põndapealiselt KÜÜNARVARRELIHASED LIHAS ALGAB KINNITUB FUNKTSIOON Ruutsissepööraja Küünarluult Kodarluule Pöörab küünarvart koos käega sissepoole, painutab ja pöörab kätt sissepoole Pikk pöidlapainutaja Kodarluu eesmiselt pinnalt ja Pöidla distaalse faalanksi Painutab pöialt, painutab ja luudevaheliselt membraanilt põhimikule pöörab kätt sissepoole Süva sõrmedepainutaja Küünarluu eesmiselt pinnalt ja 4 kõõluse abil 2
külgmine osa õlavarreluu tagumise pinna ülaosalt mediaalne pea õlavarreluu tagumiselt pinnalt Kinnitub: küünarnukile Funkts: sirutab küünarvart ja tõmbab taha mediaalsele KÜÜNARNUKILIHAS Algab: õlavarreluu lateraalselt põndapealselt Kinnitub: küünarnukile Funkts: sirutab küünarvart KÜÜNARVARRE LIHASED 1. EESMINE RÜHM painutajad RUUTSISSEPÖÖRAJA Algab: küünarluult Kinnitub: kodarluule Funkts: painutab ja pöörab kätt sissepoole PIKK PÖIDLAPAINUTAJA Algab: kodarluu eesmiselt pinnalt Kinnitub: pöidla distaalse faalanksi põhimikule Funkts: painutab pöialt, painutab ja pöörab kätt sissepoole SÜVA SÕRMEDEPAINUTAJA Algab: küünarluu eesmiselt pinnalt Kinnitub: 2-5da sõrme distaalse faalanksi põhimikule Funkts: painutab 2-5 sõrme, painutab ja pöörab kätt sissepoole PINDMINE SÕRMEDEPAINUTAJA Algab: küünarvarre luudelt Kinnitub: 2-5da sõrmede kesksete faalanksite põhimikule
Fikeseeritud ülajäseme korral sirutab trapetslihas pead ja lülisammast. lähendab abaluud lülisambale Deltalihas- Liigutavad õlaliigest. liigutab õlavart Suur rinnalihas- Kokku tõmbudes langetab ülestõstetud käsivart ning kui see on juba langetatud, siis liigutab õlga ettepoole, kumerdades selga. Lisaks võib tõsta rinnaõõnt. viib õlavart ette Seljalihas- Tõmbab õlavart taha ja allapoole, roteerib sissepoole, langetab ülestõstetud kätt. Õlavarre kolmpealihas- Sirutab küünarvart üle käsivarre. sirutab küünarvart Õlavarre kakspealihas- Painutab küünarvart, sirutab seda nii, et peopesa on suunatud ettepoole, pöörab ja tõstab käsivart. painutab küünarvart Õlavarrelihas- Liigutavad peamiselt küünarliigest. Õlavarre kodarluu lihas- peamine ülesanne on painutada küünarvart üle käsivarre, lihast
Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Deltalihas Rangluu, Õlavarreluu Tõstab õlavart horisontaal- m. deltoideus õlanukk, deltalihasmine tasapinnani ja pöörab sissepoole, abaluu hari köprus lähendab keskjoonele Koljupealnelihas* Kulmude Koljulagi Peanaha ette-taha tõmbamine, epicranus piirkond, kulmude liikumine, kurrud kuklatagusejoon Silmasõõrlihas Silmasisenurk Silma välisnurk, Silmade pilgutamine silmalaud
sidemete vigastuse korral on olukord keerulisem. Hüppeliigese sidemete vigastused moodustavad tervelt veerandi kõigist luude ja lihaste vigastustest. Teadaolevalt on Skandinaavias erakorralise meditsiini osakondadesse pöördunutest kümnendik vigastanud just hüppeliigest. Kuidas võib vigastada hüppeliigest? Enamik hüppeliigese vigastustest tekib nii, et jalalaba pöördub sissepoole ja vigastada saavad hüppeliigese välimised osad. Käimisel pöördub jalalaba sissepoole, see on seotud hüppeliigese anatoomilise, ehitusliku eripäraga ja see ongi põhjus, miks jalalaba võib pöörduda sissepoole. Vigastuse erinevused tulevad sellest, et hüppeliigese sisepoolel asub üks tugev deltaside, aga välimine pool koosneb kolmest eraldi asetsevast sidemest. Liigeste sidemed on kiulise ehitusega, sarnaselt nailonköiele. Nikastuse momendil venitatakse sideme kiud välja ja tulemuseks on täielik või osaline sidemerebend
Deltalihas (m. deltoideus) Rangluu, õlanukk, Õlavarreluu Tõstab õlavart horisontaal- abaluu hari deltalihasmine köprus tasapinnani ja pöörab Suur ümarlihas Abaluu alumine nurk Õlavarreluu väike köbruke Tõmbab õlavart taha, lähendab kerele, pöörab sissepoole Väike ümarlihas Abaluu lateraalne serv Õlavarreluu suure Retroversioon, abduktsioon, köbrukese alumine serv välisrotatsioon Õlavarre-kakspealihas (m. Abaluu kaarnajätke, abaluu Kodarluuköprus, Painutab ja pöörab käsivart väljapoole biceps brachii) liigeseüline köbruke kiudkõõlusriba
liigutatakse kolbi, siis tihendi soonest väljajääv osa deformeerub. Rõhu lõpetamisel tõmbab see deformeerunud osa kolbi tagasi ja sellega eemaldub kolb piduriklotsist. 6. Kirjeldage klassikalise trummelpiduriga sõiduki seisupiduri (,, käsipiduri'') ehitust ja tööpõhimõtet koos skeemil /joonisel detailide nimetuste märkimisega! Tööpõhimõte: Seisupiduri käepideme rakendamisel pingutatakse ühendustrosse ning need tõmbavad ajamihoobi alumisi otsi sissepoole. Ajamihoobade ülemised otsad on sarniirselt kinnitatud piduriklotsi külge, kusjuures vahepeal toetub ajamihoob vastu piduriklotse lahutavat plaati ( joonisel: vastu automaatse reguleerseadme plaati, millel paikneb bimetallplaat .Kui nüüd ajamihoova alumist otsa tõmmatakse sissepoole, siis hakkab ajamihoova see osa, mis toetub lahutusplaadile, suruma seda sissepoole ja sellega seoses surutakse eesmist piduriklotsi vastu trumlit. Kui see piduriklots toetub
KROOLI UJUMINE Krool on ideaalne sprindiks, kuna see on kiirem ujumisviis ja kõige populaarsem vabaujumise tehnika. · Asend on voolujooneline/veepiir kulgeb juuste joone otsmikul · Jalalöök algab puusast/tavaliselt on 6 löögiline, kasutatakse ka 2 ja 4 löögilist, pööra pöiad sissepoole · Hingamine on õigesti ajastatud ja väljahingamine tugev/ hinga välja suu ja nina kaudu · Käelaba jõuab vette enne õlga/ käsi vette sõrmed ees, sõrmed on koos, küünarnukk kõrgemal kui käelaba · Käsi sirutub õlavööst ja samaaegselt vastaskäsi lõpetab tõuke · Haare veest on hea/ soorita haare vajutades käelaba veidi välja-alla. Haara kohe kui vastaskäsi on lõpetanud
väikeköbrukese harjale, ogajätkelt, rindkere-nimme lihas õlavart taha mediaalsele ja Seljalailihas kusjuures alumised kiud sidekirmelt, niudeluuharjalt roteerib sissepoole, langetab kinnituvad kõrgemale kui ja kolmelt alumiselt roidelt suure jõuga ülestõstetud kätt ülemised Toimides rinnaku-rangluu
pea ja kaela rihmlihas viie alumise kaelalüli ja kuklaluu, oimuluu pea pööramine ja kallutamine kuue alumise rinnalüli nibujätke ogajätked suur rinnalihas rangluu, rinnakupide, I- õlavarreluu suur pöörab õlavart sissepoole, surub vastu m. pectoralis major IV roie, kõhusirglihase- köbruke rindkeret, tõstab õlavart ette; lähendab õlavart tupp rindkerele; tõmbab ülestõstetud õlavart alla väike rinnalihas III-V roie abaluu langetab õlavöödet m
Hingamisel on krooli tehnika omandamisel otsustav tähtsus. Kogu sisse-välja hingamise ajal ei tohi tõsta pead.. Kui hingatakse välja vasakule, on vees parem põsk, paremale hingamisel vasak põsk. Hingata tuleb 2 sekundit ning seejärel välja hingata 4 sekundit. Käed peavad järgima üksteist, oluline on tuua nad kõrgelt õlgade laiuselt pea kohalt ette. Mida väiksema sulpsatuse käsi vette jõudes teeb, seda parem. Jalalöögid toimuvad vahelduvalt, pöiad peavad olema suunatud sissepoole, põlved pisut kõverdunud. Selili krool: Kehaasend sirge, puusad veepinna ligidal. Õlavöö pöörleb hästi ja pea püsib paigal, seejuures hingamine on tugev. Rütm peab õige olema ja käte liikumine vastassuunaline. Jalalöök peab algama puusast ning põlved ei tohiks veepinda rikkuda. Löök peab olema tugev ja terav, veidi sissepoole surutud, pöiad lõdvad. Käsi asetatakse vette järsult, väike sõrm ees. Haare alustatakse küllalt
1. Asendamise (asenduse) piirmaara MRS absoluutvaartus c) vaheneb kui antud UKK-l liikuda allapoole (alla paremale) 2. Tarbija, kes ostab kaht kaupa A ja B, maksimeerib oma kogukasulikkuse TU antud sissetulekute juures, kui d)MUA /PA =MUB /PB 3. Ükskõiksuskõver ÜKK naitab (1 kuni 5 õiget vastusvarianti) b) et tüüpilised UKK-d on negatiivse tõusuga ning kumerad koordinaatide alguspunkti (origoni) suhtes c) kõikide nende hüviste geomeetrilist kohta, mille suhtes tarbijad on ükskõiksed d) kahe tarbitava hüvise erinevaid kombinatsioone, mis annavad tarbijale ühesuguse rahulolu (kogukasulikkuse TU) 4. Kui tarbija sissetulek (tarbimiseelarve) väheneb ceteris paribus, siis normaalkaupade tarbimisel nihkub: a) (tarbimis)eelarvejoon EJ alla vasakule (sissepoole) 5. Kui piirkasulikkus MU on negatiivne, siis kogukasulikkus TU on: c) kahanev/vähenev 6. Kui piirkasulikkus MU on positiivne kuid kahanev (vähen...
kuklataguside õlanukk, alumine osa rinnalüli ja hari pöörab , välimine abaluuhari langetab kõikide õlavart kuklamügar abaluud, kogu nimmelülide sissepoole, lihas ogajätked, fikseritud lähendab keskmine kätega abaluid ristluuhari, lähendab
LINEA ALBA kõhulihased pooleks, moodustub nende kõhredest Ülajäse Deltalihas* Rangluu lateraalne Õlavarreluu Tõstab õlavart horisontaaltasapinnani M. DELTOIDEUS pool; õlanukk; deltalihasmine kõprus ja pöörab sissepoole, lähendab abaluuhari keskjoonele; eemaldab õlavart; tõstab õlavart taha, pöörab väljapoole Suur ümarlihas Abaluu alumine nurk Õlavarreluu väike Tõmbab õlavart taha, lähendab
Kammlihas Häbemeluult Reieluu kammijoonele Pöörab reit väljapoole, lähendab Pikk lähendaja Häbemeluult Karejoone mediaalsele moka Pöörab reit väljapoole, lähendab kesksele osale Õrnlihas Häbemeluult Sääreluukõprusele Painutab säärt, roteerib säärt sissepoole Reie nelipealihas: · Vahepealne pakslihas · Reieluu eesmiselt pinnalt · Külgmine pakslihas · Reieluu karejoone lateraalselt mokalt Sääreluuköprusele Sirutab säärt ja toob reit ette. · Keskmine pakslihas · Reieluu karejoone mediaalselt mokalt · Reiesirglihas · Niudeluu eesmiselt alumiselt niudeluuogalt
Funkts: tõmbab abaluid ja kogu õlavöödet lülisamba suunas ja ülespoole ABALUUTÕSTUR Algab: 4ja ülemise kaelalüli ristijätkelt Kinnitub: abaluu ülemisele nurgale Funkts: tõstab abaluid üles SELJALAILIHAS Algab: 5e alumise rinnalüli ogajätkelt, rindkere-nimme sidekirmuselt, niudeluuharjalt ja 3lt alumiselt roidelt Kinnitub: õlavarreluu väikeköbrukese harjale Funkts: toimides õlaliigesele tõmbab õlavart taha mediaalsele ja roteerib sissepoole, langetab suure jõuga ülestõstetud kätt TRAPETSLIHAS Algab: kuklaluu ülemiselt joonelt ja välimiselt kuklamügaralt, turjasidemelt ja kõikidelt rinnalülide ogajätketelt Kinnitub: abaluuharjale, õlanukile ja rangluu õlanukmisele otsale Funkts: ülemised kimbud tõstavad õlavöödet, vahelmised kimbud lähendavad abaluid lülisambale, alumised kimbud tõmbavad õlavöödet allapoole. Sirutab pead ja lülisammast fikseeritud ülajäseme puhul 62. KÕHULIHASED
kuni punktini, millele järgneb käte töö juba tõukefaasist tingitud liikumine. Viimane toimub pisut enne käte jõudmist õlgu läbiva vertikaaltasapinnani. Üleminekut ühest käte töö faasist teise saadab käte järkjärguline kõverdus küünarliigesest. Tõukefaasis kõverduvad käed küünarliigestest ühe rohkem, kusjuures küünarvarres ja labakäed lähenevad keha pikiteljele. Selle liikumise lõpul jõuavad sissepoole pööratud pihkudega labakäed rinna alla ning annavad ühtlasi viimase jõulise äratõuke. Samaaegselt kõverdatakse käed küünarliigestest veelgi enam ja nad lähenevad rinnakorvile. Pärast tõukefaasi jätkavad labakäed, säilitades seejuures pihkude horisontaalse asendi, liikumist rinnakorvi alla kuni lõuajooneni ja sealt ette lähteasendisse, kus käed sirutatud, kuid pingevabad asendis ootavad jalgade löögi lõppemist. Et saavutada
Võra hoolduslõikus e. sanitaarlõikus Noorenduslõikus Istutusjärgne tagasilõikus Istiku võra tasakaalustamine juurestikuga Sügisel istutatakse puud lõigatakse tagasi kevadel Valitakse 3-4 põhioksa millest hakatakse võra kujundama Noore võra kujundamine: Valitakse istikul peaoksad välja (3-4 tk) Ülemise võraharude tipud alustamisest kõrgemale umbes 2+0-30 cm vahedega Eemaldatakse katkised, täiesti püsti kasvavad oksad , võra sissepoole kasvavad oksad, rööpastest okstest üks Paneb aluse võrakujule Teise aasta lõikus Alustatakse kõrvuti jooksvate võrsete ära lõikamisest Põhioks ja juhtvõseid lühendatakse kolmandiku võrra Võra sissepoole kasvavad oksad eemaldatakse Kolmanda a lõikus Kõrvuti kasvavata okste lõikus Võra sissepoole kasvavad oksad eemaldatakse täjelikult Esimesel a väljavalitud põhiokstel hakkavad moodustuma viljaoksad mida ei lõigata.
Ainuõõsed *Ehitus ja eluviis - nende kehasein koosneb kahest rakkude kihist, millest sissepoole jääb ruumikas kehaõõs. - sisemine rakukiht koosneb näärme- ja epiteellihasrakkudest. - toidu haaramiseks on neil kombitsad. toit seedub kehaõõnes, suu ja pärakuna talitleb suuava. - paljudel neist on lubi- või sarvainest toes. *Ainuõõsed jagunevad kolmeks 1. õisloomad (meriroosid,korallid) 2. karikloomad (meduusid) 3. hüdraloomad ( hüdrad) *HÜDRAD sigivad pungudes ja sugurakkude abil. nad on lahksugulised loomad. * KORALLID elavad kolooniates või üksikult
vahendite olemasolu. Teatavatel juhtudel võib olla maks ka riigi sotsiaal- ja majanduspoliitika kujundamise vahendiks. Nt loodussäästliku tarbimise propageerimine. Eesti maksusüsteem jaguneb kaheks: I riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega II kohalikud maksud kehtestab KOV oma territooriumil Riiklikud maksud on: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks (üleriigiliselt kaotatud kinnisvara alt), hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks (EL väljapoolt sissepoole tulevatele maksudele), aktsiisid (alkoholi, tubaka, kütuse, elektri ja pakendiaktsiis), raskeveokimaks.
Jälgi, et mõlema tüki märgetega kohad jääksid kohakuti. Õmble tükkide lühemad küljed kokku, kuid ära õmble kinni märgete vahelisi kohti (mõlemas servas üks 2- sentimeetrine lõik). 10. Pressi õmblusvarud lahku. Õmblemata kohtadesse jäid „augud“ paelte jaoks – nende servad võid tugevduseks ümbritseda õmblusega u 3 mm kauguselt. 11. Keera kotisuuriide „toru“ parem pool sissepoole ja aseta see koti põhiosa ümber nii, õmbluste kohad on külgedel kohakuti ja et kotisuuriide paelaaukudega serv jääb ülespoole. Kinnita ümberringi nööpnõeltega ja õmble u 8 mm kauguselt servast. 12. Eemalda nööpnõelad ja keera kotisuuriie üles nii, et parem pool tuleb välja. Keera riide ülemine lõikeserv u 1 cm ulatuses tagasi ja pressi triikrauaga sisse. Kuna varem
tuleb samuti teha kahe käega. "Delfiin" ja "konn" on nimetused vastavalt liblik- ja rinnuliujumise jalgade tööle, kuid neid nimetusi kasutatakse kõnekeeles tihti ka ujumisstiilide kohta. 3. Kroolitehnika Krool on ideaalne sprindiks, kuna see on kiirem ujumisviis ja kõige populaarsem vabaujumise tehnika. • Asend on voolujooneline/veepiir kulgeb juuste joone otsmikul • Jalalöök algab puusast/tavaliselt on 6 löögiline, kasutatakse ka 2 ja 4 löögilist, pööra pöiad sissepoole • Hingamine on õigesti ajastatud ja väljahingaminetugev/ hinga välja suu ja nina kaudu • Käelaba jõuab vette enne õlga/ käsi vette sõrmed ees, sõrmed on koos, küünarnukk kõrgemal kui käelaba • Käsi sirutub õlavööst ja samaaegselt vastaskäsi lõpetab tõuke • Haare veest on hea/ soorita haare vajutades käelaba veidi välja-alla. Haara kohe kui vastaskäsi on lõpetanud • Tõmme algab küünarliigese kõverdamisega/ hoia küünarnukk kõrgel, tõmbe lõpus
● Aatrium oli nelinurkne siseruum maja keskel. Sealt pääses ümbritsevatesse ruumidesse. ● Aatrium oli perekonna ''elutuba''. ● Valgus pääses aatriumisse katuse avast. ● Katust kandsid kaks massiivset puittala, millele oli põigiti paigutatud veel kaks tala. ● Ning katust kandsid omakorda veel sambad või ka piilarid. Katuse kuju ● Aatriumi katust sai ehitada kahte moodi: 1) kui nelinurkne katus oli sissepoole kaldu paiknes katuseava all nelinurkne bassein, kuhu koguti vihmavett. 2) ning juhul, kui aatriumi vihmavett ei kogutud, oli katus väljapoole kaldu. Lundi Ülikooli aatrium Aatrium Roomaaegses majas Prantsusmaal ● Tänapäeva arhitektuuris nimetatakse aatriumiks klaaskatusega kaetud õue. Kasutatud kirjandus ● http://et.wikipedia.org/wiki/Aatrium Tänan kuulamast! :)
püstitatud monumentaalhoonet ja matusepaika · Raffaeli hauakamber · 609. aastal rajati sinna ristiusu kirik - pühendatud neitsi Maarjale ja kõikidele märtritele · väiksemates mõõtmetes sageli matkitud Ehitustehnikad · antiikaja suurim kuppelehitis ja kõrgeim tehniline saavutus · kõrgus 43m · 16 sammast · kupli diameeter 43,2m · kupli tipus suur ava - diameeter 8,9m · kasettlagi - astmeliselt sissepoole tambuuri sein 6,2m Ehitustehnikad · silindrikujuline keskehitis - erinevate Rooma jumalate kujud · viilkatusega sammaskoda · alumine korrus on pilastrite ja korintose stiilis sammastega jaotatud kuueks kõrgeks nissiks · seitsmes niss väljapääsu vastas - skulptuurid
Gong pärineb Kaug-Idast ja on suur sissepoole painutatud servaga pronksketas, mida lüüakse nuiaga. Nuid on haamrikujuline aga pehme otsaga pulk.Gong on taldrikukujuline metallist muusikariist, heli kõrgus oleneb gongi läbimõõdust. Rahvaste muusikas leidub ka määratlemata helikõrgusega gonge, kuid tänapäeva sümfooniaorkestrites kasutatavad gongid on kindla heli kõrgusega. Kasutatakse meditatsiooni vahendina. Hiinas gongiga peletati eemale kurje vaime.Gongil on oluline osa paljudes usundeis. Hiinas kui algasid turniirid oli komme lüüa vastu gongi et kõik teaksid et võitlusturniir algas. Isegi praegu mõneid mänge enne ei alusta kui kõlab gong. Londonis aastast 1929. kasutatakse laevadel gongi helisignaalide andmiseks udus (udusignaalid) ning kutseks lõuna- ja õhtusöögile. Räägitakse et mõned gongi helid lõdvestavad, errutavad vereringet, vabastavad pingest. Eesti tuntud löökpillimängijad on Vambola Krigul, Madis Metsamart, Terje ...
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Renoveerimis alused Referaat Juhendaja: Urve Pulk Koostaja: Marek Sepp Rühm: E-23 Kuressaare 2009 PUITFASSAADIDE RENOVEERIMINE Vanem puumaja valitakse elupaigaks sageli seepärast, et ümbruskonnas on välja kujunenud meeldiv, vaiksete tänavate ja hoovidega elukeskkond. Kahjuks võib juhtuda, et see keskkond kaotab väärtust (ka rahas mõõdetuna) sobimatute uusehitiste või renoveerimiste tõttu. Seepärast peaks projekti hoolikalt läbi mõtlema ja vajadusel küsima abi kohalikust omavalitsusest, eriti kui on kahtlus, et tegemist võib olla kaitsealuse maja või miljööväärtusliku piirkonnaga. Viimasel juhul saab näiteks Tallinnas maja jaoks tellida tasuta värvipassi ja osa kauplusi müüb materjale soodsama hinnaga. Vanema puumaja välisilmet on suhteliselt kerge taastada e...
pööretena on kasutusel saltopöörded. 3.SELILIKROOL EHK SELILIUJUMINE seliliujumisel on oluline painduvus sel juhul saab ujuja end õlgade abil pisut väiksemaks teha ja niimoodi vees kiiremini edasi liikuda. Kehaasend peab olema sirge ning puusad veepinna lähedal. Õlavöö peab hästi pöörlema ja pea paigal püsima. Väljahingamine peab olema tugev, rütm õige ja käteliikumine vastassuunaline. Jalalöök algab puusast ning see peab olema veidi sissepoole surutud, tugev ja terav. Põlved ei tohi rikkuda veepinda, pöiad peavad olema lõdvad. Käsi tuleb vette asetada järsult ja haaret alustada küllalt sügavalt. Tõmme algab küünarliigese kõverdamisega, käelaba peab olema õiges asendis ja juhtima liikumist. Tõukel tuleb küünarliiges suruda vastu külge ja käsi sirutada. Tõuge lõppeb labakäe vajutusega allapoole. Õlavars tõuseb ja käsi tuleb lõdvalt veest välja. Käe üleviimist tuleb teha sirge käega, suunaga üles-taha-alla.
3.11) ○ Töövahendusagentuurid, tööjõu mobiilsuse kasv ● Oskuste mittevastavus nihutab kõvera väljapoole ○ Sobivate töötajate palgatõus (IT-sektor Eestis) ● Tööjõus osalemise määra kasv nihutab kõvera paremale ○ Muutused hariduses, soorollides; immigratsioon ● Majanduslanguste vähenemine alandab tsüklilist töötust ja nihutab kõvera sissepoole ● Majanduslik ja poliitiline määramatus motiveerib tööandjaid vakantse kauem avatuna hoidma, leidmaks parimat kandidaati -> kõver nihkub üles Beveridge kõver ja struktuurne töötus ● Struktuurne töötus -tööandjate esitatavad nõuded ei vasta tööliste oskustele ● ... või hoopis tööandjate soovimatus teatud tüüpi töölisi jutule võtta? ● Uuring: Chayadand Dickens(2012). What Can We Learn by Disaggregating the
3. Rahapakkumise kasvu pika perioodi efekt väljendub järgmises: a) hinnatase tõuseb ja kogutoodang jääb samale tasemele b) kogutoodang suureneb, kuid hinnatase ei muutu c) kogutoodang suureneb ja hinnatase tõuseb d) nii kogutoodang kui ka hinnatase ei muutu. 4. Kui riigi keskpank suurendab raha pakkumist, siis etteantud hinnatasemel kogutoodangu nõutav kogus ................ ning AD kõver nihkub: a) suureneb; sissepoole b)suureneb; väljapoole c)väheneb; sissepoole d)väheneb; väljapoole 5.Lühiperioodi kogupakkumiskõver SRAS näitab fikseeritud ......................... ning pika perioodi kogupakkumiskõver LRAS fikseeritud ...................: a)kogutoodangut; kogutoodangut b)hinnataset; hinnataset c)hinnataset; kogutoodangut d)kogutoodangut; hinnataset 6.Pika perioodi kogupakkumiskõver on vertikaalne sellisel kogutoodangu tasemel: a) mis on määratud kogunõudlusega b)mille korral töötus on oma loomulikul tasemel
Kaassõnad ja määrsõnad on muutumatud sõnad. Kaassõnad käivad koos käändsõnadega (ümber metsatuka), määrsõnad tegusõnadega (läks ümber). Kaassõna, mis asub käändsõna ees nimetatakse eessõnadeks (üle mäe), käändsõna järel aga tagasõnadeks (pingi peal). Mõningad kaas- ja määrsõnad esinevad kolmes kohakäändes, nt sisse-sees-seest; poole-pool-poolt. Määrsõnad ja kaassõnad kirjutatakse üldiselt muudest sõnadest lahku (väga tubli, piki teed). Pool, poole, poolt kirjutatakse määrsõnaga kokku (siinpool, eestpoolt, sissepoole) ja käändsõnast lahku (lõpu poole, igal pool) Määr- ja kaassõna kirjutatakse eelneva või järgneva sõnaga kokku, kui need koos moodustavad omaette mõiste (aegamööda, pealekauba) JÄTA MEELDE JÄRGMISTE SÕNADE TÄHENDUS: Kindlalt tugevasti, vankumatult Kindlasti kahtlemata Järel taga, pärast Järele Mind saadeti ajalehtede järele Järgi abil, põhjal, eeskujul Vahel millegi vahel, mõnikord Vahest ehk, võib-olla Vast ...
Maa sfäärid: maakoor kõige õhem ja tahkes olekus. vahevöö ehk mantel kivimid on vedelas olekus, temperatuur suureneb. tuum(sise- ja välistuum) seal on kõige soojem, tugevad rõhud, kivimid on nii vedelas kui ka tahkes olekus Maa sissepoole liikudes temperatuur ja rõhk kasvab. Maakoor Mandriline Ookeaniline Mandriline: vanem, paksem, 30-40 km paksune - mäestikes on paksem, koosneb heledatest kivimitest, tihedus on väike erinevatel kivimitel, põhiliselt graniit ja gness. Ookeaniline: õhem, noorem, kivimitel on suur tihedus, tumedad kivimid, põhiliselt basalt. Laamad: 1) Mis on laamad ? Hiiglaslikud blokid, mis on pidevas liikumises. 2) Mida laamade liikumine võib põhjustada
Lihtsamaks teppimiseks võib kasutada maalriteipi.St kleebime maalriteibi diagonaalselt ühest nurgast teise ja õmbleme kihid teibi kõrvalt läbi, 3 cm kauguselt.Jõudes nurgani kleebime teibi risti õmblustega ning jätkame õmblemist kuni kõik on läbi tepitud. 4. Seejärel rullkandime pajalapi lühemad otsad 5 cm laiuse kandiribaga. 5. Voldime pajalapi kummastki otsast 25 cm sissepoole,et moodustaksid taskud,seejärel kinnitame 0,5 cm kauguselt,jättes taskuavad. 6. Järgmiseks teeme riputusaasa.Selleks lõikame välja kangast 8 x 5 cm riba,murrame pooleks,palistame servad 0,5 cm ning õmbleme kinni servast 0,1 cm kauguselt ning seejärel kinnitame rullkandi vahele. 7. Seejärel kandime pajalapi pikemad küljed rullkandiga. 8. Teeme lõppviimistluse.
5 kergesti hooldatav. Puitaknaid on ka lihtne paigaldada. Puitaknad on tehtud kõrgkvaliteedilisest matejalist, mis muudab aknad ka veekindlaks. Naturaalse puidu ilu tagab aga esteetilise naudingu. Puitaken on samuti vastupidav erinevatele ilmastikujõududele ning säilitab hubase õhkkonda teie kodus. • Turvalise ja töökindla sulusesüsteemiga sissepoole pöörd- ja pöördkaldavanev energiasäästlik aken. • Puitaknad on energiasäästlikult töödeldavad. • Akna välis pinnale on lihsalt võimalik paigaldada putukavõrku. • Ühe käepideme liigutusega sulgub aken kolmest küljest ja ühe käepidemega võimalik avada akent kahes suunas. • Klaaspakette on võimalik valida vastavalt sooja- ja helipidavuse- ning turvalisuse nõuetele.
Rõngussid ehk anneliidid moodustavad suure loomade hõimkonna, kuhu kuulub üle 15 000 liigi. Enamjaolt elavad rõngussid veekogudes ja maismaal mullas. Parasiitidena leiab neid taimedes ja loomades. Välimus Kere paljulüliline. Pikkus 1 mm kuni 2,5 m. Saleda usja kehaga selgrootud. Külgedel liikumiselundina talitlevad jätked. Vihmauss Keha katab õhuke rakukiht epiteel Rakukihi all paikneb ringlihaskiht ja pikilihaskiht. Kehaseina sissepoole jääb vedelikuga täidetud kehaõõs, milles paiknevad siseelundid. Vihmausside sigimine Olemas nii emas- kui ka isassuguorganid. Kaks vihmaussi paarituvad ja vahetavad seemnerakke. Pärast vahetust hakkab vöökoht ohtralt lima eritama, millest moodustub kookon. Vihmauss muneb munad kookonisse, viljastab need saadud seemnerakkudega ja roomab kookonist välja. Ajalugu Anneliidid on pärit juba eelkambriumi ajastust. On leitud fossiile, mis uurimuste kohaselt
ümber selle teooria faktiga, et kui kogu vesinik kasutatakse lõpuni ära, siis pole seda millegagi asendada.2 Miks peaks mateeria, mis on igavesti paisumas väljapoole igaviku suunas, äkitselt peatuma jasuuna ümber pöörama? 3 Kui kogu mateeria on lõpuks liikunud universumi välimise perimeetrini, siis gravitatsiooni kese saab seal olema. Miks peaks mateeria tahtma ümber pöörduda ja liikuda tagasi eemale gravitatsiooniväljast? 4 Universum ei saa sissepoole kokku kukkuda, kui just ei ole kümme korda rohkem mateeriat kui seda on praegu. See on ,,puuduvad massi" probleem. Evolutsionistid püüavad lahendada seda,teoretiseerides, et 97% universumi massist on ,,tume aine," mille asukohta ei saa määrata, näha ega tuvastada ühegi teadusliku seadmega. 5 Kogu mateeria, mis liigub tagasi sissepoole, peaks põrkuma ühes miniatuurses punktis. Rääkides reaalsusest, inerts kannaks kõik mööda kesksest peatumispunktist. Miks peaks
tšellokontsert "Pro et contra", "Collage teemal B-A-C-H", “Credo” - teosed pärast aastat 1976 ehk nn tintinnabuli stiilis teosed Arvo Pärt püüdis leida väljendusvahendit vaimse tasakaalu edasiandmiseks (mis oli olemas vanamuusikas) ning leidis, et saladus peitub ühehäälsuses. Otsingute jätkudes tuli Pärt esile uue omapärase stiiliga tintinnabuli. Tintinnabuli-muusikas on palju õhulist faktuuri, rohkelt pianissimot ja pause. Pärdi tintinnabuli-muusika on eriliselt sissepoole pööratud, enamasti aeglaselt kulgev, heli ja vaikuse piiri kuulatav, meditatiivne. "Aliinale", "Tabula rasa", "Fratus" 8. Kuidas nimetatakse Arvo Pärdile maailmakuulsuse toonud stiili ja mida see tõlkes tähendab? Arvo Pärdile maailmakuulsuse toonud stiili on tintinnabuli, mis on tõlkes (ladina keeles) kellukesed 9. Kuidas jõudis Arvo Pärt oma stiilini? Arvo Pärt jõudis oma stiilini püüdes leida väljendusvahendit vaimse tasakaalu
KERE LIHASED (mm. trunci) Selja lihased (mm. thoracica) musculus trapezius - TRAPETSLIHAS musculus erector spinae SELJA SIRGESTAJA musculus latissimus dorsi musculus longissimus PIKKIMLIHASED (kinnituvad selgroolülidele) musculus rhomboideus major et minor musculus iliocostalis - NIUDEROIDELIHAS musculus levator scapulae ÕLATÕSTELIHAS ? musculus splenius RIHMLIHAS? musculus serratus posterior superior SAAGLIHAS, selgmine, ülemine musculus semispinalis musculus serratus posterior inferior musculus semispinalis capitis musculus infraspinatus musculus teres major et minor Rinna lihased (mm. pecti) musculus pectorialis major et minor SUUR JA VÄIKE RINNALIHAS diaphragma DIAFRAGMA e vahelihas musculus serratus anterior centrum tendineum mm. intercostales externi VÄLIMISED ROIETEVAHELISED LIHASED foramen venae cavae ÕÕNESVEENI MULK mm. intercostales interni - SISEMISED ROIETEVAHELISED LIHASED hiatus aorti...
agressiivsusena, reeglite rikkumisena, tähelepanuprobleemidena või endassetõmbumisena. Eristatakse 2 kategooriat: • eksternaliseeriv käitumisprobleem (eksternaliseerunud käitumisprobleem ehk väljapoole suunatud käitumisprobleem hõlmab agressiivse ja väljakutsuva käitumise - füüsiline ja verbaalne vägivald teiste suhtes, kiusamine, hüperaktiivsus jms. Esineb peamiselt poistel. • internaliseeriv käitumisprobleem (internaliseerunud ehk sissepoole suunatud käitumisprobleem tähendab sageli eemaletõmbumist, soovimatust suhelda, sotsiaalsete kontaktide vältimist, rahutust, pelglikkust. Esineb põhiliselt tüdrukutel. Ühiseks tunnuseks on piiratud käitumisrepertuaar, st ei ole piisavalt oskusi reageerida adekvaatselt erinevates olukordades. Viimaste aastate uuringud on näidanud, et poistel ja tüdrukutel esineb EKR enamvähem võrdselt, kuid poistel diagnoositakse oluliselt sagedamini kui tüdrukutel. Põhjuseks see, et tüdrukute
2. Keraliiges 3. Sadulliiges http://uwmsk.org/RadAnat/images/WristPA.jpg Ellipsoidliiges Ellipsoid- ehk munaliigese puhul toimuvad liigutused painutus ja sirutus, lähendamine ja eemaldamine. Võib toimuda ka ringjooneline liikumine. Ellipsoidliiges kuulub kaheteljeliste liigeste hulka. Keraliiges Keraliigese puhul toimuvad kõik kolm liikumist: painutamine, lähendamine ja eemaldumine ning pöörlemine välja- ja sissepoole. Keraliiges liigitatakse kolme teljeliste liigeste alla. Sadulliiges Sadul- ehk rübiliigese puhul toimuvad liigutused painutus ja sirutus, lähendamine ja eemaldamine, näiteks pöidla randme- kämblaliiges. 4. Plokkliiges 5. Ratasliiges http://www.accessexcellence.org/RC/VL/xrays/1wrist/hndnormu.jpg Plokk- ja ratasliiges Plokkliigeses on võimalikud ainult painutus ja sirutus. Näiteks, sõrmede ja varvaste lülide
materjali. Meetodid. *Ekskavaatori noolele kinnitatud lõnd purustiga. *Seinte langetamine trossi ja trattoriga. *Seinte langetamine heravasara lõõkiseda kraana noole otsas *Lõhkamine *Teemant saagimine *Veejoaga lõhkumine *käsitsi lammutamine. Töökorraldus ( 3 haardeala ) *Sisetarandite demonteerimine ( torustikud ära ,vahelaed, vaheseinad ära ) *Seinte lammutamine ( lammutatakse sissepoole ) *Koristamine Ohutus nõuded *Asbesti lammutamis ala piiramise kaitse, hingamisteede kaitse vahend, kaitse riietus, jäätmed sulgeda õhu tindedasse pakendisse. *Hallitus seened - neid on kõikjal, töödates tuleb kasutada respiraatorit, kaitse riietus.
C02 0,03% C02 3,6% Veeaur 0,5% Veeaur 6,2% N2 79% N2 75% Sissehingamine Roietevahelised lihased tõmbuvad kokku- roided liiguvad üles- ja väljapoole Vahelihas ehk diafragma tõmbub kokku ja liigub allapoole. rinnaõõne ruumala suureneb- õhk kopsudesse Kopsud osalevad passiivselt, sest tema lihased ei tööta. Väljahingamine Roietevahelised lihased lõtvuvad , roided liiguvad sissepoole. Diafragma lõtvub ja liigub ülespoole Rinnaõõne ruumala väheneb, õhk surutakse välja Kopsud ei osale, sest tema lihased ei tööta Kopsukelme- õhuke, libe ja sidekoeline , katab kopse. Rinnakelme- õhuke, libe ja sidekoeline, vooderdab rinnaõõnt
eristaminekahe tunnuse abil. Nendeks on avatus, mida hinnatakse kõrgeks või madalaks. Avatuse määrab, kuivõrd teised inimesed tunnetavad teda avatuna või suletuna. Tagasiside märkamine näitab, kuivõrd inimene võtab arvesse partnerilt saadud teavet või mõjutusi. Tagasiside võib olla kõrgeks (tugevaks) või madalaks (nõrgaks) käitumise mõjutajaks. Nende omaduste kombineerimisel saab 5 suhtlemisstiili: 1. Ennast eitav, salgav suhtlemisstiil- seda kasutavad kinnised, sissepoole suunatud inimesed. 2. Ennast kaitsev suhtlemisstiil- need inimesed püüavad rohkesti teisi hinnata, sageli kriitiliselt. Suheldes ollakse vähe avatud ja sageli egoistlik. 3. Ennast näitav suhtlemisstiil- ollakse väga avatud, tagasisidet võetakse arvesse vähesel määral. Otsitakse tunnustust ümbritsevast keskkonnast. 4. Ennast teostav suhtlemisstiil- inimene on maksimaalselt avatud ja võtab täielikult arvesse teistelt tulevalt tagasisidet. Seda stiili kirjeldatakse kui
LÜLITID JA REOSTAADID Seinalülitid Paigaldatakse tavaliselt ukse kõrvale seinale, kas sissepoole või väljapoole. Reeglina saab seinalülitist sisse või välja lülitada ruumi üldvalgustuse, ent eraldi vooluringi või teise seinalülitiga ühendatult saab sisse ja välja lülitada ka laua- ja põrandalampe. Levinum on valmistatud plastikust, kuid müüakse ka metall-lüliteid. Tumblerlülitid, mille nupu asemel on hoob on valmistatud akrüülist või klaasist. Uudne o aga“lülitid“, mis on valmistatud silikoonist. Lambilülitid
Tal narrikübar kulmel. Oma nime vist õndsalt üle õla heita võis. Ja läeb kesk sisisevat pimedust ta oma sisimase tule pärjas. Kõik sõnad kuivand kirbes keelemärjas. Ei kaja vastukaja kimedust. Ta varivaikselt astub sulgund-tõrges. Pilk sissepoole - silmad kaugel kõrges. Maa kuum ta sammest. Ülal külmad tähed. Mu vastaspoolne teisik, kuhu lähed?... Ees sünge valvur langetamas piiki: võid astuda - võid jääda Nimetuse riiki.
Hermann Karl Hesse Elulugu ● Hermann Hesse sündis 1877. a. ● Sündis Württembergis Saksamaal. ● Hesse vanemad olid misjonärid. ● Õppis Göppingeni ladina koolis. ● Pühendus täielikult kirjaniku kutsele. ● Hesse elas Montagnolas, kuni surmani. Hessest endast ● Saksa proosakirjanik. ● Luuletaja. ● Esseist. ● Kriitik. ● Tegutses ka kujutava kunsti ja muusika vallas. ● Tuntuimad teosed on "Stepihunt", "Siddhartha" ja "Klaaspärlimäng". Teosed • "Peter Camenzind" (1904, romaan) ● "Ratta all" ("Unterm Rad", 1906) ● "Gertrud" (1910, eesti keeles 1997) ● "Rosshalde" (1914) ● "Knulp: kolm lugu Knulpist" (1915, eesti keeles 1997) ● "Pilk kaosesse" (esseekogu, 1920) ● "Demian" (romaan, 1919, eesti keeles 1994) ● "Klingsori viimane suvi" (1920, eesti keeles 1965) ● • "Siddhartha" (1922, eesti keeles 1986 ja 2004) • "Supelsaks" (1925, eesti keeles 2003...
6) Liigutuste liigid telgede suhtes? Ümber frontaaltelje toimub paintus e. fleksioon ja sirutus e. ekstensioon (liigutused sõrmedelülivahede liigestes) ning liikumine ette e. anteversioon ja taha e. retroversioon. Ümber sagitaaltelje toimub eemaldamine e. abduktsioon ja lähendamine e. adukstioon. Liikumine vertikaaltelje suhtes on pöörlemine e. rotatsioon. Jäsemete (käed, jalad) pööramine sissepoole e. pronatsioon ja pööramine väljapoole e. supinatsioon. 7) Luukoe ehitus? Luukude koosneb rakkudest mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks, paiknevad vaheaine õõntes. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, mille osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. 8) Luu kui organi ehitus
6) Liigutuste liigid telgede suhtes? Ümber frontaaltelje toimub paintus e. fleksioon ja sirutus e. ekstensioon (liigutused sõrmedelülivahede liigestes) ning liikumine ette e. anteversioon ja taha e. retroversioon. Ümber sagitaaltelje toimub eemaldamine e. abduktsioon ja lähendamine e. adukstioon. Liikumine vertikaaltelje suhtes on pöörlemine e. rotatsioon. Jäsemete (käed, jalad) pööramine sissepoole e. pronatsioon ja pööramine väljapoole e. supinatsioon. 7) Luukoe ehitus? Luukude koosneb rakkudest mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks, paiknevad vaheaine õõntes. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, mille osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. 8) Luu kui organi ehitus
6) Liigutuste liigid telgede suhtes? Ümber frontaaltelje toimub paintus e. fleksioon ja sirutus e. ekstensioon (liigutused sõrmedelülivahede liigestes) ning liikumine ette e. anteversioon ja taha e. retroversioon. Ümber sagitaaltelje toimub eemaldamine e. abduktsioon ja lähendamine e. adukstioon. Liikumine vertikaaltelje suhtes on pöörlemine e. rotatsioon. Jäsemete (käed, jalad) pööramine sissepoole e. pronatsioon ja pööramine väljapoole e. supinatsioon. 7) Luukoe ehitus? Luukude koosneb rakkudest mis on omavahel jätketega ühendatud, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Haralise kujuga luurakke nimetatakse osteotsüütideks, paiknevad vaheaine õõntes. Olenevalt kiukimpude asetusest eristatakse põimikulist ja lamellaarset luukudet. Lamellaarne luukude koosneb lamellidest, mille osseiinkiud paiknevad paralleelsete kimpudena. 8) Luu kui organi ehitus
Rahvuskultuur organisatsioonikäitumises Reelika Rohi OT12 Inimressurss ja tõhusus on omavahel tihdedalt seotud, sest tõhusust ei ole võimalik saavutada ilma töötajaid maksimaalselt efektiivselt tööle rakendamata. Kuna efektiivsus sõltub paljuski juhist, peaksid juhid endale teadvustama kultuurilisi erinevusi. Organisatsioonikultuur peab väärtustama kultuurilisi erinevusi ja soodustama nende väljendumist ja arengut Multikultuurse organisatsiooni tunnused Kultuurierinevuste teadvustamine ja väärtustamine Formaalsete ja informaalsete struktuuride integreeritus Kultuurilise diskrimineerimise puudumine Empaatiavõime Kohanemine Kultuurierinevuste juhtimise protsessi 5 faasi 1. Algatamine juhi pühendumine 2. Hindamine praktika ja kogemuste uurimine 3. Teadvustamine teadlikkus kultuurierinevustest 4. Ellurakendamine muudetakse organisatsioon...
(reie sirutamine, põlvest painutamine). 3. Poolkõõluslihas – keskmine ning asub poolkilelihase peal (kinnitub sääreluule). (Reie sirutamine, põlvest painutamine). - Reie sisekülg 1. Suur lähendaja: (Lähendaja, REIE välisrotatsioon) Kinnitub reieluu karejoonele Algab istmikuköbrult 2. Õrnlihas (gracilis) – kõige pindmine Algab häbemeluult ja kinnitub sääreluuköprusele SÄÄRE PAINUTAMINE, Roteerib sissepoole - Reie eeskülg 1. Reie nelipealihas- koosneb neljast võimsast osast (Põlve painutamine, sirgestamine) Vahepealne pakslihas- algab reieluu eesmiselt pinnalt Külgmine pakslihas- algab reieluu karejoone lateraalselt pinnalt Keskmine pakslihas- algab reieluu karejoone mediaalselt mokalt Reiesirglihas- algab niudeluu alumis-eesmiselt niudeluuuogalt ÜHINE LÕPPKÕÕLUS, kinnituvad sääreluuköprusele. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
