====================================================================== TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM § 8. Õigusnormi struktuuri klassikalisest ning normativistlikust doktriinist õiguskirjanduses. Õigusnormi struktuur ning liigid on üldises plaanis nii õigusteaduse kui ka eriti õigusteooria, konkreetsemalt aga uurimise teooria (teooria õiguse uurimisest) objekt ning aine. Seda käsitlesime loengumapi sissejuhatavas osas "Õppeainest" (v.t lk 12-13). Õigusnormi struktuuri võib selgitada ning õigusnormi tüüpe liigitada erinevatelt lähtealustelt. Õigusteaduses ning õigusteoorias kinnistunud seletused uuritud nähtuste (uurimise objekti) kohta sõltuvad kasutatud meetoditest ja metodoloogiast. Õigusteaduse ja õigusteooria põhimeetodid (mitte ainsad!) on: filosoofiline, dogmaatiline, ajalooline, võrdlev, sotsioloogiline ning õiguspoliitiline. Igaühe abil neist uuritakse objekti erinevast aspektist
Tsiviilkohtumenetlus 1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED Mõiste Tsiviilmenetlusõiguse reguleerimise objektiks (esemeks) on tsiviilkohtumenetlus ehk kohtu tegevus õigusemõistmisel, asjade lahendamisel. Õige menetlusõiguse valik on tähtis, kuna valede menetlusnormide rakendamine toob automaatselt kaasa kohtulahendi tühistamise. Tsiviilmenetlusõigus on normide kogum, mis reguleerib tsiviilõiguste kaitse kohtulikku korda, protsessis osalevate isikute suhteid tsiviilasja lahendamisel Suhteid, mille üheks osaliseks on kohus. Menetlusõigus ise kuulub avaliku õiguse valdkonda, kuid see reguleerib suhteid, mis on tekkinud eraõiguslikus vaidluses. Tsiviilkohtumenetlus-õigus on oma olemuselt dispositiivne, kuid sisaldab siiski imperatiivseid elemente, mille järgimata jätmisele järgneb sanktsioon. Õigussuhe on õigusnormide reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilmenetlusõigussuhe on tsiviilmenetlus-õiguse normidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib men...
5) millistele faktilistele asjaoludele akt toetub (õiguse rakendamise faktiline alus)? 28 Õiguse alused 6) millise seaduse või muu normatiivakti alusel on see akt vastu võetud (õiguse rakendamise juriidiline alus)? 7) milles seisneb asja lahendamise olemus? Õiguse rakendamise akti struktuur teenib nimetatud andmete võimalikult täieliku esitamise eesmärki: o sissejuhatavas osas tuuakse ära rekvisiidi tähendusega andmed (akti välja andnud organ, akti nimetus, akti väljaandmise aeg ja koht, adressaat jms); o konstateerivas osas esitatakse õiguse rakendamise faktiline alus, kõik need faktilised asjaolud, mis põhjustasid õiguse rakendamise, õigusliku vaidluse korral aga vaidluse sisu; o motiveerivas osas esitatakse õiguse rakendamise juriidiline alus, st õigusnormid, millele toetub õiguse rakendamise akt;
SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlemise kõige...
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
Loogika seisukohalt on tähtis, mida sisuliselt öeldi, mitte keel või ütlemisviis. Ütlemisviisis sisaldub ka kontekst ning indeksikaalid, nt mina, ise, täna, siin jt.1 Kaks eri väidet võivad ütlemisviisi tõttu olla väljendatud ühesuguste lausetega, nt täna öeldud ,,Täna sajab" ja eile öeldud ,,Täna sajab". Kaks eri lauset võivad ütlemisviisi tõttu väljendada üht ja sama väidet, nt eile öeldud ,,Täna sajab" ja täna öeldud ,,Eile sadas ". Sissejuhatavas loengus mainiti, et traditsiooniline loogika tegeleb selliste lausetega, mis väljendavad tõeste või väärade propositsioonide jaatust (tõeseid või vääri väiteid). Mõneti lihtsustatult võib rääkida ka tõestest või vääradest väitlausetest vastavalt sellele, kas need väljendavad tõese või väära propositsiooni jaatust, ning tõestest ja vääradest väidetest. ,,Tõene" on omadussõna, see kirjeldab selle väite omadust, mida väitlause väljendab. Tõese 1
Kogu õpikus esitatav materjal on jaotatud temaatiliselt üheksateistkümnesse peatükki. Õpikus on leidnud käsitlemist kõik logistika funktsionaalsed ja funktsiooniülesed valdkonnad, sealhulgas põhimõisted logistika ja tarneahela juhtimisest. Esimeses, sissejuhatavas peatükis käsitletakse lühidalt logistika ajaloo olulisemaid aspekte ning kirjeldatakse logistika ülesandeid ja eesmärke. Lisaks antakse ülevaade logistika funktsio- naalsetest ja funktsiooniülestest valdkondadest. Ülevaade logistikasüsteemidest ja nende alaliikidest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
