Peaaegu igal poolt tehti pikaajalisi riiklikul ja erakapitali rajanevaid investeeringuid infastruktuuri ja seadmestesse, vanemad vabrikud ning nende sisseseade kas kaasajastati või asendati uuega, millega kaasnes oluline võit tööviljakuses .Märgatav oli rahvusvahelise kaubandase areng ning töötav elanikkond, kelle hulgas oli palju noori, nõudis ja ka võis endale lubada suuremat kaupade valikut. Kõikides Euroopa riikides sisemajanduse kogutoodangu ja rahvamajanduse kogutoodangu kasvu ühe elaniku kohta , mis olid riigi tugevuse ja heaolu äsja kasutusele võetud mõõtühikud . 1950.aastate jooksul
tegelikult kiire kasv (eriti keemia- ja elektritööstuses), siis jäi Suurbritannia ikkagi alla USA-le ja Saksamaale. Seetõttu hakkas Suurbritannia oma edumaad võrreldes eelmainitud riikidega kaotama. Sellel on neli peamist eristatavat põhjust. Selle üheks põhjuseks võib lugeda tööstuse madalamat tehnilist taset, sest USA-s ja Saksamaal toimus industrialiseerimine hiljem ja seega võeti seal kasutusele ka uuemad masinad ja sisseseaded. Selle asemel, et panustada sisseseade uuendamisse, eelistasid inglise kapitalistid suurema kasumi nimel välismaale investeerida. Suurbritanniast veeti kapitali välja rohkem kui teistest riikidest ja see andis väga suurt kasumit. Samas läks suur osa kasumist rantjeede kätte ja seda kasutati aristokraatia meelelahutuseks. Näiteks rebasejahiks peeti 200 000 hobust, milleks kulus aastas 8 naelsterlingit. Suurbritannia majanduse mahajäämise teiseks põhjuseks tuleks pidada toorainete hankimise raskust
trükikoda ja Waldhofi vabrik. Viimase lasksid 1915. aastal õhku paanikasse sattunud Vene sõdurid, kui Pärnu lahte ilmusid Saksa laevad. Ettevõtete seiskumise põhjustas nii kütteainete puudus, kui ka turu kokkukuivamine. Kiiresti hakkas kasvama tööpuudus. Viimast leevendas osaliselt tööjõu maale suunamine ja sõjavarustust tootvate tööstusharude juurutamine. 1917. aastal algas nii tehaste sisseseade, aga ka Tartu ülikooli vara evakueerimine Venemaale. 1914. aasta oktoobri lõpus keelati saksa keele kõnelemine avalikes kohtades ning määruse rikkumise eest võis saada kuni 3000 rubla trahvi. Veidi hiljem suleti saksakeelsed ajalehed, ent suurim hoop baltisakslusele oli saksakeelsete koolide sulgemine. Sõjategevus Eestis Kaitsmaks Peterburi (Petrogradi) võimaliku rünnaku vastu merelt alustati juba 1912. aastal Soome ja Eesti rannikul rannakaitsepositsiooni ehitamist
1. Juhtimise mõiste 1)protsess, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärke oma ressurside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu; 2)organisatsiooni ja tema keskkonna tasakaalu säilitamine; 3)vastuolude tuvastamise, loomise ja ületamise protsess sihtseisundite saavutamiseks; 4)inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine ning ühtseks hästi talitletavaks tervikuks sulatamine selleks, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadusi; 5)teiste inimeste tegevuse kaudu organisatsiooni eesmärkide saavutamise protsess, mis toimub muutuvas keskkonnas. On eesmärkide saavutamine, teiste inimeste abil. On funktsioon või tegevuse liik; protsess; juhtimise organ või aparaat; inimeste kategooria; teadus ja kunst. Kindlustab inimeste koostegemise koordineerimise. 2. Organisatsiooni mõiste on inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks ja keda on iseloomustatud kindla eesmärgi, ...
1920. aasta detsembri lõpul sõlmiti tolleaegse Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisuse ja põllutööministeeriumi vahel leping, mille kohaselt esimene ostis Vana-Põltsamaa mõisast grupi hooneid, nagu viinavabrik ja selle korsten, katlakamber, õlleköök, härjatall jt. Alustati veinide tootmist (esimesed katsetused olid tehtud juba 1921. aastal). Veinitehase ruumid saadi vana õllevabriku ümberehitamise teel ja sisseseade maksis 200 000 marka ning sellega töötas 7 inimest. 1930. aasta 28. mail süttis peahoone sigurite põletamisest kohvitehases, mille tagajärjel hävis kogu teine korrus ja tootmiseseadmed. Loobuti kohvi, kama ja piirituse tootmisest ning jätkus ainult veini ja mahla tootmine. 1936. aastal alustati konservide tootmist. Toodangu nomeklatuuris olid konserveeritud kurgid, segasalat, maasika-, mustsõstra- ja vabarnakeedis, õuna- ja porgandimahl, keedetud ploomid, pirnid, õunalõigud ja
Laud 85 1 85 Tool 70 1 70 Laualam p 20 1 20 Märkmik 3 1 3 Muusika 180 1 180 Kokku 1128 85 1996 Tabel 3. Sisseseade maksumus 1.5 Algbilanss Kuna ettevõtte juriidiline vorm on osaühing, siis vaba kapital on 2500€. Ettevõtte käivitamiseks on vaja võtta laenu, laenusummaks on 2000€ intressiga 7%. Laen on võetud kaheks aastaks. (Lisa2) Aktiva Passiva Raha(€) 2500 Laen(€) 2000 Vahendid 1996 Omakapital(€) 2500 Aktiva kokku(€) 4496 Passiva kokku 4500 Tabel 4. Algbilanss
meenutuste järgi jõudis kohale vaid 300. Nendest 60 pole sinna jõudnud veel tänaseni, sest läksid lihtsalt suurel Venemaal kaduma. Tehnikamaailm. (web site) (http://www.tehnikamaailm.ee/vana-hiilgus-uues-kuues/) 26.02.2009 Eesti Vabariigi alguaastad olid Bekkeri tehasele rasked. Ajalehed kirjutasid, et tehasel on olnud mitu segast perioodi alates tsaarivalitsusest, kus kardeti sõjale jalgu jääda ning Venemaale evakueeriti kogu sisseseade. Suurest varandusest jäeti kohapeale ainult riismed ja ebavajalikud asjad. Järgmisena tulid rüüsteretkele sakslased ning kõik, mis vähegi alles oli, pistsid vabriku juhatuseliikmed omale tasku. Mitmed hooned, nt vasesepa-ja valutöökoja hooned lammutati 1920ndate algul ning suured tööpingid, mis laevaehitusest alles jäeti, müüdi vanarauaks. 1920. a augustis teatas oma huvist Vene-Balti tehase vastu Londonis tegevust
või kellel on toiduohutuse seisukohalt ohtlik muu tervisehäire või haigus, ei tohi lubada tööle, kus ta võib toitu saastata. § 29. Toiduhügieenikoolitus ettevõttes (1) Käitleja peab koostama ettevõtte toiduga kokkupuutuvate töötajate toiduhügeeni koolituse kava, milles nähakse ette koolituse eesmärgid, maht, sagedus ja kord. § 30. Puhastamine, desinfitseerimine ja kahjuritõrje (1) Käitleja peab ettevõtte, selle territooriumi ning ruumide, sisseseade ja käitlemisvahendite puhastamiseks ja desinfitseerimiseks ning kahjuritõrjeks kasutama üksnes neid vahendeid ja aineid ning ainult sel viisil, mis ei põhjusta toidu saastumist ei halvenda selle omadusi ega ohusta inimese tervist. Puhastamis-, desinfitseerimis- ja kahjuritõrjeaineid peab kasutama vastavalt nimetatud ainete tootja koostatud kasutusjuhendile. § 31. Toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalid ja esemed
Tallinna Transpordikool Turundus Jakob Kravik 3. aasta Laomajandus OÜ CATWEES Õppeaine: Turundus Õppejõud: Leeni Rajaste Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS OÜ Catwees on 2000.a. asutatud ettevõte, mis tegeleb Tallinnas, Tartus ja Pärnus Honda sõidukite müügi ja hooldusega. Omades käesoleval hetkel juba märkimisväärset turuosa Tartu ja Pärnu uute autode turul, laienes OÜ Catwees jaanuaris 2006 oma tegevusega Tallinnasse, avades Tallinnas uue autokeskuse. Catweesi autokeskustes on kaasaegsed müügisalongid uutele sõidukitele, kus eksponeeritakse parimal viisil müüdavaid Honda mudeleid. Alates 2008. aasta 1. Novembrist on ka avatud moto- osakond Tallinnas ja Tartus, kus klient leiab endale sobiva tänavasõidu mootorratta või ATV. Kogenud müügikonsultandid annavad nõu sõidukite...
16. Mida peetakse klienditeeninduses silmas tegevussuutlikkuse all? Seondub kliendile tellimuse üleandmiseks vajaliku ajaga. Tegevussuutlikus iseloomustavad tellimistsükli kiirus, tellimustsükli tähtaegadest kinnipidamine ja paindlikkus. 17. Kuidas on logistikakulude arvestuse põhimõtted alates 70ndatest aastatest muutunud? 70ndatel peeti logisitika kuludeks: 1) Veo ja transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud 2) Laokulud: lao rendi, sisseseade ja tööjõuga seotud kulud. Mitteotseseid kulusid (nt. säilituskulud) arvesse ei võetud Tänapäeval peetakse logistikalkuludeks: 1) Veo ja transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud 2) Varude säilituskulud 3) Laokulud 4) Pakkimiskulud 5) Tellimuste haldamise kulud 6) Halduskulud 7) Tarneahela juhtimise infosüsteemide kulud 8) Tarneahelas finants ja plaanimiskulud 18
16. Mida peetakse klienditeeninduses silmas tegevussuutlikkuse all? Seondub kliendile tellimuse üleandmiseks vajaliku ajaga. Tegevussuutlikus iseloomustavad tellimistsükli kiirus, tellimustsükli tähtaegadest kinnipidamine ja paindlikkus. 17.Kuidas on logistikakulude arvestuse põhimõtted alates 70-ndatest aastatest muutunud? 70-ndatel peeti logisitika kuludeks: 1) Veo- ja transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud 2) Laokulud: lao rendi, sisseseade ja tööjõuga seotud kulud. Mitteotseseid kulusid (nt. säilituskulud) arvesse ei võetud Tänapäeval peetakse logistikalkuludeks: 1) Veo- ja transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud 2) Varude säilituskulud 3) Laokulud 4) Pakkimiskulud 5) Tellimuste haldamise kulud 6) Halduskulud 7) Tarneahela juhtimise infosüsteemide kulud 8) Tarneahelas finants- ja plaanimiskulud 18
liidusuhted. 3. Eesti tee demokraatialt autoritarismile: 3.1. Majanduse areng Eestis 1920-1940: Eesti majandus arenes antud perioodil tsükliliselt majandusliku kasvu aastad vaheldusid majanduskriisidega. Kuna Eesti majandus oli maailmamajandusega piisavalt seotud, langesid majanduskriisid kokku ülemaailmsete majanduslangustega. 1920.aastaks oli Eesti majandus raskes seisus: tööstuste sisseseade oli vananenud, toodang madala kvaliteediga ning eksport peaaegu olematu; suurettevõtted sõltusid sisseveetavast toorainest; sõdade ja revolutsioonide tõttu olid paljud ettevõtted purustatud, evakueeritud sõjajalust kaugemale või sisseseade lihtsalt välja veetud; puudus oli oskustöölistest ning põllumajandust vaevasid tööjõu- ja hobuste puudus ning külvipinna vähenemine; lisaks oli usaldus rahandussüsteemi vastu
teostatavate ehitustööde osas ei ole nõutav käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud nõuete järgimine. (2) Ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud ei või põhjustada ehitise, selle osa või naabruses olevate teiste ehitiste varisemist ning ehitisele, selle aluspinnale või naabruses olevatele teistele ehitistele või nende aluspinnale vastuvõetamatult suuri deformatsioone. Samuti ei või ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud põhjustada ehitise, selle osade, sisseseade ega paigaldatud seadmete kahjustusi konstruktsioonide suure deformeerumise tõttu, kusjuures erakorralise sündmuse tõttu tekkinud mõjude kahjustused ei või olla ebaproportsionaalselt suured. (3) Ehitis peab tulekahju korral säilitama ettenähtud aja jooksul oma kandevõime. Ehitises peab olema takistatud iseeneslik tule ja suitsu levimine, samuti tule levik naaberehitistele. Ehitisest peab olema võimalik inimesi evakueerida, inimestel peab
kinnitanud üldjuht. Kalenderplaanimiseks on vaja määrata tööde kestus: monteeritakse vooluna: 4)Lahutatud meetod, mille puhul Järk lõpeb torustike survestamiga, mille kohta koostatakse akt. Direktor T = Q/n (päeva), kus n tööliste arv tööl: tehnoloogiliselt max ehituskonstruktsioone monteerib üks brigaad. Tehnoloogilisi 2)paigaldatakse kraanikausid, loputuskastid, köögi sisseseade. Funktsionaalne struktuur min kestus; Q töömahukus. seadmeid monteerib teine brigaad juba valmis hoones. Elektritööd: 1)paigaldatakse torud, juhtmed. Jaotuskarbid, Personaal ja töötasu Plaan Finantsid Q = P/R, kus P töömaht eelarvest (m2 või m3 või jm), R 44. Loetle põhimõtted, mida tuleks jälgida ehitustöödel
45. Hoone siseste santehnika ja elektritöödele vahetult järgnevad tööd. Enne elektri- ja saantehniliste tööde algust täidetakse (suletakse, klaasitakse) avad, tehakse süvised, vaod ja augud, krohvitakse radiaatoritagused ja kapitagused Saantehnilised tööd tehakse kahes järgus: 1)monteeritakse torud ja seadmed haardealade kaupa järgides montaazitööde rütmi. Järk lõpeb torustike survestambiga, mille kohta koostatakse akt. 2)paigaldatakse kraanikausid, loputuskastid, köögi sisseseade. Elektritööd: 1)paigaldatakse torud, juhtmed. Jaotuskarbid, karbid lülidele ja pistikupesadele. Skeemi töötamist kontrollitakse ja selle kohta koostatakse akt. 2)paigaldatakse valgustid, lülitid, pistikupesad, mis algab peale lagede värvimist ja lõpeb peale seinte värvimist. 46.Viimistlustööde järjekord. Viimistlustsükli alguseks peavad olema lõpetatud üldehitustööd, kaasa arvatud katusekatte-, elektri- ja saantehniliste tööde
kodu-maale alles pärast sõja lõppu. Nii suuri inimkaotusi nii lühikese aja jooksul polnud eesti rahvas varem kandnud. Sõda mõjus halvasti ka majandusele. Tooraine saamine Vn-lt halvenes. Kaubandus katkes Läänemerel Saksa sõjalaevastiku aktiivsuse tõttu. Halvenes ka tööjõu kvaliteet: armeesse mobliseeritud oskustöölisi asendasid Venemaalt Eestisse toodud talupojad või kohapeal värvatud noorukid ja naised. Hävinesid mitmed suurettevõtted, paljude ettevõtete sisseseade, toorainevarud. Põllumajandust tabas eriti raskelt hobuste ja kariloomade rekvisitsioonid (sunduslikult riigile võtma). Mobilisatsioonid tekitasid tööjõu puuduse ja nõudsid tootmise piiramist. Polnud võimalik soetada uusi põllutöö- riistu ega kunstväetisi. Suuremaid linnu ähvardas nälg. POS: Rahvuslik liikumine elavnes. Olulisem organisatsioon oli Põhja-Balti Komitee Tartus. Esimesena nõudis advokaat Jüri Vilm 1916
kontrollimisel määratakse konstruktsioonis koormuste mõjul tekkinud sisejõudude, pingete, paigutiste jm arvväärtused. Seejuures võetakse arvesse kõigi kombinatsioonis samaaegselt mõjuvate koormuste mõju. Iga koormuskombinatsioon peab sisaldama püsikoormust ja sellele lisaks kas domineerivat muutuvkoormust või erakordset koormust. Koormuste liigitus Liigitus ajalise kestuse järgi: · alalised e püsikoormused (G) konstruksioonide omakaal, püsiv tehnoloogiline sisseseade ja teede pinnakatte kaal, otsesed mahukahanemise ja ebaühtlase vajumise põhjustatud koormused, eelpingekoormus (P) · muutuvkoormused (Q) kasuskoormus vahelagedele, tuulekoormus, lumekoormus, jääkoormus, liikuvate transpordiseadmete koormus, koormused konstruktsioonide transportimisel, ilmastikust sõltuv temperatuurikoormus · erakordsed koormused (A) plahvatused, sõidukite kokkupõrge Liigitus mõjumisviisi järgi:
puhul. Palk: üle turu -äriühingu kontakt tuleks teha Tükipalk Palgasaajale keskmise või kasumi suurus klientidega, meditsiinilisi sõltub töö koosneb palk: keskmisel ja töökvaliteet, kontrolle. naturaalsest garanteerituf tasemel maksevõimed materjalid ja jaotatavad hulgas, põhipalgast ja periooditasu. -äriühingu sisseseade, dividendid arvestamata akordtasust. Lisatasu: kasu suurus finantstulem Töötasu selleks Rakendatakse jagamine, -kapitali või used, firma sotsiaalne ja kulunud aega. grupitöö aktsiate tööjõu poliitika motivatsiooni Süsteem puhul. ostmise mahukus määratlemin aspekt stimuleerib Hüvitus võimalus. -org
· Aastal 1911 võis Viljandi end uhkelt kuulutada üheks esimeseks veevärki omavaks linnaks Eestis. · 30 meetri kõrgune punastest tellistest jalandiga ning kaheksakandilise puidust mahutiruumiga veetorn on läbi aegade olnud linna veevärgi sümboliks. · Tänaseks on see renoveeritud ja kasutusel vaatetornina, mille viimaselt korruselt saab pilgu heita kogu linnale. · 1911. aasta sügisel tõi 30 meetri kõrgune torn viljandilastele kraanivee. Torni sisseseade olid valmistanud Viljandi ettevõtted. Saja kuupmeetri suurune veepaak oli valmistatud Uno Pohrti masinavabrikus. · · Vana veetorni abiga jõudis vesi viljandlaste kodudesse kuni 1960. aastani. Veetorn on jäänud Viljandi linnasilueti lahutamatuks osaks. · Torn remonditi Rotary klubi algatusel ja paljude viljandlaste ning ettevõtete annetuste kaasabil ja avati turistidele vaatetornina. Kaheksakandilises tornikiivris
võimaliku tarnete hilinemise vastu. 3) Paindlikkus on organisatsiooni võimekus kohaneda erinevate olukordadr ja klientide ootamatute soovidega, muutes eelnevalt kokku lepitud tarneaega või osutatavaid logistilisi teenuseid. Paindlikkus on see, mida kliendid igalt teenusepakkujalt ootavad. 23. Logistilised kulud 1970-ndatel 1. Veo-/ transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud. 2. Ladustamiskulud: lao rendi, sisseseade ja tööjõuga seotud kulud. Mitteotseseid kulusid (nagu varude säilituskulud) arvesse ei võetud. Logistilised kulud 1990-ndatel 1. Veo-/ transpordikulud: sissetuleva ja väljamineva transpordi kulud. 2. Kauba säilituskulud. 3. Ladustamine. 4. Pakkimine. 5. Tellimuste täitmise korraldus. 6. Administreerimine/ haldus. 7. Tarneahelaga seotud juhtimise infosüsteemide kulud. 8. Tarneahelaga seotud finantsarvestuse ja planeerimise kulud. 24. Varude säilituskulu on varude omamise kulu
Tallinna Polütehnikum Multimeedium MM-16 MS(Office) programmid Referaat Karl Maide Juhendaja:Kaupo Nõlvak Tallinn 2016 0 Sisukord 1.Microsoft Word..................................................................................................... 3 1.1Üldiselt........................................................................................................... 3 1.2 Failivormingud............................................................................................... 3 1.3 Ajalugu.......................................................................................................... 3 1.4Vastuvõtt........................................................................................................ 4 2.Microsoft Access................................................................
töötajate arvu ja soolist koosseisu.(Olmeruumid on riietus-, pesemis-, tualett- ja puhkeruumid, soojakud välitöödel, einestamisruumid ning muud elukondlikud ruumid. (3) Tööriietust kandvatele töötajatele on vaja ette näha riietusruumid ning töötajatele, kes töötavad välitöödel, ka soojak ja riiete kuivatusruum. Pesu- ja desinfitseerimine (puhastusplaan), jäätmed (kehtib toiduseadus) Käitleja peab ettevõtte, selle territooriumi ning ruumide, sisseseade ja käitlemisvahendite puhastamiseks ja desinfitseerimiseks ning kahjuritõrjeks kasutama üksnes neid vahendeid ja aineid ning ainult sel viisil, mis ei põhjusta toidu saastumist, ei halvenda selle omadusi ega ohusta inimese tervist. Puhastamis-, desinfitseerimis- ja kahjuritõrjeaineid peab kasutama vastavalt nimetatud ainete tootja koostatud kasutusjuhendile. Puhastada tööpinda peab peale iga töökorda. Suurpuhastus peaks toimuma vähemalt üks kord nädalas
võimuorganid ja lokaalsed huvigrupid. Sisemise tegevuskeskkonna moodustavad ressursid, mida organisatsioon omab ning kasutab oma eesmärkide saavutamiseks. Finantsressursid: tegutsemiseks ja kasvuks vajalike finantsvahendite olemasolu. Tulud, kulud ja kasum. Võõrkapitali kaasahaaramise võimalused (laenud, võlakirjad), võimalus müüa aktsiaid (laiendada omakapitali). Inimressursid: töötajate koosseis, haridus, kogemused, motiveeritus jne. Füüsilised ressursid: tootmishoone, sisseseade, kontoriruumid, materjalide laovaru, jaotus- ja müügivõimalused (st valmistoodete laod, firmapoed jne). Füüsiliste ressursside paigutamise juures tuleb arvestada juurdepääsu toorainele, tööjõule ja turgudele. Tehnoloogilised ressursid: ettevõttes kasutatava tehnoloogia ja töötajate oskuste tase. Hinnata tuleb uuenduste vajadust. Täiendavalt tuleks analüüsida ettevõtte toodangu struktuuri (selle vanuseline struktuur, toodetega seotud
Soovitatav oleks, et - see on haruldane, - seda pole lihtne imiteerida - selle asendamine pole kerge. 30. Põhilised konkurentsistrateegiad (kululiidri-, diferentseerimis- ja fokuseeritud strateegiad). Kululiidri strateegia: Konkurentsieeliseks on konkurentidest madalamad kulud. Tulemuseks madalamad hinnad ja suurem turuosa; turuhind ja suurem kasum. Säästuvõimaluste otsimine kõigis tegevuslülides: ökonoomsed hooned ja sisseseade, vähe lisateenuseid jne. NB! ei tohi loobuda omadustest ja teenustest, mida kliendid peavad olulisteks. Diferentseerimisstrateegia: Saavutada unikaalsus milleski, mida tarbija hindab. Oluline siis, kui tarbijate vajadused on nii mitmekesised, et standardiseeritud toode neid ei rahulda. See võimaldab: - küsida oma toote eest kõrgemat hinda ja/või, suurendada müügimahtu ja/või saavutada tarbijate margitruudus. NB! Kõrgem hind peab kompenseerima diferentseerimiskulud.
muudatused nendes ette tulevad võtta. § 12. Kooliarstid seavad iga kooli ruumide kohta kindla kava järele kirjelduse kokku ja täiendavad teda ettetulnud muudatuste puhul. § 13. Iga aasta annavad kooliarstid teatavaks ajaks, mis kohaliku omavalitsuse poolt määratakse, otsuse selle kohta, missugused parandused tulevad kooliruumides nende tervishoiu seisukorra tõstamiseks ette võtta. § 14. Kooliarstid valvavad kooli sisseseade, asjade ja õpeabinõude tervishoidliku seisukorra järele (lauad, tahvlid, laste einenõud, joogivee nõud jne.); nad peavad hoolt kandma, et need asjad tervishoiu nõuetele vastaksid. § 15. Kooliarstid vaatavad ja mõõdavad kõik kooli tarvituseks valmistatud koolipingid läbi ja annavad oma otsuse selle kohta, kas nad tervishoidlikule normile ja ülesandele vastavad. § 16. Kooliarstid valvavad koolikäikudel selle järele, et jõusolevad üleüldis-tervishoidlikud
Kui vastavalt rendilepingule läheb renditud objekti omandiõigus rendiperioodi lõppedes üle rentnikule, arvestatakse amortisatsiooni tavakorras. Kui renditud objekt kuulub tagastamisele, on objekti maksimaalne amortisatsiooniperiood rendisuhte kehtivuse periood. Materiaalne pōhivara esitatakse kuuel kirjel 1. Maa ja ehitised (soetamismaksumuses) 2. Masinad ja seadmed (soetamismaksumuses) 3. Muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud (soetamismaksumuses) 4. Akumuleeritud pōhivara kulum (miinus) 5. Lōpetamata ehitus 6. Ettemaksed materiaalse pōhivara eest Materiaalne pōhivara vōetakse arvele soetamismaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mitmesugustest maksudest ja muudest otsestest kasutuselevōtmist vōimaldavatest väljaminekutest. 1. Maa ja ehitised. Selle bilansi kirjel näidatakse maa, maarajatised ja ehitised
0 0 0 0 462 288 215 692 677 980 Alustuskulud Tabel 7 Põhivara 2013 2014 2015 2016 2017 Ettevõtte loomine 2 556 0 0 0 0 Kinnisvara 75 000 0 0 0 0 Köögi sisustustus 500 0 0 0 0 Nõud 500 0 0 0 0 Muu sisseseade 539 0 0 0 0 Kokku 79 095 0 0 0 0 76 539 Bilanss Tabel 8 2013 2014 2015 2016 2017 AKTIVA (varad) Käibevara Raha -106380 -141288 24888 215692 677980 Nõuded ja ettemaksed
Põltsamaal 1920. aasta detsembri lõpul sõlmiti tolleaegse Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisuse ja põllutööministeeriumi vahel leping, mille kohaselt esimene ostis Vana-Põltsamaa mõisast grupi hooneid, nagu viinavabrik ja selle korsten, katlakamber, õlleköök, härjatall jt. · 1923Alustati veinide tootmist (esimesed katsetused olid tehtud juba 1921. aastal). Veinitehase ruumid saadi vana õllevabriku ümberehitamise teel ja sisseseade maksis 200 000 marka ning sellega töötas 7 inimest. · 1930 28. mail süttis peahoone sigurite põletamisest kohvitehases, mille tagajärjel hävis kogu teine korrus ja tootmiseseadmed. Loobuti kohvi, kama ja piirituse tootmisest ning jätkus ainult veini ja mahla tootmine. · 1941 Sõja oludes soikus tööstuslik tegevus peaaegu täielikult. Veinivarud hävitati ja suur osa sellest valgus Põltsamaa jõkke. 9 · 1961
rauda, pliid, elavhõbedat, keraamikakunsti, klaasi, rasv + taimetuhkseep, kangaste värvimist, nahaparkimist, toiduaine- tehnoloogiat, paljusid medikamente, kosmeetikat, lubi ehitusmater. II ALKEEMIA PERIOOD IV - XVI saj. Terviklik keskaegne kultuurinähtus, mitte vähe ja veidralt arenenud keemia. See, mis alkeemias ühtib keemiaga (ainete ja nende omaduste eristamine, reaktsioonide läbiviimine, keemialaborile sarnane sisseseade jne.) ei olnud alkeemias eesmärk omaette. Tähtis oli, et alkeemik elaks läbi jumaliku loomishetke, arendaks endas jumalikke jooni (täiustuks). III KEEMIAVALDKONDI ÜHENDAV PERIOOD XVI -XVIII saj.loodi eeltingimised keemia kui teaduse tekkeks. Robert Boyle -Teadusliku keemia alused Galileo Galilei - “esimene päristeadlane” 1)Iatrokeemia etapp: “meditsiiniline keemia” 2) ‘Pneumaatilise keemia’ etapp: gaasid - Boyle ja Mariotte: rõhu mõju gaasi ruumalale
päevani. 2003. aastast juhib ettevõtet Jyri Taskinen. Muuntosähkö Oy toodab erineva suurusega trafosid ja reaktoreid, nii omatooteid kui ka klientide tooteid. Trafox Eesti OÜ on registreeritud 2000. aastal, eesmärgiga luua Joensuu kõrvale teine konkurentsivõimeline tootmisüksus. Tootmisega alustati 2001. aastal ja on sellest ajast peale tegutsenud erinevates paikades Viljandis ja Viljandi lähiümbruses. Tootmise sisseseade ja tootmispõhimõtted toodi üle Joensuust. Aastast 2009 toimub Trafox Eesti tootmistegevus aadressil Reinu tee 44, Viljandi. Ettevõtte struktuur 4 3 TÖÖKORRALDUS JA DOKUMENDIHALDUS Meie ettevõttes asjaajamist korraldavate isikute töökorraldus on paika pandud töölepingutesse. Ametijuhend on olemas vaid koristajal. Enamus asjaajamisega seotud toimingud teeb ära personali- ja tootmisjuht
· Õmblusmasin, elektromagnetine telegraaf ... · Põletusahjud, paljud asjad võeti peamiselt inglismaalt üle. · Aurumasin esialgu töös söekaevanduses vee pumpamiseks. Alguses Inglismaal kiirelt ka teistes. 16. Partselli mõiste - kääbustalu, 1-2 ha suurune. Peeti seal 0,5 ha suurust majapidamist. 17. Suurbritannia tööstuse mahajäämise põhjused 19. sajandi lõpul · industrialiseerimine toimus Saksamaal ja USA-s hiljem · uus sisseseade nõudis palju kapitali · tooraine hankimise raskused · olukorda halvenda pikaajaline agraarkriis Euroopas · viljahinnad langesid maailmaturul · Suurbritannia põllumajandussaadustel kõrge omahind · väikefarmerid laostusid · lammaste arv vähenes · hakati kasvatama piimakarja ja lihaloomi · põllumajanduse langus ahendas siseturgu. 18. Suurbritannia ja Prantsusmaa natsionaliseerimise erinevused
Tagajärjeks üleliigsed varud, suurenenud tegevuskulud ja pikenenud reageerimisajad. Seda parandaks kiirem ja parem info vahetus lõppturu nõudluse kohta. Laondus Kiisler ptk 9 lk 276-302; 321-324 Märksõnad: laonduse põhifunktsioonid, eraladustamine, üldkasutatav ladu, lepinguline ladustamine, otsetarned. Lao tüübid. Kauba paigutusviisid. Komplekteerimisviisid. Logistiline pakendipüramiid. Pakendi logistilised rollid. {Lao traditsiooniline sisseseade: madalad kaubaaluste riiulid, peenkaubariiulid, virnastamine, sügavlaadimise riiulid. Lao tulemuslikkuse näitajad. Laokulud. Laondus – asjade ladustamisega alg ja lõppkohas ja vahelisel liikumisel ja saadab nende asjade kohta infot välja. „hoiupunkt“ „läbiliikumispunkt“. Paljusid kaupasid väljastatakse uuesti juba saabumispäeval, sp teostatakse ladudes järjest rohkem ka kaubakäitlemise toiminguid (komplekteerimine, pakkimine, ümberpakkimine,
teed ja vahendid. • Strateegia on seega üldine tegevuskava ettevõtte eesmärkide saavutamiseks. Funktsionaalsed strateegiad: turundusstrateegia, personalijuhtimise strateegia, IT strateegia, finantsstrateegia Kululiidri strateegia • Konkurentsieeliseks on konkurentidest madalamad kulud. Tulemuseks: o Madalamad hinnad ja suurem turuosa. või o Turuhind ja suurem kasum. • Säästuvõimaluste otsimine kõigis tegevuslülides: ökonoomsed hooned ja sisseseade, vähe lisateenuseid jne. Diferentseerimisstrateegia • Saavutada unikaalsus milleski, mida tarbija hindab. • Oluline siis, kui tarbijate vajadused on nii mitmekesised, et standardiseeritud toode neid ei rahulda. • See võimaldab: o küsida oma toote eest kõrgemat hinda ja/või, o suurendada müügimahtu ja/või, o saavutada tarbijate margitruudus. Parimate kulude tagaja strateegia
oktoobril 1921. RT 1921, 103, 224. · Seadus rahvaväekommisjonide kohta. RT 1921, 87, 154. Kinnitatud Riigikogu poolt 1. detsembril 1921. RT 1921, 115, 250. 30. septembril 1921 · Seadus rahatrahvide kõrgendamise kohta kohtu- ja administratiiv asjus. RT 1921, 86, 129. Kinnitatud Riigikogu poolt 27. oktoobril 1921. RT 1921, 103, 223. · Seadus siseministeeriumile 1.000.000 marga suuruse täiendava krediidi määramise kohta riigivanema korteri sisseseade täiendamiseks. RT 1921, 86, 130. Kinnitatud Riigikogu poolt 2. detsembril 1921. RT 1921, 115, 256. · Seadus siseministeeriumile 2.000.000 marga suuruse täiendava krediidi määramise kohta ehitustööde jaoks. RT 1921, 86, 131. Kinnitatud Riigikogu poolt 2. detsembril 1921. RT 1921, 115, 253. · Seadus Tsiviil kohtupidamise seaduse §§ 8531 ja 8532 muutmise kohta. RT 1921, 87, 143. Kinnitamata jäetud Riigikogu poolt 25. oktoobril 1921. RT 1921, 99, 189
2.7. Toote tutvustused välisajakirjanikele 5000 5000 2.8. Reklaam trükimeedias 8000 8000 2.9. Viidad maanteedele 5000 5000 TURUNDUS KOKKU 78 000 78 000 3. INVENTAR JA SISSESEADE Sisustus, WIFI, jalgrattad (rentimiseks 4tk), (rendi-)auto, 3.1. pikksilmad linnuvaatlusteks, jne 509 875 509 875 MUUD KULUD KOKKU 509 875 509 875 KÕIK KOKKU 5 267 998 2 009 299 3 258 699 Finantsprognoosid Prognoositud kasumiaruanne Kasumiaruanne (tuh.kr.) 2009 a. 2010 a. 2011 a. 2012 a
Täpsusta millised tegurid, faktorid, majandussubjektid mõjutavad ettevõtte planeeritavat äritegevust (ja kuidas). Makrokeskkonna analüüsis on poliitilist keskkonda analüüsides tähtsamateks mõjutajateks Täpsusta, kes on sinu ettevõtte hankijad ehk tarnijad. Ettevõte tarnija Tooraine/materjal Aadress Telefon Meiliaadress Oü Korstnaabi Sööt,söödalisandid, Saku vald, 55694711 [email protected] sisseseade 75517 Harjumaa Prelvex AS Freesturvas Türi linn 3847489 [email protected] allapanuks Tehnika 3 Järvamaa OÜ Äntu Mõis Noorkanade Äntu küla, 3271256, sisseost 46202 3270206 LÄÄNE- VIRUMAA
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDŽ Raha ja pangandus LAENUTOOTED ÄRIETTEVÕTETELE, MIDA PAKUTAKSE NING MILLEKS SOBIVAD? Uurimustöö Õppejõud: Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1.SWEDBANK................................................................................................................................4 1.1.Lühiajaline laen......................................................................................................................4 1.2.Investeerimislaen...................................................................................................................5 1.3.Tehnoloogialaen....................................................................
mille tihendamine traditsioonilisel viisil on keeruline või tehniliselt võimatu. Eesti ehitusturul on selle materjali kasutamise eeliseks kiirus, millega tööd saab tehtud. Rõõmusoks lisab, et eramu-ehituses kasutatakse seda peamiselt nn puhasvalu betoonpinnana, mis jäetakse teiste materjalidega katmata. Tootjalt nõuab isetihenev segu kvaliteedi lisakontrolli kehtestamist. Näiteks segu omaduste järelkontrolli ehitusplatsil. Ka ei sobi kõik betoonitehased oma tehnilise sisseseade poolest isetiheneva betooni tootmiseks. Isetiheneva segu puuduseks on ka see, et ta maksab ligi 1525% rohkem kui sama tugevusklassiga tavabetoon. 10 Tänu betoonisegu atraktiivsetele omadustele on isetihenev betoon (ITB) levimas üle maailma. ITB kasutamisega kaasneb industrialiseeritum ja madalama tehnilise maksumusega tootmine
1.3 Maksude ettemaks 0 0 0 1.4 Tooraine ja materjal 2 343 12 580 50 468 1.5 KÄIBEVARA KOKKU 77 305 106 660 210 481 1.6 Masinad ja seadmed 14 400 19 400 24 400 1.7 Muu inventar, tööriistad, sisseseade 0 0 0 1.8 Akumuleeritud põhivara kulum 1 460 6 260 12 060 1.9 PÕHIVARA KOKKU 12 940 13 140 12 340 2.0 PASSIVA 87 038 114 588 236 627 2.1 Muud võlad 108 221 340 2.2 Hankijatele tasumata arved 17 208 19 161 21 053
Euroalus = 0,8m * 1,2m · asukoht arvestada tuleb toorme ja tööjõu paiknemise kulu, tarnijate paiknemise, sadamate ja muude transpordi infrastruktuuri olemasolu, riigi majandus ja maksupoliitikaga. · hoiustamine seisneb toormaterjali või toodete ladustamises, mis koosneb mitmest osa tegevusest. Lao planeerimine, sisseseade funktsionaalsus, töötajad, laotehnika, tarkvara. · laovarude suuruse analüüs tehnoloogiliselt piisava ja majanduslikult optimaalse laovaru kindlustamine. Ladudes olev materjal/tooted on aktiivsest käibest väljas. · kaupade käsitlemine toodete komplekteerimine ning peale ja mahalaadimise korraldamine (noppekorraldamine).
mail ja 9. mai on Euroopa Liidu päev. Saksamaa kapituleerumine ei olnud veel II maailmasõja lõpp, sest sõda Jaapani vastu jätkus. Sõda Euroopas oli saanud läbi. Juulis-augustis 1945 oli konverents Potsdamis. Seal otsustati Saksamaa suhtes rakendada DDDD poliitikat: denatsifitseerimine, demokratiseerimine, demilitariseerimine, demonteerimine. Demonteerimine oli sõjatehnikat tootvate vabrikute osadeks lammutamine. Osa reparatsioonidest, mida Saksamaa pidi maksma, oli tehase sisseseade. Suurem osa neist viidi NSVL-i. Lääneriikide tsoonides lõppes demonteerimine üpris kähku, NSVL-i alades tehti seda päris kaua. Otsustati sõjaroimarid kohtu alla anda ning otsustati sakslased Ida-Euroopas sundkorras ümber paigutada Saksamaale, sest kardeti Hitleri ajal juhtunu kordumist. Nii tehti kindlaks, et sakslaste kogukonnad näiteks Ungaris, Poolas, Rumeenias viiakse Saksamaale. Iseenesest võib seda nimetada lausa küüditamiseks.
ära Inglismaale. Konservatiivne partei kaotas valimised – valitsus astus tagasi ja ametisse uus valitsus. 1945. aasta valimised võitsid leiboristid, ametisse sai Atlee. Kuna Saksamaa oli kapituleerunud, tuli läbi viia 4D (DDDD) poliitika. Sm tuli Denatsifitseerida (natsism kaotada). Demilitariseeriti (relvastus võeti ära) Sm tuli Demokratiseerida 11 Demonteerimine – ettevõtete sisseseade demonteerida. Ettevõtete sisseseadmine uues kohas + sõjatööstus tuli lõpetada Otsustati välja kutsuda sõjatribunal (et välja selgitada ja mõista kohut sõjakurjategijate üle). Poola ja Sm piiriks sai Oder-Neisse jõgi (siiani piiriks). Ida ja euroopa sakslased küüditati Saksamaale (Poolast ära, Ungarist ära, Tšehhoslovakkiast ära). Sellega üritati ära võtta Sm võimalust kunagi tulevikus öelda, et tahab uuesti sakslasi ühendada. 1945
- Köögi väikevahendid (nimekiri tabeli all) 15 000.- Serveerimisvahendid (nimekiri tabeli all) 20 000.- Kassa-aparaat 3000.- Telefon 500.- Faksiaparaat 1500.- Arvuti 6000.- Muu sisseseade (valvesüsteemid, helitehnika) 20 000.- KOKKU 616 000.- Köögiseadmed: elektripliit, auru- konvektsioonahi või küpsetusahi, plaatgrill või salamander, vahustaja, juurviljatükeldaja(köögiviljakombain), hakklihamasin, käsimikser, sausegur, kaalud (elektron vm), külmkapp, sügavkülmkapp, töölauad, mikrolaineahi, nõudepesukohad(masinad), kraanikausid.
raamatupidajad. Samuti põhitööliste tööseisaku, ületunni- või praagi parandamise eest makstav töötasu). Perioodi- ehk mittetootmiskulud on kulud, mis on seotud toodangu, kaupade ja teenuste turustamisega, ettevõtte üldjuhtimise ja finantseerimisega, mis on vajalik tootmiseks. Liigitus sõltub tootmistegevuse eesmärgist. o Turundus-ehk müügikulud (müüjate töötasu, reklaam, müügisaali sisseseade, näitused jm) o Tellimuste hankekulud (turuuuringud, reklaam) o Lähetuskulud ehk logistikakulud (ladustamine ja lähetamine klientidele) o Üld-ja halduskulud (kindlustus, remont-ja hooldus, sisseseade, side- ja valveteenused, üldelekter,vesi,küte) o Uurimis-ja arenduskulud (uued tooted) o Finantseerimiskulud (intressid) 17 18
Kui ilmad on keskmiselt soojad ja stabiilsed, suuri temperatuuri muutusi ei toimu, on puidu hankimine metsast kergem ja kiirem ning puidu kvaliteet parem. Väliskeskkonna teguriks on ka veel Eesti Vabariigi seadused, eriti eksporti ja importi puudutavad määrused. Sisekeskkond: Ettevõtte sisekeskkonna moodustavad tema kliendid- nende tellimused, personal- nende kvalifikatsioon ja haridus, tegutsemisvõimalused-asukoht ja finantsolukord. Füüsilised ressursid tootmishoone, sisseseade, kontoriruumid, materjalide laovaru, jaotus- ja müügivõimalused. Tehnoloogilised ressursid tehnoloogia, mida firmas kasutatakse. Uuenduste vajadus. 4.2 Ettevõtte SWOT analüüs S- ettevõtte tugevad küljed: · hea looduslik asukoht põhitegevuse teostamiseks · paindlik hinnapoliitika · paindlik teenuste poliitika · kvalifitseeritud personal · kaasaegne tehnoloogia · lähedal asuvate konkurentide suhteline vähesus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
